Jaanuaris 2017 kogunes viis verinoort IT-inseneri Tuleva kontorisse, et järgneva nädala jooksul midagi asjalikku valmis ehitada. Sellest sai alguse üks ägedamaid töövorme, mida mina seni oma karjääris olen kasutanud. Pärast mitmeaastast pausi tegime just uue sprindi ja ehitasime valmis meie uue kogumisfondi mootori.

Taustaks: IT-sprint, kus mujal töötavad arendajad tulevad nädalaks Tuleva kontorisse midagi ehitama, ei olnud Tuleva äriplaanis. Sattusime sellise töövormi peale olude sunnil, kuna muud variandid tundusid kehvemad. Huvi korral loe juurde esimeste sprintide päevikuid.

Seekordne sprint algas juba pühapäeva õhtul rebitud sealiha takode ning nädala planeerimisega. Ka osalejate tehniline onboarding sai juba nädala varem tehtud. Nii läks töö esmaspäeval käima justkui polekski tegemist esimese tööpäevaga uues kohas. Esimesed kolm sprindipäeva möödusid nii kiirelt, et ei jõudnud ühtegi märget päevikusse teha.

Neljapäev: kuus aastat ilma sprindita

„Täna saame asja tööle,” on Erik sprindi neljandal päeval lõunasöögile suundudes veendunud. Ehitame VI sprindil Tuleva täiendava kogumisfondi tehnoloogilist platvormi. Reedeks peab olema võimalik meie veebilehe kaudu kanda päris raha hetkel veel mängufondi kontole ning süsteem peab õigel hetkel lisama õige arvu mängufondi osakuid sinu kontole. Osakute register peab igal ajahetkel klappima ja maksed fondi jõudma.

Ülesande kallal pusib kuus arendajat ja üks disainer. Erik on meil vana tuttav ja korra juba sprindil käinud. Päevatööna veab ta Codeborne-i. Vootele arendab energeetikaturu rakendusi, Samuel ehitab arvutimänge ning Hendrik parandab Wise-is maksete kogumist. Lisaks muidugi ka meie enda tiimist Erko, Sander ja Taimar. Pole vaja vist lisada, et kõigi osalejad koguvad oma II ja III sammast Tulevas.

Tuleva V sprindist on möödunud üle kuue aasta. Meie kogujate arv on selle ajaga kasvanud vähem kui 10 tuhandelt inimeselt 80 tuhandeni ja varade maht 150 miljonilt eurolt 1,3 miljardini. Kuidas me siis vahepeal hakkama saime?

Põhimõtteliselt nii, nagu enamik ettevõtteid: võtsime häid inimesi täiskohaga tööle. Kõigepealt liitus meiega toote- ja tehnoloogiajuht Erko, siis kasutajakogemuse spetsialist Minna, disainer Taimar ja arendaja Sander ning püsiva freelancer’ina Jordan. Kui varem vaheldusid üksikud aktiivsuspuhangud pikkade vaikusperioodidega, kus ühtegi rida koodi ei lisandunud, siis viimased poolteist aastat on toimunud arendustöö iga päev.

Aga kahjuks suudab Tuleva palgal hoida vaid paari IT-spetsialisti. Samas ma tean, et meie liikmete hulgas on kümneid või isegi sadu väga häid spetsialiste, kes tahaksid Tuleva ehitamisele kaasa aidata. Minus süveneb järjest enam tunne, et ühe inimese palkamisega jääb 10 liiget ilma võimalusest meie arengusse panustada.

Kogukonna panustamine ei ole meile nice-to-have feature, vaid meie olemus. Me tegutseme koos Tuleva liikmetega, mitte nende kohal. Meie kapital on horisontaalne, inimeste-vaheline usaldus, mitte taevasse ulatuvad pangahooned, 170 aastat tegutsemisajalugu Rootsis ega ka mitte miljardiline valuation. See usaldus põhineb päris inimeste kogemusel koos töötamisest. Ma olen üsna kindel, et see usaldus on meie peamine tugevus, olulisem veel, kui madalad tasud või passiivne investeerimine.

Seepärast jõuame Erkoga suve lõpuks järeldusele, et aeg on tagasi liikuda oma juurte juurde ja raske südamega lepime tootetiimiga kokku töölepingute lõpetamise. Edasi siis sprindid ja vahepealsetel perioodidel peab Erko hakkama saama ilma püsiva tiimita.

…

Nii, täna veel asja siiski tööle ei saa.

Reede: show, don’t tell

Sprindi viimane päev on ikka pingeline. Kell 15.00 on lõpp. Seejärel on demo, kus tuleb näidata, mis töötab. 95% valmis ei ole veel valmis. Seepärast ongi ärevus kõrge.

