Riik suudaks inimestele maksta samast rahast ligi 60% suuremat pensioni kui kindlustusseltsid. Tõnu Pekk selgitab arvutust, millele ekspert Lauri Leppik viitas 11. mail Äripäeva raadiosaates.
Tuleva kutsus avalikus pöördumises rahandusminister Toomas Tõnistet ja sotsiaalkaitseminister Kaia Iva inimestele appi tulema, sest ebaefektiivse pensioni väljamaksete süsteemi korda tegemisega viivitamine teeb igal aastal tuhandetele inimestele pöördumatut kahju.
Loe avalikku pöördumist siin:
Kuidas me teame, et Eesti süsteem on inimestele kahjulik?
Me teame juba, et sama palju säästetud raha annab Rootsi inimestele 30-60% suurema pensioni kui Eesti inimestele. Teame ka, et Eestis kulutasid kindlustusseltsid 2017. aastal iga teise samba pensioniks makstava tuhande euro kohta 430 eurot pensionilepingute haldusele.
Pole lihtne üheselt hinnata, kas meie kindlustusseltside kulud on väga suured või on nad erakordselt oskamatud nende hoolde antud vara investeerimisel. Seltside kodulehed pakuvad nominaalseks tootluseks 0,5-0,7% aastas – seda on kordades ületanud isegi Eesti pensionifondid – isegi pärast fondide kõrgete tasude maha arvestamist.
Kõnekama võrdluse annab aga, kui vaadata, kui palju rohkem pensionit suudab võrdväärse summa pealt inimestele pakkuda Eesti riik ise ilma, et sellest riigieelarve kannataks: ligi 60% rohkem.
Kindlustusfirma arvel sinu raha sulle tootlust ei teeni
Siin on selgituseks näide, millele viitas ka Lauri Leppik Äripäeva raadios.
Oletame, et sa oled 65-aastane ja oled II sambasse kogunud 11 000 eurot. Et vara kasutama hakata, pead ostma pensionilepingu ühelt kolmest Eestis tegutsevast elukindlustusfirmalt. Tänane parim väljamakse pakkumine on Pensionikeskuse kalkulaatori andmetel 51 eurot kuus.
Kindlustusfirma eeldab, et sa elad 18 aastat, seega kokku saad 18 aasta jooksul 11 080 eurot. Tootlus siis sisuliselt 0.
Vaatame nüüd I sammast. Hakkad saama keskmist I samba pensionit (410 eurot kuus). Seega: I ja II sambast kokku oleks su pension 461 eurot kuus.
Ok. Seadus annab sulle võimaluse lükata I samba pension kahe aasta võrra edasi – vastavalt praegu Riigikogus arutlusel oleva pensionisüsteemi muudatuste paketile suurendaks see su I samba pensionit 13,8%. Kahe aasta pärast hakkaksid saama I samba pensionit algul 56 eurot kuus rohkem ja see summa kasvaks igal aastal koos elukalliduse tõusuga.
Mis on I samba edasilükkamisel II sambaga pistmist?
Toodud näites annaks inimene, kes oma I samba pensionit kahe aasta võrra edasi lükkab, riigile sisuliselt laenu. Et tagada endale kaheks aastaks samaväärne sissetulek, kuluks tal just umbes nii palju vara kui ta II sambassse kogunud on – umbes 11 000 eurot ehk täpsemalt 24 * (410+51).
Kahe aasta pärast riiklikku pensionit kasutama hakates saaks ta ainuüksi esimesest sambast juba suurema igakuise makse kui muidu tuleks I ja II sambast kokku. Ja igal aastal suureneb see makse koos elukalliduse tõusuga.
Seega, kui inimesel oleks võimalik pensionilepingu sõlmimise asemel kasutada esmalt kahe aasta jooksul ära kogutud II samba vara ja I samba pension edasi lükata, saaks ta elu lõpuni suuremat, elukalliduse tõusuga kasvavat pensioni.
Oodatava keskmise eluea puhul pakub riik sinu 11 000 euro vastu kokku 57% rohkem – 17 460 eurot (1).
Muide, praegu kehtiva seaduse järgi saaks seesama inimene oma oma I samba pensionit kahe aasta võrra edasi lükates lausa ligi 90 eurot suurema pensioni kuus ja ka see on elukallidusega indekseeritud. Hetkel maksab riik veidi peale nendele, kes niisuguse valiku teevad.
Aga ülal näites olen arvestanud plaanitava seadusemuudatusega, mis muudab pensioni edasilükkamise aktuaarselt neutraalseks – see tähendab, et see stsenaarium ei tekitaks riigile lisakulu.
Grupikindlustus on targem kui üksikute lepingute haldamine
Teisisõnu: riik suudab juba täna ilma maksumaksjate raha rohkem kulutamata pakkuda palju efektiivsemat pensionikindlustust kui kindlustusseltsid suudavad. See on loogiline. Suure grupi kindlustamine on alati odavam kui tuhandete üksikute lepingutega jahmerdamine. Möödunud aastal maksid seltsid kokku inimestele välja 3,5 miljonit eurot ja kulutasid lepingute haldamiseks 1,5 miljonit eurot.
Niisiis miks mitte selline aktuaarselt neutraalne pensionihäkk? Võiks lubada võtta teisest sambast kohe välja esimese kahe aasta pensioni jagu raha neil, kes soovivad kasutada võimalust esimese samba pensioni saamist edasi lükata. Selle lihtsa sammuga saaksid inimesed kokkuvõttes teisest sambast keskmiselt 60% rohkem kasu kui täna.
(1) Täpsemalt – 56 eurot kuus, mis suureneb igal aastal 4,2% võrra (see on Rahandusministeeriumi ennustus I samba pensionite indeksile) ja nii 18 aastat.
