1. detsembrist langesid kõikide Tuleva fondide jooksvad tasud 0,29% peale. See on kuue aasta jooksul juba seitsmes tasude langetamine. Millal meie tasud jälle langevad? Kuhu saavad Tuleva tasud langeda?

Tuleva mudelis katab iga kogujaga seotud kulud koguja ise. Kuna meil pole ebavajalikke kulusid, saame kogu kasvava efektiivsuse otse tasudesse tagasi anda. Viimase kuue aastaga on meie II samba fondi tasu langenud 42% ning III samba fondi tasu 36%.

Langetame tasusid nii pea, kui see on võimalik ja suudame oma kulusid ka madalamate tasude juures katta. On neli peamist tegurit, mis võimaldaksid meil tasusid langetada.

1. Varade mahu kasv

Enamasti oleme saanud tasusid langetada siis, kui varade maht kasvab. Mida rohkem meid kogub ja mida suurem on varade maht, seda rohkem saame oma püsikulusid ja kasvuinvesteeringuid nn laiali jagada. See ongi Tuleva mudeli tuum.

Nagu ütles Vanguardi asutaja ja indeksfondide populariseerija John Bogle: „More assets mean lower costs. Lower costs mean better returns. Better returns attract more assets.”

Valdav osa varade kasvust tuleb orgaaniliselt, tuginedes tootlusele ning kogujate püsimaksetele. Samas pingutame, et anda orgaanilisele kasvule juurde. Just see on põhjus, miks oleme loomas täiendavat kogumisfondi.

2. Muutuvkulude vähendamine

Samuti saavad tasud väheneda siis, kui Tuleva muutuvkulud vähenevad. Meie muutuvkuludeks on näiteks mudelportfellis olevate fondide tasud või meie vara hoidvale pangale makstav depootasu. 

Viimati saime muutuvkulude arvel tasusid langetada 2023. aastal, kui saime Swedbankilt varasemast soodsama depootasu. Kuna muutuvkulud moodustavad väga suure osa Tuleva kuludest, teeme nendega pidevalt tööd.

3. Püsikulude vähendamine

Sellel aastal saame langetada tasusid, sest meie püsikulud vähenesid. Korraldasime 2025. aasta augustis oma töö ümber ning koondasime neli töötajat. See vähendas märkimisväärselt meie püsikulusid ning võimaldas nüüd tasu langetada 0,29% tasemele.

Tulevikus meie püsikulud pigem kasvavad. Ühelt poolt peame pidama sammu hinna- ja palgatasemetega. Lisaks peab finantssektoris organisatsioon koos varade mahuga kasvama, et riskid oleksid hallatud.

4. Äririski suurendamine

Viimaks saaksime tasusid langetada, kui võtaksime suurema äririski. Kui aktsiaturud langevad 10%, 20% või suisa 30%, siis langevad sama palju ka Tuleva tulud. Kulud peame katma sellest hoolimata. Seetõttu planeerime eelarvet nii, et suudaksime katta oma kulud ka turulanguse korral. Kui turud ei lange, jääb see oma eelarvest kasumiks. Meil ei ole omanikku, kes oleks valmis Tuleva tegevust turulanguse korral subsideerima. Seetõttu ei ole suurema riski võtmine realistlik.

Kuhu meie tasud võivad langeda? 

Meie kogujad küsivad vahel, millal Tuleva fondide tasud jälle langevad. 

Peamine Tuleva tasude määrajaks on varade maht. Mida suurem vara, seda:

• rohkem saab püsikulusid hajutada,
• paremaid tingimusi saame muutuvkulude osas läbi rääkida.

Seetõttu saame prognoosida, kuhu võiksid langevad meie tasud erinevate vara mahtude korral: 

See on tänase teadmise pinnalt tehtud prognoos, mitte lubadus. Tegelikult võivad meie tasud langeda nii kiiremas kui ka aeglasemas tempos. Ent ehk on see indikatsioon, mis meie plaanid on.

Millal jõuab meie varade maht 2 miljardi või 3 miljardi euroni? Seda on väga keeruline prognoosida. Seda saab mõjutada aga meist igaüks, rääkides Tulevast ka oma sõpradele.

