Miks koguvad mõned inimesed sama sissetuleku juures kordades rohkem kapitali kui teised? Kas neid on õnnistatud raudse enesedistsipliiniga või on neil lihtsalt rohkem õnne olnud? Meie kogemus Tulevas ei kinnita kumbagi.

Selle blogiseeria ajendiks oli ootamatult populaarseks osutunud pensionikalkulaator, mis lubab sul võrrelda oma II ja III sambasse kogunenud raha omavanuste keskmise vara suurusega. Esimeses osas arvutasin, et meie väljamõeldud kogujal Laural võiks olla oma päriselu eakaaslastega võrreldes kogunenud tänaseks juba neli korda rohkem vara ja teises osas näitasin, et Tulevas on suur hulk noori, kes on ka päriselt oma eakaaslastest kordades rohkem kogunud.

Leidsin, et nii väljamõeldud kui “päriselu Laurad” säästavad oluliselt rohkem kui nende sarnase sissetulekuga eakaaslased ning nende pensionivara on teeninud paremat tootlust. Kuidas see on võimalik ja mida saame neilt õppida?

Pooled Tuleva edukatest kogujatest on seadistanud kolmanda samba püsimakse

Rohkem raha kogumine ei ole distsipliini küsimus

Ei ole ju üllatav, et suurem tõenäosus tulevikuks koguda on neil, kes on teinud selle automaatseks. Me ei ole robotid ja ainult tahtejõu ja mälu peale lootma jäämine pole mõistlik. Pooled Tuleva edukatest kogujatest on seadistanud kolmanda samba püsimakse.

Seega, sihikindlad kogujad ei looda enesedistsipliini peale. Nende makse läheb kontolt maha kohe palgapäeva järel ja nad ei pea mõtlema, kas seda teha või mitte. Kuigi, tõepoolest on mõned neist ka õnnega koos, sest nende tööandja on võimaldanud suunata igakuine sissemakse kolmandasse sambasse juba enne palga töötajale väljamaksmist ehk enne tulumaksu arvestamist. Nii ei näegi nad seda raha vahepeal oma kontol, mis vähendab võimalust, et mingil põhjusel nad makse katkestavad. Nüüd on selline võimalus ka avaliku sektori töötajatel.

Hakkan päriselt homme rohkem säästma

Majandusteadlane ja Nobeli preemia laureaat Richard Thaler on leidnud, et veelgi kavalam on oma säästumäära tõsta palgatõusu arvelt. Thaleri “Save More Tomorrow” programmi rakendavad ettevõtted sõlmivad oma töötajatega ette kokkuleppe, et igast järgmisest palgatõusust pool läheb pensionifondi sissemakse suurendamiseks. Üsna lihtsalt on programmiga liitunud ettevõtted aidanud järjekindla tegutsemisega tõsta oma töötajate säästumäära kolmekordseks. (1)

Ka Eestis on meil hea võimalus seda kohe teha. Alates jaanuarist 2025 on võimalus tõsta oma II samba sissemakse vabatahtlikult 2% pealt 6% peale. Pole ime, et veerandil Tuleva päriselu Lauradest ehk tublidest kogujatest on juba praegu selleks avalduse esitatud. See on kaval võimalus tõsta oma säästumäära tulumaksuvabalt ja automaatselt, et edaspidi läheks veelgi suurem tükk tuleviku tarbeks pensionikontole. (2)

Keskmine tootlus on hea tootlus

Tuleva päriselu Lauradel on läinud väga hästi. Viimase viie aasta jooksul on nende säästud pensionifondis tootnud keskmiselt 10% aastas. Viis aastat tagasi sisse makstud 1000 eurot on kasvanud 1649 euroks, neli aastat tagasi makstud 1000 eurot umbes 1570 euroks jne. Keskmises Eesti pensionifondis oleks 1000 eurot kasvanud viie aastaga poole vähem ehk ainult 1316 euroni. (3)

Allikas: Eesti Pensionifondidide Indeksi (EPI) ja Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi tootluse võrdlus perioodil 01.06.2019–01.06.2024 põhineb Pensionikeskuse statistikal. (3)

