Pangad ei tohi kedagi sundida parema laenuintressi nimel pensionifondi vahetama. Paraku on Tuleva liikmete kogemuste põhjal alust arvata, et trahvi toonud juhtum pole erand, ja et SEB ei ole ainus pank, mille töötajatel on kombeks sel moel seadust rikkuda.
Loodetavasti piisas ühest sümboolsest trahvist, et see käitumine lõpuks ära lõppeks.
Aga mida teha, kui laenunõustaja ikkagi vihjab, et peaksid parema intressi saamiseks pensionifondi vahetama?
1. Palu fondi vahetamise tingimust sisaldavat laenupakkumist kirjalikult. (Suure tõenäosusega panga esindaja siiski seda tingimust kirja panema nõus ei ole. Ta teab hästi, et see on seadusega vastuolus.)
2. Ükskõik, kas pank on sidunud laenu tingimused pensionifondiga kirjalikult või vihjamisi suuliselt, esita kaebus Finantsinspektsioonile. Pane juurde vestlus(t)e toimumise kuupäev(ad), laenunõustaja nimi ja pakkumise sisu nii täpselt kui meeles on.
3. Selge, et soovid ikkagi kiiresti ja parimatel tingimustel laenu saada. Mis siis, kui just selle panga pakkumine on kõige parem (alati küsi loomulikult pakkumisi ka mujalt)? Ära muretse. Kui nõustaja väidab, et see on soodsama intressi saamiseks vajalik, võid ju fondi vahetamisega nõustuda.
Arvesta sellega, et järjekordne sissemakse läheb sinu pensionifondi iga kuu sel päeval, kui sinu tööandja sotsiaalmaksu maksuametile üle kannab. Kui teed valikuavalduse enne seda, ei jõuagi ükski uus makse pangafondi.
Varem kogutud fondiosakuid vahetab pensionikeskus kolm korda aastas, kogudes ühte punti kokku avaldused, mis on laekunud järgmistes vahemikes:
1. aprillist 31. juulini
1. augustist 30. novembrini
1. detsembrist 31. märtsini.
Tee võimalusel vahetusavaldus oma eelistatud fondi kasuks veel sama vahetusperioodi sees. Sel juhul raha kahe fondi vahel ei liigugi. Näiteks hiljemalt 31. juulil tehtud avaldus tühistab pärast 1. aprilli tehtud avalduse jne.
Ükskõik, kas vahetasid panga survel pensionifondi mõne nädala või mõne aasta eest – ära kahetse, vaid tee nüüd kohe vigade parandus. Pensionifondi vahetamine ei maksa midagi ja võtab netipangas vähem kui viis minutit! Juhised leiad siit.
3. Tee maksusoodustusest oma investeerimisportfelli võimendus
Kas sa kipud ära unustama selle lihtsa asja: pealtnäha igavad, aga tegelikult vahva võimendusega pensionifondid on targa investori portfelli alus?
Miks tulid kokku tuhanded ärksad inimesed – oma ala hinnatud spetsialistid, et asutada Tuleva ühistu ja hakata tegelema maailma kõige igavama asjaga: pensioniga?! Sellepärast, et kui teine ja kolmas sammas tõesti hästi tööle panna, on need väga kavalad tööriistad investeerimiseks.
Raamista teine ja kolmas sammas enda jaoks ümber: need on investeeringud, mis tänu maksueelisele pakuvad vinget võimendust.
Tõsi, pension on ebaseksikas ja kauge. Sul ei ole täna õrna aimugi, mida sul täpselt 75-aastaselt vaja läheb. On võimatu ennustada, kui kaua üldse elad või millest täiskasvanu-elu teises pooles unistad.
Unusta pension ja kasuta võimendust
Raamista teine ja kolmas sammas enda jaoks ümber: need on investeeringud, mis tänu maksueelisele pakuvad vinget võimendust.
Võimendus on rahamaailmas teine nimi laenule. Kui sul endal on 50 000 eurot ja tahad osta 100 000 eurot maksva korteri, siis sa võtad pangast 50 000 eurot laenu. Nüüd ongi sul investeering 100%-lise võimendusega. Kui sul nüüd õnnestub korter kuu aega hiljem 10% kallima hinnaga maha müüa, siis oled 10% asemel teeninud 20% tulu.
Laenurahaga investeerimine võimaldab teenida rohkem tulu, aga peaaegu alati suurendab ka riski. Sellepärast ei tasu laenamisega liiale minna.
Pensionifondi võimendus on parem kui pangalaen. Riik ei küsi sinult maksusoodustuse eest intressi ja kui pensionifondi osakuid piisavalt kaua hoida, ei peagi kogu laenu tagasi maksma. Vaatame lähemalt.
Kes ei tahaks täiesti ausalt vähem makse maksta?
