Rahandusminister Jürgen Ligi tegi aasta alguses ettepaneku lühendada II sambaga taasliitumise piirangut. Küsisime Tuleva II sambast lahkunud kogujatelt, mida nad sellest arvavad.

Kuigi uue valitsuse koalitsiooni alusleppes pensionisüsteemi ei mainitud, arutatakse ettepanekut loodetavasti edasi koalitsiooniläbirääkimistel. Praegu on II sambast raha väljavõtnutel võimalik hakata uuesti sinna koguma alles 10 aasta möödudes. Nüüd kaalutakse, kas II sambaga võiks saada uuesti liituda juba pärast viit aastat. Enamik meie küsitlusele vastanutest leidis, et II sambaga peaks olema võimalik taasliituda kiiremini kui 10 aastaga ning tõid selleks välja kolm peamist põhjust.

1. Inimesel peaks olema vabadus ise otsustada (30% vastanutest)

Vastanud tõid välja, et inimestel võiks olla otsustusvabadus, mida oma rahaga teha. Kui on loodud õigus II samba vara kasutada, peaks olema samamoodi ka õigus seda koguda.

Näiteid:

• „Peaks olema inimese vaba otsus, mida oma rahaga teha.“
• „Pensioniks kogumine peab olema vabatahtlik, väljumisel ja liitumisel ei tohiks olla mingeid piiranguid.“
• „Pensioniks kogumine on iga kodaniku enda otsus. See on minu elu ja raha.“

2. Kiirema taasliitumise võimaldamine oleks riigile ja ühiskonnale kasulik (29% vastanutest)

Taasliitumise ajaline piirang ei täitnud oma eesmärki – sel polnud olulist mõju, kas inimene otsustas lahkuda või kogumisega jätkata. Samas takistab see uuesti koguma hakkamist ja tuleviku kindlustamist. Vastanud tõid välja, et 10 aastat on taasliitumiseks liiga pikk aeg.

Näiteid:

• „Jah, sest see oleks riigile kasumlikum, sest inimene ise saaks pensioni jaoks koguda, mitte riik ei peaks teda üleval hoidma toetustega.“
• „Jah. 10a piirang ei täitnud oma eesmärki ja takistab vajadusel II sammast edasi koguda.“
• „10 aastat tundub ebamõistlikult pikk aeg.“

3. II sambast lahkunute mõtteviis on muutunud (24% vastanutest)

Paljud II samba välja võtnud inimesed tõid välja, et soovivad asuda uuesti koguma, sest kahetsevad tehtud otsust või võtsid vara kasutusele vaid häda sunnil.

Näiteid:

• „Täna kahetsen, et teise samba välja võtsin.”
• „Kasutasin II samba raha kinnisvara tehingul… nüüd tahaks uuesti liituda.“
• „Paljud inimesed sooviks uuesti koguma hakata, kuna on aru saanud et ise investeerimine ei ole lihtne ja tootlus hea.”

Kardetakse ebavõrdset kohtlemist

Kõige rohkem peljatakse, et II sambaga taasliitumist võimaldatakse senisest halvematel tingimustel. Eraldi tõid mõned küsitlusele vastanud välja mure, kas kogumine toimuks samadel alustel, nagu varem. Eelkõige peljatakse, et taasliitujate sotsiaalmaksust ei suunaks riik enam 4% nende II sambasse, mis on II sambas kogumise üks suurimaid võlusid. Seda tajutakse ebaõiglase karistuse ning ebavõrdse kohtlemisena mitu aastat tagasi tehtud otsuse eest, eriti kui otsus tehti emotsioonide ajel.

Seetõttu peaks kindlasti võimaldama II sambast lahkunutel taasliituda senistel tingimustel. Vastasel korral võib usaldus pensionisüsteemi vastu veelgi langeda.

Muudatus tuleb ära teha

Kuigi 150 inimese antud vastuste põhjal ei saa teha laialdasi järeldusi, võib julgelt öelda, et  taasliitumise võimaldamise kasuks räägib mitu väga head argumenti. Põhjused, miks II samba reformi käigus taasliitumist piirati, on aga osutunud ebaadekvaatseks. Kehtestatud taasliitumise piirangud ei takistanud kuidagi II sambast lahkumist. Samuti pole ohtu, et taasliitumise ooteaja lühendamisel hakkaksid inimesed II sambast sisse-välja käima ning nii makse optimeerima, sest seadusega on lubatud alustada II sambas kogumist elu jooksul vaid kaks korda.

Sestap paistab, et 10 aasta piirangu lühendamisel on vaid üks, ent selle eest väga oluline takistus: raha. Kui inimene hakkaks II sambas uuesti koguma, siis suunatakse tema palgast 4% sotsiaalmaksu arvelt taas II sambasse. See vähendab riigi maksulaekumist. Taasliitumise piirang võimaldab lükata kulu aga ajutiselt edasi. Ma väga loodan, et see ei saa koalitsioonikõnelustel määravaks.

