Uue eakuse rahvakogu kogub alates tänasest allkirju Tuleva ettepanekule, mille eesmärgiks on lahendada üks Eesti pensionisüsteemi valusamaid probleeme: ebaefektiivne II samba väljamaksete süsteem. Räägi kaasa – aitame koos muuta seadused paremaks, et kogutud raha annaks Eesti inimestele maksimaalse kasu!

(Uuendus 18.11.2017 –  allkirjade kogumine ettepanekule on lõppenud ja ettepanek on saadetud Riigikokku. Tänud kõigile 2386-le inimesele, kes ettepanekut oma allkirjaga toetasid!)

Ettepaneku põhiteesid

• Täna kehtiv väljamaksete süsteem ei kasuta inimeste säästetud raha efektiivselt.
• Kohustus anda kogu vara üle kindlustusseltsile vähendab inimeste elukvaliteeti ja ei taga toimetulekut elu lõpuni.
• Ebaefektiivne väljamaksete süsteem on ohuks riigieelarve tasakaalule ja eakate inimeste toimetulekule.
• Järgides põhiseaduse põhimõtet, et igal inimesel on õigus oma vara vabalt käsutada, tohib riik piirata pensionivara kasutamise õigust nii vähe kui võimalik ja ainult nii palju kui vajalik.
• Eesti peab väljamaksete korraldamiseks õppima arenenud riikide – näiteks Rootsi ja Suurbritannia kogemustest.
• Reformi kavandades tuleb arvestada teiste hulgas nende inimestega, kes suunduvad pensionile lähema 5 – 6 aasta jooksul. Nemad vajavad viivitamatut üleminekulahendust – näiteks õigusena valida fondipension kindlustuslepingu asemel.

Kui oled nõus, jaga sõpradega ja nõua poliitikutelt meie kõigi huvide seadmist ettepoole kindlustusseltside ärihuvidest. Ning ühine Tuleva liikmeskonnaga ja toeta suurte muutuste teoks tegemist.

Miks on II samba väljamaksete reformi vaja?

Me elame järjest kauem. Kui me ei taha oma täiskasvanuelu teises pooles järgmistele koormaks saada, peame säästma rohkem, investeerima tootlikumalt ja kasutama kogutud raha palju targemalt kui täna.

Kolme pensionisambaga tegime 15 aastat tagasi hea stardi. Aga mõned asjad on valesti ja need on põhjuseks, miks täna ega ka järgmise 15 aasta jooksul ei täida II sammas pensionile suundujate jaoks peamist eesmärki: tõsta elukvaliteeti.

Üks pakilisemaid Eesti pensionisüsteemi valukohti on ebaefektiivne ja seetõttu majanduslikult kahjulik II sambasse kogutud vara väljamaksete süsteem. See vajab otsustavat reformi: keerukust lisava peenhäälestuse jätkamine teeks olukorra veelgi halvemaks. Käesolev ettepanek põhineb Tuleva liikmetest ekspertide analüüsil (1), võtab arvesse arenenud riikide kogemust, Rahandusministeeriumi ettepanekuid ning Riigikontrolli ja Õiguskantsleri hinnanguid (2). Ettepanek on läbinud uue eakuse rahvakogu ekspertide sõela.

Mis on valesti?

Esiteks. Kui kaks täpselt sama palju raha kogunud inimest suunduvad pensionile Eestis ja Rootsis, saab Rootsi inimene oma II samba varast 30-60% suuremad igakuised pensionimaksed kui Eesti inimene (3).

Seega: meie süsteem on ebaefektiivne. Kui inimeste II samba vara kasutatakse ka edaspidi kohustusliku pensionikindlustuse ostmiseks, peab riik võtma teravalt fookusesse, kuidas osta kindlustust kõige efektiivsemalt ja tagada kogutud summast maksimaalsed väljamaksed.

Teiseks. Vaid 4% eeloleva 15 aasta jooksul pensionile suunduvatest inimestest jõuab koguda II sambasse niipalju raha, et saada elu lõpuni pensionilisa, mis oleks tänases rahas suurem kui 100 eurot kuus. Tehes II samba makseid kaks- kuni kolmkülmmend aastat, saab neli viiendikku kogujatest tulemuseks pensionilisa, mille tänane väärtus on nende elu lõpupäevil alla 50 euro kuus (4).

Seega: tänane, kindlustusseltsidele toetuv süsteem ei suuda tuntavalt tõsta elukvaliteeti valdava osa inimeste jaoks ega taga toimetulekut elu lõpuni. Mida kõrgema eani inimene elab, seda tühisemaks kahaneb igakuiste maksete ostujõud.  

Kolmandaks. 59% järgmise 15 aasta jooksul pensionile suundujatest kogub II sambasse tänases väärtuses kuni 8600 eurot ja 38% 8600 – 33 400 eurot. See on arvestatav summa, mis enamikule inimestest on pensionile suundumise hetkeks kõige suurem neile kuuluv finantsvara. Kogutud summa jaotamine aasta-aastalt kahaneva ostujõuga kindlustusmakseteks muudab selle vara suuremale osale inimestest kasutuks. Paindlikult ja vajaduspõhiselt kasutades võib kogutud summast samas olla oluline abi inimese pensionipõlve elujärje parandamisel.

Seega: kuni pole tagatud elukvaliteeti märkimisväärselt parandavad ja elukalliduse tõusuga kasvavad igakuised väljamaksed, peab riik kaaluma võimalusi, kuidas inimesed saaksid kasutada oma pensionivara paindlikult ja vajaduspõhiselt.

