2016. aasta kevadel andsid 22 Eesti ettevõtjat ja ühiskonnategelast üksteisele lubaduse: aitame teha pensioni kogumise Eesti inimestele soodsamaks. Me asutasime Tuleva.

Paremate pensionifondide sünni tegid võimalikuks 3000 Tuleva liiget, kes lõid asutajatega kohe esimestel kuudel kampa. Tänaseks on unistus tõeks saanud. Tuleva kaasaegsetes, madalate tasudega II ja III samba fondides kogub oma tuleviku heaks juba ligi 80 000 ärksat inimest.

Kui sa käid Eestis tööl, siis suure tõenäosusega kogud juba II sambasse. (1) II sambasse saad tulumaksuvabalt koguda 2%, 4% või 6% oma brutopalgast. Lisaks sinu oma panusele, kannab ka riik sinu II sambasse 4% sotsiaalmaksust juurde. (2) Vali täna madala tasuga indeksfond, sest mida vähem maksad tasudeks, seda rohkem jääb sulle tulevikuks. Vali Tuleva fond, sest mida rohkem inimesi koos pensioni kogub, seda soodsam on see meile kõigile.

Kui sul on vaid minut aega, 

siis ütlen järgmist:

Tuleva on sulle kasulik.

Tuleva pensionifondid on ühed Eesti soodsaimatest: praegu on jooksvad tasud ehk kogukulu sulle kogujana  0,28% aastas. Oleme tasusid järjepidevalt langetanud ning kui meie varade maht kasvab, teeme seda ka edaspidi.

Tuleva on sama turvaline kui panga fond.

Tuleva klientidel on loomulikult kõik õigused ja tagatised, mis pankade pensionifondide klientidelegi. Meid valvab finantsinspektsioon ja kogujate vara on alati fondivalitseja rahast eraldi hoitud depoopangas, milleks on SEB ning riiklik tagatisfond kaitseb kõigi teise samba pensionifondide investoreid halvima vastu. Loe lähemalt pensionikeskus.ee.

Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond

See on madala tasuga globaalne indeksfond, mis investeerib täielikult aktsiatesse. Selle fondi tootlus võib järsult aastast-aastasse kõikuda. Oodatav tootlus on sellegipoolest oluliselt kõrgem kui võlakirjafondil.

Sobib sulle, kui soovid saavutada parimat pikaajalist tootlust ja ei plaani järgmise 5 aasta jooksul kogu II sammast välja võtta. Selles fondis kogub enamik Tuleva liikmeid ja asutajaid.

Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifond

See on konservatiivne indeksfond, mis investeerib täielikult madala riskiga võlakirjadesse. Selle fondi oodatav tootlus on oluliselt madalam kui aktsiafondil. Madala riskiga on võimatu head tootlust teenida.

Sobib sulle, kui plaanid järgmise 5 aasta jooksul kogu II samba välja võtta ning oled kindluse nimel valmis tootlusest loobuma.

Oma II samba ületoomine Tulevasse on tasuta ja võtab vaid paar paar minutit.

Toon II samba Tulevasse

Lähemalt: mis on Tuleva fondide sees?

Tuleva fondid on madalate tasudega ja investeerivad selgete reeglite alusel maailma suurimate ettevõtete aktsiatesse ja maailma valitsuste võlakirjadesse. Me ei püüa turgu üle kavaldada, vaid lihtsalt hajutame riskid nii ruumis kui ajas. Kui turud on tõusmas, kasvab sinu investeerimisportfelli väärtus, samas uued fondiosakud, mida sa oma igakuise sissemakse eest saad, maksavad sulle rohkem. Kui turud on languses, ostad kompensatsiooniks uusi osakuid odavamalt.

Seda nimetatakse passiivseks investeerimisstrateegiaks. Maailma majandusteadlased peavad seda pensionikogujatele kõige mõistlikumaks. Miks? Sest kaheksal kuni üheksal juhul kümnest on passiivne investeerimisstrateegia andnud investoritele pika aja vältel paremaid tulemusi kui aktiivne fondijuhtimine (3).

Kõige rohkem saad Tulevast kasu, kui tood üle kõik seni kogunenud pensionifondi(de) osakud ja suunad ümber ka tulevased maksed. Keegi ei tea, millise fondi tootlus sinu elu jooksul kõige paremaks kujuneb, aga võid kindel olla, et säästad teenustasudelt nii palju kui võimalik. Ja need säästud omakorda jõuavad sulle pika aja vältel tulu teenida. Mina tõin juba kogu oma pensionivara Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi – sama teeb minu teada ülejäänud Tuleva tiim ja asutajaliikmed.

Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond

Sellesse fondi laekunud raha investeerime 100% aktsiatesse. (4)

Me jaotame fondi laekunud raha kolme arenenud maailma aktsiaturu indeksit järgiva fondi vahel. Miks kolm sisuliselt samasugust fondi? Seadus lubab pensionifondidel paigutada ühte indeksifondi maksimaalselt 30% vahenditest.

Niisiis investeerime:

29,08% iShares Developed World ESG Screened Index Fund

29,08% CCF Developed World ESG Screened Index Fund

29,49% Xtrackers MSCI World Screened UCITS ETF 1C

Võid linkidel klõpsates lugeda nende fondide kohta lähemalt ja vaadata, kuidas neil seni läinud on.

Ülejäänud osa meie fondi aktsiainvesteeringutest on paigutatud arengumaade aktsiaturgu järgivasse indeksifondi:

12,35% iShares Emerging Market Screened Equity Index Fund (IE)

Miks see osa eraldi on? Millegipärast on nii, et kogu maailma indeksit järgiva fondi haldustasu on kõrgem kui tema komponentide summa. Kõige suurem erinevus on just suurte turgude (arenenud riigid) ja väikeste turgude (enamasti arengumaad) fondide vahel.

Kõikide meie portfelli kuuluvate fondide juures on oluline, et nad on küll noteeritud eurodes, aga nende koosseisus on varasid, mis võivad olla noteeritud USA dollarites, Jaapani jeenides või mõnes muus valuutas peale euro. Seega, kui euro teiste valuutade vastu tugevneb, siis võib paljude meie portfellli kuulvate varade väärtus eurodes langeda. Ja vastupidi.