Paljudel noortel inimestel on kaks suurt rahalist eesmärki: osta oma kodu ning koguda piisavalt vara, et olla oma tuleviku osas muretum. Tekib aga õigustatud küsimus: kas II ja III sambasse kogumine mõjutab seda, kas ja kui palju pank annab mulle kodulaenu?

Lühidalt vastus: 

• II sambas kogumine mõjutab mõnevõrra maksimaalset laenusummat, kuid ei mõjuta laenuintressi. 
• III sambas kogumine on pangale pigem positiivne argument laenuvõimekuse hindamisel. 

II sammas vähendab maksimaalset laenusummat 

Pankade jaoks on laenuvõimekuse arvutamisel peamine näitaja netosissetulek ehk maksudejärgne sissetulek, mis laekub sinu pangakontole. Kui kogud II sambas, siis suunatakse iga kuu osa sinu palgast automaatselt II sambasse ja sinu pangakontole laekub veidi vähem raha. Tänu sellele pead maksma vähem tulumaksu ja kogud tulevikuks rohkem, ent sinu netosissetulek on väiksem. Seepärast on ka panga pakutud maksimaalne kodulaenusumma veidi väiksem.

Näiteks, Eesti keskmist palka teeniva Laura maksimaalset laenuvõimekust mõjutab II sambas kogumine nii (1): 

• Kui ta ei koguks II sambas: maksimaalne laenusumma 129 350 eurot. 
• Kui II samba makse oleks 2%: maksimaalne laenusumma 126 700 eurot.
• Kui II samba makse oleks 6%: maksimaalne laenusumma 121 500 eurot.

Seega on II sambast tingitud vahe maksimaalses võimalikus laenusummas pea 8000 eurot. Minu meelest pole see päris õige, kui inimene, kes kogub oma tuleviku tarbeks rohkem ja omab rohkem sääste, saab pangalt vähem pikaajalist laenu. 

Loodetavasti ei jää kellelgi siiski kogumise tõttu kodulaen saamata. Enamik inimesi võtab siiski kodulaenu väiksemas summas, kui nende maksimaalne laenuvõimekus lubaks. (2) Samuti on mõju võrreldes laenusummaga pigem väike. 

III sammas laenuvõimekust ei vähenda

III sammast kohtlevad pangad hoopis teisiti. Kuna III samba makseid saab igaüks ise teha oma netopalgast, ei arvesta pank seda sinu kohustusena. III samba maksed loetakse netosissetuleku osaks. 

Pigem on säästude olemasolu (olgu see siis III sambas, investeerimiskontol või hoiusel) panga jaoks tugev positiivne argument. See ei aita küll tõsta matemaatiliselt maksimaalset laenusummat, kuid näitab pangale, et oled rahaliselt distsiplineeritud ja sinu elustiil võimaldab säästmist. Piiripealse laenuotsuse puhul võib see olla oluline kaalukeel.

Nii võib II ja III sambas kogumine pangaga läbirääkimistel saada madalamat laenuintressi, sest on märk sinu heast finantskäitumisest. 

Mida teha?

Koguja ei peaks loobuma kogumisest ega ka oma kodust. II samba mõju maksimaalsele laenuvõimekusele on võrreldes laenusummaga siiski pigem väike. Paljudel juhtudel on võimalik sama palju rääkida soetatava kodu hinda ka madalamaks. 

Pikaajalise kogumise seisukohalt on see topeltvõit, sest vähendab ka igakuiseid laenumakseid. II sambasse jõuab rohkem raha ning väiksema kodulaenu arvelt säästad veelgi. 

Kui läbirääkimisi pole võimalik pidada, siis peab koguja koguma kokku suurema sissemakse. Ka nii jääb maksimaalne laenusumma siiski lubatu piiridesse.

1. Kasutasin arvutustes Coop Panga kodulaenukalkulaatorit. 
2. Keskmise hiljuti laenu võtnud inimese laenumaksed moodustavad ca 33% tema netosissetulekust või 41%, kui intressid peaksid tõusma. Kuivõrd maksimaalselt võivad laenumaksed moodustada 50% netosissetulekust, võtab enamik inimesi laenu alla maksimumsumma. Maksimaalse laenuvõimekuse piiril võtab laenu alla 20% inimestest.

