Koolilõpuga kaasneb suur elumuutus, sest paljudele meist on see ühtlasi karjääri algus. Mida peaks oma esimesele töökohale asudes teadma kogumisest, et paremini tulevikku kindlustada? 

Esimene töökoht ja pensionifondi valik

Kõige tähtsam on, et töötaksid ametlikult ning et kogu sinu palgalt tasutakse nii tulumaks- kui ka sotsiaalmaks. Kuigi nn ümbrikupalk pole Eestis eriti levinud, võib seda kohata eelkõige just noorte töötegijate seas. Lausa kolmandik 16–29-aastastest ütlevad, et teavad mõnda inimest, kes saavad ümbrikupalka. (1)

Võib ju arvata, et ümbrikupalgana saab töötaja rohkem raha kätte ja vähem peab maksma riigile, mistõttu on see kasulik. Tegelikult on ümbrikupalk sulle igatpidi väga kahjulik. Kui palgalt ei tasuta makse, on su tulevane pension märkimisväärselt väiksem. Kuigi pension võib tunduda mägede taga, tasub teada, et ümbrikupalka saades ei teki sul ka õigust haigus-, koondamis- ja töötushüvitistele. Muidugi on ümbrikupalga saamisel ka teisi probleeme: näiteks, kui tuleb välja, et sulle makstakse ümbrikupalka, võidakse maksmata jäänud maksud nõuda hiljem välja sinult endalt. Kui sul on kõhklus, kas sinu palgalt on maksud ikka tasutud, kontrolli see üle Maksu- ja Tolliametis.

Kui sulle makstakse ametlikult esimene palk, loositakse automaatselt sulle ka II samba pensionifond. Loosirattas on kolm Eesti kõige odavamat aktsiatesse investeerivat pensionifondi. Kõik loosimisel olevad fondid on head. Just sellised fondid sobivad noortele pensioniks kogumiseks. Seega ei pea tööd alustav noor oma II samba pensionifondi valiku pärast muretsema. Samas, soovi korral saad fondi igal hetkel muuta ja leiad häid madalate tasudega ja suure aktsiate osakaaluga fonde ka ülejäänud valikute hulgast. 

Esimene töökoht ja säästmine

Kui võimalik, asu esimesel töökohal alustades kohe koguma ka lisaks II sambale. Seda kahel põhjusel. 

Esiteks, varakult säästmisega alustamine on enamasti lihtsam, kui hiljem pihta hakkamine. Tavaliselt kasvavad inimeste tarbimisharjumused koos sissetulekuga. Koolis käies ollakse harjunud elama kokkuhoidlikult, kuid palka saades muutuvad senised “luksused” igapäevasteks kuludeks. Hiljem on igapäevaste kulude vähendamine aga oluliselt keerulisem, sest nendega ollakse juba harjunud. Hoopis lihtsam on juba enne esimese palga saamist otsustada, kui suure osa sellest säästad.

Teiseks, varakult alustades töötab aeg sinu kasuks. Igal aastal teenitud tulu hakkab omakorda tulu teenima. Pika ajaperioodi peale on liitintressi mõju väga suur. 

Muuda säästmine enda jaoks automaatseks

Kogumisel on kõige tähtsam järjekindlus. Tulemust mõjutab kõige rohkem see, kui palju sa säästad. Tulemust mõjutab kõige rohkem säästumäär ehk kui palju kulutamise kõrval raha kõrvale ja kasvama panna. Iga kuu 100 eurot sukasäärde kogudes kasvab kogusumma 10 aastaga suuremaks, võrreldes sellega, kui iga kuu investeerida 50 eurot, millel oleks garanteeritud 10% tootlus. Esimesel juhul koguneks kokku 12 000 eurot, teisel juhul 10 200 eurot.

Kuidas igal kuul säästa? Käitumisteadlane Mike Norton on tabavalt öelnud, et enamike jaoks on säästmine igav ja keeruline. (2) Kui pead igal kuul otsustama, kas säästa sihikindlalt edasi või mitte, on vaid aja küsimus, mil tahtejõud nõrgeneb ning eelistad mõnda lühiajalist lõbu. 

