Ühes ettevõttes on 70% töötajatest tõstnud oma II samba maksemäära. Teises napilt 18%. Palgad on mõlemas sarnased. Kas mõni firma tõmbab ligi usinamaid säästjaid või on mingi muu mõjur mängus? Nobeli majanduspreemia laureaat Richard Thaleril on ettevõtete juhtidele lihtne sõnum: kui sinu inimesed ei säästa piisavalt, on see sinu süü.

Richard Thaleri arvates on pikaajalise säästmise soodustamine mitte finantstehniline, vaid käitumuslik probleemküsimus. Aga see ei ole ka lahendamatu mõistatus, sest nii käitumisteadus kui maailma praktika pakuvad välja väga lihtsaid vahendeid selleks, et inimeste kogumine oleks tulemuslikum. Seepärast peabki Thaler seda juhtide süüks: kui vahendid on olemas, miks neid siis mitte kasutada?

Thaleri (ja maailma parimate pensioniplaanide) soovitused on lihtsad: automaatne liitumine, automaatne säästumäära tõstmine, hea vaikimisi valik madala tasuga indeksfondi ning selge viis kogumisplaan endaga kaasa võtta. Need kõik võiksid olla laual, kui inimene töökohta vahetab.

Mida tublimad Eesti ettevõtted teevad (ja teised ei tee)?

Saatsin kümnele tuttavale ettevõtte juhile küsimuse: mitu protsenti sinu töötajatest on tõstnud II samba maksemäära? Sain teada, et meil on „supersäästjatega” ettevõtted, „tublide säästjatega” ja siis „tavalised” ettevõtted, kus maksemäära tõstnute osakaal on sarnane Eesti keskmisele.

Mul ei ole voli nende ettevõtete nimesid avalikustada – seda saab iga firma ise teha. Mõnes neist töötab 70 inimest, suurimas üle tuhande. Need on teadmusmajanduse ettevõtted, kus kõrgem haridus on enamiku tööülesannete täitmise eelduseks ja kus on palgad tublisti üle Eesti keskmise. Nad kõik hoolivad väga oma töötajatest, sest heade inimeste leidmine on nende üks suurimaid katsumusi.

Ja ometigi liiguvad nende töötajad väga erineval teel. Ühed koguvad iga töötamise aastaga kordades rohkem ning maksavad seejuures vähem tulu- ja sotsiaalmaksu. Teised saavad Eesti keskmise tulemuse. Kusjuures ei saa öelda, et ühe ettevõtte töötajatel oleks märgatavalt suurem finantskirjaoskuse tase kui teistel.

Mida siis hea juht teha saab, et tema töötajatel oleks lihtsam ja tõhusam tulevikuks koguda? Hea uudis: tänu Eesti süsteemile saab juht teha seda, mida ta enamasti väga hästi oskab ehk töötajatega rääkida.

Investor Toomas samas kontoris

Äripäeva peatoimetaja Igor Rõtov kommenteeris oma kolleegide kõvasti üle keskmise säästuharjumust: „Kui olla igapäevaselt samas kontoris Investor Toomasega, siis midagi jääb külge ka.”  Kõigil ei ole Investor Toomast kontoris istumas, aga juhil on lihtne sarnast mõju saavutada. Kuidas?

Tee info lihtsaks. Iga mõtlev inimene tahab otsuse oma tuleviku rahaasjade osas ise ära teha. Selleks peab enne keegi teine infomürast läbi närima ja valikuid selgelt esitama. Kui ettevõtte ees seisvate valikute selgelt esitamine tuleb igale juhile lihtsalt, miks ei peaks ta siin sedasama tegema?

Tuleta meelde tähtaegu. Kõiki asju saab teha homme. Aga päriselt saavad asjad tehtud siis, kui neil on tähtaeg. Miks see peaks isiklike rahaasjade korda ajamisel olema erinev, kui mõne suure projekti õigeks ajaks ära tegemisel?