Me kogume II sambas raha, et minna tulevikule vastu kindlama meelega. Aga osade poliitikute sõnavõtud on pannud mõned inimesed kahtlema, kas üldse tasub II sambas koguda. Mis siis, kui valimised võidab erakond, kes otsustab II samba lõpetada? Meie liikmed ja kogujad küsivad, mis on II samba poliitiline risk?

Mina ei karda, et riik mu II samba ära võtaks. Ma olen kindel, et sõltumata valimistulemusest jääb mu vara mulle alles, sest Eesti on õigusriik. Pole välistatud, et II samba eelised tulevikus väiksemaks muutuvad, kuid seni on see vaieldamatult kõige suurema maksusoodustusega võimalus tulevikuks koguda. Seetõttu kogun rahulikult edasi.

Kui sul on lugemiseks aega 1 minut, siis mulle annab kogumisel kindlust see, et:

• Minu II sammas on täpselt samamoodi kaitstud nagu minu muud varad. Riik ei tohi seda niisama ära võtta.
• Täna on II sammas suurima maksueelisega kogumistoode. Isegi, kui riik tulevikus ei peaks enam minu II sambasse juurde maksma, tasub mul vähemalt seni ikka koguda. Kogumisest loobuda saan iga kell. 
• II sammas on muutunud ajas paremaks ja Tuleva panustab, et seda tehakse ka edaspidi.

#1 Kas riik saab mu II samba lihtsalt ära võtta? 

Ei saa. 

II sammas on sinu oma, täpselt nagu sinu pangakontol olev raha, Tallinna börsilt ostetud aktsiad või vanaemalt päritud maamaja. Omandit kaitseb põhiseaduse § 32 sätestatud omandipõhiõigus, mille kohaselt ei tohi omandit ilma omaniku nõusolekuta võõrandada ega meelevaldselt kitsendada omaniku õigust vara kasutada. Eesti kõrgeima kohtu, Riigikohtu üldkogu leidis 2020. aastal II sammast analüüsides, et omandipõhiõigus laieneb ka II sambale. (1)

Omandipõhiõigust nagu ka kõiki teisi põhiõiguseid võib piirata, kuid see saab toimuda vaid põhiseaduses sätestatud tingimustel. Erandjuhtudel on lausa võimalik vara sundvõõrandada ehk võtta omanikult ilma tema nõusolekuta ära. Näiteks on riik sundvõõrandanud maad, et rajada sellele sõjaväele harjutusväljak või uus raudtee. Sundvõõrandamiseks näeb põhiseadus ette aga väga ranged nõuded: 1) sundvõõrandamine peab olema üldistes huvides, 2) sundvõõrandamise eesmärk peab tehtud kahju üles kaaluma, 3) ära võetud omandi eest tuleb maksta õiglast ja kohest hüvitist. 

See tähendab, et II sammast ei saa näiteks eelarve tasakaalu ajamiseks inimeselt lihtsalt ära võtta. II samba inimeselt äravõtmiseks tuleks vastu võtta uus vastav seadus, mida peaks põhjendama ülekaalukas avalik huvi. Sellist avalikku huvi on väga raske leida, sest vara sundvõõrandamine on väga intensiivne omadipõhiõiguse riive. Riigikohus on leidnud, et näiteks riigi kulude kokkuhoid pole omandipõhiõiguse intensiivseks riivamiseks piisav põhjus. (2) 

Teiseks tuleks põhiseaduse järgi maksta inimesele temalt ära võetud II samba eest kohest ja õiglast hüvitist. Nii ei oleks inimestelt nende vara äravõtmisest näiteks riigieelarve tasakaalustamiseks nagunii tolku. 

Seega, põhimõtteliselt on võimalik võtta inimestelt nende II sammas seadusega ära. Ent on raske kujutada ette, et praktikas see toimuks, sest selleks on aga väga ranged nõuded. Seni kuni Eesti on õigusriik, ei saa keegi II samba vara kahju hüvitamata ära võtta. (3)

#2: Äkki kehtestatakse II sambale väga kõrged maksud?

Kui II sammast pole võimalik niisama ära võtta, siis ehk saaks sellele kehtestada väga kõrge maksumäära?

See on õiguslikult võimalik. Riigikohtu kinnitusel on riigil majandus- ja maksupoliitika kujundamisel avar otsustusvabadus. Põhiseadus ei näe ette, et tulumaks peab olema madal. 

