II osa: mis on risk ja miks turu kõikumine pole pensionikoguja vaenlane?

Selle peatüki esimeses osas vaatasime konkreetseid näiteid elust, mis räägivad ühel või teisel moel järgmisest:

Investeerimine on riskantne nagu elu üldse. Ka säravaim analüütik võib ainult loota, et tema tulevikuennustus täide läheb. Sellega tuleb leppida. Hirm riskide ees võib olla investorile sama kahjulik kui mõtlematu uljus.

Kui Eesti pensionifondid jätkavad ka tulevikus sama kartlikult nagu viimastel aastatel ja hammustavad samal ajal pensionikogujate säästudest kõrgeid teenustasusid, on meil probleem.

Avastasime, et Rootsi pensionifondid investeerivad julgemalt ja võtavad klientidelt vähem raha tasudeks. Rootsi suurim pensionifond on indeksifond. Kui meie raha kasvab Eesti pensionifondides kolm protsenti aastas ja rootslaste raha kasvab kuus kuni seitse protsenti aastas, siis kolmekümne aasta pärast on neil samade sissemaksete juures kogunenud kaks korda rohkem raha.

Rootsis on ka efektiivsem väljamaksete süsteem: iga kogutud euro annab pensionile jääjale 30% suurema eluaegse pensioni kui meie pangad ja kindlustusseltsid täna pakuvad.

Kokku saavad rootslased sama palju säästes kolm korda suurema pensioni!

See on päris kurb: kui nii jätkub, võib Eesti tulevikupensionär vaid und näha suvekodust Muhumaal või kasvõi SPA-paketist Haapsalus. Rikkamad naabrid lihtsalt maksvad üle.

Mis on risk?

Igapäeva-kõnepruugis on risk riiaka iseloomuga ähvardav kuju, kes meid nurga taga luurab.

Finantsteoorias on risk lihtsalt võimalus, et sinu investeeringutulu kujuneb prognoositust erinevaks. Hästi riskantse investeeringu puhul võib tegelik tootlus kujuneda oodatust palju väiksemaks, aga ka palju suuremaks.

Tänases maailmas peavad investorid, kes üldse ei taha riski võtta, leppima sellega, et nende raha ei kasva.

Näiteks Saksa valitsuse võlakirju võiks pidada peaaegu riskivabaks investeeringuks. Ka raha hoidmine mõne Eesti panga hoiusel on üsna väikese riskiga. Selliste investeeringute tootlus on null protsenti. Inflatsioon ja haldustasud söövad ikkagi paratamatult investori raha, nii et pensionile minekuks on tal veel vähem raha kui ta sisse maksis.

See seletab osaliselt ka meie pensionifondide nigelat tootlust: kui hoiad 40% fondi rahast pangakontol või Saksa valitsuse võlakirjades, kaob ka 40% oodatavast tootlusest.

Tõnu, ära keeruta. Kas indeksifondid siis on riskantsemad kui käsitsi juhitud fondid?

Ok, jäin pikalt arutlema. Lühike vastus: ei ole. Indeksifondides on sinu raha avatud tururiskile. Käsitsi juhitud fondides asendab fondijuht osa tururiskist inimriskiga.

Indeksifondis teenib sinu raha just nii palju, kui palju kasvab maailmaturg keskmiselt. Kui maailmaturg langeb, kaotad sama palju kui turg keskmiselt.

Käsitsi juhitud fondis püüab fondijuht turu keskmist võita. Enamasti see kahjuks ei õnnestu: maailma statistika näitab, et käsitsi juhitud fondid jäävad automaatselt juhitud fondidele enamasti alla. Nagu me juba esimeses peatükis veendusime, on turust targemat fondijuhti väga raske leida ja veelgi raskem on minul ja sinul teda enda jaoks tööle panna.

Kui sinu fondijuht on tõesti üks neist vähestest, kes suudab ennustada, milliste aktsiate väärtus kasvab turu keskmisest kiiremini; kui ta suudab osta madalalt ja müüa kõrgelt, kujuneb sinu investeering turu keskmisest tulusamaks. Kui sinu fondijuhi katsed turgu ajastada ja alahinnatud aktsiaid leida ebaõnnestuvad, kujuneb sinu investeering turu keskmisest kehvemaks.