Innusta isikliku eeskujuga. Ettevõtte ei pea kedagi sundima, kui juht lihtsalt isikliku eeskujuga innustab. Üldiselt ei taha meist keegi kuulda, mida me „peame” tegema. Aga juhid (ja lapsevanemad) alahindavad tihti kui suured eeskujud nad oma ettevõtte töötajatele on. Siin on sinu võimalus särada näidates oma käitumisega, kuidas sa ettemõtlemist ja head finantsdistsipliini tähtsaks pead.

Tulevikuks säästmine ei ole pehme teema. Ettevõtte juhi käes on tööriistad, millega töötaja kogunenud kapital võib erineda sadades tuhandetes eurodes. Kõige vahvam on see, et selleks ei pea ettevõtte midagi ise juurde maksma vaid aitama töötajad ise paremaid otsuseid teha. (2)

Korduma kippuvad küsimused

1. Kuidas mõjutab II samba sissemakse tõstmine netopalka?

Järgmisest aastast toimub mitu maksumuudatust, mis aitavad paljudel rohkem investeerida ilma, et tuleks midagi loovutada sissetulekust. Siin kalkulaatoris saab igaüks vaadata, kuidas sissemakse tõstmine tema netopalka mõjutab.

2. Millal saab II samba sissemakse protsenti muuta? 

Sissemakse protsent muutub kord aastas 1. jaanuaril nende avalduste põhjal, mis on esitatud hiljemalt eelneva aasta novembri lõpuks. Seega, et uuel aastal rohkem koguda, tuleb avaldus ära teha enne 30. novembrit. 

Kui sulle makstakse jaanuari alguses välja palk detsembris tehtud töö eest, siis arvestatakse juba jaanuaris laekuvas palgas suuremat II samba sissemakset.

3. Kuidas sissemakse suurendamine tulumaksukoormust vähendab?

Kuna II samba sissemaksed on tulumaksuvabad, peetakse töötasult vähem tulumaksu kinni. Seega, sissemakset tõstes jõuab II sambasse tulumaksumäära ehk 22% võrra suurem summa, kui see, mis muidu laekuks pangakontole. Niisiis, II samba sissemakset suurendades maksad veelgi vähem tulumaksu ja saad tulevikuks rohkem koguda.

4. Millal ja kuidas saab II samba vara kasutada?

II sammas on sinu oma, täpselt nagu sinu pangakontol olev raha ning saad seda kasutada just siis, kui soovid. Tasub aga tähele panna, et riik on seadnud mõned tingimused vara kasutamiseks, olenevalt millal plaanid seda teha. Enne eelpensioniiga saab raha välja võtta ainult täies ulatuses ja sel juhul peab riik kogu summalt kinni tulumaksu. Samuti kaob varakult väljudes 10 aastaks võimalus uuesti II sambas koguda. Alates 60. eluaastast on võimalus ise valida, millal, kuidas ja mis ulatuses II sambast väljamakseid teha. Kõige maksusoodsam on seadistada igakuised fondipensioni väljamaksed, mis on tulumaksuvabad.

1. Kui sa tahad teada, mis on sinu ettevõttes II samba makset tõstnud töötajate osakaal sinu ettevõttes, siis seda oskab sulle öelda raamatupidaja, kes teeb palgaarvestusi.
2. Pane tähele, et sa ei pea andma oma töötajatele investeerimisnõu. Sa pead lihtsalt andma neile teada, et laual on „tasuta raha” (maksusoodustus), mille riik on neile eraldanud, aga mida nad teadmatusest ei kasuta.

Neli aastat tagasi koos viimase kogumispensionide reformiga tekkis võimalus investeerida oma II samba vara väljaspool pensionifonde. Seda võimalust nimetatakse pensioni investeerimiskontoks (PIK). Tänaseks on PIK-i kaudu võimalik investeerida ka laiapõhjalisse maailma aktsiate indeksifondidesse ning teha seda isegi veidi odavamalt kui Tuleva või mõne muu pensionifondi kaudu. Ent sellegipoolest mina oma II sammast PIK-i ei vii ja sõbrale seda ka ei soovita.

