Saime eile uudise: Finantsinspektsioon andis meile täiendava tegevusloa. Kui seni on meil olnud II ja III samba fondid, siis nüüd tohime valitseda ka eurofonde. Loodame oma uue fondi avada aasta lõpuks.

Eelkõige siis, kui II ja III sambast sulle ei piisa

Investeerimist tasub alustada II ja III sambast, sest neil on maksuvõimendus, mida ei paku ükski teine investeerimisvõimalus. II ja III sambasse kogutud rahalt ei pea maksma tulumaksu ja iga sinna tehtud investeering saab suure võimenduse. Nii moodustavad II ja III sammas teadliku investori portfelli vundamendi. Arvuta oma II samba sissemaksete suurendamise ja III samba tulumaksuvõit üle.

Meie II ja III samba fondides kogub oma tuleviku heaks juba üle 80 000 inimese. Väga paljud meist on teinud III sambasse püsimakse ning 42% on lisaks tõstnud sissemakseid II sambasse. Loodav täiendav kogumisfond annab võimaluse jätkata investeerimist indeksfondidesse ka siis, kui vundament on juba loodud.

Mida uus kogumisfond endast kujutab?

Nagu meie II ja III samba aktsiafondid, saab ka uus kogumisfond olema madala tasuga laialt hajutatud indeksfond, mis investeerib kogu vara maailma aktsiaturule, jäljendades MSCI ACWI indeksit. Õiguslikult on tegu eurofondiga. Nii kasvatame oma osalust maailma juhtivates ettevõtetes, et saada tulu maailma majanduse pikaajalisest kasvust. See on strateegia, millel on ka andmepõhine tõestus, et see töötab.

Kas on vaja veel üht indeksfondi?

Eestis on juba kümneid indeksfonde. Mõned neist on kättesaadavad madalate tasudega.

Miks me ühe juurde teeme?

Esiteks seetõttu, et mida suurem on meie varade maht seda paremaks lähevad kogumise tingimused meile kõigile. Varahaldus on mastaabiäri, kus kulud ei kasva 1:1 mahuga. Uus fond on täiendav kasvuallikas, mis aitab alandada ka meie II ja III samba fondide tasusid. 

Teiseks, tahame muuta pikaajalise investeerimise lihtsamini kättesaadavamaks. Meie arvates on endale sobiliku investeerimistoote leidmine enamiku pakkujate juures tarbetult keeruline. Madala tasuga ja laialt hajutatud indeksfondi leidmiseks tuleb leida nõel heinakuhjast. Nii jääb paljudel inimestel investeerimata. Meil ei ole head fondid kehvade vahele ära peidetud. Nagu kolmanda samba kogemus näitab, on see suureks abiks investeerimisel alustamisel.

Meie II ja III samba fondid muutsid indeksfondidesse investeerimise pensioniks kogumisel populaarseks. Tahame nüüd teha sama ka mujal. Et keegi ei peaks valima kõrgete tasudega kasvukontole üksikaktsiaid, koguma oma lapse tulevikuks keerulises kindlustustootes ega läbima madalate kuludega indeksfondi investeerimiseks keerukat asjakohasuse küsimustikku.

Mis saab edasi? Millal investeerida saab?

Nüüd, kui tegevusluba on käes, saame esitada Finantsinspektsioonile taotluse fondi registreerimiseks. See protsess võtab tavaliselt aega kuni kuus kuud. Loodame siiski lühema ajaga hakkama saada.

Oleme endale sihiks seadnud, avada uus fondi täisealistele füüsilistele isikutele selle aasta lõpuks. 

Aga sa saad juba täna teha väikese sammu uue fondi kasutamisel. Vaata üle, kuhu sinu säästud täna kogunevad ja anna meile märku küsimustikule vastates. Nii saame hoolitseda, et seni kogutud säästude Tulevasse toomine on lihtne ja väikese kuluga. 

Järgmisel aastal plaanime investeerimisvõimaluse avada ka juriidilistele isikutele ja lastele, aga võtame samm korraga ja seda plaani peame edasi hiljem. 

