Peagi kehtestatakse Eestis 2% suurune julgeolekumaks, mida hakkavad maksma kõikidelt tuludelt nii eraisikud kui ka ettevõtted. Muuhulgas lisandub julgeolekumaks pensionite väljamaksetele. Keda maks tegelikult puudutab? Mida Tuleva maksust arvab?

Kui lükkad pensionivara kasutamist edasi, siis maksu ei lisandu

Suuremat osa kogujatest ei puuduta julgeolekumaks pensionisammaste vaatest kuidagi. Julgeolekumaks on planeeritud kehtima aastatel 2026–2028 ning see lisandub ainult pensionisammastest väljamaksetele. II ja III sambasse sissemaksete tegemist julgeolekumaks ei mõjuta.

Teen puust ja punaseks, mis ja kuidas muutub. Nagu varem, saab koguja III samba sissemaksetelt tulumaksu tagasi. II samba sissemaksetelt tulumaksu ei võetagi. Siin muudatusi pole.

Pensionisammastesse kogutud raha väljamaksmisel tuleb maksta tulumaksu. Kui teed seda enne 60. sünnipäeva, on ühekordse väljamakse puhul tulumaks 22% (alates 2025. aastast, sel aastal veel 20%). Pensionieas tuleb ühekordse väljamakse puhul maksta soodustulumaksu 10% ning igakuise pensionilisa ehk fondipensioni võtmise puhul tulumaksukohustust ei teki. Ka siin pole muudatusi.

Aastatel 2026–2028 tuleb aga pensionisammastest väljamaksete tegemisel lisaks tasuda 2% julgeolekumaksu. Erinevalt tulumaksust ei sõltu julgeolekumaksu määr sellest, kuidas pensioniraha välja võtad.

Seega ei puuduta julgeolekumaks sinu pensionit, kui oled seda alles kogumas. Julgeolekumaks puudutab sind, kui plaanid võtta II või III sambasse kogutud raha kasutusele kas aastal 2026, 2027 või 2028. Kui kasutad pensionisammastesse kogunenud raha fondipensionina, on mõju üsna väike, sest maks puudutab vaid kolme aasta väljamakseid.

Mida Tuleva julgeolekumaksust arvab?

Tuleva on pensionikogujate ühistu. Meie liikmete hulgas on nii parem- kui ka vasakpoolsete vaadetega inimesi. Seetõttu pole meie asi öelda, kas maksud peaksid olema kõrgemad või madalamad. Küll aga on meie roll olla kogujate hääletoru ja seista selle eest, et seadusandlus soodustaks tulevikuks kogumist.

Arutasime Tuleva meeskonnaga, kas peaksime tegema Riigikogule ettepaneku jätta pensioni väljamaksed julgeolekumaksu alt välja. Otsustasime seda mitte teha.

Peamiselt on küsimus solidaarsuses – II ja III samba väljamaksete julgeolekumaksust vabastamine ei tundu meile õiglane, sest seda maksu maksavad kõik. Ka kõige väiksema sissetulekuga pensionärid, kes saavad 372-eurost rahvapensioni. Pole põhjust arvata, et II ja III samba väljamaksete saajad on neist halvemal järjel, pigem vastupidi.

Liiatigi on julgeolekusse panustamine ka kogujate huvides. Paljud kogujad tunnevad muret, mis saab nende pensionivarast sõja korral. Julgeolekusse panustamine aitab neid muresid lahendada.

Põhimõtteliselt võiksime siiski vastu seista sellele, et pensionisüsteemis tehakse järjekordne reform, sest iga muudatus vähendab süsteemi vastu usaldust ja võtab julguse tulevikuks koguda. OECD on toonud välja, et sagedased muudatused pensionisüsteemis vähendavad usaldust isegi enam kui väike pension.

Muudatusi ei tehta ainult Eestis. Sarnaseid reforme (näiteks II samba vabatahtlikuks muutmist) on tehtud ka pea kõikides teistes Ida-Euroopa riikides. Sageli on reformid suuremadki kui Eestis. Näiteks vähendati Lätis II samba makseid plaanitud 10% sissetulekult esmalt 8%-ni, siis 6%-ni ja alates järgmisest aastast 5% peale. Leedu tulevane peaministripartei lubas valimistel võimaldada võtta II sambast raha välja.