Käsitsi juhitud fondide riskitase võib aja jooksul muutuda – näiteks kui fondijuht vahetub. Ja nagu ikka: tasuta lõunaid pole… Kui muutub riskitase, muutub ka oodatav tootlus.

2008. aasta globaalse kriisi ajal ei suutnud ükski Eesti fondijuht oma investoreid turu languse eest kaitsta – kõigi pensionifondide osakute väärtus kukkus vähemalt sama palju või rohkem kui turuindeks.

Sellegipoolest levitavad Eesti fondijuhid enesekindlalt müüti, et käsitsi juhitud fondi juht suudab “õigel ajal pidurit tõmmata”. Ja et indeksifondi kasuks otsustanud inimene peaks katsuma ise turgu ajastada ja fondidest sisse-välja keksima. Miks nad nii teevad, võin ainult arvata. Ilmselt osalt selle pärast, et nende teadmised indeksifondidest on pealiskaudsed; ja osalt selleks, et meelitada inimesi fondivalitsejale palju kasumlikumatesse kõrgete tasudega fondidesse.

Igal juhul on see halb, ohtlik nõuanne. Miks?

Nagu öeldud: indeksifondis on sinu raha avatud põhiliselt tururiskile – individuaalsed inimlikud eksimused sind ei ohusta. Aga ainult sel juhul, kui sa oled kannatlik ja ei satu turu languse ajal paanikasse ega lähe tõusude ajal ahneks.

Passiivne, indeksit järgiv investeerimisstrateegia tähendab just seda, et sa valid indeksifondi, mille investeerimisreeglid sulle sobivad, ja siis lased turul teha oma töö. Sina vahele ei sega – pühendad hoopis aega oma tööle, hobidele ja perele.

Ülekeevad emotsioonid ja kiusatus asuda “turgu ajastama” on passiivse investori kõige suurem vaenlane. Kui sellele järgi annad, loobud suurimast eelisest, mis indeksifondil on: tood vabatahtlikult mängu inimliku eksimuse riski.

Kas ma tõesti pean siis leppima, et krahhi ajal minu raha põleb?

Jah ja ei. Pensionifondidel on üks loomulik eripära, mis sind tegelikult turutormide eest kaitseb, ilma et sa ise midagi tegema peaksid.

Nimelt, teise samba süsteem hajutab sinu ostud pika aja peale. Sa paigutad pensionifondi raha vähehaaval: iga kuu ostad sa kindla summa eest fondiosakuid hetke turuväärtusega. Tänu sellele saad sa alati rohkem osakuid siis, kui nad on odavad, ja vähem siis, kui nad on kallid.

Ütleme, et saad täna Eesti keskmist palka. Siis läheb sinu pensionifondi 72 eurot kuus. Kui sel kuul on fondiosaku hind kaks eurot, saad oma raha eest 36 osakut. Oletame, et järgmisel kuul tabab maailmaturge krahh ja sinu pensionifondi osak maksab nüüd ainult ühe euro. Järgmise 72-eurose sissemakse eest laekub sinu arvele nüüd 72 osakut. (1)

Teisisõnu, kui turgudel läheb hästi ja sinu teise samba pensionikonto on vahvas plussis, lähevad uued osakud sulle kalliks maksma. Kui aga turgu tabab kriis ja sinu pensionifondi osakute väärtus langeb, saad kompensatsiooniks uusi osakuid odavamalt.

Pensionikoguja kindlustuspoliis: dollar-cost averaging

Niisugune ostude ajas hajutamine on nagu kindlustuspoliis, mis sinu investeeringuga kaasas käib. Tänu sellele tasakaalustub sinu portfell iseenesest nii, et keskmine hind, millega sa fondiosakuid ostad, on sulle soodne. Turg kõigub aasta-aastalt üles-alla, aga sina ei pea selle pärast eriti muretsema.