Sellel nädalal teatas Riigikohus, et ei võta Finantsinspektsiooni kaebust meie vaidluses menetlusse. Sellega jõustus maakohtu otsus, millega vähendati Tulevale tehtud trahvi kuus korda. Meil on kohtuvaidluse lõppemise üle väga hea meel.

Saime trahvi, sest meie reklaamid polnud igaühele arusaadavad ning võisid kohtu hinnangul jätta mõnele inimesele mulje tootluse garantiist. Iroonilisel kombel puudutasid reklaamid, mille eest trahvi saime, sedasama murekohta — tootluse näitamise senist kehva praktikat. Sageli näidatakse pensionifondide müümisel inimesele väga lühikese, täpselt valitud ning müügimehele sobiva perioodi tootlust. Vahel jäetakse täpsustamata tootluse arvutamise aluseks olnud periood ning võrreldakse nii omavahel võrreldamatut: näiteks ühe fondi viie aasta tootlust teise fondi ühe aasta tootlusega.

Seetõttu on meie eesmärk, et pensionifondide teavitustegevuse reegleid muudetaks selgemaks. Kohtuvaidluse lõppemine jätab meile huvikaitseks senisest rohkem indu ja aega.

Kaks asja, mis teeksid koguja elu lihtsamaks

Kirjutasime kevadel sellest ka Rahandusministeeriumile. Hiljuti avaldatud analüüsis tehaksegi ettepanek nende probleemide lahendamiseks. Esiteks soovitab Rahandusministeerium asendada keeruline ja formalistlik põhiteabe dokument lihtsa ja arusaadava võrdlustabeliga.

Meie meelest on see väga hea ettepanek ning suur samm edasi tänasest seaduse nõudest, mille järgi peab koguja fondi valides kinnitama, et on saanud tutvuda enam kui 20 fondi tingimuste ja prospektidega. See nõue on tegelikult sisutühi isegi kõrge finantsteadlikkusega kogujate puhul, sest on absurdne eeldada kõigi nendega üksikasjalikku tutvumist. Kui selle asemel tuleks hoopis kinnitada, et inimene on tutvunud allpool toodud pensionifondide põhiteabega, oleks palju suurem lootus, et valikud tehakse teadlikult.

Teiseks kavatseb Rahandusministeerium Tuleva ettepanekust kantuna kehtestada nõude, et ka internetipangas näeks inimene oma personaalset aasta baasil tootlusmäära. Kuivõrd tootlus on pensionifondide turunduses kesksel kohal, peaks kogujal olema lihtne ja selge võrrelda võrreldavat võrreldavaga (kirjutasime sellest pikemalt siin blogipostituses). Seetõttu toetame kahel käel ka seda Rahandusministeeriumi ettepanekut. 

Soovime Rahandusministeeriumile seaduseelnõu menetlemisel jõudu ning oleme valmis selles igati kaasa aitama.

Mõned tähelepanelikud kogujad on meilt uurinud, miks neil, kes suurendasid sellest aastast oma II samba sissemakset, on palgast maha läinud suurem makse, kuid senisest suurem makse pole veel pensionikontole jõudnud.

Muretsemiseks pole põhjust – nimelt laekub jaanuaris makstud töötasult II samba makse pensionikontole alles veebruaris.

Miks jõuavad II samba maksed pensionikontole viivitusega?

Tööandjad tasuvad töötaja palgalt kinnipeetud maksud ja maksed riigile järgmise kuu 10. kuupäevaks. Seejärel kontrollib Maksu- ja Tolliamet tasutud maksud üle. Selleks on aega 15 tööpäeva, kuid enamasti tehakse see ära mõne tööpäeva jooksul. Seejärel kannab Rahandusministeerium II samba sissemaksed Pensionikeskusele, kes soetab kantud summa eest II samba fondiosakud ja suunab need koguja kontole.

Näiteks sain mina novembri eest töötasu 1. detsembril. Minu tööandja tasus selle eest riigile tulumaksu 10. jaanuaril ning minu II samba kontole jõudis see makse 14. jaanuariks. Mõnel kuul on makse jõudnud kohale ka juba 12. kuupäeval, mõnel teisel aga 17. kuupäeval.

Kuigi viivitus võib tekitada hämmastust, ei tasu muretseda, et suurendatud II samba sissemakse on läinud kaduma – see on praegu veel sinu tööandja käes. Loomulikult soovime kogujatena, et meie kogutud raha saaks võimalikult kiiresti investeeritud. Ent II samba eelis ongi just riigiülene süsteem ja automaatsus, mis teeb kogumise meile lihtsaks. Arvestades, et süsteem eeldab koostööd ka tööandjaga, on mõistetav, miks nad vajavad kohustuste sujuvaks täitmiseks väikest ajavaru.