Teine sammas
Nagu sa tead, läheb teise sambasse 6% sinu brutopalga suurusest. Sellest 2% läheb tulumaksuvabalt maha sinu palgast. Ülejäänud 4% tähendab paneb riik juurde sotsiaalmaksust.(1) Teisisõnu, teise sambasse kogudes maksad viiendiku võrra vähem sotsiaalmaksu kui need, kes ei kogu. Kes ei tahaks täiesti ausalt vähem makse maksta?
Kolmas sammas
Kolmanda samba sissemaksed on omakorda tulumaksuvabad kuni 15% ulatuses sinu brutosissetulekust. See tähendab, et rahast, mille sina investeerid, maksab riik sulle viiendiku tagasi.
Kui sina maksad netopalgast kolmandasse sambasse 1250 eurot, maksab riik sulle tuludeklaratsiooni esitamise järel 250 eurot tagasi. Iga 1000 euro kohta, mis sina panustad, paneb riik seega 250 omalt poolt juurde.
Teise samba fondi investeerib Laura 114 eurot kuus. Aga kui Laural teist sammast poleks, läheks maksud maha ja tema arvele laekuks ainult 30 eurot ja 40 senti rohkem. Loobud 30 eurost ja investeerid 114 – pole paha.
Kolmandasse sambasse investeerib Laura täna 285 eurot kuus. Sellest 57 eurot maksab riik talle tulumaksu tagasi. Ehk siis Laura ise ohverdab ainult 228 eurot ja ülejäänu on riigi panus.
Niisiis, Laura ise paneb teise ja kolmandasse 258 eurot kuus, aga tänu maksuvõimendusele on tema igakuine investeering 399 eurot!
Laura brutopalk on 1900 eurot kuus. Sellest 15% läheb III sambasse.
Laura on seadnud eesmärgiks koguda 67. sünnipäevaks oma pensionikontole miljon eurot. Selleks paneb Laura ise aastate jooksul kõrvale kokku umbes 250 000 eurot. Riik lisab omalt poolt juurde 140 000 eurot. Kui Laura eeldus paika peab ja turgude keskmine tootlus on tema tööelu jooksul 5,5% aastas, teenivad riigi võimendusega säästud Laurale 610 000 eurot investeerimistulu. Ongi eesmärk saavutatud – ja Laura on miljoni kogumiseks ohverdanud vaevalt veerandi sellest.
Laura palk on 1900 eurot kuus. Eeldame, et see kasvab keskmiselt 3% aastas, et väärtpaberiturud toodavad keskmiselt 5,5% aastas ja et fondi kulud on 0,5% aastas.
Aga kuidas raha pensionikontolt kätte saab?
Põhjendatud küsimus: kas pensionisammastesse investeeritud raha tulevikus mõistlikel tingimustel kätte ka saab?
Teises sambas on tänaseks jäigad piirangud väljamaksetele kaotatud. Igaüks saab kasutada oma teise samba vara nii, nagu paremaks peab.
Kuna teise sambasse kogudes maksame vähem sotsiaalmaksu, saame tulevikus natuke vähem esimese samba pensionit kui need, kes teise sambasse ei kogu. Mina ise eelistan koguda kontole, millel on minu nimi küljes, mitte usaldada oma sissetuleku üle otsustamist tulevaste põlvkondade valitsustele. Sellepärast kogungi teises sambas edasi ka nüüd, kui see on vabatahtlikuks muudetud.
Kolmas sammas on paindlik. Sa võid iga kell võtta kasutusele nii väikese või suure osa kogutud varast, kui parasjagu tarvis. Kui ootad sellega 55. sünnipäevani, rakendub raha väljavõtmisel tulumaks vaid 10%.(2)
Kui soovid tulevikus võtta raha kasutusele regulaarsete väljamaksetena, ei pea üldse tulumaksu maksma.(3)
Isegi kui maksad raha varem välja võttes 20% tulumaksu, ei tee see maksusoodustuse mõju kaugeltki olematuks. Sisuliselt oledki siis saanud riigilt intressivaba võimenduslaenu.
Niisiis: ära lase ennast eksitada sellest, et “pension” on maailma kõige kahvatum sõna. Ükskõik, kas alles alustad investeerimisega või oled juba vana kala – rumal oleks jätta kasutamata see võimendus, mida teine ja kolmas sammas sulle kingivad.
Me ei tea, kui jõudsalt maailma majandus tulevikus kasvab. Aga paari asja teame. Esiteks, sa kogud endale rohkem, kui maksad vahendajatele vähem tasudeks – sellest oli lähemalt juttu 2. peatükis. Teiseks: mida vähem kulutad maksudele, seda rohkem jääb sulle.
Kui kasutad pensionisammaste maksueelist ja valid madalate kuludega fondid, saad reaalse võidu igal juhul täna ja kohe. Järgmises peatükis vaatame, kas see võit töötab sinu kasuks ka siis, kui turud nii head tootlust ei anna nagu Laura ennustab.
