Disainkeriste tootjal HUUMil oli juunis ajalooline palgapäev. Esimese ettevõttena Eestis laekusid HUUMi töötajate sissemaksed III sambasse ettevõtte kulul ehk käima läks niinimetatud tööandjapension. Kuidas jõuti tööandjapensionini ja mida see endast kujutab, selgitab HUUMi tegevjuht Tuuli Tolmats-Aia.

Tuuli Tolmats-Aia võttis HUUMi juhtimise üle aasta alguses. Olles 16 aastat karjääri teinud suurkorporatsioonis Procter & Gamble, oli naisele omast kogemusest selge, mida tuleb teha töötajate hoidmiseks ja väärtustamiseks. “Ma lubasin endale, et kui Eestisse tagasi tulen ja inimestega töötama hakkan, kohtlen ma neid hästi ja panustan neisse pikaajaliselt. Ka minusse panustati erinevatel viisidel ja nüüd on minu kord,” kirjeldab Tolmats-Aia oma nägemust aasta alguses.

Nii vaadati ühe esimese asjana üle HUUMi töötajate hüvede paketid. Laialt jagunevad need nelja kategooriasse ja ulatuvad kvaliteetsemast töökeskkonnast kõikvõimalikke tervisehüvitisteni. Üheks suuremaks ja olulisemaks panuseks loeb Tolmats-Aia aga iga-aastast garanteeritud palgatõusu oma töötajatele.

Nüüd laekub palgatõusust ka töötajate III sambasse otse raha HUUMi enda poolt, et tagada töötajatele suurem kindlustunne tulevikuks.

Kuidas tööandjapension HUUMis töötab?

HUUM lisab igale töötajale, kes teeb oma palgast III sambasse vähemalt 2% sissemakseid, omalt poolt ka 2%. Sedasi jõuab kokku 4% palgast III sambasse. Omapoolne investeering paremaks tulevikuks võib olla aga veelgi suurem. “Väga paljud töötajad panustavad omalt poolt ise tegelikult rohkem kui 2%. Minnakse isegi üle kümne,” kirjeldab Tolmats-Aia.

Selleks, et kogu protsess oleks lihtne, saavad HUUMi töötajad lihtsalt raamatupidajale teada anda, et soovivad nt 4% või 8% oma palgast suunata III sambasse ja HUUM teeb kõik ülejäänu. Nii toimub sissemakse automaatselt ning töötaja ei pea aasta aega ootama kuni tulumaksu tagasi saab – see läheb kohe pensionikontole kasvama.

Pakkumisest ei loobuta

Kuigi sissemaksete süsteem võib alguses tunduda keeruline, on süsteem väikese selgitustööga Tolmats-Aia sõnul tegelikult loogiline ja atraktiivne. HUUMi näitel on olnud töötajate huvi tööandjapensioni vastu väga suur– vaid kaks inimest ligi neljakümnest ei ole esimese sissemakse ajaks süsteemiga liitunud. “Aga küll nemadki ümber mõtlevad. Vabatahtlikult muidugi!” naerab Tolmats-Aia ja lisab, et palgatõusu kõrval on inimesed hakanud suuremalt hindama võimalust lasta oma rahal hoopis järjepidevalt kasvada.

Tegevjuhi sõnul on tööandjapension üheks heaks viisiks, kuidas oma töötajaid pikas vaates väärtustada. “Kui mina investeerin pikaajaliselt meie töötajatesse, siis ma loodan, et ka tema panustab pikaajaliselt vastu. Mõlemapoolne panus on alati oluline. Kui praegu teeb töötaja oma Tuleva konto lahti, jookseb tema silme alla rida “HUUMi pension”. See kinnitab talle päriselt, et firma investeerib temasse ja raha kasv on vägagi reaalne.”

Tööandjapension on uus normaalsus

Tolmats-Aia silmis võiks nii tööandja kui ka töötaja omapoolsed sissemaksed III sambasse ajas suureneda, mis nõuaks juba riigipoolset sekkumist maksusoodustuste näol.

