ehk kas LHV pensionifond on ikka indeksist parem?

Statistika olla maailma kõige suurem vale. Kas sa teadsid, et esimene teadaolev kirjalik allikas, kust selline ütlus pärineb, rääkis pensionidest?

Juuni, 1891, Suurbritannia ajaleht The National Observer:

Eesti, juuli 2016, LHV finantsportaal:

Joel Kukemelk LHV-st kirjutab klientidele, et et LHV pensionifond L on löönud indeksit. Pensionireformist saadik on fondi keskmine aastatootlus olnud rohkem kui seitse protsenti!

“Hmm, kas tõesti?” mõtles Tuleva liige Aivar*, vaadates oma pensionikonto seisu. Ta võttis pensionikeskusest oma pensionikonto andmed ja arvutas välja, et tema raha on just selles fondis teeninud vähem, kui fondivalitseja kuulutas. Samuti vähem, kui ta indeksifondis tulu oleks saanud. Milles asi?

Asi on sellest, et kõnealune graafik ei näita Aivari ega sinu teenitud tulu, vaid LHV L fondi osaku puhasväärtuse kasvu 2003. aastast tänaseni.

Mida see tähendab?

See graafik näitab, kui palju on kasvanud ühe 2003. aasta ühel jaanuaripäeval tehtud investeeringu väärtus. Kui sa oled alla 30-aastane, ei käinud sa tõenäoliselt sel ajal veel töölgi: järelikult ei investeerinud sa siis pensionifondi üldse midagi.

Kui sa juba käisid tööl, ühinesid pensioni teise sambaga ja valisid LHV L fondi, läks sel päeval sinna fondi kuus protsenti sinu tollasest brutopalgast. Kui sa teenisid sel ajal Eesti keskmist palka, läks pensionifondi napilt alla 25 euro. No vot, see 25 eurot ongi teeninud tulu keskmiselt seitse protsenti aastas. Rohkem kui indeks. Statistiliselt on kõik õige.

Aga kõik sinu järgmised teise samba maksed – olgu siis 25 või 250 eurot korraga, räägivad juba igaüks oma lugu. Nende kohta sa siit graafikust midagi välja ei loe. Sellepärast ei saa sa oma pensionivara kasvu osaku puhasväärtuse kasvu järgi hinnata.

Millal saaks sinu investeeringu tulusust osaku puhasväärtuse kasvuga mõõta?

Oletame, et sa said 2003. aasta alguses vanatädilt päranduse ja investeerisid selle raha korraga LHV fondi. Siis oleks sinu raha teeninud aastate vältel tulu just nii palju nagu see graafik näitab.

Nagu öeldud, pensioniks kogumine käib teisiti: teise sambasse ei saa keegi korraga suunata suurt summat, vaid me kõik paneme oma palgast tillukese osa kõrvale iga kuu. (1) Aga oletame siiski korraks, et sa said tädilt sellise ühekordse päranduse. Vaatame, mida sa sellest graafikust siis saaksid välja lugeda?

Keskmine tootlus oleks olnud täitsa korralik. Esimestel aastatel on fondijuht teinud julgeid otsuseid ja teeninud maailmaturgude indeksist suuremat tulu. Seesama julgus oli ilmselt põhjuseks, miks 2008. aasta globaalse kriisi ajal põrus LHV indeksist rohkem. Samas kasvasid LHV investeeringud pärast kriisi lõppu jälle paari aasta vältel indeksist kiiremini.

Üks asi jääb veel silma. 2007. aasta algul asus LHV pensionifonde juhtima tänane fondijuht Andres Viisemann. Tema juhtimise all on siiski LHV L fondi osaku puhasväärtuse kasv jäänud indeksile alla. Mispärast, ei oska öelda.

Tädi pärandus võinuks 2007. aastast saadik Andrese käe all teenida 4,2 protsenti tootlust aastas, indeksifondis aga 5,1 protsenti aastas.

Kuid see on puhas mõttemäng. Isegi kui tädi oleks sulle helde päranduse jätnud, poleks sa saanud seda ei 2002. ega 2007. aastal teise samba pensionifondi paigutada. Seadus lubab ja käsib sinna suunata väikese osa sinu palgast igal kalendrikuul.

Miks see erinevus tähtis on? 

Sa alustad investeerimist tillukeste summadega ja raha koguneb fondi ajapikku. Mida suurem summa on sinu pensionikontole kogunenud, seda rohkem mõjutab fondi osaku väärtuse kasv sinu teenistust. Lihtne – viis protsenti 25 eurost on hoopis midagi muud kui viis protsenti 2500 eurost, eks?

Vaatame uuesti seda osaku puhasväärtuse graafikut. 2006. aasta lõpuni kasvas L fondi osaku puhasväärtus indeksist selgelt kiiremini. 2007 – 2011 näeb graafik välja nagu Ameerika mäed – maailma väärtpaberiturgudel oli keeruline aeg. 2011. aasta algusest tänaseni on osaku puhasväärtuse kasv indeksile püsivalt alla jäänud. Aga sellegipoolest on L fondi osaku puhasväärtus indeksifondiga võrreldes kõrgemal, ütled sa?

Jah, aga siin tulevadki mängu rahavood ehk siis kui palju ja millal investorid raha fondi on suunanud. 2006. aasta lõpuks olid investorid LHV L fondi paigutanud 10 miljonit eurot. 2011. aasta alguseks olid pensionikogujad sisse maksnud 57 miljonit eurot. Tänaseks on investorid fondi paigutanud kokku 360 miljonit eurot.

See tähendab, et just viimaste aastate investeerimisotsused mõjutavad investorite tulu kordades rohkem kui fondi osakute väärtuse käekäik esimestel aastatel.

Seega: osaku puhasväärtuse kasv ei näita, kui hästi sinu investeeritud rahal läinud on. Et teada saada, kui palju keskmine investor on pensionifondis tulu teeninud, tuleb välja arvutada fondi rahavoogudega kaalutud tootlusmäär. Selleks on vaja natuke kannatust – tegin arvutused sinu eest ära. Pensionikeskusest saadud andmete põhjal on LHV L fondi investorid fondi loomisest saadik teeninud keskmiselt 4,5% tulu aastas. Võrdluses toodud Vanguardi fondides oleks sama investeering teeninud keskmiselt 7,8% aastas.

Aga kui palju siis just sinu teise samba raha teeninud on?

Viimane võrdlus näitab, kui palju keskmine LHV L fondi investor on teeninud ja kui palju ta oleks võinud indeksifondis rohkem teenida. Kui sa tahad teada oma pensionikonto tootlust, on tarvis välja arvutada, milline on kõigi sinu igakuiste sissemaksete tootluste kaalutud keskmine tänaseni. See ongi rahavoogudega kaalutud tootlusmäär.

Just see arvutus näitaks kõige paremini, kui head tööd on fondivalitseja just sinu heaks teinud. Vean kihla, et kõik Eesti pensionikogujad tahaksid oma pensionikonto keskmist tootlusmäära teada. Paraku ei näita seda täna sulle pensionikeskus ega ükski fondivalitseja.

Kui sul on aega ja numbrid meeldivad, saad oma teenitud tulu muidugi pensionikeskuse andmete põhjal välja arvutada. Aivar just seda tegigi. Vaatame, millist tulu tema raha LHV L fondis on teeninud.

