Lapsele koguma hakates tõstatub küsimus: kas avada investeerimiskonto või osta väärtpabereid otse lapse tavakontolt? Kui investeerid vara lapse nimel igal kuul indeksfondi ning ei plaani väärtpaberitega kaubelda, ei anna investeerimiskonto enamikule peredest olulist võitu, küll aga lisab hulga tüütut paberitööd.

Samas ei sobi üks lahendus kõigile. Õige valik sõltub sinu eesmärkidest, kogutavatest summadest ja eelkõige sellest, kas eelistad igapäevast mugavust või maksimaalset maksupaindlikkust tulevikus.

Vaatame lähemalt kahte peamist lähenemist.

Valik 1: tavasüsteem ehk lihtne ja hooldusvaba „osta ja hoia”

Tuleva retsept on lihtne: vali üks madala tasuga indeksfond ja tee sinna kuni lapse täisealiseks saamiseni igakuiseid püsimakseid. Vahepeal ei ole põhjust midagi müüa ega varasid kaubelda. Nii investeerides tekib kohustus makse maksta alles siis, kui müüd vara kasumiga maha. Makse maksad teenitud kasumilt, mitte kogu summalt.

Sellise lähenemise eeliseks on lihtsus. Sa ei pea avama lapsele eraldi pangakontot ja investeerimiskontot ega täitma igal kevadel lapse deklaratsiooni. Raha saad kanda otse vanema kontolt lapse fondi.

Enamiku perede jaoks on see ka maksuoptimaalne lähenemine. Iga laps on eraldi maksumaksja, kellel on oma maksuvaba tulu. Seni, kuni lapsel pole muud maksustatavat tulu (näiteks palka) ning ta on väärtpaberitelt teeninud kasumit kuni 8400 eurot, on tema jaoks investeerimistulu maksuvaba. 

Valik 2: investeerimiskonto ehk paindlikkus tulevikuks

Alternatiivselt saab ka lapsele avada investeerimiskonto. Sellest on kõige rohkem kasu aktiivsetel investoritel, kes müüvad väärtpabereid ning vahetavad fonde. Investeerimiskonto laseb maksukohustust edasi lükata kuni raha kontolt väljavõtmiseni, selmet maksta tulumaksu igalt kasumiga tehingult.

Selle süsteemi peamiseks probleemiks on keerukus. Nii pead investeerimiseks avama lapsele pangakonto ning investeerimiskonto, lisaks deklareerima igal kevadel lapse eest makse. 

Kui keerukus sind ei heiduta, pakub investeerimiskonto mõnda eelist. Eriti siis, kui kogutavad summad on suured.

• Kasum jääb kasvama. Kui eesmärk pole 18-aastaselt kogu raha kasutusele võtta, saab investeerimiskontolt tulevikus kõik tehtud sissemaksed maksuvabalt välja võtta. Teenitud kasumi saab aga jätta kontole kasvõi pensionieani edasi kasvama.
• Vabadus kurssi muuta. Vahepeal saab fonde vahetada või investeerida teistesse instrumentidesse, ilma et tekiks maksukohustust.
• Kaitse töötava noore riski eest. Tavasüsteemi maksuvabastus eeldab, et täisealiseks saanud lapsel pole veel palgatulu. Kui noor läheb tööle, kulub tema maksuvaba tulu palga peale ära ning osakute müügilt tuleb tavasüsteemis maksta tulumaksu.

Tuleva retsept pingevabaks kogumiseks

Kui tahad hoida kulud madalad, säästa aega ja vältida investeerimiskonto sissemaksete iga-aastast deklareerimist, piisab neljast lihtsast sammust:

1. Jäta esialgu investeerimiskonto avamata.
2. Kogu indeksfondi, mis ei maksa dividende (näiteks Täiendavasse Kogumisfondi)
3. Osta ja hoia. Piisab, kui vaatad korra aastas üle, kas summa ja fond veel sobivad. Kui sul läheb hästi ja teenitud kasum hakkab jõudma 8000 euroni, saad soovi korral vara maha müüa ning uuesti investeerida läbi investeerimiskonto. 
4. Ajasta müüki. Täisealisena tasub lapsel osakuid müüa mitme aasta peale hajutatult, et kasum püsiks maksuvaba tulu piires.

Kokkuvõte: kumba siis eelistada?

