Tõnu Pekk: II ja III samba eest võiks sõna “pension” ära võtta

Kas pensionist elamise mudel üldse muutuvas tulevikus toimib, küsis ajakirjanik Hando Sinisalu täna Äripäeva raadios Tuleva asutaja Tõnu Pekilt. 

“Ma arvan, et ka tulevikus saab olema nii, nagu viimased neli-viis tuhat aastat on olnud: suuremad valikud on sellel, kellel on kapitali, kui sellel, kellel ei ole,” vastas Pekk. “Minu meelest võiks pensionisammastelt sõna “pension” eest ära võtta. Teine ja kolmas sammas on lihtsalt väga head tööriistad, mille abil saad ilma suurt ohverdust tegemata oma tuleviku jaoks raha koguda.

 

Väga võimalik, et maailm on tõesti 20-30 aasta pärast teistsugune paik kui täna. Tõenäoliselt on see endiselt niisugune maailm, kus suuremad valikud on neil, kellel on kapitali. Need, kellel ei ole, sõltuvad ka tulevikus riigist. Ja nagu täna näha, ei ole riik väga palju ette võtnud selleks, et sul tulevikus sissetulekut oleks. 

Minu arvates ei ole selle reformi kõige suurem probleem see, kas raha kogumine on kohustuslik või vabatahtlik. Kõige suurem probleem on ikka selles, et kogu arutelu ignoreerib lihtsat fakti: ükskõik kas koos teise sambaga või ilma teise sambata – need inimesed, kes pensionist loodavad elada, elavad vaesuses.

Pensionireformi eesmärk peaks seega olema suurem pension. Aga pensionide tõstmiseks ei ole muud vahendit, kui et kuskilt peab raha juurde tulema. Ja pensionireform peakski seetõttu vastama küsimusele, kust see raha juurde tuleb?

Reformi-eelnõu kuritegelik puudujääk ongi see, et valitsus pole isegi teinud katset sellele küsimusele vastata. Selle asemel ütlevad reformi eestvedajad, et on täitsa ok, kui sa oma tuleviku jaoks raha kõrvale ei pane. Et noored inimesed ei peagi pensionile mõtlema. Aga nad jätavad ütlemata selle, et riik sellele ka ei mõtle ja et riik ei kavatse sinu eest hoolitseda.

Täna seisab iga 20-30-aastase inimese ees tõsine küsimus: kes hoolitseb sinu tulevikupensioni eest?

Kui sa usaldad, et küll valitsused tulevikus ikka tõstavad makse või jagavad riigieelarvet ümber nii, et ka need, kellel endal sääste pole, saavad normaalset pensioni, siis võid tõesti teise sambasse kogumise lõpetada. Mina ise selle peale ei looda. Parem, kui suurem summa koguneb su enda isiklikule pensionikontole kui kusagile riigieelarvesse. 

Reformil on ka üks suur tugevus: seda raha, mis mina teise sambasse kogun, saan tulevikus kasutada täpselt nii, nagu ise heaks arvan. See tähendab, et teine ja kolmas sammas on nüüd lihtsalt väga head viisid, kuidas endale tulevikuks suurem summa raha koguda – küll sa siis hiljem jõuad mõelda, kas hakkad sellest rahast endale pensioni maksma või ostad suvila või lähed hoopis ümbermaailmareisile. Loogiline on, et seda otsust saad teha ainult siis, kui oled midagi kogunud.”

Kuidas valida pensionifondi, kui oled 18-55-aastane?



 

Mida sina täna teha saad, et su pensionisammas teeniks tulu sulle, mitte pangale?

Seadusemuudatus, mis sunnib panku pensionifondide valitsemistasusid vähehaaval langetama, on õige, aga liiga arglik samm – arenenud riikide keskmisele tasemele jõuame heal juhul alles viie aasta pärast. Ole sina targem ja anna oma rahale kasvuks paremad eeldused kohe täna.

Lühidalt:

Vii lihtsalt kohe oma pensionisammas kaasaegsesse soodsa tasuga fondi ja ära maksa päevagi kauem kinni pankade reklaamikampaaniaid ega poes ligi tikkuvaid müügimehi.

Ligi kolmveerand vanade fondide tasudest läheb just müügikuludeks ja pankade kasumiks – need kulud ei aita sinu vara tootlust suurendada, vaid vähendavad seda. Lisaks Tulevale on sul muide nüüd valida ka SEB, LHV ja Swedbanki indeksifondide vahel.

pension.tuleva.ee

 

Lähemalt:

Eesti pankade pensionifondid ongi aastaid maailmas silma paistnud kahe asjaga.
1. Kõrged tasud.
2. Kehv tootlus.

OECD riikide pensionifondide reaaltootlus 2006 – 2016. Allikas: OECD ja Postimees: Eesti pensionifondid endiselt OECD kehvimad.