(2) Hiljuti vastu võetud kogumispensionide reformi seaduse järgi peavad tulevikus soodustulumaksuga raha välja võtmist veidi kauem ootama need, kes alustavad kogumist 2021. aastal või hiljem – 10%-line tulumaks rakendub neile alates eelpensionieast.
Warren Buffett on öelnud, et investeerimisel edu saavutamiseks ei ole tegelikult palju vaja. Piisab sellest, et teed paar asja enam-vähem õigesti – eeldusel, et sa väga palju asju valesti ei tee.
15 minuti retsept
Esimeses peatükis andsin sulle 25-aastase Laura näitel need need paar asja, mida sa kohe vähem kui veerand tunniga õigesti teha saad.
Kogu teise sambasse madalate kuludega fondis, mis ostab sulle iga kuu aktsiaid juurde.
Nüüd ongi sul kokku natuke üle viiendiku sissetulekust investeeritud. Laura, kelle brutopalk on 1900 eurot kuus, võib niiviisi miljon eurot kokku saada. Kui sinu palk on poole väiksem, on realistlik koguda umbes pool miljonit. Kui palk suurem, saad koguda rohkem.
Vaatame nüüd üle kõige levinuma vea, mida vältida:
Ära maksa liiga palju tasudeks!
Kõik pensionifondid ei ole ühtemoodi head. Esimeses peatükis eeldasin, et Laura valib pensionifondi, mille tootlus käib käsikäes maailma aktsiaturgude ajaloolise keskmisega. Valdav osa Eesti pensionifonde on teinud palju kehvema tulemuse.
Ära unusta oma teise samba raha vedelema sinna, kuhu teller pangas või müügimees kaubanduskeskuses sind juhtumisi meelitas.
Pankade vanad pensionifondid reklaamivad ennast aktiivselt juhitud fondidena. See tähendab, et nad justkui püüavad oste-müüke valides ja ajastades saavutada parema tootluse kui passiivselt juhitud fond ehk indeksifond. See on selline fond, mille juht ostab lihtsalt järjekindlalt kõigi maailma suurimate ettevõtete aktsiaid juurde.
Kogu maailmas kulutavad investorid palju energiat kõige tulusama idee otsimisele. Nii nagu meie pankade pensionifondidki, peavad nad tegelikkuses reeglina leppima lihtsast indeksifondist kehvema tulemusega: peamine, mida nad saavutavad, on kõrgemad kulud. Aktiivselt juhitud fondis maksad sina need kulud kinni.
On ju ilmselge, et mida rohkem maksad tasudeks, seda vähem jääb sulle. Enamus inimesi ikkagi alahindab tasude mõju.
Pealtnäha tühine erinevus tasudes tähendab, et selleks ajaks, kui Laura miljoni kokku saab, on Siim jõudnud koguda ainult 800 000 eurot. Makstes vahendajatele poole protsendi asemel poolteist protsenti aastas, kulub Siimul aastate jooksul tasudele kokku 200 000 eurot rohkem!
Laura ja ka Siimu näites on muud eeldused samad: nende palk kasvab aastas umbes 3% ja maailma aktsiaturgude tootlus on keskmiselt 5,5% aastas.
Selge on see, et keegi ei oska sulle öelda, kuidas tegelikult maailma majandusel sinu eluajal läheb. Võibolla tõuseb börsil kaubeldavate ettevõtete väärtus vähem, võibolla rohkem.
Vahendustasud seevastu on kindel asi: neid tuleb maksta aasta aasta järel tuima järjekindlusega. Tasud vähendavad igal juhul tulu, mida sina teenid.
Ära tee seda viga, et unustad oma teise samba raha vedelema sinna, kuhu teller pangas või müügimees kaubanduskeskuses sind juhtumisi meelitas.
Ära otsi parimat valikut, vaid välista halvad
Üle pole vaja ka mõelda.
Leida üles see üks fond, mis teeks just sinu elu jooksul kindlasti kõige parema tulemuse – see on õnnemäng.
Andmeanalüüs näitab: see, et üks või teine fond on mingil perioodil minevikus saanud keskmisest parema tootluse, ei anna mitte mingisugust kindlust, et edu ka tulevikus jätkub. See on nagu kulli ja kirja viskamisel: münt võib olla maandunud kümme korda järjest on ühel küljel, aga järgmise viske tulemus on ikkagi juhus, mitte reegel.
Seevastu kulude mõju kinnitab statistika järjekindlalt. Mida kõrgemad on fondi tasud, seda viletsamat tootlust on investoril oodata. Ja vastupidi – madala tasuga fond teenib sulle tõenäoliselt pika aja vältel paremat tootlust.
Niisiis, mul ei ole sulle pakkuda valemit, mille abil valida kõigist kõige parem pensionifond. Ära usu kedagi, kes väidab, et temal on.
Halba valikut vältida on õnneks lihtne: hoolitse, et koguksid järjekindlalt nii teise kui ka kolmandasse sambasse ausas, madalate kuludega indeksifondis.