Neljandaks. Eesti inimeste usaldus pensionisüsteemi vastu on väga madal. Kehtiv väljamaksete süsteem on selle üheks olulisemaks põhjuseks (5). Kui süsteem pole usaldusväärne, keelduvad inimesed säästma vabatahtlikkusse III pensionisambasse ega tunne huvi oma II samba vara käekäigu vastu, kahjustades omakorda fondivalitsejate motivatsiooni pakkuda konkurentsis paremaid tingimusi.

Seega: riik peab väljamaksete süsteemi reformides parandama Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikkust – reformi edasilükkamine on risk riigieelarve tasakaalule ja kodanike toimetulekule lähemas ja kaugemas tulevikus.   

Kuidas väljamaksete süsteemi paremaks muuta?

Maailmakogemus viitab kahele alternatiivile, kuidas riik saab väljamaksete süsteemi hästi korraldada. Eesti peab analüüsima ja vajadusel kombineerima mõlemaid.

1. valik: inimesed otsustavad ise, kuidas kogunenud raha kasutada.
Kuna sarnaselt Eestiga ei suutnud kindlustusseltsid pakkuda inimeste säästudest maksimaalselt kasu tagavaid väljamakseid, andis Suurbritannia 2015. aastast pensionile suundujatele õiguse hakata kogumispensioni raha vabalt kasutama. Tänaseks on Suurbritannia teinud esimese vahekokkuvõtte ja leidnud, et ei ole mingit tõestust selle kohta, et inimesed oma pensioniraha raiskama asuksid (6). Küll aga on sealset kogemust analüüsides võimalik ennetada muid probleeme, mis kaasnevad investeerimis- ja kindlustustoodete eksitava müügiga.

2. valik: riik ise korraldab II samba pensionikindlustuse, tagades maksimaalse efektiivsuse
Rootsi pensionisüsteemi efektiivsus on tuntud kogu Euroopas: sealne kogumispensioni süsteem suudab ilma riigieelarvele täiendavat koormust seadmata maksta inimestele igakuiseks pensioniks 30-60% rohkem kui Eestis. Rahandusministeeriumi eestvedamisel tuleb õppida Rootsi ekspertidelt ja välja töötada tegevuskava, kopeerimaks lahendusi, mis parandaksid ka Eesti pensionikogujate elustandardit.

Me ei räägi II samba riigistamisest, ehkki Rootsis korraldab kogu rahvastiku pensionikindlustust riik ise – see on lihtsalt matemaatiliselt kõige efektiivsem. Alternatiivi või täiendava riskikattena võiks Eesti innovatiivse e-riigina uurida üleelamisriski kaitse ostmise võimalusi hankena rahvusvaheliselt kindlustusturult. See vähendaks kohalike kindlustusseltside nõrga konkurentsi ja väikese turuga kaasnevaid riske ning tänu mastaabiefektile võiks märkimisväärselt suurendada inimeste pensionimakseid.

Millistest põhimõtetest tuleb reformi kavandamisel lähtuda?

Riik peab lähtuma põhiseaduses sätestatud põhimõttest, et igal inimesel on õigus oma vara vabalt käsutada. Seadusega tohib pensionivara kasutamist piirata nii vähe kui võimalik ja ainult nii palju kui vajalik, et eakate inimeste toimetulek ei seaks riski alla riigieelarve tasakaalu ega saaks koormavaks tulevastele põlvedele.

Mõistlik oleks alustada eesmärgi täpsustamisest. Esiteks tuleb luua selgus, kas II sambasse kogunenud raha kuulub riigile või inimestele. Kui tegu on riikliku pensionikindlustuse osaga, on kõige mõistlikum riigil ise oma kodanikud kindlustada või osta kindlustus hankena otse rahvusvaheliselt turult. Kui tegu on inimeste isikliku varaga, tuleb anda inimestele õigus ise otsustada, kuidas oma vara targalt ja vajaduspõhiselt käsutada.

Teiseks tuleb leppida kokku elukalliduse tõusu arvestavad selged miinimumpensioni arvutamise põhimõtted. Täna kasutab riik erinevaid arvestusi, mis hägustavad eesmärki, juhivad tähelepanu kõrvale tegelikult tulevasi maksumaksjaid ähvardavalt probleemilt ja piiravad põhjendamatult elu vältel kohusetundlikult sotsiaalmaksu maksnud inimeste õigust oma omandit kasulikult vallata.

Ühelt poolt on selge, et kehtiv rahvapensionimäär (täna alla 170 euro) ei taga tegelikkuses toimetulekut. Inimesed, kelle pension jääb sellele tasemele, vajavad ja saavadki toimetulekutoetusi riigilt, omavalitsustelt ja/ või lastelt. See on probleem, millest ei tohi mööda vaadata. Teiselt poolt on mainitud eesmärki, et keskmine netopension moodustaks vähemalt 40% inimese viimasest keskmisest netopalgast. See võib olla sobiv personaalne eesmärk, aga ei ole riigi ülesanne. Riigi ülesanne on hoolitseda kõigi oma kodanike eest, mitte selle eest, et üksikutele täna 4000 eurot teenivatele inimestele oleks kindlustatud 1600 euro suurune pension.

Väljamaksete reform peab omama mõju mitte abstraktses tulevikus või rahvastiku keskmiste lõikes, vaid otseselt mõjutama nende 145 000 II samba koguja heaolu, kes järgmise 15 aasta jooksul pensionile lähevad. See tähendab kümneid tuhandeid inimesi juba järgmise paari aasta jooksul. Neile kogunenud II samba vara arvelt ei suuda ükski kindlustusselts pakkuda elupäevade lõpuni pensionilisa, mis elujärge tuntavalt parandaks. Need inimesed vajavad kohest üleminekulahendust.

