Pärast seda, kui riigikogu kaotas piirangud teise samba kasutamisele, on sinu teise ja kolmandasse sambasse kogunenud vara päriselt sinu vara. Sa võid kasutada seda nii, nagu soovid: võid võtta korraga kasutusele või teha sellest endale igakuise pensionilisa. Samuti võid vara ka rahulikult pensionifondi edasi kasvama jätta. Mida peaksid teadma selleks, et teha parim otsus?

See blogipostitus ja juhend on valminud meie saate põhjal, mille tegime Tuleva nõukogu esinaise Kristi Saarega 7. aprillil 2021. Saate jaoks aitasid meil valikud läbi mõelda Tuleva liikmed Taavi Pertman ja Kristjan Lepik ning tagasisidet ja liikmete küsimusi kogus meie kontorijuht Pirje Keeroja. Saade on järelvaadatav siin:

PS! Järgnev blogipostitus on uuendatud 2025. aastal.

Mis valikud sul on?

Kui sul on vanust 60 aastat või enam (60 on praegu kehtiv eelpensioni iga), on sul paindlikud võimalused oma pensionivara kasutusele võtta. 

1. Jätka kogumist ja vara kasvatamist

Pensioniikka jõudes ei pea kohe pensionile minema, vaid võid julgelt teises ja kolmandas sambas edasi koguda. Ükski vanus ei kohusta sind oma pensionisambaid kasutusele võtma. Samuti ei tähenda riikliku pensioni saamine seda, et peaksid oma teise või kolmanda samba kasutusele võtma. Kui jätkad töötamist, läheb ka edaspidi osa sinu palgast teise sambasse. Lisaks võid jätkata kuni 15% oma sissetulekust kolmandasse sambasse lisamist ja saada sellelt tulumaksu tagasi.

Kui lähed pensionile hiljem, on su pension suurem, sest sulle tehtavad väljamaksed hakkavad jaotuma lühema perioodi peale. Kui käid samal ajal tööl edasi ja jätkad sissemakseid nii teise kui kolmandasse sambasse, kasvatad oma tulevast pensionilisa veelgi.

Kui sa teise või kolmandasse sambasse kogutud vara ise ei vaja, saad fondiosakud pärandada. See tähendab, et kui sind enam siinilmas ei ole, saavad sinu pärijad sulle kuuluvad pensionifondi osakud oma pensionikontole või soovi korral rahas välja võtta (viimasel juhul peab riik kinni 22% tulumaksu). Sina ei pea selleks eelnevalt ühtegi avaldust tegema. Pärimisest loe pikemalt pensionifondi osakute pärimise juhendist. 

2. Hakka saama igakuist pensionilisa

Alates 60. eluaastast saad teha endale teisest ja kolmandastsambast igakuise lisasissetuleku ehk fondipensioni väljamaksed. See tähendab, et igal kuul müüakse väike hulk sinu teise või kolmanda samba fondiosakuid ja sinu fondi jääv vara teenib tootlust edasi.

Erinevalt esimesest sambast ehk riiklikust vanaduspensionist ei tiksu fondipension sinu elupäevade lõpuni. Seadistades endale igakuised väljamaksed Tulevas, on fondipensioni pikkuseks sinu statistiliselt elada jäänud aastad väljamaksete seadistamise hetkel. Näiteks keskmisel 65‑aastasel inimesel on Statistikaameti andmetel elada jäänud veel 19 aastat.

Sellise perioodi puhul on igakuised väljamaksed tulumaksuvabad. (1)

3. Ühekordne väljamakse: võtad kogunenud raha korraga või osade kaupa  kasutusse

Nii teisest kui kolmandast sambast võid alates eelpensioni east igal hetkel kogunenud raha kas ühekorraga või osaliselt välja võtta (2). Selleks tuleb esitada väljamakse avaldus ning raha laekub sinu pangakontole järgmiselt:

• II sambast järgmise kuu 20. kuupäevaks;
• III sambast nelja tööpäeva jooksul pärast avalduse esitamist.