“Laura rikkaks” artikliseeria esimeses peatükis kirjeldasin, kuidas 25-aastane Laura saab teist ja kolmandat pensionisammast targalt kasutades 67. sünnipäevaks miljoni koguda. See tekitas mõtlema panevat vastukaja.
Sain palju tagasisidet inimestelt, kelles Laura mudel tekitas rõõmsa äratundmise, et oma isiklikule investeerimisportfellile tugeva aluse loomine on palju lihtsam kui nad ette kujutasid.
Teistes tekitas Laura näide rea vastuväiteid ja küsimusi. Enne artikliseeria järgmiste peatükkidega edasi liikumist panen kirja mõtted, mis nendele mõeldes tekkisid.
1. Kas Laura mõtleb ainult rahale ja tal muud elu ei olegi?
Kui tahad raha koguda, pead une pealt teadma, mis tähendab diskontomäär, P/E suhe, ROE, ETF… Kui tekib kiusatus kohvikus avokaadovõikut süüa, arvutad kohe välja, et targem on võikuraha hoopis ühisrahastusportaalis välja laenata. Ilukirjandus unusta kohe ära, sest järjekordne investeerimisõpik ootab läbi töötamist.
Ma ei imesta, kui igal sammul finantskirjaoskuse tähtsuse rõhutajate manitsused kurnavaks muutuvad. Pankurilt kunstiajaloo tundmist ei nõuta, aga kunstiajaloolane justkui peaks oskama võrrelda pensionifondide investeerimisstrateegiaid. See on ju elementaarne rahatarkus, eksole.
Minu meelest isiklikult on üks suur raiskamine pidada normaalseks, et näiteks arstid loevad meditsiinialase teaduskirjanduse asemel õhtuti börsiettevõtete aastaaruandeid.
“Laura rikkaks” mudel ei nõua, et sa iga päev rahast mõtleksid.
Laura on sama meelt. Investeerimine ei ole talle kirg ega hobi – talle on elus tähtsad muud asjad. Sellepärast ongi ta valinud hästi lihtsa tee. Laura palgast läheb iga kuu umbes viiendik teise ja kolmanda samba pensionifondi – selle raha eest saab ta maailmamajandust vedavate ettevõtete aktsiaid. Laura teab, et seni on aktsiaturud aktsionäride rikkust pikas plaanis hästi kasvatanud. Ta mõistab, et keegi ei tea kindlalt ette, kas ka tulevikus nii on. Kui majandus kasvab, kasvab ka Laura vara. Kindlasti tuleb Laura elu jooksul ette börsikrahhe ja majanduskriise. Mõned ettevõtted lähevad pankrotti ja teised kasvavad loodetust võimsamalt. Laura ei pane neid värinaid tähelegi, sest tema tähelepanu on koondunud sellele, mis talle elus tegelikult huvi pakub.
“Laura rikkaks” mudel ei nõua, et sa iga päev rahast mõtleksid. Kui alustad piisavalt vara, pole vaja ka hiljem paaniliselt pead murda, kuidas pensionieaks piisav varandus kiiruga kokku ajada.
2. Ainult inimesed, kellel peret pole, saavad viiendiku palgast kõrvale panna.
Laura “ohverdab” oma tuleviku heaks iga kuu 258 eurot ja talle jääb kätte 1262 eurot. Paljud Eesti pered tulevad palju vähemaga toime. Soomes paneb keskmine inimene pensioniks kõrvale ligi 25% sissetulekust ja Aasia riikides, kus enamasti keskmine sissetulek madalam kui meil, säästavad inimesed kogu elu vältel keskmiselt 40% sissetulekust.
On tõsi, et elu kipub meie teele viskama igasuguseid ettekäändeid ja põhjuseid, miks raha kõrvale panemist edasi lükata. Kulutused lastele on üks väga hea põhjus.
Ega mul siin mingeid imelisi alternatiive välja pakkuda pole. Paar soovitust on:
1. Hakka nii vara pihta kui võimalik. Laura alustab meie näites 25-aastaselt, aga veel kavalam on alustada veel varem. Kui oled pere loomise ajaks jõudnud juba nii kümme aastat koguda, võid vajadusel endale tõesti hiljem mõneks ajaks “maksepuhkust” lubada.
2. Ära jää tahtejõule lootma. Hoolitse, et säästmine oleks automaatne. Lisaks suurele maksueelisele on teine ja kolmas sammas just sellepärast nii intelligentsed asjad: paned sissemaksed madalate kuludega fondi jooksma ja unustad ära, et see raha üldse kusagil tiksub. Muidu annad nagunii alla, kui sinu väike pereliige järjekordset vidinat nurub ja väidab, et “kõigil teistel juba on”.
