Hajutamine on finantsturul ainus tasuta lõuna, öeldakse. Meie tiimi lõunasöök tasuta ei olnud, aga me kasutasime selle hajutamise võlude ja valude üle arutamiseks. Siin on kokkuvõte sellest, milleni me jõudsime.
Oleme hajutamisest varemgi kirjutanud ja rääkinud. Näiteks „Kuidas saad sina hajutada oma pensionivara riske (ja kuidas ei saa)”, „Kas börsivälised investeeringud pakuvad kõrgemat tootlust?” ja taskuhäälingu teine osa „Riskid ja hajutamine”. Risk on investeerimisel alati tootluse paarimees: head tootlust ilma riskita ei ole.
Mis hajutamine on
Ekskurss ajalukku: rahvatarkusest matemaatikaks
Soovitusi hajutamiseks leiab nii Vanast Testamendist kui ka rahvajuttudest: juba meie esivanemad teadsid, et kõiki mune ei tasu ühte korvi panna. Ometi läks väga kaua aega, kuni Harry Markowitz 1952. aastal selle kõhutunde matemaatikasse pani. (1) Markowitzi portfelliteooria näitab, kuidas selliste riskantsete varade (näiteks aktsiate) kombineerimine, mille hinnad ei liigu täpselt ühte sammu, vähendab kogu portfelli kõikumist, aga oodatavat tootlust mitte.
Tegelikult on maailmas muidugi palju rohkem kui kaks aktsiat, aga tulemus on ikka sama: väärtpaberiturul on üks optimaalne portfell ehk turuportfell, mis tänu hajutamisele annab parima oodatava tulu ja riski suhte. Kui saad lisaks riskivabalt laenata või hoiustada, jäävadki kõik mõistlikud valikud riskivaba tootluse ja turuportfelli vahelisele joonele.
Markowitz sai leiu eest Nobeli majanduspreemia ja maailm sai rahandusteaduse (ingl finance või financial economics), mille teooriatel põhineb väga suur osa tänapäeva finantstööstusest. Selle viimase kingituse üle ei pruugi kõik küll väga õnnelikud olla, küll aga on meile sellest palju kasu: 50 aastat tagasi tegid John Bogle ja Vanguard turuportfelli omamise igaühele lihtsalt kättesaadavaks.
Võib öelda, et tänu Markowitzile on miljonid inimesed teeninud oma pikaajalistele säästudele miljardeid eurosid, dollareid ja jeene tootlust, ilma et oleksid pidanud raha ebamõistliku riski alla panema. Võib-olla oleks Warren Buffett pidanud ka tema ära mainima, kui ta tituleeris Bogle’i inimeseks, kes on ameeriklastele kõige rohkem rikkust toonud.
Aga ükski edulugu ei ole ilma kriitikuteta.
Mida hajutamine ei ravi
„Kriisis kukuvad kõik aktsiad koos”
Madala kuluga indeksfondis kogudes on paljud meist saanud pangast kõnesid, kus müügiinimene hoiatab turu kukkumise eest. Kui lipsuga fondijuhi kuvand, kes õigel ajal gaasi annab või käsipidurit tõmbab, ei ole enam piisavalt veenev, tulevad mängu „alternatiivid”. Üks lubab vara investeerida kulda, teine börsil noteerimata ettevõtetesse või metsamaasse, kolmas hoida reservis.
Selle aluseks on hirm, et kriisi saabudes langevad kõik aktsiad nagu üks mees ja nii ei ole erinevate börsiaktsiate vahel hajutamisest kasu. Ja kus on hirm, seal pakub finantstööstus alati ka lahenduse, mis… no mis teha, on natuke kallim.
Ei ravi: kogu turu langus
Tõepoolest, hajutamine ükskõik kui paljude globaalsete börsiaktsiate vahel ei kaitse kogujat globaalse turulanguse vastu. Seda nimetatakse süsteemseks riskiks. Seda riski ei saa hajutada, seda saab ainult üle elada. Viimase 25 aasta jooksul on maailma aktsiaturg kukkunud kahel korral üle poole: 2000–2003 ligi 59% ja 2007–2009 ligi 55%. (2)
Nagu iga valu puhul, on ka siin tunnetuslik mõju kombinatsioon maksimaalsest tugevusest ja kestusest. 2000. aasta tipp tuli eurodes tagasi alles 2015. aasta veebruaris, 14 aastat ja 5 kuud hiljem. Kui midagi on viimase 25 aasta jooksul juba kaks korda juhtunud, ei ole vist mõtet enam tõenäosusi arvutama hakata: on üsna kindel, et see juhtub ka tulevikus. Aga kuidas soovitada sõbrale koguda oma tuleviku vara fondis, mis varem või hiljem 50% kukub ja võib tipu tagasi saamiseks kümmekond aastat vajada?