Uue fondi avamise etapid:

1. Tegevusluba – tehtud
2. Fondi registreerimine – tegemisel (2–6 kuud)
3. Fondi avamine eraisikutest huvilistele
4. Fondi avamine kõigile eraisikutele
5. Fondi avamine juriidilistele isikutele ja lapsele investeerimiseks

Anna oma huvist märku

Kui sa pole oma huvist täiendava kogumisfondi kohta veel märku andnud, siis nüüd on selleks hea võimalus. Vasta küsimustikule ja anname sulle esimesena teada, kui saad investeerima hakata.

Me ei teeks uut fondi ilma oma toetava kogukonnata. Aitäh kõigile, kes on näidanud üles oma huvi, esitanud sisukaid küsimusi ning kannatlikult oodanud! Hoiame teid kursis kõikide oluliste arengutega.

Loe ka vastuseid kolmele kõige levinumale küsimusele täiendava kogumisfondi kohta.

Meie ühine II samba fond on kasvanud Eestis varade mahult teiseks. See ei tähenda, et koos meiega koguks enamik Eesti inimesi. Teistel fondivalitsejatel on tavaliselt mitu II samba fondi ning fondide varade mahte kokku lüües oleme turuliidritest ikka oluliselt maas. Siiski on varade mahult teiseks fondiks kasvamine kena teetähis, mis annab põhjust analüüsida, kuidas oleme nii kiiresti kasvanud.

Meie ühine fond on kasvanud suuruselt teiseks kolmel lihtsalt põhjusel: 

• Me kogume rohkem, kasutades nutikalt II samba maksuvõimendust
• Paneme tootluse enda kasuks tööle, hoides tasud madalal ja investeerides maailma aktsiaturule
• Püsime sihikindlalt teel, hoolimata turukõikumistest

Tulevas kogume tulevikuks rohkem

Meil, Tulevas kogujatel, on II sambasse kogunenud enamasti rohkem vara kui meie eakaaslastel. Näiteks 1980. aastal sündinud inimestel on Tuleva II sambas keskmiselt 24 000 eurot. Nende teistes fondides koguvatel eakaaslastel on keskmiselt 30% vähem – 17 000 eurot. 

Ühelt poolt koguvad Tulevas enamasti keskmisest kõrgema palgaga inimesed. Kõrgemalt palgalt koguneb II sambasse ka rohkem vara. Võta kinni, kas rahatarkus teeb inimesed jõukamaks või on jõukamad inimesed enamasti ka rahatargad. 

Ent sama oluline on ka see, et me lihtsalt säästame igal kuul rohkem. Keskmine Tuleva II samba koguja suunab igal kuul II sambasse umbes 7,5% oma palgast, samas kui näiteks Swedbankis või LHVs suunatakse II sambasse ligi 6,5% palgast. 

Kuidas nii? Alates selle aasta algusest saab suurendada oma II samba sissemaksed 10%-ni brutopalgast. Sellest 4% läheb jätkuvalt sotsiaalmaksu arvelt, kuid brutopalgast läheb senise 2% asemel kuni 6%. See on kaval viis kogumiseks, sest II sambasse makstud rahalt ei tule tasuda tulumaksu. Seda võimalust kasutas lausa 41% Tuleva kogujatest. 

Abimees: parem tootlus

Meie ühiselt kogutud raha on aastate jooksul teeninud ka mõistlikku tootlust. Seda ei saa kahjuks öelda kõikide Eesti pensionifondide kohta. Viimase kaheksa aastaga on meie II samba fondi tootlus olnud üle 10,5% aastas. Samal ajal on nii Swedbanki kui ka LHV suurimad fondid teeninud tootlust 6,5% aastas. (1) 

Aasta lõikes vaadatuna võib see tunduda vaid mõne protsendipunktise vahena. Ent see on nii olnud kaheksa aastat. 1. septembril 2017 Tuleva fondi pandud 10 000 eurot kasvas 1. septembriks 2025 rohkem kui kaks korda, 21 188 euroks. LHV suurimas fondis oleks 10 000 eurost saanud 15 480 eurot ning Swedbanki suurimas fondis 15 058 eurot. 