Ent samuti ei ole kogujate huvides see, kui pensionisüsteemis hoitakse õiguskindluse põhimõttele tuginedes muudatusi pikalt kinni. Pensionisüsteem ei ole sugugi valmis ja ideaalne. Näiteks tahaksime, et tööandjate kaudu oleks kogumine senisest soodsam; et III samba tulumaksuvabastus oleks varasemast paindlikum; ja et müügimeestel ei oleks võimalik kaubanduskeskustes ostlejaid pensionisammastega tülitada. Mida konservatiivsem on pensionisüsteem, seda kauem võtavad need muudatused aega.

Oluline sõnum seaduseloojale

Kuigi oleme otsustanud julgeolekumaksu seaduse eelnõu vastu mitte seista, on oluline panna seaduselooja südamele, et pensionisüsteemi muudatustest tuleks anda ette teada võimalikult pikalt ning et kindlasõnaliselt antud lubadusi ei murtaks. Kui julgeolekumaks kehtestatakse 2028. aastani, siis peaks ka see selle ajani kehtima. Viimasel hetkel selle pikendamine seaks pensionikogujate usalduse suure kahtluse alla.

Tuleva ei ole tavaline teenusepakkuja. Meie omanikuks ei ole ükski suurettevõtja või välismaine pank, vaid tuhanded kogujad ise. Nii on lihtsam tegutseda – meie huvid ei ole kogujate omadega risti.

Tänaseks on Tuleval juba üle 8500 omaniku. Need oleme meie, kes lisaks Tulevas kogumisele oleme astunud ka Tuleva ühistu liikmeks. Me koos moodustame Tuleva üldkoosoleku, mis on ühistu kõrgeim võim. Üldkoosolekul on igal liikmel võrdselt üks hääl. Otsuse vastuvõtmiseks peab selle poolt hääletama vähemalt 50% +1 liikmetest. Meie üldkoosolekust on tänaseks saanud üks Eesti suurimaid demokraatlikke hääletusi. Oleme üks näide toimivast kodanikuühiskonnast.

Nõukogu esindab liikmete huvisid

Praegu valime oma ühistule uut nõukogu. Nõukogu roll on üldkoosolekute vahelisel ajal esindada liikmete arvamust ning tagada, et Tuleva strateegia lähtuks kogujate huvidest. Juhatus annab nõukogule igal kuul aru, kuidas strateegia täitmine läheb. Nõukogu pädevuses on ka liikmekapitali ning Tuleva investeerimisstrateegiaga seotud küsimused. Tavaliselt peab nõukogu koosolekuid korra kvartalis.

Tuleva üldkoosolek on Eesti üks suurimaid demokraatlikke hääletusi ning parimaid näiteid toimivast kodanikuühendusest

Tuleva uus nõukogu koosneb 10 liikmest ja see valitakse järgmiseks neljaks aastaks. Nagu meie põhikiri ette näeb, valisid Tuleva 22 asutajat pooled nõukogu liikmed. Kristi, Kristo ja Loit jätkavad eelmisest nõukogu koosseisust ja uute liikmetena valisid asutajad Kadri Lainase ja Priit Lepasepa. 

Kelle poolt saavad liikmed hääletada?

Nüüd on liikmete kord üldkoosolekul öelda oma sõna ja valida veel viis nõukogu liiget. Oma kandideerimissoovi sai esitada 4.09 – 17.09 ja seda tegi 15 Tuleva liiget. Nende pikem tutvustus on siin failis, allpool lühikokkuvõte:

Kuidas hääletus toimub? 

Tuleva liikmed saavad hääletada nõukogu liikmete poolt elektrooniliselt. Igale liikmele saadeti 20. septembril e-kirjaga personaalne hääletuskutse. Hääletada saab kuni 30. septembrini. Seejärel kinnitab hääletustulemused notar ning esitame need äriregistrile.

Kui sa oled liige, aga ei leia hääletuskutset, siis palun kontrolli igaks juhuks üle, ega see pole läinud rämpsposti. Kui sa jätkuvalt ei leia kutset, siis palun võta meiega ühendust [email protected]

…

Kui sa ei ole liige, aga tahaksid rääkida järgmisel üldkoosolekul Tuleva asjades kaasa, siis kaalu liikmeks astumist. Loe lähemalt ühistuga liitumisest. 