II samba sissemaksete infot saad mugavalt vaadata oma pensionikontole sisselogides.

Tuleva kogujad paistavad eeskujuna silma

Möödunud aasta novembri lõpuks oli II samba maksemäära tõstmise avalduse esitanud kokku 74 000 inimest. Enamik valis maksimaalse ehk 6% määra. Need kogujad on teinud targa valiku, sest kasutavad II samba maksuvõitu enda kasuks ära.

Hea meel on tõdeda, et teiste seast paistavad teadlike ja aktiivsete otsustajatena silma just Tuleva kogujad – meie kogujatest otsustas sellest aastast sissemakset suurendada 42%. Teiste fondivalitsejate klientide aktiivsus varieerus 8–17% vahel.

Põhjalikuma ülevaate II samba sissemaksete tõstjatest tegi Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna nõunik Tõnu Lillelaid.

Peagi kehtestatakse Eestis 2% suurune julgeolekumaks, mida hakkavad maksma kõikidelt tuludelt nii eraisikud kui ka ettevõtted. Muuhulgas lisandub julgeolekumaks pensionite väljamaksetele. Keda maks tegelikult puudutab? Mida Tuleva maksust arvab?

Kui lükkad pensionivara kasutamist edasi, siis maksu ei lisandu

Suuremat osa kogujatest ei puuduta julgeolekumaks pensionisammaste vaatest kuidagi. Julgeolekumaks on planeeritud kehtima aastatel 2026–2028 ning see lisandub ainult pensionisammastest väljamaksetele. II ja III sambasse sissemaksete tegemist julgeolekumaks ei mõjuta.

Teen puust ja punaseks, mis ja kuidas muutub. Nagu varem, saab koguja III samba sissemaksetelt tulumaksu tagasi. II samba sissemaksetelt tulumaksu ei võetagi. Siin muudatusi pole.

Pensionisammastesse kogutud raha väljamaksmisel tuleb maksta tulumaksu. Kui teed seda enne 60. sünnipäeva, on ühekordse väljamakse puhul tulumaks 22% (alates 2025. aastast, sel aastal veel 20%). Pensionieas tuleb ühekordse väljamakse puhul maksta soodustulumaksu 10% ning igakuise pensionilisa ehk fondipensioni võtmise puhul tulumaksukohustust ei teki. Ka siin pole muudatusi.

Aastatel 2026–2028 tuleb aga pensionisammastest väljamaksete tegemisel lisaks tasuda 2% julgeolekumaksu. Erinevalt tulumaksust ei sõltu julgeolekumaksu määr sellest, kuidas pensioniraha välja võtad.

Seega ei puuduta julgeolekumaks sinu pensionit, kui oled seda alles kogumas. Julgeolekumaks puudutab sind, kui plaanid võtta II või III sambasse kogutud raha kasutusele kas aastal 2026, 2027 või 2028. Kui kasutad pensionisammastesse kogunenud raha fondipensionina, on mõju üsna väike, sest maks puudutab vaid kolme aasta väljamakseid.

Mida Tuleva julgeolekumaksust arvab?

Tuleva on pensionikogujate ühistu. Meie liikmete hulgas on nii parem- kui ka vasakpoolsete vaadetega inimesi. Seetõttu pole meie asi öelda, kas maksud peaksid olema kõrgemad või madalamad. Küll aga on meie roll olla kogujate hääletoru ja seista selle eest, et seadusandlus soodustaks tulevikuks kogumist.

Arutasime Tuleva meeskonnaga, kas peaksime tegema Riigikogule ettepaneku jätta pensioni väljamaksed julgeolekumaksu alt välja. Otsustasime seda mitte teha.

Peamiselt on küsimus solidaarsuses – II ja III samba väljamaksete julgeolekumaksust vabastamine ei tundu meile õiglane, sest seda maksu maksavad kõik. Ka kõige väiksema sissetulekuga pensionärid, kes saavad 372-eurost rahvapensioni. Pole põhjust arvata, et II ja III samba väljamaksete saajad on neist halvemal järjel, pigem vastupidi.

Liiatigi on julgeolekusse panustamine ka kogujate huvides. Paljud kogujad tunnevad muret, mis saab nende pensionivarast sõja korral. Julgeolekusse panustamine aitab neid muresid lahendada.

Põhimõtteliselt võiksime siiski vastu seista sellele, et pensionisüsteemis tehakse järjekordne reform, sest iga muudatus vähendab süsteemi vastu usaldust ja võtab julguse tulevikuks koguda. OECD on toonud välja, et sagedased muudatused pensionisüsteemis vähendavad usaldust isegi enam kui väike pension.