Aga demo läheb just nii, nagu peab. Igaüks saab Tuleva lehel sisse logides kanda euro või paar meie fondi mängukontole ja mõne aja pärast ilmuvad osakud „automaagiliselt” päris kontole. Ja need, kelle makse oli vigane, saavad automaatselt raha tagasi. Töötab!

Kui tahad näha, mida täpselt arendajad sprindiga tegid, siis meie kood on Githubis open source’ina kõigile näha.

Retro: pulling tasks

Lõpetame nädala retroga, sest tahaks ju järgmine kord veelgi paremini teha. Olen teadlik, et arendajad ei pruugi alati kõige jutukamad olla, seepärast suundume lähimasse Telliskivi baari. Probleemi siiski avatusega pole – laud täitub kibekähku erivärviliste märkmepaberitega. Läbisegi kasutame mad–sad–glad või start–stop–continue tähiseid, et nädalat kokku võtta.

Mind on alati võlunud, kui põhjalikult sprindil käinud arendajad nädala tööd ja keskkonda analüüsivad. Saan teada, mida tähendab „kitsas köök” või miks Redux ei ole enam see vinge tööriist, millega hea front-end arendaja tahaks toimetada.

Kui välja toodud kitsaskohad on pea alati erinevad, siis positiivne langeb sprindist-sprinti kokku: võimalus nädal aega järjest lahendada huvitava ja ise-organiseeruva arendajate tiimiga konkreetne ülesanne; kitsas skoop; end-to-end arendus, mis päädib live-demoga; task pulling, mitte pushing; kõik samas ruumis. Need on asjad, mis lubavad ülesannet nautida.

See meenutab mulle Tuleva alguspäevil loetud Jim Collins’i raamatut „Good to Great”, kus on kirjas: „Expending energy trying to motivate people is largely a waste of time. If you have the right people on the bus, they will be self-motivated. The real question then becomes: How do you manage in such a way as not to de-motivate people?”

Meil olid selgelt õiged inimesed bussi peal. Nad tulid sprindile selleks, et endale parem toode ehitada. Sprindi vorm on hea võimalus vältida asju, mis motivatsiooni tapavad.

Järgmine sprint juba kalendris kirjas

Tuleva VII sprint toimub 1.–5. detsembril. Selleks ajaks loodame, et meie fond on finantsinspektsioonis ka ära registreeritud. Siis saame järgmisel sprindil teha ära täiendava kogumisfondi onboardingu ja väljamakse osa, et sprindi lõpuks saaksime juba päris raha päris fondi kanda. Anna meile teada, kui tahad ka osaleda!

Jälle uus piir ületatud: Tuleva III Samba Pensionifondi vara maht ületas oktoobri alguses 400 miljonit eurot. Kuue aastaga oleme kasvanud nullist Eesti suurimaks III samba fondide valitsejaks.

Kui me 2019. aastal oma III samba fondi lõime, oli III sammas vajunud justkui varjusurma. Pole ime, sest pankade ja kindlustusfirmade III samba toodete kõrged tasud, tarbetu infomüra muutsid selle kasutamise raskeks. 

Täna kogub III sambas juba iga viies palgasaaja ja oktoobri alguses kerkis III samba fondide varade kogumaht üle 1 miljardi euro. Eriti hea meel on mul aga selle üle, et meie kogujatele kuulub sellest ligi 40%. Sellega oleme Eesti suurim III samba pensionifondide valitseja.

See on hea tõestus, et kui toode on arusaadav ja õiglane, siis inimesed kasutavad seda.

Mis on meie „salaretsept“?

Tuleva asutajad on algusest peale kindlad olnud, et inimeste finantskirjaoskuse parandamise asemel peaksime hoopis meie finantssektoris õppima inimkeeles rääkima. Ma ei nõustu levinud  väitega, et inimesed ei hooli oma tuleviku kindlustamisest. Hoolivad küll, aga finantssektor ei suuda või ei taha seda inimesele lihtsaks ja arusaadavaks teha. Tõenäoliselt on meil see Tulevas õnnestunud paremini kui pankadel.

Mida me siis teistmoodi teeme? Esiteks, me ei aja inimesi segadusse. Meil ei ole hea ja teaduspõhise strateegiaga toode kümnete muude pakkumiste vahele ära peidetud. Pikaajalise tulemusliku kogumise retsept on lihtne: 

1. alusta vara,
2. kasuta ära maksusoodustusega võimalused enne, kui mujale investeerid,
3. kogu madala kuluga aktsiafondis,
4. ja püsi kursil nii headel kui halbadel aegadel. 

Finantsmaailm on täis infomüra, mis halvab otsustusvõime, seepärast oleme teinud valiku võimalikult lihtsaks.

