Kujuta ette, et sinu sõber maksab sama mobiilioperaatori juures väga sarnase telefonipaketi eest märksa vähem kui sina. Sama võrk, sama teenus, aga hind teine. Tõenäoliselt tahaksid kohe teada, miks.

II samba fondiga võib olla täpselt sama lugu. Paljude pankade valikus on kallimaid ja odavamaid fonde, mille investeeringud on üllatavalt sarnased. Kui sisu on peaaegu sama, tasub küsida: miks maksta rohkem?

Sama sisu, erinev hind

Fondide nimed, kirjeldused ja lubadused võivad olla erinevad. Aga see, mis lõpuks loeb, on üsna lihtne. Kuhu fond sinu raha päriselt paigutab, millist tootlust teenib ajaks, mil plaanime selle kasutusele võtta ja kui palju selle eest tasu küsib?

Kui võrrelda pankade kallimaid aktiivseid fonde nende odavamate indeksfondidega, tuleb sageli välja üks ja sama muster. Portfellid on sarnased, aga tasud erinevad märgatavalt. (1)

	Näiteks Luminori 16–50 fondi tasu on 1,08% aastas. Kui fondil läheb hästi, võtab fondivalitseja maha veel edukustasu. Nii oli 2024. aastal fondi kogukulu kogujale koos edukustasuga 1,78%. Samal ajal investeerib Luminori indeksfond suures osas samadesse aktsiatesse, kuid teeb seda umbes neli korda madalama tasuga, 0,27% aastas.
	SEB 18+ fondi tasu on 0,95% aastas. SEB valikus on ka madala tasuga indeksfond. Kuigi fondide aktsiavalik ei ole üks ühele sama, on nende investeeringud ja liikumine olnud viimastel aastatel väga sarnased. Kui tulemus on suuresti sarnane, muutub eriti oluliseks küsimus tasu kohta.
	Kahel Swedbanki fondil on väga sarnane investeerimisportfell. Swedbank 1990–99 fondi tasu on 0,31% aastas, Swedbanki indeksfondi tasu aga 0,27%. Kui investeeringud kattuvad, tasub ka väikese vahe puhul küsida, kas kõrgem hind on põhjendatud. Ei pea vist lisama, et juhuslikult on kõrgema tasuga see fond, kus on üle 4 korra rohkem vara.

Nende näidete mõte ei ole väita, et kallimad ja odavamad fondid on alati sarnase portfelliga. Näiteks LHV aktiivselt juhitud fondid erinevad indeksfondist oluliselt. Mõte on lihtsam: kui fondide sisu on investori jaoks sisuliselt väga sarnane, siis tasub tähelepanelikult vaadata, miks ühe eest küsitakse rohkem kui teise eest.

Äkki teeb fondijuht hinnavahe tasa?

Kõige tavalisem vastuväide kõlab nii: jah, aktiivne fond on kallim, aga äkki kaitseb fondijuht sind turulanguse eest, tehes õigel ajal tarku otsuseid. Näiteks Luminori fondijuht väitis, et nemad on hetkel teinud aktiivse otsuse olla passiivsed.”

Päriselus on paljude aktiivselt juhitud fondide portfellid väga indeksi sarnased – nii siis, kui fondivalitseja arvab, et turg tõuseb, kui ka siis kui ta kahtlustab turu langust. See on mõistlik, sest ka aktiivne fondijuht teab, et järjepidevalt on väga raske ette näha, millal turud langevad, millal riski vähendada ja millal õigel hetkel aktsiaturule tagasi tulla. 

Mõni ennustus võib osutuda õigeks ja mõni üksik otsus õnnestuda. Pikaajaliselt on seda aga väga keeruline teha. Seepärast on ajalooliselt jäänud enamiku aktiivselt juhitud fondide tootlus indeksfondidele alla.

See ei tähenda, et fondijuht ei teeks üldse midagi või et ajalugu ennustaks täpselt ka tulevikku. Küll aga on selge, et finantsmaailmas ei ole kõrgem tasu iseenesest tõend parema tulemuse või parema kaitse kohta. Kui portfell on indeksile väga lähedane, tasub küsida, mille eest sa siis täpselt rohkem maksad?