Inglise keeles tähistatakse sellist investeerimisstrateegiat terminiga dollar-cost averaging. Seda peetakse tõhusaks ja turvaliseks tööriistaks, mis maandab investeerimisriske ilma tootlust nullimata.

Selle peatüki alguses ütlesin, et mina plaanin oma pensionivara hoida indeksifondis ka languse ajal. Miks?

Sest ma olen omale selgeks teinud kaks asja:

1. Turgude üles-alla kõikumised on investeerimise lahutamatu osa. Minu elu vältel tabab minu pensionisääste veel mitu tõsist langust. Kuna ma kogun pensioniks üle pika aja, siis ma ei muretse lühiajaliste, ühe või mitme aasta pikkuste madalseisude pärast.

2. Kuna ma ostan pensionifondi osakuid regulaarselt ja kindlaks määratud summa eest, on minu investeeringud kenasti pika aja peale hajutatud. Senises väärtpaberiturgude ajaloos on niisugust strateegiat kannatlikult järgides olnud praktiliselt võimatu kokkuvõttes raha kaotada.

Indeksifondid ei ole vähem ega rohkem riskantsed kui käsitsi juhitud fondid. Indeksifondid pole ka mingi võluvits, mis tagab laheda elu ja igavese nooruse. Maailmaturgude kogemus ja hulk tõsiseltvõetavaid uurimusi näitab siiski, et enamikule investoritele pakub passiivne, indeksit järgiv strateegia pikaajaliselt parimat tootlust. Kui keegi teab viidata vastupidisele, andke märku ja arutame edasi!

See postitus on pikema artikliseeria neljanda peatüki teine osa. Kui sa pole varasemaid peatükke lugenud, alusta siit. Neljanda peatüki esimese osa leiad siit.

Juhend fondivahetuseks on siin:

_____________________

(1) NB! Loe 2024. aastast kehtima hakanud II samba reformi kohta, mis lubab 2% asemel II sambasse suunata ka 4% või 6% brutopalgast, kusjuures riik lisab 4%.

I osa: praktika

Pealkirjas püstitatud küsimusele vastan selle peatüki teises osas. Seal räägime teooriast ka. Kõigepealt joonistan sulle sõnadega hoopis kolm pensioni värvides visandit elust. Esimene lugu on ajast natuke ees, aga sama tõsieluline kui teine ja kolmas.

Esimene lugu: tulevik ehk kriis, mis tuleb ükskord niikuinii

Aasta on 2017+n.* Tuhanded Eesti inimesed on paigutanud oma pensionisäästud Tuleva indeksipõhisesse teise samba fondi. Tuleva jälgedes on käivitanud indeksifondid ka mitu panka.

Maailma väärtpaberiturge tabab järjekordne kriis. Indeksifondid, mis peegeldavad turgude keskmist, on languses. Halbadel uudistel ei paista lõppu tulevat – põhi võib veel kaugel olla. Kas nüüd on õige aeg “pidurit tõmmata” ja suunata oma pensionifondi osakud indeksifondist mõnesse aktiivselt juhitud fondi, mille languskõver näib olevat leebem?

Mina jätkan siiski rahulikult kogumist indeksifondis. Miks, sellest räägin selle peatüki teises osas.

* See, et kriis jälle kord tuleb, on kindel. Turud on tsüklilised heas ja halvas. Kahjuks keegi ei tea, millal täpselt.

Teine lugu: olevik

Ligi kolmandik rootslastest kogub täna teise samba pensionit Rootsi suurimas pensionifondis AP7. Indeksipõhises fondis, mille varast on aktsiatesse investeeritud 125 – 150 protsenti. See pole trükiviga. Fond on kogu vara paigutanud indeksi-aktsiatesse ning lisaks laenanud raha juurde ja investeerinud ka laenuraha indeksisse. Seda nimetatakse võimenduseks.

Tüüpiline “agressiivse” strateegiaga Eesti pensionifond on samal ajal aktsiatesse investeerinud alla kolmandiku varast, jättes 40% investorite rahast lihtsalt pangakontole seisma. Selline käitumine viitab ettevaatlikkusele või nagu Postimees hiljuti nentis, argusele.

