„III sammas on üks lihtsamaid ja nutikamaid investeerimise tööriistu,” ei väsi rahatarkuse edendajad korrutamast. Tuleva juhatuse liige Sten Andreas Ehrlich vastab levinumatele küsimustele, mida III samba puhul silmas pidada ja kuidas see enda kasuks tööle panna.

Mis on III samba eelised teiste investeerimisvõimaluste ees?

III samba suurim võlu seisneb maksusoodustuses. See annab kogutud vara tootlusele edumaa, millega on teistel investeeringutel raske võistelda.

Milles seisneb maksusoodustus? See tähendab, et igalt eurolt, mille kannad sel aastal III sambasse, saad tuleval kevadel deklaratsiooni esitades tulumaksu tagasi. Siiani on tulumaks olnud 20%, aga uuest aastast tõuseb see maksumuudatustega 22%-ni. Kuigi maksutõusud ei meeldi kellelegi, siis tulumaksu tõusuga suureneb tegelikult III samba kasulikkus veelgi.

Teeme ühe näite läbi, kuidas tulumaksu tagastus töötab. Kui kanda selle aasta jooksul kokku III sambasse 2000 eurot, saab järgmisel kevadel tagasi 400 eurot ehk 20%. Investeerides sama summa ka järgmise aasta jooksul, saab ülejärgmisel kevadel tagasi 440 eurot ehk 22%.

Teiseks III samba suureks eeliseks on selle lihtsus ja mugavus. Üsna väikese ajakuluga saab üles seada regulaarsed sissemaksed ning andmed kantakse tuludeklaratsioonile automaatselt. 

Kui palju raha tasuks III sambasse koguda?

III sambasse raha kogumisel ei ole miinimumi. Küll aga tasub teada, et maksimaalne summa, mida võiks III sambasse ühe kalendriaasta jooksul paigutada, on 15% aastasest sissetulekust,  ja seda brutos ehk enne maksude maha arvestamist, aga kokku mitte üle 6000 euro. Oma summa välja arvutamisel on abiks meie III samba kalkulaator.

Pole vaja muretseda, kui kohe ei ole võimalik 15% oma palgast säästa. Alustuseks võib panna tuleviku heaks kõrvale just sellise summa, mis täna liiga suuri ohverdusi ei nõua. Võimaluse korral saab hiljem sissemakseid alati suurendada või teha näiteks aasta lõpus täiendav sissemakse.

Kuidas jõuab raha III sambasse?

III sambasse ei laeku raha automaatselt palgast. Esimese sammuna tuleb teha III samba fondi valikuavaldus, mida on lihtne teha siin.

Seejärel tuleb kanda raha oma III sambasse, mille eest ostetakse valitud fondi osakuid. Sissemakseid võib teha ükshaaval endale sobivas summas ja ajal. III samba fondis kogudes saad investeerida automaatselt korraga tuhandetesse ettevõtetesse ja omada hästi hajutatud ja laiapõhjalist investeerimisportfelli.

Ent nutikam on seadistada hoopis igakuine püsimakse, et investeeringud oleksid automaatsed ja regulaarsed. Nii ei pea sinu tuleviku-mina kogu aeg oleviku-mina kiusatustega võitlema. Investeeringute regulaarsus on omakorda parim viis riske hajutada – pikas plaanis saavutab tõenäoliselt parima tulemuse just see, kes hajutab fondiosakute ostud ajas. Sissemakse tegemiseks logi sisse oma pensionikontole.

Kas III sammast tasuks avada ka lapsele?

Üldjuhul ei ole lapse nimele mõttekas III samba kontot avada. Seda mitmel põhjusel. Esiteks, III samba võlu seisneb peamiselt maksuvõidus, mida saab juhul, kui inimene on aasta jooksul teeninud piisavalt tulu ja tasunud riigile tulumaksu. Kuna enamik lapsi tööl ei käi või nende sissetulekud ei ole suuremad kui maksuvaba tulu (praeguse seisuga 7848 eurot aastas), ei teki neil ka tulumaksukohustust ja seega jääb saamata ka III samba maksuvõit.

Teiseks kaasneb sellega lisanduv deklareerimise vaev. Loe rohkem, miks võiks lapsele kogumist alustada oma III sambast.

Kuidas III sambast raha kätte saab?