Põhimõtteliselt oleks Tulevale kättesaadavad ka fondid, mis valuutariski ära katavad. Me ei tee seda, sest valuutakursside kõikumine ei ole pensionikoguja vaenlane. Ajalooliselt ei ole ole keskmine pikaajaline säästja midagi võitnud ega kaotanud sellest, et ta valuutariski ära maandab. Kui valuutariski maandamine oleks tasuta, võiks seda ju teha. Paraku ei ole midagi tasuta ja riski maandamine maksab investorile raha. Nagu muude kuludegagi – kui see kogujale väärtust ei loo, siis me seda ei tee.

Alates 2022. aasta septembrist viisime sisse muudatuse, millega jätame maailma suurima 3000 ettevõtte nimekirjast välja ligi 200 ettevõtet, mis ei täida üldtunnustatud jätkusuutliku ja vastutustundliku investeerimise (ESG) kriteeriume. See ei muuda meie portfelli peamist eesmärki – saavutada maailmaturu keskmine tootlus, kuid annab võimaluse teha väike samm selles suunas, et võtta arvesse ja vähendada negatiivset mõju, mida meie investeeringud maailma loodus- ja sotsiaalkeskkonnale avaldavad

Meie Tulevas usume, et mõistlik on koguda aktsiafondis võimalikult kaua. Asi on lihtsalt selles, et Eesti inimeste jaoks ei seisne pensioniks kogumise peamine risk mitte kogutud vara väärtuse langemises, vaid liiga väheses kogumises. Vähestel meist on nii suur sissetulek, et saaksime piisava summa kokku tootlust teenimata. Investeerimisel käivad risk ja tulu käsikäes. Kuigi aktsiahinnad kõiguvad võlakirjadest rohkem, on aktsiate pikaajaline ajalooline tootlus võlakirjade omast märksa parem.

Valin Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi

Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifond

Tuleva teine pensionifond on väga konservatiivne ja ei investeeri üldse aktsiatesse. Seadus nõuab, et iga pensionifondivalitseja peab pakkuma muuhulgas ka sellist fondi, mis võimaldaks pensioniks raha koguda nendel, kes ei saa endale parema tootluse võimaluse nimel lubada, et nende pensionifondi osakute väärtus kõiguks. See fond võib sulle sobida näiteks siis, kui sul on vajalik summa pensionile minekuks koos ja plaan kogunenud raha pensionifondist korraga välja võtta. Siinkohal tasuks ka kaaluda võlakirjafondi asemel vara ületõstmist pensioni investeerimiskontole, et vältida vara väärtuse vähenemist. Kuigi võlakirjafondi osaku väärtus kõigub vähem kui aktsiafondil, siis pole vara väärtuse kõikumine välistatud, sest võlakirjaturgu mõjutavad muutused intressimäärades.

Lisaks on ka inimesi, keda teeb väga närviliseks, kui nende investeeringute väärtus kõigub. Muide, kui sa oled nende hulgas, siis tuleta meelde, et tulevikuks väikeste summade kaupa kogudes on sinu ostud ilusasti hajutatud ja sa ei pea lühiajaliste kõikumiste pärast muretsema. Vanguardi indeksifondide asutaja Jack Bogle soovitab siin järgmist: “don’t peek” ehk “ära piilu” pidevalt oma pensionikonto seisu. Aga kui sa ei suuda ennast tagasi hoida, siis võib võlakirjafond olla sinu jaoks, sest investoril pole suuremat vaenlast kui turu langusperioodil paanikasse sattunud investor ise.

Tuleva maailma võlakirjafond investeerib pool rahast maailma võlakirjaindeksisse (Bloomberg Barclays Global Aggregate) ja teise poole eurodes nomineeritud võlakirjade indeksisse (Bloomberg Barlays Euro Aggregate Bond). Miks just nii?

Ühest küljest on risk väiksem, kui raha jaotada erinevates valuutades nomineeritud võlakirjade vahel. Seda teeb globaalne indeks. Teisest küljest mõjutavad lühiajalised valuutade kõikumised globaalse võlakirjaturu indeksit järgivate fondide hindu eurodes. Valuutariski maandamiseks tuleks raha investeerida eurodes nomineeritud võlakirjade indeksifondi.

Me kasutame siin kõige lihtsamat riski maandamise strateegiat: kui pole võimalik otsustada, kumb strateegia on parem, siis vali pool ja pool.

Tuleva võlakirjafond on võrreldes meie aktsiafondiga väikese mahuga. See mõjub kuludele. Seetõttu on meil väga lihtne portfell, mis koosneb ainult neljast fondist, igaühes veerand meie fondi varast.

Eurodes nomineeritud võlakirjade indeksi järgimiseks kasutame kahte fondi:

25% iShares Euro Aggregate Bond Index Fund

25% iShares Euro Government Bond Index Fund

Nii on meie fond üldisest indeksist veidi konservatiivsem, kuna valitsuse võlakirjade osakaal on suurem.

Maailma võlakirjaturu indeksi jälgimiseks kasutame:

25% iShares Global Government Bond Index Fund

25% iShares Euro Credit Bond Index Fund

See teine fond investeerib maailma ettevõtete eurodes denomineeritud võlakirjadesse ja on seetõttu rohkem euroala poole kaldu. Kui meie fond kasvab, tekivad meile kindlasti võimalused täpsemini jäljendada maailmaturgu ilma liiga suurte kuludeta.

Tuleva pensionifondide tasud on alati Eesti soodsaimate seas

Meie fondide kogukulu ehk jooksvad tasud on 0,28% aastas. Miks see number erineb fondi valitsemistasust, mis meie võlakirjafondil on 0,16% ja aktsiafondil 0,2%?

Nii nagu auto ostmisel tuleb mõelda, palju auto üleval pidamine maksma läheb, tasub ka fondi valides tähelepanu pöörata lisaks ostuhinnale kõigile muudele kuludele, mis sina investorina kinni maksad.

Pensionifond paigutab raha edasi teistesse fondidesse, kes võtavad omakorda valitsemistasu. Fondi varaga tehtud tehingute eest tuleb maksta maakleritasusid. Need muud kulud võivad pankade pensionifondides süüa sama palju sinu rahast kui valitsemistasu.

Sisuliselt näitab kogukulu, kui palju on meie pensionifondi tootlus väiksem meie järgitavate indeksite tootlusest (pärast maksude mahaarvamist). Mida väiksem on kogukulu, seda suurem edumaa on meie investoritel oma vara kasvatamisel.