Tuleva tootlus pole garanteeritud ega lineaarne. 2024. aastal teenis meie II samba fond tootlust pea 25%, 2022. aastal aga kaotas väärtust 13%. Meie II samba fond on seitsme aasta jooksul kasvanud keskmiselt 10,5% aastas. 

Samas pole Tuleva suurem tootlus ka juhuslik. Oleme teeninud maailma aktsiaturu keskmist tootlust, mis viimased 10 aastat on olnud veidi üle 10% aastas. Iga järgmine 10 aastat võib tootluse poolest oluliselt erineda, aga viimase 10 aasta tootlus on üsna sarnane ka maailma aktsiaturgude pikaajalisele keskmisesele tootlusele (2).

Maailma aktsiaturgude keskmine tootlus ületab aga enamiku aktiivselt juhitud II samba fondide tootlust. (3) Sellel on kaks põhjust: fondijuhtide kesised oskused ja fondide kõrged tasud. 

Aktiivselt juhitud fondide juhid püüavad kavaldada turgu üle, panustades üksikutele piirkondadele, ärisektoritele ja instrumentidele. Kui kellelgi õnnestub teha õige panus, siis peab kellelgi teisel minema selle võrra halvemini. Mõned võidavad, teised kaotavad, aga kokkuvõttes ei loo spekuleerimine väärtust juurde.

Teisalt tuleb selle eest aga maksta kõrgeid tasusid. Müügimeeste armee ja spekuleerimiseks info kogumine vajab ju aega ja raha. Need tasud võetakse aga teenitud tootlusest maha. 

Nii on ka Eesti pensionifondidega. Meie ühisel fondil on head eeldused kõrgema tootluse teenimiseks, sest meie tasud on märksa madalamad kui LHV ja Swedbanki suurimal fondil.

Tulevas püsime sihikindlalt teel

Meie ühise II samba fondi varade maht on kiiresti kasvanud ka seetõttu, et püsime sihikindlalt teel ja ei loobu kergekäeliselt kogumisest. Võrreldes 2017. aastaga on meid, Tulevas kogujaid, palju rohkem. Kui 2017. aastal kogus koos meiega II samba fondis napilt 4000 inimest, siis tänaseks on meid üle 35 000. Swedbanki ja LHV suurimad fondid on seevastu kogujaid kaotanud. 

Muidugi tahaksime, et Tulevas kogujate hulk kasvaks veelgi kiiremini. Agressiivne müük kaubanduskeskustes või telefoni teel võib küll lühiajaliselt kogujate arvu suurendada, kuid ei aita inimesi püsivalt ja teadlikult koguma. Pikas perspektiivis on agressiivne müük kahjulik nii kogujale kui ka fondivalitsejale. Sellise müügiga võib meelitada inimesi oma fondi vahetama, kuid läbimõtlematult fondi valinud inimesed lahkuvad sealt sama kiiresti. (1) 

See on ka põhjus, miks Tuleva on valinud teise tee. Oleme üheskoos teinud endale hea fondi. Me kasvame, kui meie kogujad on meiega rahul ning räägivad sellest ka oma sõpradele ja tuttavatele. 

Sellel on aga oluline eelis. Meie, kes me Tulevas oma II sammast kogume, püsime rohkem kursil kui pankade fondides kogujad. Seda näitab nii teise fondi lahkujate hulk kui ka näiteks nende kogujate arv, kes enne pensioniiga oma II samba kogumise on lõpetanud.

Mis on Tuleva retsept?

Tuleva II samba fond on kasvanud kiiresti Eesti suuruselt teiseks, sest me järgime lihtsat retsepti: 

• Kogu nii palju, kui sul on võimalik. Elu tuleb ka elada, aga võimalusel tõsta II samba sissemakset. 
• Kogu madala tasuga indeksfondis, sest nii annab tootlus sulle hoogu juurde. 
• Püsi sihikindlalt teel. Ära loobu kogumisest. 