Eesti pensionifondide juhid räägivad, et nende ülesandeks on investoreid turu kõikumiste eest kaitsta. Rootsi suurima pensionifondi koduleht ütleb üheselt, et see, kui palju fondiosaku hind inimese elu vältel üles-alla kõigub, pole pensionikogujale tähtis.

Kas Eesti pensionifondide juhid teavad midagi, mida rootslased ei tea?

Kolmas lugu: minevik ehk Eesti pensionifondide lühike ajalugu

Aasta 2002. Alustavate teise samba pensionifondide juhid Tõnno Vähk, Robert Kitt ja Vahur Madisson on kõik alla 30 aasta vanad. Nemad hakkavad esimest korda investeerima Eesti inimeste pensionisääste maailma väärtpaberiturgudele. Eesmärgiks on saavutada võimalikult suur tootlus.

Selleks investeerivad pensionifondid nii kõrge riskiga varadesse nagu seadus vähegi lubab. Fondide tulemused on esimestel aastatel väga head, ületades oluliselt maailmaturu indekseid.

Kuni saabub 2008/09 aasta finantskriiis. Eesti pensionifondide osaku hinnad kukuvad keskmiselt kolmandiku võrra. Maailmaturu indeks kukub vähem – veerandi võrra. See on loogiline. Mida kõrgemat tootlust ootad, seda kõrgem risk.

Ehmatus teeb kartlikuks

Eesti pensionifondid võtsid alguses julgelt riske. See, et globaalne finantskriis tõi kukkumise, üllatas ja ehmatas miskipärast hirmsasti kui mitte fondijuhte siis nende tööandjaid. Mõni fondijuht vahetati välja, kõik Eesti fondid muutsid oluliselt oma investeerimisstrateegiat. Vähendati aktsiate ja riskantsete võlakirjade osakaalu portfellis ning asemele tuli pangadeposiit.

Tulemuseks on see, et meie pensionifondide osaku hind kõigub viimastel aastatel tõesti vähem kui maailmaturu indeks. Paraku on seetõttu ka tootlus nigelam. Eesti inimeste pensionisäästud on teeninud viimase kriisi põhjast arvestades poole vähem kui nad oleksid võinud teenida turuindeksit jälgivas fondis. Aastatootluse vahe on peaaegu viis protsenti.

Tagasi tulevikku

See pole tühine erinevus. Kui fondijuht sind ka edaspidi riski eest “kaitseb”, hoides raha olematu tootlusega varades, koguneb sul pensioniks kordades vähem raha kui võiks.

Inimesed, kes on algusest peale kogunud pensioniks SEB teise samba fondides, on igal aastal teeninud sissemakstud summale üks kuni kaks protsenti. Hinnad on vahepeal muidugi rohkem tõusnud – reaaltootlus on negatiivne.

SEB pensionikalkulaatori andmetel saavutab 30-aastane keskmise palgaga inimene ühe-protsendilise aastatootlusega oma kogupensioniks (koos riikliku I sambaga) tänases vääringus (ehk siis inflatsiooniga kohandatult) 460 eurot kuus.

See on napilt üle kolmandiku palgast. Kolmveerand pensionist peaks selles stsenaariumis tulema riiklikust esimesest sambast, mille lubaduste pidavuse osas on paljud analüütikud täna skeptilised.

Kuue-protsendilise keskmise aastatootlusega fondis oleks pension 720 eurot kuus – alla kahe kolmandiku palgast. Üle poole sellest annaks teine sammas, mis ei sõltu valitsuse poliitilistest otsustest või riigieelarve seisust 30 aasta pärast.

Ära mõista mind valesti. Tuleva ega ükski teine indeksit järgiv või käsitsi juhitud fond ei taga sulle kindlat summat pensioniks. Aga kui fondijuht püüab investorit “kaitsta turu kõikumiste eest”, sest reklaamvoldikus ei näe need kõikumised kenad välja, on see pensionikoguja jaoks probleem. Kui sinu fondijuht keeldub riske võtmast, võtab ta sinult igasuguse võimaluse saavutada pensioniks piisav sissetulek.