“Ma ei taha kõiki mune ühte korvi panna”

See on mõistlik ettevaatus. Investeerides ei tasu kõiki mune ühte korvi panna.

Mõnikord aga arvatakse, et aktiivselt juhitud fond tähendab automaatselt paremat hajutatust ja indeksfond kitsamat valikut. Tegelikult on globaalne indeksfond tavaliselt väga laialt hajutatud ning paigutab raha süstemaatiliselt tuhandetesse ettevõtetesse üle maailma. Indeksfondid jälgivad tavaliselt kindlat võrdlusindeksit, mis on majakaks, mille vastu nii hajutatust kui ka tootlust võrrelda.  

Samuti ei tasu karta, et kui kogud II ja III sammast sama fondivalitseja juures, oleksid “kõik munad ühes korvis”. Fondi vara on fondivalitseja varast rangelt lahus ega kuulu fondivalitseja vara hulka. 

Väike protsendivahe võib tähendada suurt rahalist vahet

Fonditasud tunduvad paberil väikesed. 0,27% või 1,08% ei kõla esmapilgul nagu väga suur erinevus. Üle pikkade aastate annab see hinnavahe aga välja korraliku sõiduauto hinna. 

Fondide tasusid võetakse igal aastal kogu sinu kogutud varalt. 10 000 euro pealt tähendab 0,27% tasu umbes 27 eurot aastas, kuid 1,08% tähendab umbes 108 eurot aastas. Kui sinu pensionivara kasvab 50 000 euroni, tähendab 1,08% tasu aga juba umbes 540 eurot aastas. 

Lisaks ei kasva tasudeks makstud eurod enam edasi ega teeni sulle tulevikus tootlust. Just seepärast võib väike protsendivahe tähendada aastate jooksul väga suurt vahet sinu vara väärtuses.

Vaata oma fondi sisse

Telefonipakette on lihtne võrrelda. Fondidega on palju keerulisem. Telefoniarveid pead maksma ise, fondide tasud võetakse aga varast maha automaatselt. Fondide nimed, kirjeldused ning turundusjutt on enamasti erinevad. See ei pruugi aga öelda midagi tegeliku sisu kohta. 

Just sel põhjusel ei pruugi inimene ise märgata, et maksab sisuliselt sarnase investeeringu eest rohkem. Seega tasub vaadata fondi nime ja lubaduste taha – kuhu raha tegelikult paigutatakse ning millised on kaasnevad kulud.

Seetõttu olen viimastel nädalatel kulutanud hulga aega, et teha oma portfelli analüüsimine lihtsamaks, vaadata oma fondi sisse ja võrrelda seda teiste fondidega. 

Beetaversioon tööriistast on siin: https://tulevaee.github.io/reporting-engine/fondide-vordlus/.

Tööriista kasutamiseks ei pea sa fondi vahetama, midagi allkirjastama ega sisse logima.

(1) Erinevuste ja sarnasuste hindamisel oleme lähtunud fondivalitseja avaldatud investeeringute aruandest. Kasutame investeeringute analüüsimiseks portfellis olevate ETFidega teiste sarnaste fondide (proxy) andmeid, mistõttu on kattuvusnäitajad ligikaudsed. Loe lähemalt aadressil: https://tulevaee.github.io/reporting-engine/fondide-vordlus/.  Andmed on seisuga veebruar 2026.

Olen pikalt tahtnud teha tööriista, mis aitaks vaadata II samba fondide investeeringutesse. Mitte sellepärast, et iga koguja peaks hakkama II samba fondide aruandeid läbi kammima. Vastupidi. Enamiku inimeste jaoks peaks piisama teadmisest, et soovi korral on võimalik kontrollida, kuhu nende raha investeeritud on ning et keegi teeb seda. Täna on see aga üllatavalt keeruline.

Miks on fondide sisu uurimine nii keeruline?

II samba fondide andmed on avalikud. Vähemalt paberil. Praktikas on investeeringutest aru saamine keeruline. 

