Warren Buffett on öelnud, et investeerimisel edu saavutamiseks ei ole tegelikult palju vaja. Piisab sellest, et teed paar asja enam-vähem õigesti – eeldusel, et sa väga palju asju valesti ei tee.

15 minuti retsept

Esimeses peatükis andsin sulle 25-aastase Laura näitel need need paar asja, mida sa kohe vähem kui veerand tunniga õigesti teha saad.

1. Kogu teise sambasse madalate kuludega fondis, mis ostab sulle iga kuu aktsiaid juurde.
2. Sea üles kolmas sammas ja paiguta sinna püsimaksega 15% igast sissetulekust.

Nüüd ongi sul kokku natuke üle viiendiku sissetulekust investeeritud. Laura, kelle brutopalk on 1900 eurot kuus, võib niiviisi miljon eurot kokku saada. Kui sinu palk on poole väiksem, on realistlik koguda umbes pool miljonit. Kui palk suurem, saad koguda rohkem.

Vaatame nüüd üle kõige levinuma vea, mida vältida:

Ära maksa liiga palju tasudeks!

Kõik pensionifondid ei ole ühtemoodi head. Esimeses peatükis eeldasin, et Laura valib pensionifondi, mille tootlus käib käsikäes maailma aktsiaturgude ajaloolise keskmisega. Valdav osa Eesti pensionifonde on teinud palju kehvema tulemuse.

Ära unusta oma teise samba raha vedelema sinna, kuhu teller pangas või müügimees kaubanduskeskuses sind juhtumisi meelitas.

Pankade vanad pensionifondid reklaamivad ennast aktiivselt juhitud fondidena. See tähendab, et nad justkui püüavad oste-müüke valides ja ajastades saavutada parema tootluse kui passiivselt juhitud fond ehk indeksifond. See on selline fond, mille juht ostab lihtsalt järjekindlalt kõigi maailma suurimate ettevõtete aktsiaid juurde.

Maailma väärtpaberiturgude ajalugu näitab paraku, et valdav enamus aktiivselt juhitud fondidest jääb madala kuluga indeksifondidele alla.

Kogu maailmas kulutavad investorid palju energiat kõige tulusama idee otsimisele. Nii nagu meie pankade pensionifondidki, peavad nad tegelikkuses reeglina leppima lihtsast indeksifondist kehvema tulemusega: peamine, mida nad saavutavad, on kõrgemad kulud. Aktiivselt juhitud fondis maksad sina need kulud kinni.

On ju ilmselge, et mida rohkem maksad tasudeks, seda vähem jääb sulle. Enamus inimesi ikkagi alahindab tasude mõju.

Laural on sõber Siim.

Laura teise ja kolmanda samba pensionifondides kulub tasudeks 0,5% protsenti Laura varast aastas. Siimu fondide valitseja ampsab aga jooksvateks tasudeks igal aastal 1,5% Siimu varast. Kõik muu on sama. (Vaata täna kehtivaid Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi tasusid ja Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondi tasusid.)

Pealtnäha tühine erinevus tasudes tähendab, et selleks ajaks, kui Laura miljoni kokku saab, on Siim jõudnud koguda ainult 800 000 eurot. Makstes vahendajatele poole protsendi asemel poolteist protsenti aastas, kulub Siimul aastate jooksul tasudele kokku 200 000 eurot rohkem!

Laura ja ka Siimu näites on muud eeldused samad: nende palk kasvab aastas umbes 3% ja maailma aktsiaturgude tootlus on keskmiselt 5,5% aastas.

Selge on see, et keegi ei oska sulle öelda, kuidas tegelikult maailma majandusel sinu eluajal läheb. Võibolla tõuseb börsil kaubeldavate ettevõtete väärtus vähem, võibolla rohkem.

Vahendustasud seevastu on kindel asi: neid tuleb maksta aasta aasta järel tuima järjekindlusega. Tasud vähendavad igal juhul tulu, mida sina teenid.

Ära tee seda viga, et unustad oma teise samba raha vedelema sinna, kuhu teller pangas või müügimees kaubanduskeskuses sind juhtumisi meelitas.