Aivari teise samba pensionivara on LHV L fondis on teeninud keskmiselt 5,2 protsenti aastas. Vanguardi indeksifondile jääb see tulemus alla: kui Aivar oleks saanud raha indeksifondi paigutada, oleks ta teeninud keskmiselt 6,5 protsenti aastas.

Kui keskmine tootlus jääb nii LHV-l kui Vangardil samaks ja Aivari sissetulek samuti, saaks ta 34 aasta pärast pensionile minnes Vanguardi fondist kokku 34% protsendi võrra suurema pensioni kui LHV-st. See tähendab, et vanaduspõlves oleks Aivaril indeksifondi investeerides kolmandiku võrra rohkem raha kui LHV fondi investeerides.

Aivar muide on 31-aastane ja läks tööle 2002. aastal. Kui sa oled umbes sama vana, on sinu pensionivara käekäik tõenäoliselt üsna sarnane.

LHV L pensionifond on Eesti parimate seas, aga jääb maailma keskmisele alla. Valdav osa pensionikogujatest on kõigis LHV fondides saanud vähem tulu kui nad indeksifondides oleksid võinud teenida.

Muide, ma tahtsin tegelikult selle peatüki ilmumise ajaks inseneride abiga teha lihtsa kalkulaatori, mis võimaldaks sul ilma suurema vaevata arvutada välja oma pensionivara tootluse ja ühtlasi võrrelda seda nii maailmaturgude keskmise (indeksiga) kui ka inflatsiooniga.

Mul on abiks olnud programmeerijad Eesti parimatest IT-firmadest. Oleme kulutanud päris palju tunde õhtutest ja nädalavahetustest.

Pensionikeskusel, mis peab arvestust kõigi Eesti inimeste pensionivara üle, oleks väga lihtne selline kalkulaator valmis programmeerida. Meile kättesaadavate andmete abil on see osutunud seni raskemaks ülesandeks kui lootsime. Lihtsalt pensionikeskus lubab sinul oma pensionikonto väljavõtet alla laadida ainult .pdf failina, mis on arvude töötlemiseks sobimatu formaat.

Küsi kindlasti oma pensionifondivalitsejalt ja pensionikeskusest, milline on sinu pensionikonto keskmine aastatootlus.

Küsi ka võrdlust indeksi ja inflatsiooniga. Ära rahuldu puhasväärtuse graafikuga, mis sinu tulu kohta midagi ei ütle.Kui inimesed huvi tunnevad, loob pensionikeskus kindlasti võimaluse igaühel oma pensionivara tootlust vaadata ja võrrelda.

Vaatame, kes meie pensionivara tootlust arvutava ja indeksi ning inflatsiooniga võrdleva pensionikalkulaatori enne valmis saab: Tuleva, maksumaksja raha toel registriandmeid hoidev pensionikeskus, mõni tänane fondivalitseja või keegi teine!

Juhend fondivahetuseks:

4. peatükk algab siin.

* Aivari nimi on tema soovil muudetud.

** Graafik näitab osaku puhasväärtuse muutust võrreldes alguspunktiga (alguspunkt = 100). Vanguardi indeksifond koosneb 50% ulatuses Vanguard Global Stock Index Fund Investor Share-ist (VANGLVI) ja 50% ulatuses Vanguard Euro Government Bond Index Fund Investor Share-ist (VANEGBX). Mõlemad fondid on kättesaadavad Euroopa jaeinvestorile.

(1) Loe 2024. aastast kehtima hakanud II samba reformi kohta, mis lubab 2% asemel II sambasse suunata kuni 6% brutopalgast, kusjuures riik lisab 4%.

“Olen veel päris algaja investeerimismaailmas ja ei suuda otsusele jõuda, kas teha oma esimene investeering (1000 eur) Tulevasse või kuhugi mujale.”

Sellele küsimusele ühes heas investeerimisteemalises facebook-i grupis juhtis mu tähelepanu üks Tuleva liige. Samalaadne küsimus võib tekkida teistelgi tänastel ja homsetel Tuleva liikmetel. Kuna algkapitali saavad panustada esimesed 3000 liiget või inimesed, kes on liikmeavalduse teinud oktoobri lõpuks (ükskõik kumb enne kätte jõuab), on see paljudele ka üsna kiireloomuline küsimus.

Ma pole muidugi objektiivne, aga pakun siiski mõned mõtted poolt ja vastu: kas oleks mõistlik kaaluda oma esimeste säästude paigutamist Tuleva algkapitali?

Jah, kui 

1) sa tahad õppida koos teiste Tuleva liikmetega

Kui oled algaja, on mõistlik panustada sellistesse investeerimistoodetesse, mille pakkuja sinu vigadest kasu ei saa. Just sel põhjusel tuleb pankade investeerimisnõustajate soovitustesse suhtuda pehmelt öeldes suure ettevaatusega.

Ma ei arva kaugeltki, et pankades töötavad petised. Lihtsalt nende töö on teenida kasumit omanikele, mitte sulle. Nad peavad täitma müügieesmärke – sellest sõltub nende isiklik sissetulek ja karjääriväljavaated. See on probleem nii Eestis kui mujal.

Tuleva ühistu põhikirjaline eesmärk on kasvatada liikmete vara. Liikmed on omanikud. Pole mingeid eemalseisvaid investoreid, kes teenivad sinu tehingute pealt. Tuleva juhid ei anna sulle investeerimisnõu ega teeni müügikomisjoni. Nemad ja teised Tuleva liikmed jagavad teadmisi, mis võimaldavad sul ise mõistlikke otsuseid teha. Olen kirjutanud Tuleva blogis näiteks raha kogumisest elu vältel. Alustasin pensionifondide-teemalist artikliseeriat, mille esimesi peatükke saad juba lugeda.

2) sa tahad saada eakaaslaste ees edumaa, pannes oma raha varakult kasvama

Investeerimise esimene algtõde on: alusta varakult. Siis on aeg sinu parim sõber – igal aastal teenitud tulu hakkab omakorda tulu teenima. Tuleva algkapital investeeritakse passiivselt indeksifondidesse – see on sobiv strateegia pikaajalise tulu teenimiseks. Kui Tuleva fondivalitseja teenib kasumit, saad lisatulu ka.

Esimene võimalus algkapitali panustatud vara välja võtta tekib viie aasta pärast. Algajale investorile on see tegelikult pluss – ei teki kiusatust vahepeal raha mõnele kallile impulssostule ära kulutada.

3) sa tahad, et sinu rahal oleks sotsiaalne mõju

Kaasaegsed tehnoloogiad võimaldavad teha paremaid, väiksemate kuludega investeerimistooteid. Sisenemisbarjäärid finantsteenuste turule on paraku kõrged. Olen kuulnud, et inimesed on ka enne Tuleva sündi mõelnud paremate pensionifondide loomise võimalusele, aga kolme miljoni euro suuruse algkapitali nõude pärast on plaan katki jäänud.

Sellega, kuhu sa oma raha paigutad, mõjutad teadlikult või teadmatult iseenda ja teiste inimeste elukeskkonda. Kui sa algkapitali panustamist kaalud, oled ilmselt juba märganud, et Tuleva on juba käivitamisperioodil ühtteist olulist korda saatnud. Võimalik, et sulle on tähtis teadmine, et sinu raha aitab teha pensionisüsteemi paremaks kõigile Eesti inimestele.

