Pensionifondide tasude märkamatu mõju

Eestlased on rahaasjades väga nutikad. Ostame poest allahinnatud tooteid. Jälgime tähelepanelikult elektri hinda ning püüame pesta pesu odavamal ajal. Oleme valmis sõitma teise tanklasse, et osta kütust 3 senti madalam hinnaga. Mobiilioperaatorilt parema diili välja rääkimine on peaaegu rahvussport. 

Pensionifondide tasudele aga enamasti tähelepanu ei pöörata. Madala tasuga indeksfondides on vaid iga viies koguja ning enamik inimesi kogub jätkuvalt kallites fondides. Pool protsenti või protsent siia-sinna: vaevalt, et nii tillukesed numbrid eriti palju loevad? 

Pensionifondi tasud loevad juba täna

Eestis erinevad pensionifondide tasud kordades. 2023. aastal olid Eesti kõige kallima pensionifondi LHV L jooksvad tasud 1,56%. Võrdluseks – Tuleva kõige kallima pensionifondi tasu oli 0,39%. (1) Hinnavahe on kuni 4-kordne.

Indrek Seppo koostatud graafikul on võrdlus, kui palju erinevad teise samba fondides makstavad tasud kümnetuhande euro suuruse portfelli näitel. Võrdlusesse ei ole hõlmatud konservatiivsed pensionifondid. Tasud on seisuga 22.02.2024 ja tuginevad Pensionikeskuses avaldatud jooksvate tasude andmetele. 

Iga neljas hiljuti oma II samba Tulevasse toonud inimene kogus varem LHV L-is. Keskmisel sellest fondist oma vara Tulevasse toonud inimesel oli II sambasse kogunenud 14500 eurot. Seega maksis ta 2023. aastal tasudeks ligi 220 eurot. Viimasel viiel aastal on ta fondivalitsejale ära andnud iga viienda kasumina teenitud euro. (2)  Tulevasse kolides oleks ta aga piirdunud 50 euroga.

See ei ole mingi kauge tulevikuprognoos ega virtuaalne raha, vaid reaalne igakuine kokkuhoid. Täpselt samasugune kokkuhoid, kui näiteks perekonna kallite mobiilipakettide odavamate vastu vahetamine. See nõuab hetke pingutust, aga sääst kestab kuid või aastaid. Sageli vahetavad inimesed pensionifondi just siis, kui nad saavad sellest aru. Veelgi toredam on see, et säästetud raha jääb sinu pensionfondi ja teenib sulle tulu aastakümneid.

Tasud mõjutavad ka pensionit

Keskmisel inimesel on pensionini veel kümneid aastaid. Keeruline on prognoosida, mis nii pika aja pärast juhtub. Võib-olla muutuvad vahepeal II samba reeglid veel mitu korda, võib-olla võidad lotoga või saad suure päranduse, aga ehk kaotad hoopis mõneks ajaks töö. 

Aga kui senine elu peaks minema tänasel moel edasi, on igal kuul tasude arvelt säästetud rahal üllatavalt suur mõju. Trikk on nimelt selles, et II sambas tasudeks maksmata jäänud raha teenib sulle tootlust. Tasudeks makstud raha aga tootlust ei teeni. Kui 1900-euro suuruse kuupalgaga 30-aastane inimene toob täna oma vara keskmisest panga fondist Tulevasse, hoiab ta oma 65ks sünnipäevaks fonditasudelt kokku ligi 30 000 eurot. Sellel summal on märgatav mõju sinu sissetulekule pensionieas. 

Aga kuidas on tootlusega?

Võib arvata, et pärast pensionivara Tulevasse toomist helistab sulle senise fondivalitseja müügimees ning keelitab tooma oma vara tagasi. Võib-olla pakub ta teile nüüd juba mõnda odavamat fondi, aga võib-olla räägib hoopis mesijuttu tootlusest. 

Faktid näitavad, et fonditasud on pea ainus tõestatult toimiv tööriist ennustamaks, kuidas fondil tulevikus läheb. (3) Pensionifondides võib vara nii kasvada kui ka kahaneda, sest turgudel pole garantiisid. Nii ka Tulevas. Aga üks on kindel – tasud võetakse fondist maha sõltumata tulemusest. Just seetõttu annavad madalad tasud kõige paremad eeldused, et pensionivara kasvab. 