Ära otsi parimat valikut, vaid välista halvad

Üle pole vaja ka mõelda.

Leida üles see üks fond, mis teeks just sinu elu jooksul kindlasti kõige parema tulemuse – see on õnnemäng.

Andmeanalüüs näitab: see, et üks või teine fond on mingil perioodil minevikus saanud keskmisest parema tootluse, ei anna mitte mingisugust kindlust, et edu ka tulevikus jätkub. See on nagu kulli ja kirja viskamisel: münt võib olla maandunud kümme korda järjest on ühel küljel, aga järgmise viske tulemus on ikkagi juhus, mitte reegel.

Seevastu kulude mõju kinnitab statistika järjekindlalt. Mida kõrgemad on fondi tasud, seda viletsamat tootlust on investoril oodata. Ja vastupidi – madala tasuga fond teenib sulle tõenäoliselt pika aja vältel paremat tootlust.

Niisiis, mul ei ole sulle pakkuda valemit, mille abil valida kõigist kõige parem pensionifond. Ära usu kedagi, kes väidab, et temal on.

Halba valikut vältida on õnneks lihtne: hoolitse, et koguksid järjekindlalt nii teise kui ka kolmandasse sambasse ausas, madalate kuludega indeksifondis.

Loe, kuidas me Tulevas oma tuleviku jaoks kogume. Tutvu meie pensionifondi tingimustega, küsi asjatundjalt nõu ([email protected] või 644 5100) ja tee oma teine sammas täna korda!

“Laura rikkaks” artikliseeria peatükid:

• 1. Investeerimisega alustamine on lihtsam kui sa arvad
• Boonuspeatükk: küsimused ja kõhklused
• 2. Miks iga pensionifond pole hea valik?
• 3. Kuidas maksudelt võita?
• 4. Mis siis, kui aktsiaturgude tootlus kukub?
• 5. Mida teha, kui tahad veel rohkem teenida?
• 6. Kokkuvõte: Tõnu päriselu investeerimisportfell

“Laura rikkaks” artikliseeria esimeses peatükis kirjeldasin, kuidas 25-aastane Laura saab teist ja kolmandat pensionisammast targalt kasutades 67. sünnipäevaks miljoni koguda. See tekitas mõtlemapanevat vastukaja.

Sain palju tagasisidet inimestelt, kelles Laura mudel tekitas rõõmsa äratundmise, et oma isiklikule investeerimisportfellile tugeva aluse loomine on palju lihtsam, kui nad ette kujutasid.

Teistes tekitas Laura näide rea vastuväiteid ja küsimusi. Enne artikliseeria järgmiste peatükkidega edasi liikumist panen kirja mõtted, mis nendele mõeldes tekkisid.

1. Kas Laura mõtleb ainult rahale ja tal muud elu ei olegi?

Kui tahad raha koguda, pead une pealt teadma, mis tähendab diskontomäär, P/E suhe, ROE, ETF… Kui tekib kiusatus kohvikus avokaadovõikut süüa, arvutad kohe välja, et targem on võikuraha hoopis ühisrahastusportaalis välja laenata. Ilukirjandus unusta kohe ära, sest järjekordne investeerimisõpik ootab läbitöötamist.

Ma ei imesta, kui igal sammul finantskirjaoskuse tähtsuse rõhutajate manitsused kurnavaks muutuvad. Pankurilt kunstiajaloo tundmist ei nõuta, aga kunstiajaloolane justkui peaks oskama võrrelda pensionifondide investeerimisstrateegiaid. See on ju elementaarne rahatarkus, eksole.

Minu meelest isiklikult on üks suur raiskamine pidada normaalseks, et näiteks arstid loevad meditsiinialase teaduskirjanduse asemel õhtuti börsiettevõtete aastaaruandeid.

“Laura rikkaks” mudel ei nõua, et sa iga päev rahast mõtleksid.