See kõlab paradoksaalselt: keskmist tootlust teenides on meie Laurad tootluse poolest oma eakaaslase keskmisest kõvasti ees. See ei ole ainult Eesti pensionifondide eripära. Ka mujal maailmas kipub nii olema, et enamus investeerimisfonde ja nende kliente jääb tootluse poolest maailmaturu keskmisele alla. (4)

Keskmise tootluse saavutamiseks ei pea õnne olema. Meie Laurad on üsna kindlad, et nende vara teenib umbes maailmaturu keskmist tootlust, sest see on indeksfondi kaudu investeeritud maailma 3000 suurimasse börsiettevõtte aktsiatesse ning Tuleva fondide tasud on madalad. Seega on üsna paratamatu, et pikas plaanis kasvab päriselu Laurade vara käsikäes maailmamajanduse kasvuga.

Keskendu asjadele mida saad kontrollida

Me ei tea, kas Laurade vara ka tulevikus 10% aastas kasvaks. Keegi ei tea, milline saab olema maailma väärtpaberiturgude tootlus tulevikus. Paratamatult vahelduvad majanduses head aastad kehvematega. Keskendudes asjadele, mida saame kontrollida – oma säästumäära ning fondi madalaid kulusid – on meil väga hea võimalus, et tulemus tuleb hea.

(1) Me oleme Thalerist ka oma blogis kirjutanud. Save More Tomorrow programmi tulemuste kohta on põhjalik ülevaade siin.

(2) Alates 2025. aastast saad suurendad teise samba sissemakseid kuni 6% peale. Arvuta oma tulumaksuvõit siin kalkulaatoris.

(3) Pensionifondide tootlusi saad võrrelda Pensionikeskuse lehel. Mina võrdlesin Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi ja EPI indeksi tootluseid perioodil 01.06.2019–01.06.2024. Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond viimase 2, 3 ja 5 aasta tootlused aasta baasil on vastavalt +13,4%, +10,2% ja +11,2%. Mineviku tootlus ei garanteeri sarnast tootlust tulevikus, kuid oleme võtnud sihiks, et Tuleva fondide tootlus ei jää kunagi kaugele maha maailma väärtpaberiturgude keskmisest, nagu enamike Eesti pensionifondide tootlusega seni on läinud.

(4) Standard & Poors peab jooksvat ülevaadet investeerimisfondide tulemusest võrreldes turu keskmisega erinevate riikide ja ajaperioodide kaupa.

Me kogume raha, et minna tulevikule vastu kindlama sammuga. Pensionifondi kogunenud vara aitab meil tulla kenasti toime siis, kui me enam täiel määral tööl käia ei saa või ei taha. Geopoliitiline risk on pannud paljusid muretsema oma tuleviku pärast. See on Eestis alati olemas olnud, aga Venemaa agressioon Ukrainas on seda riski varasemast rohkem esile tõstnud. Kas ja mida peaksin tegema, et oma pensionivara geopoliitilise riski eest kaitsta? 

Mistahes rasketes olukordades on parem, kui sul on kogutud tagavara. Paljude inimeste peamised säästud on kogutud teise ja kolmandasse sambasse. Mõned aga kaaluvad edaspidi koguda kuhugi mujale, sest arvavad, et Hispaanias asuv kinnisvara või välismaine pangakonto on Eesti vastu suunatud agressiooni eest paremini kaitstud.

Kas kogutud vara tasub pensionifondides edasi hoida? Jah, minu arvates on küll.

Ära unusta äärmuslikule mõeldes peamist riski

Me oleme inimesed, mitte kalkuleerivad robotid ja kipume tihti keskenduma mõnele äärmuslikule ja väga suure mõjuga stsenaariumile. Nii jätame tähelepanu alt välja olukorrad, millest ajalehe esikülje uudist ei saa, aga mille juhtumise tõenäosus on väga suur. Mina ei tea, kas Eestit tabab lähiajal sõda või mitte, aga ma tean, et väga suure tõenäosusega saan ma ühel päeval nii vanaks, et ei saa ega taha enam tööl käia ja siis on mul vaja sissetulekut.