III sammas on paindlik raha kogumise viis, mis sobib hästi pikaajalise sihiga kogumiseks, samas võimaldab vajadusel raha ka varem välja võtta. Peamiselt kogutakse III sambas raha ajaks, mil tekib soov või vajadus lõpetada töötamine, kuid võimalus on kogutud raha kasutusele võtta ka varem.

Oma III sambasse kogutud raha saab igal ajal välja võtta nii osaliselt kui ka kogu summas. Raha laekub pärast avalduse esitamist pangakontole loetud tööpäevade jooksul. 

Kui raha võtta välja enne 60. sünnipäeva, tuleb maksta riigile tagasi 20% tulumaksu. Pärast 60ndat* eluaastat saab maksusoodustust ehk tasuda tuleb vaid 10% tulumaksu. Veelgi kasulikum on see, kui võtta raha kasutusse pensionieas regulaarsete maksetena, sest siis ei pea üldse maksma tulumaksu. 

*Kui alustasid kogumist III sambasse  enne 2021. aastat, kehtivad sulle maksusoodustused väljamaksetele juba alates 55. eluaastast.

Koolilõpuga kaasneb suur elumuutus, sest paljudele meist on see ühtlasi karjääri algus. Mida peaks oma esimesele töökohale asudes teadma kogumisest, et paremini tulevikku kindlustada? 

Esimene töökoht ja pensionifondi valik

Kõige tähtsam on, et töötaksid ametlikult ning et kogu sinu palgalt tasutakse nii tulumaks- kui ka sotsiaalmaks. Kuigi nn ümbrikupalk pole Eestis eriti levinud, võib seda kohata eelkõige just noorte töötegijate seas. Lausa kolmandik 16–29-aastastest ütlevad, et teavad mõnda inimest, kes saavad ümbrikupalka. (1)

Võib ju arvata, et ümbrikupalgana saab töötaja rohkem raha kätte ja vähem peab maksma riigile, mistõttu on see kasulik. Tegelikult on ümbrikupalk sulle igatpidi väga kahjulik. Kui palgalt ei tasuta makse, on su tulevane pension märkimisväärselt väiksem. Kuigi pension võib tunduda mägede taga, tasub teada, et ümbrikupalka saades ei teki sul ka õigust haigus-, koondamis- ja töötushüvitistele. Muidugi on ümbrikupalga saamisel ka teisi probleeme: näiteks, kui tuleb välja, et sulle makstakse ümbrikupalka, võidakse maksmata jäänud maksud nõuda hiljem välja sinult endalt. Kui sul on kõhklus, kas sinu palgalt on maksud ikka tasutud, kontrolli see üle Maksu- ja Tolliametis.

Kui sulle makstakse ametlikult esimene palk, loositakse automaatselt sulle ka II samba pensionifond. Loosirattas on kolm Eesti kõige odavamat aktsiatesse investeerivat pensionifondi. Kõik loosimisel olevad fondid on head. Just sellised fondid sobivad noortele pensioniks kogumiseks. Seega ei pea tööd alustav noor oma II samba pensionifondi valiku pärast muretsema. Samas, soovi korral saad fondi igal hetkel muuta ja leiad häid madalate tasudega ja suure aktsiate osakaaluga fonde ka ülejäänud valikute hulgast. 

Esimene töökoht ja säästmine

Kui võimalik, asu esimesel töökohal alustades kohe koguma ka lisaks II sambale. Seda kahel põhjusel. 

Esiteks, varakult säästmisega alustamine on enamasti lihtsam, kui hiljem pihta hakkamine. Tavaliselt kasvavad inimeste tarbimisharjumused koos sissetulekuga. Koolis käies ollakse harjunud elama kokkuhoidlikult, kuid palka saades muutuvad senised “luksused” igapäevasteks kuludeks. Hiljem on igapäevaste kulude vähendamine aga oluliselt keerulisem, sest nendega ollakse juba harjunud. Hoopis lihtsam on juba enne esimese palga saamist otsustada, kui suure osa sellest säästad.

Teiseks, varakult alustades töötab aeg sinu kasuks. Igal aastal teenitud tulu hakkab omakorda tulu teenima. Pika ajaperioodi peale on liitintressi mõju väga suur. 

