Kuna turg oli mitu aastat tõusuteel, õnnestus paljudel meist saada juba kogumise alguses suur eduelamus. Nii on lihtne ka jätkata. Ent teistel meist, kes alustasid näiteks möödunud aasta lõpus, pani turu kõikumine sihikindluse kohe proovile. Kuidas leida kindlust jätkamiseks, kui kontol vaatab parasjagu vastu miinus?

Mõistan seda tunnet hästi, sest mul on sarnane kogemus. Hakkasin III sambasse süstemaatiliselt koguma 2018. aastal. Esimestel kuudel läks väga hästi. Börsid tegid rekordeid ning see innustas sissemaksetega jätkama.

Aasta lõppes aga ligi 10% langusega, sest maailmamajanduses valitses suur ebakindlus. Mulle tundus, et alustasin täiesti valel ajal, sest ostsin aktsiaid tipust.

Tagantjärgi enam nii ei tundu. Minu 2018. aastal „tipust” ostetud III samba osakute väärtus on seitsme aastaga kasvanud umbes 105% – iga minu sissepandud 1 euro on kasvanud tänaseks 2,05 euroni. Oleksin võinud teenida veelgi rohkem tootlust, kui oleksin alustanud 2019. aasta alguses, ent samahästi oleksingi võinud jääda ootama turu põhja ja lükanud alustamist aina edasi. Ebakindlus ja turu kõikumine tõid mulle paari kuuga ajutise kaotuse, aga pikas perspektiivis on turu tõus teinud selle kuhjaga tasa.

Seega, sa ei teinud viga, kui alustasid kogumist aktsiaturgude „tipus”. Vastupidi, sa käitusid õigesti, sest andsid endale võimaluse teenida pikas perspektiivis korralikku tootlust. Investeerides järjepidevalt iga kuu, tabad aastate jooksul nii tõusvat kui ka langevat turgu. Ühe tehingu ajastusel pole lõpptulemusele erilist mõju.

Sa pole üksi

Sarnaseid kogemusi on väga paljudel kogujatel. 21. sajandil on aktsiaturud juba kuuel korral langenud korraga üle 15%. Ajalugu on aga näidanud, et tavaliselt järgneb langusele tõus. Mõnikord kiiresti, mõnikord aeglasemalt. 

Tagasi vaadates on need langused vaid kõikumised kõveral, millel puudub pikas perspektiivis suur mõju. Kiirete kukkumiste taga on enamasti maailmas toimuvate sündmuste põhjustatud hirm või segadus. Turu pikaajaline trend aga peegeldab maailmamajanduse kasvu. Varem või hiljem kajastuvad aktsiaturul taas ettevõtete tegelikud majandustulemused. Seepärast ongi tulemuslik investeerida indeksfondi abil kogu maailma turule, mitte üksikutesse ettevõtetesse või sektoritesse.

Tõusuaastatel on sihikindlalt kogumine lihtne. Väärid erilist tunnustust, kui suudad sihikindlalt koguda ka raskematel aastatel.

Valem on lihtne

Mida teha, kui ostsid tipust? Lihtsalt jätka kogumist. 

Pikaajalise kogujana pole aktsiaturgude kõikumine sinu jaoks kuigivõrd tähtis. Kui turg langeb, väheneb küll ajutiselt sinu portfelli väärtus, ent sissemaksete ostujõud on suurem: sama raha eest saad rohkem osakuid. Küll aga võid teha endale kahju, kui otsustad lühiajalise languse järel kogumise lõpetada. Nii võtad vastu reaalse rahalise kaotuse ja jääd ilma tuleviku kasvust.

Seega on valem lihtne: kui kogud indeksfondis, püsi rahulikult kursil. Tee regulaarselt sissemakseid sõltumata sellest, kuidas turgudel läheb ning kas kontol vaatab vastu miinus või pluss. Regulaarsete ostudega hajutad riske ja lood eeldused pikaajaliseks kasvuks. Kui nii toimid, on sinu jaoks parim aeg investeerimiseks… kogu aeg!

Plaanime 2025. aasta lõpus avada pensionisüsteemi välise uue kogumisfondi. Saime Tuleva kogukonnalt sisukat tagasisidet, mis aitab tootearenduses teha paremaid otsuseid. Teeme fondi ju ikka selleks, et me ise tahaksime selles koguda.