Pensioni investeerimiskonto

Kõigepealt tuletame meelde, mis asi see PIK üldse on? See on võimalus neile, kes soovivad oma II samba raha eest ise investeeringuid teha. Pangas avatud pensioni investeerimiskontole saad II samba säästude eest osta üksiksaktsiaid, võlakirju ja investeerimisfonde. Kui tahad, võid sellel kontol oma vara ka lihtsalt rahas hoida. Igakuised sissemaksed PIK-i käivad täpselt samade reeglite järgi nagu II samba pensionifondis, aga väljamaksetel on mõned olulised erinevused. (1)

Millised on tasud?

Nagu paljude investeerimistoodetega, on PIK-i tasud oluliselt keerulisemad kui pensionifondil ja sõltuvad sellest, kuidas toodet kasutada. Äsja tuli LHV välja ühe olulise muudatusega: alates järgmisest aastast kaovad neil ära PIK-i tehingutasud ning need asenduvad ühetaolise haldustasuga, mis sõltub koguja II samba vara mahust.

Seega, nüüd on LHV PIK-i tasusid otseselt võimalik võrrelda pensionifondide (näiteks Tuleva) jooksvate tasudega. Näiteks, alates järgmisest aastast on LHV PIK-i kaudu võimalik koguda II sammast globaalses indeksfondis kogukuluga 0,18% aastas (kasutan nende pakkumises olevat Amundi Prime All Country World UCITS ETF-i (sümbol WEBN). See on 0,11 protsendipunkti ehk 11 eurot iga 10 000 euro vara kohta aastas odavam kui Tuleva fondis kogumine. Tuleva liikmed saavad tasust 0,05 protsendipunkti kapitalina tagasi ehk siis meie jaoks on vahe 6 eurot. Eeldusel, et see on ainus investeering PIK-i kaudu.

Kas peaks vahetama?

Mina kogun rahulikult Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondis edasi.

Oleme Tulevas kogudes saavutanud aastate peale parema tulemuse ning oleme kindlad, et sama trend jätkub ka tulevikus. Mitte sellepärast, et Tuleva töötajad oleksid kuidagi targemad, vaid koos tegutsedes oleme teinud paremad valikud ja suudame püsida kindlalt kursil.

• Eelmisel aastal tõstis üle 40% meie II samba kogujatest oma maksemäära, samal ajal kui ülejäänud fondivalitsejate juures oli see näitaja 10% juures. 
• Selle aasta algusest on Eestis alustanud III sambasse kogumist 6000 inimest ja nendest tervelt 4000 on teinud seda Tulevas. Ligi 40% kõigist III samba sissemaksetest teevad meie III samba fondi kogujad.
• Viimase viie aastaga on vara meie pensionifondides tootnud keskmiselt 12% aastas, samal ajal kui Eesti II samba keskmine tootlus on olnud napilt 7% aastas. (3)

Ja kogu selle tegevuse juures on meie tasud kordades madalamad kui teiste fondivalitsejate juures keskmiselt. Meil ei ole hea valik paljude kehvade valikute vahele ära peidetud. Meil ongi ainult head valikud. Sest Tuleva huvid on kogujate huvidega joondatud.

Mida oma kogumises muuta?

Seetõttu on ainsad muudatused, mida ma üldse kogumises teinud olen alates Tuleva käivitamisest need, et esimesel võimalusel alustasin maksimaalsel määral kogumist ka meie III samba fondis ning tõstsin oma II samba sissemakse 6% peale. Miks nii?

Ma olen jätkuvalt kindel, et need sammud (vali madala tasuga laialt hajutatud indeksfond, suurenda II samba makset ja pane III sammas täis) tasub kindlasti oma tuleviku kindlustamiseks enne ära teha, kui hakkad PIK-iga katsetama. Tee need kohe ära, sest mida varem alustad, seda vähem pead sama tulemuse saavutamiseks pingutama.