Seega: Kuni 2025. aastani pensioniikka jõudvatele inimestele tuleks vähemalt anda võimalus kasutada kogutud II samba vara fondipensionina, sõltumata kogunenud summast.

Hea riigikogu!

Riigikontroll märkis juba 2014. aastal, et tänases raamistikus ei suuda kogumispensionide süsteem täita oma peamiseid eesmärke: säilitada või parandada tulevikus pensionäride elujärge, vähendada rahvastiku vananemisest tulenevaid riske riiklikule pensionikindlustusele ning suurendada inimese isiklikku vastutust oma pensioni kindlustamisel.

On kolm asja, mida riik ja inimesed saavad teha, et pensionisüsteemi jätkusuutlikkust parandada: säästa rohkem, suurendada investeeringute tootlust ja parandada hilisemaid väljamakseid, et kogutud rahast oleks pensioniealisele inimesele rohkem kasu.

Kui midagi ei muutu, jäävad Eesti eakad inimesed vaeseks lähemas ja ka kaugemas tulevikus. Põhjus pole selles, et pensionärid kipuvad raiskama, vaid selles, et me ei säästa piisavalt ja iga säästetud euro annab pensionile suundujale väiksema sissetuleku kui mujal arenenud riikides.

Käesolev ettepanek kutsub teid üles reformima väljamaksete süsteemi selliselt, et meil kõigil oleks maksimaalne kasu kogutud säästudest, ja et elu vältel kogutud raha ning pensionieas saadava hüvise vahel oleks selgelt nähtav seos.

Viited

(1) Käesolev ettepanek põhineb aruteludel paljude Tuleva liikmetega väljamaksete-teemalistel ümarlaudadel, sealhulgas:

Annika Uudelepp, OECD ekspert, endine Praxise juht

Indrek Neivelt, Pocopay asutaja, endine Hansapanga juht

Kirsti Pent, vandeadvokaat, FORT Legal

Priit Lepasepp, Nelja Energia peajurist

Kristo Sepp, endine NasdaqOMX Tallinn kauplemisjärelvalve spetsialist

Kaspar Oja, majandusteadlane

Taavi Pertman, rahafoorum.ee asutaja ja investor

Loit Linnupõld, Crowdestate asutaja

Malle Aleksius, endine Finantsinspektsiooni avalike suhete juht

Jüri Etverk, GO Group AS juht

(2) Ülle Madise on öelnud, et “Kogumispensioni II samba kasulikkust või tootlikkust näitab aeg /—/. Riigikogu peab end kogumispensioni II samba käekäiguga kogu aeg kursis hoidma. Loodetavasti jõuab peatselt Riigikokku kogumispensionide seaduse ja investeerimisfondide seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille raames saab Riigikogu otsida lahendusi ka nendele II samba kitsaskohtadele, millele on juhtinud tähelepanu Riigikontroll ja Pension 2050 programmi raames Eesti Koostöö Kogu. Eelnõu arutelul tuleks otsida vastust küsimustele: kuidas senisest enam tegeleda inimeste teadlikkuse suurendamisega pensionisüsteemi toimimisest ning sellega seonduvast isiklikust vastutusest, kas ja kuidas inimesi rohkem nõustada nii II sambaga liitumisel kui ka nt viis aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist, et inimesed kujundaksid teadlikumalt pensionifondidesse investeerimise ja neist väljumise strateegiat, muuta pensionilepingu sõlmimist paindlikumaks ajal, mil kõikide osakute korraga realiseerimine pole inimesele kõige soodsam, suurendada kasutajate paindlikkust kindlustusandjate kasumite arvel.”

Riigikontrolli raport 2014. aastast viitab madalale tootlikkusele, kõrgetele kuludele ja ebareaalsetele ootustele kui kriitilisele probleemile pensionisüsteemis. Rahandusminsteerium on teinud arvukalt uurimusi väljamaksete teemal s.h ettepaneku Riigikogu rahanduskomisjonile (juuni 2017).

(3) Rootsi pensionisüsteemi 2016 aasta aruande andmetel maksis Rootsi tüüpilisele 65-aastasele pensionile minejale tema II sambast (premium pension) 6,3% aastas pensioniks ning selle pensioni eeldatav kasv oli 3% aastas. Eestis on pensionikeskus.ee andmetel võimalik sama vanal inimesel saada pensioniks 5,2% kogutud summast aastas ning selle suurus ei kasva.

(4) Kogunenud II samba vara hinnang pärineb Rahandusministeeriumi ettepanekust Rahanduskomisjonile, selle põhjal on arvutatud kuupension pensionikeskuse II samba väljamaksete kalkulaatori alusel 65-aastase täna pensionile mineva inimese andmetel. Saadud igakuine pensionimakse on kohandatud võrreldavaks inflatsiooniga kasvava pensioniga Rahandusministeeriumi pikaajalise inflatsiooni prognoosi alusel. Täpsemad arvutused on siin.

(5) SEB pensionivalmiduse uuring 2017 ja Tuleva küsitlus 2017.

(6) FCA Retirement Outcomes Review 2017.

Vahetasid või plaanid vahetada vana pensionifondi kaasaegse, madalate kuludega indeksifondi vastu? Hea otsus.

Esimestel tegutsemiskuudel on kõigi Eesti II samba indeksifondide tootlus negatiivne. Kas midagi on valesti läinud või on see lihtsalt märk sellest, et iga algus on raske?

Mitte kumbki – kõik on täpselt nii nagu peab. Indeksifondid on suutnud väga madalate kuludega teha täpselt seda, mida lubasime: saavutada tulemus, mis vastab väärtpaberituru keskmise ehk võrdlusindeksi liikumisele.