Vali tavasüsteem, kui su prioriteediks on asjaajamise lihtsus. See sobib hästi peredele, kes koguvad igakuiselt väiksemaid summasid, soovivad kaasata panustamisse ka vanavanemaid ning vältida tüütut paberimajandust. 

Vali investeerimiskonto, kui suunad lapse tulevikku suuri summasid ja oled valmis selle nimel pisut rohkem bürokraatiat taluma. Iga-aastane deklareerimisvaev on mõistlik hind selle eest, et noorel oleks tulevikus täielik vabadus oma investeeringuid juhtida.

Kui tahad lapsele kogumisega algust teha, saad seda teha Tuleva Täiendavas Kogumisfondis.

Kujuta ette, et vanaisa kingib lapselapsele sünnipäevaks mänguasjade asemel raha. Kuna laps ei kasuta raha kohe ära, tahad selle tema huvides tööle panna: näiteks investeerida raha indeksfondi, et see inflatsiooni tõttu väärtust ei kaotaks. Seaduse järgi on selleks praegu aga vaja kohtu luba.

Kõlab absurdselt? Minu arvates ka. 

Õnneks on riik probleemi käsile võtnud. Justiits- ja Digiministeerium valmistab ette perekonnaseaduse muudatust, mis selle takistuse kaotab. Eelnõu kohaselt saab vanem edaspidi lapse nimel väärtpabereid osta ja müüa ilma kohtu nõusolekuta ka siis, kui investeeritakse lapse enda vara.

Eelnõu pole veel isegi Riigikogusse jõudnud, rääkimata vastuvõtmisest. Ma pole kindel, et seda enne valimisi jõutakse teha.

Seetõttu otsustasin käia seaduses nõutud teekonna läbi. Koostasin avalduse, et küsida kohtult nõusolekut oma lapse nimel investeerimiseks. Nagu seadus nõuab, pakkusin ise välja loa tingimused:

• investeerida võib ainult laiapõhjalisse aktsiatesse investeerivasse indeksfondi, mille tasud on alla 0,5% aastas;
• lapse nimel võib investeerida kuni 5000 eurot aastas;
• teenitud tulu peab jääma lapsele;
• nõusolek kehtib seni, kuni laps saab 18.

Maksin ära riigilõivu 10 eurot ja panin avalduse teele.

Kuidas menetlus käib?

10-eurose avalduse peale pandi käima terve masinavärk.

• Kohus määras lapsele advokaadi, et see seisaks lapse huvide eest ning argumenteeriks, kas lapse nimel ikka võib investeerida.
• Advokaadikulude katteks määrati lapsele riigi õigusabi. See tähendab, et advokaadi töötasu maksab kinni riik.
• Kohus pöördus ka kohaliku omavalitsuse lastekaitseametniku poole ning palus tema arvamust.

Menetluses suuri üllatusi ei olnud. Lapsele palgatud advokaat leidis, et vara paigutamine indeksfondi teenib rohkem lapse huvi, kui see seisaks lihtsalt kontol,  täpselt nagu avalduses kirjutasin. Lisaks helistas mulle lastekaitsespetsialist ja uuris, miks ma avalduse esitasin. Ta oli üsnagi nõutu, kuidas tema saab sel teemal midagi arvata, sest lastekaitses ei tööta ju investeerimisspetsialistid. Meenutan, et mina lastekaitseametniku kaasamist ei nõudnud, seda soovis kohus. Ent lõpuks kinnitas ka kohalik omavalitsus, et ei näe avalduses ühtki asjaolu, mis viitaks lapse huvide kahjustamisele.

Umbes poolteist kuud pärast avalduse esitamist tegi kohus otsuse: avaldus rahuldati ning sain nõusoleku lapse nimel indeksfondi investeerida. Nimelt leidis kohus, et „vanemate hoolsuskohustus hõlmab lapse vara säilitamist ja võimalusel suurendamist.”

Kui palju see maksma läks?

Mul ei olnud raske kohtusse pöörduda. Kulutasin selleks paar tundi ning 10 eurot. Riigi jaoks tähendas see aga kohtuniku tööd, riigi kulul määratud advokaati ja kohaliku omavalitsuse lastekaitsespetsialisti kaasamist.