Tänaseks on küsimustikule vastanud üle 800 inimese, kellest 94% soovib hakata uude kogumisfondi investeerima. Valdav enamus soovib seda teha eraisikuna, ligi 35% aga juriidilise isikuna ning 25% lapse nimel. Seega peame ka need võimalused looma – iseasi, kas jõuame need kõik lansseerida aasta lõpus korraga või teeme seda mitmes osas.

Ühtlasti korjasime ideid, mis võiks saada meie uue kogumisfondi nimeks. Kõige rohkem käidi välja „Tuleva kasvufond” või „Tuleva IV sammas”. IV sammas oleks päris tabav nimi, ent see võib tekitada segadust, et tegu oleks justkui pensionifondiga. Igaljuhul peame veel natuke vaagima, mis nimi meie uuele fondile kõige paremini sobiks.

Samuti tõstatus häid küsimusi. Neist on palju kasu, sest aitavad täpsemaid ootusi paremini mõista. Valisime vastamiseks välja kolm kõige levinumat.

1. Mis on Tuleva kogumisfondi väärtuspakkumine ja konkurentsieelis? 

Meie suur eelis ja tugevus on meie kogukond. Tulevas ei ole omanike ja kogujate huvid vastuolus – meie liikmed ongi meie omanikud. Üheskoos loome endale paremad tingimused, et vähehaaval säästetud raha pikaajaliselt investeerida.

Muidugi on indeksfondidesse võimalik investeerida ka mujal: mitmes pangas, Lightyearis, Lynxis või Interactive Brokersis. Teadlikud investorid on juba endale õige teenusepakkuja leidnud. See on väga hea ning nemad ei pea midagi tegema. (1) 

Paljude inimeste jaoks on endale sobiliku investeerimistoote leidmine aga tarbetult keeruline. Madala tasuga ja laialt hajutatud indeksfondi leidmiseks tuleb leida nõel heinakuhjast. Esmalt tuleb valida välja endale sobiv platvorm, tutvuda nende keerukate tingimuste, eripärade ja konksudega. Seejärel tuleb teha valik kümnete, sadade või lausa tuhandete üksikutele sektoritele või piirkondadele keskenduvate fondide hulgas. Vahel on peidus ka mõni salakaval “aga”, näiteks tuleb mõnes kohas maksta lisaks esmapilgul madalale fondi valitsemistasule ka valuuta konverteerimise eest või teada täpselt erinevate osakuklasside tingimusi, et vältida täiendavat maksukoormust. Me tahame luua lihtsama ja läbipaistva võimaluse investeerimiseks.

Üheskoos kogumisel on veel üks oluline eelis. Mida suuremaks kasvab meie fondide vara, seda väiksemad on kulud iga koguja jaoks. Iga uus euro, mis Tuleva fondidesse lisandub, aitab meil vähendada tasusid kõigi jaoks. Näiteks saime miljardi euro täitumisel langetada oma II ja III samba fondide tasusid. Loome uue fondi, sest see aitab meil ka tulevikus tasusid langetada. 

2. Kuhu hakkab fond investeerima? 

Me ei hakka leiutama ratast, vaid laiendame tänast hästi sissetöötatud ja toimivat mudelit. Nagu meie II ja III samba aktsiafondid, saab ka uus fond olema madala tasuga laialt hajutatud indeksfond, mis investeerib kogu vara maailma aktsiaturule, jäljendades MSCI All Country World (MSCI ACWI) indeksit. See indeks hõlmab 3000 maailma suurimat börsiettevõtet ning iga ettevõtte osakaaluks indeksis on tema turuväärtus jagatud kõigi ettevõtete turuväärtusega. Nii investeerides kasvatame oma osalust maailma juhtivates ettevõtetes, et saada tulu maailma majanduse pikaajalisest kasvust. 

Me ei kavatse maksta fondist dividende, vaid reinvesteerime automaatselt fondi sees. Sellel on kaks peamist põhjust. Esiteks, dividendide reinvesteerimine aitab vara kasvule kaasa. Teiseks, dividendilt tuleks maksta tulumaksu. Kasumit reinvesteerides saab igaüks ise valida, millal soovib raha kasutusele võtta, müües fondiosaku sobival hetkel lihtsalt maha.

3. Kuidas hakkab käima fondi ostmine, müümine ja maksustamine? 

Uue kogumisfondi osakute ostmine ja müümine hakkab toimuma Tuleva veebis, sarnaselt nagu praegu saab koguda III sambasse. Lisaks loome võimaluse vaadata oma vara suurust ja tootlust.