Aga kui sul on need sammud kõik tehtud ja ikkagi tunned suurt huvi PIK-i vastu, pea meeles järgmist:

1. Ära võta tarbetut riski, mille eest preemiat ei maksta. LHV ülevaate järgi on levinumateks investeeringuteks PIK-il üksikaktsiad ja kitsa geograafilise või sektori suunitlusega fondid. Globaalne hajutamine on üks väheseid tasuta lõunaid finantsmaailmas ja see, kes seda ei kasuta, jätab raha lauale.
2. Tasud on tootluse vaenlased. PIK-i valikute hulgas on lisaks mõnele madala tasuga indeksfondile ka hulk kõrge tasuga fonde. Ära vali kogemata valet fondi.
3. Muuda investeerimine automaatseks. Täna on PIK-i kantud rahast 20% kontol jõude seismas (2). See raha ei teeni tootust ja seda näitab ka PIK-i investeeritud varade keskmine tootlus, mis on alla jäänud isegi Eesti pensionifondide keskmisele, rääkimata maailmaturust.
   

🎧 Salvestasime samal teemal ka Tuleva Taskuhäälingu saate, mida saad kuulata näiteks Spotify’st või Apple Podcastist.

(1) Kui PIK-ist saab ühekorraga raha välja võtta samamoodi kui pensionifondist, siis tulumaksuvabalt regulaarsete väljamaksetega ehk fondipensioni kaudu raha kättesaamiseks pead enne PIK-i kogunenud raha viima mõnda pensionifondi.

(2) LHV viimane ülevaade PIKi kantud rahade kasutamisest ja tootlusest.

(3) Pensionifondide tootlusi saab võrrelda pensionikeskuse lehel. Oma isiklikku II ja III samba tulemust saad vaadata ja võrrelda teiste fondide, maailmaturu ja inflatsiooniga Tuleva veebis sisselogides.

Artiklis on uuendatud Tuleva tasusid 1. detsembril 2025, alates millest on meie fondide tasud 0,29%.

Jaanuaris 2017 kogunes viis verinoort IT-inseneri Tuleva kontorisse, et järgneva nädala jooksul midagi asjalikku valmis ehitada. Sellest sai alguse üks ägedamaid töövorme, mida mina seni oma karjääris olen kasutanud. Pärast mitmeaastast pausi tegime just uue sprindi ja ehitasime valmis meie uue kogumisfondi mootori.

Taustaks: IT-sprint, kus mujal töötavad arendajad tulevad nädalaks Tuleva kontorisse midagi ehitama, ei olnud Tuleva äriplaanis. Sattusime sellise töövormi peale olude sunnil, kuna muud variandid tundusid kehvemad. Huvi korral loe juurde esimeste sprintide päevikuid.

Seekordne sprint algas juba pühapäeva õhtul rebitud sealiha takode ning nädala planeerimisega. Ka osalejate tehniline onboarding sai juba nädala varem tehtud. Nii läks töö esmaspäeval käima justkui polekski tegemist esimese tööpäevaga uues kohas. Esimesed kolm sprindipäeva möödusid nii kiirelt, et ei jõudnud ühtegi märget päevikusse teha.

Neljapäev: kuus aastat ilma sprindita

„Täna saame asja tööle,” on Erik sprindi neljandal päeval lõunasöögile suundudes veendunud. Ehitame VI sprindil Tuleva täiendava kogumisfondi tehnoloogilist platvormi. Reedeks peab olema võimalik meie veebilehe kaudu kanda päris raha hetkel veel mängufondi kontole ning süsteem peab õigel hetkel lisama õige arvu mängufondi osakuid sinu kontole. Osakute register peab igal ajahetkel klappima ja maksed fondi jõudma.