Samuti usub naine, et tööandjapension muutub tulevikus normaalsuseks ka teistes ettevõtetes. “Mujal maailmas võistlevad ettevõtted omavahel selles, kes pakub suuremat protsenti. Mitte selles, kas üldse pakkuda. Käib võistlus, kelle toetuspaketid on kõige ägedamad. Jutt on palgast ammu edasi liikunud, nüüd räägitakse kogupaketist. Mida aeg edasi, seda enam jõuab see ka Eestisse, sest pikaajaline terve suhe oma töötajatega korvab sissemaksete summad kordades,” võtab Tolmats-Aia tööandjapensioni teema kokku.

Loe, kuidas tööandjapension oma ettevõttes kasutusele võtta.

Maikuus lisas maailma suurim väärtpaberituru indeksite koostaja MSCI esimese Eesti ettevõtte – Wise plc – oma globaalsete aktsiaturu indeksite koosseisu. Sellega lisandusid esimesed Wise-i aktsiad ka meie pensionifondide portfelli. Just mõni kuu varem oli MSCI välja heitnud sarnase valdkonna, aga vana majandusmudeliga Western Unioni.(1)

Väärtpaberituru indeks ei ole midagi muud kui nimekiri. MSCI ACWI indeks, mida meie järgime, on nimekiri, milles maailma ligikaudu 3000 suurimat börsiettevõtet on turuväärtuse järgi ritta pandud. Iga ettevõtte osakaaluks indeksis on tema turuväärtus jagatud kõigi ettevõtete turuväärtusega. (2)

Kord kvartalis vaatab MSCI nimekirja läbi, lisades ettevõtteid, kelle turuväärtus on kasvanud piisavalt, et suurimate nimekirja mahtuda, ja heidab välja ettevõtteid, kelle väärtus on pikemat aega juba alla seatud miinimumi. (3)

Wise sisse, Western Union välja

Maikuise läbivaatuse käigus lisandus ACWI indeksisse 86 ja langesid välja 39 ettevõtte aktsiad. Väljalangejate hulgas oli näiteks Electroluxi aktsiad. Huvitav on ka see, et veebruaris langes indeksist välja Wise-i konkurent eelmisest sajandist, Western Union. Selle ettevõtte 4 miljardi euroni langenud turuväärtus on liiga väike, et indeksis püsida.

Nii passiivne investeerimine töötabki. Need, kes kasvavad, lisanduvad meie portfelli ja need, kelle äri enam nii hästi ei lähe, langevad välja. Loe pikemalt, mida üks indeksifond teeb selleks, et meil tulevikus rohkem kapitali oleks.

Oluline info huvide konflikti kohta

Miks ma üldse kirjutan ühest aktsiast, mis Tuleva portfelli lisandus? Iga kvartal ju lisandub ja lahkub meie portfellist kümneid aktsiaid. Ütlen kohe välja, et Tulevat ja Wise-i seovad mitu ühist asja.

Wise-i asutajad Taavet ja Kristo on meie asutajaliikmete hulgas ja Kristo on Tuleva nõukogu liige. See pole juhuslik – Wise sündis ju samasugusest frustratsioonist nagu Tulevagi. Nad võitlevad varjatud tasude vastu, mida pangad võtavad rahavahetuse ja rahvusvaheliste maksete eest. Tuleva võitleb kõrgete valitsemistasude ja pensionifondide varjatud kulude vastu, et meie, Eesti inimesed, saaksime raha koguda endale, mitte pankadele. 

Oli loomulik, et Kristo ja Taavet tahtsid toetada pensionisüsteemi paremaks muutmist ja olla osalised Eesti inimestele endile kuuluva idufirma üles ehitamisel. Mul on heameel, et nüüd on seos ka vastupidine – on ju loomulik, et edumeelne finantsettevõtte on Tuleva investeerimisportfellis. 