Võib-olla vaatavad finantsakadeemikud hoopis teist riski kui päris inimesed.
Kõikumine ei ole alati risk
Mis on ühist finantsakadeemikutel ja pankade pensionifondide müügiinimestel? Nad mõlemad võrdsustavad sinu riski fondi osaku hinna kõikumisega.
Benjamin Grahamil, Warren Buffetti õpetajal, on näide tujukast kaasosanikust sinu firmas, kelle nimi on Mr. Market. (3) Iga päev koputab Mr. Market sinu uksele ja hõikab hinna, millega ta tahab sinu osa ärist ära osta või millega enda oma sulle müüa. Kuna tema meeleolu kõigub vastavalt tuulele, siis kord eeldab ta maailmalõppu ja on valmis oma osalusest võileivahinnaga loobuma, kord on ülioptimistlik ja pakub osaluse eest üle mõistuse kõrget hinda. Sina ei pea temaga kaupa tegema, vaid võid lihtsalt oma äri edasi ajada. Turuhind on võimalus, mitte kohustus.
Võib isegi vastupidi öelda: kõikumine on tootluse eeldus.
Aktsiate riskipreemia ehk lisatootlus, mida aktsiad hoiuse ees pakuvad, on olemas ainult selleks, et hüvitada meile paanika talumine. Kui aktsiad ei kõiguks, hinnataks neid nagu võlakirju ja nende tootlus oleks väga madal.
Kõikumise puudumine ei tähenda, et riski on vähem
Populaarsete raamatute autor Nassim Taleb on illustreerinud kõikumise puudumise ja enesekindluse kasvu vahelist seost tänupühade kalkuniga. Farmer toidab kalkunit ligi kolm aastat ning mida päev edasi, seda suurema kindlusega kinnitab kalkuni statistikaosakond, et inimkond hoolib kalkunite heaolust. Kuni saabuvad tänupühad. (5)
Riski näiline maandamine varadega, millega turul ei kaubelda, ei muuda nende tegelikku riski. Börsiväliste (ingl private equity) ja teiste alternatiivfondide (sh kinnisvara-, metsamaa- ja infrastruktuurifondide) laia leviku taga kahtlustavad terasemad analüütikud soovi kõikumisi siluda. AQR-i asutaja Cliff Asness on sellele nime andnud: volatility laundering ehk kõikumise (raha-)pesu. (6) Kuna börsiväliseid varasid ei hinnata iga päev turuhinnaga, näib nende tootlus siledam kui see tegelikult on, ja nii pakub finantstööstus müügivõimaluse puudumist ehk ebalikviidsust hoopis eelisena, mitte puudusena.
Kõikumine on tugevatele
Taleb liigitab oma raamatus „Antifragile” investorid kolme kategooriasse. (7) Tema ideaal ei ole robustne ehk vastupidav, kes kõikumistes kindlaks jääb, vaid antihabras, kes kõikumiste tõttu võidab.
Pikaajalisel kogujal ei ole vaja Warren Buffetti kombel suurt rahapuhvrit selleks, et langustest kasu saada. Meil on parem relv: igakuised ostud. Katkematu igakuine sissemakse palgast toimib täpselt nagu Buffetti rahakuhi: see on ostujõud, mis rakendub siis, kui hinnad on madalad.
Vaata korraks uuesti ülalolevat languste ja taastumisaegade joonist. Need 14 aastat, mil aktsiaturg ei olnud veel tagasi jõudnud oma 2000. aasta tippu, olid tipus ühekordse ostu teinud inimesele valus aeg. Igakuisele ostjale olid need 14 aastat soodsaid oste, tänu millele oli tal rohkem soodsa hinnaga ostetud osakuid.
Muidugi on turul ka perioode, kus eufooriline Mr. Market usub, et puud kasvavad taevani, ja sel ajal ostame oma igakuiste säästude eest üsna hullumeelse hinnaga osakuid. Need perioodid vähendavad eelist, mida turulangustest saime. Sellepärast ühtlustub igakuise koguja tootlus pika aja peale turu keskmise tootluse suunas, olenemata sellest, kas alustati ülekuumenenud või põhjas turul. Milline see keskmine järgmistel aastakümnetel on, ei tea keegi ette.