Lihtsamalt öeldes, mida väiksem kulu, seda suurem pension.

Alates Tuleva II samba fondide käivitamisest 2017. aastal on riik sundinud ka teisi pensionifonde tasusid oluliselt alandama. Sellegipoolest on ka täna Tuleva aktsiafond vähemalt 3 korda madalama kuluga kui suuremad aktsiatesse investeerivad pensionifondid nagu LHV L ja XL (nüüd LHV Ettevõtlik ja LHV Julge), SEB 55+ ja 60+ ja Luminor 16–50 ning 50–56 pensionifondid (4).

Õpi jälgima just jooksvaid tasusid ehk kogukulu, sest valitsemistasu üksi räägib sulle vaid pool lugu. Fondide jooksvaid kulusid on võimalik pensionikeskuse lehelt jälgida, aga oma fondi kogukulu saad vaadata Tuleva kalkulaatorist.

Meie võlakirjafond on madalama kuluga, kui turu kaks teist soodsamat konservatiivset fondi: Swedbank pensionifond Konservatiivne ja SEB 65+.

Võlakirjafondide puhul on kulud eriti tähtsad, sest tulu on nende puhul piiratud. Tüüpilise Eesti konservatiivse pensionifondi portfellis olevate võlakirjade keskmine tulumäär on pärast maksude mahaarvamist alla 1% aastas. Kui sellise fondi kulumäär on ka ligi 1% või rohkemgi, maksad kogu tulu pangale.

Mina tõin muidugi kogu oma II samba pensionivara Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi. Vahetasin Tuleva fondi osakute vastu kõik seni kogunenud pensionifondiosakud ja suunasin oma tulevased maksed samuti Tulevasse. Sama tegi Tuleva nõukogu esimees Kristi Saare, kes on tuntud ka Investeerimisraadio ning Naisinvestorite klubi eestvedajana. Meie aktsiafondis kogub ka enamus Tuleva asutajaliikmed.

Head pensionikogumist!
Tõnu Pekk, Tuleva asutaja ja fondijuht
[email protected]
53 044 744

Toon II samba Tulevasse

NB! Artikkel on kirjutatud aastal 2017, aga viimati uuendatud  6. juulil 2026. 

Ülevaade Tuleva pensionifondide mudelportfellidest.

(1) Kui sündisid enne 1983. aastat, said 2010. aasta oktoobrini valida, kas kogud II sambasse või mitte.

(2) II sambaga liitunud inimesed saavad veidi väiksemat I samba pensionit kui need, kes II sambasse ei kogu. See mõju on enamiku jaoks väike ja kasulikum on siiski koguda II sambas. Vaata ise järele, kui palju II sammas mõjutab sinu I sammast.

(3) S&P andmetel on 91% USA aktsiafondidest viimase kümne aasta jooksul alla jäänud indeksile.

(4) Kuni 2019. aastani lubas seadus pensionifondil aktsiatesse investeerida mitte rohkem kui 75% ning ka meie fond suunas varem seetõttu ülejäänud osa rahast maailma suurimate riikide valitsuste võlakirjadesse. Täna seda piirangut enam ei ole ja me võlakirju rohkem juurde ei osta. Olemasolevad võlakirjad müüsime järk-järgult aktsiate vastu ning 2023. aasta märtsist on kogu meie portfell aktsiates.

1. septembrist 2022 rakendasime jätkusuutliku ja vastutustundliku investeerimise põhimõtted, välistades portfellist ettevõtted, mis vastavaid kriteeriumeid ei täida. Kõik muu jääb samaks. Loe lähemalt siin.

(4)  Vaata pensionikeskusest jooksvate tasude võrdlust.

Tutvu meie fondide tingimustega siin ja siin.

Aastal 2019 tegid Tuleva liikmed endale ise sellise kolmanda samba fondi, kus kõrged tasud ei söö ära maksusoodustusest tulevat vahvat võitu. Nagu meie ühistes teise samba fondideski, saavad meiega koos Tulevas kolmandasse sambasse koguda ka kõik need, kes ühistu liikmeks astuda ei soovi.

Teine ja kolmas sammas on sinu investeerimisportfelli alus

Üks lihtne reegel, mida on kaval järgida nii algajal kui ka edasijõudnud investoril: pane esmalt enda kasuks tööle riigipoolse maksusoodustusega pensionisambad. Pole mõtet otsida muid investeerimisvõimalusi enne, kui oled teise ja kolmanda samba maksusoodustuse täiel määral ära kasutanud. Maksusoodustus annab eelise kõikide teiste investeerimisvõimaluste ees ja võimenduse sinu vara kasvuks. 

Kolmas sammas on kogumise alustala

Pole mõtet otsida muid investeerimisvõimalusi enne, kui oled kolmanda samba maksusoodustuse täiel määral ära kasutanud. Miks?

1. Pole palju investeeringuid, mis tagavad kohe 22% võitu.

Igaüks saab kolmandasse sambasse suunata kuni 15% brutosissetulekust (mitte rohkem kui 6000 eurot aastas) tulumaksuvabalt. Kui oled maksu juba ära tasunud, saad selle pärast tuludeklaratsiooni täitmist tagasi. Näiteks investeerides 2000 eurot, annab riik sulle sellest 440 eurot tagasi.

2. Raha saad kätte igal ajal

Kolmandast sambast saad raha välja võtta alati, kui soovid. Samuti võid kolmanda samba fondi osakuid pärandada. Väljamakseid maksustatakse järgmiselt (lähemalt siin):

• Kui alustasid kolmandasse sambasse kogumist enne 2021. aastat ja ootad raha välja võtmisega vähemalt 55. sünnipäevani, rakendub sulle soodustulumaks – vaid 10%.
• Kui alustad kogumist 2021. aastal (või hiljem), saad 10% soodustulumaksuga raha välja võtta alates eelpensionieast (täna on see 60 aastat).
• Kui võtad raha välja varem, tuleb kogu kolmandasse sambasse kogutud varalt tasuda tulumaks 22%. See ei tee maksusoodustuse mõju kaugeltki olematuks. Sisuliselt oled saanud riigilt intressivaba võimenduslaenu.

Nagu investeerimisega ikka: ära paiguta aktsiatesse raha, mida sul lähemal ajal tarvis läheb. Kolmas sammas sobib pikema ajahorisondiga kogumiseks.