„III sammas on üks lihtsamaid ja nutikamaid investeerimise tööriistu,” ei väsi rahatarkuse edendajad korrutamast. Tuleva juhatuse liige Sten Andreas Ehrlich vastab levinumatele küsimustele, mida III samba puhul silmas pidada ja kuidas see enda kasuks tööle panna.

Mis on III samba eelised teiste investeerimisvõimaluste ees?

III samba suurim võlu seisneb maksusoodustuses. See annab kogutud vara tootlusele edumaa, millega on teistel investeeringutel raske võistelda.

Milles seisneb maksusoodustus? See tähendab, et igalt eurolt, mille kannad sel aastal III sambasse, saad tuleval kevadel deklaratsiooni esitades tulumaksu tagasi. Siiani on tulumaks olnud 20%, aga uuest aastast tõuseb see maksumuudatustega 22%-ni. Kuigi maksutõusud ei meeldi kellelegi, siis tulumaksu tõusuga suureneb tegelikult III samba kasulikkus veelgi.

Teeme ühe näite läbi, kuidas tulumaksu tagastus töötab. Kui kanda selle aasta jooksul kokku III sambasse 2000 eurot, saab järgmisel kevadel tagasi 400 eurot ehk 20%. Investeerides sama summa ka järgmise aasta jooksul, saab ülejärgmisel kevadel tagasi 440 eurot ehk 22%.

Teiseks III samba suureks eeliseks on selle lihtsus ja mugavus. Üsna väikese ajakuluga saab üles seada regulaarsed sissemaksed ning andmed kantakse tuludeklaratsioonile automaatselt. 

Kui palju raha tasuks III sambasse koguda?

III sambasse raha kogumisel ei ole miinimumi. Küll aga tasub teada, et maksimaalne summa, mida võiks III sambasse ühe kalendriaasta jooksul paigutada, on 15% aastasest sissetulekust,  ja seda brutos ehk enne maksude maha arvestamist, aga kokku mitte üle 6000 euro. Oma summa välja arvutamisel on abiks meie III samba kalkulaator.

Pole vaja muretseda, kui kohe ei ole võimalik 15% oma palgast säästa. Alustuseks võib panna tuleviku heaks kõrvale just sellise summa, mis täna liiga suuri ohverdusi ei nõua. Võimaluse korral saab hiljem sissemakseid alati suurendada või teha näiteks aasta lõpus täiendav sissemakse.

Kuidas jõuab raha III sambasse?

III sambasse ei laeku raha automaatselt palgast. Esimese sammuna tuleb teha III samba fondi valikuavaldus, mida on lihtne teha siin.

Seejärel tuleb kanda raha oma III sambasse, mille eest ostetakse valitud fondi osakuid. Sissemakseid võib teha ükshaaval endale sobivas summas ja ajal. III samba fondis kogudes saad investeerida automaatselt korraga tuhandetesse ettevõtetesse ja omada hästi hajutatud ja laiapõhjalist investeerimisportfelli.

Ent nutikam on seadistada hoopis igakuine püsimakse, et investeeringud oleksid automaatsed ja regulaarsed. Nii ei pea sinu tuleviku-mina kogu aeg oleviku-mina kiusatustega võitlema. Investeeringute regulaarsus on omakorda parim viis riske hajutada – pikas plaanis saavutab tõenäoliselt parima tulemuse just see, kes hajutab fondiosakute ostud ajas. Sissemakse tegemiseks logi sisse oma pensionikontole.

Kas III sammast tasuks avada ka lapsele?

Üldjuhul ei ole lapse nimele mõttekas III samba kontot avada. Seda mitmel põhjusel. Esiteks, III samba võlu seisneb peamiselt maksuvõidus, mida saab juhul, kui inimene on aasta jooksul teeninud piisavalt tulu ja tasunud riigile tulumaksu. Kuna enamik lapsi tööl ei käi või nende sissetulekud ei ole suuremad kui maksuvaba tulu (praeguse seisuga 7848 eurot aastas), ei teki neil ka tulumaksukohustust ja seega jääb saamata ka III samba maksuvõit.