Väljamaksmisel peab pensionikeskus kinni tulumaksu 10%. Väljamakstud summa ei lähe sinu maksustatava tulu hulka ega muuda sinu maksuvaba tulu suurust. 

OLULINE! Väljamakse avaldus, kasvõi osaline, peatab alatiseks sinu teise samba sissemaksed (nii selle 2%, mis sinu palgast läheb, kui ka 4%, mida maksab riik sinu palgalt makstud sotsiaalmaksust). Kolmandasse sambasse võid rahulikult sissemakseid edasi teha ka siis, kui samal ajal juba kolmanda samba raha välja võtad – tulumaksu saad ikka tagasi.

Nii lihtsad valikud ongi. (2)

Kuidas otsustada?

Riik arvas varem, et peab inimestele väga täpselt ette kirjutama, kuidas pensionisambasse kogutud vara kasutama peaks. Meie arvame, et kui inimene on juba 60 aasta vanuseks saanud, siis küllap ta teab ise paremini, mis otstarbeks ta oma kogutud vara kasutab. 

Sellegipoolest on allpool paar küsimust, mis aitavad sul ehk otsustamise lihtsamaks teha.

Kas peaksid pensioniea lähenedes fondi vahetama?

Tavaliselt soovitatakse suunata vara konservatiivse strateegiaga fondi siis, kui vara kasutamiseni on veel mõni aasta aega. See aitab vähendadavara väärtuse kõikumise riski. Ega kellelegi ei meeldi, kui aastatega kogutud vara väärtus äkki 10%, 20% või isegi 30% väheneb. Paraku pole võimalik riski võtmata tootlust teenida ehk raha kasvatada. Kui raha lihtsalt seisab ja tootlust ei teeni, sööb inflatsioon iga aastaga raha ostujõudu. 

Teiseks kipume alahindama oma eluea pikkust, mil vajame sissetulekut. Täna on meeste oodatav eluiga üle 75 aasta ning naistel üle 83 aasta – seega tuleb meil mõelda, kuidas katta oma kulutusi veel aastaid või aastakümneid pärast töötamise lõpetamist.

Meie Tulevas usume, et mõistlik on koguda aktsiafondis võimalikult kaua. Asi on lihtsalt selles, et Eesti inimeste jaoks ei seisne pensioniks kogumise peamine risk mitte kogutud vara väärtuse langemises, vaid liiga väheses kogumises. Vähestel meist on nii suur sissetulek, et saaksime piisava summa kokku tootlust teenimata. Investeerimisel käivad risk ja tulu käsikäes. Kuigi aktsiahinnad kõiguvad võlakirjadest rohkem, on aktsiate pikaajaline ajalooline tootlus võlakirjade omast märksa parem. 

Soome ja Rootsi pensionärid ei ela hästi sellepärast, et riik jagaks neile väga heldelt raha, vaid sellepärast, et nende säästud on aastakümneid teeninud väga korralikku tootlust.

Kui soovid, et kogutud vara toetaks sind veel pikalt, peab see kasvama vähemalt sama kiiresti kui hinnad. Ajalooliselt on parimat kaitset inflatsiooni vastu pakkunud aktsiad. Kui sul pole vajadust võtta kogutud raha kohe kasutusele ja häda korral saad hakkama üksnes oma esimese samba pensioniga, tasub hoida teise ja kolmanda samba vara edasi aktsiafondis. Kui hoiaksid oma vara võlakirjades või pangakontol, kaotaks see ajapikku ostujõudu.

Reeglina on meie jaoks väike sissetulek töötamise lõpetades märksa suurem risk, kui aktsiaturgude lühiajaline kõikumine. Kuigi mineviku tootlus ei taga sarnast tootlust tulevikus, on viimased 100 aastat maailmaturgu vedavate ettevõtete aktsiad pakkunud aastas keskmiselt 7% tootlust. Selleks, et sinu pensionivara käiks käsikäes maailmaturu tootlusega, tasub koguda madalate tasudega indeksfondis. 

