Pärast teenustasude mahaarvamist on keskmise aktiivse investori tootlus madalam kui passiivse investori oma. See on sama kindel kui 2+2=4. 

See pole pelgalt meie väide. Seda näitas 1991. aastal Nobeli laureaat William Sharpe artiklis “The Arithmetic of Active Management”. Käime Sharpe’i aritmeetika üle. 

Keskmine investor teenib keskmist brutotootlust

Sharpe võtab vaatluse alla ühe turu, näiteks kogu maailma aktsiaturu, SP500 aktsiad või Euroopa riikide võlakirjad. Jämedalt võttes investeerivad igale turule kaht tüüpi investorid:

• Passiivsed investorid (ehk indeksfondid), kes ostavad väikese tüki igast turul olevast väärtpaberist ja lihtsalt hoiavad seda.
• Aktiivsed investorid, kes püüavad turge ette ennustada ja leida “võitjaid”, ostes ja müües selleks väärtpabereid.

Kuna need kaks gruppi koos moodustavadki terve turu, peab mõlema grupi brutotootlus (tootlus enne tasude mahaarvamist) olema võrdne turu keskmise tootlusega. Kui turg tõuseb 10%, teenivad nii passiivsed kui ka aktiivsed investorid grupina enne tasusid täpselt 10%. Iga kord, kui üks aktiivne investor võidab turu keskmist, peab teine aktiivne investor täpselt sama palju kaotama. See on nullsummamäng. 

Aktiivne juhtimine maksab rohkem

Passiivsed ja aktiivsed investorid erinevad aga oma kulude poolest. 

• Passiivne juhtimine on soodne. Indeksfondi strateegia on lihtne ja alati paigas. Nii saab indeksfond hakkama madala tasuga, näiteks 0,3% aastas. 
• Aktiivne juhtimine on kallis. Aktiivne investor peab hankima infot, saadud infot analüüsima, tegema otsuseid ning kauplema. See kõik on kulukas. Seetõttu on aktiivselt juhitud fondide tasud märksa kõrgemad, näiteks 1% aastas. 

Netotootluse saamiseks tuleb lahutada

Investeerimisel kehtib lihtne tehe: netotootlus = brutotootlus – kulud.

Kuna mõlema grupi brutotootlus on täpselt sama (turu keskmine), aga aktiivsete investorite kulud on oluliselt suuremad, on matemaatiline paratamatus, et aktiivsete investorite netotootlus jääb keskmiselt indeksfondi omale alla.

Järeldus

Sinu kui investori jaoks tähendab see lihtsat põhimõtet: ära püüa turgu edestada ega maksa kinni katseid seda teha. Sinu vara kasvab kõige kindlamalt siis, kui valid laiapõhjalise, madalate kuludega indeksfondi ning kogud raha pikaajaliselt. Iga euro, mille säästad tasudelt, on euro, mis jääb sinu kontole ja hakkab seal omakorda liitintressi teenima.

Kolm küsimust, mis võivad tekkida

• „Aga minu fond lõi turgu!“ Jah, on aktiivseid fonde, kes lühiajaliselt edestavad turgu. Enamik aktiivselt juhitud fonde ei suuda seda aga pikaajaliselt teha. Statistika ja uuringud näitavad selgelt, et eilne võitja on harva seda ka homne. Kui aktiivne fond lööb turgu, on see enamasti tingitud kas juhusest või suurema riski võtmisest, mitte fondijuhi oskustest. Pikema aja jooksul (näiteks 10–15 aastat) jääb valdav osa aktiivselt juhitud fondidest indeksile alla, sest kõrged tasud söövad paratamatult tootluse ära. Triinu Tapveri Eesti Panga teaduspreemia pälvinud doktoritöö näitas, et nii on see ka Kesk- ja Ida-Euroopas.
• Kui passiivne investeerimine on nii lihtne, siis miks inimesed ikka veel aktiivseid fonde ostavad? Sest mõnele inimesele meeldib mängida õnnemänge, teised aga usuvad edulugudesse ning mõttesse, et on võimalik olla parem kui keskmine. Lisaks kulutab finantstööstus tohutult raha turundusele, et hoida üleval müüti aktiivse juhtimise vajalikkusest. Seda ka Eestis. 
• „Aga miks üldse aktsiad? Äkki hoopis kinnisvara, kuld või krüpto?” Sharpe’i aritmeetika räägib sellest, kuidas ühe turu sees raha investeerida. Millisesse varaklassi üldse investeerida, on omaette valik. Lühike vastus: aktsiad annavad osaluse ettevõtete ärides, mis kasvavad koos maailma majandusega. Ajalooliselt on see olnud parim pikaajaline viis oma vara väärtust kasvatada. Loe lähemalt siit: Kuidas kasvatada jõukust ja kaitsta oma vara inflatsiooni eest.