1. Võtsin tootluse jaoks andmed Tuleva lehel oma pensionikontole sisse logides (seisuga 02.09.2025) ja vaatasin kui palju minu II sammas on alates Tuleva fondi loomisest teeninud. Võrdlesin seda samas LHV ja Swedbanki suurimate II samba fondidega. 
2. UBS Annual Investment Returns yearbook, Dimson, Marsh, Staunton andmebaasi põhjal.
3. Seda on öelnud mitmed rahvusvaheliselt väga tunnustatud majandusteadlased, näiteks William Sharpe artiklit “The Arithmetic of Active Management,”või Fama ja Frenchi artiklit  “Luck versus Skill in the Cross‐Section of Mutual Fund Returns”. Ida-Euroopa kontekstis on see saanud kinnitust Triinu Tapveri Eesti Panga teaduspreemia teeninud doktoritöös.  

Kuna turg oli mitu aastat tõusuteel, õnnestus paljudel meist saada juba kogumise alguses suur eduelamus. Nii on lihtne ka jätkata. Ent teistel meist, kes alustasid näiteks möödunud aasta lõpus, pani turu kõikumine sihikindluse kohe proovile. Kuidas leida kindlust jätkamiseks, kui kontol vaatab parasjagu vastu miinus?

Mõistan seda tunnet hästi, sest mul on sarnane kogemus. Hakkasin III sambasse süstemaatiliselt koguma 2018. aastal. Esimestel kuudel läks väga hästi. Börsid tegid rekordeid ning see innustas sissemaksetega jätkama.

Aasta lõppes aga ligi 10% langusega, sest maailmamajanduses valitses suur ebakindlus. Mulle tundus, et alustasin täiesti valel ajal, sest ostsin aktsiaid tipust.

Tagantjärgi enam nii ei tundu. Minu 2018. aastal „tipust” ostetud III samba osakute väärtus on seitsme aastaga kasvanud umbes 105% – iga minu sissepandud 1 euro on kasvanud tänaseks 2,05 euroni. Oleksin võinud teenida veelgi rohkem tootlust, kui oleksin alustanud 2019. aasta alguses, ent samahästi oleksingi võinud jääda ootama turu põhja ja lükanud alustamist aina edasi. Ebakindlus ja turu kõikumine tõid mulle paari kuuga ajutise kaotuse, aga pikas perspektiivis on turu tõus teinud selle kuhjaga tasa.

Seega, sa ei teinud viga, kui alustasid kogumist aktsiaturgude „tipus”. Vastupidi, sa käitusid õigesti, sest andsid endale võimaluse teenida pikas perspektiivis korralikku tootlust. Investeerides järjepidevalt iga kuu, tabad aastate jooksul nii tõusvat kui ka langevat turgu. Ühe tehingu ajastusel pole lõpptulemusele erilist mõju.

Sa pole üksi

Sarnaseid kogemusi on väga paljudel kogujatel. 21. sajandil on aktsiaturud juba kuuel korral langenud korraga üle 15%. Ajalugu on aga näidanud, et tavaliselt järgneb langusele tõus. Mõnikord kiiresti, mõnikord aeglasemalt. 

Tagasi vaadates on need langused vaid kõikumised kõveral, millel puudub pikas perspektiivis suur mõju. Kiirete kukkumiste taga on enamasti maailmas toimuvate sündmuste põhjustatud hirm või segadus. Turu pikaajaline trend aga peegeldab maailmamajanduse kasvu. Varem või hiljem kajastuvad aktsiaturul taas ettevõtete tegelikud majandustulemused. Seepärast ongi tulemuslik investeerida indeksfondi abil kogu maailma turule, mitte üksikutesse ettevõtetesse või sektoritesse.

Tõusuaastatel on sihikindlalt kogumine lihtne. Väärid erilist tunnustust, kui suudad sihikindlalt koguda ka raskematel aastatel.

Valem on lihtne

Mida teha, kui ostsid tipust? Lihtsalt jätka kogumist. 

Pikaajalise kogujana pole aktsiaturgude kõikumine sinu jaoks kuigivõrd tähtis. Kui turg langeb, väheneb küll ajutiselt sinu portfelli väärtus, ent sissemaksete ostujõud on suurem: sama raha eest saad rohkem osakuid. Küll aga võid teha endale kahju, kui otsustad lühiajalise languse järel kogumise lõpetada. Nii võtad vastu reaalse rahalise kaotuse ja jääd ilma tuleviku kasvust.