Seega, kui sa ei plaani just järgmise viie aasta jooksul korraga kogu oma teise ja kolmanda samba vara välja võtta, siis on mõistlik püsida edasi madala tasuga aktsiafondis.

Kokkuvõttes: ei teadus ega ka parimad eksperdid ei anna selget vastust, milline on pensioniea lähedes õige investeerimisstrateegia, sest see sõltub eeskätt ikka sinu vajadustest ja eesmärkidest.

Millest siiski otsustamisel lähtuda?

1. Kui sul on unistuse realiseerimiseks vajalik summa koos ja plaan selle realiseerimiseks aasta või paari pärast raha pensionifondist korraga välja võtta ning oled selleks valmis loobuma tootlusest, siis pole ehk  tõesti mõtet enam riskida. Väärtpaberiturgude kõikumised võivad sinu plaanid segi paisata. Võid liigutada teise ja kolmandasse sambasse kogunenud vara konservatiivsemasse fondi, nii on väiksem võimalus, et paari aasta pärast raha välja võttes tabab sind halb üllatus.   
2. Kui sa ei plaani kogu raha lähima viie aasta jooksul korraga välja võtta või hoopis oled mõelnud kogutu lastele pärandada, hoia oma vara ka edaspidi madalate tasudega aktsiafondis. Nii lood paremad eeldused aastakümnete jooksul suuremaks varakasvuks..
3. Enamik tulevasi pensionäre ei tea veel täpselt, millal töölkäimine lõpeb või kui palju siis raha iga kuu vaja läheb. Töötamine võib lõppeda ka ju sinust olenemata põhjustel – näiteks veab tervis alt või otsustab tööandja sinu teenetest loobuda. Erinevad eksperdid soovitavad pensioniea lähenedes hoida vähemalt ühe aasta kulude jagu vara meelerahufondis – sellises, kust raha saab igal hetkel välja võtta ja kus selle väärtus ei kõigu – näiteks tähtajalisel hoiusel.

Fondi valikul pea alati meeles, et madala tasuga fondid saavutavad enamasti parema tootluse kui kõrge tasuga fondid. Konservatiivse strateegiaga fondide puhul on tasude mõju eriti tähtis: kõrgema tasuga fondides on üsna kindel, et su vara väärtus lähiaastail kahaneb. Seega, tule ära fondist, mille tasud on kõrgemad kui 0,5% aastas! Tasude võrdluse leiad siit.

(1) Aastatel 2026–2028 peab riik pensionisammaste väljamaksetelt kinni 2% julgeolekumaksu.

(2) Jah, seadus näeb ette ka võimaluse sõlmida eluaegne või tähtajaline kindlustusleping teise või kolmanda samba pensioni väljamaksmiseks. Kahjuks on praegu pakutavate kindlustuslepingute tasumäärad nii ebamõistlikult kõrged, et kindlustuslepingud ei vääri isegi mitte mainimist valikute hulgas. Üle 1% aastase kulumääraga ei ole küll mingit põhjust oma pensionivara hoida.

Tuleval on ainult üks toode – pikaajaliseks kogumiseks mõeldud indeksfondid, aga suur challenge: muuta sadade tuhandete inimeste finantskäitumist nii, et neist saaks miljonärid.

NB! Uuendus 24.08.2021 seisuga: arendaja konkurss on nüüd lõppenud!

Pangad oma mitmesajamiljoniliste arenduseelarvetega alles püüavad sellest ülesandest jagu saada, meil on hea algus juba tehtud. Täna kogub Tulevas juba üle 50 000 inimese ja meie varade maht hakkab jõudma 300 miljoni euroni.

