See aasta on alanud suure turulangusega. Maailma aktsiaturg on langenud aasta algusest ligi 18% ja meie pensionifondide, mis järgivad passiivselt maailma turu liikumist, osaku hinnad on langenud sama palju (1).
Meie aktsiafondide osaku hinnad on nüüd enam-vähem tagasi seal, kus nad olid aasta tagasi ehk viimase 12 kuuga ei ole meie vara väärtus kasvanud. Samas, alates sellest päevast, kui ma tõin oma teise samba Tulevasse on minu vara kasvanud keskmiselt 7% aastas (2).
Langused ei ole erand, vaid reegel
Aktsiaturu langused on sama loomulik osa maailma väärtpaberiturust kui tõusud. 21. sajand on läbinud napilt veerandi ja enne praegust langust on maailmaturg juba viiel korral langenud üle 15% (3):
- 2000/2002 ja dot.com mulli lõhkemine: – 50%
- 2008/2009 finantskriis: – 53%
- 2011 euroala võlakriis: – 20%
- 2015/2016 Hiina majanduskasvu aeglustumine: – 15%
- 2020: koroona: – 34%
Maailma aktsiaturgude ajalugu on näidanud, et tavaliselt järgneb langusele tõus: mõnikord kiiresti, mõnikord aeglasemalt. Benjamin Graham on öelnud, et kui lühiajaliselt on väärtpaberiturg justkui populaarsuse hääletus, siis pikaajaliselt on turg nagu kaalud. Varem või hiljem jõuavad aktsiahinnad ettevõtete majandustulemuste juurde tagasi. Ja kui maailmamajandus kasvab, kasvavad ka turud.
Passiivne kogumine toimib eriti hästi languse ajal
Langus tähendab, et järgmiste sissemaksete eest saad rohkem osakuid. Kui kogud järjepidevalt, siis langevate hindadega ostmine parandab sinu keskmist ostuhinda ja tulevast tootlust. See töötab ainult siis, kui sa kogumist ei katkesta. Seepärast saavutavad parema tulemuse need investorid, kes suutsid kogumist jätkata ka ajal, mil turul oli kõige ebamugavam olla.
Indeksfondi kogudes on seda reeglit lihtne jälgida ja seda kogujad teevadki. Pärast 2008. aasta finantskriisi analüüsis maailma suurim indeksfondide valitseja Vanguard, kuidas nende investorid kriisi ajal käitusid. Selgus, et muutusi tegi vähem kui 4% kogujatest. 96% jätkasid regulaarselt kogumist kogu kriisi vältel. See on hoopis vastupidine pilt sellele, mida ajakirjandus kuvab.
Äkki läheb seekord teisiti?
Iga turulanguse järel tekib paratamatult küsimus, kas seekord turud ikka taastuvad või ongi maailm alatiseks muutunud. Koroonapandeemia alul näis, et me ei pruugi kunagi hakata nii palju reisima või käima külg-külje kõrval kontserdil kui varem. Tänaseks on koroonapandeemia aga minevik, mille mõju on (kui jätta kaugtöö võimaluste kasv kõrvale) jäänud väikseks.
Teadmatuses on loomulik eeldada halvimat. Samas tasub pidada aga ka meeles, et kipume sageli uudistele üle reageerima.
Ära piilu/Don’t peek
Koroonakevad 2020. aastal oli paljudele ühtlasi ka esimene kord kogeda aktsiaturu järsku, üle 30% langust. Liikumispiirangud avaldasid majandusele ju väga suurt mõju. Kui aga vaadata 2020. aastat tervikuna, tõusid aktsiaturud 5% võrra. Seetõttu ei ole mõistlik ega tervislik iga päev või isegi iga kuu finantsuudiseid või oma portfelli suurust vaadata. Passiivsele pikaajalisele kogujale ei tähenda lühiajaline tõus või langus kuigi paljut.
Õnneks ongi inimestele omane vältida negatiivset informatsiooni. Psühholoogias nimetatakse seda “ostrich effect’iks”. Turulangusega aastatel vaadatakse oma kontoseisu vähem kui tõusuaastatel.(4) Ja see ei ole halb strateegia: uuringud näitavad, et selline “võltsteadmatus” aitab paremini kursil püsida ja ennast emotsioonidest mitte ära kanda.
Tuleva operatsioonide juht Sten analüüsis oma käitumist ja leidis, et tema teeb samamoodi. Sten peab Excelis ülevaadet oma isiklikest investeeringutest. Turu tõusuaastatel uuendas ta seda tabelit iga kuu, kui mitte sagedamini. Nii 2020. aastal kui ka 2022. aastal arvutas ta oma tootluse kokku vaid korra. Ka sellel aastal kavatseb ta hoiduda arvutusest, kui palju on ta raha teeninud või kaotanud.
Täpselt nagu Vanguardi asutaja Jack Bogle soovitab: “don’t peek” (ingl k ära vaata).
…
Turulangus ei ole signaal midagi muuta vaid koht, kus strateegia näitab oma tugevust. Me ei tea, millal turg pöördub, aga me teame, et langusele järgneb tõus ja vastupidi. Ning me teame, et passiivne, järjekindel kogumine on aja jooksul andnud paremaid tulemusi kui aktiivne proovimine “midagi ette võtta”.
Muideks, Warren Buffett on soovitanud: „Kui turg langeb ja sul tekib tahtmine midagi teha, siis tee kohvi ja loe raamatut.“
Aga kui sul on küsimusi või tahad mõnd mõtet täpsustada, kirjuta meile. Sinu küsimused aitavad meil kõigi jaoks kogumise paremaks ja tulemuslikumaks teha.
(1) Millegipärast on levinud aktsiaturu kujutluspilt börsikauplejast, kes hoiab pead käte vahel. Võibolla oleme kõik sellest valesti aru saanud. Inimene pildil ei hoia ju peast kinni vaid lihtsalt käsi silme ees. Täpselt nii nagu Jack Bogle soovitab.
(2) Osaku hinna muutuse graafik ei näita enamasti, kui palju sina oled tootlust teeninud. Sa ei osta ju pensionifondi osakuid ühel päeval ühekorraga vaid väikeste tükkide kaupa üle aastate. Seepärast näitame oma veebirakenduses juba ammu personaalse tootlust, mis arvutab sinu keskmise aastase tootluse. Sama teeb Pensionikeskus ja loodetavasti kohustab riik peagi panku sedasama internetipangas näitama.
(3) Kasutan maailmaturu mõõdikuna MSCI ACWI indeksi eurodes arvutatud tootlust MSCI andmetel.
(4) Vt N. Karlsson et al. The ostrich effect: Selective attention to information. 2009