Ei, kui 

1) sind teevad närviliseks investeerimisega seotud riskid

Indeksipõhise investeerimise eeliseks peetakse seda, et riskid on hästi hajutatud. Pikaajaliselt on turud seni pakkunud investoritele head tootlust, aga muutuvas maailmas pole minevik teatavasti tuleviku garantiiks. Kuna Tuleva algkapital paigutatakse indeksifondidesse, ei tohiks sinu raha tootlus alla jääda turu keskmisele. Aga milliseks see turu keskmine sinu elu vältel kujuneb, ei oska mina ega ükski teine inimene maailmas sulle öelda.

Rahapaigutus Tuleva algkapitali ja laiemalt väärtpaberitesse investeerimine sobib sellisele inimesele, kes mõistab, et turud on tsüklilised. Langustsükkel võib kesta kuid, aga ka aastaid – näha oma investeeringu väärtust langemas ei rõõmusta kedagi. Kui kogud pensioniks, on ka mõne aasta pikkused kõikumised sinu jaoks lühiajalised ja sa ei pea nende pärast muretsema.

Kui investeerimisrisk tekitab sinus siiski ebamugavust, mõtle tõsiselt, kas väärtpaberiturud on sinu jaoks. Sest paanikasse sattudes järskude liigutustega kahjumit piirata püüdev investor on iseenda kõige suurem vaenlane.

2) sa vajad enese motiveerimiseks rohkem põnevust

Panus Tuleva algkapitali on passiivne rahapaigutus, mille võid igapäevaselt rahulikult unustada, et keskenduda oma tööle, perele ja hobidele.

Aga mis siis, kui adrenaliin ja mängu ilu sind just innustavad? Kas sul on suur huvi ja ka piisavalt aega ise oma investeerimisportfelli koostamisega tegeleda? Just noores eas võib olla õige aeg esialgu väikeste summadega investeerides eksperimenteerida.

Võibolla leiad mõnes Eesti väikelinnas asuvas puumajas räämas puruodava korteri, mida oma jõuga korda tehes üürimiskõlbulikuks muuta? Või avastad laenuportaalis viisi, kuidas suuremat riski võttes head tootlust teenida? On tõenäoline, et mõni selline investeering osutub hästi tulusaks ja mõni läheb jälle rappa.

Just 20ndates eluaastates võid endale õppimise eesmärgil vigu lubada – pikk elu on veel ees ja jõuad juba kogemuse võrra targemana uuesti otsast alustada. Kui hästi läheb, võid mõne riskantsema rahapaigutusega juba esimestel aastatel päris vahvat tulu teenida ja see omakorda võib innustada sind rohkem säästma.

3) sul on säästetud raha lähiajal tarvis

Kas sa tahad varsti osta oma esimese kodu? Kõige kindlam on siis sissemakseks vajalik summa säästa pangahoiusele. Tuleva algkapital on pikaajaline rahapaigutus – kindlasti ei sobi see selliste säästude investeerimiseks, mida soovid lähema viie aasta jooksul kasutada.

Kokkuvõtteks

Ütled, et oled investeerimismaailmas alles algaja. Küsi endalt, kas investeerimine on valdkond, mis pakub sulle nii palju huvi, et soovid sellele kulutada suure osa oma ajast.

Kui jah, siis võid just oma elu esimestesse säästudesse suhtuda kui koolirahasse. Katseta, võta riske, aga ära liiga hoogu satu ja püüa siiski vähemalt osa investeeringutelt teenitud tulust paigutada pikaajalistesse hajutatud riskiga instrumentidesse.

Kui investeerimine mõttemänguna sulle erilist lõbu ei paku, on tõenäoliselt mõistlikum valida passiivne investeerimisstrateegia ning keskenduda enesearendusele oma valitud erialal. Siis on sul järjest rohkem sissetulekut, mida tuleviku tarbeks säästa ning ilma suurema aja- ja tehingukuluta investeerida.

Nagu teisedki Tuleva asutajad, paigutasin Tuleva algkapitali oma raha, sest usun, et see on hea oodatava tulu ja riski suhtega pikaajaline rahapaigutus, millel ei pea iga päev silma peal hoidma. Sina otsusta ise. Loodan, et ülaltoodud poolt- ja vastuargumendid on abiks.

Olen sel teemal pikemalt kirjutanud veel siin.

Eestis on vanasõna, et mida külvad, seda lõikad. Ärijuhtidel on ütlemine, et mida mõõdad, seda lõikad. Maailmas on tuntud probleem, et fondijuhtide tulemuspalk sõltub mõõdikutest, mille väärtus investoritele on küsitav.

Pikaajalise investeerimise aluseid ja indeksifonde tutvustava artikliseeria esimeses peatükis veendusime, et turust targemat fondijuhti on väga raske leida. Veel raskem on leida niisugust fondijuhti, kes oleks nii palju targem, et tagada investoritele turu keskmisest parem tootlus ka pärast tema tööga kaasnevate kuludega maha arvamist. Aga oletame, et sul tekib võimalus kasutada investeerimiseksperdi teenuseid, kelle võimeid ja oskusi sa hindad tõesti erakordseks.

Mis edasi? Ega midagi, mõtle oma eesmärgid läbi. Mida sa tahaksid, et sinu ekspert sinu jaoks teeks? Kui sa kogud pensioniks, siis sa ilmselt soovid, et sinu vara kasvaks võimalikult suureks selleks päevaks, kui tahad oma sääste kasutama hakata. Võibolla tuleb see päev paarikümne aasta pärast, aga võibolla alles 50 aasta pärast. Tõenäoliselt mitte järgmisel aastal.

1. Fondide tüüplepingud ei motiveeri fondijuhte sulle parimat tootlust teenima

Nüüd sõlmi selle eksperdiga niisugune leping, mis motiveeriks teda nende eesmärkide saavutamise nimel töötama. Kui sind huvitab võimalikult kõrge pikaajaline tootlus, on tähtis seada lepingu tingimused ka pikaajaliselt. Näiteks fondijuht võiks saada tulemustasu, ütleme iga viie või veel parem kümne aasta tagant võiks ta endale saada osa sinule teenitud tootlusest. See protsent võib olla päris kõrge: kui sina teenid hästi, võiks ka tema hästi teenida. Ütleme kasvõi näiteks viiendik (20 protsenti) sinu teenitud tulust.

Kas sinu ekspert on nõus sinuga maha istuma ja lepingutingimused läbi rääkima?

Pensionifondide ja enamiku muude pankades pakutavate investeerimisteenuste puhul pole sul kahjuks midagi läbi rääkida. Pangateller või “investeerimisnõustaja” ametinimetust kandev müügiesindaja asetab sinu ette tüüplepingu. Sinul jääb üle alla kirjutada. Keelduda sa ei saa: teine sammas on kohustuslik.

2. Pensionifondide valitsejate teenistus sõltub fondi varade mahust, mitte tootlusest

Miks ei sõltu fondivalitsejate ja fondijuhtide teenistus sellest, kui hästi nad oma tööülesannetega hakkama saavad? Sest pangal on teised eesmärgid.

See, kui head elu sinu pensionivara sulle tulevikus võimaldab, sõltub ainult ühest mõõdikust. See mõõdik on sinu raha tootlus pensionifondis sinu elu jooksul.

See, millist kasu Eesti pensionifondivalitsejate omanikud teenivad, sõltub ka ainult ühest mõõdikust. See mõõdik on fondi varade maht.