Fondi osakuid saab osta ja lunastada iga tööpäev ning seda alates väga väikestest summadest. Praegu selgitame veel välja, kui kiiresti oleks meil võimekust hakata ostu- ja müügikorraldusi ellu viima – see sõltub kokkulepetest meie depoopanga ja fondi administraatoriga. Kindlasti suudame seda teha kolme päeva jooksul, ent tahaksime olla kiiremad.

Osakute ostmiseks tuleb teha makse Tulevale oma pangakontolt. Eraisikutel on mõistlik seda teha oma investeerimiskontolt, mis võib asuda ükskõik millises Euroopa Majanduspiirkonna pangas, makseasutuses või investeerimisühingus (nt Swedbankis, Coop Pangas või Wise’is). Nii laieneb ka sellele fondile investeerimiskonto süsteem, mis võimaldab tulumaksukohustust edasi lükata.

(1) Näiteks mina investeerin Interactive Brokersi kaudu fondi, mis jäljendab MSCI ACWIt tasuga 0,12% aastas. Vähemalt esialgu ei suuda Tuleva sellist hinda pakkuda. Teisalt tuleb Interactive Brokersis konto avamiseks aga näha kurja vaeva ning esitada isiku ja sissetuleku tõendamiseks kümneid keerukaid dokumente. Samuti tuleb fondi ja fondi klassi valimisel olla hoolas, sest nii tasud kui ka maksustamine erinevad.

Kas II sambas kogumine ikka tasub end ära? Mõned väidavad ju, et I sammas on kasulikum, ja mõned lausa hoiatavad, et II sambasse kogumine on kahjulik. Kuidas siis ikkagi tegelikult on?

Enamiku inimeste jaoks II sambasse kogumine kasulik, sest:

• II sammas on sinu enda vara, mille kasutamise üle saad ise otsustada;
• II sambal on olulised maksusoodustused; 
• II samba vara saab vajadusel pärandada; 
• II sammas on automaatne viis kogumiseks.

Vahel kirjutatakse, et „väiksema palga saajatele on teine sammas kahjulik”. II sambas kogumine tõesti vähendab I samba pensionit. (1) Ent II sambas kogudes võidab iga palgataseme juures siiski rohkem. Selgitan allpool, miks see nii on. Esmalt aga võrdlen I ja II samba reegleid.

I sammast maksab riik, II sammast kogud riigi toel iseendale

Selles seisnebki I ja II samba peamine vahe.

I sammast ehk riiklikku vanaduspensioni rahastatakse riigieelarvest. Töötavad inimesed maksavad iga kuu oma palgast 33 protsenti sotsiaalmaksuks. Sellest 13 protsenti suunatakse ravikindlustuseks ning 20 protsenti tänastele pensionäridele pensionide maksmiseks. Vastutasuks tekib inimestel ravikindlustus ning õigus saada ka ise tulevikus pensioni.

Makstava I samba pensioni suurus sõltub kolmest osast:

1. Baasosa – see on kõikidel vanaduspensionäridel ühesuurune. Baasosa suuruse määrab riik ära seaduses.
2. Igaühe väljateenitud pensioniosakutest – need sõltuvad praegu 50 protsendi osas sinu tööstaažist ja 50 protsendi osas sinu palgast. Lisaks on võimalik teenida pensioniosakuid näiteks lapse kasvatamise eest.
3. Pensioniindeks – see osa tõstab pensionite suurust igal aastal, et need hoiaksid hinnatõusuga sammu. Pensioniindeksist 80 protsenti sõltub riigile sotsiaalmaksu laekumisest ja 20 protsenti tarbijahinnaindeksi muutusest.

II sambas kogume iseenda ja oma lähedaste tuleviku kindlustamiseks. Kui kogud II sambas, on sul isiklik pensionikonto, kuhu laekuvad sinu palgast iga kuu sissemaksed. Pensionile jäädes saad võtta kogutud vara kasutusele.

II samba pension sõltub samuti kolmest osast: 

1. Sissemaksed – sul on võimalus ise valida, kas sinu brutopalgast läheb II sambasse kasvama 2, 4 või 6 protsenti. Oma sissemakse suurust saad muuta kord aastas. Lisaks sinu oma panusele kannab riik sinu II sambasse 4 protsenti sotsiaalmaksust juurde.
2. Pensionifondi tootlus – mida suuremat tootlust valitud II samba fond sinu tööajal teenib, seda suuremat pensioni tulevikus saad.
3. Fondi tasud – fondid võtavad sinu raha investeerimise eest tasu. Mida madalamad on tasud, seda rohkem koguneb sulle tulevikuks.