Seetõttu tasub muuta säästmine võimalikult automaatseks. Säästa raha enne seda, kui see jõuab su pangakontole ning kui saad seda asuda kulutama. Näiteks pakub selleks lihtsat võimalust II samba maksemäära tõstmine 6% peale või III sambasse püsimakse tegemine.

Kust säästmisega alustada? 

Esmalt kaardista ära oma tänane rahaline seis ning vaata üle, ega sul pole mõnda kõrge intressiga kiirlaenu või õppelaenu. Kui on, tasub esmalt maksta see tagasi. 

Seejärel kasuta ära pensionisammaste pakutavad võimalused. Noore inimesena on sul kogumiseks pikk aeg ning lühiajalised langused sind ei morjenda. II samba maksemäära tõstmine ning III sambas kogumine pakuvad võimalust koguda maksusoodsalt ning madalate teenustasudega. Kui hakkad ise mujale investeerima, maksad selle eest palju suuremaid tasusid. Kokku saad pensionisammastesse koguda kuni 25% oma varast.

Kui pensionisambad on võetud kasutusele, kogu endale meelerahufond. Kuigi ka pensionisammastest on võimalik enne pensioniiga raha välja võtta, ei ole see maksude mõttes kõige mõistlikum. Meelerahufondi tasub hoida mõnel säästukontol või hoiusel, kus selle eest makstakse paar protsenti intressi. Samuti tasub koguda hoiusele raha kodulaenu sissemaksu tasumiseks.

Kui need sammud tehtud, siis edasi on taevas valla ning võid investeerida, kuhu soovid.

Soovitan vaadata ka järele Facebooki live’i Miljonineiu, Jaak Roosaare ja Tõnu Pekkiga:

1. Turu-Uuringute AS. Varimajanduse uuring (2023). Kättesaadav siit.
2. Müksud ja Mülkad. Saving and Savoring with Mike Norton (2024).

Juba alates 1. jaanuarist saavad kõik teise samba kogujad avaldada soovi, et järgmisest aastast suureneks nende enda sissemakse 2% pealt kas 4% või 6% peale. Teise samba sissemaksetelt ei pea tasuma tulumaksu, mis teeb sellest ahvatleva võimaluse maksusoodsalt senisest rohkem koguda. Aga miks lükkavad paljud otsust veel edasi? 

Praeguseks on oma teise samba sissemakset otsustanud suurendada umbes 35 000 inimest. Minu hinnangul on paljud kogujad mõistnud sissemakse suurendamise kasulikkust, aga lükkavad eri põhjustel otsust veel edasi. Toon välja viis peamist takistust, miks paljud ei ole veel sissemakse suurendamiseks avaldust esitanud.

Segadus, kust kogumist alustada

Eestis räägitakse rahaasjadest üha rohkem ning investeerimiseks on palju võimalusi. Kuigi valikuvabadus on tore, on sel hoopis halvav mõju inimese käitumisele. Rahatarkuse uurija Leonore Riitsalu on tabavalt märkinud, et valikute üleküllus mõjub hirmutavalt ja nii kiputakse otsuse tegemisega viivitama. (1) Varakult alustamine on aga koguja parim sõber.

Enamikele kogujatest on mõistlik alustada teadlikku kogumist teise samba sissemaksete tõstmisest. Investeerimise põhitõdede järgi tuleks kogumisel kasutada eelisjärjekorras ära maksusoodustused. Eesti inimestele on kõige maksuefektiivsemad just pensionisambad.