Laura on sama meelt. Investeerimine ei ole talle kirg ega hobi – talle on elus tähtsad muud asjad. Sellepärast ongi ta valinud hästi lihtsa tee. Laura palgast läheb iga kuu umbes viiendik teise ja kolmanda samba pensionifondi – selle raha eest saab ta maailmamajandust vedavate ettevõtete aktsiaid. Laura teab, et seni on aktsiaturud aktsionäride rikkust pikas plaanis hästi kasvatanud. Ta mõistab, et keegi ei tea kindlalt ette, kas ka tulevikus nii on. Kui majandus kasvab, kasvab ka Laura vara. Kindlasti tuleb Laura elu jooksul ette börsikrahhe ja majanduskriise. Mõned ettevõtted lähevad pankrotti ja teised kasvavad loodetust võimsamalt. Laura ei pane neid värinaid tähelegi, sest tema tähelepanu on koondunud sellele, mis talle elus tegelikult huvi pakub.

“Laura rikkaks” mudel ei nõua, et sa iga päev rahast mõtleksid. Kui alustad piisavalt vara, pole vaja ka hiljem paaniliselt pead murda, kuidas pensionieaks piisav varandus kiiruga kokku ajada.

2. Ainult inimesed, kellel peret pole, saavad viiendiku palgast kõrvale panna.

Laura “ohverdab” oma tuleviku heaks iga kuu 258 eurot ja talle jääb kätte 1262 eurot. Paljud Eesti pered tulevad palju vähemaga toime. Soomes paneb keskmine inimene pensioniks kõrvale ligi 25% sissetulekust ja Aasia riikides, kus enamasti keskmine sissetulek madalam kui meil, säästavad inimesed kogu elu vältel keskmiselt 40% sissetulekust.

On tõsi, et elu kipub meie teele viskama igasuguseid ettekäändeid ja põhjuseid, miks raha kõrvale panemist edasi lükata. Kulutused lastele on üks väga hea põhjus.

Ega mul siin mingeid imelisi alternatiive välja pakkuda pole. Paar soovitust on:

1. Hakka nii vara pihta kui võimalik. Laura alustab meie näites 25-aastaselt, aga veel kavalam on alustada veel varem. Kui oled pere loomise ajaks jõudnud juba nii kümme aastat koguda, võid vajadusel endale tõesti hiljem mõneks ajaks “maksepuhkust” lubada.

2. Ära jää tahtejõule lootma. Hoolitse, et säästmine oleks automaatne. Lisaks suurele maksueelisele on teine ja kolmas sammas just sellepärast nii intelligentsed asjad: paned sissemaksed madalate kuludega fondi jooksma ja unustad ära, et see raha üldse kusagil tiksub. Muidu annad nagunii alla, kui sinu väike pereliige järjekordset vidinat nurub ja väidab, et “kõigil teistel juba on”.

3. Aga suurem osa Eesti inimestest ei teeni 1900 eurot kuus.

Ei teeni jah. Laura meie näites teenib umbes nii palju kui keskmine Tuleva ühistu liige. Tuleva pole rikaste klubi: suur osa meie liikmetest teenib palju vähem, teised teenivad rohkem. Meid ühendab see, et tahamegi vähehaaval raha kõrvale panna ja seda investeerida nii, et turgudel teenitud tulu vahendajate taskusse ära ei kaoks.

Oleksime võinud kasutada teistsugust näidet. Laurast poole vähem teeniv inimene võiks panna viiendiku palgast kõrvale ja niiviisi pool miljonit koguda. Kui see inimene kogub kasvõi ainult teise sambasse, võiks ta samade eeldustega 67. sünnipäevaks ligi 150 000 eurot kokku saada.

Need arvutused ei muuda olematuks tõsiasja, et Eestis on väga palju inimesi, kelle sissetulekust tõesti säästmiseks midagi üle ei jää. Ja isegi kui jääks, oleks see liiga pisike summa, et ka regulaarse kogumise juures pensionieas head elu tagada. Mina ei tunne, et mul oleks õigust miinimumpalka saavale inimesele õpetada, mille arvelt ta oma tuleviku nimel täna kokku hoidma peaks.

Kui mul oleks varuks mõni kaval nipp, millega vähem säästes kiiremini rikkaks saada, siis ma Laura mudelist ei räägiks. Aga mul ei ole.