Seega on valem lihtne: kui kogud indeksfondis, püsi rahulikult kursil. Tee regulaarselt sissemakseid sõltumata sellest, kuidas turgudel läheb ning kas kontol vaatab vastu miinus või pluss. Regulaarsete ostudega hajutad riske ja lood eeldused pikaajaliseks kasvuks. Kui nii toimid, on sinu jaoks parim aeg investeerimiseks… kogu aeg!

Plaanime 2025. aasta lõpus avada pensionisüsteemi välise uue kogumisfondi. Saime Tuleva kogukonnalt sisukat tagasisidet, mis aitab tootearenduses teha paremaid otsuseid. Teeme fondi ju ikka selleks, et me ise tahaksime selles koguda.

Tänaseks on küsimustikule vastanud üle 800 inimese, kellest 94% soovib hakata uude kogumisfondi investeerima. Valdav enamus soovib seda teha eraisikuna, ligi 35% aga juriidilise isikuna ning 25% lapse nimel. Seega peame ka need võimalused looma – iseasi, kas jõuame need kõik lansseerida aasta lõpus korraga või teeme seda mitmes osas.

Ühtlasti korjasime ideid, mis võiks saada meie uue kogumisfondi nimeks. Kõige rohkem käidi välja „Tuleva kasvufond” või „Tuleva IV sammas”. IV sammas oleks päris tabav nimi, ent see võib tekitada segadust, et tegu oleks justkui pensionifondiga. Igaljuhul peame veel natuke vaagima, mis nimi meie uuele fondile kõige paremini sobiks.

Samuti tõstatus häid küsimusi. Neist on palju kasu, sest aitavad täpsemaid ootusi paremini mõista. Valisime vastamiseks välja kolm kõige levinumat.

1. Mis on Tuleva kogumisfondi väärtuspakkumine ja konkurentsieelis? 

Meie suur eelis ja tugevus on meie kogukond. Tulevas ei ole omanike ja kogujate huvid vastuolus – meie liikmed ongi meie omanikud. Üheskoos loome endale paremad tingimused, et vähehaaval säästetud raha pikaajaliselt investeerida.

Muidugi on indeksfondidesse võimalik investeerida ka mujal: mitmes pangas, Lightyearis, Lynxis või Interactive Brokersis. Teadlikud investorid on juba endale õige teenusepakkuja leidnud. See on väga hea ning nemad ei pea midagi tegema. (1) 

Paljude inimeste jaoks on endale sobiliku investeerimistoote leidmine aga tarbetult keeruline. Madala tasuga ja laialt hajutatud indeksfondi leidmiseks tuleb leida nõel heinakuhjast. Esmalt tuleb valida välja endale sobiv platvorm, tutvuda nende keerukate tingimuste, eripärade ja konksudega. Seejärel tuleb teha valik kümnete, sadade või lausa tuhandete üksikutele sektoritele või piirkondadele keskenduvate fondide hulgas. Vahel on peidus ka mõni salakaval “aga”, näiteks tuleb mõnes kohas maksta lisaks esmapilgul madalale fondi valitsemistasule ka valuuta konverteerimise eest või teada täpselt erinevate osakuklasside tingimusi, et vältida täiendavat maksukoormust. Me tahame luua lihtsama ja läbipaistva võimaluse investeerimiseks.

Üheskoos kogumisel on veel üks oluline eelis. Mida suuremaks kasvab meie fondide vara, seda väiksemad on kulud iga koguja jaoks. Iga uus euro, mis Tuleva fondidesse lisandub, aitab meil vähendada tasusid kõigi jaoks. Näiteks saime miljardi euro täitumisel langetada oma II ja III samba fondide tasusid. Loome uue fondi, sest see aitab meil ka tulevikus tasusid langetada. 