Teise samba pensionifondide varade mahtu suurendab eelkõige see, kui palju inimesi oma kohustuslikud pensionimaksed just sellesse fondi suunavad.

Sellepärast kollitavadki sind kaubanduskeskustes pensionifondide müügimehed, kes šarmi ja väsimatu järjekindlusega sind veenavad fondi vahetama. Aktiivse müügitöö peale kulub suur osa tasust, mida sa fondivalitsejale maksad. Üle poole Eesti pensionifondivalitsejate tulust läheb müügi- ja marketingikulude katteks.

Kahjuks ei kasva fondi tootlus koos varade mahuga.

Julgen väita, et Eesti pensionifondide juhtide töötasu ei sõltu täna sellest, kas nende juhitavad fondid teenivad sulle turuindeksist paremat tootlust või mitte. Kindlasti ei sõltu ühegi fondijuhi töötasu sellest, kui suur on sinu pensionivara 20, 30 või 40 aasta pärast. Kas saab mõni täna tegutsev pensionifondivalitseja need väited ümber lükata?

3. Pensionifondide juhid väldivad lühiajalisi kõikumisi, tuues ohvriks pikaajalise tootluse

Olgu, reklaam maksab raha ja müügimehed tahavad palka. Sa ostsid investeerimisteenuse, aga maksad ka turundusteenuste eest. Kuid lisaks maksad sa veel ühe teenuse eest, mida sul tarvis polnud. Selle teenuse nimi on riskide lühiajaline juhtimine.

Pensionikogumine on lihtne. Kord kuus läheb sinu eest kindel rahasumma pensionifondi kontole. Selle eest saad uusi fondiosakuid. Kui turg on parasjagu üle kuumenenud ja hinnad on väga kõrged, saad sama raha eest vähem osakuid. Kui väärtpaberid on parajasti odavad, saad rohkem osakuid. Lühiajalised kõikumised ei tohiks sulle eriti muret teha. Kui turg on tipus, on sinu pensionikontol suurem rahanumber, aga sa pead uusi osakuid ostma kallimalt, ja vastupidi.

Sinule pole niisiis vaja, et fondijuht väldiks fondiosakute suuri lühiajalisi kõikumisi. Aga seda on vaja fondivalitsejale endale. Miks?

Eespool mainisin, et fondivalitseja tulu sõltub eelkõige sellest, kui edukalt läheb fondide müük. Aga fondi, mille viimase aasta tootlus on olnud negatiivne, on väga raske kaubanduskeskustes ja pangakontorites müüa. Pangateller võib ju lühiajalise miinuse maha vaikida, aga konkurendid kasutavad seda kindlasti ära.

Mul ei ole kahtlust, et hea fondijuht suudaks kliendile selgitada, miks ta lühiajaliste kõikumiste üle pead murdma ei peaks. Pika õhtusöögi käigus suudaks ta kindlasti veenda inimesi oma fondi investeerima ka siis, kui see on kaks aastat järjest kahjumit näidanud. Need inimesed, kelle pangad on pensionifonde müüma pannud, seda paraku ei suuda. Ühel päeval müüvad nad energiapakette või krediitkaarti, teisel päeval pensionifondi. Nad on tublid töötajad, aga ei jõua kõigesse süveneda.

Ja paraku sõltub fondijuhi teenistus lõpuks sellest, kui hästi need inimesed tema fondi müüvad. Sellepärast teevadki fondijuhid just sellise toote, mis võimalikult harva miinuses on ja mille tulemused üldse võimalikult vähe konkurentide tulemusest eristuvad.

Niisiis, kui pensionifondi esindaja räägib ajakirjanduses, et lisaks kuludele ja tootlustele pakub tema fond tema fond “kvaliteeti”, siis see kvaliteet seisnebki nendes tegevustes, mida ei lähe vaja sinul, vaid fondivalitsejal: turundus ja lühiajaliste riskide juhtimine.

Kuidas investeerida pensionivara paremini?

See ei ole ainult Eesti probleem: konflikt pensioniks koguvate investorite huvide ja fondijuhtide motivatsiooni vahel teeb inimestele meelehärmi kogu maailmas. See on üks põhjus, miks indeksifondide populaarsus kindlalt kasvab.

Eelmises peatükis märkisin, et Warren Buffett soovitab oma pärijatel investeerida oma varanduse indeksifondi. Ka Yale´i ülikooli vara pikki aastaid väga edukalt juhtinud David Swensen leiab, et indeksifond on sulle tõenäoliselt parim valik. “Kui investoril pole just ligipääsu uskumatult kõrgelt kvalifitseeritud professionaalidele, peaksid nad investeerima 100 protsenti passiivselt,” selgitab ta. “See käib peaaegu kõigi erainvestorite ja enamiku institutsionaalsete investorite kohta.”

Kui sinu eesmärk on turu keskmine tootlus, on sinu eksperdiks turg ja sinu parimaks valikuks indeksifond. Indeksifondi juhtimine on tänu kindlatele reeglitele enamasti pikaajaliselt tulusam ja palju odavam. Mida odavam, seda parem – mäletad?

No näed, jõudsingi jälle indeksifondideni. Aga minu eesmärk ei ole tegelikult müüa sulle indeksifondi. Tuleva ühistu ühe asutajana on minu eesmärk astuda üks samm veel edasi.

Idee on luua selline fondivalitseja, mille omanike ja investorite ehk pensioniks koguvate inimeste huvid ei ole vastuolus. Eestis on see uudne eksperiment. Kas on kindel, et eksperiment õnnestub? Ma usun, et üks tähtis õnnestumise eeldus on olemas: Tuleva omanikud ongi inimesed ise.

Aga ma tean ka, et edu sõltub sellest, kas tänased ja homsed Tuleva liikmed oskavad seada oma fondivalitseja töötajatele sellised mõõdikud, mis tagavad neile endile just kõige parema pikaajalise tootluse. Sellepärast ma seda artikliseeriat kirjutangi – sissejuhatus on siin.

Kolmandas peatükis räägin sellest, miks pensionifondi osaku puhasväärtus ei peegelda seda, kui hästi sinu rahal läheb. Ja aitan sul oma pensionivara tegelikku tootlust mõõta.

Neljandas peatükis selgitan lähemalt, miks katsed kaotusi vältida võivad sulle pikas plaanis hoopis kahjulikud olla.

Tanel Padar on Tuleva liige ja fänn. Paar nädalat tagasi uuris ta meilt, kuidas tema saaks aidata oma fännidel meid üles leida ja liikmeks astuda.

Taneli initsiatiiv tegi meile rõõmu – tänaste liikmete ausal kogemusel põhinev soovitus on just peamine viis, kuidas Tuleva liikmeskond kasvama peaks.

Teisest küljest olime natuke kimbatuses. Nimelt oleme algusest peale leidnud, et Tuleva peaks aitama oma liikmetel raha kogumise plaanid asjalikult läbi mõelda. Ja et pole õige inimesi rikkaid pensionäre mängivate muusikute ja näitlejatega peibutada, nii nagu pangad seda teha armastavad.

Kutsusime Taneli külla ja arutasime asja. Vaatame, mis koostöö tulevikus toob, aga esialgu küsisime hoopis temalt, kuidas ta oma rahaasju juhib ja mis plaanid tal tulevikuks on. Intervjuu Tanel Padariga tegi Annika Uudelepp.