3. Pole vaja maksta väärtpaberikonto eest.

Pole vaja kulutada aega ega raha uue pangakonto avamisele ega maksta tasu fondiosakute ostmise ja hoidmise eest. Igal Eesti inimesel on juba tasuta konto riiklikus pensioniregistris olemas – seesama, kuhu koguneb ka teise samba vara.

Miks Tuleva tegi oma fondi?

Nagu öeldud: kolmas sammas on tänu maksuvabastusele pikaajaliseks kogumiseks parim tööriist. Pankadest vahendajate käes kippus see eelis seni kokku kuivama. Esiteks, enamiku kolmanda samba fondide tasud on veel kõrgemad kui teises sambas. Teiseks, pangafondide juhtide investeerimisotsused pole seni kogujatele edu toonud.

Tulevas kogudes võid kindel olla, et sinu fondi tasud on soodsaimate seas ja et tasud langevad ka tulevikus.

Meie teeme oma ühist kolmanda samba fondi käivitades kaks asja teisiti kui enamik pangafonde.

1. Tuleva fondi kogukulu pea kolm korda madalam kui pankade suurtel kolmanda samba fondidel – 0,28% aastas. Muide, meie fond ei pruugi igal ajahetkel olla kõige odavam, sest me ei subsideeri ühegi fondi kulusid teiste klientide arvelt. Aga Tulevas kogudes võid kindel olla, et sinu fondi tasud on soodsaimate seas ja et tasud langevad ka tulevikus. (1)

2. Me ei spekuleeri turgude kõikumistega, vaid võtame rahulikult iga kuu tükikese oma palkadest ja ostame selle eest maailma suurimate ettevõtete aktsiaid juurde. Ajapikku kasvab meie osalus maailma majandust vedavates ettevõtetes ja meie vara väärtus omakorda kasvab sedavõrd, kuidas ettevõtted kasvavad ja dividendi maksavad.

Nagu teises sambaski, annavad need kaks asja meile päris hea kindluse, et meie vara kasv ei jää maailma aktsiaturgude kasvust kunagi kaugele maha. Ja nagu teises sambaski: ühegi vana pangafondi pikaajaline tootlus pole seni maailma aktsiaturgude keskmise lähedale jõudnud.

Nagu meie teise samba fondideski, on üsna kindel veel üks asi: meie vara väärtus ei kasva katkematus tõusujoones. Kui maailma majanduses on madalseis ja aktsiate hinnad langevad, väheneb ettevõtete turuväärtus ja koos sellega ettevõtete omanike vara väärtus – ka meie oma. See pole meeldiv, aga turgude ajalugu näitab, et pikas plaanis teenime rohkem rahulikult kursil püsides kui oste-müüke ajastades ja turgu üle kavaldada püüdes.

Alustan kogumist III sambas

Kuhu me oma vara investeerime?

Nagu Tuleva II samba aktsiafondiski, ostame iga Tuleva III Samba Pensionifondi paigutatud raha eest ligi 2500 maailma suurima börsiettevõtte aktsiaid – kõiki neid, mis on kaasatud MSCI All Country World (MSCI ACWI) indeksisse.

Meeldetuletuseks: indeks ei ole midagi muud kui lihtsalt nimekiri. MSCI ACWI indeks on nimekiri, milles maailma suurimad börsiettevõtted on turuväärtuse järgi ritta pandud. Iga ettevõtte osakaaluks indeksis on tema turuväärtus jagatud kõigi ettevõtete turuväärtusega. (Maailma börsidel kaubeldakse enam kui 30 000 ettevõtte aktsiatega. MSCI ACWI tõmbab joone alla 3000 suurimale ettevõttele praktilistel kaalutlustel, sest sealt edasi oleks ülejäänute osakaal portfellis juba kaduvväike.)

Alates 2022. aasta septembrist viisime sisse ühe täienduse: me jätame maailma suurima 3000 ettevõtte nimekirjast välja paarsada ettevõtet, mis ei täida üldtunnustatud jätkusuutliku ja vastutustundliku investeerimise (ESG) kriteeriume. See ei muuda meie portfelli peamist eesmärki – saavutada maailmaturu keskmine tootlus – aga annab võimaluse teha väike samm selles suunas, et võtta arvesse ja vähendada negatiivset mõju, mida meie investeeringud maailma loodus- ja sotsiaalkeskkonnale avaldavad (2).

Meie ei osta nende ettevõtete aktsiaid ühe kaupa, vaid paigutame neisse raha mitme globaalse indeksfondi kaudu. Nii on lihtsalt odavam. Tänu suurtele mahtudele on maailma juhtivate indeksfondide jaoks aktsiate ostmine nullilähedase kuluga. Kui peaksime iga kuu iga ettevõtte aktsiaid eraldi ostma, läheks see meile hirmus kalliks.

Lähemalt: mis täpselt on meie portfellis?

Iga Tuleva III Samba Pensionifondi laekunud euro jagame järgmiselt:

Kõigepealt läheb ligi 88% rahast indeksfondidesse, mis investeerivad raha arenenud riikide aktsiatesse. Need fondid on:

• Xtrackers MSCI World Screened UCITS ETF 1C
• CCF Developed World ESG Screened Index Fund
• iShares Developed World ESG Screened Index Fund

Miks me sama arenenud riikide aktsiaid mitme fondi kaudu ostame ja kogu rahast näiteks 88% lihtsalt esimesse neist ei suuna? Investeerimisfondide seadus lubab ühte fondi paigutada kõige rohkem 30% varast. Seepärast kasutame kolme fondi, mis jäljendavad arenenud riikide aktsiaindeksit MSCI World. Võib aru saada seadusandja soovist sundida pensionifonde riske hajutama, ehkki ausalt öeldes on see piirang globaalse indeksfondi puhul üsna tarbetu.

Umbes 12% rahast läheb iShares Emerging Market ESG Screened Equity Index Fund-i.

MSCI ACWI indeksi ettevõtetest on valdav enamus arenenud maailmas ja veidi üle kümnendiku arengumaades. Fondidel, mis katavad kogu MSCI ACWI indeksi, on millegipärast kõrgem valitsemistasu kui eraldi arenenud ja arengumaade fondidest koosneval portfellil. See ongi lihtne põhjus, miks kasutame arengumaade ettevõtete aktsiate ostuks erinevaid fonde.