Muide, ei ole juhus, et just vaesemad inimesed kipuvad sagedamini petuskeemide ohvriks langema. Meeleheitel inimene muutub pahatihti mänguriks – loterii ongi ju ainus võimalus ühest eurost miljon teha. See on veel eriti hea võimalus oma rahast üldse lahti saada.

Siin on koht meile kõigile ühiskonnana peeglisse vaatamiseks. Mina isiklikult leian, et esimene pensionisammas võiks olla solidaarsem. Minu meelest pole mõistlik, et riik hakkab mulle, finantssektoris töötanud inimesele, maksurahast rohkem pensionit maksma kui vanurite hooldajale või raamatukoguhoidjale.

4. Palju see miljon üldse 40 aasta pärast väärt on?

Ei oska öelda. Suure tõenäosusega vähem kui täna.

Teiselt poolt: üsna kindlasti on rikkam see, kes on omale kapitali kogunud, kui see, kes ei ole.

Kui inflatsioon raha tegelikku väärtust ajas ei vähendaks, koguksin ise ka madratsi sisse – ikkagi hea käia vaatamas, et raha on alles ja pole kusagil finantsturgude abstraktses atmosfääris õhuks sulanud. Aga seal madratsi sees raha ostujõud just sulabki…

Aktsiaturgude keskmine kasv on viimase saja aasta jooksul inflatsiooni suurelt ületanud – ettevõtete aktsionäride vara ostujõud on ajas kasvanud. Sellepärast meie, kes me Tulevas kogume, lepimegi turgude turbulentsidega, mis toob meie kontodele kord kena plussi ja siis jälle koleda miinuse. Võtame ikka iga kuu tükikese oma palkadest ja ostame omale maailma juhtivate ettevõtete aktsiaid juurde.

5. Eakas inimene vajab lähedaste hoolimist rohkem kui raha.

No muidugi õige jutt. Raha ei kallista. Raha ei vii vanainimest kohvikusse.

Ma ei tea, kas inimestel, kes armastavad seda rõhutada, on päriselt lähedase hooldamise kogemus. Tuhandetel inimestel Eestis kulub selleks nii palju aega ja jõudu, et palgatöö on muutunud võimatuks. Kui päev kulub lähedase tõstmisele, söötmisele, pesemisele, õnnetuste tagajärgede likvideerimisele, kodutöödele ja muretsemisele, kuidas leida raha ravimite ostuks ja elektriarve maksmiseks, siis jääb kallistamiseks, rääkimiseks, armastamiseks jaksu üsna väheks.

Rootsis panustab riik ühe hooldusvajadusega inimese kohta keskmiselt 110 000 eurot aastas – kokku 3,5% SKP-st. Leedu 4400 eurot aastas ja 1,4% SKP-st. Meie siin Eestis panustame ühiskonnana 1800 eurot – kokku kõigest 0,6% SKP-st. Ülejäänu on abivajaja enda ja tema lähedaste õlul. Selles kontekstis kõlab jutt, et vajame armastust, mitte raha, minu kõrvus päris küüniliselt.

Kodanikuna toetan, et hoolimine peab hakkama väljenduma ka valikutes, mida teeme riigieelarvet kokku pannes.

Ise tulevase eakana eelistan hoolitseda, et mu oma pangaarvel oleks natuke raha, mis teeb asjad natukene kergemaks, kui tervis alt vedama peaks.

Tulevas tegeleme sellega, et inimestel, kes täna oma tulevikule mõtlevad, oleks head eeldused igast säästetud eurost minimaalse ajakuluga maksimaalne kasu saada. Mingit lollikindlat imetrikki meil selleks pole. Aga Laura mudel on päris hea.

“Laura rikkaks” artikliseeria peatükid:

• 1. Investeerimisega alustamine on lihtsam kui sa arvad
• Boonuspeatükk: küsimused ja kõhklused
• 2. Miks iga pensionifond pole hea valik?
• 3. Kuidas maksudelt võita?
• 4. Mis siis, kui aktsiaturgude tootlus kukub?
• 5. Mida teha, kui tahad veel rohkem teenida?
• 6. Kokkuvõte: Tõnu päriselu investeerimisportfell

Räägitakse, et täiskasvanuelu teises pooles piisava sissetuleku saamiseks pead täna vähemalt viiendiku sissetulekust kõrvale panema.