Seda kinnitab nii finantsturgude ajalugu (4), kui ka Eesti pensionifondide lühike ajalugu. Viimasel viiel aastal on näiteks Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondis vara kasvanud keskmiselt ligi 10% aastas, samas kui LHV L-is ja Eesti keskmise pensionifondis ligi 5% aastas.(5)

Ära lükka otsust edasi

Pensionifondi valikul on oluline mõju nii tänastele kuludele kui ka sinu tuleviku pensionile. Eesti seadus lubab pensionifondi vahetada kolm korda aastas. Järgmine fondi vahetamise tähtaeg on ukse ees: inimesed, kes märkavad teha avalduse hiljemalt 31. märtsil, hakkavad madalate kuludega fondis raha koguma neli kuud varem kui need, kes lükkavad otsustamise aprilli. Madalate tasudega fondi jooksvad tasud jäävad alla 0,5% aastas

II samba fondi vahetus on tasuta ja võtab 2 minutit. Logi sisse oma pensionikontole ja vaata oma tasud üle: 

Logi oma pensionikontole

 

 


  1. Pensionikeskuse statistika (21.02.2024 seisuga). 
  2. Viimasel viiel aastal (21.02.2024 seisuga) on LHV L NAV aastas kasvanud keskmiselt 5.37%. Jooksvad tasud on keskmiselt olnud 1.46%. Seega on tasudeks keskmiselt makstud 1.46%/(1.46%/5.37%) = 0.21 ehk ligi iga viies euro.   
  3. Vaata näiteks Morningstari analüüsi.
  4. Loe lähemalt Triinu Tapveri doktoritöö järeldustest.   
  5. Pensionikeskuse statistika 21.02.2024 seisuga. Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi viimase 5 aasta tootlus on 10.07%, LHV L-l 5.36% ja Eesti keskmisel pensionifondi tootlust näitav EPI üldindeks 4.7%. Vaata täpsemalt Pensionikeskuse statistikast.  

Miks anda uusaastalubadusi ja kuidas neid pidada?

Uuringufirma Norstat teatel andis aastavahetusel vaid 10% kõikidest inimestest uusaastalubaduse. Mul on kahju, et seda tegid nii vähesed, sest uusaastalubadused on väga hea võimalus enda juhtimiseks. 

Me kõik tahaksime olla paremad inimesed. Veeta rohkem aega lähedastega, käia sagedamini trennis, süüa tervislikumalt, magada kauem, lugeda raamatuid või säästa rohkem raha.

Tahtmisest tegudeni jõudmine on aga raske. See nõuab suurt pingutust. Tahtejõudu teha õhtusöögiks pärast rasket tööpäeva külmutatud pitsa asemel tervislikku salatit, lugeda uudiste asemel ilukirjandust või jätta viimane tehnikaröögatus ostmata ja raha hoopis säästa. 

Tahtejõudu on meil aga vähe. Keskmine inimene pole askeetlik munk, kes suudaks enda soove ja käitumist igas olukorras valitseda. Ja ei peagi olema. Elu on elamiseks, mitte pidevaks enda piitsutamiseks. Selle asemel tasub olla kaval ning kasutada teadlikult ära inimloomuse iseärasusi, et juhtida end käituma teisiti.

Üheks iseärasuseks on “uue alguse” efekt. Meil on lihtsam oma käitumist muuta mõne tähtpäeva saabumisel – aastavahetusel, 1. septembril, oma sünnipäeval või näiteks uuel töökohal alustamisel. Selliste sündmuste saabumisel tõmbame olnule joone alla, teeme kokkuvõtteid ja vaatame tulevikku. Sageli otsustame, et tahame uuesti alustades oma seniseid harjumusi muuta. Need 10% inimestest, kes andsid uusaastalubaduse, otsustasid täpselt seda teha. 

Sellel on väga suur mõju. Näiteks on leitud, et uued algused suunavad trennis käima oluliselt rohkem kui trennis käimise mugavamaks muutmine. Uutel algustel on aga üks häda – nende mõju lahtub kiiresti. Trennisaalid tühjenevad veebruaris sama kiiresti kui nad jaanuaris täitusid.