Üks väike, aga tüütu takistus lapsele kogumise teel on kadumas. Räägime, milles asi oli ja mis nüüd muutub.

Kujuta ette, et vanaema kingib lapselapsele sünnipäevaks näiteks mänguasjade asemel raha. Kuna laps ei kasuta seda raha kohe ära, tahad selle tema huvides tööle panna: näiteks investeerida raha indeksfondi, et see inflatsiooni tõttu väärtust ei kaotaks. Täna on selleks vaja kohtu luba.

Kõlab absurdselt? Minu arvates ka.

Milles probleem seisneb?

Perekonnaseadus ütleb, et lapse nimel väärtpaberite ostmiseks vajab vanem üldjuhul kohtu nõusolekut. Reeglil on erand: kui vanem investeerib enda raha lapse nimel, siis kohtu nõusolekut vaja ei ole.

See erand on aga üsna kitsas. Niipea, kui raha on juba lapse oma (näiteks andis raha vanaema), erand enam ei kehti. Sellest hetkest alates peaks vanem iga investeerimisotsuse jaoks kohtusse pöörduma.

Kohtusse on siiski mindud vähe. Praktikas teevad pered ühte kahest: paluvad vanaemal kanda raha hoopis lapsevanema kontole, et tugineda lubatud erandile. Või jätavad raha lihtsalt investeerimata ja lepivad, et see kaotab nii ajas ostujõudu.

Kumbki pole hea lahendus. Lapse vara tuleb valitseda heaperemehelikult. Kui koguda lapse tulevikuks, on mõistlik vara investeerida. Praegune seadus, mis investeerimist takistab, töötab lapse huvide vastu.

Mis nüüd muutub?

Riik on probleemi juba käsile võtnud. Justiits- ja Digiministeerium saatis mais kooskõlastusele perekonnaseaduse muudatuse, mis selle takistuse kõrvaldab.

Eelnõu kohaselt saab vanem edaspidi lapse nimel väärtpabereid osta ja müüa ilma kohtu nõusolekuta ka siis, kui investeeritakse lapse enda vara, olgu see vanavanema kingitus või lapse teenitud tulu. Tingimus on, et investeeringust saadav raha jääb lapsele ja hoitakse vanema rahast eraldi.

See on väga mõistlik muudatus. Lapse tulevikuks kogutava vara investeerimine ei peaks nõudma kohtusse pöördumist, täpselt nagu lapsele hoiukonto avamine seda ei nõua.

Tegu on alles eelnõuga, mis peab läbima kooskõlastusringi ja mille Riigikogu peab seadusena vastu võtma. Praegu on muudatuse jõustumisajaks kavandatud 1. jaanuar 2027.

Miks me sellest räägime?

Me ehitame Tulevas uut lapsele kogumise võimalust, et Eesti pered saaksid koguda lapsele madala tasuga, hajutatult ja lihtsalt. Selleks plaanime võimaldada investeerimist Tuleva Täiendava Kogumisfondis ka alaealise nimel. Seda ehitades oli kirjeldatud kohtu nõusoleku nõue üks oluline takistus. Andsime sellest ministeeriumile märku ning selgus, et nad on juba probleemiga tegelemas.