Geopoliitiline risk on vaid üks paljudest riskidest. Võimalik, et igaks erijuhtumiks on olemas mingi kaitse, mis töötab paremini kui teised. Aga nii, nagu ei ole mõistlik osta igale koduseadmele lisakindlustust, ei ole mõistlik koguda eraldi tagavarasid iga elujuhtumi jaoks, mis sind tulevikus võivad tabada. See on lihtsalt liiga kallis.

Seepärast on pensionivara hea viis tuleviku kindlustamiseks: kui läheb väga hästi ja saad ning tahad põneval ja tasuval tööl käia kõrge vanuseni, siis võid pärandada selle lastele. Kui läheb plaanipäraselt, võtad ise tulevikus kasutusele. Kui läheb halvemini, saad vajadusel ka varem müüa fondiosakuid hädavajalike kulude katteks.

Kas saan pensionivara kasutada sõja korral? 

Geopoliitiline risk ei ole must-valge. Sõda ei tähenda enam üksnes lahingutegevust, vaid ka hübriidrünnakuid. Sõja korral võib vaenlane korraldada küberrünnaku mõne Eesti riigiasutuse vastu, märkida ümber merepiiri, püüda katkestada sidet, rünnata mõnda Eesti piirkonda, okupeerida mõne piiriala või püüda okupeerida suisa kogu riigi. 

See, kas saad oma pensionivara kasutada, sõltub sõja mõjudest. 

Kehtiv investeerimisfondide seadus lubab fondivalitsejal pensionifondi osakute lunastamist ajutiselt peatada ainult Finantsinspektsiooni loal. Seaduses on kirjas, et seda tohib teha juhul, kui fondi varasid pole võimalik lunastamise katteks müüa või kui fondi osaku puhasväärtust pole võimalik arvutada. Kui pensionifondi varad on väljaspool Eestit ja maailmas arvutid ikka veel töötavad, pole pensionifondil väljamaksete peatamiseks otseselt põhjust.

Aga eriolukord võib riiki sundida ka uusi seadusi või korraldusi tegema. Näiteks limiteeris (aga ei peatanud) Ukraina valitsus Venemaa agressiooni järel pankadest sularaha väljavõtmist ja tehinguid välisvaluutaga. Sama tegi 2015. aastal Kreeka valitsus riiki tabanud finantskriisi ajal.

Sõbralikud riigid võivad ajutiselt külmutada okupeeritud riigi varad selleks, et takistada agressoril nende kasutamist. Näiteks tegid nii lääneriigid Kuveidi riigi ja tema pankade varadega 1990. aasta Iraagi okupatsiooni ajal. Pärast olukorra normaliseerumist said kodanikud oma varale vaba ligipääsu jälle tagasi. Ukrainas pole paraku olukord veel normaliseerunud ja näiteks päevane sularaha väljavõtmise limiit on ikka veel alles, kuigi see on juba üsna kõrgele tõstetud (2000 eurot päevas).

Ka Eesti pensionifondide vara asub valdavas enamuses välismaal, mille omandi üle peavad arvet suured lääne pangad või depositooriumid (nt Tuleva pensionifondide vara on eraldi kontol JP Morgan panga peetavas registris). NATO ja EU liikmena on meil hea põhjus eeldada, et need institutsioonid teevad koostööd meie liitlaste valitsustega selleks, et takistada võõrvõimul varadele ligipääsu, aga ka selleks, et säilitada õigetele omanikele varale ligipääs.

Mida saad sina teha geopoliitilise riski maandamiseks?

Pensionifondi valimisel saad mõelda läbi, kuidas mõjutab geopoliitiline risk sinu pensionivara. 

Eesti Panga värske statistika järgi on Eestisse investeeritud kõikidest teise samba varadest 14% ja kolmanda samba varadest 5%. Kuigi fondijuhil ja poliitikutel võib olla tore Eesti investeeringutega uhkeldada, aitab teise ja kolmanda samba vara hoidmine väljaspool koduregiooni hajutada meie riske. Muideks, ka Rootsi riik soovitab oma kodanikel hoiduda pensionivara liigselt Rootsi investeeringutesse paigutamisest (1).

Pensionivara hoidmine väljaspool koduregiooni aitab hajutada riske

Tüüpilise indeksfondi portfell, nagu ka Tuleva oma, koosneb umbes 3000 maailma suurima  börsiettevõtte osalustest. Need tegutsevad edasi isegi väga halva ja vähetõenäolise stsenaariumi korral, kui Eestit peaks tabama Ukrainaga sarnane löök.

