“Vaatame muuseas ka üle, kus teie teine sammas on,” ütles pangateller. Tema malbele näole langes tume vari. “Oi, see ei ole küll kõige parem valik. Tahate, toome kohe meile üle?” Sul ei olnud aega süveneda ega jõudu vaielda. Iseenesest oli ta ju sümpaatne daam. Kirjutasid alla.
“Vabandage, kas teil on hetk aega? Ei-ei, me ei müü midagi, tahtsime ainult korraks pensionist rääkida! Halloo! Vabandust! Üks hetk palun!” Pintsakus lapseohtu noormehe mesine hääl Viru Keskuse fuajees muutus järjest nõudlikumaks ja lõpuks anuvaks. No olgu, mõtlesid sa – võib ju viisakusest kuulata, mis tal öelda on. “Näete, meie fond on rohelises.” Hea küll, kirjutasid jälle alla.
Lugematu hulk inimesi on mulle viimase paari aasta jooksul pihtinud, et nad on pensionifondidest sisse-välja hüpanud just niisuguse mustriga. Satud panka, manitseb teller sind seni, kuni oled valinud just selle panga pensionifondi. Satud teise panka, kordub sama. Satud kaubanduskeskusesse, räägib sind surnuks “nõustajaks” maskeerunud müügimees, kes täna pensionit ja homme energia- või telefonipakette pakub.
Kuni Tuleva ettepanekul see seadusega ära keelati, võtsid pangad iga kord sellise hüplemise eest sinu pensionivarast protsendi ära. Väljumistasuks. Seda tellerid ja nõustajad sulle ei maininud. Nemad teevad oma tööd nii hästi kui oskavad, aga nad tegutsevad oma tööandja, mitte sinu huvides.
Siin on sulle spikker, mis aitab vahetada fondi siis, kui selleks on hea põhjus. Ja jääda endale kindlaks, kui teller või müügiesindaja sind järgmine kord moosima asub.
Esiteks kolm head põhjust – ehk millal peaksid fondi vahetamist kaaluma:
1. Vaheta fondi, kui sa kogud liiga konservatiivses fondis.
Vähesed meist on piisavalt rikkad, et pensioniks piisavalt raha koguda ilma riski võtmata. Võiks ju koguda lihtsalt pangaarvele, aga kasvav elukallidus sööb suure osa raha väärtusest ära. Kui pension on veel kaugel, ei pea sa väärtpaberiturgude tõusu- ja langustsüklite pärast muretsema. Ehkki aktsiate hindade kõikumine on suurem kui võlakirjadel, on pikas plaanis aktsiad seni alati investori rahale oluliselt parema tootluse pakkunud.
Oled noor ja esimest korda tööle minnes lihtsalt unustasid pensionifondi valida? Siis määras pensioniregister sulle fondi loosi teel. Kuni Tuleva ettepanekul tehtud muudatuseni 2019. aasta kevadel loosis riik noored millegipärast hästi konservatiivsetesse fondidesse. Sellistes pensionifondides kõigub sinu vara väärtus vähem üles-alla: risk on väiksem. Aga tootlus on ka väga madal – pikas plaanis üsna tõenäoliselt madalam kui inflatsioon.
Seega: kui sul on pensionini veel üle 10 aasta, on mõistlik valida fond, mis investeerib võimalikult suure osa sinu rahast aktsiatesse. Selliseid fonde nimetatakse Eestis kõrge riskitasemega (varem: agressiivse strateegiaga) fondideks.
Vaheta fondi ka siis, kui sinu pensionifondi ametlik strateegia on küll agressiivne, aga tegelikkuses hoiab fondijuht sinu varast suurt osa võlakirjades või pangaarvel. See hoiab pensionifondi osaku puhasväärtuse suhteliselt stabiilsena, aga pikas plaanis kahjustab sinu võimalust oma pensionivara kasvatada. Sest pangaarvel seisev raha ei teeni juurde midagi, aga inflatsioon ja fondi valitsemistasu hammustavad sellest igal aastal tubli tüki ära.
