Tuleva 2023. aasta tegevusaruanne

Jaga sõbraga:

Head Tuleva liikmed ja kaasinvestorid!

Kui sul on 90 sekundit:

Kogumise edu valem on lihtne: alusta varakult, säästa võimalikult palju ja hoolitse, et su vara teeniks korralikku tootlust. Meie, Tulevas kogujad, tegime lõppenud aastal pika hüppe edasi:

  • 102 miljonit eurot tuleviku tarbeks kõrvale pandud
    Just niipalju tegime üheskoos aastaga oma teise ja kolmandasse sambasse sissemakseid. Neist üle poole läks meie kolmanda samba fondi ja meie kogujad saavad nüüd kevadel riigilt ligi 12 miljonit eurot tulumaksu tagasi.
  • Meie tootlus ei jää maailmaturu keskmisest palju maha
    Viimase viie aastaga on Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi osaku hind kasvanud keskmiselt 10,6% aastas. Me ei teeskle, et me oskame tulevikku ennustada ja öelda, milline saab tootlus olema järgmise 5 või 10 aasta jooksul. Me teame samas, et kõige kindlam viis hea tulemus saavutada on madala kuluga aktsiatesse investeerivas indeksifondis.
  • Mida rohkem inimesi koos kogub, seda madalamaks lähevad tasud
    Tuleva pensionifondide maht on jõudnud juba 700 miljoni euroni ning kogujate arv 70 tuhandeni. Nii saime lõppenud aastal jälle tasusid 0,02 protsendipunkti võrra alandada. 

Sel aastal on veelgi lihtsam rohkem säästa. Tuleb teha lihtsalt avaldus oma teise samba sissemaksete suurendamiseks. See võtab 2 minutit ja enamikul inimestel isegi ei vähenda netopalka. 

Pikemalt:

Tulevat asutades tegime mõne olulise valiku. Me tahtsime, et meie fondid oleksid madala tasuga, sest madalad tasud on ainus tõestatud viis pikaajalise tootluse suurendamiseks. Me tahtsime ka seda, et Tuleva tasud oleksid madalad sellepärast, et meie tegevuskulud on madalad, mitte sellepärast, et mõni kallim toode kahjumi kinni maksaks.(1)

Investeerimisäri on mastaabiäri. Kui kulud on kontrolli all, siis on võimalik mahu kasvades tasusid alandada. Just tänu mahu kasvule oleme saanud oma tasusid järjekindlalt alandada. Tegime seda ka lõppenud aastal. Meie pensionifondides maksavad kogujad praegu keskmiselt kaks kuni viis korda vähem kui pankade fondivalitsejate fondides.

Graafikul on teise ja kolmanda samba pensionifondide keskmised tasud fondivalitsejate kaupa. Allikas: Pensionikeskus

Tasub veel kord meenutada, miks me nende tasude pärast nii muretseme. Tähtis on ju tootlus. Muidugi on tootlus kõige tähtsam. Fondijuhid püüavad tihti jätta muljet, et kõrge tasu annab lootuse ka suuremale tootlusele. Aga statistika näitab üht: mida vähem tasudeks maksad, seda paremad eeldused on head tootlust saada (2).

Kasv on meie missiooni täitmise parim mõõdik

Meie missioon on aidata võimalikult paljudel Eesti inimestel oma elu teiseks pooleks piisavalt kapitali koguda. Varade mahu kasv on seepärast kahekordselt oluline. Esiteks aitab kasv tasusid alandada. Aga teiseks on vara meie fondides ju inimeste kapital ja suurem osa  meie kasvust tuleb inimeste sissemaksetest. Seega – mida rohkem on vara Tuleva fondides, seda rohkem inimesed säästavad. Võtsime eesmärgiks kasvatada varade maht 2027. aasta lõpuks 2,5 miljardi euroni.

Graafikul on Tuleva pensionifondide varade maht. Allikas: Pensionikeskus ja Tuleva

Me fondide varade maht kasvab praegu kiirusega 40% aastas. Mida see tähendab? Eelmisel aastal lisasid meie kogujad regulaarsete sissemakstena teise ja kolmandasse sambasse 102 miljonit eurot (2022. aastal 83 miljonit) ning tõid teistest fondidest üle 71 miljonit eurot (2022. aastal 38 miljonit). See on kokku 173 miljonit eurot ehk 40% meie eelmise aasta alguse varade mahust. Eesmärgini jõudmiseks peame hoidma oma kasvutempo kõrgemal kui 35% aastas.