Nii nagu endalegi kogumise puhul, loeb ka lapsele kogumisel iga aasta. Mida varem alustad, seda rohkem teeb teenitud tootlus sinu eest tööd. Selle muudatusega kaob üks viimaseid tarbetuid tõkkeid lapsele kogumisel.

Loodame saada lapse nimel kogumisvõimaluse valmis juba lähikuudel.

Finantsinspektsioon kooskõlastas 12. mail Tuleva Täiendava Kogumisfondi tingimuste muudatused. Uued tingimused jõustuvad 15. juunil ja siis plaanime ka fondi Eestis registreeritud osaühingutele avada.

Kui sul on 60 sekundit:

• Tegemist on sama Tuleva Täiendava Kogumisfondiga, mis on eraisikutele juba avatud. Nüüd laieneb võimalus sinna investeerida ka osaühingutele. Fond investeerib vara ligi 2500 ettevõtte aktsiatesse üle kogu maailma.
• Praegu on fondi tasu 0,28% aastas. Mida rohkem meid üheskoos kogub, seda madalamaks lähevad ka tasud.
• Fondi investeerimiseks ei ole osaühingul vaja LEI-koodi.
• Otsime 5–10 osaühingut, kellega saame liitumisprotsessi esimesena läbi teha. Piirame selle võimaluse Tuleva liikmeskonnaga. Seega, hea liige, kui oled valmis oma OÜ selleks üles andma, kirjuta [email protected].

Kui sinu OÜ teenib kasumit, mida sa ei kavatse kohe dividendidena välja võtta, saab raha OÜ-s edasi kasvada. Täiendav Kogumisfond on selleks lihtne viis: laialt hajutatud madala tasuga indeksfond, mis investeerib raha aktsiatesse üle maailma, nii et säästetud raha kasvab pikas plaanis koos maailmamajandusega. Paljud Tuleva liikmed kasutavad sama lahendust juba eraisikuna ja OÜ kaudu on loogika sama.

Sissemakseid saab teha igal ajal ja sobivas summas. Kui soovid, et investeerimine käiks automaatselt, saad osaühingu pangakontolt fondi arvelduskontole seadistada püsimakse.

Kui tingimused jõustuvad, saab fondiosakuid lisaks eraisikutele edaspidi omandada ka Eestis registreeritud osaühing, millel on:

• kuni kaks osanikku;
• mille osanikud on Eesti kodanikud või residendid;
• üks või mõlemad osanikud on samal ajal juhatuse liikmed ja tegelikud kasusaajad.

Kui OÜ struktuur hiljem muutub (näiteks lisandub kolmas osanik), ei ole osaühingul võimalik uusi osakuid juurde omandada ning teatud juhtudel on meil õigus fondiosakud ühepoolselt lunastada.

Kogumisfondi kontot saab avada ja edaspidi sissemakseid teha Tuleva veebi sisse logides. Kõigepealt avad endale eraisikuna Tuleva Täiendava Kogumisfondi konto (sissemakset pole vaja teha). Alles seejärel saad samas keskkonnas avada kogumisfondi konto ka oma osaühingule. Pärast seda on sul Tulevas kaks profiili: üks sinu enda nimeline ja teine osaühingu nimeline.

Kui osaühingu konto on avatud, saad hakata kogumisfondi sissemakseid tegema. Osakuid saad osta ja müüa igal tööpäeval.

Kui tahaksid olla üks esimesi, kes oma osaühingu kaudu Tuleva Täiendavasse Kogumisfondi investeerib, kirjuta meile: [email protected].

Kujuta ette, et sinu sõber maksab sama mobiilioperaatori juures väga sarnase telefonipaketi eest märksa vähem kui sina. Sama võrk, sama teenus, aga hind teine. Tõenäoliselt tahaksid kohe teada, miks.

II samba fondiga võib olla täpselt sama lugu. Enamike pankade valikus on kallimaid ja odavamaid fonde, mille investeeringud on üllatavalt sarnased. Kui sisu on peaaegu sama, tasub küsida: miks maksta rohkem?

