Kristiina Voolaid on Tuleva liige. Tema igapäevane töö on luua ruume, kus inimestel on hea olla. Kristiina on kujundanud näiteks Veskimöldre lasteaia, Tallinna lennujaama reisiterminali, IT kolledži õppehoone, Eesti Energia büroohoone, korteritest ja eramutest rääkimata. Temaga vestles Tuleva juhatuse liige Annika Uudelepp.
Kas sa oled jälginud oma pensionivara käekäiku?
Mitte eriti. Kunagi ammu, kui pensionisambad alguse said, siis olin noor, rumal ja lootusrikas. Üsna kiiresti sai selgeks, et isegi “see kõige ägedam” oli paras puru silma ajamine. Kaotasin igasuguse lootuse ja usu sellesse süsteemi. Ma muidugi alati loen artikleid, kus on toodud välja pankade hallatavate pensionide suured halduskulud ja ülimadalad tootlused. Selge on olnud see, et halvasti ei lähe minu valitud paketil, vaid kõikidel. Pole vahet, mis otsuse on keegi teinud – kõik otsused on olnud halvad.
Tõsi – vahetasin korra panka ja valisin uue paketi, kuid et ka see oli sama halb, siis olen huvi kaotanud. Leidsin lõpuks, et ennast peab vanaduses ikka ise aitama, mitte lootma mingite “sammaste” peale.
Kuidas sa ise oma pensionipõlve üldse ette kujutad?
Olen elukutse valikul lähtunud sobivusest ja meeldimisest. Mul on raske aru saada inimestest, kes unistavad pensionipõlvest. Üritan praegu elada optimaalselt ja tegeleda nende asjadega, mis mulle midagi pakuvad. Lisaks tööle on mul muidugi ka muid huvisid ja tegelen jõudumööda ka nendega. Miks peaksin sellest loobuma? Lillede istutamine ei ole minu jaoks. Vähemalt mitte 365 päeva aastas. Kui isegi oleks, leiaksin võimaluse lillede istutamisega igapäevaselt rohkem tegeleda või lausa tööks muuta.
Minu pensioniea saabudes on tõenäoliselt pensioniiga ka edasi nihkunud.
Võimalik, et 70- aastaselt töö osas niipalju rabeleda ei jõua, kui praegu. Eks ma võtan siis lihtsalt rahulikumalt.
Meediast võib lugeda, et loovinimesed tänapäeval peavad oma ettevõtet ja kel hästi läheb, võtavad pigem dividende ja hoiavad palgakulud madalamana…
Ettevõtjana olen ma muidugi “täielik idioot”. Olen endale alati palka maksnud ja kõvasti rohkem, kui miinimumi. Ma leian, et palgast peab mingid elementaarse püsikulud kaetud saama. Maksan ka oma töötajatele normaalset palka. Minu jaoks on mingid põhimõtted ja ideed olulisemad, kui kokku hoitud närused mõnisada eurot. Kui mina ei maksa sotsiaalmaksu, siis kuidas on mul üldse õigust midagi nõuda? Arsti juures ma käin, ka mu laps käib arsti juures. See on elementaarne, et makse tuleb maksta. Riik – see oleme ju meie. Samas ma arvan, et ettevõtjate maksukoormus on väga suur ja igapäevaselt on ikka raske küll. Täiega ajab närvi, kui näed, kuidas ametnikud laristavad või imetakse pastakast mingi uus maks või reegel välja.
Loovinimeste kohta kehtib stereotüüp, et nad ei mõtle väga rahale.
Minu töös on oluline eelarvest kinni pidamine. Ma ei saa kliendile teha kujundust, mis maksab poole rohkem, kui tal raha on. Kui on 400 eurot ruutmeetri ehitamiseks ette nähtud, siis üle selle minna ei saa. Pean sel juhul ise hiljem topelttööd tegema. Halvemal juhul otsustab ehitaja või tellija, mis ära jääb või kuidas asendatakse.
Ma arvan, et hakkamasaamine on oluline osa elust. Sissetulekud ja väljaminekud peavad olema tasakaalus. Ma arvan, et loovus ja planeerimine ei välista üksteist.
Sa otsustasid panustada raha ka Tuleva algkapitali. Mis pani sind seda otsust tegema?
Algkapitali panustasin seepärast, et see tundus väga mõistlik. Olen aastaid mõelnud ja planeerinud seda, et väikese ülejäägiga peaks vähemalt proovima midagi teha, mis tulu tooks. Samuti meeldib mulle Tuleva idee. Ma näiteks põhimõtteliselt ei taha osta kasiinode aktsiaid. Ma pean sellesse uskuma, mida teen ja ka kuhu raha panen.
Kuidas sa oma sõpradele ja tuttavatele Tulevast räägid ja kuidas nad on reageerinud?
Mõnele sõbrale olen rääkinud ja nad on olnud küll väga positiivsed. Üks sõbranna liitus juba. Mitmed on leidnud, et see on hea algatus.
Kuidas võiks inimesi rohkem Tuleva juurde tuua?
Ma leian, et inimesed, kes on liitunud ja kes sellesse usuvad, peavad lihtsalt sellest rääkima. Pean sellega ise ka rohkem tegelema. Ma tõesti tahan, et see algatus tööle hakkaks.