Kui meie vara oleks pensionifondides kasvanud sama hästi kui maailma investoritel keskmiselt, oleks Eesti inimesed täna sadade miljonite eurode võrra rikkamad. Aga mis läinud, see läinud.

Oleme teeninud sadu miljoneid vahem kui voiks.
Maailmaturu võrdlusindeks: 50% MSCI ACWI (EUR) ja 50% Euro Government Bond Index. Eesti pensionifondide tootlus on mõõdetud EPI indeksiga, teenustasu arvestatud vastavalt rahandusministeeriumi statistikale. Tuleva arvutused.


Varem sul paremat valikut polnudki. Tänaseks on ühtteist muutunud.
Tüdinenud sellest, et raha, mida riik kohustab meid iga kuu otse palgast pensionifondi suunama, teenis tulu pigem pankadele kui meile endile, tulid ärksad inimesed Tulevasse kokku ja hakkasid tegutsema.

Esiteks, hakkasime avalikult rääkima sellest, mida maailma juhtivad majandusteadlased ja analüütikud juba ammu teavad: madalamad tasud on kõige kindlam viis parandada pensionifondi pikaajalist tootlust. Nüüd rõhutab tasude tähtsust ka rahandusministeerium ja isegi mõni pank.  

Teiseks, alustasime koostööd seadusloojatega, et aidata teha Eestile targem pensionistrateegia. Selline, mis seaks inimeste huvid finantssektori ärihuvidest ettepoole ja aitaks maailma väärtpaberiturgude ajaloost ning edukate riikide kogemusest õppides saada igast säästetud eurost maksimaalse kasu. Ainuüksi eelmisel aastal hoidsid Eesti inimesed 1,5 miljonit eurot kokku tänu sellele, et Tuleva ettepanekul keelati kõrged tasud, mida pangad seni võtsid pensionifondi vahetamise eest.

Kolmandaks, näitasime eeskuju ja tegime endale ise oma pensionifondid, mille investeerimisstrateegia lähtub andmetest, mitte fantaasiatest ega usust targa fondijuhi maagiasse. Tulevas koguvad teiste hulgas pensionit tippjuhid Indrek Neivelt ja Sandor Liive, Transferwise’i asutajad Kristo Käärmann ja Taavet Hinrikus, OECD nõunik Annika Uudelepp, kommunikatsiooniekspert Daniel Vaarik, Rikkaks saamise õpiku autor Jaak Roosaare, suurettevõtja Indrek Kasela, Avatud Eesti Fondi juht Mall Hellam ja paljud teised ärksad inimesed. Lisaks Tuleva asutajatele ja liikmetele võivad nüüd meiega koos pensioni koguda kõik, kellel teine sammas olemas.  

Fondivahetuseks kulub netipangas mõni minut ja see ei maksa sulle muide midagi – Tuleva ettepanekul keelas riik 2017. aastast pankadel pensionifondist väljumise eest kõrget tasu võtta.

Tuleva fondivalitseja lähtub järgmistest põhimõtetest:

1. Investeerime passiivselt. See tähendab, et jagame raha reeglipäraselt maailma suurimate ettevõtete aktsiate ja valitsuste võlakirjade vahel – nii on riskid hajutatud.

2. Investeerime pidevalt. Nii maandab meie investorite riske alati ka dollar cost averaging ehk ostude ajas hajutamine. 

3. Keskendume pikaajalisele tootlusele, sest katsed hoida osaku hinda turgude lühiajalistes kõikumistes stabiilsena oleks pikaajalisele investorile väärtusetu kulu. Sinule on tähtis see, et su raha kasvaks võimalikult palju selleks päevaks, kui sa pensionile jääd, mitte see, kui palju su vara väärtus vahepeal kõigub, eks? 

4. Hoiame kulud nii madalal kui võimalik ja ei kuluta sinu raha ekstravagantsetele reklaamikampaaniatele, müügimeeste armeedele ega muudele asjadele, mis pensionikogujatele pikas plaanis väärtust ei loo.

Tuleva eeskujul käivitasid vastumeelselt oma indeksifondid ka kolm panka – Swedbank, LHV ja SEB. Pankade indeksifondid pole päris nii soodsa tasuga, aga on ikkagi palju targem valik kui vanad, kõrge tasu ja kehvade tulemustega fondid. Nii et kui Tuleva sulle ei meeldi, suuna oma vara ühte neist! (Paraku pangad ise oma indeksifonde sulle pigem ei reklaami. Miks, võid siit lähemalt lugeda.)

Kui sa tahad anda oma pensionivarale kasvuks parimad eeldused, vali madalate kuludega indeksifond kohe täna. Iga euro, mis sa igal aastal fondivalitsejale tasudeks maksad, ei teeni sulle järgmistel aastakümnetel tulu – kõrge tasuga fondis edasi tiksudes kaotad seetõttu elu jooksul kümneid tuhandeid eurosid.

