Seda, millist tulemust meie kogumispensionide süsteem kogujatele 20 või 30 aasta pärast annab, ei mõjuta mitte palju kära põhjustanud pensionireform vaid see, kuidas kogujate raha liigub vanadest ja kallitest fondidest ning kindlustustoodetest madala kuluga indeksifondidesse.
NB! See artikkel ilmus esimest korda 2021. aasta mais. Värskendasime seda uute andmetega (06.05.2023)
Viimase aastaga kasvas indeksifondides oma II sammast kogujate arv 38 000 inimese võrra samal ajal kui vanades, kõrge tasuga fondides kogujate arv kahanes 75 000 inimese võrra. Sellega kasvas indeksifondides koguneva vara maht 717 miljoni euroni, mis moodustab 16% teise samba varade kogumahust. Aasta tagasi oli see osakaal veel 12%. (1)
Täna kogub juba 22% kõigist teise samba kogujatest indeksifondis.
Mida rohkem inimesi kogub madala kuluga indeksifondides, seda suurem osa maailma väärtpaberiturgude kasumist läheb selle õiglasele omanikule: kogujale.
Kolmandas sambas on muutused veelgi kiiremad. Valdav enamus sissemakseid läheb täna madala kuluga indeksifondidesse ja nende maht on juba 41% kogu III samba pensionfondide mahust. Aasta tagasi oli see osakaal veel 32%. Tuleva III Samba pensionifondist sai eelmise aasta jaanuaris suurim Eesti kolmanda samba fond, möödudes mahult juba 20 aastat tegutsenud Swedbank V100 Pensionifondist.
Järjest enam inimesi saab aru, et keeruliste hinnakirjade ja ägeda müügitöö taga on enamasti kõrged tasud. Isegi pangad kasutavad reklaamis järjest enam väiteid oma fondide madala tasu kohta.
Futurist Roy Amara on öelnud, et me kipume ülehindama uue tehnoloogia lühiajalist mõju ja alahindama selle pikaajalist mõju. Madala kuluga indeksifondid on uus tehnoloogia, mis muudab oluliselt seda, kuidas maailma väärtpaberiturgudel saadaolev kasum jaotub finantsvahendajate ja kogujate vahel. Mida madalamaks lähevad vahendustasud, seda rohkem jääb kogujatele.
Kui suur see mõju on? Lühiajaliselt jäävad tasudest tingitud tootluse erinevused finantsturgude kõikumiste müra varju. Pika aja jooksul näitab statistika üheselt: mida kõrgemad on fondi tasud, seda kehvem kipub olema nende pikaajaline tootlus (2). Aastate jooksul paisub kõrgete tasude mõju tänu liitintressile väga suureks: Rootsi pensioniamet hindab, et 1% kõrgem tasumäär jätab inimese pensioniks kogumise aja jooksul 30% vaesemaks.
Nagu ütleb maailma suurima indeksifondide valitseja asutaja Jack Bogle: mida rohkem inimesi kogub madala kuluga indeksifondis, seda suurem osa maailma väärtpaberiturgude kasumist läheb selle õiglasele omanikule – kogujale. Igaüks meist saab oma panuse sellesse anda viies oma teise ja kolmanda samba vara kõrgete tasudega fondist või kindlustuslepingust madala tasuga indeksifondi.
(1) Finantsinspektsiooni ülevaade. Kõik muud andmed Pensionikeskusest.
(2) Vaata näiteks Morningstar: Fund fees predict success or failure.
Viimane uuendus 06.05.2023 seisuga.
