Kuigi pankade müügiesindajad võivad vihjata vastupidisele, ei aita II ja III samba vara jagamine mitme sarnase strateegiaga pensionifondi vahel hajutada sinu riske. Aga mis aitab?
Tuleval on kindel põhimõte: me ei püüa kunagi kedagi kaubanduskeskuses käisest sikutades või telefoni teel nurudes oma fondi meelitada. Teeme hoopis keerulisena näivad finantstõed nii lihtsaks kui oskame, et igaüks saaks teadliku valikuga luua parimad eeldused oma pensionivara kasvuks. Selleks suhtleme võimalikult palju isiklikult tänaste liikmete ja kogujatega, et aru saada, mis tekitab inimestes küsimusi ja mis on suurimad takistused oma tuleviku jaoks targalt raha kogumisel.
Kuigi selle blogipostituse esimese versiooni kirjutasime juba 2017. aasta lõpus, siis oleme seda pidevalt täiendanud kogujate tagasisidest lähtuvalt.
Mida näitab tagasiside?
- Oleme kuulnud, et osa inimesi ei teadnudki, et Tuleval on ka II samba fondid. Oleme paljude inimeste teadvusse jõudnud kui kiirelt Eesti suurimaks tõusnud kolmanda samba fondi valitseja. Ometi algas Tuleva just II samba fondidest ja nendes koguneb ka suurim osa meie hallatavast varast. Just II samba fondide suur maht lubab meil tasusid järjest alandada.
- Osa inimesi arvab, et II samba fondivahetus maksab raha või võtab palju aega. See pole tõsi. Rahandusministeerium võttis Tuleva ettepanekut kuulda ja keelas 2017. aasta algusest fondivalitsejatel võtta lisaks muudele tasudele veel kõrget väljumistasu fondist lahkumise eest. Tänu sellele on osakute üleviimine ühest fondist teise kõigile Eesti inimestele tasuta ja võtab juhendit kasutades mõne minuti.
- Ja siis on veel üks osa inimesi, kes on jätnud osa või kogu oma II samba vara vanasse panga fondi, sest püüab nii riske hajutada. Enamik neist on tunnistanud, et hajutamise idee on nad saanud pankade müügiinimestelt. Selle kohta arvan ma järgmist: enne Tuleva tulekut ei soovitanud pankade tellerid ja müügiesindajad kaubanduskeskustes kunagi erinevate pensionifondide vahel “riske hajutada”. Tundub, et Tuleva sünniga on see muutunud tavaliseks praktikaks, mille abil püütakse inimesi siiski meelitada kasvõi osa varast kõrge tasuga fondi edasi tiksuma jätta.
Riskide hajutamine on investeerimises väga tähtis. Sama tähtis on aru saada, milliseid riske ja miks on vaja maandada ning kuidas seda teha saab.
Äririsk: kas fondivalitseja võib minna pankrotti?
Eesti seadused kaitsevad meid kõiki väga tõhusalt pensionifondi valitseja äririskide eest: viimase 10 aasta jooksul on mitu fondivalitsejat tegevuse lõpetanud ja paljud fondi kliendid pole seda tõenäoliselt märganudki (nt ERGO, Danske). Kui näiteks Tuleva peaks mingil põhjusel kunagi uksed kinni panema, annab Finantsinspektsioon koostöös meie depoopangaga (Swedbank) investorite varad lihtsalt järgmisele fondivalitsejale hoolitsemiseks üle ja mitte midagi hullu ei juhtu.
Sinu vara on alati fondivalitseja rahast eraldi hoitud: pensionikogujate igakuised sissemaksed lähevad muide otse Pensionikeskusest depoopanka ja sealt edasi maailma väärtpaberiturgudele. Kui aga mõne II samba fondivalitseja juhtkond peaks hakkama saama millegi kuritahtlikuga, hüvitab investoritele kahju riiklik tagatisfond.
Seega, kõigis Eesti pensionifondides on sinu vara fondivalitseja äririskide vastu hästi kaitstud. Sinul pole tarvis ise oma vara erinevate fondide vahel jagada, sest see ei aita riske kuidagi rohkem hajutada.
Muideks, see kehtib ka kõige hullema olukorra kohta. Valdav osa Eesti pensionifondide varast asub Eestist väljaspool ja kui sõda peaks fondivalitsejate tegevuse Eestis võimatuks tegema, ei tähenda see veel fondi vara kaotust. Küll aga võib äritegevuse häirimine Eestis mõneks ajaks takistada pensionifondide osakute lunastamist. Kõigi pensionifondide osakute lunastamist korraldab Eestis riik läbi Pensionikeskuse.
Tururisk: mis kaitseks aktsiahindade kõikumiste eest?