3. Aga suurem osa Eesti inimestest ei teeni 1900 eurot kuus.
Ei teeni jah. Laura meie näites teenib umbes nii palju kui keskmine Tuleva ühistu liige. Tuleva pole rikaste klubi: suur osa meie liikmetest teenib palju vähem, teised teenivad rohkem. Meid ühendab see, et tahamegi vähehaaval raha kõrvale panna ja seda investeerida nii, et turgudel teenitud tulu vahendajate taskusse ära ei kaoks.
Oleksime võinud kasutada teistsugust näidet. Laurast poole vähem teeniv inimene võiks panna viiendiku palgast kõrvale ja niiviisi pool miljonit koguda. Kui see inimene kogub kasvõi ainult teise sambasse, võiks ta samade eeldustega 67. sünnipäevaks ligi 150 000 eurot kokku saada.
Need arvutused ei muuda olematuks tõsiasja, et Eestis on väga palju inimesi, kelle sissetulekust tõesti säästmiseks midagi üle ei jää. Ja isegi kui jääks, oleks see liiga pisike summa, et ka regulaarse kogumise juures pensionieas head elu tagada. Mina ei tunne, et mul oleks õigust miinimumpalka saavale inimesele õpetada, mille arvelt ta oma tuleviku nimel täna kokku hoidma peaks.
Kui mul oleks varuks mõni kaval nipp, millega vähem säästes kiiremini rikkaks saada, siis ma Laura mudelist ei räägiks. Aga mul ei ole.
Muide, ei ole juhus, et just vaesemad inimesed kipuvad sagedamini petuskeemide ohvriks langema. Meeleheitel inimene muutub pahatihti mänguriks – loterii ongi ju ainus võimalus ühest eurost miljon teha. See on veel eriti hea võimalus oma rahast üldse lahti saada.
Siin on koht meile kõigile ühiskonnana peeglisse vaatamiseks. Mina isiklikult leian, et esimene pensionisammas võiks olla solidaarsem. Minu meelest pole mõistlik, et riik hakkab mulle, finantssektoris töötanud inimesele, maksurahast rohkem pensionit maksma kui vanurite hooldajale või raamatukoguhoidjale.
4. Palju see miljon üldse 40 aasta pärast väärt on?
Ei oska öelda. Suure tõenäosusega vähem kui täna.
Teiselt poolt: üsna kindlasti on rikkam see, kes on omale kapitali kogunud, kui see, kes ei ole.
Kui inflatsioon raha tegelikku väärtust ajas ei vähendaks, koguksin ise ka madratsi sisse – ikkagi hea käia vaatamas, et raha on alles ja pole kusagil finantsturgude abstraktses atmosfääris õhuks sulanud. Aga seal madratsi sees raha ostujõud just sulabki…
Aktsiaturgude keskmine kasv on viimase saja aasta jooksul inflatsiooni suurelt ületanud – ettevõtete aktsionäride vara ostujõud on ajas kasvanud. Sellepärast meie, kes me Tulevas kogume, lepimegi turgude turbulentsidega, mis toob meie kontodele kord kena plussi ja siis jälle koleda miinuse. Võtame ikka iga kuu tükikese oma palkadest ja ostame omale maailma juhtivate ettevõtete aktsiaid juurde.
5. Eakas inimene vajab lähedaste hoolimist rohkem kui raha.
No muidugi õige jutt. Raha ei kallista. Raha ei vii vanainimest kohvikusse.
Ma ei tea, kas inimestel, kes armastavad seda rõhutada, on päriselt lähedase hooldamise kogemus. Tuhandetel inimestel Eestis kulub selleks nii palju aega ja jõudu, et palgatöö on muutunud võimatuks. Kui päev kulub lähedase tõstmisele, söötmisele, pesemisele, õnnetuste tagajärgede likvideerimisele, kodutöödele ja muretsemisele, kuidas leida raha ravimite ostuks ja elektriarve maksmiseks, siis jääb kallistamiseks, rääkimiseks, armastamiseks jaksu üsna väheks.
Rootsis panustab riik ühe hooldusvajadusega inimese kohta keskmiselt 110 000 eurot aastas – kokku 3,5% SKP-st. Leedu 4400 eurot aastas ja 1,4% SKP-st. Meie siin Eestis panustame ühiskonnana 1800 eurot – kokku kõigest 0,6% SKP-st. Ülejäänu on abivajaja enda ja tema lähedaste õlul. Selles kontekstis kõlab jutt, et vajame armastust, mitte raha, minu kõrvus päris küüniliselt.
Kodanikuna toetan, et hoolimine peab hakkama väljenduma ka valikutes, mida teeme riigieelarvet kokku pannes.
Ise tulevase eakana eelistan hoolitseda, et mu oma pangaarvel oleks natuke raha, mis teeb asjad natukene kergemaks, kui tervis alt vedama peaks.
Tulevas tegeleme sellega, et inimestel, kes täna oma tulevikule mõtlevad, oleks head eeldused igast säästetud eurost minimaalse ajakuluga maksimaalne kasu saada. Mingit lollikindlat imetrikki meil selleks pole. Aga Laura mudel on päris hea.