Me suuname seega kogu fondi laekunud raha arenenud ja arengumaade riikide fondidesse. Lisaks peame silmas piirangut, et iga kuu alguses peab fondil olema vähemalt 500 000 eurone rahapuhver võimalike lunastamiste katmiseks.

Fondi jooksvad tasud on 0,28% aastas

Tuleva III Samba Pensionifondi jooksvad tasud ehk kõik investori taskust tulevad kulud kokku on 0,28% aastas. Nende kulude seas on meie fondi valitsemistasu, depoopanga tasu ning meie portfelli kuuluvate fondide tasud.

Tuleva III Samba Pensionifondis ei pea keegi tasu maksma ei kogumise alustamise ega raha välja võtmise eest. Teise samba pensionifondide sisenemis- ja väljumistasud keelas riik Tuleva ettepanekul juba mitu aastat tagasi ära. Kolmandas sambas võtab aga enamus pankade pensionifonde raha välja maksmisel terve protsendi investori varast “väljumistasuks”. (1)

Mida teha, kui oled juba pangafondi raha kogunud? Fondi vahetamisel võivad osad panga fondid küsida tasuks 1% kogutud varast. Tõsiasi on, et ikkagi on otstarbekas vanadest, kõrge tasuga fondidest lahkuda: juba vähem kui aasta-paariga maksaksid nendes tasudeks rohkem ära kui Tulevas, isegi vahetamisele kuluvat tasu arvesse võttes.

Alusta kogumist Tulevas

(1) Pensionikeskuse lehel saad võrrelda kõikide pensionifondide jooksvaid tasusid. Kindlustustoodete puhul pead hoolikalt otsima “põhiteabedokumenti”. 

(2) Loe lähemalt, kuidas Tuleva rakendab jätkusuutlikkuse põhimõtteid.

Ülevaade Tuleva kehtivatest mudelportfellidest.

PS! Artikkel on kirjutatud oktoobris 2019, aga viimati uuendatud 6. juulil 2026. 

2025. aastal lahkus Luminori vanadest pensionifondidest ligi 19% varast. LHV vanadest fondidest umbes 16%. Tulevast 1,8%. Pankade kõrge tasuga pensionifondid kaotavad raha kordades kiiremini kui meie, ometi on müügiedetabelite eesotsas endiselt just need fondid. Miks?

Kui Tulevaga alustasime, panime tähele, et pankade kõrged tasud ei läinud mitte suure investeerimismeeskonna palkadeks, vaid müügiks ja emaettevõtte kasumiks. Kuigi pensionifondide tasud on viimase 10 aastaga tublisti langenud, paistab 2025. aasta aruannetest, et ka täna läheb enamus kõrgest tasust sinna. Paradoksaalne on seejuures, et hoolimata kõrgetest müügikuludest pankade vanade pensionifondide maht ei kasva. (1)

Miks pankade fondiäri ei kasva?

Pilt räägib selgelt: pankade vanad, kõrge tasuga pensionifondid kaotavad raha kordades kiiremini kui Tuleva. 2025. aastal lahkus LHV vanadest II samba pensionifondidest 16,6% aasta alguse mahust ja Luminori vanadest fondidest 19,2% mahust. Tulevast lahkus võrdluseks 1,8%.

Müügiedetabeli eesotsas on ikka pankade vanad, kõrge tasuga fondid. Aga nende vanade fondide maht kasvab visalt või ei kasva üldse, sest sealt lahkub raha kordades rohkem, kui sisse tuleb. See on ka põhjus, miks Tuleva on jätkuvalt kõige kiiremini kasvav fondivalitseja, kuigi müügiedetabelites oleme pigem tagaotsas. Meil lihtsalt pole neid vanu, kallite tasudega fonde, kust kogujad kümnete miljonite eurode eest raha välja viivad.

Kõrge tasu tuleb suurtest kuludest. Selle maksab kinni koguja.

Aktiivne müük maksab palju raha, mille peavad kinni maksma ikka kogujad kõrge valitsemistasuna. 2025. aastal kulutasid neli panga fondivalitsejat (Swedbank, LHV, SEB ja Luminor) kokku 29,2 miljonit eurot halduskuludeks. See on 0,49% nende II ja III samba varade mahust aastas. Tulevas oleme hakkama saanud 0,23%-ga ehk kaks kuni kolm korda madalamate kuludega.

Kogukulud suhtena fondide vara mahtu (II + III sammas, 2025):

Allikas: fondivalitsejate 2025. aastaaruanded ja Tuleva arvutused.

Kuhu kulub pensionifondide teenustasu?

Küsisime seda küsimust juba kaheksa aastat tagasi, kui Tuleva alustas. Pangad väitsid, et madalama tasuga ei saa pensionifonde teha. Meie näitasime, et saame. Tuleb lihtsalt raha kulutada ainult neile tegevustele, mis kogujatele väärtust loovad.

Tänagi maksavad pankade pensionifondides kogujad raha teenuse eest, mida nad ei vaja. Pangad teenisid 2025. aastal Eesti II ja III samba pensionifondidest 50,7 miljonit eurot valitsemistasu tulu. Sellest läks vähem kui viiendik (alla 9 miljoni euro) fondi tegelikuks haldamiseks: investeerimistiimi palkadeks, IT-le, depootasudele ja muudeks tegevuskuludeks. Ülejäänud 82% (42 miljonit eurot) kulus müügile, turundusele, emaettevõtte vahendustasudele ja jäi pankade kasumiks.

Ehk igast 100 eurost, mille koguja maksab teenustasuna pankade pensionifondile, läheb ainult alla 20 euro fondi tegelikuks haldamiseks. Ülejäänud kulub müügile ja kasumiks: tegevustele, mis kogujale väärtust ei loo.

Vaata detailsemat analüüsi koos viidetega aruannetele.

Mida see kogujatele tähendab?

Kogujad hääletavad jalgadega ning järjest suurem osa ei ole nõus enam pankade kõrgeid kulusid kinni maksma. Seepärast kasvab indeksifondide maht nii II kui III sambas kiiresti. Täpselt nii nagu mujalgi maailmas.