2. Kuhu hakkab fond investeerima? 

Me ei hakka leiutama ratast, vaid laiendame tänast hästi sissetöötatud ja toimivat mudelit. Nagu meie II ja III samba aktsiafondid, saab ka uus fond olema madala tasuga laialt hajutatud indeksfond, mis investeerib kogu vara maailma aktsiaturule, jäljendades MSCI All Country World (MSCI ACWI) indeksit. See indeks hõlmab 3000 maailma suurimat börsiettevõtet ning iga ettevõtte osakaaluks indeksis on tema turuväärtus jagatud kõigi ettevõtete turuväärtusega. Nii investeerides kasvatame oma osalust maailma juhtivates ettevõtetes, et saada tulu maailma majanduse pikaajalisest kasvust. 

Me ei kavatse maksta fondist dividende, vaid reinvesteerime automaatselt fondi sees. Sellel on kaks peamist põhjust. Esiteks, dividendide reinvesteerimine aitab vara kasvule kaasa. Teiseks, dividendilt tuleks maksta tulumaksu. Kasumit reinvesteerides saab igaüks ise valida, millal soovib raha kasutusele võtta, müües fondiosaku sobival hetkel lihtsalt maha.

3. Kuidas hakkab käima fondi ostmine, müümine ja maksustamine? 

Uue kogumisfondi osakute ostmine ja müümine hakkab toimuma Tuleva veebis, sarnaselt nagu praegu saab koguda III sambasse. Lisaks loome võimaluse vaadata oma vara suurust ja tootlust.

Fondi osakuid saab osta ja lunastada iga tööpäev ning seda alates väga väikestest summadest. Praegu selgitame veel välja, kui kiiresti oleks meil võimekust hakata ostu- ja müügikorraldusi ellu viima – see sõltub kokkulepetest meie depoopanga ja fondi administraatoriga. Kindlasti suudame seda teha kolme päeva jooksul, ent tahaksime olla kiiremad.

Osakute ostmiseks tuleb teha makse Tulevale oma pangakontolt. Eraisikutel on mõistlik seda teha oma investeerimiskontolt, mis võib asuda ükskõik millises Euroopa Majanduspiirkonna pangas, makseasutuses või investeerimisühingus (nt Swedbankis, Coop Pangas või Wise’is). Nii laieneb ka sellele fondile investeerimiskonto süsteem, mis võimaldab tulumaksukohustust edasi lükata.

(1) Näiteks mina investeerin Interactive Brokersi kaudu fondi, mis jäljendab MSCI ACWIt tasuga 0,12% aastas. Vähemalt esialgu ei suuda Tuleva sellist hinda pakkuda. Teisalt tuleb Interactive Brokersis konto avamiseks aga näha kurja vaeva ning esitada isiku ja sissetuleku tõendamiseks kümneid keerukaid dokumente. Samuti tuleb fondi ja fondi klassi valimisel olla hoolas, sest nii tasud kui ka maksustamine erinevad.

Kas II sambas kogumine ikka tasub end ära? Mõned väidavad ju, et I sammas on kasulikum, ja mõned lausa hoiatavad, et II sambasse kogumine on kahjulik. Kuidas siis ikkagi tegelikult on?

Enamiku inimeste jaoks II sambasse kogumine kasulik, sest:

• II sammas on sinu enda vara, mille kasutamise üle saad ise otsustada;
• II sambal on olulised maksusoodustused; 
• II samba vara saab vajadusel pärandada; 
• II sammas on automaatne viis kogumiseks.

Vahel kirjutatakse, et „väiksema palga saajatele on teine sammas kahjulik”. II sambas kogumine tõesti vähendab I samba pensionit. (1) Ent II sambas kogudes võidab iga palgataseme juures siiski rohkem. Selgitan allpool, miks see nii on. Esmalt aga võrdlen I ja II samba reegleid.

I sammast maksab riik, II sammast kogud riigi toel iseendale

Selles seisnebki I ja II samba peamine vahe.

I sammast ehk riiklikku vanaduspensioni rahastatakse riigieelarvest. Töötavad inimesed maksavad iga kuu oma palgast 33 protsenti sotsiaalmaksuks. Sellest 13 protsenti suunatakse ravikindlustuseks ning 20 protsenti tänastele pensionäridele pensionide maksmiseks. Vastutasuks tekib inimestel ravikindlustus ning õigus saada ka ise tulevikus pensioni.