Kui samas tempos õnnestub jätkata, on meie varade maht mõne aasta pärast juba üle miljardi ja kogujaid üle 100 000. Selleks, et seda saavutada, on meil vaja inseneride abi. Otsime arendajat, kelle kaasabil jätkata Tuleva kasvu, teha meie veebirakendus veelgi paremaks ja laiemalt kättesaadavamaks, hoida meie IT infrastruktuuri töökorras ja turvalisena. Ühesõnga, tahame arendaja abiga saavutada, et järjest rohkemate inimeste säästud teeniksid tulu inimestele endile, mitte pankadele.

Kuidas näeb välja töö Tulevas

• Ehitad ainult asju, mida inimestel päriselt vaja läheb.
• Lisaks progemisele osaled aktiivselt Tuleva enda arendamises ja aitad kaasa Tuleva kasvule, nii nagu kõik meie tiimi liikmed.
• Näed (kiirelt) oma töö tulemust, arendused lähevad kohe laivi, ei ole pikka ja lohisevat protsessi, kus lõpuks tehtud tööd ei kasutatagi.
• Väikeses tiimis tuleb teha kõiki asju, sul on võimalus areneda ja teha protsesse algusest lõpuni (planeerimine, teostamine, kontrollimine jne).
• Tuleva IT arenduse sprintidel osalevad tipptasemel progejad Wise’ist, Codeborne’is jt ettevõtetest.
• Õppimine on osa tööst: neli päeva tööd ja reede on õppimiseks.
• Meie arendus toimub best practice’i järgi: agiilselt, karmilt prioritiseerides, testides.

Tööülesanded:

• Arendad edasi Tuleva veebirakendust ning veebilehte.
• Hoiad meie IT infrastruktuuri töös ja turvalisena.

Mida aeg edasi, seda rohkem lisandub tööülesandeid, mis annavad võimaluse areneda CTOks:

• Koostad veebirakenduse arendustööde kava ja korraldad arendussprinte.
• Koostad arendustööde eelarve ja kontrollid selle täitmist.

Vajalikud oskused ja kogemused:

Laialdane töökogemus full-stack arendajana. Eeldame, et valdad järgmisi tööriistu ja tööpõhimõtteid:

• Java, Groovy, Spring Boot
• OOP and Clean Code
• React
• PostgreSQL
• Testing and TDD
• RESTful APIs
• Lean Startup principles, MVPs

Miks on Tulevas hea töötada?

• Missioon ja ühiskondlik mõju: aidates inimestel targalt raha koguda, muudame meie kõigi tulevikku paremaks.
• Enesearengut soodustav töökeskkond: õppimine on Tulevas töö osa.
• Väike tugev tiim ja võimalus saada mentorlust Eesti oma ala tippudelt.
• Avar ja valgusküllane kontor Tallinna kõige elavamas piirkonnas Telliskivis.

Tööaeg: Arvestame sinu elukorraldusega – kokkuleppel võimalik kaugtöö ning osalise tööaja võimalus.

Töötasu: konkurentsivõimeline töötasu + töövahendid + sporditoetus

Huvi korral anna meile endast märku ja kirjuta [email protected]

Kirjutasin esmakordselt selle artikli 2021. aastal küsimusega, kas pensionifondide tasud on nüüd tõepoolest asunud konkurentsi survel langema? Kahjuks olid pankade suurimate pensionifondide tasud salamisi hoopis taas tõusule asunud.

Nii SEB kui ka LHV olid toona langetanud mõne oma väikese mahuga fondi tasusid. Nad olid sellest ka mitu toredat uudist teinud. Paraku ei maininud nende teated seda, et nende suuremate pensionifondide tasud olid vaikselt hoopis tõusnud ja tõenäoliselt tõusevad järgmistel aastatel veelgi.

