Rahandusministeerium on saatnud kooskõlastusele täitsa mõistliku ettepaneku pensionifondide loosimise kohta, kirjutab majandusteadlane Kaspar Oja.
Pensionifonde loositakse neile inimestele, kes valikut ise ei tee ja Eesti senist loosimise süsteemi on näiteks OECD toonud juba aastate eest välja kui halba näidet, seepärast oli muutus tähtis. Praegune ettepanek peaks vähendama fondide haldamise kulu ja aitama pikas perspektiivis kaasa tootluse kasvule – rohkem raha paigutatakse aktsiatesse. Minu meelest võiks ainult lisada piirangu, et loosimisse ei kaasataks neid fonde, mis lubavad maksta tulemustasu. Aga üldjoontes: Hea töö, Rahandusministeerium!
Rahandusministeerium uuris selle teema kohta mõne aja eest mõtteid ka minult ja siis soovitasin võtta loosimisse kolm kõige madalama kogukulumääraga (jooksvate tasudega – toim) fondi selliste fondide seast, mis investeerivad 75% või enam aktsiatesse ja mis ei maksa tulemustasu.
Kuna teaduskirjandus ei kinnita, et aktiivselt juhitud fondid oleksid edukamad, tuleks lähtuda vaid kogukulumäärast
Lähtusin neljast põhimõttest:
Kuna valimine puudutab eeskätt noori, tuleks valida suhteliselt kõrge aktsiate osakaaluga fond. Pikaajaliselt on selliste fondide tootlus suurem. Sellel on tegelikult ka sotsiaalpoliitiline mõõde. Finantskirjaoskus on positiivses korrelatsioonis sissetulekutega ja madalama sissetulekuga inimeste seas on rohkem neid, kes valivad fondi valedel alustel või jätavad selle sootuks valimata. IQ ja finantsotsuste mõistlikkuse vahel on seos – nagu näitavad uuringud. Kui väiksemate võimetega ja madalama sissetulekuga noored saavad endale konservatiivse pensionifondi, siis on tulevikus nende pension veel väiksem. Kehv loosimise süsteem võib suurendada sissetulekute ebavõrdsust pensionieas.
Kuna kirjanduses üldiselt ei leita, et aktiivselt juhitud fondid oleksid paremate tulemustega kui passiivsed indeksfondid, siis ei tasu loosimise süsteemis neil vahet teha. Tõsi, kuna Eestis ei ole turud nii arenenud kui USAs, millel enamasti kirjandus põhineb, võib olla aktiivselt juhitud fondidel ligipääs varale, kuhu passiivsed fondid investeerida ei saa ja seetõttu võivad aktiivselt juhitud fondid olla Eestis edukamad. Selle kohta pole aga veel empiirilist tõendit. Samas on aktiivselt juhitud fondide puhul ka risk, et tegemist on hoopis pseudoindeksitega. Ehk teenustasu võetakse, aga aktiivset juhtimist tegelikult ei toimu. Kuna teaduskirjandus ei kinnita, et aktiivselt juhitud fondid oleksid edukamad, tuleks lähtuda vaid kogukulumäärast.
Loosimisest tuleks jätta kõrvale fondid, mis maksavad tulemustasu. Teaduskirjanduse põhjal kaasneb tulemustasuga moraalirisk: haldur on huvitatud võitudest, aga ei vastuta kaotuste eest.
Igalt fondihaldurilt kaasatakse loosimisse vaid üks fond, et vältida seda, et mõni haldur hakkab turu haaramiseks riiulifonde tekitama.
Kõik siin kirjutatu põhineb enda arvamusel.
Kaspar Oja on majandusteadlane ja Tuleva liige
Vaata ka Tuleva kirja ministrile ettepaneku toetuseks.