Tõenäoliselt aitab meie edule kaasa ka näiteks see, et oleme aidanud meie kogujatel III sammas enda jaoks ümber raamistada. III sammas ei ole ju surmigav pensioniks kogumine. See on tegelikult investeering, mis tänu maksusoodustusele pakub kogumisel vinget võimendust ning seepärast kasutabki iga mõistlik investor selle võimaluse esmajärjekorras ära. 

Kuidas meie kogujate vara kasvab?

Tuleva III samba edu taga pole vähem tähtis, et meie kogujate vara on teeninud head tootlust – oluliselt paremat, kui pankade vanades fondides. (1) Hea tootluse on toonud see, et me investeerime indeksfondi ehk hajutame oma vara maailma kõige edukamate ettevõtete aktsiate vahel ning nii saame hoida fondi tasud võimalikult madalad. Mida vähem peame kogujatena maksma tasudeks, seda rohkem jääb meile endale alles. Pangad ei taha seda eriti tunnistada, sest kõrged tasud aitavad ju neil kasumit teenida.

Me ei karda aktsiaturgude lühiajalisi kõikumisi, sest kogujale on tähtis kõrge tootlus tema tööelu jooksul kokku. Kuigi mineviku põhjal ei saa lubada, mis juhtub tulevikus, siis kõige paremad eeldused hea tootluse saamiseks on just madala tasuga aktsiafondis ning seda on näidanud ka Tuleva kogujate vara kasv.

Kuigi keskmine vara III samba kontodel on veel väike, ei näita see suurt midagi. Palju olulisemad on hoopis kaks teist asja. Esiteks, et kuigi meie keskmine III samba koguja panustab täna veel 6% palgast, siis aasta-aastalt on meie hulgas järjest rohkem sissemaksete maksimeerijaid. 

Seepärast pole juhus, et meie kogujate seas on täna juba üle 6000 inimesel kogunenud II ja III sambasse kokku üle 50 000 euro. Nende inimeste arv kasvab mühinal, sest kõige suurem tõenäosus rohkem vara omada on ikka neil, kes teevad regulaarselt tublisid sissemakseid. Lisaks III samba maksimeerimisele on nad tõstnud oma II samba sissemakseid, sest ka neile sissemaksetele laieneb tulumaksusoodustus.

Seepärast ei ole suure kontojäägiga kogujate seas ainult väga kõrge sissetulekuga, vaid nende hulgas on ka keskmist palka teenivaid töötajaid. Tulumaksusoodustus aitab ikka neid, kes ise panustavad.

Samamoodi edasi!

Kuue aastaga oleme koos suutnud anda III sambale hoo sisse – see pole enam vähestele sobiv nišitoode, vaid võimsa maksusoodustusega paindlik investeerimistööriist paljudele. Tänud, et kogud koos minuga. Ja palju õnne meile kõigile!

(1) III samba fondide tootlusi saad võrrelda pensionikeskuse lehel. Pea meeles, et alati tasub vaadata võimalikult pika aja tootlust. Ja kui tahad näha, kui palju sina oled teeninud, siis logi sisse kas Tuleva lehel või pensionikeskuse kaudu oma kontole ning vaata personaalset tootlust.

Hea on loota ainult iseendale, aga pikaajalisel edukal kogumisel on enamikul meist vaja abimehi. Meie väljamõeldud tegelane Laura on kogunud II sambasse lisaks enda panustele ka riigi maksulisa ja tubli tootluse.

Uuendasin just “Laura rikkaks” blogipostitust ja mu silm jäi arvutuste juures pidama tõsiasjal: maksud ja tootlus on kaks abimeest, ilma milleta peaks Laura ikka hullupööra rohkem teenima selleks, et tal tulevikus koguneks piisavalt kapitali. Näiteks võib Laura 7-aastase kogumise järel tõdeda, et vaid viiendik tema II samba fondi kogunenud rahast on tema enda sissemakse. Ülejäänu on tootluse ja maksude panus.

Süsteem aitab neid, kes ennast ise aitavad

Nagu õpetlikus muinasjutus, ei teinud abimehed päris niisama Laurale kingitust, vaid Laura pidi ikka ise ka mõned olulised sammud astuma.

Kõigepealt, Laura vahetas oma vana kõrge tasuga fondi madala tasuga indeksfondi vastu niipea, kui see võimalikuks sai. Nii on tema vara tootnud keskmiselt 2–3% aastas rohkem kui vanades pankade pensionifondides. (1)

Selline tootluse vahe pole garanteeritud, aga see pole ka juhus. Finantsturgude andmed näitavad üheselt: aktsiad toodavad pika aja jooksul rohkem kui võlakirjad, ja madala tasuga fondid toodavad paremini kui kõrge tasuga fondid. (2)

Teiseks, Laura maksimeeris paari lihtsa sammuga oma säästumäära. Vaikimisi suunab Eesti kogumispensionide süsteem sinu palgast kõrvale 2%, millele riik lisab sinu makstud sotsiaalmaksust 4%. (3) Laura hakkas kohe tööle asudes säästma 15% oma palgast III sambasse ja tõstis eelmise aasta lõpus ka II samba sissemakse 6% peale.