Väärtpaberiturud on tsüklilised. See tähendab, et tõusule järgneb tavaliselt langus ja langusele omakorda tõus. Kui sa investeerid aktsiatesse, on sisuliselt võimatu, et sinu portfelli väärtus liigub ainult tõusujoones. Kui sa investeerid pikaajaliselt, pole sul tarvis lühiajaliste languste pärast muretseda. Kui sa investeerid püsivalt ja regulaarselt väikeste summade kaupa, töötavad lühiajalised langused sinu kasuks: kui turg on langenud, saad järgmisest palgast tehtava sissemakse eest rohkem fondiosakuid.

Miks on indeksifondide osakute väärtus langenud?

Indeksifondide tootlus käib käsikäes turu keskmisega. See on hea, sest reeglina jäävad aktiivselt juhitud pensionifondid pikas plaanis turu keskmisele alla. Aga see tähendab ka seda, et kui maailma aktsiate hinnad on keskmiselt langenud, langeb sinu portfelli väärtus samuti. Vaatame, kuidas on Tuleval läinud võrreldes maailmaturu keskmisega.

Indeksi järgimine toimib: Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond liigub käsikäes turgude keskmisega.

Sellest ajast, kui Tuleva investeerimist alustas, on indeksi tase langenud 4,3%. Täpselt sama palju on langenud ka meie aktsiafondi osaku väärtus.*

Tuleva fondid on tegutsenud vaid loetud kuud. Aga pikema perioodi vältel saab vaadelda meie võrdlusindeksi liikumist: vaatame, kuidas on indeksiga võrdluses läinud Eesti pensionifondidel, mis investeerivad kuni kolmveerand varast aktsiatesse (agressiivse strateegiaga fondid):

Kas varsti hakkab turg jälle tõusma või on karta, et langus veel jätkub?

Lühidalt: ei tea. Tõusule on turgude ajaloos alati järgnenud lühem või pikem langus. Langusele järgneb tõus. Kui suur langus, kui suur tõus ja millal, seda ei tea mitte keegi. Väga paljud arvavad, et teavad. Enamikul ei ole õigus, aga üksikutel läheb täppi. Neid pärjab härra Tagantjärgi Tarkus hiljem suurepärasteks ennustajateks.

Nii maailma kui ka Eesti kogemus on näidanud, et katsed ennustada ehk turgu ajastada toovad investoritele pigem kahju kui kasu. Väga kartlikul fondijuhil võib õnnestuda vältida mõnda lühiajalist kukkumist, ehkki Eesti kogumus näitab, et enamasti ei õnnestu. Tagantjärgi jätab liigne ettevaatlikkus näiliselt parema mulje kui naiivne uljus, aga mõjub sama hävitavalt, võttes sinult võimaluse oma vara headel aegadel kasvatada.

Siin graafikul on Eesti ühe pensionifondi juhi avalikult väljaöeldud ootused seatud ajajoonele, mis näitab aktsiaturgude tegelikku liikumist (vt täissuuruses). Ajajoonel on ka tema juhitud fondi tootlus samal perioodil. Ilma nimeta, sest see ei ole mõeldud ühe fondijuhi naeruvääristamiseks ega räägi suurt midagi tema analüüsivõimest.

Küll aga tuleb siin ilmekalt välja, et turgude käitumine ongi ettearvamatu. Sellepärast ei soovitagi enamus maailma analüütikuid pikaajalistel investoritel pead murda selle üle, mis niikuinii on meie kõigi kontrolli alt väljas. Sellel, kes ikkagi pidevalt ennustamisega tegeleb, läheb kindlasti mõnikord täppi ka, aga enamasti ei lähe. Keskmiselt umbes kolm kuni neli fondijuhti kümnest suudab aktiivse juhtimisega teha aastaga parema tulemuse kui turu keskmine, näitavad uuringud. Paraku on need kolm kuni neli igal aastal erinevad. Kümme aastat järjest suudab turu keskmist võita keskmiselt üks kuni kaks fondijuhti kümnest.

Niisiis, ennustamine on tänamatu töö, aga see neelab palju aega ja raha: ühel või teisel moel maksad sina investorina selle kulu kinni. Võid lugeda ka hiljuti avaldatud Betterment-i artiklit sellest, kuidas turg ja investorite muretsemine ei käi ühte jalga.

Kui võtta ükskõik milline kümne aasta pikkune periood aktsiaturgude ajaloos, on tõusud ületanud langusi: investorite vara on teeninud positiivset tootlust vaatamata vahepealsetele kukkumistele. Mida pikemaks ajaks investeerid, seda suurema tõenäosusega kasvab sinu vara kenasti. Pensioniks kogudes on investeering väga pikaajaline: 40 aastat või rohkem. Kui sa püüad lühiajalisi langusi vältida, jääb sinu pikaajaline tulu suure tõenäosusega väiksemaks.

Mis siis, kui nüüd tõesti ootab ees pikem kukkumine?

Indeksifondi eeliseks on, et sinu vara on kaitstud fondijuhi inimlike vigade eest – nii ülemäärase uljuse kui ka kartlikkuse eest. Indeksifondi reeglites on täpselt kirjas, kuhu ja kui palju fondijuht peab ja võib raha paigutada. Aga keegi ei saa sind kaitsta sinu oma inimlikkuse eest – kui sa teed pikaajalisi investeerimisotsuseid lühiajaliste tulemuste põhjal või vahetad pensionifonde panga müügiesindaja meelitusel pooljuhuslikult, kaotad eelise, mida indeksifond sulle pakub.