Esiteks avaldatakse andmed PDF-failides. Sealt saab küll näpuga järge ajada, aga neid ei saa mugavalt sorteerida, filtreerida ega fonde omavahel võrrelda. Iga fond on eraldi dokument ja sageli ka eri formaadis.

Teiseks on enamik Eesti pensionifonde nö fondi fondid – nagu ka meie omad. See tähendab, et nad ei osta aktsiaid otse, vaid investeerivad näiteks BlackRocki või Amundi fondidesse. See on enamasti lihtsam ja soodsam.

Aga see tähendab ka seda, et kui ühe pensionifondi raportis näed rida “iShares Core MSCI World” ja teises “SPDR MSCI World ETF”, ei välista see, et mõlemad fondid investeerivad tegelikult sinu vara samadesse, maailma suurimate börsiettevõtete aktsiatesse. Kui tahad päriselt aru saada, kuhu su raha on investeeritud (näiteks selleks, et kontrollida müügimehe väidet, et nende fondis oled sa USA tehnoloogiaktsiate riski vastu kaitstud), on vaja ka alusfondide andmeid. Need asuvad sageli mujal, teises formaadis ja vahel ainult tasu eest.

Kolmandaks avaldatakse kõik need andmed igal kuul uuesti ja iga fondi kohta eraldi. Formaadid muutuvad. Avaldamise kuupäevad ei pruugi kattuda. Isegi sama fondivalitseja failid võivad kuust kuusse erineda. Kui sa tahad kontrollida, kas sinu fondijuht tõepoolest “tõmbas pidurit” või “andis gaasi” turuolukorra muutudes, ei pääse kahjuks erinevate perioodide portfellide võrdlusest.

Kokkuvõttes tähendab see, et lihtne küsimus “kuhu mu pensionivara on investeeritud?” nõuab palju tööd ja mitme allika kokku panemist. 

Beetaversioon uuest tööriistast

Seetõttu olen viimastel nädalatel kulutanud hulga aega, et teha oma portfelli analüüsimine lihtsamaks. Õnneks on tehnoloogia nii palju edasi arenenud, et enda jaoks uute tööriistade loomine ei vaja enam tingimata arendaja abi, vaid pigem Claude Code’i tellimust ja julget pealehakkamist.

Minu beetaversioon tööriistast on siin: https://tulevaee.github.io/reporting-engine/fondide-vordlus/. 

Pildil on vaade tööriistast

See on avatud lähtekoodiga ning igaüks, kes soovib, saab selle arendamisse panustada. Kui leiad vea, anna palun mulle teada. See aitab tööriista paremaks teha.

Olgu siiski öeldud, et andmekvaliteeti on raske tagada. Kuna fondide andmed on PDF-ides, tugineb tööriist nende masinlugemisele. PDF-ide lugemisel teeb masin aga sageli vigu. Samuti ei olnud mulle kättesaadavad kõigi alusfondide andmed ning sageli tuli tugineda lähendustele. See on ka põhjus, miks me ei avalda seda võrdlust esialgu Tuleva kodulehel.

Mida selle infoga peale hakata?

Muidugi ei pea iga II samba koguja tegema endale täpipealt selgeks, kuhu tema pensionivara on investeeritud. Kui kasvõi osa kõige huvitatumatest kogujatest seda teeb, toimib fondide turg paremini. 

Mina ei tutvu poes süüa ostes toiduainete etikettidega ega tee endale selgeks, millistest koostisosadest ja kuidas on toit tehtud. Nii muutuks poeskäik talumatult pikaks. Mul on elus parematki teha. Samas meeldib mulle, et igal tootel on etikett olemas ning et põhimõtteliselt saan koostisosade päritolu teada. 

Lisaks olen tänulik, et on olemas mõni inimene, kes etikette loeb. Ja teeb vajadusel lärmi, kui šokolaaditahvlis on kakaosisaldus märkamatult vähenenud või kui mee pähe püütakse müüa hoopis suhkrusiirupit. See kaitseb ka minu õiguseid. 

Seetõttu loodan, et tööriista vaatab kasvõi mõni kõige rohkem huvitatud koguja.  Fondivalitsejatel on rohkem põhjust pingutada, kui nende investeeringud on päevavalgel. 

