Mida teha, kui kriis su pensionisambaid raputab?

Jaga sõbraga:

“Ära piilu,” soovitas Jack Bogle, kes tegi miljoneid inimesi jõukaks passiivse, tõestuspõhise investeerimisega.

Millest peaks pilgu eemal hoidma? Kõigest, mis tuletab sulle meelde, kuidas sinu aktsiaturgudele investeeritud säästude väärtus üles-alla kõigub. Miks? Sest need raputused on sinu jaoks tähtsusetud, kui sa kogud raha kaugema tuleviku jaoks.

Börsiuudiste jälgimine täidab su pea paremal juhul tühise infomüraga. Halvemal juhul uputab see müra kaine mõistuse ja hirmutab tegema järske liigutusi, mida hiljem kahetsed.

Täpsemalt soovitas Vanguardi fondide asutaja Bogle esmalt korraldada nii, et koguksid raha madalate kuludega indeksifondis. Edasi lase turgudel teha oma töö ja ära piilu kogu aeg kontoseisu.

Kui sa oled passiivse investeerimise põhimõtted endale selgeks teinud ja püsid rahulikult kursil, polegi vaja edasi lugeda. Sinu investeerimisstrateegia on paigas: suunad iga kuu kindla summa madalate kuludega indeksifondi ja saad tänu sellele pikas plaanis oma “õiglase osa” maailmaturgude tootlusest.

Aga mis siis, kui sa ikkagi “piilusid”? On ju võimatu mitte märgata, et maailmamajanduse koroonakriis on toonud väärtpaberiturgudele keerulised ajad. “Viirus räsis pensionifonde. Börsitaevasse alles kogunevad pilved,” lugesid ajalehest ja läksid uurima, mis sinu kogutud pensionifondi osakutest saanud on.

Siis on sul tõenäoliselt küsimusi tekkinud. Panin kirja vastused korduma kippuvatele küsimustele – nii lihtsalt ja lühidalt kui oskasin, et sa jälle infomürasse ära ei upuks.

Veel aasta algul kasvas minu raha pensionifondis kenasti, aga nüüd olen mõne kuuga hulga raha kaotanud. Kuhu raha kadus?

Pensionifondi osakud pole kusagile kadunud ja keegi ei ole raha endale võtnud. Miks me siis oma pensionikontol miinust näeme?

Sinu ja minu pensionikonto jääk näitab lihtsalt seda, milline on meie raha eest ostetud varade hetkeväärtus maailmaturul.

Kui omad Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi või Tuleva III Samba Pensionifondi osakuid, oled kaudselt ligi 3000 maailma suurima ettevõtte aktsionär. Aktsiahinnad on viimaste kuude jooksul langenud ja sellepärast on ka sinu vara hetkeväärtus väiksem.

Meie osalust maailma suurimates ettevõtetes see loomulikult ei vähenda. Vastupidi: me teeme ju pensionifondi sissemakseid edasi ja ostame pidevalt aktsiaid juurde.

Mida Tuleva pensionifondid kriisi ajal teevad?

Meie investeerimisstrateegia on hästi lihtne ja järjekindel. Tulevas kogudes võtame iga kuu tükikese oma palkadest ja ostame selle eest maailma suurimate ettevõtete aktsiaid. Kui turgudel on madalseis, on ettevõtted odavamad. Tänu sellele saame sama raha eest rohkem aktsiaid ja meie osalus kasvab kiiremas tempos.

Kas aktsiad lähevad veel odavamaks või hakkavad hinnad varsti jälle tõusma?

Ei tea. Mitte keegi ei tea.

Majandusanalüütikute prognoosid on läbi ajaloo silma paistnud süstemaatilise ebatäpsusega. Turgude meeleolude ennustamine on muidugi suur tööstus ja kui tegijaid on palju, läheb mõnel aegajalt täppi ka. Ühel ja samal analüütikul läheb mitu korda järjest siiski väga-väga harva täppi…

Miks? Sest ehkki börsid võivad langusse pöörduda näiteks koroonakriisi ajel, on alati mängus palju rohkem faktoreid. Kõigi nende koosmõju ja selle ulatust on võimatu ette näha. Selles mõttes pole tänane olukord kuidagi erandlik.

Hiljem tagasi vaadates, kui kõik tegurid on teada, tundub kahtlemata, et asi pidanuks ammu selge olema.

Kas praegu on hea aeg aktsiaid osta?

Kõige targem on osta aktsiaid juurde vähehaaval nii headel kui halbadel aegadel. Ainult nii võid kindel olla, et sinu vara väärtus kasvab käsikäes maailma majandusega.

Ennustada on muidugi põnev. Kui sa tahad kätt proovida, sõlmiksin pigem sõbraga kihlveo hea õlle või õhtusöögi peale, aga investeerimisportfelli juhtimisel lähtuksin andmetest.

Aktsiaturgude ajaloost kogutud andmed näitavad, et peaaegu mitte kellelgi ei õnnestu järjepidevalt turgude meeleolusid ette aimates teisi investoreid üle kavaldada. Pikas plaanis saab parema tulemuse hoopis see, kes investeerib regulaarselt ja hajutab ostud ajas.

Kas aktiivselt juhitud fondides on raha kriisi vastu paremini kaitstud?

Viimaste kuude kogemus näitab taaskord, et ei ole. Mitte keegi ei näe turgude kõikumisi järjepideva täpsusega ette ja sellepärast pole mitte kellelgi võimet investorite vara kukkumiste eest kaitsta, olgugi et pensionifondide valitsejad armastavad seda headel aegadel lubada.