Kuidas oma uusaastalubadusi jätkusuutlikult täita? Pelgalt tahtejõu najal jätkamine on raske. Seetõttu tasub juba jaanuaris mõelda välja, millise nipiga saada end ka veebruarist jätkama.

Üheks võimaluseks on muuta lubaduse täitmine enda jaoks võimalikult lihtsaks ja automaatseks ning lubaduse murdmine võimalikult keeruliseks. Nii peab iseendale antud lubaduse täitmiseks vähem pingutama. Näiteks – regulaarselt trennis käia on märksa lihtsam, kui lepid sõpradega kokku ühise püsiaja, selmet püüda minna üksinda jooksma või jõusaali raskuseid tõstma. 

Sama kehtib ka säästmise osas. Kui oled endale lubanud, et säästad algaval aastal rohkem, tee see enda jaoks automaatseks. Vormista püsimakse, mis võtab kohe kuu alguses palgast III sambasse suunatava raha maha. Nii ei pea sa kulutama mõtte- ega tahtejõudu, et kuu vältel säästa, vaid saad opereerida oma pangakontol oleva rahaga. Püsimakse saad vormistada nii Tuleva veebilehel kui ka internetipankades. Muide, regulaarne säästmine on ka hea võimalus riske maandada. 

Kui 2024. aastal jäi uusaastalubadus andmata, hoolitse juba täna järgmise aasta eest. Selleks saad esitada avalduse II samba panuse suurendamiseks alates 2025. aasta jaanuarist. Kuigi saad avalduse igal hetkel tagasi võtta, ei tee sa seda suure tõenäosusega. Ning nii juhidki end väikese pingutusega rohkem säästma. 

¹Vt nt The Fresh Start Effect: Temporal Landmarks Motivate Aspirational Behavior https://faculty.wharton.upenn.edu/wp-content/uploads/2014/06/Dai_Fresh_Start_2014_Mgmt_Sci.pdf

Coop Pank ja Tuleva alustasid koostööd

Coop Pank ja Tuleva alustasid koostööd. Coop Panga kliendid saavad edaspidi otse Coop Panga mobiiliäpis avada Tuleva III samba ja alustada kogumist. Oleme teinud Coop Panga töötajatele infoseminare pensionifondides kogumisest ja aitame neid klientidele teavitusmaterjalide koostamisel. 

Tuleva ei ole pelgalt pensionifond, vaid ka sotsiaalne ettevõte. Töötame iga päev selle nimel, et muuta pikaajaline kogumine Eesti inimestele lihtsamaks ja kättesaadavamaks. Kuigi Tulevas II ja III sammas koguvate inimeste arv on igal aastal kasvanud, ei ole paljud inimesed siiani Tulevast veel kuulnudki.

Nüüd on üks koht veel juures, kus Tulevas kogumist saab alustada

Rohkemate inimesteni jõudmiseks alustasime koostööd Coop Pangaga. Coop Pank on ligi 65 000 inimesele kodupangaks, aga seni pole neil olnud pensionifonde ega ka teisi pikaajaliseks kogumiseks mõeldud võimalusi. Suur osa Coop Panga klientidest kuuluvad demograafilistesse gruppidesse, keda Tuleva kogujate hulgas on väga vähe. Nii pakub Coop Pangaga koostöö tegemine meile võimalust paremini täita oma sotsiaalsest eesmärki.

Samuti on meie jaoks tähtis, et jagame Coop Pangaga ühiseid väärtuseid. Nii nagu Tuleva omanikuks on pensionikogujad, on Coop Panga suuromanikuks ühistuline kaubanduskett Coop Eesti. Nii Tuleva kui ka Coop Pank on põhinevad kodumaisel kapitalil. Meie mõlema eesmärk on aidata Eesti inimesi raha kogumisel – ka neid, kes tänaseks pole seda erinevatel põhjusel veel teinud.

Koostöö esimeses faasis keskendume III pensionisambale, sest aasta lõpp on kõige õigem aeg III pensionisambaga liitumiseks ja sinna sissemaksete tegemiseks. Enne detsembri lõppu tehtud maksetelt, mis ei ületa 15% raha koguja aastaselt sissetulekult või maksimumpiiri 6000 eurot, tagastab riik tulumaksu. Uuel aastal võtame fookusesse ka II pensionisamba fondid.