Nii saab Laura iga kuu 250 eurot vähem netopalka, aga tema II ja III sambasse läheb ligi 400 eurot. Ülejäänud tuleb tulumaksu ja sotsiaalmaksu arvelt. Seepärast ütlemegi, et pensionifondi nimi on eksitav. Tegemist on lihtsalt väga hea maksusoodustusega investeeringuga.

Kui see on nii lihtne, miks siis kõik ei kogu nagu Laura?

Kõik ei säästa, aga päris paljud küll. Täna kogub juba iga kolmas II samba koguja madala tasuga indeksfondis. (4) Tuleva II sambas kogujatest on juba 40% tõstnud oma II samba panust ning ligi 40 000 inimest teeb sissemakseid ka III sambasse.

Seepärast pole juhus, et kaheksa aastat tagasi, kui Tuleva alustas, oli kogu Eestis vaid üksikute inimeste II ja III sambasse kogunenud üle 50 000 euro. Täna on ainuüksi Tulevas selliseid kogujaid juba ligi 6000.

Üks maailma edukamaid investoreid Warren Buffett on öelnud, et investeerimisel edukas olemiseks ei pea olema hiiglama tark või kõike õigesti tegema. Piisab kui teed 1–2 asja õigesti, eeldusel, et sa liiga palju vigu ei tee. Õigete abimeeste valimine on lihtne viis, kuidas asju õigesti teha. 

Üks kõige suuremat kasu toov samm on II samba sissemakse tõstmine. Kui sul on see tegemata, siis tee lihtne avaldus ära enne 30. novembrit. Nii võidad juba järgmisel aastal tulumaksu arvelt sadu eurosid.

1. Loen alguspunktiks Tuleva II samba pensionifondide käivitamise mais 2017. Vaata ise oma andmetega, kui palju oleks sinu tootlus olnud mõnes vanas pangafondis võrreldes indeksfondidega. Mina võrdlesin andmeid Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi ning viie suurima aktiivselt juhitud fondi vahel 23.09.2025.
2. Maailmaturgude pikaajalise tootluse võrdluseks kasutan Dimson, Marsh ja Stauntoni andmebaasi, mille põhjal avaldab UBS kord aastas ülevaate. See näitab, et aktsiad on viimase 110 aasta jooksul edestanud võlakirju tootluse poolest enam kui 5% aastas. Tasude ja tootluse seoste kohta on parim allikas Morningstar.
3. Sotsiaalmaksust suunatud 4% ei sõltu sinu sissemakse suurusest. II sambasse makstud sotsiaalmaks mõjutab vähesel määral ka I sammast.
4. Pensionikeskuse andmetel on Tuleva liige Indrek Seppo loonud graafikumasina, kus saad oma pensionikogumist ise analüüsida.

Bismark on öelnud, et kodanikud magavad rahulikumalt, kui nad ei tea, millest tehakse vorsti või rahvuslikku poliitikat. Mõned fondivalitsejad arvavad sama pensionifondide kohta. Minu arvates võiks ikka ausalt öelda, mis on fondi sees. Paraku tuleb siis välja, et erineva nime all pakutakse sageli täpselt sama toodet.

Kui mõned mu sõbrad 1990ndatel ülikoolist otse Procter & Gamble müügiesindajateks tööle läksid, said nad kogemuse selle eduka Ameerika ettevõtte „pika müügileti strateegia” rakendamisest. Mida pikem on rida kaupluses sinu ettevõtte erinevate logodega toodetest, seda suurem tõenäosus, et tarbija mõnda neist ostab. Nii oli sõpradel portfellis kümme erineva kujundusega sisuliselt sama pesupulbri pakki, paarkümmend erinevas tuubis hambapastat ja muud kaupa. (1)

Kui üks fond lubab hakata aktsiate osakaalu vähendama 30 ja teine 20 aasta pärast, siis minu arust ei ole neil tegelikult mingit vahet.

Praegugi on Selveri letis kümneid erinevaid sama tootja hambapastasid, mis tõtt-öelda täidavad sama funktsiooni. Strateegia aitab võita riiulite pinda, jätta tarbijale muljet suurest valikust ja hoida eemale konkurente. Ka poele on see mugav: vähem tarnijaid, rohkem (näilist) valikut.

Kellele on vaja kümneid erinevaid pensionifonde?