Juhend: kuidas vahetada pensionifondi

Loe ka, millist tootlust on Tulevas oodata – mida me sulle lubame ning mida ei luba.

 


Meiega koos võivad pensionit koguda kõik Eesti inimesed. Aga kui tahad kasu saada Eesti põnevaima sotsiaalse startup-i arengust ja samal ajal anda oma panuse selleks, et Eesti saaks tõesti targema pensionistrateegia, mis meid kõiki rikkamaks teeb, tule ka Tuleva ühistu liikmeks.

Kutsume sind Tuleva liikmeks.

 

Millal on pensioniks kogudes parim aeg investeerimiseks?

Kuidas teha nii, et sinu kogumispension võidaks aktsiahindade kõikumisest, kirjutab Kristi Saare. Kristi on õpetaja, Naisinvestorite klubi eestvedaja ja Tuleva kogukonnajuht.

Investeerimine oleks nagu lihtne: osta tuleb siis, kui hinnad on madalad, ja müüa siis, kui hinnad on kõrged. Selleks tuleb muidugi pühendada iga päev tunde ettevõtete ja turgude analüüsile. Aga kuidas saaksid sina teha edasi seda, mis sind tegelikult huvitab, ja ikkagi aktsiaturu hindade kõikumistest võita?

Kujuta ette ühe fondijuhi tööd. Ta peaks koos analüütikute meeskonnaga iga päev üle vaatama kõik fondis olevad investeeringud: kas on õige hetk juurde osta või hoopis müüa? Aga pensionifondides ei ole investeeringud jagatud mitte viie kuni kümne, vaid sadade või isegi tuhandete ettevõtete vahel. Kui fondijuhil õnnestub ühe või teise ettevõtte aktsiaid õigel ajal osta, sest tema analüüs on avastanud midagi, mida teised turul kauplejad ei tea, peab ta oma klientidele edu saavutamiseks veelkord kaval olema ja ka parimal ajal müüma. Igaks juhuks hoiab fondijuht märkimisväärset osa investorite rahast lihtsalt pangakontol, kus see midagi ei teeni – oodates head ostuhetke.

Aga valitsemistasu võtab fondivalitseja investoritelt ka sellest ootel olevast rahast. Et edukas olla, peab õigel ajal ostmine ja müümine õnnestuma 40 – 50 aastat järjest. See on tõesti väga keeruline. Lisaks peaks fond suutma hoida valitsemistasu ja muud kulud piisavalt madalal, et mitte teenitud tootlust ära süüa. Statistika näitab, et enamikul fondijuhtidel see ei õnnestu.

Alahinnatud väärtpaberite valimise ja turu ajastamise tööd nimetatakse aktiivseks juhtimiseks. Enamik maailma aktiivselt juhitud investeerimisfonde on seni jäänud pikas plaanis turu keskmisele alla.

Kui investeerid iga kuu kindla summa, hajutad automaatselt riske  

Maailmas ja nüüd ka Eestis koguvad õigustatult populaarsust passiivselt juhitud fondid ehk indeksifondid. Sellised fondid lahendavad tururiskide probleemi automatiseerimisega. Selle asemel, et kulutada palju aega ja raha kauplemisele, seavad indeksifondid omale selge reeglistiku, kuidas, millal ja milliseid varasid ostetakse. Iga kord, kui sinu igakuine teise samba makse pensionikontole läheb, jagatakse see proportsionaalselt kõigi väärtpaberite vahel, millesse investeerimist fondi reeglid ette näevad.

Sellises fondis töötab automaatselt sinu kasuks üks elegantselt lihtne riskide maandaja: dollar cost averaging – termin, mida eesti keelde on tõlgitud kui “ostuhinna keskmistamine” või ka “ostude ajas hajutamine”.

“Kui hinnad turul langevad, langeb küll ka sinu portfelli väärtus, aga sinu järgmiste sissemaksete ostujõud on suurem: saad sama raha eest rohkem väärtpabereid.”

Investeerides igakuiselt sama suure summa, tabad aastate jooksul nii tõusvat turgu kui ka langevat turgu. See tähendab, et aktsiahindade tõus ega langus pole sinu jaoks üheselt hea ega halb.

Hoolitse, et sinu investeeringud oleks ajas hajutatud

Kui turul on head ajad ja aktsiad ‘kallid’, on kasvanud ka sinu portfelli väärtus. See on hea uudis. Aga halb uudis on, et järgmisel kuul saad sama raha eest vähem väärtpabereid. Kui hinnad turul langevad, langeb küll ka sinu portfelli väärtus, aga sinu järgmiste sissemaksete ostujõud on suurem: saad sama raha eest rohkem väärtpabereid. Nii on sinu keskmine ostuhind alati madalam kui kõige kõrgemalt tasemelt tehtud ostud – ja pikas plaanis on sul head eeldused selleks, et sinu portfell kenasti kasvaks.