Kas meie kogujad peavad midagi tegema? Ei pea – meie pensionifondide tingimused ei muutu ja vastame teie küsimustele ikka täpselt samamoodi kui varem. Lihtsalt nüüd on üks koht veel juures, kus Tulevas kogumist saab alustada.

Karl Läll: Kõige suurem viga on mitte pihta hakkamine

Sten Andreas Ehrlich intervjueeris Tuleva liiget Karl Lälli. Karl ei ole pärit jõukast perest ega asutanud edukat start-upi, vaid on keskmine Eesti inimene. Ta töötab TalTechi autonoomsete sõidukite laboris ning on erinevates koolides rahatarkuse õpetaja. Pensionikogumise teel on ta aga jõudnud palju kaugemale kui paljud teised. 

Sten: Karl, miks sa säästad ja investeerid?

Karl Läll: Alustasin säästmist ligi 10 aastat tagasi, kui mu parim sõber kurtis, et ta tahab minna reisile, aga tal pole selleks raha. Ma ei tahtnud sellesse olukorda sattuda. Hakkasin panema iga päev 1 euro kõrvale. See on nagu anekdoodis, kus arst ütleb patsiendile, et kui ta ei suitsetaks, oleks ta juba kogunud kokku raha Ferrariks. Patsient küsib vastu, et kus siis sinu Ferrari on. Ma tahtsin olla see arst, kellel on ühel päeval Ferrari ostmiseks raha koos. 

Siis avastasin, et inflatsioon sööb mu raha ära. Sattusin Kristjan Liivamägi loengusse ning otsustasin raha investeerida. See on ainus viis end inflatsiooni eest kaitsta. 

Tänaseks kogun juba teisel põhjusel. Kogumine annab mulle meelerahu. Ma ei pea muretsema, mis juhtub, kui külmkapp läheb katki, Euribor natukene tõuseb või ma ei saa enam ülemusega läbi. See on väga suur väärtus. Ma magan öösel palju rahulikumalt. 

Sten: Sa oled veel väga noor, sul on pensionini veel palju minna. Tuleva on ju aga pensionifond. Miks sa kogud pensioniks?

Karl: Täpselt seda küsivad minu käest väga sageli ka õpilased. Nad on 15-aastased, neil on pensionini veel 50 aastat. 

Ma kogun pensioniks, sest nii ei pea ma kartma ega muretsema. Ma kavatsen elada vähemalt 90-aastaseks. II ja III sammast kogudes tean, et pensionikka jõudes on mul kõik hästi ning heaks äraelamiseks vajalik raha olemas. Kuigi ma võtan oma pensionifondid kasutusele alles 65-aastaselt, siis meelerahu naudin juba täna. 

Sten: Äge! Kui vaid kõik nii mõtleksid. Pensioniks kogumine on vahel raske. Kas sa oled pidanud selle jaoks midagi ohverdama?

Karl: Keskmine Eesti inimene joob aastas 10 liitrit alkoholi. Keegi peab siis ära jooma ka minu eest umbes 9 liitrit. Kas see on ohverdus, et ma joon 10 korda vähem alkoholi kui keskmine Eesti inimene ega kuluta sellele raha? 

Kas see on ohverdus, et mul pole olnud 15 aastat telekat, et ma ei kuluta sellele aega ja et mul on rohkem aega teisteks tegevusteks? Ma ei tunne end selle pärast väga palju halvema inimesena. 

Mul on rohkem kui üks tööandja. Mõni ütleks, et ma rebin end katki, aga mina seda nii ei näe. Ma teen asju, mis mulle meeldivad ja teen tööd hea meelega. Ma ei nimetaks ka seda ohverduseks. 

Nii et ei, ma ei ole midagi ohverdanud, aga olen palju saanud.

Sten: Kuidas sa pensioniks säästad?

Karl: Ma ei olnud Tuleva esimeste klientide hulgas, vaid olin Tuleva loomisel edasi oma vanas Swedbanki fondis. Valisin selle siis, kui sain täiskasvanuks. Teller soovitas mul valida ühe agressiivse fondi. Kui selgus, et võin nii raha võita kui ka kaotada, palusin pakkuda endale vähemalt kaks astet konservatiivsemat valikut

Ühel hetkel sain Swedbankilt kirja, kus nad rääkisid minu pensionifondi tulemustest. Tabasin end mõttelt, et kui minul oleksid nii viletsad tulemused, siis ma küll ei julgeks kellelegi sellest rääkida. Pigem peidaksin oma pea liiva alla. 