Kuidas mõjutab II sambaga liitumine I sammast?

Kui kogud II sambas, suunab riik sinu II samba kontole omalt poolt sotsiaalmaksust juurde 4 protsenti. Samuti lisandub tulumaksust veel 0,44 protsenti. Näiteks: kui teenid 2000 eurot kuus, suunatakse sinu II sambasse maksudest igas kuus 2000 eurot × 4,44 protsenti = 88,8 eurot. Aastaga koguneb maksude arvelt II sambasse 1065 eurot.

Kuna osa sotsiaalmaksust laekub II sambasse, teenid aga välja pisut vähem I samba osakuid. Kui teenid 2000 eurot kuus, siis võrreldava aasta jooksul teenid välja 2 eurot väiksema pensioni kui muidu. (1) 

Kas kasulikum on koguda kokku 1065 eurot või teenida välja õigus 2 eurot suuremale pensionile? Tootlust arvesse võtmata saaks 1065 euro arvelt maksta 2 euro suurust I samba pensionilisa umbes 44 aastat. Seega oleks I sammas kasulikum, kui elaksid 109-aastaseks või vanemaks. Paraku on enamiku inimeste pensionipõlv lühem. (2)

Kuna I sammas on ümberjaotav ja II sammas pole, on seda kasulikum koguda II sambas, mida kõrgem on palk. Samas on ka madalamat palka teenivatel inimestel kasulikum koguda II sambas.

Siin on meie arvutused:

Kumma tootlus on kõrgem: I või II samba oma?

Eelnev arvutus ei võtnud arvesse I samba indekseerimist ega II samba tootlust, vaid on tänases rahas. Tegelikult tõstetakse I samba pensione igal aastal 1. aprillil vastavalt pensioniindeksile. See sõltub 80 protsendi ulatuses riigile sotsiaalmaksu laekumisest ning 20 protsendi osas inflatsioonist. Pensionifondid teenivad aga tootlust.

Vahel väidetakse, et inflatsioon ja pensioniindeks ületavad pensionifondide tootlust. (3) Mina ei tea, kas tulevikus kasvab pensioniindeks kiiremini kui fondide tootlus või vastupidi. Ajalooliselt on aga maailma aktsiaturgude tootlus ületanud inflatsiooni. Mitte igal aastal, aga pika aja jooksul. Seetõttu on üks kõige mõistlikumaid viise oma vara inflatsiooni vastu kaitsta suunata igal kuul tükike oma palgast pensionifondi, et sellega omandada osalus ettevõtetes. 

Näen seda ka oma II samba kontol, sest minu II sammas on kasvanud kiiremini kui inflatsioon. (4) Seda hoolimata asjaolust, et 2022. aastal kasvasid hinnad 19,4 protsenti. 

Samas on oluline mõista, et minevik ei pruugi ennustada tulevikku. Ühelt poolt ei pruugi aktsiaturgude kiire kasv samamoodi tulevikus jätkuda. Teisalt ei pruugi ka I samba pensionid tulevikus senises tempos kasvada. Näiteks prognoosib rahandusministeerium, et järgmisel 25 aastal jääb pensioniindeksi kasv senisest kaks korda väiksemaks: 3,6 protsendi peale. (5) 

Viimaks on oluline teada, et ka I samba indekseerimine lähtub solidaarsuse põhimõttest. Pensioniindeks mõjutab rohkem baasosa kui igaühe väljateenitud pensioniosakuid. Näiteks kui pensioniindeks on 10 protsenti, siis kasvab pensioni baasosa 11 protsendi võrra ja pensioniosakutest tulenev osa 9 protsendi võrra. Kuna II sambas kogumine mõjutab igaühe väljateenitud osakuid mitte baasosa, peaks I sammast tootlusega II samba võitmiseks kasvama veel kiiremini. 

Kokkuvõtteks, mina ei julge öelda, kas I või II samba tootlus on tulevikus kõrgem. Mul ei ole klaaskuuli, millega tulevikku ennustada. Samas julgen sügavalt kahelda kindlameelsetes väidetes, et tulevikus ületab I samba kasv II samba oma. Seda väidet ei toeta minevik, ekspertide arvamused ega ka I samba reeglid. Parimate tänaste teadmiste juures on II sambas kogumine inimesele kasulikum kui vaid I sambas olemine. 