Makse ei saa tõsta aga üleöö. Õiguspärase ootuse põhimõtte kohaselt tuleb seaduse muutmisel anda piisav üleminekuaeg muudatustega kohanemiseks. Riigikohus on leidnud, et üleminekuaeg peab jätma seaduse adressaatidele võimaluse korraldada oma tegevus ümber. (4)

Kui pikk aeg oleks piisav? Eesti kohtud pole hinnanud, mis oleks II sammast puudutava olulise maksumuudatuse korral piisav üleminekuaeg. Kui Riigikohus jääb seniste põhimõtete juurde, tuleks II sammast puudutavate maksumuudatuste korral jätta inimestele võimalus oma tegevus enne muudatuse jõustumist ümber korraldada ja võtta vara senise maksumääraga välja. 

Teoreetiliste tuleviku maksumuudatuste tõttu pole mõtet jätta vara igaks juhuks kogumata. 

#3: Kas riik võib II samba sissemaksed tulevikus peatada?

Võib, aga mis siis?

Põhiseadus ei nõua, et riik peab sotsiaalmaksust tegema II sambasse sissemakseid või et II samba pensionieas väljavõtmisele peavad kohalduma erireeglid. Need reeglid võib seadusandja teha ümber. (5) 

Täna aga on II sambal suur maksuvõimendus. Riigi panus II sambasse on rohkem kui kaks korda suurem kui inimese enda panus. Vastutasuks loovutavad kogujad väikese osa oma I samba õigustest, kuid pea alati on II samba võit märksa suurem. Maksusüsteem on meelega disainitud nii, et tulevikuks kogumine oleks soodustatud ning et riigi koorem tulevikuks pensionäride toetamisel oleks väiksem.

Minu maksuvõit on aga riigieelarve kulu. II sammas maksab riigile kokku ligi pool miljardit eurot aastas. Nagu graafikult näha, tuleb suur osa minu võidust sellest 4 protsendist, mille riik lisab minu sotsiaalmaksust. Selle maksueelise kaotamine võimaldaks vähendada riigieelarve defitsiiti või näiteks erakorraliselt tõsta I samba pensioneid. 

Eestis on riik kahel korral juba seda teed kõndinud. II samba sissemaksed peatati 2009–2011 ning 2020–2021. Nii mõnigi Euroopa riik (näiteks Slovakkia ja Poola) on omapoolseid sissemaksed II sambasse püsivalt vähendanud või need lausa kaotanud. Samuti on vähendatud II samba maksusoodustusi (näiteks tehakse seda Leedus 1. jaanuaril 2026 jõustuva reformiga).

Aga isegi ka siis, kui riik enam minu II sambasse juurde ei maksa, tasub mul ikka edasi koguda, sest raha teenib tootlust ja saan sissemakseid teha tulumaksuvabalt.

Kogumispensione reformitakse ka tulevikus

Ma loodan, et II sammast reformitakse ka tulevikus edasi ja veelgi paremaks. Tuleva eksisteerimise aja jooksul on ju mitu olulist muudatust toimunud: näiteks ebamõistlike piirangute kaotamine pensionieas raha kasutamisele, loosiga madala tasuga indeksfondi valimine noortele ja fonditasude kohustuslik alandamine. 

Minu arvates saab II samba teha veel tüki paremaks sedasi: 

1. Lühendada II sambaga taasliitumise võimalust neile, kes otsustasid väljuda. 
2. Riigi iga-aastane teavitus (nn oranži ümbriku kiri, nagu Rootsis), kus annab töötavatele inimestele teada nende pensionivara seisust ja kutsub üles II ja III sambasse süsteemselt ja selge retsepti abil koguma.
3. Lõpetada kahtlased müügipraktikad – pensionifondide agressiivne ja manipulatiivne müük kaubanduskeskustes jt avalikes kohtades.

Mõni neist on juba seadusandja laual. Täna ühtegi tõsist II sammast kehvemaks kogumistooteks tegevat muudatust laual pole. Hoiame Tulevas silmad lahti, et saada muudatustest varakult teada ning rääkida neis kaasa. 

Seetõttu kogun tulevikuks enesekindlalt edasi ning julgen sama soovitada ka sõpradele. 