Sellel hetkel hakkasid mind kõnetama Tuleva sõnumid. Tuleva tugineb teadusele ja statistikale. Süvenesin ja sain aru, mis on indeksisse investeerimise eelised. Eks tulemused räägivad ju ka enda eest. 

Sten: Aga miks just Tuleva?

Ma tean, et mõne teise indeksfondi tasud 0.01% või 0.03% madalamad kui Tulevas. Kui lähtuksin ainult tasudest, oleksin seal.  [Toimetaja märkus: Karl on ühtlasi Tuleva liige ja teenib oma pensionivara kogumise pealt 0,05% liikmeboonust, mis teeb tema kogumise Tulevas veelgi soodsamaks.]

Minu jaoks on aga hoopis tähtsam, kuidas seda raha kasutatakse. Ma tean, et pangale tasu makstes kasutavad nad raha selleks, et otsida viisi mind meelitada kõrgema tasuga fondi või lobistada mõnda mulle kahjulikku seadusmuudatust. Tean, et igat Tulevale makstud eurot kasutatakse minu ja teiste pensionikogujate heaks. Ja see on väga suur eelis. Nii et Tuleva ei ole minu jaoks mitte 0.01% kallim, vaid palju odavam kui konkurendid. 

Sten: Kogujatega suheldes kuuleme tihti, et nad tahavad hajutada riske. Miks sina ei karda hoida nii oma II kui ka III sammast meil?

Karl: Ma ei saa sellest hirmust aru. Kui sul on III sammas Tulevas ja II sammas näiteks LHV XLis, siis tekib mul küsimus, miks sa nii teed? Sul peab ju olema hea põhjus, miks kogud III sammast Tulevas. III sammast ei ole sulle loositud, sa pidid selle ise valima mõnel väga heal põhjusel. Täpselt sama põhjus peaks laienema ka II sambale. Kui sa kogud III sammast Tulevas ja su II sammas ei ole indeksis, siis oskan teha vaid järeldusele, et küllap on keegi sulle lihtsalt ajanud kärbseid pähe. 

Kui nii su II kui ka III sammas on indeksfondides, näiteks Swedbankis ja Tulevas, oled juba paremas seisus. Ent minu meelest pole sul ikka head põhjust valida kahte fondi, sest lõpuks ostad ikka indeksit. 

Ma toon oma õpilastele sageli näiteks suhkru ostmise. Täpselt nagu iga pood müüb sulle samasugust suhkrut, nii müüvad ka Swedbank ja Tuleva sulle täpselt sama indeksfondi. Sa ei osta ju riskide hajutamiseks osa suhkrust Maximast ja teist osa Rimist. See oleks rumal, sest suhkur on suhkur ja indeks on indeks. 

Sten: Investeerimine ei ole Eestis väga levinud. III sammas on avatud vaid igal viiendal tööealisel inimesel. Mis sa arvad, miks see nii on?

Karl: Mul on enda meelest üks väga suur tugevus. Paljud mõtlevad, plaanivad ja kavatsevad. Mina teen. Vahel läheb juba esimesel korral hästi. Enamasti läheb alguses midagi valesti ja saan end parandada. Selle käigus ma ka õpin. Ning viie aasta pärast, kui teised ikka veel mõtlevad, plaanivad ja kavatsevad, olen mina juba mitu aastat teinud hästi. 

Täpselt nii ka säästmise ja investeerimisega. Väga paljud tahavad säästa, aga mitte kunagi ei jõua selleni. Kõige suurem viga investeerimisel on mitte pihta hakkamine. Ära otsi ideaalset plaani ja õiget hetke, vaid hakka lihtsalt pihta. Tee III sammas indeksfondi ning sea sisse igakuine püsimakse ja oledki juba top 20% seas.

Uus maksuvõit pensioniks kogumisel. Mis on 2-4-6 reform?