Sellepärast pea meeles, et pikaajalise investeerimise võti on järjekindlus. Sinu palgast läheb iga kuu väike summa pensionifondi. Kui turul on parasjagu halvad ajad, saad selle eest rohkem fondiosakuid kui headel aegadel. Kui turgudel tulevad jälle paremad ajad, siis on sul rohkem osakuid, mille väärtus kasvab. Ostude ajas hajutamine töötab sinu kasuks, aga ainult eeldusel, et sa ei hüple pensionifondidest sisse-välja.

Seega: kui valid indeksifondi, pead olema piisavalt tark, et lasta turgudel teha oma tööd ja panna vastu kiusatusele püüda “gaasi anda” või “pidurit vajutada”.

Mida siis teha, kui sa oled valinud indeksifondi ja arvad, et turgudel ootab ees madalseis? Mitte midagi, leiab maailma suurima fondivalitseja Vanguard-i asutaja Jack Bogle. “Püsi lihtsalt kursil.”

Millal on hea aeg pensionifondi vahetamiseks? Alati, kui selleks on hea põhjus. Mitte kunagi, kui sa püüad turgu üle kavaldada – isegi professionaalidel õnnestub see väga harva. Loe lähemalt, millal peaks ja millal ei peaks pensionifondi vahetama. Kui valid Tuleva pensionifondi, on kasulik ka selgeks mõelda, millist tootlust sul on oodata. 

Loe lisaks – Warren Buffett: tähtis on järjekindlus

___
* Eesti pensionifondide võrdlusindeks koosneb 75% MSCI ACWI netotootlusest eurodes ja 25% ulatuses Euroopa valitsuste võlakirjade tootlusest kuna Eesti pensionifondide portfelli võlakirjade osa on ajalooliselt olnud investeeritud eurodes (või kroonides) nomineeritud võlakirjadesse. Tuleva fondi portfell järgib võlakirjade osas globaalset Bloomberg Barclays Global Aggregate indeksit. Pikas plaanis peaks Tuleva fondi tootlus jääma oma võrldusindeksist maha ca 0,5% aastas ehk kogukulumäära võrra. Lühema perioodi tootlus võib mõlemas suunas veidi rohkem erineda, sest algusperioodil on suurem investeerimata vara osakaal (vastavalt fondi reeglitele paigutame kogunenud raha turgudel üks kord kuus).

Selle aasta teisel pensionifondide osakute vahetamise perioodil eelistasid inimesed taas kõige rohkem Tulevat – meie pensionifondide maht kasvas fondivahetuse tulemusena 10,7 miljoni euro võrra ja ületab nüüd juba 40 miljonit! Võitsid madalate kuludega fondid.

See näitab, et pensionikogujate teadlikkus kasvab: maailmas on teada fakt, et ainus tõsiseltvõetav näitaja, mis aitab ennustada investeerimisfondi pikaajalisi tulemusi, on fondi kulud – valitsemistasu ja lisaks muud kulud, mis enamik Eesti fondivalitsejaid täna investorite eest varjatuks jätab.

Lisaks Tulevale võitis fondivalitsejatest möödunud vahetusperioodil veel vaid Swedbank. LHV, Nordea ja SEB pensionifondides jäid lahkujad ülekaalu ja mahud vähenesid.

Tuleva on Eesti soodsaima tasuga fondivalitseja. Iga II samba pensionifondi investeeritud miljoni euro kohta võtab Tuleva valitsemistasu 3400 eurot aastas, Swedbank 8800 eurot, SEB 11 100 eurot, LHV 12 500 eurot ja Nordea 14 400 eurot aastas.

Tuleva on ka seni ainus fondivalitseja, kes avaldab pensionikogujatele kõik kulud: meie kogukulu on 0,5% (sealhulgas valitsemistasu 0,34%). Kõrgema tasuga fondide kogukulu võib hinnanguliselt ulatuda kuni 2%ni.

Suurem osa pankade pensionifondide tasudest kulub müügile ja muudele tegevustele, mis meile, pensionikogujatele väärtust ei loo. Tuleva palgal ei ole ühtegi müügiesindajat. See on üks põhjus, miks saame hoida valitsemistasu nii palju soodsamal tasemel.

Üks näitaja rõõmustab veel – inimesed, kes valivad Tuleva pensionifondi, on süvenenud, otsustanud ja jäävad reeglina endale kindlaks. Tuleva pensionifondide osakutest loobumiseks laekus tänavu teisel vahetusperioodil ainult 49 avaldust – see on vähem kui 1% fondi-investoritest. Võrdluseks: suurima kaotaja LHV fondidest lahkumiseks tehti 8915 avaldust – üle 5% investoritest.

Järjekindlus on üks pikaajalise investeerimise aluseid: maailma juhtivad analüütikud on leidnud, et parema tulemuse saavutavad reeglina investorid, kes valivad madalate kuludega fondi ja püsivad kindlalt kursil. Nad ei püüa turgu ajastada fondidest sisse-välja hüpeldes ega anna järgi pangatelleri või kaubanduskeskuse müügiesindaja meelitustele.

Tuleva sündis kodanikualgatusena, sest meie liikmed polnud rahul pankade pensionifondide kõrgete valitsemistasude ja kehvade tulemustega. Tuleva pensionifondid alustasid märtsi lõpus ja nendes kogub tänaseks pensioni kokku ligi 5000 inimest.

II samba pensionifondi osakuid saab vahetada kolm korda aastas: jaanuari, mai ja septembri algul. Osakute vahetamiseks tuleb vahetusavaldus teha vähemalt üks kuu enne. Tulevased maksed lähevad uude fondi kohe pärast pensionifondi valikuavalduse tegemist.

Tahad pensionifondi vahetada? Saad seda teha harjumuspärases internetipangas (Swedbank, SEB või LHV) – seejuures pole tähtis, millises pensionifondis sinu vara täna on. Siin on juhend, mille abil saad kõik tehtud vähem kui viie minutiga.