Teiseks kaasneb sellega lisanduv deklareerimise vaev. Loe rohkem, miks võiks lapsele kogumist alustada oma III sambast.

Kuidas III sambast raha kätte saab?

III sammas on paindlik raha kogumise viis, mis sobib hästi pikaajalise sihiga kogumiseks, samas võimaldab vajadusel raha ka varem välja võtta. Peamiselt kogutakse III sambas raha ajaks, mil tekib soov või vajadus lõpetada töötamine, kuid võimalus on kogutud raha kasutusele võtta ka varem.

Oma III sambasse kogutud raha saab igal ajal välja võtta nii osaliselt kui ka kogu summas. Raha laekub pärast avalduse esitamist pangakontole loetud tööpäevade jooksul. 

Kui raha võtta välja enne 60. sünnipäeva, tuleb maksta riigile tagasi 20% tulumaksu. Pärast 60ndat* eluaastat raha välja võttes saab maksusoodustust ehk tasuda tuleb vaid 10% tulumaksu. Veelgi kasulikum on III sambasse kogutud raha kasutada pensionieas igakuiste maksetena (fondipensionina), sest sel juhul on väljamaksed tulumaksuvabad.

*Kui alustasid kogumist III sambasse  enne 2021. aastat, kehtivad sulle maksusoodustused väljamaksetele juba alates 55. eluaastast.

Koolilõpuga kaasneb suur elumuutus, sest paljudele meist on see ühtlasi karjääri algus. Mida peaks oma esimesele töökohale asudes teadma kogumisest, et paremini tulevikku kindlustada? 

Esimene töökoht ja pensionifondi valik

Kõige tähtsam on, et töötaksid ametlikult ning et kogu sinu palgalt tasutakse nii tulumaks- kui ka sotsiaalmaks. Kuigi nn ümbrikupalk pole Eestis eriti levinud, võib seda kohata eelkõige just noorte töötegijate seas. Lausa kolmandik 16–29-aastastest ütlevad, et teavad mõnda inimest, kes saavad ümbrikupalka. (1)

Võib ju arvata, et ümbrikupalgana saab töötaja rohkem raha kätte ja vähem peab maksma riigile, mistõttu on see kasulik. Tegelikult on ümbrikupalk sulle igatpidi väga kahjulik. Kui palgalt ei tasuta makse, on su tulevane pension märkimisväärselt väiksem. Kuigi pension võib tunduda mägede taga, tasub teada, et ümbrikupalka saades ei teki sul ka õigust haigus-, koondamis- ja töötushüvitistele. Muidugi on ümbrikupalga saamisel ka teisi probleeme: näiteks, kui tuleb välja, et sulle makstakse ümbrikupalka, võidakse maksmata jäänud maksud nõuda hiljem välja sinult endalt. Kui sul on kõhklus, kas sinu palgalt on maksud ikka tasutud, kontrolli see üle Maksu- ja Tolliametis.

Kui sulle makstakse ametlikult esimene palk, loositakse automaatselt sulle ka II samba pensionifond. Loosirattas on kolm Eesti kõige odavamat aktsiatesse investeerivat pensionifondi. Kõik loosimisel olevad fondid on head. Just sellised fondid sobivad noortele pensioniks kogumiseks. Seega ei pea tööd alustav noor oma II samba pensionifondi valiku pärast muretsema. Samas, soovi korral saad fondi igal hetkel muuta ja leiad häid madalate tasudega ja suure aktsiate osakaaluga fonde ka ülejäänud valikute hulgast. 

Esimene töökoht ja säästmine

Kui võimalik, asu esimesel töökohal alustades kohe koguma ka lisaks II sambale. Seda kahel põhjusel. 

Esiteks, varakult säästmisega alustamine on enamasti lihtsam, kui hiljem pihta hakkamine. Tavaliselt kasvavad inimeste tarbimisharjumused koos sissetulekuga. Koolis käies ollakse harjunud elama kokkuhoidlikult, kuid palka saades muutuvad senised “luksused” igapäevasteks kuludeks. Hiljem on igapäevaste kulude vähendamine aga oluliselt keerulisem, sest nendega ollakse juba harjunud. Hoopis lihtsam on juba enne esimese palga saamist otsustada, kui suure osa sellest säästad.