Vaatasime otsa äsja muutunud II samba fondide tasudele ja võtsime kokku olulisema.

Investeerimisest ja fondidest räägitakse palju, aga sageli jäävad selged vastused saamata. Sellest taskuhäälingust saad tööriistad ja teadmised, et tunda end investeerimisteemadel kindlalt.

Saates arutavad Tuleva asutaja ja fondijuht Tõnu Pekk ning operatsioonide juht Sten Andreas Ehrlich.

Kuula saadet

🎧 Leiad saate veel Spotify’st ja Apple Podcastist.

Selles osas räägime:

• Mille arvelt Tuleva tasusid langetab?
• Kui palju Eesti II samba kogujad tasudeks maksavad?
• Miks on sarnastel fondidel erinevad tasud?
• Kuidas mõjutavad tasud pikaajalist vara kasvu?
• Mida saaks seadusandja teisiti teha, et tasud tuleksid alla?

Loe teema kohta huvi korral rohkem:

• Saime kulusid alla ja tasud langevad jälle
• Andmeanalüüs: millal langevad pensionifondide tasud

Tuleva ärimudel on lihtne: mida suurem on hallatava vara maht, seda väiksemad on kulud iga koguja kohta. Kuna meie omanikud on kogujad ise, ei ole meil põhjust jätta mahu kasvades tasusid langetamata. 

Viimastel aastatel on Eesti II samba fondide maht päris kiiresti kasvanud. Ometigi ei ole makstavad tasud sama palju langenud. Alates aastast 2022 on II samba fondide maht kasvanud ligi 60% võrra, kuid jooksvad tasud on langenud vaid ligi 20%.

Nii on kogusumma, mida II samba fondides kogumise eest makstakse, aasta-aastalt kasvanud. Kui 2022. aastal maksid Eesti pensionikogujad tasudeks 42 miljonit eurot, siis 2026. aastal maksame tasudeks juba ligi 55 miljonit eurot.

Suurimat käivet teenitakse fondidelt, mille tasud on kõrged. Suure mahu, aga väikeste tasudega fondid toovad fondivalitsejatele sisse suhteliselt vähe. Näiteks on Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond LHV Pensionifond Ettevõtlikust suurem, kuid praeguste teadmiste kohaselt võtame 2026. aastal kogujatelt ligi viis korda vähem jooksvaid tasusid. 

Pangad vähendavad tasusid, kui nad peavad seda tegema

Investeerimine on mahupõhine äri. Fondivalitseja tulud sõltuvad otseselt tasumäärast ja hallatava vara mahust. Seetõttu tähendab tasude langetamine tulude vähenemist ning seda tehakse tavaliselt ainult konkurentsi või regulatsiooni survel.

Esiteks vähendatakse tasusid siis, kui seadus kohustab. Investeerimisfondide seaduse § 65¹ kohustab fondivalitsejaid varade mahu tõustes vähendama valitsemistasu. Iga fondidesse lisanduva 100 miljoni euro eest tuleb võtta vähem tasu kui eelneva 100 miljoni euro eest. Säte kohaldub üksnes fondidele, mille tasu on kõrgem kui 0,4% aastas. Tuleval selliseid fonde ei ole.

Enamik fondivalitsejatest võtab valitsemistasu, mis on maksimaalsele lubatule väga lähedal. Meeldivaks erandiks on SEB, kus valitsemistasu on maksimaalselt lubatust ligi 0,1% väiksem. 

Kuna II samba fondide mahud on päris suured, ei too fondide kasv enam kaasa olulist tasude langust. Kui fondivalitseja fondides on 2 miljardi euro asemel 2,5 miljardit eurot, peaks tegema valitsemistasu langema 0,53% pealt 0,51% peale. Nii ei too varade mahu kasv suurte fondivalitsejate puhul enam tasudes kaasa suurt muutust, kuigi fondivalitseja kulud koos varade mahu kasvuga oluliselt ei tõuse.