Makstava I samba pensioni suurus sõltub kolmest osast:

1. Baasosa – see on kõikidel vanaduspensionäridel ühesuurune. Baasosa suuruse määrab riik ära seaduses.
2. Igaühe väljateenitud pensioniosakutest – need sõltuvad praegu 50 protsendi osas sinu tööstaažist ja 50 protsendi osas sinu palgast. Lisaks on võimalik teenida pensioniosakuid näiteks lapse kasvatamise eest.
3. Pensioniindeks – see osa tõstab pensionite suurust igal aastal, et need hoiaksid hinnatõusuga sammu. Pensioniindeksist 80 protsenti sõltub riigile sotsiaalmaksu laekumisest ja 20 protsenti tarbijahinnaindeksi muutusest.

II sambas kogume iseenda ja oma lähedaste tuleviku kindlustamiseks. Kui kogud II sambas, on sul isiklik pensionikonto, kuhu laekuvad sinu palgast iga kuu sissemaksed. Pensionile jäädes saad võtta kogutud vara kasutusele.

II samba pension sõltub samuti kolmest osast: 

1. Sissemaksed – sul on võimalus ise valida, kas sinu brutopalgast läheb II sambasse kasvama 2, 4 või 6 protsenti. Oma sissemakse suurust saad muuta kord aastas. Lisaks sinu oma panusele kannab riik sinu II sambasse 4 protsenti sotsiaalmaksust juurde.
2. Pensionifondi tootlus – mida suuremat tootlust valitud II samba fond sinu tööajal teenib, seda suuremat pensioni tulevikus saad.
3. Fondi tasud – fondid võtavad sinu raha investeerimise eest tasu. Mida madalamad on tasud, seda rohkem koguneb sulle tulevikuks.

Kuidas mõjutab II sambaga liitumine I sammast?

Kui kogud II sambas, suunab riik sinu II samba kontole omalt poolt sotsiaalmaksust juurde 4 protsenti. Samuti lisandub tulumaksust veel 0,44 protsenti. Näiteks: kui teenid 2000 eurot kuus, suunatakse sinu II sambasse maksudest igas kuus 2000 eurot × 4,44 protsenti = 88,8 eurot. Aastaga koguneb maksude arvelt II sambasse 1065 eurot.

Kuna osa sotsiaalmaksust laekub II sambasse, teenid aga välja pisut vähem I samba osakuid. Kui teenid 2000 eurot kuus, siis võrreldava aasta jooksul teenid välja 2 eurot väiksema pensioni kui muidu. (1) 

Kas kasulikum on koguda kokku 1065 eurot või teenida välja õigus 2 eurot suuremale pensionile? Tootlust arvesse võtmata saaks 1065 euro arvelt maksta 2 euro suurust I samba pensionilisa umbes 44 aastat. Seega oleks I sammas kasulikum, kui elaksid 109-aastaseks või vanemaks. Paraku on enamiku inimeste pensionipõlv lühem. (2)

Kuna I sammas on ümberjaotav ja II sammas pole, on seda kasulikum koguda II sambas, mida kõrgem on palk. Samas on ka madalamat palka teenivatel inimestel kasulikum koguda II sambas.

Siin on meie arvutused:

Kumma tootlus on kõrgem: I või II samba oma?

Eelnev arvutus ei võtnud arvesse I samba indekseerimist ega II samba tootlust, vaid on tänases rahas. Tegelikult tõstetakse I samba pensione igal aastal 1. aprillil vastavalt pensioniindeksile. See sõltub 80 protsendi ulatuses riigile sotsiaalmaksu laekumisest ning 20 protsendi osas inflatsioonist. Pensionifondid teenivad aga tootlust.

Vahel väidetakse, et inflatsioon ja pensioniindeks ületavad pensionifondide tootlust. (3) Mina ei tea, kas tulevikus kasvab pensioniindeks kiiremini kui fondide tootlus või vastupidi. Ajalooliselt on aga maailma aktsiaturgude tootlus ületanud inflatsiooni. Mitte igal aastal, aga pika aja jooksul. Seetõttu on üks kõige mõistlikumaid viise oma vara inflatsiooni vastu kaitsta suunata igal kuul tükike oma palgast pensionifondi, et sellega omandada osalus ettevõtetes. 