Olen veendunud, et pensionifondide tänane strateegia – hoida raha võimalikult väikese riskiga varades nagu näiteks pangahoius – ei ole jätkusuutlik. Varem või hiljem nad mõistavad seda ja peavad investorite säästud uuesti paigutama kõrgema oodatava tootluse ja riskiga väärtpaberitesse. Ja siis oleme juba tuntud probleemi juures tagasi: kas sinu fondijuht ikka on turust targem?

Minu meelest ei tohiks ennast agressiivseks nimetav pensionifond vaikimisi tegutseda konservatiivselt. Enamikule pensionikogujatest on kasulik võtta riske, aga väga ettevaatlikel inimestel on võimalus valida konservatiivse strateegiaga pensionifond. Sellist otsust ei peaks fondijuht meile peale sundima.

Neljanda peatüki teises osas vaatame, mis on risk, miks turu kõikumine pole pensionikoguja vaenlane ja miks ma ikkagi tahaks hoida oma pensionivara indeksifondis ka turu languse ajal?

Kui sa pole esimesi peatükke lugenud, alusta siit. 4. peatükk jätkub siin. 

Pensioni võid koos meiega hakata koguma kohe. Juhend fondivahetuseks on siin:

28. juuli 2017: Uuendus ja uus mängukalkulaator

Aitäh Tuleva liikmetele. Tänu meie ühistule teenisin ma ühe hiireklikiga 350 eurot. Te teate juba, et olete pannud Eesti pensionituru õiges suunas liikuma. Esimene passiivse investeerimisstrateegiaga pensionifond on nüüd olemas.

Mina juba tegin avalduse oma teise samba fondiosakute üleviimiseks LHV XL fondist indeksifondi. Teen lühikese analüüsi sellest liigutusest. See on heaks näiteks sellest, miks pensionifondide teenustasude suurus nii tähtis on.

Minu pension

Kuna avaldasin enne novembri lõppu selleks soovi, vahetab LHV 2. jaanuaril mu XL fondi kogunenud osakud indeksifondi osakute vastu. Järgmise nelja kuu vältel ehk selle ajani, mil plaanin oma pensionivara üle tuua Tuleva fondi, maksan ma haldustasu 0,39 protsenti senise 1,59 protsendi asemel.

Nelja kuuga säästan teenustasude arvelt ligikaudu 80 eurot. Säästetud summa hakkab mulle ka edaspidi tulu teenima. Kui turg kasvab keskmiselt viis protsenti aastas, on mul kolmekümne aasta pärast pensionile minnes puhtalt tänu nelja kuu teenustasu kokkuhoiule 350 eurot rohkem raha.

Uuendatud 28. juulil 2017: 

Nii. Kevadel tõin ma oma vara Tuleva Maailma Aktsiate Pensionfondi. Poole aastaga olen maksnud valitsemistasu kokku 150 eurot vähem kui ma LHV vanas fondis oleksin maksnud. See 150 eurot teenib fondis mulle tulu – kui turud kasvavad lähema 30 aasta vältel keskmiselt 5% aastas, suurendab see tänane 150 eurot tulevikus minu pensionivara 700 euro võrra.

Kus on sinu II sammas täna? 

Kaalu nüüd, enne juuli lõppu, kas suunata oma pensionivara kallimatest fondidest kaasaegsesse, madalate kuludega indeksifondi. Kui teed selleks avalduse hiljemalt 31. juulil, vahetab pensioniregister sinu vana fondi osakud uute vastu septembri algul. Kui teed hiljem, aga enne 30. novembrit, siis vahetatakse sinu vana fondi osakud uute vastu alles tuleva aasta jaanuaris. See tähendaks, et peaksid neli kuud kauem kõrgemat valitsemistasu maksma. Otsustamisel arvesta järgmisega:

1. Tuleva ettepanekul on vanal fondivalitsejal nüüd keelatud võtta fondist väljumisel veel protsent sinu rahast viimaseks lõivuks. Fondivahetus ei lähe sulle midagi maksma.