Liiatigi on II sammas sinu enda vara, I sammas aga tulevikuks antud lubadus.

1. II sambasse kogudes teenid igal aastal 20 protsenti vähem pensioniosakuid kui muidu. Vähendamine ei puuduta aga pensioni baasosa. Pensionile minnes arvestatakse sinu teenitud osakute arv kokku – neid loetakse aastahinnetes – ja see määrab, kui suurt pensioni hakkad saama. 2025. aastal oli ühe aastahinde rahaline väärtus 10 eurot, seega väheneb 2000 eurot teeniva inimese pension 2 euro võrra iga II sambas kogumise aasta kohta. Kui palju vähendab II sambasse kogumine sinu riiklikku pensioni, saad vaadata Tuleva veebi sisselogides.
2. 2024. aastal oli oodatav eluiga pensionilemineku hetkel 19,2 aastat. 
3. Näiteks kirjutab BigBanki peaökonomist Raul Eamets: „Arvamus, et teine sammas tagab tänastele noortele või keskealistele muretu toimetuleku tulevikus, on majanduse vaates kirjaoskamatu, sest elame olukorras, kus inflatsioon lööb pikas vaates pensionisammaste tootlikkust või on sellega võrdne. Keskmine palk kasvab koos inflatsiooniga ja sellega kasvab ka esimese samba «tootlikkus» kiiremini kui teise samba oma.”
4. Kõigil pensionikogujatel pole nii hästi läinud. Rahandusministeeriumi arvutuste järgi oli aastatel 2002.–2023. aasta pensionifondide keskmine reaaltootlus 0,1 protsenti. See tähendab, et pensionifondide tootlus ületas napilt inflatsiooni. Samas ei ole II samba mineviku tootlus kuigi hea võrdlus, sest süsteem on oluliselt muutunud. Esialgu oli pensionifondides aktsiate osakaal piiratud (alguses kuni 50, siis kuni 75 protsenti), aga enam seda piirangut pole. Alates aastast 2017 on Eestis kättesaadavad ka madala tasuga indeksfondid. Seetõttu on parim ajalooline võrdlus minu meelest hoopis maailma aktsiaturgude indeks.
5. Rahandusministeeriumi pikaajaline majandusprognoos kuni aastani 2070 (16.04.2025)

Foto autor: Timo Arbeiter

Üks Eesti viimaste aastate populaarsemaid rahvaaktsiaid Enefit Green teatas hiljuti, et lahkub börsilt. (1) 12. mai on viimane päev otsustada, kas müüa aktsiad riigile tagasi – kusjuures isegi kõrgema hinna eest, kui veel mõni aeg tagasi turul pakuti.

Kui sul oli Enefit Greeni aktsiaid, siis nüüd avanes jälle üks hea võimalus panna raha teenima pikaajalise kogumise eesmärke. Ilma, et peaksid oma praegusest sissetulekust isegi midagi loovutama. Kuigi suurel osal Tuleva kogujatest on seadistatud III sambasse igakuine püsimakse, teevad paljud meist võimaluse tekkides ka ühekordseid täiendavaid sissemakseid: näiteks kevadel pärast tuludeklaratsiooni esitamist, tulemustasu saamisel või kui lihtsalt tekib vaba raha.

III sambasse tasub paigutada igal aastal kuni 15% oma brutotulust või kuni 6000 eurot. Kui sa III sammast täis ei pane, jätad riigi pakutud maksuvõidu osaliselt lauale. Ükski muu investeering ei paku sulle sellist võimalust saada 22% tulumaksu tagasi.

Aga kui III sammas on juba täis?

Tuleva retsept on lihtne: esmalt kasuta ära II ja III samba maksusoodustusega võimalused. Tõsta oma II samba sissemakset 6% peale ja pane igal aastal III samms täis. Ent kui see on tehtud ja tahad rohkem säästa, tasub ka ülejäänud raha meie meelest koguda madala kuluga indeksfondi. (2)

Indeksfondi kasuks räägib mitu head argumenti: (3)

• Madalad kulud – indeksfondi kogumine on enamasti soodsam. Mida madalamad on kulud, seda parem saab olla tootlus.
• Lai hajutatus – suunates raha regulaarselt indeksfondi, investeerid tuhandete maailma juhtivate ettevõtete aktsiatesse. Nii tagad, et sinu vara kasvab koos maailmamajandusega ega sõltu mõne üksiku ettevõtte või majandussektori käekäigust.
• Turu keskmine tootlus – kuigi kõik tahaksid olla turust targemad, siis praktika näitab, et enamikul see ei õnnestu.
• Ajasäästlik – indeksfondis investeeritakse sinu raha kindlate reeglite alusel, mistõttu ei pea sa ise aktsiaid valima ega üritama turgu ajastada.