Kasvu saavutamiseks tuleb investeerida 

Finantsmaailm on keeruline ja täis infomüra. Tulemuseks on see, et segaduses inimesed lükkavad oluliste investeerimisotsuste tegemist lõpmatult edasi. Näiteks otsuseid, millises fondis pensioniks koguda.  

Tulevat alustades jõudsime veendumusele, et peame inimestele rääkima kogumisest lihtsalt ja selgelt. See sai kirja ka Tuleva põhikirja. Meie ülesanne on kergesti mõistetavat teavet andes muuta pensionikogumine läbipaistvaks, levinuks ja arusaadavaks tegevuseks kõigile Eesti inimestele. 

Oleme aastate jooksul investeerinud sellesse väga palju tööaega. Avaldame blogipostitusi, kirjutame ja esineme meedias ja teeme sotsiaalmeedias kampaaniaid. Sellel on oluline mõju: kasv on kiirem siis, kui oleme teavitustegevuses aktiivsemad.

Varade maht kasvas ka turu ja riigi kompensatsioonimakse mõjul

Meie varade mahtu mõjutavad lisaks sissemaksetele ja ületoodud varadele ka muud tegurid. Eelmisel aastal lisas näiteks jaanuaris makstud riigipoolne kompensatsioon meie kogujate teise samba varale 25 miljonit eurot ja maailmaturu (ning seega ka meie fondide osakuhinna) kasv 92 miljonit eurot. Need on mõjutajad, mida me ei kontrolli ja seepärast neid oma kasvumäära mõõdikusse sisse ei arvuta. Aasta varem olid samad tegurid hoopis kasvu vähendavad: turulangus vähendas meie varade mahtu 57 miljonit eurot.

Diagrammil on Tuleva kasvu allikad 2023. aastal.
Tuleva fondidest lahkub väga vähe inimesi

Meie varade mahtu vähendasid eelmisel aastal 14 miljoni euro (2022. aastal 12 miljoni euro) võrra inimesed, kes oma vara teisest või kolmandast sambast välja võtsid. Lisaks viisid kogujad mõnesse teise pensionifondi üle 12 miljonit eurot (2022. aastal 9 miljonit eurot). 

Muideks, minult on küsitud, miks me teise fondi lahkujate ja raha väljavõtjate vara ei võta oma kasvumäära arvutusse sisse. Kas õigem poleks vaadata sissetulnud raha n-ö netobaasil, kus on sissetulevast rahast maha arvutatud väljaminev raha? Minu arvates ei ole.

Esiteks, pensionisammastes olev raha on mõeldud kasutamiseks. Mõned inimesed hakkavad seda kasutama pensionieas, mõned varem. Meil võib olla eriarvamus selle kohta, kas teine sammas on mõistlik enne pensioniiga välja võtta, aga me ei saa kuidagi oma töö edukust mõõta sellega, kui inimesed oma kogutud raha vähem kasutusele võtavad.

Teiseks, muudesse fondidesse lahkujate hulk on nii väärt kvaliteedimõõdik, et seda ei taha kuidagi teiste näitajatega segamini ajada. Minu arvates ei peaks kogujal olema mingit põhjust oma teine või kolmas sammas kuhugi teise pensionifondi viia. Kui nad seda siiski teevad, ei ole nad järelikult rahul. Ennekõike võib arvata, et oleme jätnud midagi tegemata siis, kui inimene meiega liitus.

Graafikul on teise samba pensionifondidesse vahetusavaldustega laekuva või väljamineva raha hulk protsendina fondivalitseja teise samba varade mahust vahetusperioodide kaupa. Allikas: Pensionikeskus
Graafikul on teise samba pensionifondidesse sisse tehtud vahetusavalduste maht protsendina fondivalitseja varade mahust vahetusperioodide kaupa. Allikas: Pensionikeskus

Paljud kiirelt kasvavad firmad ei märka tihti, et kiire kasvu tagajärjel liitub nendega kliente valel põhjusel. Näiteks jääb neile vale ettekujutus fondi tootluse või riski kohta. Sellised kliendid lahkuvad esimese võimaluse saabudes. Eesti pensionifondid on hea näide: meie lisame uusi kogujaid teises sambas kõige aeglasema tempoga. Samas kasvame kõige kiiremini, sest meilt inimesed ei lahku.