Annika: Paljud ei oleks uskunud seda, mida oled läbi teinud – ülikooli läinud, karsklaseks ja sportlaseks hakanud. Suvel ühinesid veel Tuleva pensioniühistuga ka. Mis sinuga juhtunud on?

Tanel Padar: Arvan, et mingisugune etapp elus sai ühele poole. Väärtushinnangud on ajaga muutunud. Enne polnudki õieti ükski asi oluline. Või hüva, oluline oli oma töö ära teha nii hästi kui see võimalik oli oma elustiili kõrvalt. Sain aru, et see ei paku mulle enam midagi. Tekkis tahtmine justkui muus suunas joosta.

Annika: Kuidas see krõks käis?

Tanel Padar: See oli tegelikult pikaajaline protsess, mis kestis aastaid ja mida võib nimetada mingis mõttes üleminekuprotsessiks. Vahepeal oli ikka tore sõpradega pidusid pidada. Oligi keeruline, et kui oled 15 aastaga ära harjunud, et kui on bändiga tuur, siis põhirõhk läheb ikka lõõgastumisele ja alles seejärel töötegemisele. Aga kui sa enam ei taha „lõõgastuda“ ja töö tegemine sellisel viisil ei paku enam midagi, oligi vaja mingit muutust.

Hariduse puudumine oli üks asi, millega ei saanud rock’n’rolli taha pugeda. See tegelikult ei ole rock’n’roll. Rokimees võib olla ka haritud. Ütleme, nii, et doktorikraadi nagu on Brian May’l, ma endale sihiks seadma ei hakka, aga kõrghariduse küll.

Suur muutus hakkaski pihta kooliminekust. See oli jube raske samm minu elus, et end kokku võtta ja leida 32-aastaselt kooli jaoks aega. Minna kooli endast praktiliselt poole noorematega. Ja et üldse õppida uuesti õppima, kasutama aju ja mälu ja jätma asju meelde. See oli tohutult keeruline ja väga raske, kuid sealt see ülesmägeminek pihta hakkaski. Sain oma aju jälle normaalselt tööle. No ma arvan, et mitte päris normaalselt, see on juba personaalne küsimus (naerab enda üle). Aga ma õppisin uuesti õppima. Suudan nüüd näiteks keskendunult raamatuid lugeda.

Annika: Lugedes uudiseid sinust kooli minemas ja triatlonit läbimas, tuli pähe küsimus, et kas üritad nüüd lühikese ajaga täita vana ütlust „terves kehas terve vaim“?

Tanel Padar: See, et ma tervisespordist kohe kaugemale läksin ja Ironmani väljakutse vastu võtsin, tuli sellest, et gümnaasiumi lõpetades tundsin, et mul on kohe vaja uut väljakutset. Et ma ei ole lihtsalt nii tugev, et muidu vastu panna. Tahtsin näha, et milleks ma üldse suuteline olen ja kus mu piirid on nii füüsiliselt kui vaimselt.

Annika: Küllap on need piirid ikka veel väga kaugel. Oled hakanud mõlema pikaajaliselt rahaasjade peale ja et kuidas vanaduseas ära elada. Mis sind pani Tulevaga liituma?

Tanel Padar: Pean tunnistama, et mul ei ole mingeid pensionisambaid varem kogutud. Rääkida 20ndates mehele pensionist, on justkui märja põrandakaltsuga vastu kukalt lajatamine. See on midagi nii-nii teemast väljas. 20 aastane ei mõtlegi sellele, et ta võiks kunagi vanaks saada. Mul oleks see tänase päevani tegemata, aga õnneks head sõbrad-tuttavad hakkasid kohe sotsiaalmeedias jagama Tuleva uudiseid. Ja et Tuleva käivitasid inimesed, kellest ma väga lugu pean ja sealtkaudu hakkasin ise uurima ja see tundus mulle ikka nii rebel ja äge asi. Nähes, et mis on Tuleva idee, kes on algatajad ja et kõigil on sära silmis ja et seda tehakse suure usu ja tahtmisega. See on täpselt see, mismoodi minu enda tööeetika välja näeb ja kuidas ma ise midagi teen. See kõik võitiski minu poolehoiu.

Annika: Mida su sõbrad arvavad pensioniteemadest?

Tanel Padar: Mu sõbrad on tunduvalt korralikumad kodanikud ja enamusel on tehtud nii nagu peab. Aga niipalju kui meil on jutuks tulnud, on kahesuguseid arvamusi. Mõne arvates on näiteks praegune olukord, kus fondihaldur võtab kõrget vahendustasu, normaalne. Ma loodan, et ma suudan neid ikka mõjutada. Muusikud väga tihti ei räägi pensionist. Üks põhjus on see, et palju elatakse peost suhu ja teine see, et ei mõelda nii kaugele tulevikule. Elatakse projektide nimel, näiteks, et sügiseks oleks plaat valmis. Ei mõelda, et mis siis, saab, kui oled 70. Muusiku jaoks oleks selline mõte justkui väike mojo rikkumine, tuju läheks kohe ära.

Annika: Kas looming saaks olla pensionisammas? Näiteks elada autoritasudest.

Tanel Padar: Ideaalis võikski nii olla. Aga eks see sõltub muusikust. Paljud ei kirjuta ise üldse muusikat. Aga siin tulevadki erinevad loomeliidud mängu, nii autorite kui esitajate ühing. Püüan neis isegi kaasa lüüa, et artisti ja autori poolt oleks tulevik helgem.

Annika: Kas muusikud mõtlevad, et täna lugusid tehes kindlustan endale tulevikku? Et see ongi minu pikaajaline investeering?

Tanel Padar: Jah, mina mõtlen nii. Aga tean, et paljud ei mõtle niimoodi. See sõltub, kuidas keegi on enda elu visualiseerinud. Et kas ta elab nädala, kuu, aasta või aastakümnete kaupa. Nähtavasti keegi ikka väga aastakümnete kaupa ei ela. Muusiku amet on niivõrd ebakindel ja sa pead olema ikka väga heas vormis kogu aeg, et julgeda nii kaugele tulevikule mõelda. Ma ei näe, et ma tahaks surmani laval olla. Mul on ühe sõbraga kokkulepe tehtud, et me vastastikku ütleksime üksteisele, kui meil hea maitse piir hakkab ära kaduma. Kui emb-kumb meist peaks nahkpüksi jalga tõmbama, olles ise nii 130 kilone hõrenevate juuste ja hobusesabaga kakuke. Siis peab teine tulema ja paluma lavalt lahkuda, tuletades meelde, mis me kokku leppisime ja et nüüd on see hetk käes.

Vananeda tuleb ka väärikalt ja tuleb osata õigel ajal areenilt lahkuda. Aga sul peab olema ka võimalus seda teha. Kui sa ei ole sellele varem mõelnud ja end majanduslikult kindlustanud, võib seda olla väga raske teha, kui sul pole millelegi toetuda. Siis võib see lõpp ka väga vale olla.

Annika: Kuidas sa enda tulevikku näed, kes sa tahaksid olla 20 ja 25 aasta pärast?

Tanel Padar: Ma läksin ülikooli nii huvitavat asja õppima – tehnoloogiaettevõtlus. Kõik on nii põnev, nii uus ja äge. Ma loodan, et see mind muusikamaastikult päris kõrvale ei kalluta. Tahaks teha oma asja, aga samas ka midagi muud. Ehk ka selleks, et aru saada, kui mõnus on olla nö oma liistude juures. Aga tõsi, 25 aasta pärast tahaks ikka olla heas vormis. Ja kui hääl vastu peab, siis aeg-ajalt käin ja laulan ka, aga ma arvan, et see ei ole otseselt minu põhitegevus.