Sama sisu, erinev hind

Fondide nimed, kirjeldused ja lubadused võivad olla erinevad. Aga see, mis lõpuks loeb, on üsna lihtne. Kuhu fond sinu raha päriselt paigutab, millist tootlust teenib ajaks, mil plaanime vara kasutusele võtta, ja kui palju selle eest tasu küsib?

Kui võrrelda pankade kallimaid aktiivseid fonde nende odavamate indeksfondidega, tuleb sageli välja üks ja sama muster. Portfellid on sarnased, aga tasud erinevad märgatavalt. (1)

	Näiteks Luminori 16–50 fondi tasu on 1,08% aastas. Kui fondil läheb hästi, võtab fondivalitseja maha veel edukustasu. Nii oli 2024. aastal fondi kogukulu kogujale koos edukustasuga 1,78%. Samal ajal investeerib Luminori indeksfond suures osas samadesse aktsiatesse, kuid teeb seda umbes neli korda madalama tasuga, 0,27% aastas.
	Kahel Swedbanki fondil on väga sarnane investeerimisportfell. Swedbank 1990–99 fondi tasu on 0,31% aastas, Swedbanki indeksfondi tasu aga 0,27%. Kui investeeringud kattuvad, tasub ka väikese vahe puhul küsida, kas kõrgem hind on põhjendatud. Ei pea vist lisama, et juhuslikult on kõrgema tasuga see fond, kus on üle 4 korra rohkem vara.

Nende näidete mõte ei ole väita, et kallimad ja odavamad fondid on alati sarnase portfelliga. Näiteks LHV aktiivselt juhitud fondid erinevad indeksfondist oluliselt. Mõte on lihtsam: kui fondide sisu on investori jaoks sisuliselt väga sarnane, siis tasub tähelepanelikult vaadata, miks ühe eest küsitakse rohkem kui teise eest.

Äkki teeb fondijuht hinnavahe tasa?

Kõige tavalisem vastuväide kõlab nii: jah, aktiivne fond on kallim, aga äkki kaitseb fondijuht sind turulanguse eest, tehes õigel ajal tarku otsuseid. Näiteks Luminori fondijuht väitis, et nemad on hetkel teinud aktiivse otsuse olla passiivsed.

Päriselus on paljude aktiivselt juhitud fondide portfellid väga indeksi sarnased – nii siis, kui fondivalitseja arvab, et turg tõuseb, kui ka siis kui ta kahtlustab turu langust. See on mõistlik, sest ka aktiivne fondijuht teab, et järjepidevalt on väga raske ette näha, millal turud langevad, millal riski vähendada ja millal õigel hetkel aktsiaturule tagasi tulla. 

Mõni ennustus võib osutuda õigeks ja mõni üksik otsus õnnestuda. Pikaajaliselt on seda aga väga keeruline teha. Seepärast on ajalooliselt jäänud enamiku aktiivselt juhitud fondide tootlus indeksfondidele alla.

See ei tähenda, et fondijuht ei teeks üldse midagi või et ajalugu ennustaks täpselt ka tulevikku. Küll aga on selge, et finantsmaailmas ei ole kõrgem tasu iseenesest tõend parema tulemuse või parema kaitse kohta. Kui portfell on indeksile väga lähedane, tasub küsida, mille eest sa siis täpselt rohkem maksad?

„Ma ei taha kõiki mune ühte korvi panna”

See on mõistlik ettevaatus. Investeerides ei tasu kõiki mune ühte korvi panna.

Mõnikord aga arvatakse, et aktiivselt juhitud fond tähendab automaatselt paremat hajutatust ja indeksfond kitsamat valikut. Tegelikult on globaalne indeksfond tavaliselt väga laialt hajutatud ning paigutab raha süstemaatiliselt tuhandetesse ettevõtetesse üle maailma. Indeksfondid jälgivad tavaliselt kindlat võrdlusindeksit, mis on majakaks, mille vastu nii hajutatust kui ka tootlust võrrelda.  