(1) Riigikohtu üldkogu otsuse 5-20-3/43 punkt 68 ütleb „Kohustusliku pensionifondi kui investeerimisfondi osak on varaliselt hinnatav õigus ja kuulub seega omandipõhiõiguse kaitsealasse.” Sarnaselt peetakse Eestis omandipõhiõiguse osaks ka näiteks õigust töötuskindlustusele (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsuse 3-4-1-17-16, punkte 38-39). 

Muide, just seetõttu erineb Eesti Poolast. Poolas ei peeta sotsiaalkindlustusmaksetega kogutud vara inimese omandiks ning sellele omandipõhiõigust ei laiendata. (Vt Poola konstitutsioonitribunali otsuse K1/14 punkti 5.3). Seetõttu oli Poola riigil 2014. aastal võimalik vahetada II sambas olevad Poola riigi võlakirjad „olemuselt sarnase” I samba makse vastu. 

(2) Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus 5-20-7, punkt 67: „kuigi vaidlustatav säte aitab riigil saavutada mõningase kulude kokkuhoiu, ei saa seda iseenesest legitiimset eesmärki pidada piisavalt kaalukaks, et õigustada sättest tulenevat intensiivset omandipõhiõiguse (koostoimes õiguspärase ootusega) riivet.”

(3) Maailmas on näiteid, kus õigusriiklus kaob. Näiteks muudeti Ungaris 2011. aastal parlamendi 2/3 liikmete häältega kiireloomuliselt põhiseadust ning võeti konstitutsioonikohtult õigus hinnata, kas finantsmõjuga seadusemuudatused on põhiseaduslikud. Seejärel sundvõõrandati II sammas, ähvardades jätta II samba endale jätnud inimesed ilma I samba pensionist. 

Õnneks ei aruta Eestis keegi õigusriigi põhimõtetest loobumist. Samuti on Eestis põhiseaduse muutmine keerulisem kui Ungaris. 

(4) Näiteks Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus nr 3-4-1-20-04, punkt 26. Üldjuhul peetakse maksumuudatuste korral piisavaks kuue-kuulist üleminekuaega. 

(5) Riigikohus selgitas varem viidatud II samba otsuses, et riik peab tagama igaühele pensionieas eluks vajalikud vahendid ning tööeaga võrreldava elatustaseme. Selleks kasutatavad süsteemid, nt kas seda tehakse II samba abil või ilma selleta, on seadusandja valik. Vt Riigikohtu üldkogu otsuse 5-20-3/43 punkte 41 ja 44. 

Artikli päisefotol on USA president Donald Trump ja Ungari peaminister Viktor Orbán. Foto: Valge Maja, Wikimedia Commons.

Viimane aasta on näidanud midagi üllatavat: inimesed, kes tõstsid oma II samba makseid, ei jätnud III sammast unarusse. Vastupidi, nad koguvad nüüd rohkem mõlemas sambas. See on põhjus, miks ma usun, et investeerimist tasub alustada II samba sissemaksete tõstmisest, mitte III sambast, nagu varem arvasin.

Alates 2024. aasta algusest saab valida, kas koguda II sambasse 2%, 4% või 6% oma brutopalgast. Seda võimalust on kasutanud 80 000 Eesti inimest, kes on tänaseks saanud tänu sellele juba miljoneid eurosid tulumaksuvõitu.

Kaks aastat tagasi kirjutasin uut võimalust kommenteerides: „Mina kavatsen II samba makseid tõsta 6% peale, et kasutada maksimaalselt ära maksusoodustusega investeerimisvõimalused. Aga kui ma peaksin valima, millest alustada, eelistaksin isiklikult III sammast.” 

Tänaseks on minu arusaam aga muutunud. Ma olen veendunud, et investeerimist peaks alustama II samba sissemaksete tõstmisest. Sellel on kaks peamist põhjust: käitumispsühholoogia ja paindlikkus. 

Meie kogemus tõestab

Mis aga veel tähtsamgi, II samba sissemaksete tõstmine aitab tulevikuks rohkem koguda. II samba maksed tehakse sinu palgast ning need kasvavad automaatselt koos töötasuga. Meie kogujate käitumine näitab, et II samba maksete tõstmine ei asenda ega vähenda III sambas kogumist, vaid hoopis täiendab seda.