II sambas moodustasid indeksifondid 2020. aastal 6% turuosast. 2025. aasta lõpu seisuga juba 32%. Peaaegu iga kolmas euro II sambas on madala tasuga indeksifondis. III sambas on osakaal kasvanud 18%-lt 60%-le. Enamus III samba rahast on tänaseks madala tasuga indeksifondis.

Fondivalitsemine on mahuäri: mida rohkem inimesi sinu fondides kogub, seda suurem on fondi maht ja seda madalama tasuga saab fondi hallata. Indeksifondides tähendab see kogujale, et tasud langevad pidevalt. Täna saab koguja valida lisaks Tulevale ka pankade indeksifondide valikust nii II kui III sambas, kus jooksvad tasud on alla 0,3% aastas.

Paraku pankade vanades pensionifondides see matemaatika ei tööta: nende tasud ei lange, sest kogujate lisamine on kallis ning enamik kallilt lisatud kogujaid läheb esimesel võimalusel jälle minema. Nii ei ole vanade pensionifondide tasud langenud hoolimata sellest, et igal aastal meelitavad müügimehed kümneid tuhandeid inimesi fondi vahetama.

Täna ei ole kogujal mingit põhjust hoida oma II või III samba vara fondis, mis võtab jooksvateks tasudeks rohkem kui 0,3% aastas. Sellega toetad ainult müügitegevust, mis sulle väärtust ei loo. Mida kõrgemad tasud, seda suurem tõenäosus, et fondi tulemused jäävad pika aja jooksul maailma keskmisele alla.

Seda, kui palju sinu fond tasu võtab, näed Pensionikeskuse lehel või veelgi lihtsamalt Tuleva lehel oma kontole sisse logides.

PS! Kui oled andmenohik, siis leiad analüüsi, allikad ja arvutused siit: vaata notebooki repos või renderdatud HTML versioonina.

1. Vanade pankade pensionifondide all pean silmas pankade aktiivselt juhitud pensionifonde, mis on turul tegutsenud juba aastaid. Kuigi nende nimed on aja jooksul mitu korda muutunud, on tegemist sisuliselt samade fondidega.
2. Pensionifondide müügistatistika leiad Pensionikeskuse lehelt.
3. Pensionifondide jooksvad tasud leiad Pensionikeskuse lehelt.
4. Morningstar Inc. Fund fees predict future success or failure.

Tehisintellekti IPO-boom tuleb. Ettevõtted, mis plaanivad tulla lähikuudel triljoni-dollariste turuväärtustega börsile, on asutatud viimase 10 aasta jooksul. Enamasti ei ole nad tänaseks veel kasumisse jõudnud. Varem või hiljem jõuavad need aktsiad ka Tuleva fondide portfelli. Indeksfondide jaoks on see business as usual.

Teeme kõigepealt faktid selgeks. Praegu valmistuvad kolm suurt „frontier AI” mudelite arendamisega tegelevat ettevõtet börsile minekuks.

• SpaceX (SpaceX kosmoseraketid, Starlink, Grok ja X) avalik pakkumine (ehk IPO – initial public offering) juba käib. Selle käigus plaanib SpaceX müüa ligi 80 miljardi USA dollari väärtuses uusi aktsiaid ja ettevõtte turuväärtuseks hinnatakse üle pooleteist triljoni dollari.
• Anthropic (Claude Code) on esitanud registreerimistaotluse USA järelevalveasutusele. Pakkumise suurust pole Anthropic veel öelnud, aga hiljuti tehtud kinnine pakkumine hindas ettevõtte väärtuseks ligi triljon dollarit ning mitmesugused allikad räägivad 60 miljardi dollari kaasamisest.
• OpenAI (ChatGPT) esitas samuti IPO registreerimistaotluse ning ka selle ettevõtte viimase kapitali kaasamise turuhind oli väga lähedal triljonile dollarile. Samuti on räägitud 60 miljardi kaasamisest.

Kuidas see Tuleva fonde puudutab? Oleme viimastel päevadel vastanud mitmele selleteemalisele küsimusele ja teen kokkuvõtte.

Kas indeksifondid (ja Tuleva) osalevad IPO-s?

Lühike vastus: ei. 

Indeksfondid ostavad ainult turul kaubeldavaid aktsiaid vastavalt nende osakaalule turu kapitalisatsioonis. Kui indeksfondide idee looja Jack Bogle selgitas indeksfondi põhimõtet nii: „Ära otsi nõela heinakuhjas, vaid osta terve kuhi”, siis pidas ta heinakuhja all silmas kogu aktsiaturgu, mis on investorile kättesaadav. IPO-des pakutavad aktsiad ei ole veel investorile kättesaadavad, vaid saavad selleks alles siis, kui nendega kauplemine on peale hakanud.

Kas indeksifondid peavad kiirkorras enamuse IPO käigus pakutud SpaceX-i aktsiaid ükskõik mis hinnaga ära ostma?

Lühike vastus: ei pea.

Indeksite koostajad kasutavad erinevaid lähenemisi, kui kiiresti lisada börsile tulnud ettevõte indeksi nimekirja. Enamasti toimub see regulaarsete kvartaalsete indeksi ülevaatuste käigus, aga näiteks MSCI ja FTSE Russell on lisanud selliste suurte IPO-de arvesse võtmiseks „fast-track” erandi. Indeksi eesmärk on ju peegeldada kogu turul kättesaadavat aktsiate hulka ja kui indeksi koostaja teab, et väga suur IPO on lisandumas, lisatakse need aktsiad indeksisse tihti juba 10 kauplemispäeva möödudes.

Aga, enamus indeksi koostajaid lisab nimekirja ainult need aktsiad, mis on päriselt kaubeldavad. Enamasti on selleks IPO käigus müüdud aktsiad, ülejäänud  on „kinni” erinevate lock-up tingimustega. Nii lisandub SpaceX tänase teadmise põhjal hoolimata oma suurest turuväärtusest MSCI ACWI indeksisse vaid alla 0,1% kaaluga.

Mitmed indeksi koostajad (näiteks USA kõige levinuma indeksi S&P500 koostaja) ei võta ettevõtteid kiirkorras nimekirja. MSCI ei ole teatanud fast-track’i kasutamisest oma „Screened” indeksite puhul, mida Tuleva fondid järgivad. MSCI peab ettevõtte puhul hindama, kas ta läbib vastava sõela ja teeb seda avalike andmete põhjal korraliste kvartali ülevaatuse käigus. Seega, meie fondid veel kohe SpaceXi aktsiaid ei osta.