Kuna II ja III sammas on üha rohkematel Tuleva kogujatest juba täis, oleme nüüd võtnud ette pensionisüsteemi välise indeksfondi loomise. Loodame selleks saada loa ning käivitada uue fondi aasta lõpus. Meile oleks suureks abiks, kui annad siin blogipostituse lõpus teada, kas see võimalus pakuks sulle huvi.

Seniks pakuvad indeksfondi investeerimise võimalust aga muidugi ka teised teenusepakkujad, alates Lightyearist ja Interactive Brokers’ist kuni pankades kättesaadavate indeksfondideni.

Aga mu teised üksikaktsiad?

Enefit Green sundis iga selle aktsionäri küsima, kas ta tahab oma positsiooni hoida või mitte. Nii minu kui paljude teiste Tulevas kogujate huvi investeerimise vastu algas üksikutest ja pigem juhuslikest tehingutest – kirjutasin oma kogemusest pikemalt ühes varasemas artiklis. Seetõttu on paljudel meist portfellis ka üksikaktsiaid. Kas need peaks siis kõik maha müüma?

Ilmtingimata mitte. Aeg-ajalt tasub lihtsalt endalt küsida, miks sa neid investeeringuid omad ja missugust tulemust neilt ootad. Kui sinu portfellis on varasid, mille puhul sa ei oska täna enam nendele küsimustele head vastust anda, siis pole tõenäoliselt ka head põhjust neid enam hoida.

1. Sul on aega Enefit Greeni ülevõtmispakkumise üle otsustada kuni 12. maini kell 16. Kui tahad, et sinu aktsiad ostetakse tagasi, pead lihtsalt tegema oma internetipangas paar klikki ning on hõigatud välja, et raha peaks laekuma sinu kontole 16. mail. Tutvu lähemalt ja vaata juhendeid siit.
2. Nagu ikka, ära pane fondi raha, mida sul võib juba lähiajal vaja minna.
3. Tõnu on kirjutanud indeksfondidest ja pikaajalisest investeerimisest lausa terve artikliseeria, loe huvi korral siit.

Tähelepanu! Eelnev teave on informatiivne, mitte isiklik soovitus ega investeerimisnõustamine.

Meie järgmise suure projekti esimene etapp on läbitud! Saatsime aprilli alul finantsinspektsioonile taotluse, et saada õigus luua väljaspool pensionisüsteemi uus kogumisfond. Ikka selleks, et saaksime veel rohkem lihtsalt ja soodsalt oma tuleviku heaks koguda. Loodetavasti saame selle avada 2025. aasta lõpuks.

Eelkõige siis, kui II ja III sambast sulle ei piisa

Me teame, et investeerimist tasub alustada pensionifondidest. II ja III sambal on maksuvõimendus, mida ei paku ükski teine investeerimisviis. See võimalus tasub kasutada ära enne, kui vaadata mujale. 

Ometigi on meie liikmed juba mitu aastat küsinud, millal Tuleva loob võimaluse investeerida ka väljaspool pensionisambaid. Selleks on erinevad põhjused. Näiteks:

• Erki tahaks investeerida rohkem, kuid III samba tulumaksuvabastuse piir tuleb ette. 
• Kadril on väikeettevõte, mille kaudu ta üürib välja üht korterit. Ta tahaks teenitud üüritulu investeerida, kuid ei leia aega ega tahtmist, et erinevaid võimalusi uurida ja sellega aktiivselt tegeleda.
• Kersti tahab igal kuul oma tütre tuleviku heaks investeerida tema lapsetoetuse.

Mida uus kogumisfond endast kujutab?

Me ei hakka leiutama ratast, vaid laiendame tänast hästi sissetöötatud mudelit. Nagu meie II ja III samba aktsiafondid, saab ka uus fond olema madala tasuga laialt hajutatud indeksfond, mis investeerib kogu vara maailma aktsiaturule, jäljendades MSCI ACWI indeksit. 