Et ostuhinna keskmistamine sinu kasuks töötaks, on tähtis, et su ostud oleksid tõesti ajas ilusasti hajutatud: kui sina või su fondijuht kogub pangaarvele raha, et siis “õigel hetkel” osta, või siis müüb languse kartuses suurema portsu väärtpabereid korraga maha, kaob soovitud efekt ja risk on sinu jaoks kõrgem.

Kui sa kogud pensioniks, on sinu investeeringul väga pikk ajahorisont. Kõik, mis toimub vahepeal, on sinu jaoks ainult arvestuslik. Eeldusel, et oled järjekindel ja suunad iga kuu kindla summa pensionifondi, ei pea sa tänu ostuhinna keskmistamisele eriti muretsema, millises tsükli faasis väärtpaberiturg parasjagu olevat näib. See muretsemine on üsna viljatu – tagantjärgi paistab ilmselge, aga ette ennustada võimatu.

Parim aeg investeerimisega alustamiseks on täna

Seega: investorile, kes kasutab targalt ostuhinna keskmistamist, on parim aeg investeerimiseks kogu aeg. Kui sinu raha turul ei ole, vaid ootab kuskil kontol investeerimist, on võimatu turgude kasvust osa saada. Kui sa ostad regulaarselt väärtpabereid kindla summa eest, maksad iga väärtpaberi eest kord vähem, kord rohkem, aga lood head eeldused selleks, et keskmine ostuhind oleks selline, mis võimaldab sinu investeeringute väärtusel pikas plaanis ilusasti kasvada.

“Kui sinu raha turul ei ole, on võimatu turgude kasvust osa saada.”

Nii käitudes ei ürita sa turu keskmisest investorist kavalam olla – nagu öeldud, selleks vajad palju teadmisi ja aega. Ja kui see õnnestubki, kipuvad analüüsi ja kauplemisega kaasnevad kulud su võidu ära sööma. See pole juhuslik kokkusattumus, et Eesti pankade vanad pensionifondide kulud on OECD riikide seas kõrgeimate seas ja tulemused samal ajal kõige kehvemad.

Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi ja Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondi strateegia erineb vanadest pankade fondidest selle poolest, et paneme ostuhinna keskmistamise järjekindlalt sinu kasuks tööle (aktsiafond sobib alla 55-aastastele inimestele, võlakirjafond neile, kellel pensionivara kasutamiseni on jäänud vaid mõni aasta). Meie eeskujul on Eesti pensionikogujatele kättesaadavad veel kolm passiivselt juhitud pensionifondi: LHV Pensionifond Indeks, SEB Energiline Pensionifond Indeks ja Swedbanki K90-99.

Passiivne juhtimine on vähem kulukas

Nendes fondides investeeritakse alati kogu sinu sissemakstud raha, et saaksid osa turgude pikaajalisest kasvust. Nende fondide juhid ei jäta seda pangakontole seisma, muretsedes lühiajaliste kõikumiste pärast. Fondi reeglid määravad kindlaks igakuised ostud, et saada madalseisu ajal kasu soodsatest hindadest ja samal ajal tagades, et ebaproportsionaalselt suur osa oste ei satu ajale, mil turg on üle kuumenenud.

Tänu kaasaegsetele tehnoloogiatele on passiivselt juhitud fondide kulud madalad – elu vältel kulub keskmise palgaga inimesel madalate kuludega fondis tasudeks mitukümmend tuhat eurot vähem kui vanades, aktiivselt juhitud fondides. See on suur raha.

Mina ise suunasin oma teise samba vara esimesel võimalusel Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi. Mulle meeldib, et minu fondivalitseja omanikud on pensionikogujad ise (Tuleva liikmena olen üks neist). Minuga koos kogub Tulevas pensioni veel üle 5000 inimese – nende seas Tuleva asutajad Indrek Neivelt, Jaak Roosaare, Kirsti Pent, Veljo Otsason, Indrek Kasela, Mall Hellam, Tõnu Pekk, Loit Linnupõld, Annika Uudelepp, Priit Lepasepp, Kristo Käärmann, Taavet Hinrikus, Sandor Liive, Heikko Mäe, Daniel Vaarik, Gerd Laub, Henrik Karmo ja Taavi Lepmets.

Et ostuhinna keskmistamine ka sinu kasuks töötaks, vali samuti sobiv madalate kuludega indeksifond.

Kuhu Tuleva pensionifondid meie raha investeerivad, loe lähemalt siin. Fondi vahetamine ise on netipangas TASUTA ja võtab paar minutit. 

Juhend: kuidas vahetada fondi

 


Loe samal teemal:

sinu kogumispension

Miks sina peaksid nõudma paremat pensioni väljamaksete süsteemi?

Siin on sulle väljakutse: nimeta teema, mis oleks veel igavam ja ebaseksikam kui pensionisamba väljamaksed.