Mul on isiklikul kauplemiskontol ka Wise-i aktsiaid. Sain mõned aastad tagasi 200 aktsiat selle eest, et olen Wise-i üks esimesi kliente (minu kasutajatunnus on number 7). Ostsin möödunud aastal ka börsilt veidi aktsiaid juurde. Alates möödunud aasta lõpust olen ka Wise-i tütarettevõtte TINV Europe AS nõukogu liige.

Siinkohal tekib õigustatud küsimus, miks ma üksikaktsiaid ostan? Järgin Jack Bogle-i soovitust: kui sind aktsiatega kauplemine huvitab, siis pane 90% rahast indeksifondi ja 10% suuna kauplemiskontole ning kauple sellega nii, et tükid taga. Ma olen suur finantsturgude fänn ja mind tõepoolest huvitavad ettevõtete aruanded ja analüüsid. Minu kauplemiskonto on veidi väiksem kui 5% sellest rahast, mida ma indeksifondides hoian.

Meie teine juhatuse liige, Erko, omab päris palju Wise-i aktsiaid. Erko töötas Wise-is üle kahe aasta ja sai töötasule lisaks optsioonidega korraliku hulga aktsiaid veel siis kui Wise-i turuväärtus ei olnud nii kõrge kui täna. Kuigi Wise-i aktsiad on kõige tulusam tükk Erko portfellist, ei pea Erko ennast investeerimisgeeniuseks, vaid eelkõige ikka heaks inseneriks, kellel on olnud õnn töötata nii vahvas ettevõttes nagu Wise.

Aga peamine asi, mis meid Wise-iga seob, on ikka see, et tegemist on Eesti algatusega ja meie rind tõuseb ka uhkusest kummi kui näeme Financial Times-i avades suurt uudist Eesti finantsettevõttest. Ja tegemist ei ole seekord krimiuudisega pankade rahapesust 🙂

Oluline on muidugi ka see, et Wise-i lisandumine ei olnud ei minu ega kellegi Tulevaga seotud inimese otsus – selle valiku tegi ikka MSCI vastavalt oma indeksite koostamise reeglitele.

(1) MSCI uudis Wise-i lisamisest on siin.

(2) Täpsustuseks: maailma börsidel kaubeldakse enam kui 30 000 ettevõtte aktsiatega. MSCI ACWI tõmbab joone alla 3000 suurimale praktilistel kaalutlustel, sest sealt edasi oleks ülejäänute osakaal portfellis juba kaduvväike.

(3) MSCI indeksite koostamise kohta on põhjalikumalt (ja oluliselt keerulisemalt) kirjas siin.

Kristi Saare sai 2023. aasta rahatarkuse edendaja tiitli! Finantsinspektsioon, Rahandusministeerium, Eesti Pank ja Eesti Pangaliit tunnustasid konkursi „Rahatarkuse vedureid“ võitjaid, kelle süstemaatilise töö tulemusena on eestlaste rahakäitumine paranenud.

Meie kogujatele pole Kristit vaja tutvustada. Ta on aidanud Tulevat ehitada nii kogukonnajuhi, kasvujuhi kui viimased aastad ka nõukogu esimehe rollis. Ma usun, et paljudele, kes täna Tulevas koguvad, on innustust andnud just Kristi.

Kristi ei loe moraali, vaid aitab inimestel päriselt oma rahaasjad korda saada ja säästmisega alustada. Kui selleks on vaja lahti seletada kolmanda samba tulumaksutagastamise keerdkohad, maaklerkonto avamise üksikasjad või hoopis anda ideid, kuidas oma sissetulekut suurendada, siis Kristil on alati vastused olemas.

Kristi esimene soovitus: “Alustav investor alustab alati oma III samba ära tegemisest,” on lihtne ja kättesaadav igaühele. Ära oota paremaid aegu, sest “kui sind turul ei ole, ei ole võimalik ka turu kasvust osa saada.”

Loe pikemalt Kristi soovitust kogujale meie blogist: Millal on õige aeg pensionisambasse investeerimiseks?