Teiseks, varakult alustades töötab aeg sinu kasuks. Igal aastal teenitud tulu hakkab omakorda tulu teenima. Pika ajaperioodi peale on liitintressi mõju väga suur. 

Muuda säästmine enda jaoks automaatseks

Kogumisel on kõige tähtsam järjekindlus. Tulemust mõjutab kõige rohkem see, kui palju sa säästad. Tulemust mõjutab kõige rohkem säästumäär ehk kui palju kulutamise kõrval raha kõrvale ja kasvama panna. Iga kuu 100 eurot sukasäärde kogudes kasvab kogusumma 10 aastaga suuremaks, võrreldes sellega, kui iga kuu investeerida 50 eurot, millel oleks garanteeritud 10% tootlus. Esimesel juhul koguneks kokku 12 000 eurot, teisel juhul 10 200 eurot.

Kuidas igal kuul säästa? Käitumisteadlane Mike Norton on tabavalt öelnud, et enamike jaoks on säästmine igav ja keeruline. (2) Kui pead igal kuul otsustama, kas säästa sihikindlalt edasi või mitte, on vaid aja küsimus, mil tahtejõud nõrgeneb ning eelistad mõnda lühiajalist lõbu. 

Seetõttu tasub muuta säästmine võimalikult automaatseks. Säästa raha enne seda, kui see jõuab su pangakontole ning kui saad seda asuda kulutama. Näiteks pakub selleks lihtsat võimalust II samba maksemäära tõstmine 6% peale või III sambasse püsimakse tegemine.

Kust säästmisega alustada? 

Esmalt kaardista ära oma tänane rahaline seis ning vaata üle, ega sul pole mõnda kõrge intressiga kiirlaenu või õppelaenu. Kui on, tasub esmalt maksta see tagasi. 

Seejärel kasuta ära pensionisammaste pakutavad võimalused. Noore inimesena on sul kogumiseks pikk aeg ning lühiajalised langused sind ei morjenda. II samba maksemäära tõstmine ning III sambas kogumine pakuvad võimalust koguda maksusoodsalt ning madalate teenustasudega. Kui hakkad ise mujale investeerima, maksad selle eest palju suuremaid tasusid. Kokku saad pensionisammastesse koguda kuni 25% oma varast.

Kui pensionisambad on võetud kasutusele, kogu endale meelerahufond. Kuigi ka pensionisammastest on võimalik enne pensioniiga raha välja võtta, ei ole see maksude mõttes kõige mõistlikum. Meelerahufondi tasub hoida mõnel säästukontol või hoiusel, kus selle eest makstakse paar protsenti intressi. Samuti tasub koguda hoiusele raha kodulaenu sissemaksu tasumiseks.

Kui need sammud tehtud, siis edasi on taevas valla ning võid investeerida, kuhu soovid.

Soovitan vaadata ka järele Facebooki live’i Miljonineiu, Jaak Roosaare ja Tõnu Pekkiga:

1. Turu-Uuringute AS. Varimajanduse uuring (2023). Kättesaadav siit.
2. Müksud ja Mülkad. Saving and Savoring with Mike Norton (2024).

Juba alates 1. jaanuarist saavad kõik teise samba kogujad avaldada soovi, et järgmisest aastast suureneks nende enda sissemakse 2% pealt kas 4% või 6% peale. Teise samba sissemaksetelt ei pea tasuma tulumaksu, mis teeb sellest ahvatleva võimaluse maksusoodsalt senisest rohkem koguda. Aga miks lükkavad paljud otsust veel edasi? 

Praeguseks on oma teise samba sissemakset otsustanud suurendada umbes 35 000 inimest. Minu hinnangul on paljud kogujad mõistnud sissemakse suurendamise kasulikkust, aga lükkavad eri põhjustel otsust veel edasi. Toon välja viis peamist takistust, miks paljud ei ole veel sissemakse suurendamiseks avaldust esitanud.