Esimene hea uudis: see on lihtsam kui sa arvad. Teine hea uudis: kui sa seda tõesti teed, on üsna tõenäoline, et saad miljoni kokku. Vaatame lähemalt.
Kõigepealt tutvustan sulle Laurat – sellist väljamõeldud tegelast, kes Tuleva loomisest saadik mul meeles tiksub. Laura on Tuleva liige. Meie ülesanne Tulevas ongi aidata Laural tasahaaval pisikesi summasid kõrvale pannes jõukaks saada. Selleks tegimegi omale madala kuluga teise ja kolmanda samba fondid – tööriistad, mida tõesti iga Eestis töötav inimene ilma vaevata kasutada saab.
Tuleva tiim teeb plaane (24.01.2018)
Laura on täna 25-aastane. Ta käib tööl ja teenib täna 1900 eurot kuus bruto. Mida peab Laura tegema, et saada oma 67. sünnipäevaks 1 miljon eurot kokku, ilma igapäevaselt investeerimise peale mõtlemata?
Esiteks: Laura palgast 6% läheb automaatselt teise sambasse. Oma 67. sünnipäevaks kogub Laura niiviisi umbes 300 000 eurot.
Teiseks: Laura kasutab ära kogu kolmanda samba maksusoodustuse ja paneb kolmanda samba fondi iga kuu 15% oma brutopalgast. Sellega kogub ta veel 700 000 eurot juurde.
Ongi miljon koos.
Ma olen siin teinud mõned lihtsad eeldused (1):
1. Laura pensionifondid investeerivad kogu raha aktsiatesse ja kulutavad Laura rahast tasudeks vähem kui pool protsenti aastas. Loe lähemalt, miks see tähtis on.
2. Laura brutopalk tõuseb vähehaaval – keskmiselt nii 3% aastas. Aktsiate hinnad globaalsetel turgudel kasvavad järgmistel kümnenditel keskmiselt 5,5% aastas. See on natuke vähem kui maailma aktsiaturud viimase saja aastaga tegelikult tootnud on. Millist tulu turud tulevikus pakuvad, ei tea keegi ette – võibolla palju vähem, võibolla rohkem. Kindel on see, et kasv pole ühesuunaline: kui majanduses on head ajad, näeb Laura oma vara vahvat kasvu. Kriiside ajal tuleb tal alla neelata suuri kukkumisi. Jällegi: tuleviku ennustada ei oska keegi, aga seni on kõige paremini läinud nendel investoritel, kes nii headel kui ka halbadel aegadel kindlalt kursil püsivad.
3. Siit kolmas, kõige olulisem eeldus: Laura teeb teise ja kolmandasse sambasse sissemakseid järjekindlalt iga kuu. Ta ei tõmble. Ta ei satu paanikasse, lugedes ajalehest, et käes on krahh ja aktsiahinnad kukuvad kolinal. Ta ei vaheta oma madala kuluga fondi kõrge tasuga fondi vastu, kui müügimees talle kaubanduskeskuses mingi värvilise graafiku nina alla pistab. Lühidalt: Laura pani oma sissemaksed 25-aastaselt jooksma ja rohkem sellega oma pead ei vaevagi.
(1) Arvutused on siin – kui soovid, tee failist koopia ja proovi muid eeldusi.
Milleks me liitumistasu kasutame?
Liitumistasusid kasutame meie ühise ettevõtte arenduseks ja liikmete huvide eest seismiseks. Esimeste liikmete tasudest tegime vajalikud kulutused, et koguda Tuleva algkapital, tutvustada Tulevat laiemale avalikkusele ning ette valmistada kõik vajalik meie ühise fondivalitseja käivitamiseks ja Finantsinspektsioonilt tegevusloa taotluseks. Edasi katame liikmetasudest kulud järgmisteks tegevusteks:
Liikmehaldus ja -teavitus
Tuleva veebilehe, blogi ja teiste infokanalite arendus
Ettepanekute väljatöötamine ja mõjuanalüüsid Eesti pensionisüsteemi paremaks muutmiseks, koostöö rahandusministeeriumi ja teiste riigiasutustega
Tuleva IT-süsteemide arendus
Vabatahtliku pensionifondi ja muude pikaajalise investeerimise toodete analüüs ja ettevalmistus.
Sinu liitumistasu aitab läbimõeldud, suure mõjuga ideed otsustajateni viia.
Iga säästetud euro annab Rootsi inimestele umbes kolmandiku võrra rohkem pensionit kui sama raha meie inimestele. Eesti vajab targemat, mõõdetavate eesmärkidega pensionistrateegiat.
Laua taga, kus varem oli lisaks ametnikele ja poliitikutele kohta vaid pankade ja kindlustusseltside esindajatel, on Tuleva Eesti esimese pensionikogujate ühendusena tõsiseks partneriks nii Rahandusministeeriumile kui teistele riigiasutustele.