Lisalugemine
Warren Buffett: tähtis on järjekindlus

Maailma üks edukamaid investoreid Warren Buffett on veendunud, et madalate kuludega indeksifond on pensioni kogumiseks praktiliselt alati kõige parem valik. Buffetti sõnul pole trikk õigete aktsiate valimises, vaid lihtsate põhimõtete kindlameelses järgimises:

1. Hajuta raha kõigi suuremate ettevõtete aktsiate vahel. See ongi indeksifondi investeerimispõhimõte.

2. Ole järjekindel. Indeksifondis tuleb püsida nii headel kui halbadel aegadel, eriti halbadel. Kui turgudel on madalseis ja sa näed ajalehtedes hirmutavaid pealkirju, võib tekkida kiusatus pidurit tõmmata, aga sel ajal on eriti tähtis järjekindlalt indeksifondis jätkata.

3. Jälgi hoolega fondi kulusid. Tasud loevad investeerimisel väga palju: kui fondivalitseja võtab igal aastal valitsemistasuks ühe protsendi sinu rahast, vähendab see sinule pensioniks kogunevat vara tohutult.

Need põhimõtted loetles Buffett CNBC-le antud intervjuus.

Oma rahaasjade korras hoidmine ja tuleviku kindlustamine pole nii keeruline nagu info ülekülluses näib. 

Sotsiaalteadlane Harold Pollack on veendunud, et vajalik rahatarkus mahub kenasti ühele märkmepaberile. Neid soovitusi järjekindlalt ellu viies võid rahulikult mõelda põnevamatele asjadele kui raha. Pollack selgitab lähemalt Freaconomics-i podcastis “Everything You Always Wanted to Know About Money (But Were Afraid to Ask)” .

Siin on sulle kokkuvõte, mis aitab kohandada reeglid Eesti tingimustesse.

1. Püüa säästa 10-20% oma sissetulekust.

Viiendik sissetulekust oleks eriti hea, aga kui see on hetkel võimatu, ära anna alla. Hoia oma eelarve kontrolli all, maksa võlad õigel ajal tagasi ja kui suudad säästa ka kümnendiku palgast, on see palju-palju parem kui mitte midagi. Kui sissetulek kasvab, suurenda vähehaaval säästmist. 

2. Tagasta krediitkaardivõlg igakuiselt.

Ära lase intressil tiksuda ja kui vähegi võimalik, hoidu tarbimislaenudest. Mitte ükski investeering ei taga sulle tootlust, mis kataks krediitkaardi või kiirlaenu kulud.

3. Kasuta ära maksueelisega säästuvõimalused.

Eestis on maksusoodustusega pensioni kohustuslik II ja vabatahtlik III sammas. Varsti teeme ka Tulevas omale vabatahtliku pensionifondi, aga täna meile kättesaadavatest III samba fondidest on soodsaima valitsemistasuga LHV Indeks Pluss. See on ka ainus III samba fond Eestis, millel puudub väljumistasu ja mis ei piira muul moel väljumist. See on tähtis: kui turule tuleb veel paremaid valikuid, ei pea sa fondi vahetades osa oma varast fondivalitsejale kinkima.

4. Ära kunagi osta ega müü üksikuid aktsiaid.

Valdaval osal professionaalidest, kes saavad investeerimise eest palka, õnnestub üksikute aktsiate valimine halvemini “kui märklaua suunas nooli loopival ahvil”. Aga tasu tahavad need professionaalid ahvist palju rohkem. Kui väärtpaberiturud pole just sinu hobi, millega tegelemise eest oled nõus peale maksma, ära püüa kaval olla, vaid hajuta oma vara võimalikult laialt erinevate väärtpaberite vahel.

5. Investeeri madalate kuludega indeksifondidesse.

Esimene samm, mis sulle midagi ei maksa: vaheta vana, kõrge tasuga kogumispensioni fond madalate kuludega indeksifondi vastu. Pole tark maksta tasudeks kokku (fondi valitsemistasu pluss muud jooksvad kulud) rohkem kui 0,5% aastas. 

Järgmine samm: suuna III sammas ka indeksifondi (nagu öeldud, täna on ainus valik LHV Indeks Pluss). Miks maailma juhtivad eksperdid arvavad, et aktiivse juhtimise eest kõrge tasu maksmine on raha raiskamine, kuula lähemalt Freakonomics-i varasemast raadiosaatest.

6. Kui kasutad finantsnõustajaid, siis kindlasti ainult sõltumatuid.

Hoolitse, et nõustaja oleks erapooletu, ja et ainus, kes sinule osutatava teenuse eest maksab, oleksid sina ise. Pea meeles, et see, kellele maksab palka või müügikomisjoni pank või muu investeerimistoodete pakkuja, pole nõustaja, vaid müügiesindaja. Eestis on kahjuks erapooletuid finantsnõustajaid raske peaaegu võimatu leida.

7. Osta kodu siis, kui oled selleks valmis.

Isikliku vara juhtimise seisukohalt tasub kodu osta siis, kui üürikulud ületaksid pikas plaanis nii laenu- kui ka kinnisvara hooldamisega seotud kulud. Kui oled noor, sul pole veel sääste ja/ või liigud palju ringi, võib üürikorter olla mitte lihtsalt paratamatu, vaid ka mõistlik valik. Kui plaanid pikka aega ühes paigas elada, tasub koguda raha päris oma kodu sissemaksu tarvis. Tavaliselt saad parimad laenutingimused, kui suudad omalt poolt sissemakseks panna 20-30%. 