Muudatusi ei tehta ainult Eestis. Sarnaseid reforme (näiteks II samba vabatahtlikuks muutmist) on tehtud ka pea kõikides teistes Ida-Euroopa riikides. Sageli on reformid suuremadki kui Eestis. Näiteks vähendati Lätis II samba makseid plaanitud 10% sissetulekult esmalt 8%-ni, siis 6%-ni ja alates järgmisest aastast 5% peale. Leedu tulevane peaministripartei lubas valimistel võimaldada võtta II sambast raha välja.

Ent samuti ei ole kogujate huvides see, kui pensionisüsteemis hoitakse õiguskindluse põhimõttele tuginedes muudatusi pikalt kinni. Pensionisüsteem ei ole sugugi valmis ja ideaalne. Näiteks tahaksime, et tööandjate kaudu oleks kogumine senisest soodsam; et III samba tulumaksuvabastus oleks varasemast paindlikum; ja et müügimeestel ei oleks võimalik kaubanduskeskustes ostlejaid pensionisammastega tülitada. Mida konservatiivsem on pensionisüsteem, seda kauem võtavad need muudatused aega.

Oluline sõnum seaduseloojale

Kuigi oleme otsustanud julgeolekumaksu seaduse eelnõu vastu mitte seista, on oluline panna seaduselooja südamele, et pensionisüsteemi muudatustest tuleks anda ette teada võimalikult pikalt ning et kindlasõnaliselt antud lubadusi ei murtaks. Kui julgeolekumaks kehtestatakse 2028. aastani, siis peaks ka see selle ajani kehtima. Viimasel hetkel selle pikendamine seaks pensionikogujate usalduse suure kahtluse alla.

Tuleva ei ole tavaline teenusepakkuja. Meie omanikuks ei ole ükski suurettevõtja või välismaine pank, vaid tuhanded kogujad ise. Nii on lihtsam tegutseda – meie huvid ei ole kogujate omadega risti.

Tänaseks on Tuleval juba üle 8500 omaniku. Need oleme meie, kes lisaks Tulevas kogumisele oleme astunud ka Tuleva ühistu liikmeks. Me koos moodustame Tuleva üldkoosoleku, mis on ühistu kõrgeim võim. Üldkoosolekul on igal liikmel võrdselt üks hääl. Otsuse vastuvõtmiseks peab selle poolt hääletama vähemalt 50% +1 liikmetest. Meie üldkoosolekust on tänaseks saanud üks Eesti suurimaid demokraatlikke hääletusi. Oleme üks näide toimivast kodanikuühiskonnast.

Nõukogu esindab liikmete huvisid

Praegu valime oma ühistule uut nõukogu. Nõukogu roll on üldkoosolekute vahelisel ajal esindada liikmete arvamust ning tagada, et Tuleva strateegia lähtuks kogujate huvidest. Juhatus annab nõukogule igal kuul aru, kuidas strateegia täitmine läheb. Nõukogu pädevuses on ka liikmekapitali ning Tuleva investeerimisstrateegiaga seotud küsimused. Tavaliselt peab nõukogu koosolekuid korra kvartalis.

Tuleva üldkoosolek on Eesti üks suurimaid demokraatlikke hääletusi ning parimaid näiteid toimivast kodanikuühendusest

Tuleva uus nõukogu koosneb 10 liikmest ja see valitakse järgmiseks neljaks aastaks. Nagu meie põhikiri ette näeb, valisid Tuleva 22 asutajat pooled nõukogu liikmed. Kristi, Kristo ja Loit jätkavad eelmisest nõukogu koosseisust ja uute liikmetena valisid asutajad Kadri Lainase ja Priit Lepasepa. 

Kelle poolt saavad liikmed hääletada?

Nüüd on liikmete kord üldkoosolekul öelda oma sõna ja valida veel viis nõukogu liiget. Oma kandideerimissoovi sai esitada 4.09 – 17.09 ja seda tegi 15 Tuleva liiget. Nende pikem tutvustus on siin failis, allpool lühikokkuvõte:

Kuidas hääletus toimub? 

Tuleva liikmed saavad hääletada nõukogu liikmete poolt elektrooniliselt. Igale liikmele saadeti 20. septembril e-kirjaga personaalne hääletuskutse. Hääletada saab kuni 30. septembrini. Seejärel kinnitab hääletustulemused notar ning esitame need äriregistrile.

Kui sa oled liige, aga ei leia hääletuskutset, siis palun kontrolli igaks juhuks üle, ega see pole läinud rämpsposti. Kui sa jätkuvalt ei leia kutset, siis palun võta meiega ühendust [email protected]

…

Kui sa ei ole liige, aga tahaksid rääkida järgmisel üldkoosolekul Tuleva asjades kaasa, siis kaalu liikmeks astumist. Loe lähemalt ühistuga liitumisest.