Esimene hea uudis: see on lihtsam, kui sa arvad. Teine hea uudis: kui sa seda tõesti teed, on üsna tõenäoline, et saad miljoni kokku. Vaatame lähemalt.

Kõigepealt tutvustan sulle Laurat – sellist väljamõeldud tegelast, kes Tuleva loomisest saadik mul meeles tiksub. Laura on Tuleva liige. Meie ülesanne Tulevas ongi aidata Laural tasahaaval pisikesi summasid kõrvale pannes jõukaks saada. Selleks tegimegi omale madala kuluga teise ja kolmanda samba fondid – tööriistad, mida tõesti iga Eestis töötav inimene ilma vaevata kasutada saab.

Tuleva tiim teeb plaane (24.01.2018)

Laura on täna 25-aastane. Ta käib tööl ja teenib täna 1900 eurot kuus brutopalka. Mida peab Laura tegema, et saada oma 67. sünnipäevaks miljon eurot kokku, ilma igapäevaselt investeerimise peale mõtlemata?

Esiteks: Laura palgast 6% läheb automaatselt teise sambasse. Oma 67. sünnipäevaks kogub Laura niiviisi umbes 300 000 eurot.

Teiseks: Laura kasutab ära kogu kolmanda samba maksusoodustuse ja paneb kolmanda samba fondi iga kuu 15% oma brutopalgast. Sellega kogub ta veel 700 000 eurot juurde.

Ongi miljon koos.

Ma olen siin teinud mõned lihtsad eeldused (1):

1. Laura pensionifondid investeerivad kogu raha aktsiatesse ja kulutavad Laura rahast tasudeks vähem kui pool protsenti aastas. Loe lähemalt, miks see tähtis on.

2. Laura brutopalk tõuseb vähehaaval – keskmiselt nii 3% aastas. Aktsiate hinnad globaalsetel turgudel kasvavad järgmistel kümnenditel keskmiselt 5,5% aastas. See on natuke vähem kui maailma aktsiaturud viimase saja aastaga tegelikult tootnud on. Millist tulu turud tulevikus pakuvad, ei tea keegi ette – võibolla palju vähem, võibolla rohkem. Kindel on see, et kasv pole ühesuunaline: kui majanduses on head ajad, näeb Laura oma vara vahvat kasvu. Kriiside ajal tuleb tal alla neelata suuri kukkumisi. Jällegi: tuleviku ennustada ei oska keegi, aga seni on kõige paremini läinud nendel investoritel, kes nii headel kui ka halbadel aegadel kindlalt kursil püsivad.

3. Siit kolmas, kõige olulisem eeldus: Laura teeb teise ja kolmandasse sambasse sissemakseid järjekindlalt iga kuu. Ta ei tõmble. Ta ei satu paanikasse, lugedes ajalehest, et käes on krahh ja aktsiahinnad kukuvad kolinal. Ta ei vaheta oma madala kuluga fondi kõrge tasuga fondi vastu, kui müügimees talle kaubanduskeskuses mingi värvilise graafiku nina alla pistab. Lühidalt: Laura pani oma sissemaksed 25-aastaselt jooksma ja rohkem sellega oma pead ei vaevagi.

Alusta sina ka lihtsast. Kõigepealt tee korda teine sammas: vali soodsa tasuga fond.

Järgmisena sea üles kolmas sammas – sel aastal tehtud sissemaksetelt annab riik sulle tulumaksu juba kevadel tagasi.

Oledki loonud omale head eeldused korraliku varanduse kogumiseks. Lihtne.

