Me kogume II sambas raha, et minna tulevikule vastu kindlama meelega. Aga poliitikute sõnavõtud on pannud mõned inimesed kahtlema, kas üldse tasub II sambas koguda. Mis siis, kui valimised võidab erakond, kes otsustab II samba lõpetada? Meie liikmed ja kogujad küsivad, mis on II samba poliitiline risk?
Mina ei karda, et riik mu II samba ära võtaks. Ma olen kindel, et sõltumata valimistulemusest jääb mu vara mulle alles, sest Eesti on õigusriik. Pole välistatud, et II samba eelised tulevikus väiksemaks muutuvad, kuid seni on see vaieldamatult kõige suurema maksusoodustusega võimalus tulevikuks koguda. Seetõttu kogun rahulikult edasi.
Kui sul on lugemiseks aega 1 minut, siis mulle annab kogumisel kindlust see, et:
- Minu II sammas on täpselt samamoodi kaitstud nagu minu muud varad. Riik ei tohi seda niisama ära võtta.
- Täna on II sammas suurima maksueelisega kogumistoode. Isegi, kui riik tulevikus ei peaks enam minu II sambasse juurde maksma, tasub mul vähemalt seni ikka koguda. Kogumisest loobuda saan iga kell.
- II sammas on muutunud ajas paremaks ja Tuleva panustab, et seda tehakse ka edaspidi.
#1 Kas riik saab mu II samba lihtsalt ära võtta?
Ei saa.
II sammas on sinu oma, täpselt nagu sinu pangakontol olev raha, Tallinna börsilt ostetud aktsiad või vanaemalt päritud maamaja. Omandit kaitseb põhiseaduse § 32 sätestatud omandipõhiõigus, mille kohaselt ei tohi omandit ilma omaniku nõusolekuta võõrandada ega meelevaldselt kitsendada omaniku õigust vara kasutada. Eesti kõrgeima kohtu, Riigikohtu üldkogu leidis 2020. aastal II sammast analüüsides, et omandipõhiõigus laieneb ka II sambale. (1)
Omandipõhiõigust nagu ka kõiki teisi põhiõiguseid võib piirata, kuid see saab toimuda vaid põhiseaduses sätestatud tingimustel. Erandjuhtudel on lausa võimalik vara sundvõõrandada ehk võtta omanikult ilma tema nõusolekuta ära. Näiteks on riik sundvõõrandanud maad, et rajada sellele sõjaväele harjutusväljak või uus raudtee. Sundvõõrandamiseks näeb põhiseadus ette aga väga ranged nõuded: 1) sundvõõrandamine peab olema üldistes huvides, 2) sundvõõrandamise eesmärk peab tehtud kahju üles kaaluma, 3) ära võetud omandi eest tuleb maksta õiglast ja kohest hüvitist.
See tähendab, et II sammast ei saa näiteks eelarve tasakaalu ajamiseks inimeselt lihtsalt ära võtta. II samba inimeselt äravõtmiseks tuleks vastu võtta uus vastav seadus, mida peaks põhjendama ülekaalukas avalik huvi. Sellist avalikku huvi on väga raske leida, sest vara sundvõõrandamine on väga intensiivne omadipõhiõiguse riive. Riigikohus on leidnud, et näiteks riigi kulude kokkuhoid pole omandipõhiõiguse intensiivseks riivamiseks piisav põhjus. (2)
Teiseks tuleks põhiseaduse järgi maksta inimesele temalt ära võetud II samba eest kohest ja õiglast hüvitist. Nii ei oleks inimestelt nende vara äravõtmisest näiteks riigieelarve tasakaalustamiseks nagunii tolku.
Seega, põhimõtteliselt on võimalik võtta inimestelt nende II sammas seadusega ära. Ent on raske kujutada ette, et praktikas see toimuks, sest selleks on aga väga ranged nõuded. Seni kuni Eesti on õigusriik, ei saa ükski populist II samba vara kahju hüvitamata ära võtta. (3)
#2: Äkki kehtestatakse II sambale väga kõrged maksud?
Populistid on nutikad. Kui II sammast pole võimalik niisama ära võtta, siis mõtlevad nad, et ehk saaks sellele kehtestada väga kõrge maksumäära?
See on õiguslikult võimalik. Riigikohtu kinnitusel on riigil majandus- ja maksupoliitika kujundamisel avar otsustusvabadus. Põhiseadus ei näe ette, et tulumaks peab olema madal.
Makse ei saa tõsta aga üleöö. Õiguspärase ootuse põhimõtte kohaselt tuleb seaduse muutmisel anda piisav üleminekuaeg muudatustega kohanemiseks. Riigikohus on leidnud, et üleminekuaeg peab jätma seaduse adressaatidele võimaluse korraldada oma tegevus ümber. (4)
Kui pikk aeg oleks piisav? Eesti kohtud pole hinnanud, mis oleks II sammast puudutava olulise maksumuudatuse korral piisav üleminekuaeg. Kui Riigikohus jääb seniste põhimõtete juurde, tuleks II sammast puudutavate maksumuudatuste korral jätta inimestele võimalus oma tegevus enne muudatuse jõustumist ümber korraldada ja võtta vara senise maksumääraga välja.
Teoreetiliste tuleviku maksumuudatuste tõttu pole mõtet jätta vara igaks juhuks kogumata.
#3: Kas riik võib II samba sissemaksed tulevikus peatada?
Võib, aga mis siis?