Segadus, kust kogumist alustada

Eestis räägitakse rahaasjadest üha rohkem ning investeerimiseks on palju võimalusi. Kuigi valikuvabadus on tore, on sel hoopis halvav mõju inimese käitumisele. Rahatarkuse uurija Leonore Riitsalu on tabavalt märkinud, et valikute üleküllus mõjub hirmutavalt ja nii kiputakse otsuse tegemisega viivitama. (1) Varakult alustamine on aga koguja parim sõber.

Enamikele kogujatest on mõistlik alustada teadlikku kogumist teise samba sissemaksete tõstmisest. Investeerimise põhitõdede järgi tuleks kogumisel kasutada eelisjärjekorras ära maksusoodustused. Eesti inimestele on kõige maksuefektiivsemad just pensionisambad.

Teise samba sissemaksete suureks eeliseks on automaatsus. Ei ole ju üllatav, et suurem tõenäosus tulevikuks koguda on neil, kes on teinud selle automaatseks ja selle lõpetamise keeruliseks. Me ei ole robotid ning ainult tahtejõu ja mälu peale lootma jäämine pole mõistlik. Nii kaua, kuni käid tööl ja pole teisest sambast raha välja võtnud, läheb automaatselt igal kuul sinu palgast tükike tuleviku heaks kasvama. Kolmas sammas nõuab rohkem enesedistsipliini ja järjekindlust, sest kui panna kolmandasse sambasse raha alles kuu lõpus, ei pruugi enam midagi alles olla. 

Seepärast – alusta kogumist teise samba sissemaksete tõstmisest. 

Kahtlus, kas see on ikka kogumiseks kõige maksusoodsam võimalus

Teise sambasse lähevad sissemaksed maksueelselt ehk tulumaksu sellelt maha ei lähe. Kolmandasse sambasse saab teha sissemakseid maksujärgselt ehk sellest rahast, mis laekub palgapäeval arvelduskontole. Küll aga maksab riik kolmanda samba sissemaksetelt 20% tulumaksu tagasi, et soodustada säästmist.

Seega, peamine on teada, et teise ja kolmanda samba maksusoodustus on võrdne ning võimalusel tuleks kasutada ära mõlemad.

Hirm, et äkki järgmisel aastal pole kogumiseks piisavalt raha

Selleks, et järgmisest aastast hakkaks sinu brutopalgast minema teise sambasse senise 2% asemel 4% või 6%, tuleb esitada avaldus hiljemalt selle aasta 30. novembriks. Olen kuulnud, et mõni lükkab otsust veel edasi, kuna pole kindel järgmise aasta sissetulekus. Minu soovitus on sissemakse ikkagi kohe ära tõsta, sest vajadusel saab oma valikut hiljem veel muuta, aga kui tähtaeg maha magada, saab uuesti maksemäära tõsta alles aasta pärast.

Kõhklus, kas see annab tulevikus suurema sissetuleku

Pikaajalisel säästmisel on üks lihtne edu valem: mida varem alustad, seda parem. Nii pead igal kuul vähem kõrvale panema, et saavutada sama tulemust.

Oletame, et sinu brutopalk on 2000 eurot. Praegu läheb igal kuul sinu teise sambasse sinu panusel 40 eurot, millele riik lisab 80 eurot – kokku 120 eurot. Kui tõstad oma panuse 6% peale, hakkab sinu sissemakse suurus olema 120 eurot, millele riik lisab ikka 80 eurot – kokku 200 eurot. Nii võid pensioniks jõuda koguda mitukümmend tuhat rohkem, samas ei pea sa praegu sellepärast tegema eriti järeleandmisi.

Arvuta ise Tuleva kalkulaatoriga, kui palju võidad teise samba sissemakse suurendamisega.

Tundub tüütu kohustus, mida saab veel edasi lükata

Inimloomus on laisk ning sageli kipume lükkama edasi tegevusi, mis tunduvad tüütud ja aeganõudvad. Teise samba sissemakse suurendamine on lihtne ja kiire. Tuleva veebis võtab teise samba sissemakse suuruse muutmine aega maksimaalselt 2 minutit ja 4 hiireklikki. Ära lükka tänaseid toimetusi homse varna ja tee see kohe ära.

1. Leonore Riitsalu essee „Vajame rahaasjus paremat pikksilma” Arenguseire Keskuse kogumikus „Pikksilm”