Ülesande kallal pusib kuus arendajat ja üks disainer. Erik on meil vana tuttav ja korra juba sprindil käinud. Päevatööna veab ta Codeborne-i. Vootele arendab energeetikaturu rakendusi, Samuel ehitab arvutimänge ning Hendrik parandab Wise-is maksete kogumist. Lisaks muidugi ka meie enda tiimist Erko, Sander ja Taimar. Pole vaja vist lisada, et kõigi osalejad koguvad oma II ja III sammast Tulevas.

Tuleva V sprindist on möödunud üle kuue aasta. Meie kogujate arv on selle ajaga kasvanud vähem kui 10 tuhandelt inimeselt 80 tuhandeni ja varade maht 150 miljonilt eurolt 1,3 miljardini. Kuidas me siis vahepeal hakkama saime?

Põhimõtteliselt nii, nagu enamik ettevõtteid: võtsime häid inimesi täiskohaga tööle. Kõigepealt liitus meiega toote- ja tehnoloogiajuht Erko, siis kasutajakogemuse spetsialist Minna, disainer Taimar ja arendaja Sander ning püsiva freelancer’ina Jordan. Kui varem vaheldusid üksikud aktiivsuspuhangud pikkade vaikusperioodidega, kus ühtegi rida koodi ei lisandunud, siis viimased poolteist aastat on toimunud arendustöö iga päev.

Aga kahjuks suudab Tuleva palgal hoida vaid paari IT-spetsialisti. Samas ma tean, et meie liikmete hulgas on kümneid või isegi sadu väga häid spetsialiste, kes tahaksid Tuleva ehitamisele kaasa aidata. Minus süveneb järjest enam tunne, et ühe inimese palkamisega jääb 10 liiget ilma võimalusest meie arengusse panustada.

Kogukonna panustamine ei ole meile nice-to-have feature, vaid meie olemus. Me tegutseme koos Tuleva liikmetega, mitte nende kohal. Meie kapital on horisontaalne, inimeste-vaheline usaldus, mitte taevasse ulatuvad pangahooned, 170 aastat tegutsemisajalugu Rootsis ega ka mitte miljardiline valuation. See usaldus põhineb päris inimeste kogemusel koos töötamisest. Ma olen üsna kindel, et see usaldus on meie peamine tugevus, olulisem veel, kui madalad tasud või passiivne investeerimine.

Seepärast jõuame Erkoga suve lõpuks järeldusele, et aeg on tagasi liikuda oma juurte juurde ja raske südamega lepime tootetiimiga kokku töölepingute lõpetamise. Edasi siis sprindid ja vahepealsetel perioodidel peab Erko hakkama saama ilma püsiva tiimita.

…

Nii, täna veel asja siiski tööle ei saa.

Reede: show, don’t tell

Sprindi viimane päev on ikka pingeline. Kell 15.00 on lõpp. Seejärel on demo, kus tuleb näidata, mis töötab. 95% valmis ei ole veel valmis. Seepärast ongi ärevus kõrge.

Aga demo läheb just nii, nagu peab. Igaüks saab Tuleva lehel sisse logides kanda euro või paar meie fondi mängukontole ja mõne aja pärast ilmuvad osakud „automaagiliselt” päris kontole. Ja need, kelle makse oli vigane, saavad automaatselt raha tagasi. Töötab!

Kui tahad näha, mida täpselt arendajad sprindiga tegid, siis meie kood on Githubis open source’ina kõigile näha.

Retro: pulling tasks

Lõpetame nädala retroga, sest tahaks ju järgmine kord veelgi paremini teha. Olen teadlik, et arendajad ei pruugi alati kõige jutukamad olla, seepärast suundume lähimasse Telliskivi baari. Probleemi siiski avatusega pole – laud täitub kibekähku erivärviliste märkmepaberitega. Läbisegi kasutame mad–sad–glad või start–stop–continue tähiseid, et nädalat kokku võtta.