1. jaanuarist 2024 jõustub uus pensionireform. Edaspidi saab valida, kas maksta II sambasse 2%, 4% või 6% oma palgast. Maksed hakkavad uue soovi järgi liikuma 2025. aastast. See on väga kasulik muudatus, sest võimaldab tulumaksusoodustusega säästa tänasest veelgi rohkem.

Mõned liikmed on juba uurinud, kas nad peaksid makseid tõstma ning millal saab seda teha. Mina kavatsen II samba makseid tõsta, et kasutada ära maksusoodustusega investeerimisvõimalused. Samal põhjusel kogun juba ka III sambasse nii palju kui maksusoodustus võimaldab. Kui ma ei teeks kumbagi ja peaksin valima millest alustada, eelistaksin isiklikult III sammast. Samas on ka II sambal eeliseid. 

Tuleva kalkulaatori abil saad arvutada, kui palju võidad 2025. a tulumaksureformi ja II samba sissemakse suurendamisega:

Arvuta oma võit

Mis ja millal muutub?

Seni on II sambasse inimesed ise panustanud 2% brutopalgast. Riik lisab sellele inimese palgalt makstava sotsiaalmaksu arvelt 4%. 

Alates 1. jaanuar 2025 on pensionikogujatel võimalik II sambasse panustada kas 2%, 4% või 6%. Muudatus puudutab üksnes inimese enda makset, riik jätkab sotsiaalmaksu arvelt 4% lisamist sõltumata inimese maksemäärast. 

Vaikimisi loetakse maksemääraks 2%. Maksemäära tõstmiseks või langetamiseks saab avaldust esitada igal ajal, aga maksemäär muutub kord aastas, 1. jaanuaril nende avalduste põhjal, mis on esitatud hiljemalt novembri lõpuks. Maksemäära tõstmiseks alates 1. jaanuarist 2025, saad avalduse esitada 1. jaanuarist kuni 30. novembrini 2024. Nii riik, kui ka fondivalitsejad valmistuvad praegu avalduste vastuvõtmiseks ning teavituskampaaniaks. 

Miks peaksin tõstma II samba makseid?

Eestis on pensionid madalad. Meil moodustab keskmine pension ligi 40% keskmisest palgast, Euroopa Liidus peaaegu poole rohkem (1). Seega – pensioniks valmistumiseks tuleb koguda sääste. Kui palju? Kahjuks ei ole siin õiget ega valet vastust. See sõltub sinu võimalustest ning kulutustest. Mida varem alustada, seda väiksem peab olema igakuine säästumäär. Igatahes on tulevane sina tänulik iga pensioniks kogutud euro eest. 

Kindel on aga see, et investeerida tasub nutikalt ning kasutada ära kõik pakutavad maksusoodustused. Kuna II samba maksetelt ei tasuta tulumaksu, on mõistlik ka seda võimalust kasutada.  Seda eeldusel, et kogud II sambasse madala kuluga indeksfondis. Kui maksad ikka veel kõrget tasu, tee kõigepealt see korda. Täna ei ole mingit põhjendust, miks peaksid oma pensionisamba tasudeks maksma rohkem kui 0,5% aastas. 

Kas II või III sammas?

Võimalusel kasuta mõlemat. Kui sa täna veel ei saa nii palju oma tulevikku investeerida kui II ja III sammas lubaksid, pole hullu – suurenda säästmist sammhaaval. 

Kas esmalt suurendada oma II samba sissemakseid 6% peale või paigutada igal kuul raha III sambasse? Märkimisväärset vahet ei ole. Mõlemad on head variandid, aga neil on oma väikesed eripärad. 

II SAMBA TÄIENDAVAD MAKSED III SAMBA MAKSED KUNI 15% PALGAST
Maksustamine Soodustus tulumaksult Soodustus tulumaksult
Fondide valik 27 fondi. Võimalik investeerida madalate tasudega indeksfondidesse, aga teha ka konservatiivsemaid valikuid.  17 fondi. Võimalik investeerida madalate tasudega indeksfondidesse, aga teha ka konservatiivsemaid valikuid.
Kogumise lihtsus Opt-in süsteem. Määra muutmiseks tuleb esitada avaldus. See võtab mõne minuti. Otsus jõustub järgmisel aastal.  Opt-in süsteem. Tuleb esitada valikuavaldus ja teha makseid või vormistada püsimakse. See võtab mõne minuti. Otsus jõustub koheselt. 
Lahkumise tingimused Piiravad. Raha saab välja võtta vaid täielikult. Raha väljavõtmisel peatatakse raha kogumine 10 aastaks. Väljamakseid tehakse 5 kuulise viitajaga.  Vabad. Raha saab välja võtta ka osaliselt. See ei muuda sissemaksete tegemist. Väljamaksed tehakse 4 tööpäeva jooksul. 