Loe artikliseeria järgmistes osades lähemalt:

• Boonuspeatükk: 1. osa lugemise järel tekkinud küsimused ja kõhklused
• 2. Miks iga pensionifond pole hea valik?
• 3. Kuidas maksudelt võita?
• 4. Mis siis, kui aktsiaturgude tootlus kukub?
• 5. Mida teha, kui tahad veel rohkem teenida?
• 6. Kokkuvõte: Tõnu päriselu investeerimisportfell

(1) Arvutused on siin – kui soovid, tee failist koopia ja proovi muid eeldusi.

Lugesin pensionireformi eelnõu läbi ja kui see seaduseks saab, jätkan ise kindlalt pensionisammastes kogumist, sest maksueelised püsivad ning lõpuks saab väljamaksete probleem ka lahenduse.

Olulisem:

• Eelnõu lahendab teise samba väljamaksete probleemi.
• Eelpensionieas võid raha välja võtta korraga, makstes 10% tulumaksu.
• Võttes raha välja vähehaaval, pääsed tulumaksust üldse.

20-aastaselt pole tõesti pensioni pärast muretseda vaja

Teine sammas on väga hea asi just sellepärast, mida Helir-Valdor Seeder korrata armastab: 20-aastaselt ei peaks veel mõtlema vanadusele ja surmale. See on tõsi, aga tõsi on ka see, et raha kogumises on lihtne reegel: mida varem alustad, seda vähem pead ohverdama.

Kui paned 20-aastasest saadik 100 eurot kuus kõrvale ja su vara teenib turgudel keskmiselt 5% aastas juurde, kogud 65. sünnipäevaks üle 200 000 euro. Kui sa alustad 50-aastaselt – see on vast iga, kus mõistlik inimene tõsisemalt pensioniks valmistumisele mõtlema hakkab, pead sama raha kokku saamiseks iga kuu säästma umbes 700 eurot.

Neile, kes tahavad oma säästudele kasvuks head eeldused luua, on teine ja ka kolmas sammas igal juhul pärast reformi veel kavalamad investeeringud kui varem.

Teine sammas polegi midagi muud kui automaatne raha kogumine esimesest tööpäevast saadik. Pead lihtsalt hoolitsema, et sinu raha läheks madalate kuludega aktsiafondi. Edasi tegutsevad sinu huvides aeg ja liitintress.

Me oleme teisest sambast saanud vähem kasu kui võiks

Eesti inimesed on seni säästetud rahast liiga vähe kasu saanud kahel põhjusel. Esiteks, vahendustasud on tootluse ära söönud. Selle jama lahendasid Tuleva liikmed ise ära. Tegime omale madalate kuludega pensionifondid, kus meie vara tootlus enam kunagi maailma väärtpaberiturgude keskmisest kaugele maha ei jää.

Teiseks, väljamakseid piirav seadus takistab kogutud raha kasutamist. Seadusi me ise muuta ei saa. Sellepärast oleme Tuleva loomisest saadik püüdnud poliitikuid veenda, et elu lõpuni pensionilisa tagav kindlustus on ilus idee, aga tegelikkus on, et Eestis ega mujal maailmas ei suuda kindlustusseltsid seda mõistlike kuludega pakkuda. Peale surutud kindlustusleping jätab pensioniks kätte kuni kolmandiku võrra vähem raha kui võiks.

Mul on kahju, et eelmine valitsus meid ja tuhandeid Tuleva algatust toetanud inimesi kuulda ei võtnud. Kui väljamaksed oleks varem korda tehtud, poleks võibolla tänane pensionisegadus nii suurt hoogu sisse saanud. Viimased kaks lahenduse leidmisest keeldunud rahandusministrit olid muide Isamaa-parteilased.

Tänaseks oleme lõpuks kõigi suurte erakondade juhtpoliitikud ära veennud, et väljamaksete süsteem vajab reformi. Siin on lahendus, mis eelnõusse kirja sai:

Tulevikus saab pensionisammastesse kogutud raha vabalt kasutada

Teises sambas:

Eelpensioniikka jõudes (ehk siis, kui sul on ametliku pensionieani jäänud vähem kui viis aastat),