(Uuendus 28.06.2023: Minu kartused on paraku kinnitust saanud. Hoolimata indeksifondide tasude langusest, on pankade aktiivselt juhitud fondide, kus koguneb enamik Eesti inimeste teise samba varast, tasud taaskord tõusnud. Selle tulemusena maksavad teise samba kogujad sel aastal tasudeks üle 10 miljoni euro rohkem kui enne tasude tõstmise algust 2020. aastal. Suurima mõjuga on kahe suurima fondi tasude kasv. LHV L tasude kasv on kahe aastaga 1,14 protsendilt 1,95 protsendini ning Swedbank 1970-79 fondi tasude kasv 0,65 protsendilt 0,77 protsendini). (1)

Karta võib, et tasude tõus ainult sellega ei piirdu. Eesti suurimad pensionifondid on läbi teise samba ajaloo tasu langetanud ainult siis, kui seadus on seda nõudnud. Seadus nõuab fondi tasu langetamist siis, kui fondi maht kasvab. Sama seadus lubab ka tasu tõsta kui fondi maht kahaneb. Kuna vanade pangafondide maht on juba paar aastat kahanenud. Seda nii teisest sambast lahkumiste, kui indeksifondidesse vahetamise pärast. Võib arvata, et vanade pensionifondide tasud jätkavad tõusmist ka edaspidi.

Mis teha? Täna pole enam mingit põhjust maksta kõrget tasu oma pensionifondi valitsejale ehk mitte rohkem kui 0,5% aastas. Vali madala kuluga indeksifond – tänaseks on lisaks Tulevale selline fond olemas ka LHV, SEB ja Swedbanki valikus.

(1) Arvutused on tehtud Pensionikeskuse lehel 31.03.2023 seisuga avaldatud jooksvate tasude põhjal. Kõikide fondide tasude muutus ja selle mõju eurodes on välja toodud siin tabelis. 

Miks on aktiivse investeerimisega nii raske paremat tulemust saada, kui lihtsas indeksifondis kogudes? Sest sina või sinu fondijuht peab olema targem ja kavalam kui kõige targemad turul kauplejad. Ja aktsiaturul konkureerivad sinuga tõepoolest superandekad tegijad, kes pühendavad sellele tegevusele oma elu.

James Simons on USA matemaatikageenius. Tema nime kannab mitu geomeetria teooriat ning teda on pärjatud USA matemaatikute suurima tunnustuse, Oswald Vebleni auhinnaga. Aga mitte sellepärast ei ole temast raamat kirjutatud.

Simons lahkus akadeemilisest maailmast 1978. aastal, asudes investeerimisega leiba teenima. Alguses ei tulnud tal pähegi investeerimisotsuste tegemist matemaatika ja arvutite hooleks jätta.

See raamat on hea meeldetuletus kõikidele proovijatele, kellest tuleb olla parem, et turgu võita.

Ta alustas tavalisel viisil, kombineerides majandusaruannete lugemist valemite ja suhtarvudega ning tubli annuse kõhutundega. Nii ei erinenud Simonsi ettevõte Renaissance Technologies tuhandetest teistest, mille asutamiseks on vaja vaid paari meest ning Powerpointi investoritele.

Sigaretisuits, tassi kohvi ja pööraselt andekad matemaatikud

Ühe asja poolest Renaissance siiski erines. Simonsi ettekujutus ideaalsest tööst nägi välja selline: ta veedab tihedas sigaretisuitsus aega koos väga tarkade inimeste ja tassi kohviga, et öö läbi matemaatilisi probleeme arutada. Üle kümne aasta katsetasid need helged pead üsna edutult oma võimeid kõiketeadva väärtpaberituru vastu. Turg jäi enamasti siiski peale. Seejärel tuli murrang.

1990. aastaks jõudsid Simons ja tema tiim järeldusele, et nende mudel ei suuda piisava täpsusega ennustada, kuhu turg, mõni aktsia või valuuta järgmise nädala, kuu või paari aasta jooksul liigub. Varem oli samale tulemusele jõudnud ka Eugene Fama, kes vormistas selle avastuse efektiivse turu teooriaks ning sai selle eest Nobeli majanduspreemia.