See ajaline hajutamine kaitseb kogujat kõikumiste eest ka siis, kui on aeg pensionifondi kogutud vara kasutusele võtta. Enamik meist ju ei plaani kogu elu kogutud vara ühekorraga laiaks lüüa, vaid kasutada sissetulekuna siis, kui palgatööd enam ei taha või ei saa teha. Seepärast hoiab näiteks Rootsi riiklik vaikimisi pensionifond AP7 Såfa ka 65-aastase koguja varast suurema osa aktsiafondis: aktsiafondi osakaal hakkab vähenema alles 56. eluaastast, 3 kuni 4 protsendipunkti aastas, ja jõuab 75. eluaastaks ühe kolmandikuni. (9) Ka meie arvame, et kui kogutud raha ei ole lähiaastatel korraga vaja, on mõistlik hoida pikaajalist vara aktsiafondis ka pärast 65. eluaastat. Mis sobib just sulle, sõltub sinu vajadustest ja plaanidest. Loe lähemalt.
Mida hajutamine ravib
Ravib: ühe ettevõtte või sektori äririsk
Kogumise päris risk on äririsk: kui ettevõte, mille aktsiaid sa omad, läheb pankrotti või terve sektori äri läheb kolinal allamäge, kaotavad investorid jäädavalt raha. Just seda riski aitab lai hajutamine ettevõtete, sektorite ja riikide vahel vähendada. Kui üks ettevõte läheb pankrotti, saavad teised tema arvelt oma äri kasvatada. Mõnikord vähendab tehnoloogia muutus terve sektori väärtust jäädavalt ja kannab selle teistesse üle, nii nagu viimastel aastatel kipub väärtus tarkvarateenuste ehk SaaS-ettevõtetelt tehisintellekti omadele kolima.
Suurettevõtted, mille aktsionärid kaotasid 21. sajandil sisuliselt kõik (10):
| Ettevõte | Aasta | Mis juhtus |
|---|---|---|
| Enron | 2001 | Raamatupidamispettus |
| WorldCom | 2002 | Raamatupidamispettus + telekomi sektori äri kahanemine |
| Lehman Brothers | 2008 | Kauplemiskahjud ja laenuvõimendus |
| Nortel Networks | 2009 | Liigne laenuvõimendus |
| Kodak | 2012 | Tehnoloogiline muutus |
| Wirecard | 2020 | Raamatupidamispettus |
| Evergrande | 2024 | Liigne laenuvõimendus ja kinnisvaraturu jahtumine |
Tähelepanelik vaatleja küsib nüüd muidugi, kas mitte maailmaturu indeks ei ole tänaseks nii kontsentreerunud kümnekonna „USA tehnoloogiaettevõtte” aktsiatesse, et ei paku enam nii laia äririski hajutamist kui varem? (8) Ajaloos on olnud perioode, kus turuportfell on jaotunud riikide ja ettevõtete vahel ühtlasemalt, ja perioode, kus kontsentratsioon on olnud suurem.
Ka täna ei paistaks suurima turukapitalisatsiooniga ettevõtte pankrot indeksfondi investorile turu muude kõikumiste vahel silma. Nii nagu raudteesektor 20. sajandi alguses ei kadunud ühe päevaga, vaid asendus aastakümnete jooksul tööstuse, telekomi ja teiste kiiremini kasvavate sektorite aktsiatega, asenduvad ka tänased hiiud ühel päeval teistega. (11) Seda muidugi eeldusel, et sinu portfellis on need uued ettevõtted juba olemas, isegi kui täna on nende osakaal napp 0,1%, nagu Nvidia aktsiatel siis, kui need 2001. aasta lõpus S&P 500 indeksisse lisati. (12)
Ravib: hajutamine teeb aktsiaportfelli talutavaks
Võlakirjad ja hoiused vähendavad lühiajalist kõikumist, aga suurendavad riski, et 30 aasta jooksul ei jõuta inflatsioonile järele. Inflatsiooni vastu ei kaitse hajutamine ise, vaid aktsiate kõrgem oodatav tootlus. Hajutamise teene on see, et ta teeb võimalikuks hoida kogu pikaajaline vara aktsiates, ilma et ühe ettevõtte või sektori pankrot su plaani rikuks. Laialt hajutatud aktsiaportfell on ajalooliselt pikal perioodil inflatsiooni võitnud. Garantiid see tulevikuks ei anna, aga võimaluse säilitada ja kasvatada vara ostujõudu annab küll.