Põhiseadus ei nõua, et riik peab sotsiaalmaksust tegema II sambasse sissemakseid või et II samba pensionieas väljavõtmisele peavad kohalduma erireeglid. Need reeglid võib seadusandja teha ümber. (5)
Täna aga on II sambal suur maksuvõimendus. Riigi panus II sambasse on rohkem kui kaks korda suurem kui inimese enda panus. Vastutasuks loovutavad kogujad väikese osa oma I samba õigustest, kuid pea alati on II samba võit märksa suurem. Maksusüsteem on meelega disainitud nii, et tulevikuks kogumine oleks soodustatud ning et riigi koorem tulevikuks pensionäride toetamisel oleks väiksem.
Minu maksuvõit on aga riigieelarve kulu. II sammas maksab riigile kokku ligi pool miljardit eurot aastas. Nagu graafikult näha, tuleb suur osa minu võidust sellest 4 protsendist, mille riik lisab minu sotsiaalmaksust. Selle maksueelise kaotamine võimaldaks vähendada riigieelarve defitsiiti või näiteks erakorraliselt tõsta I samba pensioneid.
Eestis on riik kahel korral juba seda teed kõndinud. II samba sissemaksed peatati 2009–2011 ning 2020–2021. Nii mõnigi Euroopa riik (näiteks Slovakkia ja Poola) on omapoolseid sissemaksed II sambasse püsivalt vähendanud või need lausa kaotanud. Samuti on vähendatud II samba maksusoodustusi (näiteks tehakse seda Leedus 1. jaanuaril 2026 jõustuva reformiga).
Aga isegi ka siis, kui riik enam minu II sambasse juurde ei maksa, tasub mul ikka edasi koguda, sest raha teenib tootlust ja saan sissemakseid teha tulumaksuvabalt.
Kogumispensione reformitakse ka tulevikus
Ma loodan, et II sammast reformitakse ka tulevikus edasi ja veelgi paremaks. Tuleva eksisteerimise aja jooksul on ju mitu olulist muudatust toimunud: näiteks ebamõistlike piirangute kaotamine pensionieas raha kasutamisele, loosiga madala tasuga indeksfondi valimine noortele ja fonditasude kohustuslik alandamine.
Minu arvates saab II samba teha veel tüki paremaks sedasi:
- Lühendada II sambaga taasliitumise võimalust neile, kes otsustasid väljuda.
- Riigi iga-aastane teavitus (nn oranži ümbriku kiri, nagu Rootsis), kus annab töötavatele inimestele teada nende pensionivara seisust ja kutsub üles II ja III sambasse süsteemselt ja selge retsepti abil koguma.
- Lõpetada kahtlased müügipraktikad – pensionifondide agressiivne ja manipulatiivne müük kaubanduskeskustes jt avalikes kohtades.
Mõni neist on juba seadusandja laual. Täna ühtegi tõsist II sammast kehvemaks kogumistooteks tegevat muudatust laual pole. Hoiame Tulevas silmad lahti, et saada muudatustest varakult teada ning rääkida neis kaasa.
Seetõttu kogun tulevikuks enesekindlalt edasi ning julgen sama soovitada ka sõpradele.
(1) Riigikohtu üldkogu otsuse 5-20-3/43 punkt 68 ütleb „Kohustusliku pensionifondi kui investeerimisfondi osak on varaliselt hinnatav õigus ja kuulub seega omandipõhiõiguse kaitsealasse.” Sarnaselt peetakse Eestis omandipõhiõiguse osaks ka näiteks õigust töötuskindlustusele (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsuse 3-4-1-17-16, punkte 38-39).
Muide, just seetõttu erineb Eesti Poolast. Poolas ei peeta sotsiaalkindlustusmaksetega kogutud vara inimese omandiks ning sellele omandipõhiõigust ei laiendata. (Vt Poola konstitutsioonitribunali otsuse K1/14 punkti 5.3). Seetõttu oli Poola riigil 2014. aastal võimalik vahetada II sambas olevad Poola riigi võlakirjad „olemuselt sarnase” I samba makse vastu.
(2) Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus 5-20-7, punkt 67: „kuigi vaidlustatav säte aitab riigil saavutada mõningase kulude kokkuhoiu, ei saa seda iseenesest legitiimset eesmärki pidada piisavalt kaalukaks, et õigustada sättest tulenevat intensiivset omandipõhiõiguse (koostoimes õiguspärase ootusega) riivet.”
(3) Maailmas on näiteid, kus õigusriiklus kaob. Näiteks muudeti Ungaris 2011. aastal parlamendi 2/3 liikmete häältega kiireloomuliselt põhiseadust ning võeti konstitutsioonikohtult õigus hinnata, kas finantsmõjuga seadusemuudatused on põhiseaduslikud. Seejärel sundvõõrandati II sammas, ähvardades jätta II samba endale jätnud inimesed ilma I samba pensionist.
Õnneks ei aruta Eestis keegi õigusriigi põhimõtetest loobumist. Samuti on Eestis põhiseaduse muutmine keerulisem kui Ungaris.
(4) Näiteks Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus nr 3-4-1-20-04, punkt 26. Üldjuhul peetakse maksumuudatuste korral piisavaks kuue-kuulist üleminekuaega.
(5) Riigikohus selgitas varem viidatud II samba otsuses, et riik peab tagama igaühele pensionieas eluks vajalikud vahendid ning tööeaga võrreldava elatustaseme. Selleks kasutatavad süsteemid, nt kas seda tehakse II samba abil või ilma selleta, on seadusandja valik. Vt Riigikohtu üldkogu otsuse 5-20-3/43 punkte 41 ja 44.
Artikli päisefotol on USA president Donald Trump ja Ungari peaminister Viktor Orbán. Foto: Valge Maja, Wikimedia Commons.