Teise samba sissemaksete suureks eeliseks on automaatsus. Ei ole ju üllatav, et suurem tõenäosus tulevikuks koguda on neil, kes on teinud selle automaatseks ja selle lõpetamise keeruliseks. Me ei ole robotid ning ainult tahtejõu ja mälu peale lootma jäämine pole mõistlik. Nii kaua, kuni käid tööl ja pole teisest sambast raha välja võtnud, läheb automaatselt igal kuul sinu palgast tükike tuleviku heaks kasvama. Kolmas sammas nõuab rohkem enesedistsipliini ja järjekindlust, sest kui panna kolmandasse sambasse raha alles kuu lõpus, ei pruugi enam midagi alles olla. 

Seepärast – alusta kogumist teise samba sissemaksete tõstmisest. 

Kahtlus, kas see on ikka kogumiseks kõige maksusoodsam võimalus

Teise sambasse lähevad sissemaksed maksueelselt ehk tulumaksu sellelt maha ei lähe. Kolmandasse sambasse saab teha sissemakseid maksujärgselt ehk sellest rahast, mis laekub palgapäeval arvelduskontole. Küll aga maksab riik kolmanda samba sissemaksetelt 20% tulumaksu tagasi, et soodustada säästmist.

Seega, peamine on teada, et teise ja kolmanda samba maksusoodustus on võrdne ning võimalusel tuleks kasutada ära mõlemad.

Hirm, et äkki järgmisel aastal pole kogumiseks piisavalt raha

Selleks, et järgmisest aastast hakkaks sinu brutopalgast minema teise sambasse senise 2% asemel 4% või 6%, tuleb esitada avaldus hiljemalt selle aasta 30. novembriks. Olen kuulnud, et mõni lükkab otsust veel edasi, kuna pole kindel järgmise aasta sissetulekus. Minu soovitus on sissemakse ikkagi kohe ära tõsta, sest vajadusel saab oma valikut hiljem veel muuta, aga kui tähtaeg maha magada, saab uuesti maksemäära tõsta alles aasta pärast.

Kõhklus, kas see annab tulevikus suurema sissetuleku

Pikaajalisel säästmisel on üks lihtne edu valem: mida varem alustad, seda parem. Nii pead igal kuul vähem kõrvale panema, et saavutada sama tulemust.

Oletame, et sinu brutopalk on 2000 eurot. Praegu läheb igal kuul sinu teise sambasse sinu panusel 40 eurot, millele riik lisab 80 eurot – kokku 120 eurot. Kui tõstad oma panuse 6% peale, hakkab sinu sissemakse suurus olema 120 eurot, millele riik lisab ikka 80 eurot – kokku 200 eurot. Nii võid pensioniks jõuda koguda mitukümmend tuhat rohkem, samas ei pea sa praegu sellepärast tegema eriti järeleandmisi.

Arvuta ise Tuleva kalkulaatoriga, kui palju võidad teise samba sissemakse suurendamisega.

Tundub tüütu kohustus, mida saab veel edasi lükata

Inimloomus on laisk ning sageli kipume lükkama edasi tegevusi, mis tunduvad tüütud ja aeganõudvad. Teise samba sissemakse suurendamine on lihtne ja kiire. Tuleva veebis võtab teise samba sissemakse suuruse muutmine aega maksimaalselt 2 minutit ja 4 hiireklikki. Ära lükka tänaseid toimetusi homse varna ja tee see kohe ära.

1. Leonore Riitsalu essee „Vajame rahaasjus paremat pikksilma” Arenguseire Keskuse kogumikus „Pikksilm”

28. mai Postimehes soovitab Kristjan Järvan valitsusele eelarve puudujäägi vähendamiseks lõpetada ära sissemaksed teise pensionisambasse. Minu meelest karistab tema pakutud lahendus inimesi, kes tahavad tulevikuks kapitali koguda. 

Eesti pensionifondide tootlus on tõesti olnud kehv

Järvan toob esile, et viimasel 10 aastal on teise samba tootlus jäänud oluliselt alla nii majandus-, palga kui ka kulla hinna kasvule ning ületab väga napilt inflatsiooni. Olukord on veelgi hullem, kui lisada graafikule maailma aktsiaturgude keskmine tootlus. Eesti teise samba fondide keskmine tootlus on kümne aasta jooksul jäänud ligi kolm korda alla maailma aktsiaturgude omale.