Simonsi tiim tegi siiski veel ühe avastuse. Nimelt leidis nende mudel aktsiahindade väga lühiajalistes liikumistest teatud seaduspärasusi. Need ennustused olid vaid napilt üle pooltel juhtudel õiged, kuid sellest piisas, et panna alus maailma tõenäoliselt kõige edukamale investeerimisfondile.

40 aasta jooksul on Renaissance Medallioni fondi tootlus olnud üle 60% aastas tasude-eelselt ja 40% aastas pärast tasude mahaarvamist. Investeering suuruses 100 dollarit kasvab 40 aasta ja 40% aastatootlusega 70 miljoniks dollariks. Jah, 70 miljoniks. Simonsist ja teistest tema tiimi matemaatikutest on saanud miljardärid. Liitiintress on tõepoolest kaheksas maailmaime, eriti kui see on väga kõrge.

Mida siit õppida?

Kui seda lugedes tekkis idee, kuhu oma pensionisäästud kasvama panna, siis sarnaselt teiste väga edukate fondidega haldab ka Medallion paraku vaid fondijuhtide endi raha. Ülejäänud inimesed saavad investeerida Renaissance`i teistesse fondidesse. Nende fondid tootlus on paraku jäänud tavalise indeksifondi tootlusele alla. Nii nagu on juhtunud enamiku maailma aktiivselt juhitud investeerimisfondide tootlusega.

Väärtpaberiturg on müstiline nähtus – üksikud edulood ja nendega kaasnevad kirjeldamatud rikkused kutsuvad üliandekaid oma karjääri väärtpaberiturule pühendama. Gregory Zuckermani „Turgude isand“ on haarav lugu sellest ühest, kellel on õnnestunud turu tootlust järjekindlalt ja ülekaalukalt ületada. See on ka hea meeldetuletus kõikidele proovijatele, kellest tuleb olla parem, et turgu võita. Suuna parem energia sinna, kus sinul on eelis.

Gregory Zuckermani raamat “Turgude isand” ilmus äsja Äripäeva kirjastuse tõlkes (originaali pealkiri “The Man Who Solved the Market: How Jim Simons Launched the Quant Revolution”). See artikkel ilmus algselt Äripäevas, 1. märtsil 2021.a. 

Siin on meie seni kõige suurema kuulajaskonnaga saade “Kuidas võita pensionisammaste reformist?”. Allpool on järelkuulamise link ja lühike kokkuvõte neile, kes kogu saadet kuulata ei jõua.

Teine sammas on päriselt sinu vara

Teine sammas oli küll ka varem sinu isiklik vara, aga ei saa ette heita, et paljud meist ei pidanud seda päris enda omaks. Vara kasutamine oli piiratud, tootluse ja tasude kohta polnud õrna aimugi, valikuvõimalused olematud. Pole ime, et pool Eesti elanikest ei teadnud oma teisest sambast eriti midagi. Aga teise samba raha oli juriidiliselt sinu oma.

Need, kes koguvad teises sambas kuni pensionieani, said reformiga kõige suurema võidu.

Tänu pensionireformi muudatustele on II samba raha ka päriselt sinu oma. Sa saad sinna kogunenud vara iga hetk oma pangakontole rahas välja maksta või suunata oma personaalsele pensioni investeerimiskontole ja selle kaudu osta aktsiad või fonde, mida soovid. Sa saad oma pensionikontol vaadata, kui palju see vara on sulle tulu tootnud ja kui palju tasusid su varast igal aastal maha läheb. Ühesõnaga, teine sammas on nagu iga teine väärtpaberikonto, kus on sinu väärtpaberid.

Logi sisse oma pensionikontole ja vaata järele!

Teisest sambast saab kõige rohkem kasu sinna kogudes

Teine sammas ei vii meid palmide alla, aga see on ühe korraliku finantsmaja vundament. Teise samba hea omadus on see, et ta on sul juba olemas ja sinna koguneb iga kuu varandust juurde ilma, et sa ise oma käitumises midagi muutma peaksid.

