Mida teha pensioni teise sambaga?

Jaga sõbraga:

Arvutades kokku, kui palju pensioni teise samba tootlus on selle loomisest saadik alla jäänud maailmaturu keskmisele, selgub, et igaüks meist on kaotanud keskmiselt umbes 1000 eurot. See on raha, mis oleks võinud meile järgmiste kümnendite jooksul tulu teenida.

Kui midagi valesti läheb, on sellest hea õppida. On tervitatav, et ka poliitikud on pensioniteemalisse arutellu astunud.

Kedagi ei üllata, et meil tuleb pidevalt kriitiliselt hinnata, kas riik suudab ikka tagada tänastele maksumaksjatele antud pensionilubaduste täitmise. Küll aga on paljudele ehmatusena tulnud tõdemus, kui kalliks on juba tänaseks Eesti inimestele maksma läinud pensionifondide kõrged tasud ja madalad tootlused. Ehmatus põhjustab järske reaktsioone. Loodan ja usun, et Eesti valitsuse ministrid saavad aru, kui olulised ja pikaajalise mõjuga on pensionisüsteemi probleemid. Vajadusel tuleb süsteemi muuta, aga seda ei tohi teha süvenemata.

Tuleva liikmete palvel panen kirja paar mõtet seoses sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna sel nädalal tehtud mõtteavaldusega. Olen nendega tutvunud Ärilehe vahendusel.

Tootlus paraneb, kui kulud kahanevad

Margus Tsahkna soovib, et teise samba tootlus paraneks.

Kellelgi Eestis ei ole tööriista, millega parandada maailma väärtpaberiturgude tootlust eeloleva sajandi vältel. Kontrollida saab kulusid. Maailma analüüsikeskuste uuringud näitavad, et just pensionifondide tasud mõjutavad inimeste teenitavat tulu rohkem kui miski muu.

Mu pulss kiireneb iga kord, kui kuulen mõnda fondijuhti rääkimas sellest, et kvaliteet on olulisem kui mõistlikud tasud. Pensionifondi kvaliteeti mõõdetakse tootluses ehk tulus, mis koguneb pensioniks säästva inimese kontole. Just kõrged kulud on üks põhjus, miks Eesti pensionifondide tootlus jääb turu keskmisele alla.

Et teha paremad pensionifondid, tuleb pankadel seega jõuliselt üle vaadata kõik kulud, mis liikmetele väärtust ei loo. Kallid reklaamikampaaniad ja komisjoni-jahil müügimeeste armee väärtust ei loo. Katsed ennustada turgude lühiajalisi liikumisi väärtust ei loo. Seda näitab nii maailma kui ka Eesti pensionifondide kogemus. Tuleva ülesanne on võtta neid õppetunde algusest peale arvesse.

Pensionivara Eestisse investeerimine võiks olla inimeste endi valik

Margus Tsahkna märgib, et osa pensionifondidesse suunatud rahast võiks investeerida Eesti majandusse.

Kuhu pensionivara paigutada, on osalt investeerimisstrateegia küsimus, osalt poliitiline otsus. Minu meelest peaks saama iga inimene ise valida. On häid põhjuseid, miks eelistada maailma väärtpaberiturge, ja on häid põhjuseid, miks investeerida kodu lähedale.

Ühest küljest, keskmise Eesti inimese vara on tahes või tahtmata avatud meie majandusruumi riskidele. Kui su kodu kuulub sulle, oled juba investeerinud Eesti kinnisvarasse. Kui oled ettevõtja või Eesti ettevõtte töötaja, mõjutavad sind kohaliku majanduse tõusud ja langused. Tasakaaluks võib olla mõistlik paigutada pensioni teine sammas tulu teenima maailma väärtpaberiturgudele.

Teisest küljest, mida paremini läheb Eesti majandusel, seda paremini elavad tõenäoliselt tulevikus meie pensionärid. Isiklikult investeeriksin hea meelega osa oma teise samba varast Eesti kinnisvaraprojektidesse, ettevõtete omakapitali, laenudesse jne.

Selleks peaks muutma seadust. Täna peab iga pensionifond olema valmis selleks, et vara ühe kuu jooksul maha müüa, sest investoritel on õigus kuuajalise etteteatamisega fondi vahetada. See tähendab, et pensionifondidel tuleb lõviosa rahast investeerida likviidsetesse, turul kaubeldavatesse väärtpaberitesse. Eestis lihtsalt pole piisavalt selliseid väärtpabereid, et riske mõistlikult hajutada.

Kui seadus seda soodustab ja meie liikmed nii otsustavad, lisab Tuleva edaspidi oma valikusse ka Eesti investeerimisfookusega pensionifondi. Mõned inimesed on huvi selleks juba avaldanud ja mina olen sellisest võimalusest huvitatud liikmete hulgas. Tuleva ühe tegevjuhina on minu ülesanne kõigepealt käivitada madalate kuludega passiivselt juhitud indeksil põhinevad pensionifondid. Sellised pensionifondid, mille kohta on maailmas tõestus, et need pakuvad just keskmisele pensionikogujale kõige paremat tootlust.