Nagu tabelist näed, on II samba täiendavate maksete ning III samba maksete peamiseks erisuseks raha kasutusele võtmise paindlikkus. 

Kolmandast sambast on võimalik raha välja võtta igal hetkel, kas osaliselt või täielikult. Enne 60. eluaastat (või enne aastat 2021. kogunud inimestel 55. eluaastat) tuleb maksta tulumaksu 20%, pärast 60. eluaastat 10%. Raha makstakse välja nelja tööpäeva jooksu pärast avalduse esitamist. 

Teise samba väljamaksed on aga piiratud. Raha väljavõtmist puudutava regulatsiooni eesmärk on vähendada riigi panustatava 4% sihtotstarbetut kasutamist. See muudab keeruliseks aga ka inimese enda kogutud vara kasutamise enne pensioniiga. Näiteks ei saa II sambasse kogutud raha kasutada osaliselt. Kui inimene soovib II samba välja võtta, peab ta võtma välja kõik kogutud vahendid ja tasuma kogu summalt tulumaksu. Väljamaksed muutuvad paindlikuks alles alates eelpensionieast. Samuti tuleb võtta arvesse, et pärast II sambast raha väljavõtmist peatatakse sissemaksed 10 aastaks. See tähendab, et inimene jääb pensionikogumisel ilma maksusoodustusest ning riigi panusest. Viimaks tehakse II sambast väljamakseid 5 kuulise viitajaga. Seetõttu ei ole praktikas võimalik neid vahendeid kasutada ootamatuteks kuludeks. 

Kuidas peaks koguja käituma?

Sõltub inimesest. Raha kasutusele võtmise paindlikkus võib olla nii eelis kui ka puudus.

Vahel on inimestel mõnel väga olulisel põhjusel vaja võtta oma pensionisäästud kasutusele juba enne pensioniiga. Kuigi neid kulutusi peaks aitama katta meelerahufond, suurendab kindlustunnet teadmine, et kuskilt on midagi võimalik veel võtta. Kolmandasse sambasse kogutud raha on võimalik võtta kasutusele soodsamalt, paindlikumalt ja kiiremini kui II samba varasid. See ei tähenda, et III samba varasid kasutataks enne pensioniiga sageli või kergekäeliselt. Pensioniks kogumise mõte on ju ikkagi koguda varaks pensionieaks, mitte ootamatusteks. Ent selle võimaluse olemasolu on eelis. Kui raha kasutusele võtmise lihtsus on sinu jaoks tähtis, peaksid tegema esmalt ära maksed III sambasse ning alles siis suurendama II sammast.

Mõni teine vaatleb raha väljavõtmise piiranguid aga hoopis eelisena. Kõik teavad, et pensioniks tuleb rohkem säästa, aga see on keeruline. Kui panna raha III sambasse alles kuu lõpus, ei pruugi enam olla midagi alles. Kui võtta pensionisambast raha ootamatuste katteks välja, ei pruugi pensionieas enam midagi alles olla. Just seetõttu soovitatakse muuta säästmine automaatseks ning säästmise lõpetamine keeruliseks. Teises sambas see täpselt nii ongi. Raha kasutusele võtmise piirangud aitavad hoida distsipliini ja tagada, et pensionikka jõudes pole pensionisammas juba tühjaks tehtud. 

Tegutse juba täna

Pikaajalise säästmisel on üks lihtne edu valem: mida varem alustad, seda parem.  Nii sellel, kui ka järgmisel aastal on valik veel väga lihtne: maksutõhusalt pensioniks säästmiseks pead tegema makseid III sambasse. Kasuta see võimalus kindlasti ära. 

 


 

  1. OECD https://data.oecd.org/pension/net-pension-replacement-rates.htm

 

Soovin küsida