Teades, kui koormatud on kohtunikud, kui kallid on advokaadid ning kui oluliste küsimustega tegelevad lastekaitsjad, pole ma kindel, kas avalduse esitamine oli mõistlik. Minu avalduse rahuldamiseks pidi kolm kõrgelt haritud spetsialisti tegema terve hulga tööd. Oma seaduskuuleka käitumisega põhjustasin riigile kulu.

Kui iga Eesti pere, kes soovib lapsele pikaajaliselt koguda, peaks sama tee läbi käima, tähendaks see tuhandeid tarbetuid kohtumenetlusi. Ja suure tõenäosusega oleks lõpptulemus peaaegu alati sama: lapse raha hajutatud indeksfondi investeerimine ei kahjusta tema huve.

Lihtsam olnuks ju silm kinni pigistada ja seadusest mööda hiilida, nagu on kuuldavasti seda paljud vanemad siiani teinud. Seetõttu loodan, et Riigikogu võtab siiski õige pea vastu seaduse, mis võimaldab lapse nimel investeerida ka ilma kohtu nõusolekuta.

Miks me sellest räägime?

Hakkasime Tulevas lapsele kogumise lahendust luues seda teemat uurima ning avastasime, et kõige suurem takistus ei ole tehnoloogia ega investeerimine, vaid kohtu loa nõue.

Lihtne ja madala tasuga kogumisvõimalus ei saa käia käsikäes kohustusliku kohtumenetlusega. Seetõttu loodame väga, et seadusemuudatus jõuab peagi Riigikogus vastu võtta.

Meie eesmärk on saada lapsele kogumise lahendus valmis veel juulikuus. Kui see teema sind huvitab, hoia Tuleva tegemistel silm peal.

Pärast teenustasude mahaarvamist on keskmise aktiivse investori tootlus madalam kui passiivse investori oma. See on sama kindel kui 2+2=4. 

See pole pelgalt meie väide. Seda näitas 1991. aastal Nobeli laureaat William Sharpe artiklis “The Arithmetic of Active Management”. Käime Sharpe’i aritmeetika üle. 

Keskmine investor teenib keskmist brutotootlust

Sharpe võtab vaatluse alla ühe turu, näiteks kogu maailma aktsiaturu, SP500 aktsiad või Euroopa riikide võlakirjad. Jämedalt võttes investeerivad igale turule kaht tüüpi investorid:

• Passiivsed investorid (ehk indeksfondid), kes ostavad väikese tüki igast turul olevast väärtpaberist ja lihtsalt hoiavad seda.
• Aktiivsed investorid, kes püüavad turge ette ennustada ja leida “võitjaid”, ostes ja müües selleks väärtpabereid.

Kuna need kaks gruppi koos moodustavadki terve turu, peab mõlema grupi brutotootlus (tootlus enne tasude mahaarvamist) olema võrdne turu keskmise tootlusega. Kui turg tõuseb 10%, teenivad nii passiivsed kui ka aktiivsed investorid grupina enne tasusid täpselt 10%. Iga kord, kui üks aktiivne investor võidab turu keskmist, peab teine aktiivne investor täpselt sama palju kaotama. See on nullsummamäng. 

Aktiivne juhtimine maksab rohkem

Passiivsed ja aktiivsed investorid erinevad aga oma kulude poolest. 

• Passiivne juhtimine on soodne. Indeksfondi strateegia on lihtne ja alati paigas. Nii saab indeksfond hakkama madala tasuga, näiteks 0,3% aastas. 
• Aktiivne juhtimine on kallis. Aktiivne investor peab hankima infot, saadud infot analüüsima, tegema otsuseid ning kauplema. See kõik on kulukas. Seetõttu on aktiivselt juhitud fondide tasud märksa kõrgemad, näiteks 1% aastas. 

Netotootluse saamiseks tuleb lahutada

Investeerimisel kehtib lihtne tehe: netotootlus = brutotootlus – kulud.

Kuna mõlema grupi brutotootlus on täpselt sama (turu keskmine), aga aktiivsete investorite kulud on oluliselt suuremad, on matemaatiline paratamatus, et aktiivsete investorite netotootlus jääb keskmiselt indeksfondi omale alla.

Järeldus

Sinu kui investori jaoks tähendab see lihtsat põhimõtet: ära püüa turgu edestada ega maksa kinni katseid seda teha. Sinu vara kasvab kõige kindlamalt siis, kui valid laiapõhjalise, madalate kuludega indeksfondi ning kogud raha pikaajaliselt. Iga euro, mille säästad tasudelt, on euro, mis jääb sinu kontole ja hakkab seal omakorda liitintressi teenima.