Meie fondid kasvavad maailmaturu tempos

Maailmaturgudel oli hea aasta. MSCI ACWI indeks kasvas eurodes mõõdetuna 18%. Viimase viie aasta keskmine kasv on olnud indeksil 12,5% aastas. Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi ja Tuleva III Samba Pensionifondi osaku hinnad kasvasid aastaga 19%. Viie aasta kasv on meie teise samba fondil olnud 10,6% aastas. 2023. aasta alguses müüsime fondist maha viimase tüki võlakirju – seega edaspidi peaks meie mahajäämus maailmaturust olema tasude suurune. 

Tuleva III Samba Pensionifondil veel viit tegevusaastat täis ei ole. Fondi kolme aasta keskmine tootlus edestab meie teise samba fondi oma 0,7% võrra aastas, kuna selles fondis saime maksimaalsele aktsiate osakaalule üle minna varem.

Graafik: Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond, EPI indeks, maailmaturg ja inflatsioon.

Viimased viis aastat on arengumaade aktsiaturgude tootlus arenenud riikide omale tublisti alla jäänud. MSCI Emerging Marketsi indeksi tootlus on olnud keskmiselt 4,4% aastas, samal ajal kui arenenud riikide indeksi, MSCI World tootlus on olnud 13,6% aastas. Seepärast on ka Eesti indeksifondide tootlused päris oluliselt erinenud: kõige paremini on läinud ainult arenenud riikidesse investeerival Swedbank 1990-99 indeksifondil. Maailmaturgu tervikuna jäljendaval SEB indeksifondil ja meil, kelle portfellis on veidi üle 10% arengumaade aktsiaid, on läinud keskmiselt. Oluliselt suurema kaaluga arengumaadele panustaval LHV indeksifondil on läinud kõige kehvemini. (3)

Kas koguja peab nüüd pingsalt indeksifondide vahel valima hakkama? Minu arvates ei pea. Kõik indeksifondides kogujad on teinud hea valiku ja tänu madalamatele tasudele on neil väga head eeldused pikaajalise hea tootluse saavutamiseks. Mulle meeldiks muidugi, kui kõik valiksid Tuleva fondi, aga pankade indeksifondid on ka täiesti sobiv valik. 

Kõrged intressimäärad vähendasid veidi võlakirjainvestorite kaotusi

Vähe on inimesi, keda pole puudutanud see, et intressimäärad on viimase kahe aasta jooksul kiiresti tõusnud. Kui 2022. aastal tähendas intressimäärade tõus seda, et maailma võlakirjaturgudel oli väga halb aasta, kuna varem madala intressimääraga võlakirjade hinnad langesid, siis lõppenud aastal tähendasid kõrged intressimäärad seda, et võlakirjainvestorid teenisid suuremat intressitulu. 

Graafik: Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifond, EPI-00 indeks, maailma võlakirjaturg ja inflatsioon. Allikas: Pensionikeskus ja Eurostat

Maailma võlakirjad andsid eurodes mõõdetuna eelmisel aastal 4,6% tootlust. Viie aasta keskmine tootlus on võlakirjadel siiski negatiivne: keskmisel -0,3% aastas. Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondi osaku hind kasvas aastaga 5,1% ja viie aasta tootlus on olnud -1,2% aastas. 

Jätkusuutlikkuse filtri rakendamine ei ole tootlust mõjutanud

Eelmine aasta oli esimene, mille tegime tervikuna läbi jätkusuutlikkuse filtrit (ingl ESG Screen) rakendava investeerimisportfelliga. 2021. aastal tegime otsuse, et meie fondide aktsiaportfellides ei tohi olla enam olulisematele jätkusuutlikkuse kriteeriumitele mittevastavaid ettevõtteid. Kasutame selleks maailmas enamlevinud “ESG filtriga” BlackRocki indeksifonde, mis jätavad maailma 3000 suurimast ettevõttest välja ca 200 (umbes 5–6% turuväärtusest).