• võid kogu raha või osa sellest vastavalt vajadusele korraga välja võtta, tasudes soodus-tulumaksu 10%. Ainult kaks kolmandikku välja võetud summast läheb seejuures maksuvaba tulu arvestusse – loogika on selles, et kogutud rahast üks kolmandik tuli su palgast ja seda teist korda maksuvaba tulu arvestusse ei võeta.
• võid sõlmida fondipensioni lepingu. See tähendab, et võtad raha välja vähehaaval otse oma pensionifondist, samal ajal kui ülejäänud vara teenib sulle tootlust edasi. Kui väljamaksed on jagatud vähemalt sinu oodatava eluea pikkuse peale, ei maksa sa üldse tulumaksu! Maksed fondist ei lähe samuti sinu iga-aastase maksuvaba tulu arvestusse ning kasutamata vara läheb sinu pärijatele.
• Sa võid neid kahte valikut kombineerida nagu sulle sobib.

Eelnõu lubab soovi korral ka edaspidi sõlmida eluaegse kindlustuslepingu. Samas on kindlustusseltsid üsna ühel häälel teatanud, et kui seadus neile kindlat turgu ei garanteeri, siis nemad pensionilepinguid edasi pakkuda ei plaani. Elame-näeme.

Ette on ka nähtud võimalus, et inimene, kes oli varem sunnitud sõlmima eluaegse kindlustuslepingu, saab selle soovi korral tühistada ning järelejäänud raha välja võtta või pensionifondi kanda. Pole selge, millistel tingimustel juba sõlmitud lepingust raha kätte saab ja kui palju tasudeks-trahvideks ikkagi ära kaob.

Kolmandas sambas:

Kolmandast sambast saab juba täna raha kätte igal ajal. Enne 55. sünnipäeva maksad kogu summalt 20% ja hiljem vaid 10% tulumaksu. Paar asja muutuvad ka siin tänastele kogujatele paremaks:

• 10%-lise tulumaksuga välja võetud summa ei lähe sinu aasta maksuvaba tulu arvestusse;
• Kui võtad raha välja sinu oodatavat eluiga ületavaks perioodiks jagatud regulaarsete maksetena otse pensionifondist, ei pea üldse tulumaksu maksma ja ka siis ei lähe väljamaksed sinu maksuvaba tulu arvestusse.

Eelnõu kolmanda samba väljamakseid puudutavas osas on siiski üks muudatus, mis minu meelest ühtegi probleemi ei lahenda. Neile, kes alustavad kolmandasse sambasse kogumist 2021. aastal või hiljem, hakkavad soodsamad tulumaksumäärad kehtima mitte 55. eluaastast, vaid sarnaselt teise sambaga hiljem – eelpensionieast.

Meid, kes me juba kolmandasse sambasse kogume, see ei puuduta. Aga ka noorematele on vabatahtliku kogumise puhul väljamaksete paindlikkus oluline – sellepärast loodan, et riigikogu seda muudatust siiski vastu ei võta.

Mina ei tea head põhjust teisest sambast raha välja võtmiseks

Võib vaielda, kas ja kuidas peaks pensioniks kogutud raha kasutamist piirama. Mina leian, et see väljamaksete lahendus, mis nüüd pensionireformi eelnõusse jõudis, on üldjoontes hea. Inimesele, kes on elu jooksul kohusetundlikult raha kogunud, pole vaja riigil öelda, kuidas ta pensionieas oma vara kasutama peaks. Mahukad uurimused näitavad järjekindlalt ühte: toimetulekut pensionieas ohustab see, et inimesed reeglina ei alusta kogumist piisavalt vara ja ei säästa piisavalt palju. Uuringut, mis näitaks, et elu jooksul järjekindlalt raha kõrvale pannud inimesed kipuks oma vara pensioniikka jõudes tuulde loopima, pole ma näinud.

See ei tähenda, et riske poleks. Ole valvas, et müügimehel pangas ega mujal ei õnnestuks sind meelitada pensionisambasse kogutud raha mõnda suurema riski ja kõrgema kuluga finantstootesse investeerima.

Neile, kes tahavad oma säästudele kasvuks head eeldused luua, on teine ja ka kolmas sammas igal juhul pärast reformi veel kavalamad investeeringud kui varem. Kindlasti vaata, et su raha oleks madalate kuludega fondis. Teisest sambast raha välja võtmiseks ma küll ühtegi head põhjust ei tea.