Allikas: Kristjan Järvani artiklis ilmunud graafikut täiendasin maailma aktsiaturgude tootluse osas MSCI ACWI 30.04.2024 seisuga.

Teise samba kaotamine karistaks inimesi

Ilmselgelt vajab see probleem lahendust, aga Kristjan Järvani pakutud lahendus karistaks seejuures suurt osa Eesti inimestest. See oleks olemuselt 4% suurune maksutõus neile, kes soovivad endale tulevikuks kapitali koguda.

Võib üsna kindel olla, et ka tulevikus on paremad valikud nendel, kes on omale kapitali kogunud, kui nendel, kes seda teinud pole

Eestis on teine sammas inimestele kuuluv vara. Maksusüsteem soodustab selle kasutuselevõtmist pensionieas, aga soovi korral saab seda teha ka varem. Riiklik vanaduspension ehk esimene sammas on riigi lubadus maksta tulevikus inimesele pensioni. Ma usun, et riik peab oma lubadusi, aga mina eelistan ikka vara, mis on minu kontol ja mille saan häda korral kasutusele võtta. 

Olen Järvaniga nõus, et on naeruväärne püüda tuleviku tootlusi komakoha täpsusega mitukümmend aastat ette ennustada. Me ei tea, mida tulevik toob. Küll aga võib üsna kindel olla, et ka tulevikus on paremad valikud nendel, kes on omale kapitali kogunud, kui nendel, kes seda teinud pole. Seepärast ei ole ma teise samba kaotamise poolt.

Miks on teistes riikides pensionifondide tulemused paremad?

Pensionit kogutakse ette pea kõikides arenenud riikides. Enamasti on aga tulemused paremad kui Eestis. (1) Mida tehakse mujal teisiti kui meil? 

Esiteks hoitakse pensionifondides võimalikult kõrget aktsiate osakaalu. Ajalooliselt on aktsiate tootlus oluliselt ületanud võlakirjade, kinnisvara ja teiste varaklasside tootlust. (2) Minevik ei pruugi tulevikku ennustada, samas ei viita miski ka trendi murdumisele. Tõsi, aktsiate hinnad on ajalooliselt kõikunud aastast-aastasse samuti rohkem, kui näiteks võlakirjade omad, ent pensioniks kogutakse pikaajaliselt. Seetõttu ei ole lühiajalised hinnamuutused kuigi tähtsad. 

Teiseks on pensionifondide tasud võimalikult madalad. (3) Sellel on oluline mõju tulemusele, sest tasu võetakse igal aastal koguja varast maha. Kuna tasudeks makstud raha tootlust ei teeni, muutub tasude mõju aastate jooksul väga suureks. Seetõttu on hea tulemuse saavutamine seda vähem tõenäoline, mida kõrgem on tasu. 

Kolmandaks on mõistlikult kogumine muudetud võimalikuks automaatseks. Näiteks Rootsis määratakse inimesele automaatselt madalate tasudega ja kõrge aktsiate osakaaluga fond, kui ta ise muud valikut ei tee. See on nii ka Eestis alates 2019. aastast. 

Kuidas probleemi lahendada?

Seda saab igaüks teha ise, sest Eestis on kõik vajalikud tööriistad edukaks kogumiseks juba olemas. Meil on valikus madala kuluga indeksifondid, mille tootlus ei jää maailma aktsiaturgude omast maha. Meil on võimalus paari hiireklikiga suurendada oma säästumäära teise sambasse. Meil on väga võimsa maksusoodustusega kolmas sammas. Nüüd tuleb need võimalused lihtsalt kasutusele võtta ja seda teeb järjest enam inimesi. 

Aga mida riik peaks tegema?