Aitame teha seadused paremaks, et need kaitseks eelkõige meie, inimeste huve. Et igast täna säästetud eurost saaksime tulevikus maksimaalse kasu meie ise, mitte pankade omanikud.
Esimesed võidud on käes. Näiteks:
Eesti inimesed hoidsid ainuüksi eelmisel aastal kokku 1,5 miljonit eurot, sest Tuleva ettepanekul keelas riik fondivalitsejatel võtta inimestelt pensionifondi vahetamise eest kõrget tasu.
Saatsime 2300 allkirjaga riigikokku ettepaneku reformida teise pensionisamba väljamaksed, et inimesed saaksid raha kasutada väiksemate kuludega ja tegelikest vajadustest lähtuvalt.
Me ei korralda pikette ega loobi tühja kriitikat. Oleme otsekohesed, analüüsime probleeme ja pakume konstruktiivseid lahendusi.
Tuleva on sotsiaalne ettevõte, mille eesmärk on teenida liikmetele tulu.
Tuleva idee on, et inimesed ise koguvad koos oma tuleviku jaoks raha, kasutades kaasaegseid tehnoloogiaid ja jättes kõrvale nii palju vahemehi ning lisakulusid kui võimalik.
Igal aastal arvestame liikmeboonust kõigile liikmetele, kes on oma II ja/või III samba vara toonud Tuleva pensionifondi. Liikmeboonus on algul hästi tilluke, aga kasvab koos pensionivara kasvuga. Boonus kantakse sinu isiklikule kapitalikontole Tulevas. Sellega kasvab sinu osalus Tuleva omakapitalis ja see osalus teenib omakorda tulu.
Kui Tuleva areneb, meie fondide maht kasvab ja loome uusi investeerimistooteid, teenib ühistu kasumit ja kasumi jagame liikmete vahel, nii nagu põhikirjas kokku lepitud.
Nagu ettevõtlustuluga ikka – see sõltub sellest, kui hästi meie ühisel ettevõttel läheb. Tuleva asutajad on ise veendunud, et 125 euro suurune liitumistasu tasub ennast kuhjaga – aga lubadustest hoidume.
Kuidas liikmeboonust arvutatakse?
Aasta lõppedes
arvutame, kui palju oli igal Tuleva liikmel möödunud aasta jooksul keskmiselt Tuleva pensionifondide osakuid;
korrutame selle 0,05%-ga ja kanname tulemuseks saadud summa tema liikmekapitali kontole;
iga 5 aasta tagant otsustavad Tuleva liikmed üldkoosolekul, kas maksta kapitalikontodele kogunenud kasum välja või hoida see edasi investeerituna.
Tuleva on ärksate inimeste kogukond.
Igal ühistu liikmel on õigus hääletada üldkoosolekul ja valida Tuleva juhtimis- ja kontrollorganeid ning neisse kandideerida. See on ametlik osa ja väga tähtis.
Igapäevaselt jagame Tuleva liikmete vahel teadmisi ja vahetame mõtteid Tuleva liikmete facebook-i grupis, e-maili ja telefoni teel ning töögruppides. Meie kogukonnas on ühiskondliku närviga erinevate eluvaldkondade tippspetsialiste ja tavalisi inimesi, kes on valmis võtma vastutuse, et leida paremaid võimalusi oma tuleviku kindlustamiseks.
Tuleva tiim kuulab liikmete tagasisidet ja ettepanekuid väga tõsiselt. Me oleme alles alguses ja usume, et mitme tuhande ärksa inimese tarkuses on jõud, mida me alles õpime meie ühise kasu ja Eesti arengu nimel rakendama.
Kuidas need numbrid arvutatakse?
Tulumaksusoodustus on lihtne: riik maksab sulle kolmandasse sambasse pandud rahalt varem kinnipeetud tulumaksu tagasi. Tulumaksutagastus kehtib sissemaksetele, mis ei ületa 15% sinu aastatulust või 6000 eurot, kumb iganes on väiksem number.
Sinu maksimaalne sissemakse kolmandasse sambasse on seega 15% x bruto aastapalk. Kui sinu palk on üle 3333 euro kuus (bruto), siis pead arvestama, et maksimaalselt saad kolmandasse sambasse panna aastas 6000 eurot.
Tulumaksutagastus võrdub 20% x sinu kolmandasse sambasse sissemakstud summa.
NB! Sinu tulumaksusoodustus ei saa olla suurem kui sinu tulu pealt makstud tulumaks. Seega: kui sinu bruto kuupalk on alla 614 euro kuus, siis sinu maksimaalne tulumaksusoodustus on väiksem kui 15%. Täpsemalt on sinu maksimaalne tulumaksusoodustusega kolmanda samba sissemakse kuus: kuupalk*0,964 – 500.