Annika: Sa täna rajadki endale vundamenti, et end teistsugustes asjades teostada. Muusikal ja tehnoloogias on mitmeid kokkupuutepunkte.

Tanel Padar: Jaa, mida päev edasi, seda suuremaks läheb kokkupuutepunkt muusika ja tehnoloogia vahel. Juba praegu on võimalik salvestada erinevates maailma otsades muusikat, sa ei pea enam olema samas ruumis. Ma loodan, et ma saan need kaks asja kuidagi ühendada.

Annika: Sa oled ka muud proovinud enne kui hakkasid suurtel lavadel staarina esinema. Kuidas sa endas oma kutsumuse ära tundsid?

Tanel Padar: Jaa, seda on küsitud küll minult, et mis tööd sa päriselt teed? Et õhtul mängid pilli, aga millega sa end ära elatad? Halb uudis on, et ongi võimalik sellega ära elada. Aga ma olen kunagi tõesti päevatööl käinud kolm nädalat. Ärkasin pool kuus, sõitsin kahe erineva bussiga tööle, õhtul sõitsin jälle kahe bussiga koju tagasi, kuhu jõudsin pool kaheksa. Minu töö oli kõndida liimirulliga kolm sammu edasi ja tagasi. Nii päev otsa. Ma tegin liimpuitu. Kui ma olin kolm nädalat seda teinud, läksin raamatupidajalt uurima, et kui palju ma selle ajaga olen palka välja teeninud. Tuli välja, et olin teeninud poole vähem kui ühe kontserdiga. See jäi mu viimaseks tööpäevaks ja ma ei läinud isegi vahetusriietele ega palgale järele. Tulin tööriietega koju ära. Sain aru, et selleks valdkonnas läbi lüüa, pead olema minimaalselt tisler.

Annika: Ja tänaseks on sul on juba 20 aastat muusikukarjääri selja taga. Sul on omamoodi kõik käes, millest võib unistada – võitsid noorelt Eurovisiooni, esined täissaalidele, muutud laval järjest paremaks, hitte tuleb juurde. Kuhu edasi, millest sa praegu unistad?

Tanel Padar: Tõsi, esimese tasu esinemise eest sain 16-aastaselt. Aga muusikalises mõttes ongi keeruline, et kuhu edasi. See vanus 35 on omamoodi dilemma. Et kas mõelda nii, et püüdsin maailmas läbi lüüa, aga ei õnnestunud. Või hoopis nii, et nüüd olen piisavalt küps ja kogenud, et seda proovida. Ma mõtlen selle peale aeg-ajalt. Vaikselt liigun selles suunas oma blues bändiga. Aga annan endale aru, et see ei ole maailmavallutus, vaid ikka nišimuusika. Omas nišis on lihtsam läbi lüüa, kui näiteks popmuusikas, kust ma järjest kaugemale lähen. Seal muutub kõik nii kiiresti, et sellega ei jõua ega tahagi sammu pidada.

Annika: Kõik see, millest viimasel ajal räägid – koolikiusamine, tervislik elamine, õppimine – kas see on sinu jaoks omamoodi uus roll isiklikus arengus ja eeskujuna? Midagi sellist, kus suudad mõjutada inimesi tegema paremaid valikuid.

Tanel Padar: Ma usun küll, jah. See on minu jaoks murranguline muutus. Ma tegelikult vaidlesin aastaid vastu, kui keegi ütles mulle, et vaata, Tanel, millega sa tegeled ja et sa oled nii paljudele noortele eeskujuks. Ma ütlesin, et see pole minu probleem ja et mina elan nii nagu mina oskan ja ma ei pea kellegi teise nimel pingutama. Et mulle nii sobib ja see on minu elu. Et lastele peaks eeskuju näitama vanemad ja vaadake enne peeglisse.

Aga tänasel päeval ma näen, kuidas mind tuuakse eeskujuks ja seekord põhjendatult. See tegelikult teeb tuju heaks ja näen, et see on õige suund. Just see, mis puudutab täiskasvanuna kooli tagasiminekut. Neid inimesi on ikka väga palju, kel on gümnaasium lõpetamata. On nii tore saada tagasisidet ja kuulda, et keegi on minu eeskujul läinud kooli. Inimesed tulevad tänaval ligi, kirjutavad sotsiaalmeedias, et aitäh, ma olen ka nüüd koolis tagasi ja kui sina leiad oma elutempo juures, siis mina leian ka. See ongi suurim tänu. See omakorda sütitab mind veel midagi ära tegema. Kasvõi tervisesport või Ironman. Tean, et nüüd augustis käisid paljud inimesed võistlemas selleks, et minuga rinda pista ja et seltskondades räägiti, et kas said Padarilt pähe või võitsid. Mitte et mis su aeg oli. Ja see paneb mind pingutama, sest järgmisel aastal on uus võistlus.

Annika: Oled järjest enam mõtlemas ka rahaasjadele ja investeerimisele. Mida sa neil teemadel enda jaoks avastanud oled?

Tanel Padar: Kõige suurem taipamine ongi see, et kui pidutsemise isu otsa sai, hakkas mul raha üle jääma. Enne ei kujutanud ma ette, kui palju mul raha kulub pidutsemisele. Selliseid momente oli omajagu, kus vintis peaga sai igasugu lolle kulutusi tehtud. Siiamaani ajab naerma üks lugu, kui uudistes räägiti, kuidas keegi leidis Virumaalt põllult rahapaja. Ja selle peale tuli sõpradega lõõpides mul öösel kell neli mõte, et nüüd on küll hädasti vaja metallidetektor tellida! Järgmisel päeval ärgates avastasin, et olengi internetist krediitkaardiga sellise riistapuu ostnud. Tühistasin selle tellimuse, bluffides, et mu üheksa-aastane poeg müras natuke. Kuigi tegelikult oli see üheksa-aastane mina…

Nüüd uurin suure huviga investeerimise võimalusi ja mõte finantsvabadusest on pannud mind rahaasjadele üldse teist moodi mõtlema. Kunagi hakkasin investeerima väärtuslikesse kitarridesse, neid on mul praeguseks mitukümmend. Aga neid peab hooldama ja nendega mängima, mis võtab aega. Praegu hoian silmad-kõrvad lahti erinevate investeerimisvõimalustele ja tegutsen teadlikumalt. Näiteks Tuleva blogi ja Faceboooki postituste lugemine on väga kasulik olnud.

Annika: Sa otsustasid panustada suure summa ka Tuleva algkapitali. Mis sinu jaoks olid argumendid, et seda teha?

Tanel Padar: Algul panin 6000, hiljem suurendasin seda summat 10 000 eurole, kui olin enda jaoks põhjalikumalt läbi mõelnud. Ma arvan, et selline ühekordne investeering aitab mul tagasi teha seda, et ma pole siiani pensioniks raha kõrvale pannud. No ja tegelikult on ikka hea tunne investeerida koos selliste inimestega nagu Indrek Neivelt. Nii et kõik, kes tahavad investeerida koos Indrek Neiveltiga, tulge Tulevasse!

Hmm, kuidas see mõte küll videos välja näeks? Vaata ja jaga sõpradega!