(1) Nobeli preemia laureaat Richard Thaler ja Henrik Cronqvist, kes nõustasid Rootsit pensionifondide süsteemi loomisel leiavad oma 2004. aastal avaldatud artiklis, et Rootsi riik püüab oma riikliku fondi AP7 abil muuhulgas vähendada nn “kodu eelistust” (home bias) investeerimisel.

Teadlased, analüütikud ja arvamusjuhid viitavad tihti sellele, et Eesti inimesed ei säästa piisavalt. Aga kas tegelikult ka keegi nii palju säästab, kui need heasoovlikud nõuandjad soovitavad? Vaatasin üht gruppi noori inimesi, kes tänaseks on viis aastat Tulevas kogunud  ja leidsin neid päris palju.

Eelmises osas vaatasime, kuidas on läinud Laural, kes alustas seitse aastat tagasi 25-aastaselt kogumist pensionifondides. Laural on esimese seitsme aastaga kogunenud teise ja kolmandasse sambasse mitu korda rohkem vara kui tema eakaaslastel. Laura edu on taganud esiteks see, et ta säästab rohkem kui tema eakaaslased ning teiseks on tema vara teeninud paremat tootlust kui Eesti keskmisel kogujal.

Aga Laura on minu väljamõeldud tegelene. Mida teevad Laura päris elu eakaaslased? Vaatasin Tulevas kogujate statistikat ja leidsin päris palju Laura-suguseid.

Tuleva päris Laurad on kogunud rohkem

Ma keskendusin alla 35-aastastele kogujatele, kes:

• on kogunud vähemalt viis aastat Tuleva teise samba fondis ja koguvad siin tänaseni (1);
• kelle tänane brutopalk jääb vahemikku 1000-5000 eurot kuus.

Neid kogujaid on Tulevas 1160, kusjuures naisi ja mehi on pea täpselt võrdselt. Neil on keskmiselt Tuleva pensionifondides veidi üle 25 000 euro vara. Keskmise vara mahu juures on sooline erinevus siiski juba märgatav: meeste keskmine on 27 300  eurot, aga naistel 23 500 tuhat ehk 14% vähem.

Graafikul on Tulevas koguvate Laurade jaotus viimase kuupalga järgi. Pensionikeskuse andmed ja Tuleva arvutused on 2024. aasta aprilli lõpu seisuga.

Meie Laurad säästavad rohkem

Üks põhjus, miks paljudel meie valimi Lauradest on keskmisest rohkem kogunenud, on kõrgem palk. Ometigi erineb pensionikonto suurus kordades ka nendes gruppides, kes teenivad omavanustega sarnast palka. (2) 

Üks oluline põhjus peitub selles, et meie valimi kogujad teevad eakaaslastest suurema tõenäosusega sissemakseid kolmandasse sambasse. Eelmisel aastal tegi neist sissemakseid kaks kolmandikku, samal ajal kui kõikidest Eesti palgasaajatest tervikuna napilt kuuendik.

Graafikul on Tulevas koguvate Laurade arv vastavalt sellele, kas nad tegid või ei teinud eelmisel aastal kolmandasse sambasse sissemakseid. Pensionikeskuse andmed ja Tuleva arvutused on 2024. aasta aprilli  lõpu seisuga.

Veerand Lauradest kogub juba mitu aastat sihikindlalt

Laurade valimis on veel üks suur erinevus. Valdav enamus Laurasid avas endale kolmanda samba esimesel võimalusel ehk niipea, kui alustas töötamist. Aga veerand neist läks veel sammu edasi ja hakkas sinna kohe ka tõsiselt säästma. Neil sihikindlatel Lauradel  on pensionifondidesse kogunenud ligi 10 000 eurot rohkem kui meie valimi keskmisel kogujal. (3)

Graafikul on Tulevas koguvad Laurad, kes on viimased kolm aastat pannud igal aastal kolmandasse sambasse vähemalt 1000 eurot. Grupid on viimase kuupalga järgi. Pensionikeskuse andmed ja Tuleva arvutused on 2024. aasta aprilli  lõpu seisuga.