Need, kes koguvad teises sambas kuni pensionieani, said reformiga kõige suurema võidu. Pensioniikka jõudes ei pea enam teise samba kontol olevat vara kindlustusseltsile andma. Vara kasutusele võtmine on paindlik.

Seadus lubab alates eelpensionieast (praegu on see 60 aastat) võtta välja korraga nii palju raha kui vaja. Suuremat summat võib korraga tarvis minna näiteks kodu fassaadi soojustamiseks või elu päästvate ravikulude katteks. Siis rakendub väljamaksele 10% soodustulumaks.

Aga sa võid valida fondipensioni: see tähendab, et raha makstakse sulle välja vähehaaval, samal ajal kui ülejäänu teenib pensionifondis tootlust edasi. Kui fondipension on piisavalt pika perioodiga, on tulumaks 0%. Igal juhul jääb raha, mida sina oma elu jooksul kasutada ei jõua, sinu pärijatele.

Kui sul on vanust üle 55-60 aasta ja sa pead aru, mida oma teise sambaga teha, vaata meie saate salvestust “Mida teha pensionisammastega pensioniea lähenedes?”.

Teise samba vara on väga kallis kapital

Kümned huvilised on meilt küsinud, kas oleks mõistlik teine sammas välja võtta, selleks et osta korter, metsamaad, teha remont, maksta ära võlad vms.

Enne kui raha oma unistuse või äriidee teostamiseks välja võtad, mõtle sellele, kui kalliks see otsus sulle läheb. Enamikul juhtudel on teise samba raha kasutamine enne pensioniiga üsna kulukas otsus. Üks näide:

Kui sa oled täna 35-aastane ja teenid Eesti keskmist palka, on sinu teise sambasse kogunenud tõenäoliselt veidi üle 10 000 euro. Kui selle praegu välja võtad, peab riik tulumaksuna kinni 2200 eurot ja sinu pangakontole laekub 7800 eurot. Selle eest saad tõenäoliselt põhjalikult ära remontida oma köögi või osta ühe hektari keskmises vanuses metsamaad.

Kui lükkad väljavõtmise edasi, siis kümne aasta pärast on su teise samba vara kasvanud tõenäoliselt 35 000 euroni. Selle eest saab kindlasti remontida mitu korda suurema köögi või osta rohkem metsamaad – isegi kui sa eeldad, et inflatsioon on vahepeal köökide või metsamaa hindu kõvasti tõstnud. Või teistpidi – see köögi remont või metsamaa hektar läheks maksma tegelikult mitu korda rohkem, kui kümme aastat varem tundus. (1)

Mida siis tegema peab?

Peamine: sa ei pea midagi kohe tegema. Pea meeles, et kõiksugu vahendajate ja nõustajate huvi on sulle alati hõigata: ära passi niisama, tee midagi! Investeerimismaailmas on paraku tihti parim strateegia just vastupidine: kui midagi töötab, siis on parim mõte mitte midagi teha. Pangad kuuluvad finantsvahenduse sektorisse – nad teenivad enamasti siis, kui klient midagi teeb.

Pensionireform ei toonud kaasa tähtaegu, millele peaks reageerima. Raha välja võtta ja fondi vahetada saab kogu aeg. Kui sa ei ole veel teise sambaga liitunud, siis saad samuti igal ajal sellega nüüd liituda. Mina sinu asemel teeksin seda.

Loe siit, kuidas mina oma säästudega toimetan. Kui sinu küsimus ikka vastamata jäi, kliki lehekülje jaluses nupule ja saada oma küsimus meile.

(1) Kasutan siin näites eeldusena, et sinu palk kasvab 3% aastas ning sinu pensionifondi tootlus on 5% aastas. Kui inflatsioon on 2% aastas, nagu ta on viimased 10 aastat keskmiselt olnud, siis on 35 000 eurot väärt 28 700 eurot tänases rahas. Kui 4% aastas, siis 23 600 eurot.

*Alates 2025. aastast on tulumaks 22%