Mida sellega peale hakata
Hajutamine ei ole ravim kõige vastu, aga ta ravib just seda, mis pikaajalist kogujat päriselt ohustab.
- Ühe ettevõtte või sektori pankrot. Ravib. Lai indeksfond omab tuhandeid ettevõtteid ja ühe kadumine ei riku plaani.
- Kogu turu langus. Ei ravi. Aitab aeg ja katkematu igakuine sissemakse.
- Osaku hinna kõikumine. Ei ravi ja ei peagi. Kõikumine on tootluse hind, ära vaata seda iga päev.
- Inflatsioon. Ravib kaudselt. Inflatsiooni ei võida kaitse, vaid rünnak: aktsiate oodatav tootlus. Hajutamine teeb aktsiaportfelli talutavaks.
- Sile joon börsivälises fondis. Ei ravi, see peidab riski. Küsi, millal ja mis hinnaga saad müüa.
Kui kogud igakuise sissemaksega ja ei plaani kogu raha ühekorraga lähiaastatel välja võtta, on sinu jaoks kõige olulisem hoida kulud madalal ja sissemaksed katkematuna. Turulangus tuleb kindlasti. Küsimus on, kas sa sel hetkel jätkad.
Ja kui pangast järgmine kord helistatakse ja kriisi eest hoiatatakse, küsi ühte: mille eest see kallim toode mind täpselt kaitseb? Kui vastus on „kõikumise eest”, siis pakutakse sulle kaitset, mida sul päriselt vaja ei ole.
(1) Markowitz, H. „Portfolio Selection”. The Journal of Finance, 1952.
(2) MSCI ACWI hinnaindeks (USD), päevased sulgemisväärtused 04.01.1999–07.09.2026, Yahoo Finance’i kaudu; eurodesse teisendatud EKP EUR-USD viitekursiga. Hinnaindeks ei sisalda dividende.
(3) Graham, B. „The Intelligent Investor” (1949), 8. peatükk.
(4) MSCI ACWI Index (USD) faktileht, 31.07.2026, msci.com: aastatootlused 2012–2025 (net USD), eurodesse teisendatud EKP aastalõpu viitekursiga. Riskivaba tootlus: EKP hoiustamise püsivõimaluse intress, aasta keskmine.
(5) Taleb, N. N. „The Black Swan” (2007).
(6) Asness, C. „Volatility Laundering”. AQR, 06.01.2023.
(7) Taleb, N. N. „Antifragile” (2012).
(8) MSCI ACWI Index (USD) faktileht, 31.07.2026, msci.com: kümme suurimat ettevõtet moodustasid indeksist 24,2%, neist seitse on USA tehnoloogiaettevõtted; USA osakaal 63,6%.
(9) AP7, „AP7 Såfa”, ap7.se, vaadatud 08.09.2026: kuni 55. eluaastani 100% aktsiafondis, 56. kuni 75. eluaastani liigub igal aastal 3 kuni 4% võlakirjafondi, 75. eluaastal 1/3 aktsiafond ja 2/3 võlakirjafond.
(10) Ettevõtete pankroti- ja likvideerimismenetluste avalikud dokumendid: Enron (2001) ja WorldCom (2002) USA pankrotikohtus, Lehman Brothers (2008), Nortel Networks (2009), Eastman Kodak (2012), Wirecard (Müncheni esimese astme kohus, 2020), China Evergrande (Hongkongi kõrgem kohus, 29.01.2024).
(11) Dimson, E., Marsh, P., Staunton, M. UBS Global Investment Returns Yearbook 2026, kokkuvõte: raudteed moodustasid 1900. aastal 63% USA aktsiaturust, täna alla 1%; ligi 80% 1900. aasta USA börsiettevõtete väärtusest oli sektorites, mis on täna väikesed või kadunud.
(12) Nvidia lisati S&P 500 indeksisse 30.11.2001 Enroni asemele (The Register, 30.11.2001). Turuväärtus 31.12.2001 ligikaudu 10,4 miljardit dollarit (StatMuse), S&P 500 koguväärtus samal ajal ligikaudu 10,46 triljonit dollarit (finhacker.cz), osakaal seega ligikaudu 0,1%.