2. Pensioniks kogumine on pikk mäng. Mitte keegi ei tea, milline Eesti pensionifondidest teenib lähikuudel või kogu sinu tööelu jooksul parimat ja milline halvimat tootlust. Tänu kordades väiksemale teenustasule on indeksifondidel teiste fondide ees siiski korralik edumaa. Näiteks Nordea A Pluss peab saavutama enne tasusid tervelt 1,2% kõrgema tootluse, et Tulevaga sammu pidada. LHV L ja XL peavad saama enne tasusid 1% kõrgema tootluse, et konkurentsis püsida.

3. Uuendasin ka kodukootud kalkulaatorit, mis keskendub just 4 kuu – ühe vahetusperioodi – kokkuhoiule. Sellega mängides saavad Eesti aktiivselt juhitud progressiivsete ja agressiivsete fondide kliendid lihtsasti arvutada, kui suur oleks sääst, vahetades kalli panga fondi Tuleva vastu. Lisaks arvutab kalkulaator, kui palju see sääst sinu pensioniks kasvab.

Siin on teenustasu säästu kalkulaator aktiivselt juhitud progressiivsete ja agressiivsete pensionifondide klientidele.

Graafikul pensionifondide 10 aasta keskmine reaaltootlus, 2015. aasta lõpu seisuga. Allikas: OECD

Loe ka: Kuhu sinult võetav valitsemistasu kulub?

OECD raport kinnitab, et Eesti teise samba pensionifondide keskmine kümne aasta tootlus on arenenud riikide viletsaim, vahendavad Eesti ajalehed 31. oktoobril 2016.

Elu kallinemist arvesse võttes oleme pensionifondides aastate jooksul raha hoopis kaotanud, mitte juurde teeninud. Meie pensionifondid on põletanud kümne aastaga investorite raha keskmiselt 2,2 protsenti aastas, kirjutab Postimees.

Lisaks kehvale tootlusele on meie pensionifondid ka kõige konservatiivsemad, et mitte öelda kõige aremad, lisab Postimees. Hoiuste osakaal meie pensionifondide portfellides on järjest kasvanud. Suur osa investorite rahast seisab lihtsalt intressita pangakontol.

Sama päeva pärastlõunal avaldab Postimees pankade esindajate selgitused. Neid on pehmelt öeldes kurioosne lugeda.

LHV: fondi edu ei saa mõõta investorite tulus  

LHV joonistab ühe lõiguga välja probleemi, millele olen pühendanud käsil oleva artikliseeria kolm esimest peatükki.

LHV fondivalitseja juhi Mihkel Oja sõnul ei põhine OECD arvutused osaku väärtuse muutumisel, vaid lähtuvad pensionifondidesse tehtud sisse- ja väljamaksetest. Rahavoogudega kaalutud tootlus pole aga LHV hinnangul parim vahend fondide edukuse hindamiseks.

Mida Mihkel Oja siin ütleb? Tema arvates ei näita fondi edukust see, mitu protsenti investor keskmiselt oma raha kasvatanud (või kaotanud) on.

LHV on šokeerivalt aus, öeldes otse, et investorite tulu ei ole panga jaoks fondi edukuse mõõdupuu. See otsekohesus räägib pankurite ja klientide möödapääsmatust huvide konfliktist. Miks pangale on muud näitajad kliendi tulust olulisemad, loe artikliseeria teisest peatükist: Kolm asja, mida pead teadma fondijuhtide motivatsioonist. 

Miks osaku puhasväärtuse kasv fondide tootlust üle hindab ja sinu tegelikku tulu ei näita, loe omakorda kolmandast peatükist: Kas LHV on ikka indeksist parem?

Swedbank ja SEB räägivad erinevatest reaalsustest

Swedbanki fondivalitseja juht Kristjan Tamla leiab, et Eesti pensionifondide tulemus ainult näib kehv. Seda sellepärast, et OECD arvutusmetoodika paneb suurema kaalu viimastele aastatele, mil pensionivarade kogumaht on oluliselt kasvanud.