Aga kuidas on ülejäänud Lauradega? Kui võtta valimisse ka need Laura eakaaslased, kes said kolmanda samba aasta hiljem tööle, lisandub sellesse sihikindlate kogujate nimekirja veel 100 inimest. Ehk siis võime öelda, et kolmandik Tuleva Lauradest on vähemalt kaks aastat sihikindlalt kogunud. Ma olen kindel, et igal aastal lisandub neid juurde.

Muideks, miks ma selles nii kindel olen? Kirjutan sellest blogi kolmandas osas, kus vaatan, mis aitab inimesel lihtsamini sihikindlalt koguda.

(1) Meie andmed näitavad ainult seda, kui palju on inimene Tuleva pensionifondis kogunud. Selleks, et osaliselt teistes fondides kogujate andmed ei moonutaks keskmisi, võtsin valimisse need inimesed, kelle teise samba jääk on üle 7500 euro, sest nii palju on teise sambasse viie aastaga sisse maksnud inimene, kes teenis 2019. aaastal keskmist palka.

(2) Statistikaameti andmetel on 25–35-aastaste vanusegrupi keskmine palk 1832 eurot.

(3) Võtsin lihtsustatult eelduseks, et inimene, kes juba kolm aastat vähemalt 1000 eurot aastas kolmandasse sambasse kogub, on sihikindel koguja.

Miks meid huvitab see, kui palju on teistel kogunenud? Elu on keeruline ja igasuguseid nõuandeid, kuidas käituda, jagatakse palju. Üks viis keerulises maailmas orienteeruda on võtta teistest eeskuju. Keskmine inimene on üks võimalus võrdlemiseks. Aga mõnikord tasub end võrrelda ka parimatega.

Delfi Investeeri portaal tegi mõni aeg tagasi kalkulaatori, mis näitas, kui palju on sinuvanusel inimesel keskmiselt pensionisammastesse kogunenud. Täiendasime seda võrdlust oma veebis ka Tulevas kogujate andmetega. Praeguseks on seda pensionivara kalkulaatorit käinud vaatamas juba üle 20 tuhande inimese.

Miks mõnel on pensionisammastes nii palju rohkem?

Kirjutasin kunagi meie blogis Laurast, kes alustas 25-aastasena kogumist pensionifondides. Ta suunas oma teise samba Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi ja alustas niipea kui võimalik kogumist ka meie kolmandas sambas.

Laura säästab rohkem ja tema vara on teeninud kõrgemat tootlust

Graafikul on Laura vara kasv. Eeldusi saad näha ja soovi korral ise muuta siin failis.

Minu väljamõeldud tegelane Laura läks tööle samal aastal kui Tuleva pensionifondid loodi ehk 2017 ja ta on teeninud sellest ajast praeguseni Eesti keskmist palka. Igal kuul on läinud tema brutopalgast 2%+4% teise sambasse ning 15% lisaks ka kolmandasse sambasse. Seega on Laura tänaseks kogunud seitse aastat ning tal on teise ja kolmandasse sambasse kogunenud juba ligi 35 000 eurot.

Laura on sündinud 1992. aastal. Pensionivara kalkulaatori järgi on Eesti keskmisel temavanusel teise ja kolmanda samba peale kokku veidi alla 9000 euro. Kui Laura teenib keskmist palka, siis kuidas tal saab olla kogunenud nii palju rohkem raha?

Väga lihtne: Laura säästab rohkem ja tema vara on teeninud kõrgemat tootlust.

Esimene abimees: suurem säästumäär

Laura paneb iga kuu maksimaalse 15% palgast kolmandasse sambasse. Tänu enda panusele, riigi tulumaksutagastusele ja tootlusele on Laural tänaseks kolmandas samas juba pea kaks korda enam kui tema teises sambas. See on ka loogiline – teise sambasse läheb ju vaid 6% sinu brutopalgast. Kui paned sisse kaks korda enam, on ka tulemus vastav. Eestis tervikuna tegi eelmisel aastal vaid kuuendik palgasaajatest sissemakseid kolmandasse sambasse ja nemadki keskmiselt ainult 4–5% palgast.

