Disainkeriste tootjal HUUMil oli juunis ajalooline palgapäev. Esimese ettevõttena Eestis laekusid HUUMi töötajate sissemaksed III sambasse ettevõtte kulul ehk käima läks niinimetatud tööandjapension. Kuidas jõuti tööandjapensionini ja mida see endast kujutab, selgitab HUUMi tegevjuht Tuuli Tolmats-Aia.
Tuuli Tolmats-Aia võttis HUUMi juhtimise üle aasta alguses. Olles 16 aastat karjääri teinud suurkorporatsioonis Procter & Gamble, oli naisele omast kogemusest selge, mida tuleb teha töötajate hoidmiseks ja väärtustamiseks. “Ma lubasin endale, et kui Eestisse tagasi tulen ja inimestega töötama hakkan, kohtlen ma neid hästi ja panustan neisse pikaajaliselt. Ka minusse panustati erinevatel viisidel ja nüüd on minu kord,” kirjeldab Tolmats-Aia oma nägemust aasta alguses.
Nii vaadati ühe esimese asjana üle HUUMi töötajate hüvede paketid. Laialt jagunevad need nelja kategooriasse ja ulatuvad kvaliteetsemast töökeskkonnast kõikvõimalikke tervisehüvitisteni. Üheks suuremaks ja olulisemaks panuseks loeb Tolmats-Aia aga iga-aastast garanteeritud palgatõusu oma töötajatele.
Nüüd laekub palgatõusust ka töötajate III sambasse otse raha HUUMi enda poolt, et tagada töötajatele suurem kindlustunne tulevikuks.
Kuidas tööandjapension HUUMis töötab?
HUUM lisab igale töötajale, kes teeb oma palgast III sambasse vähemalt 2% sissemakseid, omalt poolt ka 2%. Sedasi jõuab kokku 4% palgast III sambasse. Omapoolne investeering paremaks tulevikuks võib olla aga veelgi suurem. “Väga paljud töötajad panustavad omalt poolt ise tegelikult rohkem kui 2%. Minnakse isegi üle kümne,” kirjeldab Tolmats-Aia.
Selleks, et kogu protsess oleks lihtne, saavad HUUMi töötajad lihtsalt raamatupidajale teada anda, et soovivad nt 4% või 8% oma palgast suunata III sambasse ja HUUM teeb kõik ülejäänu. Nii toimub sissemakse automaatselt ning töötaja ei pea aasta aega ootama kuni tulumaksu tagasi saab – see läheb kohe pensionikontole kasvama.
Pakkumisest ei loobuta
Kuigi sissemaksete süsteem võib alguses tunduda keeruline, on süsteem väikese selgitustööga Tolmats-Aia sõnul tegelikult loogiline ja atraktiivne. HUUMi näitel on olnud töötajate huvi tööandjapensioni vastu väga suur– vaid kaks inimest ligi neljakümnest ei ole esimese sissemakse ajaks süsteemiga liitunud. “Aga küll nemadki ümber mõtlevad. Vabatahtlikult muidugi!” naerab Tolmats-Aia ja lisab, et palgatõusu kõrval on inimesed hakanud suuremalt hindama võimalust lasta oma rahal hoopis järjepidevalt kasvada.
Tegevjuhi sõnul on tööandjapension üheks heaks viisiks, kuidas oma töötajaid pikas vaates väärtustada. “Kui mina investeerin pikaajaliselt meie töötajatesse, siis ma loodan, et ka tema panustab pikaajaliselt vastu. Mõlemapoolne panus on alati oluline. Kui praegu teeb töötaja oma Tuleva konto lahti, jookseb tema silme alla rida “HUUMi pension”. See kinnitab talle päriselt, et firma investeerib temasse ja raha kasv on vägagi reaalne.”
Tööandjapension on uus normaalsus
Tolmats-Aia silmis võiks nii tööandja kui ka töötaja omapoolsed sissemaksed III sambasse ajas suureneda, mis nõuaks juba riigipoolset sekkumist maksusoodustuste näol.
Samuti usub naine, et tööandjapension muutub tulevikus normaalsuseks ka teistes ettevõtetes. “Mujal maailmas võistlevad ettevõtted omavahel selles, kes pakub suuremat protsenti. Mitte selles, kas üldse pakkuda. Käib võistlus, kelle toetuspaketid on kõige ägedamad. Jutt on palgast ammu edasi liikunud, nüüd räägitakse kogupaketist. Mida aeg edasi, seda enam jõuab see ka Eestisse, sest pikaajaline terve suhe oma töötajatega korvab sissemaksete summad kordades,” võtab Tolmats-Aia tööandjapensioni teema kokku.