Kui lähed pensionikeskuse lehele, leiad näiteks Swedbanki valikust viis II samba fondi, mis kõik investeerivad kogu inimese raha maailma aktsiatesse. Fondide faktilehti vaadates võib küll jääda mulje, et nende fondide portfellid erinevad üksteisest oluliselt (näiteks mõni fond on pannud kogu raha „globaalsetesse aktsiatesse”, teine jälle suunanud osa „teemaportfellidesse” ja kolmas pannud enamuse varast „globaalsesse faktorportfelli”), siis fondide osakuhindade kõikumisest seda kuidagi välja lugeda ei saa. (2)

Lähemalt fondide portfelle uurides jääbki mulje, et erineva nimega aktsiaportfellid on sisult üsna sarnased. Näiteks paistab iga fondi portfellis silma, et suurimad positsioonid on Apple, Nvidia ja Microsoft. Vahet pole kas tegemist on „teemaportfelli” või „globaalse faktorportfelli” või „globaalsete aktsiatega”, osakaalud on pea identsed. (3)

Üks oluline erinevus fondide vahel siiski on: tasud. Kui kahe fondi tasud on 30 eurot iga koguja 10 000 euro kohta aastas, siis kolme teise puhul aga rohkem kui 2,5 korda kõrgem: 71–77 eurot aastas.

Mille poolest erineb 29-aastasele pakutud fond 31-aastasele pakutavast?

Seadus lubab fondivalitsejal hallata mitut II samba pensionifondi ainult juhul, kui nende strateegiad on fondivalitseja enda hinnangul piisavalt erinevad või kui neid pakutakse eri vanusegruppidele. Selline piirang on arusaadav – seadusandja tahab vältida, et fondivalitsejad kasutaksid „pika müügileti strateegiat”, kus valik kogujale ei suureneks.

Kavalamad fondivalitsejad on leidnud paraku augu oma fondide nimekirja pikendamiseks. Kui fondi nimele lisada vanusegrupp, võib rahulikult registreerida viis sarnase strateegiaga II samba fondi. Kui üks fond lubab aktsiate osakaalu hakata vähendama 30 ja teine 20 aasta pärast, siis minu arust ei ole neil mingit vahet. Eriti arvestades, et viimase kümne aasta jooksul on fondivalitsejad oma enamiku fondide strateegiaid niikuinii mitu korda muutnud, mistõttu on raske uskuda, et järgmistel dekaadidel enam muutusi ei tule.

Rohkem (tarbetuid) valikuid ei aita kaasa paremale tulemusele

Kas see on üldse probleem? Mis vahet sellel on, kas valikus on viis või viisteist fondi? Ega see ju kelleltki tükki küljest ära ei võta. Käitumisteadlased sellega päriselt ei nõustu. Nad on leidnud, et valikute rohkus suurendab vaimset kulu ja lükkab otsuse tegemist edasi. Eriti kehtib see keeruliste finantstoodete puhul. (4)

Me oleme Tuleva ehitamisel seisnud korduvalt selliste dilemmade ees. Kui me mõned aastad tagasi fondide jätkusuutlikkuse põhimõtteid lõime, oli selge, et kõige lihtsam oleks lihtsalt teha uus fond juurde. Üks olnuks „roheline” fond ja teine jätkuvalt selline, mis ei kaldu millimeetritki passiivsest indeksfondi strateegiast kõrvale. Kogujad oleks saanud ise valida, kummas fondis koguda.

Selle asemel leidsime kesktee: lisasime jätkusuutlikkuse põhimõtted juba olemasolevatesse fondidesse. Kompromissi leidmine võttis aega (arutelud liikmetega ja 1:1 kohtumised) ning tulemus tähendas mõõdukat rahulolematust nii „roheliste” kui ka „indeksi puristide” seas, aga vältis tarbetu valikukoha tekitamist. (5)

Fondivalitseja kohus on aidata inimestel rohkem ja paremini koguda

Seadus ja fondide tingimused ütlevad selgelt: pensionifondi põhieesmärk on pakkuda inimestele vanaduspõlves täiendavat sissetulekut. Selleks, et koguja saaks pensionifondist märkimisväärset sissetulekut, peab fondivalitseja aitama tal võimalikult vara alustada, maksimaalsel määral regulaarselt säästa ning suunata ta õigesse fondi, kus tema raha maksimaalselt kasvaks.

On tore, et fondivalitsejad on pensionifondides oluliselt suurendanud aktsiate osakaalu, toonud valikusse madala tasuga indeksifondid ning teinud valikute tegemise internetipankades mugavamaks. Aga tihti on fondivalitseja ärihuvid jätkuvalt kogujate eesmärkide täitmisest eespool. Siin on mõned näited Swedbanki lehelt (6):

• 1989. aastal sündinule soovitatakse koguda fondis, kus ta maksab iga 10 000 euro pealt tasudeks 71 eurot aastas, samal ajal kui aasta hiljem sündinud inimesele soovitatakse kaks korda madalama tasuga indeksifondis;
• Kui sul on olnud ebaõnn sündida aastal 2000, soovitab Swedbank sulle taas kaks korda kõrgema tasuga fondi, kui neile, kes sündisid aasta varem;
• Kui sa oled sattunud koguma näiteks LHV Pensionifondi Indeks, soovitab Swedbank sulle oma madala tasuga indeksfondi. Kui oled juhtumisi vahepeal liikunud LHV L-i, siis pakub ta esimesena hoopis 2000–2009 fondi, mille tasu on kaks korda kõrgem, kui odavama fondi oma.