Muideks, Laura ei peatu siin. Tal on juba tehtud avaldus oma teise samba sissemaksete tõstmiseks. Alates järgmise aasta jaanuarist hakkab tema teise sambasse minema 10% brutopalgast – sellest 4% läheb jätkuvalt sotsiaalmaksu arvelt ja Laura palgast läheb senise 2% asemel 6%. Tõsi, lõputult säästumäära suurendada on raske, sest elama peab ka. Laura ei tea veel täna, kas järgmisel aastal siis sama tempoga kolmandasse sambasse ta jaksab panustada, aga täna ta veel püsimakset muutma ei hakka.

Teine abimees: parem tootlus

Laura valitud Tuleva pensionifondidel on läinud nii nagu peab – need on tootnud maailmaturu keskmist tootlust. Nii on viimase seitsme aastaga tema vara keskmiselt tootnud 9% aastas. See kasv pole olnud ühtlane. Kui 2023. aastal oli Laura vara tootlus ligi 20%, siis aasta varem kahanes turu languse tõttu vara väärtus 13% (1).

Keskmiselt tootis Eesti pensionifondides vara selle aja jooksul veidi alla 5% aastas. Kui Laura vara tootlus oleks selline olnud, oleks tal tänaseks pensionikontol 4000 eurot vähem ehk veidi üle 30 000 euro. Kõrged tasud ja liiga suur võlakirjade osakaal on peamised põhjused, miks vanades pensionifondides vara ei kasva.

Laura ei tea, milline saab olema tema vara tootlus järgmiste kümnendite jooksul. Seda ei tea keegi. Laura teab siiski paari olulist seaduspärasust. Esiteks, investeerimisfondid ei ole nagu vein, et mida kallim, seda parem. Andmed näitavad, et fondi edukuse hindamisel määravad enim hoopis tasud: mida madalamad on fondi tasud, seda suurem on tõenäosus, et fondi pikaajaline tootlus on hea.

Ja teiseks, aktsiad on parem viis pensionivara kogumiseks kui riskivabad võlakirjad. Riskivaba tootlust pole ju tegelikult olemas. Laural pole tegelikult vahet, kui tema vara väärtus igal aastal ühtlase joonena ülespoole ei lähe. Pensioniks kogumine on hea viis taluda kõrgemat riski, sest sinu sissemaksed on jaotatud üle väga pikkade aastate ja nii ei ole sul riski, et ostsid aktsiaid just nende viimase ja järgmise kümnendi tipphetkel. (2)

…

Aga Laura on ikkagi ainult väljamõeldud tegelane. Järgmises osas vaatan sisse Tulevas kogujate andmetesse ja otsin, kui palju Lauraga sarnaseid inimesi meil tegelikult kogub ja mis on nende tulemus olnud.

(1) Võtsin Laura tootluse jaoks andmed Tuleva lehel oma pensionikontole sisse logides (seisuga 08.05.2024) ja vaatasin, kui palju minu II ja III sammas on alates 2017. aasta kevadest teeninud ning kui palju selle aja jooksul Eesti teise samba pensionifondide indeks EPI on kasvanud. Minu tootluse näitaja võib veidi erineda Laura omast, sest meie sissemaksete ajastus ei ole päris identne, aga erinevus on ebaoluline.

(2) Viiteid nende kahe seaduspärasuse paikapidavuse kohta leiad siit.

Raha kogumine pole enamasti eesmärk omaette, vaid vahend unistuste täitmiseks. Minu esimene reaalselt täitunud unistus oli kobakas nõukaaegne värvitelekas, millest vaadata 1984. aasta Sarajevo taliolümpiamänge. Poole teleka ostmiseks vajalikust rahast kogusime me vennaga suvetööga.

Nõukaajal olid värvitelekad kole kallid. Massiivne Elektron värviteler maksis 400 rubla, aga minu insenerist isa kuupalk oli napilt 200 rubla ehk teleka ostmiseks oleks läinud tema kahe kuu palk. Teadsime vennaga, et taliolümpia on tulekul ja hakkasime lausa aasta varem telekat lunima. Jõudsime vanematega kokkuleppele: kui meie vennaga kogume poole rahast, panevad nemad ülejäänud poole juurde.