Kindlasti ei tasu leppida sellega, et fondivalitsejad esitlevad ennast Eesti majandusse panustajatena, kui neil on pisike osa varast seismas pangadeposiidis või kui nende portfellis on üksikud Baltikumi firmade aktsiad.

Kas lõpetada maksed teise sambasse?

Minister Tsahkna hoiatas, et kui fondide tootlused ei parane, peab mõtlema, kas üldse tasub sinna maksuraha suunata. Peaminister Taavi Rõivas on juba jõudnud kinnitada, et teine sammas ei kao.

See, milline osa pensionist peaks tulema riigieelarvest ja milline osa inimese isiklikult pensionikontolt, on ühiskondliku kokkuleppe asi. Maailmas on piisavalt juhtumeid, kus kogumispensionid on antud erakätesse ja siis jälle riigistatud. Selliste otsuste tegemiseks peaks siiski olema väga hea põhjus. Mina ei tea täna põhjust, mis sellist radikaalset muutust õigustaks. Küll aga saab valitsus teha tänast süsteemi paremaks – lisaks juba plaanis olevatele seaduse muudatustele saaks ja tuleks teha järgmist:

1. Avada turg väliskonkurentsile

On muidugi tore lugeda, et Tuleva pensionifonde oodatakse. Aga arvestades, et seni on teise samba suurimaks probleemiks järjest nõrgenev konkurents, peaks valitsus tegema kõik endast sõltuva, et soodustada ka teiste uute teenusepakkujate turule tulekut.

Rahvusvahelistel fondihalduritel võiks lubada pakkuda Eesti seadustele vastavaid fonde ilma Eestis eraldi tegevusluba taotlemata. Tavaliste investeerimisfondide puhul see juba on nii. Pole ühtegi head põhjust, miks need fondid ei peaks olema kättesaadavad pensionikogujatele.

Samuti peaksid kõik Euroopas depooteenust pakkuvad pangad saama depoopanga teenust pakkuda ka Eestis, ilma et peaksid selleks siin tütarpanga avama. Täna on Eestis ainult kaks depooteenust pakkuvat panka – turu avamise alternatiiv oleks nende teenustasumäärade piiramine seadusega.

Rahvusvahelistele teenusepakkujatele on oma turu avanud näiteks Rootsi ja sealsete pensionifondide keskmine haldustasu on 0,2% aastas.

2. Parandada teise samba pensionifondide läbipaistvust

Pensionikeskus peaks avaldama iga inimese individuaalse pensionikonto tegeliku tootlusmäära aasta baasil ja selle võrdluse inflatsiooni ning maailma kapitalituru indeksitega. See oleks pensionikeskusele lihtne tarkvaraarendusprojekt. Praegu kättesaadavaid andmeid kasutades läks mul oma pensionikonto tootluse arvutamiseks ja võrdlemiseks paar tundi aega. Pangad kaebavad, et Eesti inimesed on laisad ja ei tunne oma pensionivara käekäigu vastu piisavalt huvi. Mina arvan, et tööl käival inimesel ei ole lihtsalt võimalik võtta selleks regulaarselt vabu päevi.

3. Võimaldada kõigil pensionile suundujatel saada fondipensioni

Mitte kusagil maailmas ei suuda elukindlustusfirmad pakkuda pensionärile mõistlike kuludega kaitset selle eest, et ta elab kauem kui kestavad tema säästud. Täiuslikku lahendust siin pole. Kõikidest ebatäiuslikest otsustajatest teavad inimesed tõenäoliselt siiski ise kõige paremini, kuidas nad aastatega kogutud raha vanaduspäevil kasutama peaksid.

Kui Eesti valitsus seda ei usu, oleks tulnud algusest peale jätta pensionisüsteem ainult riigi kätesse. Kui riik eeldab, et inimene on elu vältel võimeline tegema mõistlikke otsuseid (näiteks valides sobivaima pensionifondi), siis miks peaks selleltsamalt inimeselt pensioniikka jõudes õiguse omaenda raha üle otsustada ära võtma?

Veel üks asi. Kui sa neid sõnu loed, oled vist põhjalik inimene. Kui sa veel seni pole jõudnud, siis ole hea, tutvu Tuleva eesmärkidega ja kui need sinu põhimõtetega sobivad, astu liikmeks. Meil on sind vaja.

3 olulist artiklit

Vaata kõiki artikleid

Kui palju sina kõrgete tasude tõttu kaotad?

Vaata arvutust

Juhend aitab sul 5 minutiga fondi vahetada ilma pikemalt ekslemata. Fondivahetus on kõigile tasuta.

Soovin uudiskirja
Jagame aegajalt parimaid artikleid, ekspertide nõuandeid ja kasulikke meeldetuletusi.
Palun sisesta e-posti aadress.
Tuleva ei jaga sinu kontaktandmeid kunagi kellegagi. Soovi korral saad uudiskirjast alati loobuda.