Mind on alati võlunud, kui põhjalikult sprindil käinud arendajad nädala tööd ja keskkonda analüüsivad. Saan teada, mida tähendab „kitsas köök” või miks Redux ei ole enam see vinge tööriist, millega hea front-end arendaja tahaks toimetada.

Kui välja toodud kitsaskohad on pea alati erinevad, siis positiivne langeb sprindist-sprinti kokku: võimalus nädal aega järjest lahendada huvitava ja ise-organiseeruva arendajate tiimiga konkreetne ülesanne; kitsas skoop; end-to-end arendus, mis päädib live-demoga; task pulling, mitte pushing; kõik samas ruumis. Need on asjad, mis lubavad ülesannet nautida.

See meenutab mulle Tuleva alguspäevil loetud Jim Collins’i raamatut „Good to Great”, kus on kirjas: „Expending energy trying to motivate people is largely a waste of time. If you have the right people on the bus, they will be self-motivated. The real question then becomes: How do you manage in such a way as not to de-motivate people?”

Meil olid selgelt õiged inimesed bussi peal. Nad tulid sprindile selleks, et endale parem toode ehitada. Sprindi vorm on hea võimalus vältida asju, mis motivatsiooni tapavad.

Järgmine sprint juba kalendris kirjas

Tuleva VII sprint toimub 1.–5. detsembril. Selleks ajaks loodame, et meie fond on finantsinspektsioonis ka ära registreeritud. Siis saame järgmisel sprindil teha ära täiendava kogumisfondi onboardingu ja väljamakse osa, et sprindi lõpuks saaksime juba päris raha päris fondi kanda. Anna meile teada, kui tahad ka osaleda!

Jälle uus piir ületatud: Tuleva III Samba Pensionifondi vara maht ületas oktoobri alguses 400 miljonit eurot. Kuue aastaga oleme kasvanud nullist Eesti suurimaks III samba fondide valitsejaks.

Kui me 2019. aastal oma III samba fondi lõime, oli III sammas vajunud justkui varjusurma. Pole ime, sest pankade ja kindlustusfirmade III samba toodete kõrged tasud, tarbetu infomüra muutsid selle kasutamise raskeks. 

Täna kogub III sambas juba iga viies palgasaaja ja oktoobri alguses kerkis III samba fondide varade kogumaht üle 1 miljardi euro. Eriti hea meel on mul aga selle üle, et meie kogujatele kuulub sellest ligi 40%. Sellega oleme Eesti suurim III samba pensionifondide valitseja.

See on hea tõestus, et kui toode on arusaadav ja õiglane, siis inimesed kasutavad seda.

Mis on meie „salaretsept“?

Tuleva asutajad on algusest peale kindlad olnud, et inimeste finantskirjaoskuse parandamise asemel peaksime hoopis meie finantssektoris õppima inimkeeles rääkima. Ma ei nõustu levinud  väitega, et inimesed ei hooli oma tuleviku kindlustamisest. Hoolivad küll, aga finantssektor ei suuda või ei taha seda inimesele lihtsaks ja arusaadavaks teha. Tõenäoliselt on meil see Tulevas õnnestunud paremini kui pankadel.

Mida me siis teistmoodi teeme? Esiteks, me ei aja inimesi segadusse. Meil ei ole hea ja teaduspõhise strateegiaga toode kümnete muude pakkumiste vahele ära peidetud. Pikaajalise tulemusliku kogumise retsept on lihtne: 

1. alusta vara,
2. kasuta ära maksusoodustusega võimalused enne, kui mujale investeerid,
3. kogu madala kuluga aktsiafondis,
4. ja püsi kursil nii headel kui halbadel aegadel. 

Finantsmaailm on täis infomüra, mis halvab otsustusvõime, seepärast oleme teinud valiku võimalikult lihtsaks.