(Täiendatud 17.11.2017 Riigikogu rahanduskomisjoni infoga ettepaneku menetlusse võtmise kohta)

Ja ometi on just Tuleva ettepanek muuta teise samba väljamaksete süsteem paremaks kogunud juba tänaseks Rahvakogus rohkem allkirju kui ükski teine kodanikualgatus. Miks on see nii tähtis? Miks see sulle korda peaks minema? Miks kulutada täna paar minutit, et edukaimale ettepanekule ka oma allkiri lisada ja riigikogult paremaid seadusi nõuda? (NB! Ettepanek on tänaseks 2386 allkirjaga Riigikogule esitatud).

Teise sambasse koguneb tõenäoliselt su elu kõige suurem finantsvara

Me elame järjest kauem. Kui me ei taha oma täiskasvanuelu teises pooles järgmistele koormaks saada, peame säästma rohkem, investeerima tootlikumalt ja kasutama kogutud raha palju targemalt kui täna.

Tõenäoliselt läheb sinu brutopalgast iga kuu 6% pensionifondi.(1) Elu vältel kogud tõenäoliselt kõige suuremad säästud just pensioni teise sambasse. See on raha, mille käekäigule tasub ja tuleb mõelda – mida varem lood head eeldused, et pensionivara kasvaks, seda vähem pead elu jooksul ohvreid tooma, et pensionieas hästi hakkama saada.

Aga kaks kolmandikku Eesti inimestest umbusaldab meie pensionisüsteemi. “Mis mõtet on pensionisammastesse säästa – kätte sealt nagunii midagi ei saa.”

Seda lauset kuuleme Tulevas noortelt ja vanematelt inimestelt ikka ja jälle. Teise pensionisambasse kogutud vara kasutamisele on Eestis tõesti seatud väga jäigad piirangud. Kogu vara tuleb pensionile jõudes üle anda kindlustusseltsile, et saada vastu väikest igakuist pensionilisa, mille suurus valdava osa inimeste jaoks jääb tänases rahas alla 50 euro. Katus võib lekkida ja küttearved üle pea kasvada, aga pensionisambasse kogutud raha maja soojustamiseks kasutada ei tohi. Inimene, kes vajab ajutiselt kalleid ravimeid, ei või pensionivara oma tervisesse investeerida. Ja kui su pensionipõlv kujuneb lühikeseks, jääb kasutamata jäänud raha kindlustusseltsile, mitte pärijatele.   

Kes ei usalda, see ei tunne huvi ega võta vastutust

Inimene, kes tunneb, et seadus keelab kogutud vara mõistlikult kasutada, ei tunne oma pensionisamba käekäigu vastu huvi. “See on niikuinii kadunud raha.” Ka seda lauset kuuleme tihti. Kui kliendid ei tunne oma pensionivara käekäigu vastu huvi, puudub fondivalitsejatel omakorda motivatsioon pakkuda konkurentsis paremaid tingimusi. Võidab ju niikuinii see, kelle müügiesindajal on kõige pealetükkivam naeratus. Eesti pankade pensionifondid kulutavad palju turundusele, aga on aastaid Euroopas silma paistnud kehvade tulemuste ja kõrgete tasudega.

Veel üks probleem: inimene, kes pensionisambaid ei usalda, ei taha sinna suunata rohkem raha kui seadusega kästud miinimum. Vabatahtlikku, kolmandasse pensionisambasse kogub täna raha alla kümnendiku Eesti tööealistest inimestest.

Tulemuseks on, et Eesti pensionisambad ei suuda oma eesmärke täita. See on suur risk riigieelarve tasakaalule, Eesti majanduse väljavaadetele ning sinu ja sinu laste elukvaliteedile tulevikus. Võibolla jõuavad sinu vanemad peatselt pensioniikka – neil on paindlikumat väljamaksete süsteemi vaja kohe.

Meie küsitlusele vastanud inimestest kaks kolmandikku pidas liiga suuri piiranguid teise sambasse kogunenud vara kasutamisele üheks Eesti pensionisüsteemi kõige valusamaks probleemiks.  

Milline väljamaksete süsteem oleks targem?

Tulevas leiame, et riik peaks lähtuma lihtsast põhimõttest: kogumispensioni ehk teise samba vara kasutamist tuleb piirata nii vähe kui võimalik ja ainult nii palju kui vajalik, et igale inimesele oleks tagatud toimetulek elu lõpuni. 

Kõige efektiivsem viis kõigi inimeste toimetuleku kindlustamiseks oleks grupikindlustus. Täna on inimesed sunnitud raiskama aega panga vahet joostes, et sõlmida ühe kaupa pisikesi pensionilepinguid, mille tingimusi pole võimalik läbi rääkida. Nende lepingute sõlmimine ja haldamine kulutab lisaks ajale palju raha. See raha tuleb meie oma taskust.

