Graafikul pensionifondide 10 aasta keskmine reaaltootlus, 2015. aasta lõpu seisuga. Allikas: OECD
Loe ka: Kuhu sinult võetav valitsemistasu kulub?
OECD raport kinnitab, et Eesti teise samba pensionifondide keskmine kümne aasta tootlus on arenenud riikide viletsaim, vahendavad Eesti ajalehed 31. oktoobril 2016.
Elu kallinemist arvesse võttes oleme pensionifondides aastate jooksul raha hoopis kaotanud, mitte juurde teeninud. Meie pensionifondid on põletanud kümne aastaga investorite raha keskmiselt 2,2 protsenti aastas, kirjutab Postimees.
Lisaks kehvale tootlusele on meie pensionifondid ka kõige konservatiivsemad, et mitte öelda kõige aremad, lisab Postimees. Hoiuste osakaal meie pensionifondide portfellides on järjest kasvanud. Suur osa investorite rahast seisab lihtsalt intressita pangakontol.
Sama päeva pärastlõunal avaldab Postimees pankade esindajate selgitused. Neid on pehmelt öeldes kurioosne lugeda.
LHV: fondi edu ei saa mõõta investorite tulus
LHV joonistab ühe lõiguga välja probleemi, millele olen pühendanud käsil oleva artikliseeria kolm esimest peatükki.
LHV fondivalitseja juhi Mihkel Oja sõnul ei põhine OECD arvutused osaku väärtuse muutumisel, vaid lähtuvad pensionifondidesse tehtud sisse- ja väljamaksetest. Rahavoogudega kaalutud tootlus pole aga LHV hinnangul parim vahend fondide edukuse hindamiseks.
Mida Mihkel Oja siin ütleb? Tema arvates ei näita fondi edukust see, mitu protsenti investor keskmiselt oma raha kasvatanud (või kaotanud) on.
LHV on šokeerivalt aus, öeldes otse, et investorite tulu ei ole panga jaoks fondi edukuse mõõdupuu. See otsekohesus räägib pankurite ja klientide möödapääsmatust huvide konfliktist. Miks pangale on muud näitajad kliendi tulust olulisemad, loe artikliseeria teisest peatükist: Kolm asja, mida pead teadma fondijuhtide motivatsioonist.
Miks osaku puhasväärtuse kasv fondide tootlust üle hindab ja sinu tegelikku tulu ei näita, loe omakorda kolmandast peatükist: Kas LHV on ikka indeksist parem?
Swedbank ja SEB räägivad erinevatest reaalsustest
Swedbanki fondivalitseja juht Kristjan Tamla leiab, et Eesti pensionifondide tulemus ainult näib kehv. Seda sellepärast, et OECD arvutusmetoodika paneb suurema kaalu viimastele aastatele, mil pensionivarade kogumaht on oluliselt kasvanud.
Tamla põhjendus viitab sellele, et varasematel aastel, kui Eesti pensionisüsteem oli väike, olid tulemused head. Viimastel aastatel, kui fondide käes on rohkem raha, on tulemused kehvemad.
SEB-i fondijuht Endriko Võrklaev kinnitab ka, et tegelikult pole Eesti fondid nii viletsad nagu OECD väidab. Tema põhjendus käib siiski Swedile risti vastu.
Võrklaeva arvates paistab pensionifondide tulemus kehv sellepärast, et OECD võtab liiga palju arvesse 2008. finantskriisi eel tehtud vigu. Tema sõnul on fondide tulemused viimastel aastatel oluliselt paranenud, aga paraku mõjutab just varasem minevik keskmisi tootlusi negatiivselt.
Swedbank ja SEB räägiks justkui kahest erinevast pensionisüsteemist: esimesel läks hästi just varem ja nüüd mitte eriti, teisega on vastupidi.
Eesti inimeste rahal on läinud kehvemini kui teistel, sest kulud on kõrgemad ja ennustamise katsed ei anna tulemusi
Kõik kolm fondijuhti räägivad ju siiski samast asjast: meie rahast. 2008. aasta alguses oli Eesti pensionifondides 700 miljonit eurot Eesti inimeste raha. Täna on fondivalitsejate hoole all ligi kolm miljardit eurot. Seega mõjutab 2008. aasta tulemus loomulikult keskmist neli korda vähem kui 2016. aasta tulemus.
Pensionikogujate rahal on Eestis aastate vältel läinud halvemini kui enamikus arenenud riikides. Isiklikult arvan, et põhjused on lihtsad: suured kulud (sealhulgas agressiivne müük ja fondivalitseja emapangalt ostetud teenused) ning ebaõnnestunud katsed turu käitumist ennustada. Loe artikliseeria esimesest peatükist, kuidas asja parandada võiks: Miks superinvestor Buffett soovitab paigutada raha indeksifondi?
Loe ka: Kuhu sinult võetav valitsemistasu kulub?