Seetõttu ei ole minu meelest valitsemistasude langetamise redel piisavalt range. Minimaalne võetav tasu (0,4%) peaks olema väiksem ning arvestusse peaksid minema ka indeksfondid.  

Loosifondide vahelisel võistlusel pole keskmisele kogujale olulist mõju

Eraldi vaatavad pangad indeksfondide tasusid. Nende fondide tasusid langetatakse loosifondide hulka jõudmiseks. Noored inimesed, kes lähevad tööle ja ise II samba fondi ei vali, suunatakse koguma ühte kolmest kõige odavamast fondist. Sageli langetavad pangad indeksfondide tasusid, et nende fondide hulka jõuda. Viimasel ajal on aga turule tekkinud trend, et loosifondide hulka jõudmiseks luuakse uus või valitakse mõni väikese mahuga fond. Vanad kogujad jäävad edasi kõrgema tasuga fondi. 

Seetõttu ei ole loosifondide vahel toimuvast konkurentsist keskmisele kogujale suurt kasu. Loosifondi tasude langetamine puudutab üksnes madala tasuga fondi. Väga sarnase investeerimisstrateegia ning suurema mahuga fondi tasusid samas tempos ei langetata. 

Näiteks on loosifondide hulka kuuluva Luminor Indeks Pensionifondi tasu 0,28%, kuid selles on 3425 inimesel ligi 9 miljonit eurot. Väga sarnase portfelliga Luminor 16-50 Pensionifondi tasu on aga 1,08% ning sellest on 18 627 inimesel ligi 363 miljonit eurot. Luminor võiks pakkuda madala tasuga indeksfondi kasvõi tasuta, sest lõviosa tulust teenivad nad suuremalt ja kõrgemate tasudega fondist. 

Sarnane näide on ka Swedbankis. 2026. aasta veebruarist langetati ligi 22 109 kogujaga Swedbank Pensionifond Indeks tasusid ning need on nüüd 0,27%. Sellest ei ole enamikule Swedbanki kogujatele kasu. Varem loosifondide hulka kuulunud Swedbanki pensionifond indeks 1990-99 sündinutele, kus kogub ligi 60 000 inimest, tasud aga hoopis tõusid ühe baaspunkti võrra. 

Igaüks saab valida madalamate tasudega fondi

Keegi ei pea koguma kõrgete tasudega fondis. Igaühel on võimalik hääletada jalgadega ja viia oma pensionivara mõnda madala tasuga indeksfondi. Viimase nelja aasta jooksul on seda teinud iga viies Eesti koguja.

See on ka peamine põhjus, miks on Eesti II samba fondide keskmised jooksvad tasud langenud. Tänu indeksfondidele on Eesti II samba fondide keskmised tasud ligi 0,15% madalamad. Indeksfondid säästavad Eesti pensionikogujatele ligi 12 miljonit eurot aastas. See on raha, mis teenib meie pensionifondides tootlust ning aitab meil oma tulevikku paremini kindlustada.

Ei ole põhjust loota, et riik sekkub ja teeb fondide tasud madalamaks. Igaüks meist peab tegema iseenda pensionireformi ning valima fondi, kus on madalamad tasud.

Täiendava Kogumisfondi avamisel küsis mitu liiget meilt: „Ma saan Lightyearis indeksfondi investeerida väga madalate tasudega. Miks Tulevas nii soodsalt ei saa? Kuna tasud pole nii madalad, siis miks ma peaksin uues kogumisfondis investeerima hakkama?”

Lightyearis on mitu soodsat valikut

Lightyear pakub ligipääsu tuhandetele erinevatele fondidele ja üksikaktsiatele. Paljud neist (näiteks Vanguard FTSE All-World või Amundi Prime All Country World) investeerivad maailma aktsiaturgudele madalamate jooksvate tasudega kui Tuleva Täiendav Kogumisfond. Kuna Lightyearis puuduvad ETF-ide ostmisel, müümisel ja hoidmisel ka teenustasud, on võimalik Lightyeari kaudu investeerida laiapõhjalisse indeksfondi soodsamalt kui Tulevas.