Seeriast “Mida fondijuht teeb ja kellele teda vaja on? Indeksfondid ja pikaajalise investeerimise ABC“

Oled kuulnud efektiivsete turgude hüpoteesist? Ära muretse, see pole midagi üle jõu käivat.

Väärtpaberite hindu mõjutab hulk faktoreid – näiteks info ettevõtete majandustulemuste kohta, ennustused majanduskasvu kohta jne.

Tänapäevase finantsmõtte üks nurgakivi on, et väärtpaberite hinnad turul peaksid alati peegeldama kogu asjakohast infot. Seepärast pole ühelgi investoril võimalik pika aja vältel järjekindlalt turu keskmisest paremat tootlust teenida. See ongi efektiivsete turgude hüpotees. Teooria.

Ometi oleme kõik kuulnud lugusid erakordselt edukatest investoritest. Näiteks Warren Buffett, kes alustas 170 000 dollariga ja kasvatas oma varanduse väärtpaberitesse investeerides kuuekümne aastaga 65 miljardi dollarini. See on tegelikkus. Või vähemalt üks erandlik näide tegelikkusest.

Mis toimub? Just see vastuolu teooria ja praktikast võetud erandite vahel on põhjus, miks rahamaailm on täis müüte ja tuliseid vaidlusi. Analüüsikeskused on kogunud palju tõendusmaterjali selle kohta, et turud ei ole tegelikult efektiivsed. Rahanduse uuem, käitumuslik suund, püüab arvesse võtta, et investorid on inimesed, mitte külmalt kasumit maksimeerivad robotid. Inimlik emotsionaalsus tekitab turul mulle ja paanikaid.

Kogenud finantshai peaks suutma niisugusi asju ette ennustada. Oskuslikult “pidurit või gaasi vajutades” võib ta turu keskmisest paremat tulemust teenida. Ka Eestis tegutsevad pangad püüavad sind veenda, et neil on tööl ekspertidest fondijuhid, kes suudavad sinu raha turgude keskmisest kiiremini kasvama panna.

Kõik tahavad olla turust targemad, aga enamikul see ei õnnestu. Lühema aja jooksul mõnedel õnnestub, pikema aja jooksul õnnestub üksikutel. Lootus siiski püsib. Iseenda ja potentsiaalsete klientide veenmiseks toovad eksperdid mängu järjest keerukamad terminid ning fantastilisemad arvutused.

Kui matemaatika pole sinu suur kirg, ajab numbrite ja rahandus-slängi rägastik sind segadusse. Aga hoia pilk lihtsatel põhitõdedel ja asjad ei olegi nii keerulised.

Mõtle korraks: kes on see ime-inimene, kes sinu rahale peaks turust parema tootluse tagama?

Esimene võimalus: mis siis, kui Buffettil on lihtsalt õnne olnud?

Niisiis, millised on võimalikud põhjused, et mõnedel investoritel õnnestub turgu võita? Tuleme korraks tagasi Warren Buffetti näite juurde. Buffett on erakordselt edukas investor – see on selge. Miks?

Esimene võimalus: tal on lihtsalt täitsa kogemata vedanud. Uskumatu, eks? Et kellelgi nii pika aja vältel nii palju järjest juhuslikult “veab” nagu Buffettil, on tõesti väga ebatõenäoline, aga siiski põhimõtteliselt võimalik.

Samas see, et mõned investorid puht-juhuslikult saavutavad teatud ajaperioodidel turu keskmisest parema tulemuse, pole ainult võimalik, vaid päris kindel.

Üsna kindel on ka see, et kui kellelgi mõnda aega hästi läheb, hakkab ta ennast pidama eksperdiks ja otsima järjest mitmekihilisemaid põhjendusi oma edule. Amazon-is on müügil hulk raamatuid autoritelt, kellele on rohkem kui korra naeratanud lotoõnn ja kes nüüd õpetavad teistele “lollikindlaid strateegiaid”, kuidas loteriiga raha teenida. Veel rohkem on investeerimisõpikuid inimestelt, kellel on vedanud väärtpaberiturul…

Warren Buffett ise on ühes oma ammuses kõnes toonud lõbusa näite sellest, kuidas ka kulli ja kirja viskamise võistluses lühikese ajaga tekivad “eksperdid” – inimesed, kelle münt langes juhtumisi palju kordi järjest õiget pidi maha ja kes seeläbi miljonäriks said. Sellised õnnelikud kaotavad varsti pea, ennustas Buffett. “Nad hakkavad tõenäoliselt kirjutama raamatuid teemal “Kuidas ma tegin ühest dollarist miljoni 20 päevaga, töötades igal hommikul 20 sekundit”. Tuleb tuttav ette?

Teine võimalus: Buffett on targem kui teised

Või suudab Buffett siiski ennustada midagi, mida teised ei suuda?

Warren Buffettit ja veel mitut maailmakuulsat superinvestorit ühendab üks asi – nad õppisid Columbia Ülikoolis väärtuspõhist investeerimisloogikat õpetanud kuulsate professorite Benjamin Grahami and David Doddi käe all. Graham ja Dodd õpetasid oma tudengeid otsima ebakõlasid ettevõtete aktsiate turuhinna ja äride tegeliku väärtuse vahel. Sama õpetavad tuhanded professorid sadades ärikoolides üle maailma. Võibolla olid Graham ja Dodd paremad õpetajad. Võibolla oli Buffett eriti hea õpilane.

Kolmas võimalus: siseinfo

Kuidas Buffett ikkagi leiab neid ebakõlasid turuhinna ja väärtuse vahel, mida ülejäänud investorid pole märganud? Võibolla on tema käsutuses siseinfot, mida teistel ei ole? Seegi on võimalik, sest tegemist on tänaseks väga mõjuka inimesega, kelle juures käivad tähtsad inimesed tähtsaid jutte ajamas.

Ehkki väärtpaberiturgudel on siseinfo kasutamine rangelt piiratud, on võimukatel suurinvestoritel tahes-tahtmata parem ligipääs maailma börsifirmade direktoritele, perekondlike suurettevõtete omanikele, juhtivate investeerimispankade analüüsimeeskondadele ja teistele infokandjatele. See annab neile teatud eelise.

Kuidas hinnata fondijuhti?

Tõenäoliselt mängivad Buffetti edus rolli kõik kolm faktorit: õnn, mõtestatud analüüs ja parem ligipääs infole. Oluline on see, et tegemist on väga erandliku investoriga. Ja isegi Buffetti puhul ei julgeks ma ennustada, kuidas tal edaspidi läheb.

Aga kuidas siis ära tunda, kas ka sinu fondijuht on selline erand?

Kuigi minevikusündmused ei ole kõige parem viis tulevikku ennustada, oleks alustuseks ikkagi mõistlik vaadata, kuidas tal seni läinud on. Kui tema juhitud fondid on seni turule alla jäänud, pole ju erilist põhjust loota, et ta on seni oma annet varjanud, ja et edaspidi läheb paremini. Ükski täna Eestis tegutsev pensionifondi juht ei ole turgu pika aja vältel võitnud.

Kui sa siiski leiad mõne inimese, kes seni on turu keskmisest edukam olnud, tuleta meelde need kolm edu faktorit, millest ülevalpool juttu oli: õnn, võime turu käitumist ennustada ja keskmisest parem ligipääs infole.