Tamla põhjendus viitab sellele, et varasematel aastel, kui Eesti pensionisüsteem oli väike, olid tulemused head. Viimastel aastatel, kui fondide käes on rohkem raha, on tulemused kehvemad.

SEB-i fondijuht Endriko Võrklaev kinnitab ka, et tegelikult pole Eesti fondid nii viletsad nagu OECD väidab. Tema põhjendus käib siiski Swedile risti vastu.

Võrklaeva arvates paistab pensionifondide tulemus kehv sellepärast, et OECD võtab liiga palju arvesse 2008. finantskriisi eel tehtud vigu. Tema sõnul on fondide tulemused viimastel aastatel oluliselt paranenud, aga paraku mõjutab just varasem minevik keskmisi tootlusi negatiivselt.

Swedbank ja SEB räägiks justkui kahest erinevast pensionisüsteemist: esimesel läks hästi just varem ja nüüd mitte eriti, teisega on vastupidi.

Eesti inimeste rahal on läinud kehvemini kui teistel, sest kulud on kõrgemad ja ennustamise katsed ei anna tulemusi 

Kõik kolm fondijuhti räägivad ju siiski samast asjast: meie rahast. 2008. aasta alguses oli Eesti pensionifondides 700 miljonit eurot Eesti inimeste raha. Täna on fondivalitsejate hoole all ligi kolm miljardit eurot. Seega mõjutab 2008. aasta tulemus loomulikult keskmist neli korda vähem kui 2016. aasta tulemus.

Pensionikogujate rahal on Eestis aastate vältel läinud halvemini kui enamikus arenenud riikides. Isiklikult arvan, et põhjused on lihtsad: suured kulud (sealhulgas agressiivne müük ja fondivalitseja emapangalt ostetud teenused) ning ebaõnnestunud katsed turu käitumist ennustada. Loe artikliseeria esimesest peatükist, kuidas asja parandada võiks: Miks superinvestor Buffett soovitab paigutada raha indeksifondi?

Loe ka: Kuhu sinult võetav valitsemistasu kulub?

Täna, 31. oktoobril 2016 on viimane aeg Tuleva liikmeks astuda neil, kes soovivad koos asutajatega meie ühise fondivalitseja algkapitali panustada. Meilt on küsitud, kas Tuleva liikmeks astuda oleks mõistlik üle 55-aastastel inimestel, kellel pensioniiga juba suhteliselt lähedal.

Iga inimese eesmärgid ja vajadused säästmisel ning investeerimisel on erinevad. Vanus on pikemalt süvenemata tõesti üks asi, mis sinu investeerimisotsuseid võiks mõjutada. Kirjutasin hiljuti ka blogis sellest, millele erinevatel eluperioodidel raha kogudes peaks tähelepanu pöörama.

Tuleva liikmeks astumisele mõeldes on paar asja, mida pensionieale lähenev inimene silmas võiks pidada.

Kui kaalud algkapitali panustamist, siis arvesta, et see on pikaajaline rahapaigutus

Algkapitalist saab Tuleva fondivalitseja reserv, millest suurem osa läheb indeksifondide kaudu maailma aktsiaturgudele. Ajalooliselt on aktsiad tootnud kõrgemat tulu kui peaaegu riskivabad deposiidid või võlakirjad, aga on olnud ka perioode, kus aktsiad on mitu aastat järjest negatiivse tootlusega.

Ka fondivalitseja tegevuskasum, mis võimaldab algkapitali panustanutel saada dividende, tekib alles mõne aasta pärast Tuleva fondide mahu kasvades.

Isiklikult arvan, et kui sul on kindel soov raha lähema viie kuni kümne aasta jooksul kasutada, võib Tuleva algkapital olla liiga riskantne rahapaigutus. Kui turud kasvavad kenasti ja Tuleva fondid kasvavad nagu äriplaan ette näeb, on sinu raha selleks võibolla vahvat tootlust teeninud. Aga kui just järgmised aastad peaksid kujunema turgudele raskeks, läheb kauem aega.