Kolm küsimust, mis võivad tekkida

• „Aga minu fond lõi turgu!“ Jah, on aktiivseid fonde, kes lühiajaliselt edestavad turgu. Enamik aktiivselt juhitud fonde ei suuda seda aga pikaajaliselt teha. Statistika ja uuringud näitavad selgelt, et eilne võitja on harva seda ka homne. Kui aktiivne fond lööb turgu, on see enamasti tingitud kas juhusest või suurema riski võtmisest, mitte fondijuhi oskustest. Pikema aja jooksul (näiteks 10–15 aastat) jääb valdav osa aktiivselt juhitud fondidest indeksile alla, sest kõrged tasud söövad paratamatult tootluse ära. Triinu Tapveri Eesti Panga teaduspreemia pälvinud doktoritöö näitas, et nii on see ka Kesk- ja Ida-Euroopas.
• Kui passiivne investeerimine on nii lihtne, siis miks inimesed ikka veel aktiivseid fonde ostavad? Sest mõnele inimesele meeldib mängida õnnemänge, teised aga usuvad edulugudesse ning mõttesse, et on võimalik olla parem kui keskmine. Lisaks kulutab finantstööstus tohutult raha turundusele, et hoida üleval müüti aktiivse juhtimise vajalikkusest. Seda ka Eestis. 
• „Aga miks üldse aktsiad? Äkki hoopis kinnisvara, kuld või krüpto?” Sharpe’i aritmeetika räägib sellest, kuidas ühe turu sees raha investeerida. Millisesse varaklassi üldse investeerida, on omaette valik. Lühike vastus: aktsiad annavad osaluse ettevõtete ärides, mis kasvavad koos maailma majandusega. Ajalooliselt on see olnud parim pikaajaline viis oma vara väärtust kasvatada. Loe lähemalt siit: Kuidas kasvatada jõukust ja kaitsta oma vara inflatsiooni eest.

Üks väike, aga tüütu takistus lapsele kogumise teel on kadumas. Räägime, milles asi oli ja mis nüüd muutub.

Kujuta ette, et vanaema kingib lapselapsele sünnipäevaks näiteks mänguasjade asemel raha. Kuna laps ei kasuta seda raha kohe ära, tahad selle tema huvides tööle panna: näiteks investeerida raha indeksfondi, et see inflatsiooni tõttu väärtust ei kaotaks. Täna on selleks vaja kohtu luba.

Kõlab absurdselt? Minu arvates ka.

Milles probleem seisneb?

Perekonnaseadus ütleb, et lapse nimel väärtpaberite ostmiseks vajab vanem üldjuhul kohtu nõusolekut. Reeglil on erand: kui vanem investeerib enda raha lapse nimel, siis kohtu nõusolekut vaja ei ole.

See erand on aga üsna kitsas. Niipea, kui raha on juba lapse oma (näiteks andis raha vanaema), erand enam ei kehti. Sellest hetkest alates peaks vanem iga investeerimisotsuse jaoks kohtusse pöörduma.

Kohtusse on siiski mindud vähe. Praktikas teevad pered ühte kahest: paluvad vanaemal kanda raha hoopis lapsevanema kontole, et tugineda lubatud erandile. Või jätavad raha lihtsalt investeerimata ja lepivad, et see kaotab nii ajas ostujõudu.

Kumbki pole hea lahendus. Lapse vara tuleb valitseda heaperemehelikult. Kui koguda lapse tulevikuks, on mõistlik vara investeerida. Praegune seadus, mis investeerimist takistab, töötab lapse huvide vastu.

Mis nüüd muutub?

Riik on probleemi juba käsile võtnud. Justiits- ja Digiministeerium saatis mais kooskõlastusele perekonnaseaduse muudatuse, mis selle takistuse kõrvaldab.

Eelnõu kohaselt saab vanem edaspidi lapse nimel väärtpabereid osta ja müüa ilma kohtu nõusolekuta ka siis, kui investeeritakse lapse enda vara, olgu see vanavanema kingitus või lapse teenitud tulu. Tingimus on, et investeeringust saadav raha jääb lapsele ja hoitakse vanema rahast eraldi.

See on väga mõistlik muudatus. Lapse tulevikuks kogutava vara investeerimine ei peaks nõudma kohtusse pöördumist, täpselt nagu lapsele hoiukonto avamine seda ei nõua.

