Mida õppida Richard Thalerilt, et Eesti inimesed saaksid targemalt säästa?

Jaga sõbraga:

Värske Nobeli majanduspreemia laureaat Richard Thaleri hoiatus firmajuhile on ühene: on sinu süü, kui sinu töötajad ei säästa pensioniks piisavalt. Sama võiks öelda riigi vastutuse kohta oma kodanike ees.

Miks? Sellepärast, et tööriistad, mille abil teha pensioniks kogumine inimestele lihtsamaks ja tulemuslikumaks, on täna olemas ja testitud.

Thaler sai Nobeli preemia töö eest, mis juhib tähelepanu, et robotlikult ratsionaalsete agentide asemel peab majandusteadus arvestama pärisinimestega, kelle käitumist mõjutab psühholoogia. Paljus on tänapäeva majandusteaduse kõige kiiremini areneva haru – käitumisökonoomika (behavioural economics) – sünd just Thaleri teene.

Thaler: pensionisüsteem peab lähtuma inimlikest eeldustest

Thaler on muuhulgas nõustanud Rootsi ja Suurbritannia valitsusi sealsete pensionisüsteemide arendamisel. Tulevas oleme veendunud, et Eestil tuleb omakorda nendelt riikidelt õppida.  

“Käitumuslikule probleemile on võimalik leida käitumuslik lahendus”

Pensioniks kogumine ongi Thalerile hea näide tegelikust probleemist, millega traditsiooniline majandusteadus hakkama ei saa. Kuni me seda ignoreerime, käib pensioniks mõistlikul viisil säästmine enamikule inimestele ka tulevikus üle jõu. Esiteks on väga keeruline välja arvutada, kui palju on vaja säästa, et jätkuks raha kauges tulevikus. Teiseks, küllaltki abstraktse eesmärgi saavutamine nõuab suurt enesekontrolli pika aja vältel. Õnneks on Thaleri töö õppetunniks, et kui oled õppinud käitumuslikku probleemi mõistma, saad leiutada ka käitumusliku lahenduse (raamatust “Misbehaving“).

Mida siis teha? Thaler soovitab ettevõtete juhtidele nelja tingimust arvestavat plaani. Esiteks – automaatne liitumine. Teiseks – automaatne säästumäära kasv (Save More Tomorrow). Kolmandaks – head vaikimisi valikud. Neljandaks – ei tohi innustada töötajaid panema kõiki sääste oma tööandja aktsiatesse.

Mida saab nendest soovitustest õppida ettevõtlik Eesti?

Kuidas Estonia, Inc töötajate pensioniplaan selles valguses paistab?

1. Automaatne liitumine – olemas 🙂
Kõik tööturule sisenejad peavad ühinema kogumispensioni ehk teise pensionisambaga. Samas võiks teise samba avada veel täiendavateks automaatseteks sissemakseteks: neist on igaühel võimalik loobuda. Aga Thaler on näidanud, et vaikimisi säästma pandud inimesed püsivad raha kogumise rongil palju tõenäolisemalt kui need, kes peavad ise valima, millises peatuses nad peale hüppavad.

2. Säästmise kasv – ei ole 🙁
Thaler soovitab leppida inimestega kokku, et järgmisest palgatõusust läheb näiteks veerand või pool täiendavaks säästmiseks. Eeldusel, et palgad tõusevad, pole raske jõua üsna kiirelt 10 – 12%lise säästumäärani. Meie automaatne säästmine algab ja lõpeb 6%i tasemel palgast töökarjääri esimesest päevast kuni pensionini.

3. Hea vaikimisi valik – ei ole 🙁
Kui noor tööle suunduja ise pensionifondi ei vali, suunab riik tema vara loosiga mõnda konservatiivse strateegiaga pensionifondi. Paraku on enamus Eesti konservatiivse strateegia fondidest tänaseks garanteeritud negatiivse tootlusega – fondi kulumäär ületab portfelli netotootluse määra. Näiteks Rootsi “laisa” pensionikoguja jaoks on vaikimisi valikuks väga madalate kuludega AP-7, mis investeerib kogu vara aktsiatesse ja võtab veel võimendustki peale. Alles inimese 55ndast eluaastast hakkab AP-7 tasapisi vähendama aktsiate ja suurendama võlakirjade osakaalu.

4. Ära innusta ostma oma ettevõtte aktsiaid – enam-vähem olemas 🙂
Meie seaduse nõuded pensionifondide investeeringutele soosivad investeerimist rahvusvahelistele turgudele, mitte jääma Eesti piiridesse. Miks see tähtis on? Enamiku Eesti inimeste vara ja tulu on juba niigi seotud oma koduettevõtte ja -riigiga. Pensionivara investeerimine mujale vähendab piirkonnariski.

Teeme ära!

Niisiis, on lihtsaid asju, mida saame Eestis teha, et oma kodanike pensioniplaan nii-öelda Nobeli preemia vääriliseks teha. Esiteks, avame teise samba täiendavateks sissemakseteks. Teiseks, suuname vaikimisi noorte pensionimaksed madalate kuludega aktsiafondidesse.

Thaleri nõuanded ei piirdu pensioniks kogumisega. Efektiivse ja inimeste vajadustest lähtuva pensionivara välja maksmise plaani leidmine on veel keerulisem. Thaleri sõnul see valdkond lausa karjub innovatsiooni järele.

Ühe võimaliku lahendusena pakub Thaler välja USA mõistes radikaalse, aga puhtmajanduslikult lihtsa ja mõistliku lahenduse. Selle osa rahast, mis peab inimesele annuiteedina tagama toimetuleku elu lõpuni, võiks lubada suunata tagasi riiklikku sotsiaalkindlustusse (meie mõistes esimesse sambasse). See on Thaleri kinnitusel väga soodne viis pakkuda inimestele indekseeritud pensionimakseid kogu eluks. Kui riik kindlustab kõik kodanikud korraga, pole üksikute lepingute sõlmimise kulusid, inimesed ei pea tegema segadusse ajavaid valikuid, ei pea maandama negatiivse valiku riske (adverse selection).  

Eesti tegi 15 aastat tagasi kolme pensionisambaga hea stardi. Täna on aeg luubi alla võtta probleemid. Rahvakogus on Tuleva väljamaksete ettepanek kogunud juba rohkem toetust kui ükski varasem kodanikualgatus. Kui sa veel pole jõudnud, tutvu, ja kui oled nõus, saada oma allkirjaga riigikogule sõnum!

rahvakogu

Loe lähemalt Richard Thaleri intervjuust Wall Street Journal-is.

3 olulist artiklit

Vaata kõiki artikleid

Kui palju sina kõrgete tasude tõttu kaotad?

Vaata arvutust

Juhend aitab sul 5 minutiga fondi vahetada ilma pikemalt ekslemata. Fondivahetus on kõigile tasuta.

Soovin uudiskirja
Jagame aegajalt parimaid artikleid, ekspertide nõuandeid ja kasulikke meeldetuletusi.
Palun sisesta e-posti aadress.
Tuleva ei jaga sinu kontaktandmeid kunagi kellegagi. Soovi korral saad uudiskirjast alati loobuda.