Seadus ei nõua, et fondivalitseja oma ärihuvid üldse kõrvale heidaks. Küll aga nõuab, et esimesele kohale tuleb seada koguja huvid. Finantsinspektsioon on selle ilusti kokku võtnud: „…fondivalitsejad valitsevad pensionifonde usaldussuhte põhimõttel, mistõttu on osakuomanikel õigustatud ootus, et nende fondi valitseja tegutseb järjepidevalt osakuomanike ja fondi huvides ja neile lojaalselt ning seda maksimaalselt oma kutseoskust ja –võimekust rakendades.” (7)

…

Mida sellest õppida? Minu arvates ei ole Swedbanki soovitus valida sinu sünniaastale vastav pensionifond eriti siiras. See peegeldab pigem panga ärihuve kui sinu tegelikke eesmärke. Parem on lähtuda selgest põhimõttest: kui sa ei plaani kogutud raha lähiaastatel korraga välja võtta, sobib sulle kõige paremini madala tasuga globaalselt hajutatud aktsiatesse investeeriv indeksfond. Selliseid fonde leiab lisaks Tulevale ka iga suurema panga valikust.

(1) Asjassepuutuv sõber märkis kohe ära, et ega temale seda strateegiat sellise nime all ei tutvustatud, kui ta P&G-s töötas. Ettevõtte juhid on intervjuudes kasutanud selle kohta termineid „multi-brand Shelf dominance”, „visual merchandising” jms. 

(2) Swedbanki II samba fondide faktilehed pensionikeskusest 26.08.2025 seisuga.

(3) Ülaltoodud fondide investeeringute aruanded 31.07.2025 seisuga Swedbanki kodulehelt.

(4) Vaata ülevaadet pensioniks säästmise käitumuslike aspektide uurimustest Kristel Raesaare Tulevaga koostöös tehtud uuringust.

(5) Loe meie jätkusuutlikust investeerimisstrateegiast ja sellest, kuidas me sinna jõudsime.

(6) Vaatasin Swedbanki kodulehe alajaotust „pension” 27.08.2025

(7) Finantsinspektsiooni kommentaar Investeerimisfondide seaduse muudatusettepanekule. Kirjutasime sellest kunagi eraldi blogipostituses.

Selle aasta esimesed kuus kuud olid tormilised. Aprilli alguseks langes maailma aktsiaturu indeks eurodes mõõdetuna korraks tervelt 18%. Esimese poolaasta lõpetasid meie fondid ja maailma aktsiaturg 3% miinusega. Mida pikemat perioodi vaatame, seda vähem olulised need kõikumised tunduvad. Maailmaturgude ajalugu on näidanud, et suurema kindlusega saavad hea pikaajalise tootluse need, kes regulaarselt ostavad maailma ettevõtete aktsiaid juurde nii headel kui halbadel aegadel, kui need, kes püüavad turu kõikumisi ette ennustada. (1)

Kaubandussõja puhkemine tundus mõnda aega tagasi väikese tõenäosusega stsenaarium. Täna on mitmed sarnased stsenaariumid saanud uueks reaalsuseks. Samas pole aga sugugi üllatav, et aktsiate hinnad erinevatel põhjustel tõusevad ja langevad.

21. sajand on läbinud napilt veerandi ja enne praegust langust on maailmaturg (ja meie aktsiafondide võrdlusindeks MSCI ACWI mõõdetuna eurodes) juba kuuel korral langenud üle 15%:

• 2000/2002 ja dot.com mulli lõhkemine: –50%
• 2008/2009 finantskriis: –53% 
• 2011 euroala võlakriis: –20% 
• 2015/2016 Hiina majanduskasvu aeglustumine: –15%
• 2020: koroona: –34%
• 2025: kaubandussõda –18%

Turulangus ei ole pikaajalisele kogujale signaal midagi muuta, vaid koht, kus strateegia näitab oma tugevust. Me ei tea, millal turg pöördub, aga me teame, et langusele järgneb tõus ja vastupidi. Ning me teame, et passiivne ja järjekindel kogumine on aja jooksul andnud paremaid tulemusi kui aktiivne proovimine „midagi ette võtta”. Võid ka lugeda, kuidas meie juhatuse liige Sten turulangusega toime tuleb (sisurikkuja: psühholoogid kutsuvad seda „jaanalinnu efektiks”). 