Seega: riik peaks küsima grupikindlustuse pakkumist otse rahvusvaheliselt kindlustusturult. Eesti võiks õppida ka Rootsilt, kes korraldab oma kodanike kindlustamist ise – see on matemaatiliselt kõige lihtsam ja efektiivsem. Tuleva arvutuste järgi saavad Rootsi inimesed igalt pensioniks kogutud eurolt 30-60% suuremad igakuised pensionimaksed.

Inimene, kes on elu jooksul ettenägelikult säästnud rohkem kui toimetulekuks tarvis, väärib otsustusvabadust, mitte riiklikku lapsehoidjat.

Toimetuleku kindlustamiseks vajalikust ülejäävat raha peaks igaüks saama vabalt kasutada vastavalt vajadusele ja eelistustele. Õppida saab siin Suurbritannialt, kes kaotas piirangud pensionivara kasutamisele 2015. aastal. Kartused, et pensionärid asuvad elu vältel kogutud raha raiskama, olid alusetud, selgub tänaseks avaldatud vahekokkuvõttest.

Iga riigi pensionisüsteem on natuke erinev – sellepärast peabki Eesti võtma eeskuju sellest, mis töötab hästi ja õppima sellest, mida arenenud riigid juba on otsustanud muuta.

Inimene, kes on elu jooksul ettenägelikult säästnud rohkem kui toimetulekuks tarvis, väärib otsustusvabadust, mitte riiklikku lapsehoidjat. Seega tuleb kokku leppida toimetulekupensioni arvestamise selge mudel ja seda ületavas osas anda inimestele õigus oma vara vabalt käsutada. Tulemus: null lisakoormust riigieelarvele, parem elu meile. 

Tutvu infoga ettepaneku käekäigu kohta Riigikogus Uue eakuse rahvakogu lehel.

__

(1) Kogumispensioniga liitumine on kohustuslik alates 1983. aastast sündinud inimestele. Vabatahtlikult said liituda 1942.-1982. aastal sündinud inimesed.

 

Spikker: kuidas teha II samba väljamaksed paremaks?

Uuringud näitavad, et inimesed ei usalda Eesti pensionisüsteemi. Üks põhjus on, et seadus keelab pensionile jäädes II sambasse kogutud raha mõistlikult kasutada.

Mis on täna pensioni väljamaksetes valesti?

Valdav osa pensionile suundujatest peab andma kogu II sambasse kogutud raha üle kindlustusseltsile. Vastu saab värske pensionär igakuise väikese pensionilisa, mille väärtus aga iga aastaga inflatsiooni tõttu järjest kahaneb. Kindlustusseltsiga pensionilepingut sõlmides kaotab pensionär ka võimaluse oma vara lähedastele pärandada.

Praegu kehtivast kogumispensionide seadusest võiks järeldada, et Eesti pensionärid elavad halvasti sellepärast, et nad kipuvad hirmsasti raiskama – kui neile anda võimalus oma raha üle ise otsustada, kulutaksid nad selle esimesel võimalusel ära. See ei ole tegelikult Eesti probleem. Valus tõsiasi on, et pensionärid on täna ja tulevikus vaesed, sest me lihtsalt säästame pensioniks liiga vähe.

Ometi, selle asemel et soodustada säästmist, piirab seadus hoopis säästetud raha kasutamist. II sambast pensioni kätte saamisele on seatud ebamõistlikult karmid piirangud, mis mitte ainult ei piira meie vabadust oma vara kasutada, vaid lähevad ka meile kalliks maksma. Kui kalliks, seda on läbipaistmatus süsteemis võimatu välja arvestada.

Millisest rahast jutt käib?

Kui sa käid tööl ja maksad makse, koguneb sulle pensionisammastesse raha. Pensionile suundudes vajad sa tõenäoliselt kahte asja.

1. Tagatis halvima vastu: toimetulekupension

Esiteks, sa tahad olla kindel, et tuled elu lõpuni toime. Kui saad kogu elu keskmist või suuremat palka, teenid tõenäoliselt pensionieaks juba välja igakuise sissetuleku I samba ehk riikliku pensionina, mis võimaldab sul ka kõige halvemal juhul elu lõpuni oma baasvajadused katta.

Kui I sambast jääb surmani tagatud toimetuleku jaoks väheks, oleks mõistlik II sambast veel natuke raha kõrvale panna. Selleks on üks võimalus, et seadus kohustab sind ostma kindlustuslepingu, mis tagaks sulle elu lõpuni just nii palju lisasissetulekut kui I sambast toimetulekuks puudu jääb. Kas sa peaksid ostma kindlustuslepingu erakindlustusseltsilt või hoopis riigilt – nagu näiteks Rootsis, on koht aruteluks.

Aga kui palju on toimetulekuks vaja? Valitsus peakski kokku leppima selged toimetulekupensioni arvutamise alused – need võivad näiteks lähtuda elatusmiinimumi või miinimumpalga suurusest.

