Seda, millist tulemust meie kogumispensionide süsteem kogujatele 20 või 30 aasta pärast annab, ei mõjuta mitte palju kära põhjustanud pensionireform, vaid see, kuidas kogujate raha liigub vanadest ja kallitest fondidest ning kindlustustoodetest madala kuluga indeksfondidesse.
Viimase aastaga on II samba indeksfondides kogujate arv kasvanud umbes 17 000 inimese võrra, samal ajal kui vanades kõrge tasuga fondides kahanes kogujate arv umbes 21 000 inimese võrra. Indeksfondides koguneva vara maht ulatub nüüdseks 1,65 miljardi euroni, mis moodustab 28 protsenti II samba varade kogumahust. Aasta tagasi oli see osakaal veel 23 protsenti. (1)
Nüüd kogub juba 35% kõigist II samba kogujatest mõnes indeksfondis.
Mida rohkem inimesi kogub madala kuluga indeksfondides, seda suurem osa maailma väärtpaberiturgude kasumist läheb selle õiglasele omanikule – kogujale.
III samba muutused näitavad sama trendi. Täna läheb valdav enamus III samba sissemakseid madala kuluga indeksfondidesse. Nende osakaal kogu III samba fondide mahust on tõusnud 57 protsendini, aastane kasv on olnud kuus protsendipunkti. Kusjuures, ligi 120 000 aktiivsest III samba kogujast tervelt 42 000 ehk üle kolmandiku koguvad Tulevas – meie fond on juba mitu aastat suurim Eesti III samba fond.
Järjest enam inimesi mõistab, et keeruliste hinnakirjade ja ägeda müügitöö taga on enamasti kõrged tasud. Isegi pangad kasutavad oma reklaamides järjest enam väiteid fondide madala tasu kohta.
Rohkem õiglust
Futurist Roy Amara on öelnud, et me kipume üle hindama uue tehnoloogia lühiajalist mõju ja alahindama selle pikaajalist mõju. Madala kuluga indeksfondid on selline uus tehnoloogia – need muudavad oluliselt, kuidas maailma väärtpaberiturgudel saadaolev kasum jaguneb finantsvahendajate ja kogujate vahel. Mida madalamad on tasud, seda rohkem jääb kogujatele.
Kui suur see mõju tegelikult on? Lühiajaliselt jäävad tasude erinevused turukõikumiste varju. Ent pika aja jooksul näitab statistika üheselt: mida kõrgemad on fondi tasud, seda kehvem kipub olema nende pikaajaline tootlus. (2) Aastate jooksul paisub kõrgete tasude mõju liitintressi tõttu väga suureks: Rootsi pensioniameti hinnangul jätab 1 protsent kõrgem tasumäär inimese pensioniks kogumise aja jooksul 30 protsenti vaesemaks.
Nagu ütleb maailma suurima indeksfondide valitseja asjutaja Jack Bogle: mida rohkem inimesi kogub madala kuluga indeksfondis, seda suurem osa maailma väärtpaberiturgude kasumist läheb selle õiglasele omanikule – kogujale. Igaüks meist saab anda oma panuse. Lihtsalt vii oma II ja III samba vara kõrgete tasudega fondist või kindlustuslepingust üle madala tasuga indeksfondi. Siis teenib sinu raha sind – mitte vahendajat.
(1) Eesti Panga statistikateade (12.05.2025). Kõik muud andmed pensionikeskusest. Samuti on väga mugav vaadata trende Tuleva liikme ja koguja, andmeanalüütik Indrek Seppo veebilehelt.
(2) Vaata näiteks Morningstar: Fund fees predict success or failure.
NB! See artikkel ilmus esimest korda 2021. aasta mais. Värskendasime seda uute andmetega 13.05.2025.