—

Kui meie kauaoodatud muudatused teoks saavad, siis miks nii paljud pensionireformis rohkem probleeme näevad? Sellest kirjutan homme-ülehomme.

Pensionifondide valitsejad ei tohi inimesi eksitada, rõhutades oma reklaamides üksnes valitsemistasu määra, kuid jättes välja toomata muud tasud ja kulud, märkis finantsinspektsioon täna saadetud märgukirjas.

Milles on probleem?

“Probleemiks on eelkõige see, et pensionifondivalitsejad sageli rõhutavad üksnes tema valitsetavate pensionifondide valitsemistasu määra, jättes seejuures välja toomata muud pensionifondi arvelt makstavad tasud ja kulud, mis võivad teatud pensionifondide puhul moodustada olulise osa kõikidest fondi kuludest,” selgitas finantsinspektsioon. “Sellest tulenevalt võib osakuomanikul või potentsiaalsel investoril tekkida valearusaam, et valitsemistasu määr peegeldab tema investeeringu kogukulu määra, mis võib mõjutada osakuomaniku või potentsiaalse investori otsust pensionifondi valiku osas.”

Oleme Tulevas sellele pensionikogujaid segadusse ajavale praktikale korduvalt tähelepanu juhtinud. Kui ise oma fondid käivitasime, avaldasime ainsa fondivalitsejana Eestis kohe ausalt kõik kulud ehk jooksvad tasud. Pankade fondivalitsejad näitasid ainult valitsemistasu ja jätsid muud kulud pensionikogujate eest varjatuks. Tuleva ettepanekul sundis seadusemuudatus lõpuks ka teisi fondivalitsejaid kõiki tasusid avaldama.

Ometi rääkisid pangad oma turundusmaterjalides ikka ainult valitsemistasust ja peitsid kõiki kulusid peegeldava jooksvate tasude määra fondidokumentide tagumistele lehekülgedele. Nii tekkis olukord, kus ühtäkki näis, et peaaegu kõik fondid oleks justkui kõige soodsamad. “Meil on kõige väiksemad haldustasud,” kuulutas Swedbank möödunud aasta suvel.

LHV jälle reklaamis hiljuti, et panga “pensionifondide tasud langevad septembrist kuni 40%.” Valitsemistasu tõesti langes seaduse sunnil, aga pank unustas mainimata, et muud tasud tõusid järsult ja tegelikult läks LHV fondides raha kogumine hoopis veerandi võrra kallimaks.

On hea uudis, et finantsinspektsioon tulevikus selliseid asju ei luba. “Pensionifondid peavad tasudest rääkides avaldama oma jooksvate tasude määra ehk kõik tasud kokku ega tohi piirduda ainult ühe kululiigi: fondivalitseja valitsemistasuga,” seisab märgukirjas. Vastasel juhul on tegu eksitava reklaamiga.

Kuidas mõistetel vahet teha?

Valitsemistasu on fondivalitsejale fondi arvelt makstav tasu investeerimisfondi valitsemise eest, mis on tavapäraselt fikseeritud protsent valitsetavate investeerimisfondide mahust.

Jooksvate tasude määr on kõik fondivalitsemisega seotud ja investeerimisfondi arvelt kaetud tasud ja kulud, sealhulgas ka valitsemistasu.

Pensionifondide tasude võrdlemisel jälgi alati jooksvaid tasusid, mitte ainult valitsemistasu.

Miks on tasud olulised?

Tillukeste protsentidena väljendatud pensionifondide tasud näivad esmapilgul vähetähtsad, aga võivad aastate vältel süüa sinu rahast kümneid tuhandeid eurosid. Maailma juhtivad analüüsikeskused on leidnud, et fonditasud on sisuliselt ainus tõsiseltvõetav tootluse ennustaja: madala tasuga fondis kasvab sinu vara pika aja vältel tõenäoliselt rohkem kui kõrgema kuluga fondis.

Loe siin lähemalt, kui suureks tasude mõju aastatega paisub.