Meil ei ole võimalik pakkuda sama soodsaid tasusid nagu Lightyearil, sest meie mudel on teistsugune. ETF-ide ostmise, müümise ja hoidmisega kaasnevad alati kulud. Lightyearis makstakse need kinni: 

• teiste teenuste abil, näiteks saades tehingutasu mõne USA üksikaktsia ostmisel või teenides intressi Lightyeari kontolt hoitavalt rahalt; 
• investoritelt saadud kapitali abil. (1) 

Tuleval ei ole teisi teenuseid või tooteid, mille arvelt täiendavat fondi rahastada, ega ka jõukat omanikku, kes oleks nõus kandma kiirema kasvu nimel kahjumit. Nii peegeldab meie uue kogumisfondi tasu selle tegelikku kulu.

Seega: kui sa oled juba leidnud Lightyearist endale sobiva, madalate kuludega ja globaalselt hajutatud indeksfondi ning investeerid sinna regulaarselt, siis kogu rahulikult seal edasi. Sa teed juba praegu väga head tööd oma tuleviku kindlustamisel. Kui aga soovid, võid ka koguda osa oma varast Tulevas.

Miks me siiski Tuleva kogumisfondi tegime?

Teadsime juba enne Täiendava Kogumisfondi loomist, et hinnaga ei õnnestu meil Lightyeariga konkureerida. Otsustasime uue fondi avada kolmel põhjusel.

1. Üheskoos kogumise jõud: mida rohkem vara, seda madalamad tasud kõigile

Mida rohkem meid Tulevas kogub ja mida suurem on meie varade maht, seda vähem maksame kõik tasudeks. Täiendav Kogumisfond on strateegiline samm, et koguda kokku rohkem vara. Mida suurem on Tuleva hallatav maht, seda paremad tingimused saame me maailmaturul endale kaubelda.

See tähendab, et iga euro, mis lisandub uude fondi, aitab tulevikus langetada tasusid ka meie II ja III sambas. Meie eesmärk on jõuda ka maailmas konkurentsivõimeliste hindadeni. Ühine tegutsemine on ainus viis, kuidas sinna jõuda.

2. Vähem on rohkem: lihtsus on hea

Paradoksaalsel kombel on Lightyeari üks suurimaid plusse – tuhandeid valikuvõimalusi – paljudele investoritele ka suurim risk. Käitumuslik rahandus näitab, et liiga suur valik tekitab:

• Segadust ja hirmu: „Kas ma valisin ikka õige fondi?”, „Äkki too teine on parem?”. „Kas kasulikum on investeerida dollarites ja maksta valuutavahetustasu või eurodes?”. Paljudes inimestes tekitab valikurohkus hoopis paralüüsi. Investeerimisotsust lükatakse pidevalt edasi. Nii jääb paljudel Eesti inimestel finantsvara hoopis pangakontole või deposiiti seisma või on mõnes kallite tasudega pangafondis. 
• Kiusatust kaubelda: kui näed äpis vilkumas punaseid ja rohelisi numbreid ning uusi „kuumi” aktsiaid, tekib kiusatus turu ajastamiseks või spekuleerimiseks. Pahatihti viib see aga hoopis väiksema kasumini.

Tuleva Täiendav Kogumisfond on loodud „igavaks”. Meil on ainult üks valik: osta kogu maailma suurimaid ettevõtteid madala kuluga. Koguja ei pea fondi valima, ei pea muretsema valuutakursside pärast ega pea pendeldama fondi vahel.

3. Liikmeboonus: teeni omanikuna tulu

Tuleva liikmetel on Tulevas kogumisel veel üks oluline boonus: me teenime oma varadelt liikmeboonust 0,05% aastas. 

Kuigi number tundub väike, on see põhimõtteline erinevus: Lightyearis oled sa kasutaja, Tulevas oled sa omanik. Mida rohkem Tuleva kaudu investeerid, seda suuremaks kasvab ka sinu osalus.

(1) Näiteks 2024. aastal oli 2,3 miljoni euro suuruse käibe juures Lightyear Europe AS kahjum ligi 3 miljonit eurot. See ei võta arvesse nende emaettevõtte Lightyear Financial LTD kasumit või kahjumit.