Alla 519-eurose kuupalga pealt ei maksa sa tõenäoliselt tulumaksu ja seetõttu ei ole sul kolmandasse sambasse investeerimisel ka tulumaksusoodustust.
Kolmanda samba sissemakse tegemise info
Kui sul on III samba valikuavaldus tehtud, siis logi sisse oma internetipanka ning tee makse järgmiste makserekvisiitidega:
Saaja: AS Pensionikeskus
Saaja arveldusarve (vali endale sobiv):
Luminor Pangas: EE961700017004379157
SEBs: EE141010220263146225
Swedbankis: EE362200221067235244
Viitenumber: Sinu pensionikonto number (Selle leiad siit. Pensionikonto number on sama nii II kui III sambas.)
Makse selgitus: 30101119828
NB! Kui maksad välispangast, siis viitenumbri väli jäta tühjaks ning kirjuta selgituse väljale: 30101119828,IK:sinu isikukood (Näiteks: 30101119828,IK:37012112333)
Vali vasakul menüüs Registrid ja päringud ➔ Minu sissetulekud. Näed sel aastal teenitud brutotulu nende andmete alusel, mida väljamaksjad tänaseks maksuametile esitanud on.
2Kontrolli andmeid
Kontrolli väljamakse tegija lõikes, kas väljamakse summalt on kinni peetud tulumaks või mitte. Selleks kliki väljamakse tegija nimel ning koondinfo viimases tulbas näed infot kinni peetud tulumaksu kohta.
Pane tähele, et aasta lõpus brutotulu arvutades ei pea pea jälgima oma töötasult igakuist tulumaksu kinni pidamist, vaid brutosummat aastas kokku ja seda, kas see jääb üle või alla tulumaksuvaba piiri. Küll aga on oluline jälgida tulumaksu kinni pidamist iga tulurea kohta eraldi näiteks dividendide jm tulude lõikes.
3Liida juurde tulu
Võimalik, et aasta viimaste kuude palgaandmeid pole sinu tööandja veel deklareerinud. Seda saad kontrollida, klõpsates iga väljamaksja nimel. Liida puuduolevad andmed brutotulule juurde.
Kui tead, et sinu arvele on tänavu veel tulu laekumas, liida see ise juurde. Ise võid veel juurde liita tulud, mida sa plaanid selle aasta tuludeklaratsioonis lisaks deklareerida: dividendid, üüritulu, ühisrahastuse portaalide makstud intressid, tulu väärtpaberite või muu vara võõrandamisest. Loe arvestuse pidamise kohta Kristi Saare artiklit.
Pane tähele, et selle aasta arvestusse lähevad kõik tulud, mis jõuavad sinu kontole sel aastal (kui detsembripalk laekub jaanuaris, läheb see järgmise aasta tulude arvestusse).
Ära muretse, kui sa täna päris täpselt oma aasta brutotulu suurust ei teagi. Arvuta välja umbkaudne summa ja siis leia kalkulaatoriga optimaalne kolmanda samba rahapaigutus. Kui tegelik aasta sissetulek kujuneb oodatust suuremaks, jääb sinu sissemakse lihtsalt natuke alla tulumaksusoodustuse limiidi. Midagi hirmsat ei juhtu ka siis, kui paigutad kolmandasse sambasse natuke üle maksusoodustuse limiidi. Seadus seda ei keela – limiiti ületavalt summalt ei saa sa lihtsalt tulumaksu tagasi.
Kuidas need numbrid arvutatakse?
Kui kulutus on ühekordne, arvutab kalkulaator tuleviku väärtuse kasutades valemit:
FV=PV * (1+r)n, kus:
FV on tulemus ehk kolmandasse sambasse paigutatud raha tulevikuväärtus
PV on kolmandasse sambasse praegu kogutav summa. Kuna koguja paigutaks kolmandasse sambasse nii ostusumma kui ka tulumaksutagastuse, on PV = ostusumma + tulumaksutagastus 20%.
r on aastane tootlusmäär, mille kasutaja valib.
n on täisaastates aastate arv 65. eluaastani.
Kui kulutus on korduv, leitakse iga perioodi (päev, kuu, kvartal või aasta) tuleviku väärtus eraldi kasutades sama valemit. Kõigi perioodide tulevikuväärtused liidetakse kokku.
Kalkulaatoris kulutatav tootlus ei ole kindlalt tagatud ega põhine tegelikul turutootlusel, vaid kasutaja valikul. Investeerimisel tuleb arvestada ka kaasnevate riskidega. Investeeringu väärtus võib ajas nii suureneda kui ka väheneda.
Tulumaksutagastuse arvutuse aluseks on tulumaksumäär 20%. Tulumaksu saab tagasi sissemaksetelt, mis on kuni 15% brutosissetulekust, kuid mitte rohkem kui 6000 eurot. Tulumaksu saab tagasi juhul, kui oled tulumaksu maksnud. Eeldame, et suunad saadud tulumaksutagastuse tagasi III sambasse.