Nii kasvatame oma osalust maailma juhtivates ettevõtetes, et saada tulu maailma majanduse pikaajalisest kasvust. See on strateegia, millel on ka andmepõhine tõestus, et see töötab. Üha rohkem uuringuid näitab, et valdavale osale maailma investoritest on toonud parima pikaajalise tulemuse vara hajutamine indeksfondides maailma kõige edukamate ettevõtete aktsiate vahel.

Eestis juba on indeksfonde – kas on vaja veel ühte?

Tõesti, pea igas pangas on võimalik leida võimalus investeerida indeksfondidesse. Ometigi on indeksfondidesse investeerimine väljaspool pensionisüsteemi väga vähe levinud.

Põhjus on lihtne: üldiselt pank ei taha, et inimesed suunaksid raha madala tasuga laialt hajutatud indeksfondi, vaid eelistavad vahendajale kasumlikumaid alternatiive. Seepärast ei leia sa neid fonde esimese valikuna ja tõenäoliselt ei ole madala tasuga indeksfondid ka peamine osa pankade personaalpangaduse osakonna koostatud portfellidest. (1)

Madala tasuga indeksfondi leidmiseks tuleb sageli otsida nõela heinakuhjast. Swedbanki valikus on 40 Swedbank Roburi ja Franklin Templetoni investeerimisfondi. LHV pakub Kasvukonto kaudu 46 indeksfondi ja sadu aktiivselt juhitud fonde. Lightyearil on valikus üle 4000 aktsia, sh üle 150 indeksfondi. (2) Kõik indeksfondid ei ole laialt hajutatud, vaid paljud keskenduvad mõnele üksikule sektorile või piirkonnale. Vahel pakutakse ka indeksfonde kõrge tasuga.

Võib ju öelda, et “teadlik investor” leiab ise õige fondi panga kümnete või isegi sadade fondide valikust üles. Kahjuks ei ole see nii: kui lisaks usaldusväärse teenusepakkuja valimisele tuleb vaeva näha ka “õige” fondi valimisel, siis jääb tihti valik pooleli. Nagu finantskäitumise uurija Leonore Riitsalu on tabavalt märkinud, tekitab säärane valikute üleküllus „segadust, mõjub hirmutavalt ja ahvatleb otsuse tegemisega viivitama.”

Seetõttu oleme veendunud, et Eestis ei ole veel tavalisele inimesele sobivat võimalust väljaspool pensionisüsteemi indeksfondi investeerimiseks.

Tulevas ei ole madala tasuga indeksfond teiste toodete vahele ära peidetud. Meie retsept ja soovitus on lihtsad: kui pensionifondide maksueelis on täiel määral ära kasutatud ja soovid rohkem säästa, vali meie madala tasuga indeksfond. Nagu ikka, ära pane siia fondi raha, mida sul juba lähiajal vaja võib minna.

Millal uus kogumisfond tuleb?

Uue fondi loomiseks peame kõigepealt taotlema finantsinspektsioonilt täiendava tegevusloa. Taotluse andsime sisse aprillis ning selle menetlemine võtab aega ligi kuus kuud. Seni jätkame arendustöödega, et fondi registreerimise hetkeks saaksid sellega Tuleva veebi kaudu liituda. Loodame fondi käivitada 2025. aasta lõpuks.

Mida sina saad nüüd ja kohe teha?

Sa saad juba täna aidata meil uut kogumisfondi tuhandete inimeste jaoks paremaks teha. Jaga, kas ja kuidas sina plaanid uude kogumisfondi raha investeerida. Ja mis küsimused sul tekkisid? Kui saame selle abil teekonna sulle paremaks teha, on lootust, et see muutub paremaks ka järgmistele inimestele.

Muideks, meie uuel fondil pole ka veel nime. Kui sul mõlgub meeles mõni hea kandidaat, siis lisa see ka kindlasti küsimustiku lõppu.

Vasta palun küsimustikule

See võtab umbes 2 minutit.

(1) Võid teha ise proovi. Mina käisin just (22.04.2025) läbi näiteks Swedbanki lehel teekonna „Kogumine ja investeerimine” → „Alustan investeerimist”, mis soovitas mul raha suunata Swedbank Savings Fund 100 osakutesse (tasud 1,34% aastas).

(2) 2025. aasta märtsi seisuga