Me ei peaks häbenema pensionifondide probleemidest rääkimist ning hoopis nügima inimesi vaatama oma pensionifondi valik üle. Näiteks saadetakse Rootsis pensionikogujatele aasta lõpus riigi poolt ülevaade nende pensionifondi tasudest ja tulemustest. Ehk peaks riik ka Eestis näiteks tuludeklaratsiooni juures andma ülevaate, kuidas inimese pensionivaral läheb?

1. Aastatel 2012–2022 oli Eesti pensionifondide reaaltootlus -1%, samas kui näiteks Soomes oli reaaltootlus 3,6%, Norras 2,4% ja Taanis 1,9%. Allikas: OECD Pension Markets in Focus 2023
2. https://pages.stern.nyu.edu/~adamodar/New_Home_Page/datafile/histretSP.html
3. Eestis oli aastal 2022 pensionifondide keskmised valitsemistasud 0.6%, samas kui näiteks Soomes olid need 0.3% ja Norras 0.2%. Vaata: https://stats.oecd.org//Index.aspx?QueryId=85401

Sten Andreas Ehrlich on Tuleva Fondid AS operatsioonide juht ja juhatuse liige. Eesti pensionireformi ajal töötas ta Sotsiaalministeeriumi töövaldkonna asekantslerina. Pensionisüsteemi probleemidest on ta varem kirjutanud näiteks ka Delfis.

Pooled Eesti teise samba pensionifondidest on nimetatud vanuse või sünniaastate järgi. Nii üritatakse pensionifondi valimine muuta kogujale lihtsaks ja mugavaks. Liigne lihtsustamine võib aga olla kahjulik. Nagu raamatut ei tohiks valida kaante järgi, ei tohiks ka pensionifondi valida pelgalt nimetuse järgi.

Sageli koguvad sünniaastate järgi nimetatud pensionifondis ehk nn elutsüklifondis viie kuni kümneaastase vanusevahega inimesed. 1969. aastal sündinutel saabub pensioniiga alles 2034. ja 2035. aastal, aga 1960. sündinud inimestel juba 2024. või 2025. aastal. Kümnendi järgi nimetatud pensionifondis on nende varad investeeritud täpselt samamoodi, kuigi tegelikult muudab kuni 10-aastane vanusevahe nende inimeste olukorda märkimisväärselt.

Seejuures pole isegi kõik samas vanuses inimesed võrreldavad. Mõni lõpetab töötamise juba enne ametlikku pensioniiga – paljude jaoks on pensioniiga vaid number. Mõnel on lisaks pensionisambale ka veel kinnisvara ja aktsiaid, teisel jällegi on teine sammas ainsaks varaks. Mõnel on õnn minna pensionile vastu perekonna toel, teine aga peab hakkama saama üksinda. Need on vaid mõned näited, miks inimesi ei saa puhtalt sünniaasta järgi lahterdada samasse kategooriasse. Seega, elutsüklifondid pole enamikele parim valik.

Eesti pensionifondid kipuvad olema konservatiivsed. Nii püütakse vähendada vara väärtuse kõikumist. Sellel on aga krõbe hind, sest finantsturgudel käivad risk ja tootlus käsikäes. See on ka üks põhjustest, miks Eesti pensionifondide tootlus on viimasel 20 aastal jäänud maailma aktsiaturgude tootlusest oluliselt maha (1).

Kuidas pensionifondi valida?

Esmalt mõtle läbi, kui kaua plaanid veel töötada. Paljud inimesed alahindavad, kui kaua nad tööl käivad. Statistika näitab, et näiteks kõrgharidusega inimestest käib tööl 57% 65–69-aastastest, 30% 70–74-aastastest ning 17% 75–79-aastastest (2).

Kui sul on töötamise lõpetamiseni rohkem kui 10 aastat, on asi lihtne – vali mõni aktsiatesse investeeriv indeksfond. Kuigi aktsiate hindade kõikumised on suuremad kui võlakirjadel ning majanduslikult keerulistel võid oma pensionikontol näha ka miinust, siis pikas plaanis saad järjekindlalt aktsiaid eelistades suure tõenäosusega parema tulemuse. Just seetõttu, et aktsiate ajalooline tootlus on seni võlakirjade ja hoiuste oma tublisti ületanud. Tuleva lehelt leiad veel mõned aspektid, millest juhinduda, kui oled 18–55-aastane.