Vend oli juba varem suviti meie asulas muru niites taskuraha teeninud. Nüüd oli ka mul motivatsioon teda aidata. Üks niitmiskord kahe hektari suurusel alal võttis aega neli tööpäeva ja tõi sisse 25 rubla. Sügiseks olime selliseid niitmisi teinud kaheksa korda ja teeninud kapil olevasse ümbrikusse vajaliku 200 rubla. Saimegi teleka.

Võib tunduda ebamugav, aga räägi sõprade ja sugulastega rahast

Kõigil meil ei ole 15-aastase Jaak Roosaare kindlat tahtmist miljonäriks saada. Tegutsema asumiseks sobivad ka märksa käegakatsutavamad eesmärgid, kasvõi nagu minu värviteler. Nii nagu mina, jõuad ka sina üsna pea unistusteni, milleks tuleb aastaid pingutada ja siis on ka säästmise ja investeerimise vajalikkus lihtsamini arusaadav. 

Raha kogumine on investeerimise eelduseks

Väga raske on koguda, kui sa ise sissetulekut ei teeni. Iga töö ei sobi sulle, aga seda enne teada ei saa kui kui ise ei proovi.

Mulle muruniitmine meeldis – tore on ju väljas liikuda ja vabadust tööaja osas oli ka palju – ning tasuv oli see ka, aga paraku olid minu oskused mootoreid putitada kehvad ja see osa tööst mulle ka eriti ei meeldinud. Järgmiseks proovisin jõudu koolis asendustundide andmisega. Kuigi teadmisi ja tahtmist klassi ees esineda mul oli, siis range tunniplaan ei klappinud minu muu eluga. Nii ma ei saanud seda tööd piisavalt palju teha, et see küllalt oleks sisse toonud.

Kui ma ülikoolis suveks panka tööle läksin, oli mulle kohe selge, et selles vallas tasub küll pingutada – rahandus mulle meeldis, sain tööga pidevalt teadmisi juurde ja töö oli ka tasuv. Tuli ainult parim pank välja valida, kuhu edasi pürgida. Sellegipoolest ei soovita ma sul ilmtingimata panka tööle minna. Lihtsalt usun, et unistuste töökohta leida on palju lihtsam, kui oled piisavalt palju alternatiive proovinud. Mida varem alustad, seda parem.

Kust ikkagi alustada?

See võib tunduda esialgu ebamugav, aga räägi sõprade ja sugulastega rahast. Mõningane tagasihoidlikkus on muidugi asjakohane – ei sobi ju üle jõuluõhtusöögi laua tädi käest kõva häälega uurida, kui palju ta palka saab. Aga raha ei ole tabuteema ja üks-ühele vestlustes saad kindlasti kõvasti targemaks, mida üks või teine töö endast kujutab, missuguseid teadmisi vajab ja  kui palju sisse toob. Nii jõuad arusaamale, kui palju sinu unistuste realiseerimine tegelikult maksab. 

Teiseks, kui lähed tööle, siis proovi ikka ametlikult, lepinguga. Isegi, kui see tööots on vaid mõne-nädalane abi festivali korraldamisel või paar tundi nädalas kellegi matemaatikas järele aitamises. Nii saad olla kindel, et isegi kui see töö jääb ainult katsetamiseks, saad selle eest kokkuleppe kohaselt tasustatud. 

Kui sa mõnekümne aasta pärast tagasi vaatad, siis see, kuhu sa raha investeerid, omab palju vähem tähtsust kui see, millal sa alustasid ja kui palju igast sissetulekust kõrvale panid.

Seepärast on alustamiseks lihtne pangahoius sama hea kui aktsiad, investeerimisfondid, ühisrahastus või mõni muu põnev instrument. Ahjaa, ära unusta muidugi kontrollimast, et pank ikka hoiusele intressi maksaks.

Tõnu Pekk on pikaajalise kogemusega investor ning Tuleva asutaja ja fondijuht. 2020. aastal sai Tõnu aasta investori tiitli, et tõi koos Tulevaga pensioniturule tagasi konkurentsi ning tegi Eesti inimestele kättesaadavaks võimaluse investeerida madalate kuludega indeksifondidesse.