Palju õnne, Kristi!

Postimees ja Äripäev analüüsivad fondivalitsejate aruanded ja toovad välja, et pankade fondivalitsejate äri kahaneb ja Tuleva oma kasvab. Pangad kulutavad samas miljoneid eurosid kogujate raha aktiivsele müügile, mis paraku tulemust ei anna.(1)

Miks pankade fondiäri ei kasva?

Me näeme Finantsinspektsiooni turuülevaatest, et indeksfondide maht kogu aeg kasvab ja II fondide maht väheneb. Samas, kui vaadata II samba fondide müügistatistikat, siis müügiedetabeli eesotsas on ikka pankade vanad, kõrge tasuga fondid. Aga nende vanade pensionifondide maht ei kasva vaid kahaneb, sest nendest lahkub raha kordades rohkem kui indeksfondidest.(2)

See on ka näiteks põhjus, miks Tuleva on kõige kiiremini kasvav fondivalitseja kuigi müügiedetabelites oleme kaugel taga – meil lihtsalt pole neid vanu, kallite tasudega fonde, kust kliendid kümnete miljonite eurode eest raha välja viivad.

Müük, turundus ja emaettevõtte muud kulud moodustavad 60% teenustasust.

See kõik maksab palju raha, mille tasuvad kogujad oma tootluse arvelt. Swedbank Investeerimisfondid AS 2022. aasta aruanne näiteks kuvab II samba pensionifondide turundamise ja müügiga seotud kuludeks 5 miljonit eurot ja LHV Varahalduse aruannetest võib erinevatelt ridadelt kokku lugeda samuti ca 2 miljoni euro jagu kulusid aastas. Piltlikult öeldes kulutavad pangad igal aastal vähemalt 10 miljonit eurot kogujate raha selleks, et nende ärimaht paigal püsiks.

Kuhu kulub pensionifondide teenustasu?

Küsisime seda küsimust juba 5 aastat tagasi kui Tuleva alustas. Pangad väitsid, et madalama tasuga ei saa pensionifonde teha. Meie näitasime, et saame. Tuleb lihtsalt raha kulutada ainult neile tegevustele, mis kogujatele väärtust loovad, mitte inimeste tarbetule fondist-fondi jooksutamisele.

Paraku maksavad pensionifondides kogujad ka täna veel raha teenuse eest, mida nad ei vaja. Müük, turundus ja emaettevõtte muud kulud moodustavad 60% teenustasust. Need tegevused ei loo kogujale mingit väärtust.

Mida see kogujatele tähendab?

Fondivalitsemine on mahuäri – mida suurem on fondi maht, seda madalama tasuga saab seda fondi hallata. Indeksfondides kogujatele tähendab see, et nende tasud langevad pidevalt. Täna saab koguja valida lisaks Tulevale ka pankade valikust indeksfonde nii II kui III sambas, kus jooksvad tasud on alla 0,4% aastas.

Paraku töötab see reegel ka vastupidi. Pankade vanade pensionifondide tasud kerkivad järjest. Kui vahepeal jõudsid pensionifondide tasud riigi tugeva sekkumise tulemusena juba 0,8% peale alaneda, siis nüüd on keskmine jälle üle 1% ning jätkab tõusmist. 2023. aasta alguses teatasid nii LHV kui Swedbank oma suuremate fondide tasude tõstmisest. Swedbanki suurima fondi 70-79 tasud tõusid 10%, LHV L ja XL tasud lausa 20%. (3)

Täna ei ole kogujal mingit põhjust hoida oma teise või kolmanda samba vara fondis, mis võtab jooksvateks tasudeks rohkem kui 0,5% aastas. Sellega toetad ainult müügimeeste armee ülalpidamist. Mida kõrgemad tasud, seda suurem tõenäosus, et fondi tulemused jäävad pika aja jooksul maailma keskmisele alla. (4)

Seda, kui palju sinu fond tasu võtab, näed Pensionikeskuse lehel või veelgi lihtsamalt Tuleva lehel oma pensionikontole sisse logides.