Tegu on alles eelnõuga, mis peab läbima kooskõlastusringi ja mille Riigikogu peab seadusena vastu võtma. Praegu on muudatuse jõustumisajaks kavandatud 1. jaanuar 2027.

Miks me sellest räägime?

Me ehitame Tulevas uut lapsele kogumise võimalust, et Eesti pered saaksid koguda lapsele madala tasuga, hajutatult ja lihtsalt. Selleks plaanime võimaldada investeerimist Tuleva Täiendava Kogumisfondis ka alaealise nimel. Seda ehitades oli kirjeldatud kohtu nõusoleku nõue üks oluline takistus. Andsime sellest ministeeriumile märku ning selgus, et nad on juba probleemiga tegelemas.

Nii nagu endalegi kogumise puhul, loeb ka lapsele kogumisel iga aasta. Mida varem alustad, seda rohkem teeb teenitud tootlus sinu eest tööd. Selle muudatusega kaob üks viimaseid tarbetuid tõkkeid lapsele kogumisel.

Loodame saada lapse nimel kogumisvõimaluse valmis juba lähikuudel.

Finantsinspektsioon kooskõlastas 12. mail Tuleva Täiendava Kogumisfondi tingimuste muudatused. Uued tingimused jõustuvad 15. juunil ja siis plaanime ka fondi Eestis registreeritud osaühingutele avada.

Kui sul on 60 sekundit:

• Tegemist on sama Tuleva Täiendava Kogumisfondiga, mis on eraisikutele juba avatud. Nüüd laieneb võimalus sinna investeerida ka osaühingutele. Fond investeerib vara ligi 2500 ettevõtte aktsiatesse üle kogu maailma.
• Praegu on fondi tasu 0,28% aastas. Mida rohkem meid üheskoos kogub, seda madalamaks lähevad ka tasud.
• Fondi investeerimiseks ei ole osaühingul vaja LEI-koodi.
• Otsime 5–10 osaühingut, kellega saame liitumisprotsessi esimesena läbi teha. Piirame selle võimaluse Tuleva liikmeskonnaga. Seega, hea liige, kui oled valmis oma OÜ selleks üles andma, kirjuta [email protected].

Kui sinu OÜ teenib kasumit, mida sa ei kavatse kohe dividendidena välja võtta, saab raha OÜ-s edasi kasvada. Täiendav Kogumisfond on selleks lihtne viis: laialt hajutatud madala tasuga indeksfond, mis investeerib raha aktsiatesse üle maailma, nii et säästetud raha kasvab pikas plaanis koos maailmamajandusega. Paljud Tuleva liikmed kasutavad sama lahendust juba eraisikuna ja OÜ kaudu on loogika sama.

Sissemakseid saab teha igal ajal ja sobivas summas. Kui soovid, et investeerimine käiks automaatselt, saad osaühingu pangakontolt fondi arvelduskontole seadistada püsimakse.

Kui tingimused jõustuvad, saab fondiosakuid lisaks eraisikutele edaspidi omandada ka Eestis registreeritud osaühing, millel on:

• kuni kaks osanikku;
• mille osanikud on Eesti kodanikud või residendid;
• üks või mõlemad osanikud on samal ajal juhatuse liikmed ja tegelikud kasusaajad.

Kui OÜ struktuur hiljem muutub (näiteks lisandub kolmas osanik), ei ole osaühingul võimalik uusi osakuid juurde omandada ning teatud juhtudel on meil õigus fondiosakud ühepoolselt lunastada.

Kogumisfondi kontot saab avada ja edaspidi sissemakseid teha Tuleva veebi sisse logides. Kõigepealt avad endale eraisikuna Tuleva Täiendava Kogumisfondi konto (sissemakset pole vaja teha). Alles seejärel saad samas keskkonnas avada kogumisfondi konto ka oma osaühingule. Pärast seda on sul Tulevas kaks profiili: üks sinu enda nimeline ja teine osaühingu nimeline.

Kui osaühingu konto on avatud, saad hakata kogumisfondi sissemakseid tegema. Osakuid saad osta ja müüa igal tööpäeval.

Kui tahaksid olla üks esimesi, kes oma osaühingu kaudu Tuleva Täiendavasse Kogumisfondi investeerib, kirjuta meile: [email protected].