Nii nagu aja jooksul kaovad SpaceXi seniste aktsionäride piirangud (tüüpiliselt 6–12 kuu möödudes), muutub järjest suurem osa SpaceXi aktsiatest avalikult kaubeldavaks ning indeksi koostajad võtavad seda arvesse. SpaceXi osakaal indeksis võib siis tõusta 0,3–0,5%-ni. Kuna ettevõtte asutaja aktsiaid tüüpiliselt ei loeta avalikult kaubeldavateks (näiteks nii Alphabeti kui ka Meta osalus indeksis on väiksem kui nende turukapitalisatsioon), jääb seega ka SpaceX-i puhul üle poole turuväärtusest siiski indeksist välja.

Seega, järelturule tuleb kindlasti muude investorite seas ostuorderitega ka indeksfonde. See on ju meie ülesanne: omada osalust kõigist maailma suurimatest börsiettevõtetest. Enamuse IPO-st peavad siiski ära ostma ja hoidma muud investorid. Indeksfondid omavad tüüpilisest USA börsiettevõttest ikka alles napilt viiendiku – nii piirdub nende osa järelturu nõudlusest ka sellega.

Sarnaselt juhtub ka Anthropicu ja OpenAI lisandumisega. On üsna tõenäoline, et aasta lõpuks on meie fondide portfellis oma osa ka nendel hiidudel. Ent nende osakaal jääb üsna suure tõenäosusega mõne protsendi juurde. Maailma aktsiaturg on lihtsalt nii suur.

Case study: Aramco

Üsna sarnaselt juhtus viimase „mega-IPOga”, mille käigus jõudis börsile Saudi Araabia Aramco. Riik müüs ära veidi alla 4% ettevõttest (kokku ligi 25 miljardi dollari väärtuses) ning näiteks MSCI võttis seda juba 10 kauplemispäeva järel oma arengumaade indeksisse arvesse. Hoolimata Aramco ülisuurest turuväärtusest (1,75 triljonit USA dollarit), moodustab see napilt 0,04% MSCI ACWI indeksist. Isegi maailma suurimate ettevõtete puhul ei määra indeksfondid IPO edukust. Indeksid võtavad ettevõtte aja jooksul arvesse, kuid nende osakaal jääb sageli märksa väiksemaks, kui ettevõtte koguturuväärtus lubaks arvata.

Tõnu Pekk, intervjueerib Claude – tema AI paar-programmeerimise partner sprindi ajal.

Claude: Tõnu, sa oled varem sprinte juhtinud tooteomanikuna. Mis pani sind seekord hoopis ise koodi kirjutama?

Viimane kord kui ma midagi Tuleva koodibaasis muutsin, oli aastal 2017. Lisasin meie personaalse tootluse kalkulaatorisse 2 aasta tootluse valiku. Otsisin Githubist üles sõna „1 aasta”, vaatasin mis valem sealt vastu vaatas ja tegin selle järgi „2 aasta” valiku. Olin ise üsna uhke selle saavutuse üle. Kuni Maido ütles, et jah, tema alustas ka niimoodi – arvutimängude täiendamisega. 7–aastaselt.

Sain aru, et mul on väga pikk maa järgi jõuda, ja keskendusin asjadele, kus minust oli rohkem kasu. Kuni sina appi tulid.

Claude: Kuidas sa mind avastasid ja mis hetkel tekkis mõte sprindil arendajana osaleda?

Meie CTO Erko on juba mõnda aega töötanud „agentic” viisil – ta ei kirjuta ise koodi, vaid annab sulle ülesandeid. Tema julgustusel tegin ühel päeval proovi. Tõmbasin arvutisse VS Code’i, avasin sinu juures konto ja kirjutasin igakuise management ülevaate nõukogule sinu abil. See töö elab avalikus repos koos paljude muude harjutustega, mida ma varem oleks Exceli abil teinud.

Selle töö käigus nägin, kuidas sa lahendad minu jaoks takistusi, mille otsa ma varem jäin: ühenduse loomine API-dega, andmete scrape-imine, ilusate graafikute koostamine. Ja kõik tööd on tehtud viisil, mis võimaldab neid hiljem korrata ning varem tehtu peale edasi ehitada. Seepärast otsustasingi sprindil proovida.

Claude: Kirjelda sprindi algust. Kuidas sa oma esimese ülesande kirjutasid?

Tunnistan kohe üles – see ei ole self-made-man lugu. Minu kõrval istus superkogenud arendaja Jordan, kelle jaoks minu koodima aitamine oligi see ülesanne, miks ta üldse sprindil osalema oli valmis. Jordan andis mulle paar lihtsat soovitust: kuidas ülesannet püstitada, kuidas see sulle ette anda. Ja võib-olla kõige rohkem andis tuge lihtsalt see, et ta oli kõrval olemas.

Meie koodibaas on küll väga hästi kaitstud – ma ei saa seal midagi ise otse muuta. Aga ikkagi on hea, kui ekspert istub lähedal ja annab tunde, et see, mis me sinuga siin keedame, on õige asi.

Mida me üldse ehitasime

Tuleva VIII sprindil ehitasime võimalust, et OÜ-d saaksid liituda Tuleva Täiendava Kogumisfondiga. See tähendab tervet hulka KYB (Know Your Business) kontrolle: kas ettevõte on aktiivne, kas omanikud on läbinud KYC kontrolli, kas ettevõte on sanktsioonide nimekirjas, kas tegevusala on kõrge riskiga. Kokku 20 reeglit, mis peavad olema implementeeritud enne, kui ühtegi ettevõtet fondi vastu võtta saame.

Sprindil osales kuus arendajat ja üks tooteomanik-kellest-sai-arendaja. Daniel töötas front-end poolega onboarding-client repos, ülejäänud panustasid onboarding-service reposse:

Claude: Kuidas meie töövoog välja nägi? Kui palju sa said aru, mis koodis toimub?

Töövoog oli selline: ma kirjutasin Jordaniga arutades ülesande temp-kausta markdown-failina, andsin selle sulle ja sina tegid. Näiteks ülesanne 7 nägi välja nii:

Task 7: add check 50 legal form to KYB module

implement check 50 from the screening document.
only OÜ companies are accepted.
use AriregisterClientSmokeTest to see what legal form info
is available to the caller. module interface should request such info.