Näen seda ka oma II samba kontol, sest minu II sammas on kasvanud kiiremini kui inflatsioon. (4) Seda hoolimata asjaolust, et 2022. aastal kasvasid hinnad 19,4 protsenti. 

Samas on oluline mõista, et minevik ei pruugi ennustada tulevikku. Ühelt poolt ei pruugi aktsiaturgude kiire kasv samamoodi tulevikus jätkuda. Teisalt ei pruugi ka I samba pensionid tulevikus senises tempos kasvada. Näiteks prognoosib rahandusministeerium, et järgmisel 25 aastal jääb pensioniindeksi kasv senisest kaks korda väiksemaks: 3,6 protsendi peale. (5) 

Viimaks on oluline teada, et ka I samba indekseerimine lähtub solidaarsuse põhimõttest. Pensioniindeks mõjutab rohkem baasosa kui igaühe väljateenitud pensioniosakuid. Näiteks kui pensioniindeks on 10 protsenti, siis kasvab pensioni baasosa 11 protsendi võrra ja pensioniosakutest tulenev osa 9 protsendi võrra. Kuna II sambas kogumine mõjutab igaühe väljateenitud osakuid mitte baasosa, peaks I sammast tootlusega II samba võitmiseks kasvama veel kiiremini. 

Kokkuvõtteks, mina ei julge öelda, kas I või II samba tootlus on tulevikus kõrgem. Mul ei ole klaaskuuli, millega tulevikku ennustada. Samas julgen sügavalt kahelda kindlameelsetes väidetes, et tulevikus ületab I samba kasv II samba oma. Seda väidet ei toeta minevik, ekspertide arvamused ega ka I samba reeglid. Parimate tänaste teadmiste juures on II sambas kogumine inimesele kasulikum kui vaid I sambas olemine. 

Liiatigi on II sammas sinu enda vara, I sammas aga tulevikuks antud lubadus.

1. II sambasse kogudes teenid igal aastal 20 protsenti vähem pensioniosakuid kui muidu. Vähendamine ei puuduta aga pensioni baasosa. Pensionile minnes arvestatakse sinu teenitud osakute arv kokku – neid loetakse aastahinnetes – ja see määrab, kui suurt pensioni hakkad saama. 2025. aastal oli ühe aastahinde rahaline väärtus 10 eurot, seega väheneb 2000 eurot teeniva inimese pension 2 euro võrra iga II sambas kogumise aasta kohta. Kui palju vähendab II sambasse kogumine sinu riiklikku pensioni, saad vaadata Tuleva veebi sisselogides.
2. 2024. aastal oli oodatav eluiga pensionilemineku hetkel 19,2 aastat. 
3. Näiteks kirjutab BigBanki peaökonomist Raul Eamets: „Arvamus, et teine sammas tagab tänastele noortele või keskealistele muretu toimetuleku tulevikus, on majanduse vaates kirjaoskamatu, sest elame olukorras, kus inflatsioon lööb pikas vaates pensionisammaste tootlikkust või on sellega võrdne. Keskmine palk kasvab koos inflatsiooniga ja sellega kasvab ka esimese samba «tootlikkus» kiiremini kui teise samba oma.”
4. Kõigil pensionikogujatel pole nii hästi läinud. Rahandusministeeriumi arvutuste järgi oli aastatel 2002.–2023. aasta pensionifondide keskmine reaaltootlus 0,1 protsenti. See tähendab, et pensionifondide tootlus ületas napilt inflatsiooni. Samas ei ole II samba mineviku tootlus kuigi hea võrdlus, sest süsteem on oluliselt muutunud. Esialgu oli pensionifondides aktsiate osakaal piiratud (alguses kuni 50, siis kuni 75 protsenti), aga enam seda piirangut pole. Alates aastast 2017 on Eestis kättesaadavad ka madala tasuga indeksfondid. Seetõttu on parim ajalooline võrdlus minu meelest hoopis maailma aktsiaturgude indeks.
5. Rahandusministeeriumi pikaajaline majandusprognoos kuni aastani 2070 (16.04.2025)

Foto autor: Timo Arbeiter