2. Samm edasi: heaks eluks vajalik pension

On selge, et enamik inimesi tahaks endale vanaduspõlves lubada rohkemat kui toit ja peavari.

Katteta lubadused
Mäletate pensionisammaste reklaame, mis lubasid luksuslikke reise troopilistele randadele? Mõnekümne euro eest kuus sellist reisi ei osta.

 

Võibolla oled veel lisaks II sambasse kogumisele teinud muid investeeringuid – näiteks kinnisvarasse, pensioni III sambasse või oma ettevõttesse. Võibolla on II sambas sinu ainsad säästud.

Sa hindad oma varalist seisu ja arvutad välja, kui suure osa oma varast sa igal aastal ära kulutada tohid, et surmani mõistlikult elada. Sa pead arvestama ka sellega, et kui raha pangaarvel seisab, sööb inflatsioon selle väärtust. Sama probleem on kindlustuslepinguga tagatud pensionilisaga – 50 eurot paarikümne aasta pärast on tõenäoliselt peaaegu poole vähem väärt kui 50 eurot täna.

Seega oleks kõige mõistlikum kasvatada II sambasse kogutud vara pensionifondis edasi – igal aastal teenitav tootlus peaks vähemalt inflatsiooni katma. Pensionifond maksab sulle iga kuu kokkulepitud summas pensionilisa. Välja maksmata raha teenib samal ajal sulle tulu edasi. Sinu surma korral läheb ülejäänud raha sinu pärijatele. Seda lahendust nimetatakse fondipensioniks.

Mida me mõtleme, kui ütleme, et piirangud on ebamõistlikud?

Täna enamikul meist ja meie vanematest fondipensioni võimalust pole. Selle asemel sunnib riik kõiki pensionäre andma oma raha üle kindlustusseltsile, kes vastu annab lubaduse maksta igakuist väikest pensionilisa kuni pensionäri elupäevade lõpuni. Seda nimetatakse pensionilepinguks.

Kui sa elad sama kaua või vähem kui sinuvanused inimesed keskmiselt, saad kindlustusseltsilt tagasi palju vähem raha kui sa lepingut sõlmides ära andsid. Kui sa elad oodatust kauem, tagab kindlustus küll sulle kindla väljamakse kuni surmani, aga paraku on inflatsiooni tõttu selle väljamakse ostujõud aasta aastalt järjest väiksem. Seega, pensionileping ei taga sulle elustandardi säilimist elu lõpuni.

Pensionilepingut sõlmides saab sinu vara kindlustusseltsi omaks – sina loobud võimalusest seda vara pärandada. (Ehkki sa võid maksta veel lisatasu lepingu eest, mis sinu varase surma korral siiski teatud perioodi vältel sinu pärijatele igakuiseid väljamakseid teeb).

Kas Tuleva arvab, et kõik piirangud II samba väljamaksetele tuleks kaotada?

Ei. Tuleva seisukoht on, et seadus peab pensionivara kasutamist piirama just nii palju, et tagada igale inimesele elu lõpuni toimetulekuks vajalik pension I ja II samba koosmõjul.

See on nö tagatis halvima vastu ja annab kindluse, et kui ka osa pensionäre teevad oma rahaga ümber käies valearvestuse, ei pea tulevikus nende ülalpidamist enda kanda võtma nende lähedased ega maksumaksjad. Kui see risk on kaetud, siis on igal inimesel, noorel ja vanal, õigus ise otsustada, kas ja milliseid täiendavaid kindlustustooteid ta soovib osta.

Kas Tuleva arvab, et inimestel peaks olema õigus osa II samba varast korraga välja võtta?

Meie seisukoht on, et see küsimus väärib analüüsi. Ühest küljest, kui sa oled kogu elu kohusetundlikult makse makstes II sambasse arvestatava summa säästnud, on veider keelata sul kogutud rahaga ümber käia oma äranägemise järgi.

Võimalik, et sul oleks arukas pensioniea algusaastatel teha remont, et kodu oleks vanaduspõlves turvalisem ja soojaarved väiksemad. Samuti võiks olla tark teha kulutusi tõsisemaid haigusi ennetavale taastusravile või tervisespordile. Isegi puhkusereis ei pruugi olla ebamõistlik kulu. Kui sul on mõni unistus, ei pruugi olla halb idee teha see teoks siis, kui oled veel nooruslik ja hea tervise juures.

Teisest küljest: inimesed kipuvad väidetavalt oma oodatavat eluiga alahindama. Seadus, mis ei lase sul liiga suurt valearvestust teha, võib olla mõistlikkuse piires õigustatav. Mõistlikkus on ühiskondliku kokkuleppe küsimus – rahandusministeerium peab arutama inimeste endiga, millistel tingimustel ja millise osa pensionivarast võiksime soovi korral tulevikus välja võtta ühekordse maksena. Sisuliselt on küsimus selles, kui palju riik oma kodanikke usaldab.