Muuda säästmine enda jaoks automaatseks

Kogumisel on kõige tähtsam järjekindlus. Tulemust mõjutab kõige rohkem see, kui palju sa säästad. Tulemust mõjutab kõige rohkem säästumäär ehk kui palju kulutamise kõrval raha kõrvale ja kasvama panna. Iga kuu 100 eurot sukasäärde kogudes kasvab kogusumma 10 aastaga suuremaks, võrreldes sellega, kui iga kuu investeerida 50 eurot, millel oleks garanteeritud 10% tootlus. Esimesel juhul koguneks kokku 12 000 eurot, teisel juhul 10 200 eurot.

Kuidas igal kuul säästa? Käitumisteadlane Mike Norton on tabavalt öelnud, et enamike jaoks on säästmine igav ja keeruline. (2) Kui pead igal kuul otsustama, kas säästa sihikindlalt edasi või mitte, on vaid aja küsimus, mil tahtejõud nõrgeneb ning eelistad mõnda lühiajalist lõbu. 

Seetõttu tasub muuta säästmine võimalikult automaatseks. Säästa raha enne seda, kui see jõuab su pangakontole ning kui saad seda asuda kulutama. Näiteks pakub selleks lihtsat võimalust II samba maksemäära tõstmine 6% peale või III sambasse püsimakse tegemine.

Kust säästmisega alustada? 

Esmalt kaardista ära oma tänane rahaline seis ning vaata üle, ega sul pole mõnda kõrge intressiga kiirlaenu või õppelaenu. Kui on, tasub esmalt maksta see tagasi. 

Seejärel kasuta ära pensionisammaste pakutavad võimalused. Noore inimesena on sul kogumiseks pikk aeg ning lühiajalised langused sind ei morjenda. II samba maksemäära tõstmine ning III sambas kogumine pakuvad võimalust koguda maksusoodsalt ning madalate teenustasudega. Kui hakkad ise mujale investeerima, maksad selle eest palju suuremaid tasusid. Kokku saad pensionisammastesse koguda kuni 25% oma varast.

Kui pensionisambad on võetud kasutusele, kogu endale meelerahufond. Kuigi ka pensionisammastest on võimalik enne pensioniiga raha välja võtta, ei ole see maksude mõttes kõige mõistlikum. Meelerahufondi tasub hoida mõnel säästukontol või hoiusel, kus selle eest makstakse paar protsenti intressi. Samuti tasub koguda hoiusele raha kodulaenu sissemaksu tasumiseks.

Kui need sammud tehtud, siis edasi on taevas valla ning võid investeerida, kuhu soovid.

Soovitan vaadata ka järele Facebooki live’i Miljonineiu, Jaak Roosaare ja Tõnu Pekkiga:

1. Turu-Uuringute AS. Varimajanduse uuring (2023). Kättesaadav siit.
2. Müksud ja Mülkad. Saving and Savoring with Mike Norton (2024).

Juba alates 1. jaanuarist saavad kõik teise samba kogujad avaldada soovi, et järgmisest aastast suureneks nende enda sissemakse 2% pealt kas 4% või 6% peale. Teise samba sissemaksetelt ei pea tasuma tulumaksu, mis teeb sellest ahvatleva võimaluse maksusoodsalt senisest rohkem koguda. Aga miks lükkavad paljud otsust veel edasi? 

Praeguseks on oma teise samba sissemakset otsustanud suurendada umbes 35 000 inimest. Minu hinnangul on paljud kogujad mõistnud sissemakse suurendamise kasulikkust, aga lükkavad eri põhjustel otsust veel edasi. Toon välja viis peamist takistust, miks paljud ei ole veel sissemakse suurendamiseks avaldust esitanud.

Segadus, kust kogumist alustada

Eestis räägitakse rahaasjadest üha rohkem ning investeerimiseks on palju võimalusi. Kuigi valikuvabadus on tore, on sel hoopis halvav mõju inimese käitumisele. Rahatarkuse uurija Leonore Riitsalu on tabavalt märkinud, et valikute üleküllus mõjub hirmutavalt ja nii kiputakse otsuse tegemisega viivitama. (1) Varakult alustamine on aga koguja parim sõber.

Enamikele kogujatest on mõistlik alustada teadlikku kogumist teise samba sissemaksete tõstmisest. Investeerimise põhitõdede järgi tuleks kogumisel kasutada eelisjärjekorras ära maksusoodustused. Eesti inimestele on kõige maksuefektiivsemad just pensionisambad.