Samas on sinu vanus siin ainult tinglik näitaja. Sama põhimõte, et algkapitali võiks olla mõistlik paigutada raha, millelt oodatakse pikaajalist tulu, kehtib ka noortele inimestele. Ja teisest küljest, kui sa oled näiteks 60-aastane hea tervisega inimene, läheb sul võibolla täna investeeritud raha tarvis alles paarikümne aasta pärast. Kui paned hoopis raha kasvama, et see lastele või lastelastele pärandada, ei mängi sinu vanus investeerimisel jällegi olulist rolli.

Pensioniboonus koguneb aastate jooksul

Kui sa algkapitali ei panusta, siis sinu otsene rahaline kasu Tuleva liikmeks astumisest tuleb pensioniboonusest. Hakkad teenima 0,05 protsenti nende teise samba pensioniosakute väärtusest, mille oled suunanud Tuleva fondi. Sinu rahaline kasu tekib vähehaaval aasta-aastalt: viis eurot iga 10 000 euro kohta aastas. Kui sa plaanid veel näiteks kümme aastat teise sambasse sissemakseid teha ja ei plaani kohe pensioniea saabudes kogu summat kindlustuslepingusse suunata, on sul ka 55- kuni 60-aastasena piisavalt aega pensioniboonust koguda, et liitumistasu tasa teenida.

Tuleva plaanib esimese sammuna luua ühe konservatiivse ja ühe agressiivse investeerimisstrateegiaga teise samba pensionifondi. Jällegi: vanus ei ole kindel määraja, kumma kasuks sina peaksid otsustama. Küsimus on eelkõige selles, kui pika aja pärast sa kavatsed tööl käimise lõpetada ja pensionivara kasutama hakata. Minu isa käib täna veel 81-aastasena tööl, samas minu abikaasa 64-aastane ema jäi juba pensionile.

Seega: otsides vastust küsimusele, millal peaksid oma teise samba ja muud pensionivarad suunama riskantsematest ja tulusamatest varaklassidest võlakirjadesse ja/ või pangadeposiiti, arvesta pigem oma vajaduste ja plaanide, mitte niivõrd numbriga passis.

Kui sul on pensionieani jäänud viis aastat, tahad kindlasti kohe esimesel võimalusel pensionile jääda, sul pole eriti muid sääste ja teine sammas saab oluliseks osaks sinu pensionist, tasub kindlasti täna suunata pensionikontole kogunenud vara konservatiivse investeerimisstrateegiaga fondi.

Kui sul on tervis korras, naudid oma eriala ning plaanid kuni kõrge eani tööl käia, pole tegelikult mingit reeglit, mis ütleks, et peaksid oma raha suunama konservatiivsesse fondi. Muidugi võiks olla midagi pangahoiusel hinge taga hädajuhtumiteks, aga jällegi: see kehtib igas vanuses inimeste kohta.

Mis veel võib sinu otsust mõjutada?

Tuleva liikmeks on astunud kümned inimesed, kes peavad isiklikust kasust olulisemaks aidata Tuleva idee teoks teha ja seeläbi teha Eesti pensionisüsteemi paremaks. Kui see ei ole sulle piisavalt hea põhjus liitumiseks, on sul tegelikult võimalik Tulevast kasu saada isegi ilma liikmeks astumata.

Esiteks saavad loodavates Tuleva fondides pensioni koguda ka inimesed, kes Tuleva liikmed pole – lihtsalt nemad ei teeni pensioniboonust. Teiseks aitab Tuleva riigil paremaid seadusi tehes pensionikogujate huve paremini kaitsta, samuti on Tuleva survel lubanud ka pangad oma fondide tasusid alandada. Tuleva liige Indrek Seppo arvestas välja, et tema säästab tänu Tuleva tuleku uudisele vähemalt 10 tuhat eurot madalamate teenustasude arvelt.

Niisiis, kui sa algkapitali panustamisest huvitatud pole ja sulle ei ole tähtis olla üks 3000-st inimesest, kes aitab Tuleva idee teoks teha, võid rahulikult oodata. Tuleva liikmeks saab astuda ka hiljem.