Kindlasti pole õigustatud seadus, mis sunnib meid kõiki loobuma kogu oma kogutud pensionivarast mõne-protsendilise pensionilisa kasuks ja kindlustusseltsile garanteeritud tulu kasuks.

Kas suurem paindlikkus on kasulik eelkõige jõukamatele või vähem jõukatele inimestele?

Toimetulekupensioni määra arvutamise aluste kokkuleppimine ja suurem paindlikkus väljamaksetes on kasulik kõigile Eesti inimestele. Vaatame lähemalt.

Täna jälgib riik ühte numbrit: keskmise pensioni ja keskmise palga suhet. See on pealiskaudne suhtarv, mis juhib tähelepanu kõrvale faktilt, et Eestis on täna ja ka tulevikus inimesi, kelle sissetulek on nii väike, et pensioni I ja II sambasse lihtsalt ei kogune toimetulekuks piisavalt raha. Nendele inimestele peab riik paratamatult maksma toimetulekutoetusi täna ja tulevikus. Teiste pensionäride vabaduste piiramine ei tee neid kuidagi jõukamaks.

Exceli tabelis rahvastiku lõikes keskmistega mängimine peab lõppema. Lepime kokku toimetulekuks vajaliku pensioni arvutamise alustes – siis saab riik eesmärgistatult otsida lahendusi, kuidas tagada see kõigile Eesti inimestele. Ka neile, kes on elu vältel teeninud miinimumpalka.

Teistele inimestele tuleb tagasi anda õigus kasutada oma isiklikku raha targalt ja lõpetada sund anda kogu pensionivara kindlustusseltsile.

Kas paindlikum väljamaksete süsteem oleks risk tulevastele maksumaksjatele?

Ei. Tulevastele maksumaksjatele on kõige suurem risk, et riik jätkab paberil keskmise pensioni ja palga suhtarvu järgimist – ignoreerides fakti, et väikesepalgalised inimesed ei säästa pensionisammastesse toimetulekuks piisavalt raha. Nendele inimestele maksavad riik ja omavalitsused toimetulekutoetusi täna ja ka tulevikus.

Kõigile pensionäridele piirangute seadmine ei tee seda tõsiasja olematuks ega paranda mingilgi määral vaesemate elustandardit. Küll aga kahjustab see enamiku pensionäride heaolu, sundides loobuma oma pensionivarast kohustusliku kindlustuslepingu vastu, keelates raha pärandamise lastele ja vähendades tervikuna inimeste usaldust pensionisüsteemi vastu.

Kas II sambasse kogunenud raha peaks ikka käsitlema inimese isikliku varana?

Uue eakuse rahvakogust käis läbi alarmeeriv väide: on erinevaid arusaamu, kas II samba vara on isiklik või peaks tõmbama võrdusmärgi I ja II samba vahele. Tuleva seisukoht on, et kui siin on täna veel ekspertide seas eriarvamusi, peab valitsus andma kiiresti selge vastuse.

Kui II sambasse kogunev raha on riigi, mitte inimese vara, siis ei tohi valitsus lükata investeerimise vastutust ja riske inimeste peale. On selge, et riigi raha investeerimine pensionifondidesse sadade tuhandete üksiklepingutega on vastutustundetult kulukas. Kui II sammas on eelfinantseeritud riiklik pensionikindlustus, peab riik ise seda juhtima või korraldama selleks rahvusvahelise hanke. Samuti peab väljamaksed niisuguses süsteemis korraldama riik. Täpselt nagu I samba puhul.

Kui II sammast on kohustuslik kogumistoode, mille iga inimene ise ostab omal valikul eraettevõttelt, tuleb II sambasse kogunenud summat samuti käsitleda kui iga inimese isiklikku vara.

Kas väljamaksete süsteem vajab põhjalikumat analüüsi?

Jah, kindlasti. Aga ei tohi unustada, et igal aastal satuvad pensionile suundudes sundolukorda tuhanded inimesed, kes vajavad lahendust kohe. Sellepärast on Tuleva teinud riigikogu rahanduskomisjonile kolm ettepanekut:

1. Paluda rahandusministeeriumil alustada inimeste huvidest lähtuvat väljamaksete analüüsi, aga

2. üleminekulahendusena lubada fondipensioni kõigile, kes suunduvad pensionile enne 2025. aastat, ja

3. kõigile teistele lubada algatuseks fondipensionina välja võtta oma II sambasse kogunenud vara selles osas, mis ületab 200 rahvapensionimäära (tänases seaduses tuleb kindlustusele üle anda 700rpm). See on piisav lävend toimetulekupensioni tagamiseks elu lõpuni.

Soovin uudiskirja
Jagame aegajalt parimaid artikleid, ekspertide nõuandeid ja kasulikke meeldetuletusi.
Palun sisesta e-posti aadress.
Tuleva ei jaga sinu kontaktandmeid kunagi kellegagi. Soovi korral saad uudiskirjast alati loobuda.