Teise samba sissemaksete suureks eeliseks on automaatsus. Ei ole ju üllatav, et suurem tõenäosus tulevikuks koguda on neil, kes on teinud selle automaatseks ja selle lõpetamise keeruliseks. Me ei ole robotid ning ainult tahtejõu ja mälu peale lootma jäämine pole mõistlik. Nii kaua, kuni käid tööl ja pole teisest sambast raha välja võtnud, läheb automaatselt igal kuul sinu palgast tükike tuleviku heaks kasvama. Kolmas sammas nõuab rohkem enesedistsipliini ja järjekindlust, sest kui panna kolmandasse sambasse raha alles kuu lõpus, ei pruugi enam midagi alles olla. 

Seepärast – alusta kogumist teise samba sissemaksete tõstmisest. 

Kahtlus, kas see on ikka kogumiseks kõige maksusoodsam võimalus

Teise sambasse lähevad sissemaksed maksueelselt ehk tulumaksu sellelt maha ei lähe. Kolmandasse sambasse saab teha sissemakseid maksujärgselt ehk sellest rahast, mis laekub palgapäeval arvelduskontole. Küll aga maksab riik kolmanda samba sissemaksetelt 20% tulumaksu tagasi, et soodustada säästmist.

Seega, peamine on teada, et teise ja kolmanda samba maksusoodustus on võrdne ning võimalusel tuleks kasutada ära mõlemad.

Hirm, et äkki järgmisel aastal pole kogumiseks piisavalt raha

Selleks, et järgmisest aastast hakkaks sinu brutopalgast minema teise sambasse senise 2% asemel 4% või 6%, tuleb esitada avaldus hiljemalt selle aasta 30. novembriks. Olen kuulnud, et mõni lükkab otsust veel edasi, kuna pole kindel järgmise aasta sissetulekus. Minu soovitus on sissemakse ikkagi kohe ära tõsta, sest vajadusel saab oma valikut hiljem veel muuta, aga kui tähtaeg maha magada, saab uuesti maksemäära tõsta alles aasta pärast.

Kõhklus, kas see annab tulevikus suurema sissetuleku

Pikaajalisel säästmisel on üks lihtne edu valem: mida varem alustad, seda parem. Nii pead igal kuul vähem kõrvale panema, et saavutada sama tulemust.

Oletame, et sinu brutopalk on 2000 eurot. Praegu läheb igal kuul sinu teise sambasse sinu panusel 40 eurot, millele riik lisab 80 eurot – kokku 120 eurot. Kui tõstad oma panuse 6% peale, hakkab sinu sissemakse suurus olema 120 eurot, millele riik lisab ikka 80 eurot – kokku 200 eurot. Nii võid pensioniks jõuda koguda mitukümmend tuhat rohkem, samas ei pea sa praegu sellepärast tegema eriti järeleandmisi.

Arvuta ise Tuleva kalkulaatoriga, kui palju võidad teise samba sissemakse suurendamisega.

Tundub tüütu kohustus, mida saab veel edasi lükata

Inimloomus on laisk ning sageli kipume lükkama edasi tegevusi, mis tunduvad tüütud ja aeganõudvad. Teise samba sissemakse suurendamine on lihtne ja kiire. Tuleva veebis võtab teise samba sissemakse suuruse muutmine aega maksimaalselt 2 minutit ja 4 hiireklikki. Ära lükka tänaseid toimetusi homse varna ja tee see kohe ära.

1. Leonore Riitsalu essee „Vajame rahaasjus paremat pikksilma” Arenguseire Keskuse kogumikus „Pikksilm”

28. mai Postimehes soovitab Kristjan Järvan valitsusele eelarve puudujäägi vähendamiseks lõpetada ära sissemaksed teise pensionisambasse. Minu meelest karistab tema pakutud lahendus inimesi, kes tahavad tulevikuks kapitali koguda. 

Eesti pensionifondide tootlus on tõesti olnud kehv

Järvan toob esile, et viimasel 10 aastal on teise samba tootlus jäänud oluliselt alla nii majandus-, palga kui ka kulla hinna kasvule ning ületab väga napilt inflatsiooni. Olukord on veelgi hullem, kui lisada graafikule maailma aktsiaturgude keskmine tootlus. Eesti teise samba fondide keskmine tootlus on kümne aasta jooksul jäänud ligi kolm korda alla maailma aktsiaturgude omale.

Allikas: Kristjan Järvani artiklis ilmunud graafikut täiendasin maailma aktsiaturgude tootluse osas MSCI ACWI 30.04.2024 seisuga.