Tõenäoliselt aitab meie edule kaasa ka näiteks see, et oleme aidanud meie kogujatel III sammas enda jaoks ümber raamistada. III sammas ei ole ju surmigav pensioniks kogumine. See on tegelikult investeering, mis tänu maksusoodustusele pakub kogumisel vinget võimendust ning seepärast kasutabki iga mõistlik investor selle võimaluse esmajärjekorras ära. 

Kuidas meie kogujate vara kasvab?

Tuleva III samba edu taga pole vähem tähtis, et meie kogujate vara on teeninud head tootlust – oluliselt paremat, kui pankade vanades fondides. (1) Hea tootluse on toonud see, et me investeerime indeksfondi ehk hajutame oma vara maailma kõige edukamate ettevõtete aktsiate vahel ning nii saame hoida fondi tasud võimalikult madalad. Mida vähem peame kogujatena maksma tasudeks, seda rohkem jääb meile endale alles. Pangad ei taha seda eriti tunnistada, sest kõrged tasud aitavad ju neil kasumit teenida.

Me ei karda aktsiaturgude lühiajalisi kõikumisi, sest kogujale on tähtis kõrge tootlus tema tööelu jooksul kokku. Kuigi mineviku põhjal ei saa lubada, mis juhtub tulevikus, siis kõige paremad eeldused hea tootluse saamiseks on just madala tasuga aktsiafondis ning seda on näidanud ka Tuleva kogujate vara kasv.

Kuigi keskmine vara III samba kontodel on veel väike, ei näita see suurt midagi. Palju olulisemad on hoopis kaks teist asja. Esiteks, et kuigi meie keskmine III samba koguja panustab täna veel 6% palgast, siis aasta-aastalt on meie hulgas järjest rohkem sissemaksete maksimeerijaid. 

Seepärast pole juhus, et meie kogujate seas on täna juba üle 6000 inimesel kogunenud II ja III sambasse kokku üle 50 000 euro. Nende inimeste arv kasvab mühinal, sest kõige suurem tõenäosus rohkem vara omada on ikka neil, kes teevad regulaarselt tublisid sissemakseid. Lisaks III samba maksimeerimisele on nad tõstnud oma II samba sissemakseid, sest ka neile sissemaksetele laieneb tulumaksusoodustus.

Seepärast ei ole suure kontojäägiga kogujate seas ainult väga kõrge sissetulekuga, vaid nende hulgas on ka keskmist palka teenivaid töötajaid. Tulumaksusoodustus aitab ikka neid, kes ise panustavad.

Samamoodi edasi!

Kuue aastaga oleme koos suutnud anda III sambale hoo sisse – see pole enam vähestele sobiv nišitoode, vaid võimsa maksusoodustusega paindlik investeerimistööriist paljudele. Tänud, et kogud koos minuga. Ja palju õnne meile kõigile!

(1) III samba fondide tootlusi saad võrrelda pensionikeskuse lehel. Pea meeles, et alati tasub vaadata võimalikult pika aja tootlust. Ja kui tahad näha, kui palju sina oled teeninud, siis logi sisse kas Tuleva lehel või pensionikeskuse kaudu oma kontole ning vaata personaalset tootlust.

Hea on loota ainult iseendale, aga pikaajalisel edukal kogumisel on enamikul meist vaja abimehi. Meie väljamõeldud tegelane Laura on kogunud II sambasse lisaks enda panustele ka riigi maksulisa ja tubli tootluse.

Uuendasin just “Laura rikkaks” blogipostitust ja mu silm jäi arvutuste juures pidama tõsiasjal: maksud ja tootlus on kaks abimeest, ilma milleta peaks Laura ikka hullupööra rohkem teenima selleks, et tal tulevikus koguneks piisavalt kapitali. Näiteks võib Laura 7-aastase kogumise järel tõdeda, et vaid viiendik tema II samba fondi kogunenud rahast on tema enda sissemakse. Ülejäänu on tootluse ja maksude panus.