Allikas: Credit Suisse Global Investment Returns Yearbook 2023. Ajalooline tootlus ei garanteeri sarnast tootlust tulevikus.

Kui sul on töötamise lõpetamiseni vähem kui 10 aastat, võiksid alles siis kaaluda pensionivara osaliselt võlakirjadesse investeerimist. Nii vähendatakse ka näiteks Rootsi riiklikus AP7 Safa pensionifondis alates 56. aastaste puhul aktsiate osakaalu igal aastal 3–4% võrra. See aitab vähendada riski, et pensionivara väärtus on kukkunud just hetkeks, mil seda vajad (3).

Vaata pensionikalkulaatorist, kui palju on sinu eakaaslastel juba kogunenud pensionivara.

1. Pensionikeskuse statistika. (30.04.2024)
2. Statistikaameti tööjõu-uuring, 2023
3. AP 7 Safa tutvustus (30.04.2024)

Artikkel ilmus 3. mail 2024 ka Delfi Ärilehes.

• Hetkel on käimas Tuleva üldkoosolek, kus saavad osaleda kõik ühistu liikmed. Igal liikmel on üks hääl. Tänaseks on hääletanud 4300 inimest, mis teeb sellest ühe Eesti suurima üldkoosoleku.
• Tuleva liikmed on üldkoosolekul küsinud ligi 30 küsimust. Enim on küsitud geopoliitiliste riskide ja tasude alandamise kohta. 

Tuleva ei ole tavaline teenusepakkuja. Tuleva omanikud on pensionikogujad, kes otsustasid pankadest vahemehed kõrvale jätta ja käivitada sellised pensionifondid, kus nad ise raha koguda tahaksid. See on meie suur tugevus. Nagu on öelnud üks Tuleva asutajatest Taavet Hinrikus, pole me vaid äriliste eesmärkidega ettevõte, vaid ka inimeste huve kaitsev kodanikuühendus, mis seisab pensionikogujate huvide eest. 

Selle tegevuse juures on meile suureks toeks meie kogukond – üle 8300 inimese, kes lisaks Tulevas kogumisele on astunud ka Tuleva ühistu liikmeks. Väga paljud neist panustavad ka ise Tuleva arendamisesse. Mõtlevad kaasa, annavad soovitusi, küsivad häid küsimusi, töötavad välja materjale, analüüsivad infot, räägivad pensionifondidest oma sõpradele ja sugulastele ning teevad palju muud. 

Hetkel on käimas Tuleva liikmete üldkoosolek, kus igal liikmel on üks võrdne hääl ning otsuse vastuvõtmiseks peab selle poolt hääletama vähemalt 50% liikmetest. Tänaseks on hääletanud 4300 inimest, mis teeb sellest ühe Eesti suurima üldkoosoleku. 

Üldkoosoleku käigus on liikmed esitanud ligi 30 küsimust. Mis on enim levinud küsimused Tuleva juhatusele?

Küsimus 1: sõjaoht. Kuidas on kaitstud minu vara Tulevas, kui Eestis puhkeb sõda? Kas ma pääsen oma varadele ligi ka välismaalt?

Tuleva investeerib vara läbi Blackrocki indeksfondide maailma 3000 suurima börsiettevõtte aktsiatesse. Seetõttu on Tulevas kogujate vara hästi hajutatud ning meie piirkonna geopoliitilised riskid mõjutavad vara väärtust vähem kui näiteks Baltikumi tehtud investeeringute oma. 

Blackrocki indeksfondide osakute registrit peab maailma üks suurimaid panku JPMorgan. Tuleva pensionifondidele kuuluvad osakud on selles registris eraldi kontol, mille avas meie jaoks Swedbank Eesti. Kontot saab käsutada üksnes lähtuvalt pensionifondi tingimustest. 