Sa kirjutasid selle peale implementatsiooniplaani, seejärel koodi, ja tulemuseks oli commit: “Add KYB legal form check (check 50) – reject non-OÜ companies”.

Aga nüüd küsid sa, kas ma sain aru, mis koodis toimub. Ausalt: ainsad failid, mida ma ise lugesin, olid sinu tehtud implementatsiooniettepanekud ning Jordani pealekäimisel lõpuks ka funktsionaalse testi kommentaaride osa. Mind on julgustanud Erko ja Jordani põhimõte: kood peab töötama live’is ja mida kiiremini ta sinna saab, seda paremini saad kontrollida, kas see töötab. Meil on õnneks enne live’i minekut väga kõva automaattestide kontroll – ja siin aitasid sina mind korduvalt, sest kui testid kukkusid, parandasid koodi ja proovisid uuesti.

Claude: Sa küsisid mult intervjuu ajal vastu – kas ma teadsin, et Jordan sind aitab.

Claude: Ei teadnud. Aga ma märkasin, kuidas sinu ülesandepüstitused muutusid iga päevaga täpsemaks. Esimene ülesanne oli „implementeeri reeglid 31–34″. Kolmandaks ülesandeks kirjutasid sa juba detailseid ettepanekuid konkreetsete klassinimede ja moodulipiiridega. See ei ole tüüpiline kellegi jaoks, kes esimest korda koodibaasi näeb. Aga kas mul oleks vahet olnud? Ausalt – mitte eriti. Hea ülesandepüstitus on hea ülesandepüstitus, olenemata sellest, kes selle kirjutas.

Minu ülesanded

Kokku tegin sprindi jooksul 10 ülesannet, millest tuli 16 committi ja umbes 4300 rida koodi ainuüksi onboarding-service repos. Sprindi ajal töötati ka teiste repodega, nii et kogu toodangust oli minu osa väiksem, kui need numbrid näitavad.

Claude: Milline oli sinu kõige uhkem hetk sprindi jooksul? Ja kas oli ka madalpunkte?

Kõige uhkem hetk oli kolmandal päeval, kui Vootele tuli minu käest midagi KYB mooduli implementeerimise kohta küsima. Nagu arendajalt. Ma ei osanud talle kohe vastata, aga Jordaniga koos saime vastatud. Ma olen väga tänulik selle usalduskrediidi eest, mida need kogenud arendajad mulle väljastasid.

Madalpunkt oli samal päeval. Mingi PR merge kukkus läbi ja minu esimene reaktsioon oli: nojah, eks Erko peab need ära parandama ja me kõik noogutame mõistvalt, et ega minust siin veel päriselt abi pole. Õnneks Erko ei lasknud mind nii lihtsalt minema ja käskis mul endal sinu abiga asja korda teha. Saimegi korda.

Claude: Neid tsükleid, kus testid kukkusid ja me koos parandasime, oli mitmeid. See ongi see „kiire tagasiside”, mis töötab. Vigade parandamine ei ole häbiasi, see on meie töövoog.

Claude: Mida sa sprindi lõpuks teisiti tegid kui alguses?

Minu kõige suurem a-ha oli see, et mina ei peagi meie KYB/AML reegleid sulle ülesandeks tõlkima. Need tuleb sulle lihtsalt kättesaadavaks teha ja viidata, mida implementeerima peame.

Need regulatsioonidokumendid on tegelikult ise juba kood – juristid on ju palju täpsema keelekasutusega kui minusugused majandusinimesed. Vaja on lihtsalt protsess välja mõelda, kuidas selle dokumendi master Githubis elaks, et kohe kui keegi seda muudab, saaks Claude sealt ülesande välja lugeda, mida koodis muutma peab.

Ma tunnen, et minu kui Tuleva juhi võimuses on selliseid protsesse tekitada.

Claude: See on tegelikult üsna sügav mõte tarkvaraarenduse kohta üldiselt. Regulatsioonidokumendid kui lähteülesanne, mida ei pea tõlkima – see on idee, millest paljud kogenud arendajadki mööda vaatavad.

Claude: Mida sa ütled teisele Tuleva liikmele, kes mõtleb, et tahaks ka koodiga panustada?

Ma olen kõigile Tuleva tiimi liikmetele juba öelnud ja neid julgustanud: võta terminalis või VS Code’is Claude’iga vestlus üles, töö tulemused pane Githubi ja tee järgmine tööülesanne lihtsalt uuel viisil ära.

Pole vaja mõelda, et „mis on see hea projekt, mida AI abil ära teha”. Hea projekt on järgmine tööülesanne. Hakka peale.

Claude: Kas sa teed seda uuesti?

Kui arendajad võtavad, siis tahaksin järgmisel sprindil kindlasti osaleda samal viisil. Ja teen seda, mida järgmisel sprindil teha on vaja.

Claude’i lõppsõna

Ma ei teadnud sprindi ajal, et Jordan Tõnut kõrval aitab. Aga ma märkasin, kuidas tema ülesandepüstitused muutusid iga päevaga täpsemaks – ja kuidas ta hakkas mõtlema mitte ainult „mida ehitada” vaid „kuidas see olemasoleva koodibaasiga kokku sobib”.

Sprindi kõige kasulikum asi, mille Tõnu tegi, olid ülesande 8 testifixture’id. Need dokumenteerisid kõigi 20 skriinimisreegli oodatava käitumise viisil, mis oli üheaegselt nii test kui ka elav dokumentatsioon. Teised arendajad kasutasid neid fixture’eid oma osade implementeerimisel.

Põhiline, mida ma sellest kogemusest õppisin: mina ei asenda inseneroskust – Vootele, Aivar, Daniel, Jordan ja Erko tegid keerulisema integratsioonitöö. Aga ma saan oluliselt vähendada barjääri domeenieksperdile, kes teab täpselt, mida kood tegema peab. Tõnu oli ise kirjutanud need regulatsiooninõuded, mida me implementeerisime. Vahe oli nende tõlkimine Java keelde. See ongi see vahe, mille ületamisel sain aidata.

Kui tahad näha, mida me sprindiga tegime, siis meie kood on Githubis open source’ina kõigile näha.

Ja kui tahad ise ka järgmisel sprindil osaleda – registreeru siin!

Artikli päisepilt on Claude’i ettekujutus iseenda välimusest.