2. Vaheta fondi, kui sa kogud liiga kõrge riskiga fondis.
Kui pensioniiga hakkab lähenema, on aeg mõelda riskide vähendamisele. Kui sul oli pensionini rohkem kui kümme aastat aega, ei valmistanud turgude lühiajalised langused sulle peavalu – sa teadsid, et sinu ostud on ajas kenasti hajutatud ja sul on aega oodata järgmist tõusu. Aga kui sul on pensionivara fondist välja võtmise päevani jäänud 5 – 10 aastat, võib juhtuda, et see päev satub just madalseisule ja sul ei ole enam aega oodata, et turud taastuksid.
Paraku ei ole ühte, kõigile sobivat retsepti, mis ütleks millal ja kui palju varast peaks madalama riskiga fondi suunama. Riskide vähendamiseks saab kaaluda kahte varianti:
- Tõsta vara osaliselt või täielikult ümber võlakirjafondi. Ka siin tuleb arvestada, et ei saa kindel olla, et vara väärtus kindlasti plussi jääks, sest ka võlakirjaturg kõigub, vastavalt intressimäärade muutustele.
- Liigutada teise samba vara pensioni investeerimiskontole (PIK) rahana ootama. Raha deposiidis hoides küll tootlust oodata ei saa, ent ka vara väärtus ei saa kukkuda.
Alustuseks tasub enda jaoks läbi mõelda, kuidas pensionivara kasutada saab ja millal on soov see kasutusele võtta. Võta abiks meie blogipost: Kuidas kasutada pensionisammastesse kogunenud vara?
3. Vaheta fondi, kui sinu pensionifondi kulud ei ole võimalikult madalad.
Mina sinu asemel lahkuksin (ja lahkusingi) esimesel võimalusel fondist, mis võtab sinult ikka veel igal aastal tasuks üle 0,5% või isegi üle 1%!
Suurem osa kallite fondide valitsemistasudest läheb emapankadele kasumiks ja turundus- ning müügikuludeks. Sina maksad kinni usaldust süstivad telereklaamid, pealetükkivad müüjad ja lugematud selgitused, miks just x panga fond on kõige parem, kuigi tulemused on järjekindlalt maailma keskmisele kõvasti alla jäänud.
Väike osa pangafondide valitsemistasust läheb muidugi ka fondijuhi ja analüütikute palkadeks. Paraku näitab nii Eesti pensionifondide säratu minevik kui ka maailma kogemus, et fondijuhtide katsed turust targemad olla toovad pensionikogujale hoopis turu keskmisest halvema tulemuse.
Nüüd kolm halba põhjust – ehk millal ei ole hea idee fondi vahetada?
1. “Tahan riske hajutada ja fondide tulemusi võrrelda.”
Kõigi Eesti pensionifondide riskid on seaduse nõudeid järgides väga hästi hajutatud. Pensionikoguja ise ei pea riski maandamiseks raha mitme fondi vahel laiali jagama. Lisaks on pensionikoguja kõigis pensionifondides kaitstud fondivalitseja äririski eest. Seetõttu ei vähenda vara jagamine mitme fondi vahel sinu riski.
Ainus viis, kuidas oma valitud pensionifondi riski sisuliselt vähendada, on suunata osa rahast või kogu raha konservatiivse strateegiaga fondi – näiteks Tuleva Maailma Võlakirjade Fondi või Swedbank pensionifondi Konservatiivne, millel on ka mõistlikult madal valitsemistasu. See võib olla otstarbekas juhul, kui sul on pensionini jäänud vaid loetud aastad. Võlakirjafondi valimist võid kaaluda ka juhul, kui sa oled väga tundliku närvikavaga inimene ja turgude lühiajalised kõikumised valmistavad sulle elu häirivaid kannatusi. Aga pead arvestama sellega, et riskivabu investeeringuid pole ja riski vähendada ilma ilma tootlusest loobumata pole kahjuks võimalik.
Fondide tulemusi saad võrrelda pensionikeskus.ee lehel. Selleks ei pea investeerima mitmesse fondi, kuigi pankade müügiinimesed võivad teadmatusest või turundusosakonnas välja mõeldud juhtnööre järgides sulle vastupidist väita.