Teise samba kaotamine karistaks inimesi

Ilmselgelt vajab see probleem lahendust, aga Kristjan Järvani pakutud lahendus karistaks seejuures suurt osa Eesti inimestest. See oleks olemuselt 4% suurune maksutõus neile, kes soovivad endale tulevikuks kapitali koguda.

Võib üsna kindel olla, et ka tulevikus on paremad valikud nendel, kes on omale kapitali kogunud, kui nendel, kes seda teinud pole

Eestis on teine sammas inimestele kuuluv vara. Maksusüsteem soodustab selle kasutuselevõtmist pensionieas, aga soovi korral saab seda teha ka varem. Riiklik vanaduspension ehk esimene sammas on riigi lubadus maksta tulevikus inimesele pensioni. Ma usun, et riik peab oma lubadusi, aga mina eelistan ikka vara, mis on minu kontol ja mille saan häda korral kasutusele võtta. 

Olen Järvaniga nõus, et on naeruväärne püüda tuleviku tootlusi komakoha täpsusega mitukümmend aastat ette ennustada. Me ei tea, mida tulevik toob. Küll aga võib üsna kindel olla, et ka tulevikus on paremad valikud nendel, kes on omale kapitali kogunud, kui nendel, kes seda teinud pole. Seepärast ei ole ma teise samba kaotamise poolt.

Miks on teistes riikides pensionifondide tulemused paremad?

Pensionit kogutakse ette pea kõikides arenenud riikides. Enamasti on aga tulemused paremad kui Eestis. (1) Mida tehakse mujal teisiti kui meil? 

Esiteks hoitakse pensionifondides võimalikult kõrget aktsiate osakaalu. Ajalooliselt on aktsiate tootlus oluliselt ületanud võlakirjade, kinnisvara ja teiste varaklasside tootlust. (2) Minevik ei pruugi tulevikku ennustada, samas ei viita miski ka trendi murdumisele. Tõsi, aktsiate hinnad on ajalooliselt kõikunud aastast-aastasse samuti rohkem, kui näiteks võlakirjade omad, ent pensioniks kogutakse pikaajaliselt. Seetõttu ei ole lühiajalised hinnamuutused kuigi tähtsad. 

Teiseks on pensionifondide tasud võimalikult madalad. (3) Sellel on oluline mõju tulemusele, sest tasu võetakse igal aastal koguja varast maha. Kuna tasudeks makstud raha tootlust ei teeni, muutub tasude mõju aastate jooksul väga suureks. Seetõttu on hea tulemuse saavutamine seda vähem tõenäoline, mida kõrgem on tasu. 

Kolmandaks on mõistlikult kogumine muudetud võimalikuks automaatseks. Näiteks Rootsis määratakse inimesele automaatselt madalate tasudega ja kõrge aktsiate osakaaluga fond, kui ta ise muud valikut ei tee. See on nii ka Eestis alates 2019. aastast. 

Kuidas probleemi lahendada?

Seda saab igaüks teha ise, sest Eestis on kõik vajalikud tööriistad edukaks kogumiseks juba olemas. Meil on valikus madala kuluga indeksifondid, mille tootlus ei jää maailma aktsiaturgude omast maha. Meil on võimalus paari hiireklikiga suurendada oma säästumäära teise sambasse. Meil on väga võimsa maksusoodustusega kolmas sammas. Nüüd tuleb need võimalused lihtsalt kasutusele võtta ja seda teeb järjest enam inimesi. 

Aga mida riik peaks tegema?

Me ei peaks häbenema pensionifondide probleemidest rääkimist ning hoopis nügima inimesi vaatama oma pensionifondi valik üle. Näiteks saadetakse Rootsis pensionikogujatele aasta lõpus riigi poolt ülevaade nende pensionifondi tasudest ja tulemustest. Ehk peaks riik ka Eestis näiteks tuludeklaratsiooni juures andma ülevaate, kuidas inimese pensionivaral läheb?

1. Aastatel 2012–2022 oli Eesti pensionifondide reaaltootlus -1%, samas kui näiteks Soomes oli reaaltootlus 3,6%, Norras 2,4% ja Taanis 1,9%. Allikas: OECD Pension Markets in Focus 2023
2. https://pages.stern.nyu.edu/~adamodar/New_Home_Page/datafile/histretSP.html
3. Eestis oli aastal 2022 pensionifondide keskmised valitsemistasud 0.6%, samas kui näiteks Soomes olid need 0.3% ja Norras 0.2%. Vaata: https://stats.oecd.org//Index.aspx?QueryId=85401

Sten Andreas Ehrlich on Tuleva Fondid AS operatsioonide juht ja juhatuse liige. Eesti pensionireformi ajal töötas ta Sotsiaalministeeriumi töövaldkonna asekantslerina. Pensionisüsteemi probleemidest on ta varem kirjutanud näiteks ka Delfis.