Need meetmed aitavad vähendada riski, et Tulevasse investeeritud vara läheb sõja korral kaotsi. 

II ja III samba vara kasutusele võtmist reguleerivad aga Eesti seadused. Kehtivate seaduste kohaselt pääseb Eestis asuvale pensionivarale ligi ka välismaalt, aga oluline on, et sõja korral jätkatakse Eestis tegutsemist Eesti seaduste alusel ning et pangad ja sideettevõtted jätkaksid tegevust. 

Küsimus 2: millal Tuleva jälle tasusid alandab?

Meie tasude alandamise põhimõtted on üsna lihtsad: kui alanevad fondide haldamisega seotud muutuvkulud (nagu depootasud), siis alandame selle võrra kohe tasusid. Lisaks alandame aeg-ajalt fondide tasusid Tuleva marginaali arvelt. Selle viimase jaoks kindlalt reeglit ei ole – vaatame koos Tuleva nõukoguga igal aastal eelarve üle ja hindame, kas saame tasusid alandada. Nii oleme alates Tuleva pensionifondide käivitamisest oma teise samba fondide tasu alandanud 0,5% pealt tänase 0,35%ni. Üsna kindlasti alanevad tasud ka tulevikus, kui meie mahud kasvavad. Seega on Tuleva kasv kasulik igale Tulevas kogujale. Iga liige saab selleks oma panuse anda, rääkides Tulevast oma sõpradele ja tuttavatele ning kutsudes neid samuti Tulevas koguma.

Küsimus 3: kas Tuleval on plaanis luua n-ö neljas pensionisammas ehk võimalus investeerida indeksfondi väljaspool II ja III sammast?

Jah, Tuleval on plaanis seda teha. Kahjuks ei ole meil aga võimalik veel kindlat kuupäeva välja lubada. Selleks võimaluseks on kaks alternatiivi: kas taotleda täiendav tegevusluba või luua täiendav kogumistoode koostöös mõne partneriga, kellel on selleks vajalikud load juba olemas. Töötame paralleelselt mõlema võimalusega ja kui plaan on küpsem, jagame seda ka liikmetega.

Mida teha seni? Alates järgmise aasta algusest on võimalik II sambasse säästa senise 2% + 4% asemel 6% + 4%. Soovitame kindlasti ka selle võimaluse ära kasutada, sest ka II samba investeeringud on tulumaksuvabad. 

Küsimus 4: Tuleva sai trahvi. Mida olete teinud, et trahvid enam ei korduks? Kas olete trahviotsuse vaidlustanud?

Me tegime muudatused oma teavitustegevustes kohe pärast väärteomenetluse alustamise teate saamist ja hoiame tähelepanelikult silma pea peal sellel, et inimlik viga ei annaks põhjust süüdistusteks. Muuhulgas oleme protsessides teinud kolm muudatust: 

1. Lisame nõutud üleskutsed ja hoiatused pildile, mitte sellega kaasnevasse teksti. Nii vähendame riski, et nõutud hoiatused ei jõua lugejani. 
2. Loobusime teavitustegevuste planeerimisel väliste teenusepakkujate kasutamisest. See aitab meil hoida teavitustegevusi algusest lõpuni kontrolli all, sest lõpuks vastutame nõuetele vastavuse eest ikka meie. 
3. Enne iga teavituse avaldamist kontrollime selle vastavust nõuetele check-list’i abil. 

Vaidlustasime trahviotsuse kohtus, sest pidasime seda ebaõiglaselt suureks. Praegu tegeleb kohus protseduuriliste küsimustega ja sisulise aruteluni pole veel jõutud. 

Kui sa tahaksid rääkida järgmisel üldkoosolekul Tuleva asjades kaasa, siis kaalu liikmeks astumist. Loe lähemalt ühistuga liitumisest.