Süsteem aitab neid, kes ennast ise aitavad

Nagu õpetlikus muinasjutus, ei teinud abimehed päris niisama Laurale kingitust, vaid Laura pidi ikka ise ka mõned olulised sammud astuma.

Kõigepealt, Laura vahetas oma vana kõrge tasuga fondi madala tasuga indeksfondi vastu niipea, kui see võimalikuks sai. Nii on tema vara tootnud keskmiselt 2–3% aastas rohkem kui vanades pankade pensionifondides. (1)

Selline tootluse vahe pole garanteeritud, aga see pole ka juhus. Finantsturgude andmed näitavad üheselt: aktsiad toodavad pika aja jooksul rohkem kui võlakirjad, ja madala tasuga fondid toodavad paremini kui kõrge tasuga fondid. (2)

Teiseks, Laura maksimeeris paari lihtsa sammuga oma säästumäära. Vaikimisi suunab Eesti kogumispensionide süsteem sinu palgast kõrvale 2%, millele riik lisab sinu makstud sotsiaalmaksust 4%. (3) Laura hakkas kohe tööle asudes säästma 15% oma palgast III sambasse ja tõstis eelmise aasta lõpus ka II samba sissemakse 6% peale.

Nii saab Laura iga kuu 250 eurot vähem netopalka, aga tema II ja III sambasse läheb ligi 400 eurot. Ülejäänud tuleb tulumaksu ja sotsiaalmaksu arvelt. Seepärast ütlemegi, et pensionifondi nimi on eksitav. Tegemist on lihtsalt väga hea maksusoodustusega investeeringuga.

Kui see on nii lihtne, miks siis kõik ei kogu nagu Laura?

Kõik ei säästa, aga päris paljud küll. Täna kogub juba iga kolmas II samba koguja madala tasuga indeksfondis. (4) Tuleva II sambas kogujatest on juba 40% tõstnud oma II samba panust ning ligi 40 000 inimest teeb sissemakseid ka III sambasse.

Seepärast pole juhus, et kaheksa aastat tagasi, kui Tuleva alustas, oli kogu Eestis vaid üksikute inimeste II ja III sambasse kogunenud üle 50 000 euro. Täna on ainuüksi Tulevas selliseid kogujaid juba ligi 6000.

Üks maailma edukamaid investoreid Warren Buffett on öelnud, et investeerimisel edukas olemiseks ei pea olema hiiglama tark või kõike õigesti tegema. Piisab kui teed 1–2 asja õigesti, eeldusel, et sa liiga palju vigu ei tee. Õigete abimeeste valimine on lihtne viis, kuidas asju õigesti teha. 

Üks kõige suuremat kasu toov samm on II samba sissemakse tõstmine. Kui sul on see tegemata, siis tee lihtne avaldus ära enne 30. novembrit. Nii võidad juba järgmisel aastal tulumaksu arvelt sadu eurosid.

1. Loen alguspunktiks Tuleva II samba pensionifondide käivitamise mais 2017. Vaata ise oma andmetega, kui palju oleks sinu tootlus olnud mõnes vanas pangafondis võrreldes indeksfondidega. Mina võrdlesin andmeid Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi ning viie suurima aktiivselt juhitud fondi vahel 23.09.2025.
2. Maailmaturgude pikaajalise tootluse võrdluseks kasutan Dimson, Marsh ja Stauntoni andmebaasi, mille põhjal avaldab UBS kord aastas ülevaate. See näitab, et aktsiad on viimase 110 aasta jooksul edestanud võlakirju tootluse poolest enam kui 5% aastas. Tasude ja tootluse seoste kohta on parim allikas Morningstar.
3. Sotsiaalmaksust suunatud 4% ei sõltu sinu sissemakse suurusest. II sambasse makstud sotsiaalmaks mõjutab vähesel määral ka I sammast.
4. Pensionikeskuse andmetel on Tuleva liige Indrek Seppo loonud graafikumasina, kus saad oma pensionikogumist ise analüüsida.