Samuti ei tasu karta, et kui kogud II ja III sammast sama fondivalitseja juures, oleksid „kõik munad ühes korvis”. Fondi vara on fondivalitseja varast rangelt lahus ega kuulu fondivalitseja vara hulka. 

Väike protsendivahe võib tähendada suurt rahalist vahet

Fonditasud tunduvad paberil väikesed. 0,27% või 1,08% ei kõla esmapilgul nagu väga suur erinevus. Üle pikkade aastate annab see hinnavahe aga välja korraliku sõiduauto hinna. 

Fondide tasusid võetakse igal aastal kogu sinu kogutud varalt. 10 000 euro pealt tähendab 0,27% tasu umbes 27 eurot aastas, kuid 1,08% tähendab umbes 108 eurot aastas. Kui sinu pensionivara kasvab 50 000 euroni, tähendab 1,08% tasu aga juba umbes 540 eurot aastas. 

Lisaks ei kasva tasudeks makstud eurod enam edasi ega teeni sulle tulevikus tootlust. Just seepärast võib väike protsendivahe tähendada aastate jooksul väga suurt vahet sinu vara väärtuses.

Vaata oma fondi sisse

Telefonipakette on lihtne võrrelda. Fondidega on palju keerulisem. Telefoniarveid pead maksma ise, fondide tasud võetakse aga varast maha automaatselt. Fondide nimed, kirjeldused ning turundusjutt on enamasti erinevad. See ei pruugi aga öelda midagi tegeliku sisu kohta. 

Just sel põhjusel ei pruugi inimene ise märgata, et maksab sisuliselt sarnase investeeringu eest rohkem. Seega tasub vaadata fondi nime ja lubaduste taha – kuhu raha tegelikult paigutatakse ning millised on kaasnevad kulud.

Seetõttu olen viimastel nädalatel kulutanud hulga aega, et teha oma portfelli analüüsimine lihtsamaks, vaadata oma fondi sisse ja võrrelda seda teiste fondidega. 

Beetaversioon tööriistast on siin: https://tulevaee.github.io/reporting-engine/fondide-vordlus/.

Tööriista kasutamiseks ei pea sa fondi vahetama, midagi allkirjastama ega sisse logima.

(1) Erinevuste ja sarnasuste hindamisel oleme lähtunud fondivalitsejate avaldatud investeeringute aruannetest. Kuna enamik pensionifonde investeerib teiste fondide kaudu, vaatasime võimaluse korral ka allfondide sisse. Kõigi ETF-ide täpne koosseis ei ole avalikult kättesaadav, mistõttu kasutasime sarnaste fondide andmeid. Samuti ei ole võimalik investeeringute aruandest teha järeldusi futuuride kohta. Seetõttu on kattuvusnäitajad ligikaudsed. Jooksvad tasud on pärit Pensionikeskusest. Andmed on seisuga veebruar 2026. Pikemalt on metoodika lahti kirjutatud siin: https://tulevaee.github.io/reporting-engine/fondide-vordlus/sources.html

Olen pikalt tahtnud teha tööriista, mis aitaks vaadata II samba fondide investeeringutesse. Mitte sellepärast, et iga koguja peaks hakkama II samba fondide aruandeid läbi kammima. Vastupidi. Enamiku inimeste jaoks peaks piisama teadmisest, et soovi korral on võimalik kontrollida, kuhu nende raha investeeritud on ning et keegi teeb seda. Täna on see aga üllatavalt keeruline.

Miks on fondide sisu uurimine nii keeruline?

II samba fondide andmed on avalikud. Vähemalt paberil. Praktikas on investeeringutest aru saamine keeruline. 

Esiteks avaldatakse andmed PDF-failides. Sealt saab küll näpuga järge ajada, aga neid ei saa mugavalt sorteerida, filtreerida ega fonde omavahel võrrelda. Iga fond on eraldi dokument ja sageli ka eri formaadis.