8. Vali mõistlik kindlustuskaitse.

Kindlusta ennast elu muuta võivate sündmuste vastu. Sa ei vaja kindlustust juhtumite vastu, mis võivad sulle maksma minna mõnisada eurot nagu telefoni kaotus või purunenud aknaklaas – pisiasjade kindlustus maksab rohkem, kui see väärt on. Kodukindlustus on hädavajalik, aga vali võimalikult suure omavastutusega kindlustus, et mitte maksta selle eest mõttetult palju. Samuti hoolitse, et sinu liikluskindlustus oleks kehtiv.

9. Toeta ühiskonna sotsiaalse tugivõrgustiku arengut.

Me kõik peame käituma vastutustundlikult, et tagada toimetulek endale ja oma perele. Aga elus ei lähe kõik nii nagu plaanitud ja tuleb ette asju, mille vastu ei saa ennast kindlustada. Kellelegi ei meeldi makse maksta, aga aidates teisi, võid sa kindel olla, et ühel päeval abi vajades ei jää üksi sina ega su lähedased.

10. Pea neid märkmeid meeles!

Trüki välja ja kleebi külmkapile. Inimesed teevad pahatihti oma rahaasjades halbu otsuseid, sest tarkade valikute tegemine tundub lootusetult keeruline. Ära vaeva oma pead liiga palju: alusta kümne reegliga kohe ning püsi järjekindlalt ja kannatlikult kursil. Klõpsa pildil, et vaadata printimiseks sobivat faili: 

Kuula raadiosaadet siin. Nõuanded pärinevad raamatust “The Index Card: Why Personal Finance Doesn’t Have to Be Complicated”.

“You can fool all the people some of the time, and some of the people all the time, but you cannot fool all the people all the time.” Abraham Lincoln

Meile Eestis said madalate kuludega indeksifondid kättesaadavaks alles hiljuti. Aga maailmas läheb juba enamus enda tuleviku tarbeks raha koguvate inimeste uutest sissemaksetest just sellistesse fondidesse.

Miks? Sest passiivne, indeksit järgiv strateegia loob pensioniks koguvale investorile kõige paremad eeldused vara kasvatamiseks.

Miks pangad madalate kuludega fonde ei armasta?

Ajaleht Postimees kirjutas, et LHV pensionifondid kaotasid kohe pärast meie fondide käivitamist poole aastaga Tulevale rohkem kui 1000 klienti.

Just LHV juhid olid need, kellele Tuleva eestvedaja Tõnu veel enne meie ühise ettevõtte sündi oma ideest rääkis. Ta uuris, kas LHV ei tahaks ise tuua turule madalate kuludega indeksifondi, sest see annaks klientidele pikas plaanis palju parema tulemuse. Ei saa madalate kuludega fondi teha – reklaam ja müük on liiga kallis, ütlesid LHV juhid. Paremat fondi ostaks äkki inimesed ilma müügimeeste armeetagi, arvas Tõnu. No võibolla tõesti, aga LHV-le tundus tol ajal siiski halb plaan tuua turule hea ja soodne konkurent, mis ampsaks ära kallite fondide turu.

On vahva, et lõpuks tegid ka pangad Tuleva eeskujul oma indeksifondid. Miks aga kaubanduskeskustes ja pangakontorites kliente jahtivad müügimehed ja -naised neid sulle ei paku? Miks need kodulehtedel nii raskesti leitavad on? Miks püüavad pankade fondivalitsejad jätta muljet, et indeksifondid on kuidagi riskantsemad või mõeldud edasi jõudnud investorile, samal ajal kui Eesti rahatarkuse jagajad ja maailma investeerimisgurud räägivad risti vastupidist?

Sellepärast, et pankadele on kasulik ja kasumlik, kui sa kogud pensioni edasi vanas, kõrge tasuga fondis. Samas sinu jaoks on nende fondide tulemused olnud vähemalt seni silmapaistvalt halvad.

Pole juhus, et Eesti pankade pensionifondid on arenenud riikides korraga ühed kallimad ja kehvemad

Pole kokkusattumus, et Eesti pankade pensionifondid on aastaid olnud arenenud riikide ühed kallimad ja samal ajal kehvemad. Maailma juhtivad majandusteadlased ja analüütikud on leidnud väärtpaberiturgude statistikat vaadeldes, et on ainult üks tõsiseltvõetav näitaja, mis käib pikas plaanis käsikäes fondi tulemustega: fondi kulud. Mida madalamad kulud, seda paremad eeldused on sul selleks, et saavutada oma varale pensioniks hea tootlus. Ja vastupidi: mida kõrgemad kulud, seda kehvem tulemus.

Samas fondivalitseja jaoks kehtib vastupidine reegel: mida kõrgem valitsemistasu, seda rohkem teenib ta sinu varalt kasumit. Ja mida madalam valitsemistasu, seda pisem on kasumimarginaal.

Kuidas sai Tuleva teha nii palju soodsamad fondid?

Sulle võib tulla üllatusena, et suurem osa aktiivselt juhitud pensionifondide valitsemistasust ei kulu heade investeerimisobjektide otsimisele ega turuanalüüsile. Kuhu see siis läheb? Enamuse sinu varalt võetavast lõivust maksavad fondivalitsejad oma emafirmadele. Raha läheb pankadele – otse kasumiks või siis müügi-, administreerimis- ja juhtimislepingutega. Mäletad laia naeratusega poisse ja tüdrukuid, kes sulle kaubanduskeskuses järgi jooksid? Nägid telereklaami kuldsest pensionist? Logosid spordivõistlustel? Need lõbud maksad sina fondi kliendina oma taskust kinni.