Pooled Eesti teise samba pensionifondidest on nimetatud vanuse või sünniaastate järgi. Nii üritatakse pensionifondi valimine muuta kogujale lihtsaks ja mugavaks. Liigne lihtsustamine võib aga olla kahjulik. Nagu raamatut ei tohiks valida kaante järgi, ei tohiks ka pensionifondi valida pelgalt nimetuse järgi.

Sageli koguvad sünniaastate järgi nimetatud pensionifondis ehk nn elutsüklifondis viie kuni kümneaastase vanusevahega inimesed. 1969. aastal sündinutel saabub pensioniiga alles 2034. ja 2035. aastal, aga 1960. sündinud inimestel juba 2024. või 2025. aastal. Kümnendi järgi nimetatud pensionifondis on nende varad investeeritud täpselt samamoodi, kuigi tegelikult muudab kuni 10-aastane vanusevahe nende inimeste olukorda märkimisväärselt.

Seejuures pole isegi kõik samas vanuses inimesed võrreldavad. Mõni lõpetab töötamise juba enne ametlikku pensioniiga – paljude jaoks on pensioniiga vaid number. Mõnel on lisaks pensionisambale ka veel kinnisvara ja aktsiaid, teisel jällegi on teine sammas ainsaks varaks. Mõnel on õnn minna pensionile vastu perekonna toel, teine aga peab hakkama saama üksinda. Need on vaid mõned näited, miks inimesi ei saa puhtalt sünniaasta järgi lahterdada samasse kategooriasse. Seega, elutsüklifondid pole enamikele parim valik.

Eesti pensionifondid kipuvad olema konservatiivsed. Nii püütakse vähendada vara väärtuse kõikumist. Sellel on aga krõbe hind, sest finantsturgudel käivad risk ja tootlus käsikäes. See on ka üks põhjustest, miks Eesti pensionifondide tootlus on viimasel 20 aastal jäänud maailma aktsiaturgude tootlusest oluliselt maha (1).

Kuidas pensionifondi valida?

Esmalt mõtle läbi, kui kaua plaanid veel töötada. Paljud inimesed alahindavad, kui kaua nad tööl käivad. Statistika näitab, et näiteks kõrgharidusega inimestest käib tööl 57% 65–69-aastastest, 30% 70–74-aastastest ning 17% 75–79-aastastest (2).

Kui sul on töötamise lõpetamiseni rohkem kui 10 aastat, on asi lihtne – vali mõni aktsiatesse investeeriv indeksfond. Kuigi aktsiate hindade kõikumised on suuremad kui võlakirjadel ning majanduslikult keerulistel võid oma pensionikontol näha ka miinust, siis pikas plaanis saad järjekindlalt aktsiaid eelistades suure tõenäosusega parema tulemuse. Just seetõttu, et aktsiate ajalooline tootlus on seni võlakirjade ja hoiuste oma tublisti ületanud. Tuleva lehelt leiad veel mõned aspektid, millest juhinduda, kui oled 18–55-aastane.

Allikas: Credit Suisse Global Investment Returns Yearbook 2023. Ajalooline tootlus ei garanteeri sarnast tootlust tulevikus.

Kui sul on töötamise lõpetamiseni vähem kui 10 aastat, võiksid alles siis kaaluda pensionivara osaliselt võlakirjadesse investeerimist. Nii vähendatakse ka näiteks Rootsi riiklikus AP7 Safa pensionifondis alates 56. aastaste puhul aktsiate osakaalu igal aastal 3–4% võrra. See aitab vähendada riski, et pensionivara väärtus on kukkunud just hetkeks, mil seda vajad (3).

Vaata pensionikalkulaatorist, kui palju on sinu eakaaslastel juba kogunenud pensionivara.

1. Pensionikeskuse statistika. (30.04.2024)
2. Statistikaameti tööjõu-uuring, 2023
3. AP 7 Safa tutvustus (30.04.2024)

Artikkel ilmus 3. mail 2024 ka Delfi Ärilehes.