Meie arvates sobib enamikule kogujatest investeerida oma pensionivara maailma aktsiaturule. Hoides oma kogutud vara madala tasuga laialt hajutatud aktsiafondis, saame luua parimad eeldused, et meie vara ostujõud kasvaks. Selleks annab lootust finantsturgude ajalugu – maailma aktsiaturu pikaajaline keskmine tootlus on viimase 100 aasta jooksul inflatsiooni tublisti ületanud. Just seepärast on ligi 95% Tuleva kogujatest valinud Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi.
Samal ajal on meie raha pensionifondis avatud tururiskidele, sest aktsiaturud on tsüklilised – tõusule järgneb langus ja langusele tõus. Ent see ei tohiks meid pikaajaliste kogujatena heidutada, sest meie eesmärk on ju, et järjekindlalt kõrvale pannes koguksime võimalikult palju vara selleks päevaks, mil tahame vara kasutama hakata ning vahepealsed võnked meid ei huvita.
Tururiski ei aita kuigivõrd edukalt maandada oma vara jagamine erinevate fondivalitsejate aktiivelt juhitud fondide või indeksfondide vahel. Kes soovib tururiski vähendada (näiteks plaanid hakata oma pensionivara lähiaastatel kasutama), võib kaaluda osa vara ümber paigutamist madala riskiga võlakirjafondi või pensioni investeerimiskontole (PIK-i) ootama. Ka madala riskiga fondi puhul on väiksed kulud väga olulised – paraku suudavad konservatiivsed fondid tänaste intressimäärade juures vaevu oma valitsemistasu ära katta (või jäävad sellele isegi alla). Samuti tasub teada, et ka võlakirjafondis tuleb arvestada investeerimisriskiga, et vara väärtus kõigub – ent see kõikumine on väiksem kui aktsiafondis.
Enamikule kogujatest, kellel kogutud vara kasutamiseni jäänud veel vähemalt viis aastat, sobib siiski kõige paremini madala tasuga indeksfond, mis investeerib aktsiatesse ning kus sinu kasuks töötab kõige efektiivsemalt lihtne ja elegantne riskide maandamise tööriist: dollar cost averaging ehk ostude ajas hajutamine. Samuti ei ole sul põhjust valida madala riskiga fondi, kui plaanid pensionivara hakata kasutama regulaarsete väljamaksetana.
Geopoliitiline risk: kas minu vara on sõja korral kaitstud?
Kahjuks on praegu vägagi aktuaalne geopoliitilise riskiga seotud hirm. Kas ja kuidas on meie pensionivara kaitstud, kui Eestis peaks tekkima sõjaolukord? Kas pääseme siis oma pensionivarale ligi?
Meie Tulevas ei investeeri spetsiifiliselt Eestisse ja meie vara on kõik väljaspool Eestit. Meie fondi vara on paigutatud maailma suurima fondivalitseja BlackRocki indeksfondidesse, mis omakorda investeerib raha ligi maailma 3000 suurima börsiettevõtte aktsiatesse. Sõda Eestis ei mõjutaks meie investeeringute väärtust. BlackRocki indeksifondide osakute registrit peab maailma üks suurimaid panku JPMorgan. Tuleva pensionifondidele kuuluvad osakud on selles registris eraldi kontol.
Pensionivara hoidmine väljaspool koduregiooni aitab hajutada riske. Tüüpilise indeksfondi portfell, nagu ka Tuleva oma, koosneb maailma suurima börsiettevõtte osalustest. Need tegutsevad edasi isegi väga halva ja vähetõenäolise stsenaariumi korra.
Küll aga sõltub kõikide pensionfondide vara kasutusele võtmine täna Eesti seadustest. Kahjuks siinkohal ei ole kellelgi täpset vastust, milliseks võiksid kujuneda seadused riigipöörde korral. Pikemalt kirjutasin geopoliitilise riski kohta selles artiklis.
Kokkuvõtteks: kuidas siis riske hajutada?
Kui sul on II samba vara kasutamiseni aega veel vähemalt viis aastat, on mõistlik valida madala tasuga indeksfond, mis investeerib aktsiatesse – suunata sinna nii seni kogunenud pensionivara, kui ka tulevased maksed. Edasi varu kannatust, lase ostude ajas hajutamise strateegial ja maailma majanduse kasvul teha oma töö.
Kui aga pensionivara kasutamine hakkab lähenema, mõtle läbi, kuidas oleks kõige nutikam seda teha. Siin on sulle abiks see blogipostitus.
Pensionifondi vahetamine on tasuta ja võtab paar minutit. Tee seda kohe – mida varem lõpetad oma vara pealt kõrgete tasude maksmise, seda suurem osa vara teenitud kasumist sulle koguneb.