Sellised kulud ei lisa meile, pensionikogujatele, väärtust. Luues fondivalitseja, mille omanikud on pensionikogujad ise, ning viies reklaami- ja müügikulud miinimumini, saimegi teha teha fondi, mille valitsemistasu on Eesti keskmisest kolm korda madalam. No et Tuleva saaks elujõuliseks, läks vaja ka vabatahtlikku, missioonist kantud tööd, mida asutajad ja liikmed hea meelega meie kõigi jaoks panustanud on ja panustavad edaspidigi. 

Tuleva alustas 3000 inimese pensionivara valitsemisega. Iga pensionifondi eest hoolitsemisel on püsikulud, mis fondi mahu kasvades proportsionaalselt kahanevad. Seega, mida rohkem inimesi toob oma vara Tuleva pensionifondi, seda odavamalt saame oma vara eest hoolitseda. Teisisõnu: kui Tuleva fondid kasvavad, langeb ka valitsemistasu.

Tuleva ei ole tavaline teenusepakkuja. Tuleva asutajad on inimesed, kes otsustasid pankadest vahemehed kõrvale jätta ja käivitada sellised pensionifondid, kus nad ise raha koguda tahaksid. Nüüd kogumegi pensioniks koos. Erinevalt pankadest ei küsi me, kui kõrget valitsemistasu oleks võimalik võtta. Me küsime, kui madalat tasu saab võtta, et meie ühine fondivalitseja seejuures jätkusuutlik oleks.

Milline fond sulle sobib?

Kui sul on veel pensionini aega vähemalt kümme aastat, on sulle mõeldud Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond. Kui sul on pensionini jäänud vaid mõni aasta, siis võib sulle paremini sobida Tuleva Maailma Võlakirjade Fond. Kui sul on pensionini jäänud 5 – 10 aastat, soovitab “Rikkaks saamise õpiku” autor Jaak Roosaare jagada pensionivara nende kahe fondi vahel.

Too pension Tulevasse (3 min)

95 000 kiirest reageerijast, kes täna koguvad madalate kuludega pensionifondis, üle veerandi kogub Tulevas (uuendatud 18.07.2022). Aga ligi 700 000 Eesti inimese raha on ikka veel vanades ja kallites panga fondides. Loodame, et Abraham Lincolnil oli õigus (you can’t fool all of the people all of the time) ja ka nemad leiavad peatselt tee madalate kuludega fondidesse.

Meie eesmärk ongi, et võimalikult paljudel Eesti inimestel oleks tulevikus paremad eeldused pensionivara kasvatamiseks kui seni on olnud. Kui sulle Tuleva miskipärast ei sobi, kaalu kõrge valitsemistasuga fondi vahetamist Swedbanki, LHV või SEB indeksifondi vastu. Seejuures pea meeles, et fondi valides teed tahes või tahtmata ühe valiku veel. Panga fondis toetad oma rahaga müügiesindajate armeede palkamist. Tuues kogumispensioni Tulevasse, aitad kaasa, et inimeste oma pensionifondi kulud langeksid meie kõigi jaoks.

Siin on sulle juhend, mille abil saad netipangas fondivahetuse tehtud 5 minutiga. See ei maksa sulle midagi – hakkad hoopis kohe tänu madalamale tasule kokku hoidma. Tuleva liikmetega koos võivad pensionit koguda kõik Eesti inimesed. Kui tahad olla mitte ainult meie klient, vaid Tuleva kaasomanik, tule ka liikmeks!

Millest lähtus fondivalikul Naisinvestorite klubi ja Investeerimisraadio eestvedaja ning Tuleva fondivalitseja nõukogu esimees Kristi Saare?

Kristi: “Mina kogun pensionit Tuleva Maailma Aktsiate pensionifondis. Fondi valimine oli minu jaoks lihtne. Kolm olulist asja, mille põhjal mina oma otsuse tegin:

Esiteks, olen veel päris noor, seega tasub mul võtta rohkem riski, sest see tähendab ka suuremat tootlusootust. Pensionifondide maailmas tähendab see seda, et valid fondi, kus on võimalikult suur aktsiate osakaal. Enne minu pensionile minekut jõuavad turud üles-alla päris palju käia aga, lühiajalised muutused ei ole mulle olulised, sest kogun pensioniks veel kümneid aastaid.

Teiseks, ei ole mõtet ühegi teenuse eest üle maksta, ka mitte pensioni kogumise eest! Investeerimisel on väga oluliseks komponendiks alati teenustasud, sest mida rohkem sa tasudeks ära maksad, seda vähem jääb sulle investeerimiseks raha alles, ning mida väiksem on algne investeering, seda väiksem on ka lõpptulemus. Lisaks näitab statistika, turuanalüüsid ja eksperdid, et madalate tasude mõju on väga suur, pikas plaanis säästan madalate tasudega tõenäoliselt lausa kümneid tuhandeid eurosid!

Kolmandaks, investeerimist tuleb võtta rahulikult ja hajutada riske ning lasta turgudel teha oma töö. Indeksfondis on minu pensioniraha jaotatud maailma parimate ja suurimate ettevõtete aktsiate ning võlakirjade vahel, ning ajutised kõikumised ühes või teises suunas ei ole põhjuseks, miks muret tunda. Ükski aktiivne fondijuht pole Eestis suutnud turgude keskmisest paremat tulemust saavutada. Kui turgudel on seis parajasti kehv, siis mulle kui investorile on see justkui allahindlus – saan sama raha eest rohkem osakuid.

Pikas plaanis usun, et mu raha kasvab Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondis edukalt. Peamine on olla ise rahulik ja mitte turukõikumistele tähelepanu pöörata, müügipoistest mööda kõndida ja usaldada pikaajalist investeerimisteadmist.”

Too pension Tulevasse (3 min)