2. “Minu pensionifondi osaku väärtus on viimastel kuudel langenud. Otsustasin valida fondi, mille osaku hind on tõusnud.”
Kui sa investeerid aktsiatesse, oleks ju tobe osta hästi kallilt ja müüa odavalt? Niimoodi mustvalgel kirjas tundub see labaselt ilmne. Ja ometi on see viga, millega väikesed ja suured investorid ikka ja jälle kõrbevad.
Kui väärtpaberiturgudel kauplemine ei ole just sulle armas hobi, millele oled nõus peale maksma, ei ole lühiajaliste tulemuste jälgimine hea idee. Maailmas on seda teemat palju uuritud ja on leitud, et need inimesed, kes püüavad turgu ajastada, kipuvad ostma just siis, kui turud on tipus ja müüma siis, kui turud on põhjas.
Paljud püüavad turgude kõikumisi ette ennustada, aga enamasti see ei õnnestu – isegi professionaalsetel investoritel mitte. See on üks põhjus, miks ka Eesti pensionifondide tulemused on seni maailmaturgude keskmisele alla jäänud.
Pea meeles, et turgude langus ei ole sinu jaoks tingimata halb uudis. Enamik meist on veel mitukümmend aastat pensionifondi osakute ostjad, mitte müüjad. Sinu palgast läheb iga kuu väike summa pensionifondi ja kui turul on parasjagu halvad ajad, saad selle eest rohkem fondiosakuid kui headel aegadel. Ja kui turgudel tulevad jälle paremad ajad, siis on sul rohkem osakuid, mille väärtus kasvab. Seda nimetatakse ostude ajas hajutamiseks (dollar-cost-averaging). See töötab sinu kasuks, aga ainult eeldusel, et sa ei hüple pensionifondidest sisse-välja, püüdes “gaasi anda” ja “pidurit vajutada”.
3. “Pangateller või müügimees soovitas fondi vahetada.”
Vaheta fondi siis ja ainult siis, kui sina seda vajalikuks pead. Mitte siis, kui kena noormees või neiu sulle sobimatus kohas ligi tikub. Mitte siis, kui pangateller pärast id-kaardi koodide uuendamist sind kinni hoiab. Pangatelleri ja kaubanduskeskuse müügimehe eesmärk ei ole aidata sinul rahaasju paremini juhtida. Nende eesmärk on teenida komisjoni oma tööandja fondi müügi pealt.
Ma ise lähtun maailma suurima fondivalitseja Vanguardi asutaja Jack Bogle’i põhimõttest: “Hoia pensionivara madalate kuludega fondis ja “ära piilu” (“don’t peek”). Ehk keskendu lõppeesmärgile ja ära kuluta raha ega aega lühiajaliste kõikumiste pärast muretsemisele. Ootasin kaua, et keegi teeks ka Eestis Vanguardi fondide sarnase fondi. Lõpuks tuli ise teha.
Mina vahetasin LHV XL-i esimesel võimalusel Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi vastu ja kavatsen nüüd kuni pensionini rahulikult oma vara kasvatada selles fondis. Sest ma tean, et Tuleva pensionifond tagab mulle maailma väärtpaberiturgude keskmise lähedase tulemuse. Nii head tulemust pole seni ükski panga pensionifond suutnud saavutada.
Ma ei saa olla kindel, et minu pensionivara kasvab järgmise 30 aasta jooksul Tuleva fondis rohkem kui ta võiks kasvada mõnes teises pensionifondis. Väärtpaberiturud ei anna sellist kindlust ühegi investeeringu puhul mitte kellelegi. Aga ma olen kindel, et olen selleks loonud parimad eeldused. Sellest mulle piisab, et öelda pankade müügiesindajatele kõhklematult ja järjekindlalt “Ei, tänan.”
Kui leidsid hea põhjuse, miks fondi vahetada, kasuta meie juhendit – siis ei pea pikalt netipangas ekslema ja kõik saab tehtud mõne minutiga. Pensionifondi vahetus on tasuta.