Vaatamata lühiajalistele kõikumistele on aktsiaturud pikas perspektiivis oluliselt tõusnud. Viimase kolme ja viie aasta keskmine tootlus on ka pärast langust olnud veidi üle 12% aastas. See tähendab, et viis aastat tagasi Tuleva Maailma Aktsiate Pensionfondi pandud 1 euro on kasvanud 1,71 euroni ehk 71%.

Oleme sellest kirjutanud eraldi blogipostituse, kuidas oma personaalset II ja III samba tootlust vaadata.

Meie püsime kursil

Meid, kes me oma vara Tulevas kogume, turgude kõikumine ei heidutanud. Pigem vastupidi – sissemaksed meie II ja III samba fondidesse on oluliselt kasvanud. 

Meie seast 14 000 kogujat teevad nüüd II sambasse suuremaid sissemakseid: 2% asemel 4% või 6% oma palgast. Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondist on sellega saanud suurimate sissemakstega II samba fond.

Meie kogemus näitab, et II samba sissemakse tõstmine on kaval viis iseennast veidi trikitada tulevikuks rohkem säästma. Teed avalduse ära ja midagi ei juhtu – kontole laekub alguses ikka sama netopalk. Kui avaldus lõpuks järgmise aasta alguses jõustub (kuni selle aasta novembri lõpuni tehtud sissemakse tõstmise avaldus hakkab „tööle” alles 2026. aasta jaanuarist), on uus säästuplaan juba paigas.

Nii jätkavad pea erandita II samba makset tõstnud inimesed ka vähemalt endisel määral III sambas kogumist. Tänu suuremale II samba maksele on aga säästumäär teinud suure hüppe edasi. Kui sul on see veel tegemata, siis julgustan sind paari klikiga oma sissemakset tõstma.

Varade maht kasvas ja tasud langesid

Sissemaksed ja vahetustega toodud vara tõid poolaastaga meie fondidesse juurde 105 miljonit eurot. Varade mahu kasv jäi aasta algusega võrreldes siiski tagasihoidlikumaks, kuna turulangus omakorda vähendas vara väärtust. Nii lõpetasime poolaasta 1,13 miljardi suuruse varade mahuga. Seda on 28% rohkem kui aasta tagasi.

Suurem varade maht võimaldas meil märtsist langetada nii II kui ka III samba fondide jooksvaid tasusid (meie puhul ka jooksvad tasud) 0,31% peale. Oleme Tuleva algusest alates langetanud tasusid kuuel korral. Investeerimine on mahupõhine äri – mida suuremaks kasvab meie hallatav vara, seda väiksemad on kulud ühe koguja kohta.

Ma olen kindel, et langetame tasusid tulevikus veelgi. Tuleva kuulub ju kogujatele endile ja meil on põhjust langetada tasusid niipea, kui see on jätkusuutlikult võimalik.

Uute kogujate leidmine ja „aktiveerimine” on põnev

Meie, kes me Tuleva fondides kogume, teeme järjest edusamme. Meie säästumäär kasvab, samuti kasvab meie pensionikontol oleva vara maht. Aga jätkuvalt teavad meist veel väike osa Eesti inimestest. Ja paljud, kes on kuulnud, on ettevaatlikud esimese sammu astumisel. Indeksfondides kogub vaid alla 36% kõikidest II samba kogujatest. Samas me teame, et mida rohkem meid Tulevas kogub, seda paremad tingimused kõik endale kogumiseks saame. Seetõttu hoiame silma peal ka uutel kogujatel. 

Esimese kuue kuuga liitus meie kogujatega 3636 uut inimest. Neist enamus (üle 60%) alustas kogumist meie III sambas ning kolmandik II sambas. Väike osa alustas kohe mõlemaga. Kokku on täna Tulevas 79 516 inimese vara. 

Võrreldes 2024. aasta esimese poolega on kasvutempo aeglustunud ning meiega on vähem uusi kogujaid. See puudutab kõiki segmente, kuid on eriti nähtav III samba osas.

Uute kogujate leidmine ei ole meie jaoks „turundusülesanne”, vaid pigem põnev uurimustöö, mis puudutab majandust, käitumisteadust, kommunikatsiooni, isegi antropoloogiat. Selle aasta alguses viisime meie pikaaegse tiimiliikme Kristel Raesaare eestvedamisel läbi põhjaliku uuringu meie kogujate ootustest, lootustest ja hirmudest, mis seostuvad rahalise heaolu ja kapitali kogumisega. Kristel kirjutas uuringu tulemuste põhjal ka käitumisteaduste magistritöö.