Seega, kuigi paberil võib tunduda, et II samba sissemaksete tõstmine ning III sambas kogumine on alternatiivid, siis praktikas need täiendavad üksteist. Andmed näitavad, et kui sa tõstsid II samba sissemakseid, siis tõenäoliselt jätkasid III sambas kogumist isegi suurema tõenäosusega. 

Miks see nii on? Ma usun, et meie, kes me Tulevas kogume, ei taju II samba sissemakseid „kaotuse” ega „kulutusena”. Tõenäoliselt me isegi ei märka mõne kuu möödudes, et kogume II sambasse rohkem kui varem. II samba sissemaksed peetakse kinni koos maksudega. Nii ei kuulu need inimese „peas olevasse arvestusse” (inglise keeles viidatud kui mental accounting), ei nõua igakuist pingutust ega tekita kaotuse tunnet. Nii teemegi III samba maksed kontole jõudvast netopalgast pärast maksemäära tõstmist ära täpselt nii nagu enne. 

Eriti suure tõenäosusega on see nii järgmisel aastal, mil maksuvaba tulu suurenemine enamiku inimeste sissetulekut tõstab. See muudab II samba maksemäära tõstmise märkamatuks.

Jäta endale paindlikkust

Kaks aasta tagasi pidasin III sammast paremaks viisiks alustada kogumist, sest väärtustasin III samba paindlikkust. III sambasse kogutud raha on vajadusel võimalik võtta kasutusele paindlikumalt, kui II sambasse kogunenud vara. 

See vastab tõele ning saan aru, miks seda kaks aastat tagasi nii tähtsaks pidasin. Teisalt ei ole see määrav. Enamik inimesi ei kasuta III sammast meelerahufondina ega võta seda kergekäeliselt kasutusele. Elu teises pooles on II ja III samba kasutamise reeglid aga võrdsed. 

Enamik meist on veel kogumisfaasis ning meile on vara likviidsusest tähtsam võimalus paindlikult otsustada, kui palju koguda. Suurema paindlikkuse jätad endale siis, kui tõstad II samba sissemakseid. 

Järgmisel aastal suurema maksuvõidu saamiseks pead II samba makseid tõstma nüüd. Pärast 30. novembrit seda enam teha ei saa. Samas saad 2026. aasta maksuarvestusse minevaid III samba sissemakseid teha kuni järgmise aasta lõpuni. Nii annad II samba makset tõstes endale võimaluse saada rohkem maksuvõitu, kuid samas jätad endale III samba abil paindlikkuse otsustada, kui palju soovid 2026. aastal maksusoodustusega koguda. Kui jätad II samba maksed tõstmata, siis võtad endalt võimaluse rohkem koguda. 

Kokkuvõte: meie uus retsept

Arvestades nii inimeste tegelikku käitumist kui ka statistikat, on meie uuendatud soovitus tulevikusäästude suurendamiseks järgmine:

1. Esmalt tõsta oma II samba makset (4% või 6% peale). See on kõige tõhusam viis automaatselt ja märkamatult rohkem koguda. Ära unusta tähtaega: 30. november.
2. Seejärel jätka kogumist III sambas nii palju, kui saad ja soovid, et kasutada ära täiendavat tulumaksuvõitu.

II ja III sammas täiendavad teineteist, aidates sul enesekindlalt tulevikuks rohkem kapitali koguda. Kõige raskem osa investeerimisega alustamisel on esimene samm. II samba makse tõstmine on otsus, mis hakkab automaatselt ja märkamatult sinu kasuks tööle.

Saime eile uudise: Finantsinspektsioon andis meile täiendava tegevusloa. Kui seni on meil olnud II ja III samba fondid, siis nüüd tohime valitseda ka eurofonde. Loodame oma uue fondi avada aasta lõpuks.

Eelkõige siis, kui II ja III sambast sulle ei piisa

Investeerimist tasub alustada II ja III sambast, sest neil on maksuvõimendus, mida ei paku ükski teine investeerimisvõimalus. II ja III sambasse kogutud rahalt ei pea maksma tulumaksu ja iga sinna tehtud investeering saab suure võimenduse. Nii moodustavad II ja III sammas teadliku investori portfelli vundamendi. Arvuta oma II samba sissemaksete suurendamise ja III samba tulumaksuvõit üle.