Teiseks on enamik Eesti pensionifonde nö fondi fondid – nagu ka meie omad. See tähendab, et nad ei osta aktsiaid otse, vaid investeerivad näiteks BlackRocki või Amundi fondidesse. See on enamasti lihtsam ja soodsam.

Aga see tähendab ka seda, et kui ühe pensionifondi raportis näed rida “iShares Core MSCI World” ja teises “SPDR MSCI World ETF”, ei välista see, et mõlemad fondid investeerivad tegelikult sinu vara samadesse, maailma suurimate börsiettevõtete aktsiatesse. Kui tahad päriselt aru saada, kuhu su raha on investeeritud (näiteks selleks, et kontrollida müügimehe väidet, et nende fondis oled sa USA tehnoloogiaktsiate riski vastu kaitstud), on vaja ka alusfondide andmeid. Need asuvad sageli mujal, teises formaadis ja vahel ainult tasu eest.

Kolmandaks avaldatakse kõik need andmed igal kuul uuesti ja iga fondi kohta eraldi. Formaadid muutuvad. Avaldamise kuupäevad ei pruugi kattuda. Isegi sama fondivalitseja failid võivad kuust kuusse erineda. Kui sa tahad kontrollida, kas sinu fondijuht tõepoolest “tõmbas pidurit” või “andis gaasi” turuolukorra muutudes, ei pääse kahjuks erinevate perioodide portfellide võrdlusest.

Kokkuvõttes tähendab see, et lihtne küsimus “kuhu mu pensionivara on investeeritud?” nõuab palju tööd ja mitme allika kokku panemist. 

Beetaversioon uuest tööriistast

Seetõttu olen viimastel nädalatel kulutanud hulga aega, et teha oma portfelli analüüsimine lihtsamaks. Õnneks on tehnoloogia nii palju edasi arenenud, et enda jaoks uute tööriistade loomine ei vaja enam tingimata arendaja abi, vaid pigem Claude Code’i tellimust ja julget pealehakkamist.

Minu beetaversioon tööriistast on siin: https://tulevaee.github.io/reporting-engine/fondide-vordlus/. 

Pildil on vaade tööriistast

See on avatud lähtekoodiga ning igaüks, kes soovib, saab selle arendamisse panustada. Kui leiad vea, anna palun mulle teada. See aitab tööriista paremaks teha.

Olgu siiski öeldud, et andmekvaliteeti on raske tagada. Kuna fondide andmed on PDF-ides, tugineb tööriist nende masinlugemisele. PDF-ide lugemisel teeb masin aga sageli vigu. Samuti ei olnud mulle kättesaadavad kõigi alusfondide andmed ning sageli tuli tugineda lähendustele. See on ka põhjus, miks me ei avalda seda võrdlust esialgu Tuleva kodulehel.

Mida selle infoga peale hakata?

Muidugi ei pea iga II samba koguja tegema endale täpipealt selgeks, kuhu tema pensionivara on investeeritud. Kui kasvõi osa kõige huvitatumatest kogujatest seda teeb, toimib fondide turg paremini. 

Mina ei tutvu poes süüa ostes toiduainete etikettidega ega tee endale selgeks, millistest koostisosadest ja kuidas on toit tehtud. Nii muutuks poeskäik talumatult pikaks. Mul on elus parematki teha. Samas meeldib mulle, et igal tootel on etikett olemas ning et põhimõtteliselt saan koostisosade päritolu teada. 

Lisaks olen tänulik, et on olemas mõni inimene, kes etikette loeb. Ja teeb vajadusel lärmi, kui šokolaaditahvlis on kakaosisaldus märkamatult vähenenud või kui mee pähe püütakse müüa hoopis suhkrusiirupit. See kaitseb ka minu õiguseid. 

Seetõttu loodan, et tööriista vaatab kasvõi mõni kõige rohkem huvitatud koguja.  Fondivalitsejatel on rohkem põhjust pingutada, kui nende investeeringud on päevavalgel.