(1) Kaanepildil on Eesti pensionifondide valitsejate 2022. aasta aruannete põhjal tehtud analüüs. Vaata detailset analüüsi koos viidetega aruannetele.
(2) Pensionifondide müügistatistika leiad Pensionikeskuse lehelt. (Vaata viimast tabelit).
(3) Pensionifondide jooksvad tasud leiad Pensionikeskuse lehelt.
(4) Morningstar Inc. Fund fees predict future success of failure.

Eestis on väga hea loosi süsteem, mis suunab noored, kes ise pole endale teise samba fondi valinud, madala tasuga indeksfondi. Aga pankadele see süsteem eriti ei meeldi, sest nemad tahaksid inimesi meelitada kõrge tasuga fondidesse.

Luminor heidab hiljutises pressiteates noortele ette, et need lasevad endale pensionifondi loosi teel valida. „(Noored)… saaksid sobiva pensionifondi valikul teha märksa paremaid otsuseid,” kirjutab pank. (1)

Veel neli aastat tagasi oleks see tõepoolest nii olnud. Loosi teel määratud fondid olid just noorematele kogujatele ebasobivad fondid. Tuleva ettepanekul muutis riik seda süsteemi alates 2019. aastast. Nüüd jagab riik need noored, kes ise pole pensionifondi valinud, kolme madalaima tasuga indeksifondi vahel. Täna on neid fonde neli (LHV, Luminori, SEB ja Swedbanki indeksfondid), sest tundub, et pangad on langetanud teadlikult oma fondide tasud just täpselt nii madalamaks, et pääseksid loosifondide hulka. (2)

Muideks, Tuleva fondid ei ole praegu nende loositavate fondide seas. See on meile täiesti ok. Meil on hea meel, sest me oleme aidanud süsteemi muuta paremaks inimestele mitte vahendajatele. Tuleva fondi saab iga inimene ise valida, kui ta seda soovib.

Milline on hea pensionifond?

Pensioniks kogumisel on olulised 3 asja:

• Alusta nii vara kui võimalik. Näiteks: kui alustad 18-aastaselt, pead oma elu teiseks pooleks sama summa kogumiseks iga kuu kõrvale panema poole vähem, kui siis, kui alustaksid 35-aastasena.
• Tõsta II samba maksed 2% pealt 4% või 6% peale. Mida suurem protsent, seda kiiremini kasvavad sinu säästud ja rohkem saad tulumaksuvõitu.
• Kogu maksimaalselt aktsiatesse investeerivasse indeksfondis, sest siis on kõige parem võimalus, et sinu vara kasvab aastate jooksul käsikäes inflatsiooni ja majanduskasvuga.
• Maksa võimalikult vähe fondi tasudeks, sest nii teenib sinu vara tootlust sulle, mitte kasumit pangale. Täna ei ole mingit põhjust maksta pensionifondi tasudeks üle 0,5% aastas.

Riigi teise samba loosi süsteem teebki just seda. Kohe, kui noor on tööle asunud, suunab riik tema teise samba sissemakse madala tasuga indeksifondi. Rootsi riik teeb sama ja seal on need inimesed, kes koguvad riigi valitud fondis, teeninud 20 aasta jooksul kaks korda kõrgemat tootlust kui need, kes ise või panga müügimehe mahitusel fondi valisid. (2)

Võib öelda, et noored, kes lasevad riigil endale pensionifondi valida, käituvad täiesti finantstargalt.

PS! Artikkel on uuendatud novembris 2025.

(1) Luminori pressiteate leiad siit.

(2) Artikli kirjutamise ajal loositi noored SEB, Swedbanki ja LHV indeksifondidesse. Loosifondid valitakse kord aastas märtsis. Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond on olnud loosifondide hulgas 2019. aastal.

(3) Allikas: AP7 koduleht