Vaata inimesele silma ja küsi mõned küsimused. Kas võiks eeldada, et tema turuanalüüs on teiste omast oluliselt targem? Kas ta käib rahvusvahelise rahamaailma võimsatega regulaarselt lõunat söömas? Või on tal seni lihtsalt vedanud?

Viimane on kõige tõenäolisem. Kui see on sinu rida, võid ju konsulteerida mõne astroloogiga, et teada saada, kas tal ka edaspidi õnne võiks olla. Aga tõsiselt, nendele küsimustele vastuseid otsides pea meeles kahte asja.

Esiteks, sa ei otsi lihtsalt asjalikku inimest. Sa otsid erandit. Maailmakogemus näitab, et keskmine fondijuht ei suuda turgu võita. Väga raske on leida inimest, kes oleks pika aja vältel üksi targem kui miljonite inimeste “kollektiivne tarkus”.

Teiseks, vean kihla, et sinu fondijuht peab ennast keskmisest paremaks siis, kui ta on väga hea, ja ka siis, kui ta on täielik käpard.

Mäletate seda kuulsat katset 1980ndatest aastatest: psühholoog Ola Svenson palus 161 üliõpilasel hinnata, kas nad on keskmisest paremad või keskmisest halvemad autojuhid. Juhuslikus valimis peaks umbes pool inimestest olema keskmisest paremad ja teine pool keskmisest halvemad, eksole? Ometi arvas valdav osa küsitletutest, et just nemad on keskmisest paremad.

Niisiis. Sinu fondijuhi enesehinnang sõltub sellest, kas ta leiab viise, kuidas ennast veenda, et ta pole keskmine – isegi kui kogemus näitab vastupidist. Tema sissetulek sõltub sellest, kas ta suudab sind veenda, et ta pole keskmine. Sinu sissetulek sõltub sellest, kas sa suudad tema võimeid realistlikult hinnata.

Kui sa ei pea ennast asjatundjaks, on sul mõistlikum usaldada tõenäosust: enamik fondijuhte turgu ei võida ja tõenäoline on, et sinu fondijuht on enamuse seas. (Kõrvalmärkus: see, et sa ennast asjatundjaks ei pea, on muide hea märk: vähemalt ei ohusta liigne enesekindlus sinu võimalusi mõistlikku pikaajalist tulu teenida.)

Niisiis, turu keskmist võidavad pika aja vältel vaid üksikud. Kuna keegi ei tea kindlalt, miks need üksikud nii edukad on, siis pole ka mineviku edu tuleviku tagatiseks. See võib olla põhjus, miks Warren Buffett soovitas oma pärijatel investeerida oma pensionivara madala kuluga indeksfondi.

Mina ja teised Tuleva asutajad usume ka, et regulaarselt väikeste summadega investeerivale inimesele on kõige mõistlikum panustada indeksifondi. Pensioni teise sambasse koguja on just seda tüüpi investor. Aga mis see indeksifond on?

Mis on indeksfond?

Väärtpaberiindeks on lihtsalt üks kujuteldav väärtpaberiportfell ehk nimekiri, mis sisaldab väärtpaberite nimesid ja osakaale. Neid nimekirju on palju – kõige tuntumad indeksite koostajad on S&P, MSCI ja Financial Times.

Indeksfond on fond, mis automaatselt järgib valitud ühte või mitut niisugust indeksit. Ehk siis, indeksifond ostab ja hoiab neid väärtpabereid, mis on indeksi-nimekirjas, just selles osakaalus nagu see nimekiri ette näeb.

Enamik kaasaegseid indekseid arvestavad väärtpaberite osakaalu määramisel lihtsalt nende turuväärtust. Näiteks, Apple’i osakaal maailma kõige laiemast aktsiaturu indeksist (MSCI ACWI) on 1,5%. See tähendab, et seda indeksit järgivasse indeksfondi laekuvast rahast läheb poolteist protsenti automaatselt Apple’i aktsiatesse.

Teisisõnu, sinu raha jaotub väärtpaberite vahel võrdeliselt kogu turu jaotusega. Kui sa usud, et turud on efektiivsed, on see väga hea: sa saad ilma suurema vaevata kasu turu kollektiivsetest otsustest – ükskõik, mis faktorid neid mõjutasid. Kui sa ei usu, et turg on päris efektiivne, on indeks ikkagi üks lihtne ja tänu sellele odav viis väärtpaberiportfelli hajutamiseks.

“Odav” on võtmesõna. Tähtis on meeles pidada, et investeerimissõnastikus on “odavam” ja “parem” peaaegu sünonüümid. Mida suuremad on investeerimisfondi valitseja tegevuskulud, seda suurema osa fondi tootlusest söövad teenustasud ära. Mõned fondivalitsejad räägivad sulle vastupidist, tuues võrdlusi Stockmanni ja Säästumarketi või iPhone’i ja Nokia tellise vahel. Võta neid võrdlusi hoiatusena rääkija usaldusväärsu(setu)sest.

Ka indeksfondi tootlus ei ole kunagi täpselt võrdne turu keskmise tootlusega. Kui fondi kogukulumäär on näiteks 0,65%, on indeksifondi tootlus alati just 0,65% madalam indeksi tootlusest.

Näiteks, kui turg kasvab aastas keskmiselt viis protsenti, siis 1000 eurot, mis sa algul investeerisid, on kümne aastaga kasvanud 5 – 0,65% = 4,35% võrra aastas. Sul on nüüd 1531 eurot.

Mis siis, kui su 1000 eurot oli aktiivselt juhitud fondis, mille juht tegi häid otsuseid ja saavutas turust parema tootluse: ütleme, 6% aastas enne tasusid. Kui nüüd selle fondi kogukulumäär on 3% aastas , siis on sinu raha tegelik tootlus aastas 6 – 3 = 3%. (Betterfinance.eu arvab, et just see on tänaste Eesti pensionifondide keskmine.) 10 aasta lõpuks on sul 1344 eurot.

Aktiivselt juhitud fondil võib muidugi minna veel paremini, aga võib minna ka halvemini. Eesti fondijuhtidel on seni läinud halvemini.

Indeksifond tagab sulle alati turu keskmise lähedase tootluse. Mitte parema, aga mitte ka halvema. Milline see tootlus sinu tööelu vältel olema saab, ei tea keegi ette ennustada. Aga kui sa 20 aasta pärast lehest loed, et maailma väärtpaberiturud on viimase kahe kümendi jooksul keskmiselt teeninud x protsenti aastas, võid üsna kindel olla, et sinu pensionikonto aastatootlus sellest palju ei erine.

Maailmas on odavaimate indeksfondide kulumäär 0,1% või vähem. Tuleva eesmärk on otsida võimalusi, kuidas need fondid meie liikmetele kättesaadavaks teha. Takistuseks on täna meie pisike turg, aga peamiselt seadustega pandud piirangud. Tehnoloogia arenedes on turu suurus järjest vähem tähtis. Seadusi saab pensionikogujate huvides muuta ja mida rohkem meil on liikmeid, seda tugevamaks partneriks valitsusele oleme.

Järgmises peatükis kirjutan sellest, mis fondijuhte motiveerib. Kui oled Tuleva liige, kommenteeri ja küsi lisa meie facebook-i grupis või saada mulle e-mail.

Pensioni ületoomine Tuleva indeksfondi võtab paar minutit. Selleks ei pea olema Tuleva liige ja see ei maksa sulle midagi, hoiad hoopis teenustasudelt kokku.