Meid ei üllatanud, et peamiseks takistuseks piisaval määral kogumisel ei ole motivatsiooni puudumine. Ehk siis hirmutamine, et „kui sa ei kogu, siis jääd vaeseks” ei pane tavaliselt inimesi tegutsema. Ka põhjalik finantsteadmiste koolitus ei pane inimesi veel tegutsema. Mis siis aitab?

Me teame, et õigel kohal antud „müks” või „tõuge” paneb palju inimesi tegutsema. See müks võib olla hea visuaaliga sotsiaalmeedia postitus, mõjusa pealkirjaga e-kiri või täkkesse läinud intervjuu õhtustes uudistes. Ühesõnaga, erinevad asjad, mida hea kaasaegne turundus suudab välja mõelda.

Aga müksust üksi on vähe, sest säästmine on pikaajaline protsess. Lisaks alustamisele on vaja õiged valikud teha, sissemakseid suurendada ja kriisidest hoolimata kursil püsida. Kristel kuvas meile ühes töötoas toredat mudelit tervisekäitumise vallast, mis visualiseerib koguja teekonda mägironimisena. Üksnes müksamisest ei piisa kellelgi selle teekonna läbimiseks.

Sellepärast on Tulevast suurem kasu mentorina kui aktiivse tootepakkujana. Hea mentor annab mükse alustamiseks, aga sellega tema roll ei piirdu, vaid ta jääb toeks ka edaspidi. Erinevalt heast treenerist ei ole meil võimalus saada alustavate kogujatega kord-paar nädalas kokku. Peame leidma võimalusi, kuidas meie e-kirjad, veebileht ja rakendus saaksid seda teha automaatselt. See on äge ülesanne, mida lahendada.

Täiendava kogumise fondiga teeme veel „kuivtrenni”

Esitasime aprilli alguses finantsinspektsioonile (FI) taotluse, et saada täiendav tegevusluba ning käivitada täiendava kogumise fond. See sisaldab endas päris palju paberitööd. Oleme nüüdseks pea kaheksa kuud ettevalmistusi teinud: kõigepealt kirjutasime ringi oma sisekorrad, siis koostasime taotluse ja nüüd oleme kahes ringis vastanud FI küsimustele. See on tavapärane protsess.

Me teadsime seda ette – oleme ju kahel korral juba selle läbi käinud oma II ja III samba fondide käivitamisel. Kõigepealt tuleb uus fond „paberil” inspektsiooniga läbi rääkida ja alles siis saab selle päris arvutikoodi ja disaini valada. Meil on tänaseks piisav selgus majas ja seepärast asume augusti lõpus seda IT-sprintidega ehitama. 

Me teame ka, et uus toode lisab meile rahapesu tõkestamise vallas rohkem tööd ja aeg on sellesse rolli eraldi inimene palgata. Jäta hea soovitus või anna meile end ise kandidaadina üles.

Hea meel on aga tõdeda, et meie liikmed ja kogujad on võtnud uudise täiendava kogumise fondi loomisest hästi vastu. Väga paljud on andnud väärtuslikku tagasisidet, millist fondi nemad ootavad. 

Tugev finantstulemus

Tuleva finantstulemus sõltub peaasjalikult meie varade mahust. Mida rohkem on meil valitsetavaid varasid, seda suuremad on meie tulud. Kõik kulud aga koos varade mahuga ei kasva. Seetõttu vara mahu kasvades Tulevas tasud langevad.

Teisalt peame saama hakkama ka siis, kui aktsiaturud langevad ning varade maht kukub. Seetõttu rakendame Tuleva tasude arvutamisel ning eelarve koostamisel reeglit, et peame tulema toime ka pärast 20% suurust turulangust. 

Sellel aastal langesid aktsiaturud peaaegu nii, nagu kriisistsenaariumis ette nägime. Aprilli alguseks oli turulangus –18%. Tuleva jätkusuutlikku tegutsemist see aga ei mõjutanud. 

Tänu aktsiaturu kiirele taastumisele, kasvanud sissemaksetele ja lisandunud kogujatele teenisime esimesel poolaastal ka 100 000 eurot ärikasumit (EBITDAd). Erinevalt eelmisest aastast maksame lisaks Tulundusühistule Tuleva kaubamärgi kasutamise eest tasu. 

Meie finantstulemust mõjutab veel tulu investeeringutelt. Kuna aktsiaturud langesid, siis on see negatiivne.

Allolevas tabelis on Tuleva Fondid AS olulisemad finantsnäitajad. Tulemused ei ole veel auditeeritud.

Head suve jätku!

(1) Nimelt on analüütikud leidnud, et kõige tõsisem fondi tootluse ennustaja on madalad kulud. Seda näitab ka kogu maailma investeerimisfondide statistika: kõrge tasuga fondid jäävad madala tasuga indeksfondidele alla. Seda nii siis, kui turud tõusevad, kui ka siis, kui turud langevad.