Eesti aktiivselt juhitud aktsiafondide osakute väärtus on selle aasta algusest kukkunud – nii nagu passiivselt juhitud fondidelgi. See on järjekordseks kinnituseks tõsiasjale, mida maailma suurimad analüüsifirmad on andmete baasil tõdenud: aktiivne fondijuhtimine ei loo investorile väärtust ja selle eest ei ole mõistlik rohkem maksta.

Kas on olemas kriisikindlaid pensionifonde?

On pensionifonde, mille osaku hind pole nii järsult kukkunud kui teistel. Nende fondide “kriisikindlaks” kuulutamisel tasub ettevaatlik olla.

Võlakirjafondides kõigub vara väärtus vähem, aga kahaneb järjekindlalt

Viimastel kuudel on stabiilsemana püsinud fondid, mis ostavad nullilähedase tootlusega võlakirju või hoiavad raha lihtsalt pangadeposiidis.

Kui oled valinud sellise fondi, kõigub su vara väärtus vähem. Kuna laenuintressid on nulli lähedal, siis sinu vara ka midagi ei teeni. Küll aga närivad seda igal aastal järjekindlalt väiksemaks fonditasud ja inflatsioon.

Osakuhind ei pruugi fondi börsiväliste varade tegelikku väärtust näidata

Vähem on justkui kõikumisi ka fondides, mis on ostnud selliseid varasid, millega börsil kaubelda ei saa. Osakuhind ei pruugi nende fondide varade tegelikku väärtust paraku peegelda.

Börsil kaubeldavate varade hind muutub iga päev nõudluse ja pakkumise tasakaalus. Börsiväliste varade väärtus selgub alles siis, kui omanik – näiteks pensionifond – neile ostjat otsima asub. Aegajalt peavad pensionifondid muidugi selliste varade arvestusliku väärtuse portfellis ümber hindama, et see paremini turu hetkeolukorda peegeldaks. Selle aasta majanduskriisi arvesse võttes pole fondid tõenäoliselt seda veel teinud.

See tähendab, et ostes täna suure börsivälise varade osakaaluga fondi osakuid, võid maksta nende eest kõrgemat hinda kui nad väärt on.

Kokkuvõttes: ilma riskita ei ole tulu. Kriisikindlaid investeeringuid pole. Tootlus pole muud kui preemia selle eest, et riskime oma raha anda kasutada neile, kes sellega midagi väärtuslikku teha püüavad.

Kas praegu oleks tark fondi vahetada?

Mina ise jätkan praegu raha kogumist täpselt nii nagu seni: ostan iga kuu väikese summa eest läbi indeksifondide ettevõtete aktsiaid juurde. Investorid, kes varem kriisides järjekindlalt samamoodi on käitunud, on pikas plaanis korralikku tootlust teeninud.

Sõltumata sellest, kas turgudel valitseb buum või masendus, on pensionifondi vahetamiseks kolm head põhjust:

1. Vaheta fondi, kui sinu fondi tasud on liiga kõrged. Täna ei ole mingit põhjust maksta vahendajatele tasudeks rohkem kui 0,5% aastas. Kui suur osa sinu pensionivarast igal aastal tasudeks läheb, vaata siit.

2. Vaheta fondi, kui sa oled noor ja kogud liiga konservatiivses fondis. Aktsiate hinnad kõiguvad küll rohkem, aga on seni pikas plaanis alati toonud investoritele parema tootluse kui võlakirjad. Minevik pole muidugi tuleviku garantiiks, aga aktsiafondi eelistades lood oma varale kasvuks paremad eeldused.

3. Vaheta fondi, kui pensioniiga on lähedal ja sa kogud liiga kõrge riskiga fondis. Kui sul on pensionini vähem kui kümme aastat, tasub vaadata oma riskitaluvus üle ning kaaluda aktsiafondi osakute vahetamist vähehaaval võlakirjafondi osakute vastu.

Leidsid põhjuse fondi vahetada? Tee siis kohe ära – selleks kulub vähem kui 5 minutit!

Too II sammas Tulevasse

Mida veel saaksin teha, et oma tuleviku jaoks rohkem koguda?

Kasuta maksimaalselt võimalust koguda lisaks maksusoodustusega kolmandasse sambasse.

Kolmas sammas on suurepärane võimalus koguda raha oma tulevikuks. Tegemist on lihtsa ja automaatse investeerimisvõimalusega. Saad raha paigutada laiapõhjalistesse indeksfondidesse ning riik omalt poolt toetab sind tulumaksutagastusega kogutud raha pealt.

Mul on juba püsimakse kolmandasse sambasse. Kas saan raha juurde investeerida?

Jah. Kui tihti ja kui palju sa kolmandasse sambasse raha paigutad, on sinu vaba valik. Sissemakseid saad teha nüüdseks ka mugavalt Tuleva veebirakenduses. Et maksusoodustust maksimaalselt ära kasutada, on tark paigutada kolmandasse sambasse kokku 15% aasta jooksul eraisiku tulumaksuga maksustamisele kuuluvast tulust.

Kui sul tekkis küsimus, siis anna meile kindlasti märku! Helista 644 5100 või kirjuta [email protected].

3 olulist artiklit

Vaata kõiki artikleid

Kui palju sina kõrgete tasude tõttu kaotad?

Juhend aitab sul 5 minutiga fondi vahetada ilma pikemalt ekslemata. Fondivahetus on kõigile tasuta.

Soovin küsida