Meie II ja III samba fondides kogub oma tuleviku heaks juba üle 80 000 inimese. Väga paljud meist on teinud III sambasse püsimakse ning 42% on lisaks tõstnud sissemakseid II sambasse. Loodav täiendav kogumisfond annab võimaluse jätkata investeerimist indeksfondidesse ka siis, kui vundament on juba loodud.

Mida uus kogumisfond endast kujutab?

Nagu meie II ja III samba aktsiafondid, saab ka uus kogumisfond olema madala tasuga laialt hajutatud indeksfond, mis investeerib kogu vara maailma aktsiaturule, jäljendades MSCI ACWI indeksit. Õiguslikult on tegu eurofondiga. Nii kasvatame oma osalust maailma juhtivates ettevõtetes, et saada tulu maailma majanduse pikaajalisest kasvust. See on strateegia, millel on ka andmepõhine tõestus, et see töötab.

Kas on vaja veel üht indeksfondi?

Eestis on juba kümneid indeksfonde. Mõned neist on kättesaadavad madalate tasudega.

Miks me ühe juurde teeme?

Esiteks seetõttu, et mida suurem on meie varade maht seda paremaks lähevad kogumise tingimused meile kõigile. Varahaldus on mastaabiäri, kus kulud ei kasva 1:1 mahuga. Uus fond on täiendav kasvuallikas, mis aitab alandada ka meie II ja III samba fondide tasusid. 

Teiseks, tahame muuta pikaajalise investeerimise lihtsamini kättesaadavamaks. Meie arvates on endale sobiliku investeerimistoote leidmine enamiku pakkujate juures tarbetult keeruline. Madala tasuga ja laialt hajutatud indeksfondi leidmiseks tuleb leida nõel heinakuhjast. Nii jääb paljudel inimestel investeerimata. Meil ei ole head fondid kehvade vahele ära peidetud. Nagu kolmanda samba kogemus näitab, on see suureks abiks investeerimisel alustamisel.

Meie II ja III samba fondid muutsid indeksfondidesse investeerimise pensioniks kogumisel populaarseks. Tahame nüüd teha sama ka mujal. Et keegi ei peaks valima kõrgete tasudega kasvukontole üksikaktsiaid, koguma oma lapse tulevikuks keerulises kindlustustootes ega läbima madalate kuludega indeksfondi investeerimiseks keerukat asjakohasuse küsimustikku.

Mis saab edasi? Millal investeerida saab?

Nüüd, kui tegevusluba on käes, saame esitada Finantsinspektsioonile taotluse fondi registreerimiseks. See protsess võtab tavaliselt aega kuni kuus kuud. Loodame siiski lühema ajaga hakkama saada.

Oleme endale sihiks seadnud, avada uus fondi täisealistele füüsilistele isikutele selle aasta lõpuks. 

Aga sa saad juba täna teha väikese sammu uue fondi kasutamisel. Vaata üle, kuhu sinu säästud täna kogunevad ja anna meile märku küsimustikule vastates. Nii saame hoolitseda, et seni kogutud säästude Tulevasse toomine on lihtne ja väikese kuluga. 

Järgmisel aastal plaanime investeerimisvõimaluse avada ka juriidilistele isikutele ja lastele, aga võtame samm korraga ja seda plaani peame edasi hiljem. 

Uue fondi avamise etapid:

1. Tegevusluba – tehtud
2. Fondi registreerimine – tegemisel (2–6 kuud)
3. Fondi avamine eraisikutest huvilistele
4. Fondi avamine kõigile eraisikutele
5. Fondi avamine juriidilistele isikutele ja lapsele investeerimiseks

Anna oma huvist märku

Kui sa pole oma huvist täiendava kogumisfondi kohta veel märku andnud, siis nüüd on selleks hea võimalus. Vasta küsimustikule ja anname sulle esimesena teada, kui saad investeerima hakata.

Me ei teeks uut fondi ilma oma toetava kogukonnata. Aitäh kõigile, kes on näidanud üles oma huvi, esitanud sisukaid küsimusi ning kannatlikult oodanud! Hoiame teid kursis kõikide oluliste arengutega.

Loe ka vastuseid kolmele kõige levinumale küsimusele täiendava kogumisfondi kohta.