Seadsime endale kriteeriumiks, et jätkusuutlikkuse poliitika rakendamine ei tohi tõsta meie fondide jooksvaid tasusid ning ei tohi muuta meie eesmärki saavutada maailmaturu keskmine tootlus. Minu kogemus näitab, et näiliselt progressiivsed või “rohelised” finantstooted kipuvad olema vabandus suuremat tasu võtta, mis omakorda viib kehvema tootluseni.

Meie fondide võrdlusindeksiks on jätkuvalt kõiki maailma suurimaid börsiettevõtteid sisaldav MSCI ACWI. Kui möödunud aastal oli ESG filtrit rakendava portfelli tootlus veidi (ca 1,5%) parema tootlusega tavalisest, siis viie aasta keskmine tootlus erineb vaid komakohaga (+0,4% aastas ESG filtriga portfelli kasuks).

Meie eesmärk on sihikindlad kogujad

Täna säästab enamik inimesi Eestis liiga vähe selleks, et neile vanaduspõlveks piisavalt kapitali koguneks. Ka Tuleva 70 000 kogujast kogub meie hinnangul piisavalt alla 5000 inimese. Eestis tervikuna on pilt veelgi nukram. Kolmandasse sambasse teeb sissemakseid ainult 100 000 inimest ja nende keskmine sissemakse on alla 5% palgast. 

Graafikul on Tulevas kogujate arvu jaotus vastavalt tootekasutusele. Allikas: Tuleva

Seepärast võtsime eesmärgiks mitte lihtsalt kogujate arvu kasvatamise, vaid just sihikindlate kogujate lisamise. Sihikindel koguja on see, kes kogub meie teise samba fondis ja lisaks säästab kolmandasse sambasse vähemalt 10% palgast või maksimumi (6000 eurot aastas). Ehk see on inimene, kes säästab 15% või enam oma sissetulekust.

Enamikul kogujatest on piisava säästumäärani jõudmisel veel mitu sammu minna. Lõppenud aastal tegime siin järgmiseid edusamme:

  • Mõlemas sambas kogujate arv kasvas 3270 inimese võrra 19 851ni.
  • Kolmanda samba sissemaksed kasvasid 28%, sealhulgas “vanade kogujate” (need, kes tegid sissemakseid ka 2022. aastal) maksed kasvasid 27%.
Graafik: III samba sissemaksed 2019–2023. Allikas: Rahandusministeerium. 2023. aasta puhul Tuleva hinnang.

Meie sihikindla koguja mõõdik on kindlasti lihtsustav. Igal inimesel on ju oma ettekujutus, kui palju ta pensionieas sissetulekut vajab ja kui palju tal tänaseks on kogutud. Tegin lõppenud aastal iseenda näite puhul väikese juhendi ja kalkulaatori, kuidas endale sobiv säästumäär leida. Proovi oma näitel järele ja anna mulle märku, kui küsimusi tekkis!

Alanud aastal on lihtne säästmises suur hüpe edasi teha

Alanud aasta pakub head võimalust teha säästumäära tõstmiseks pikk samm. Täna saad teha avalduse, et järgmisest aastast läheks sinu panusena teise sambasse tänase 2% asemel kuni 6% brutopalgast. See on tulumaksuvaba, s.t läheb automaatselt sinu palgast enne tulumaksu mahaarvamist. 

Veelgi lihtsamaks teeb selle otsuse see, et tänu tulumaksureformile ei vähenda enamiku inimeste jaoks see samm netopalka. Kuigi tulumaks tõuseb alates 1. jaanuarist 2025, tõuseb ka tulumaksuvaba miinimum ja enamiku palgasaajate netopalk kasvab. Mis saab veel parem otsus olla kui see “võit” ühe klikiga teise sambasse kasvama suunata. Proovi ja arvuta ise.

Coop Panga kaudu saab nüüd alustada kogumist Tuleva III sambas

Oleme juba kaks aastat Coop Panga tiimiga arutanud koostöövõimalusi. Sel sügisel panime asja päriselt tööle ja vahetult enne jõule läksime ka live’i. Nüüd saavad Coop Panga kliendid mobiiliäpis valida kogumise menüüs lisaks tähtajalisele hoiusele ka “Alusta kogumist Tuleva III sambas” ja paari hiireklikiga meie rakendusse hüpates selle ka ära teha.

Finantstulemusi mõjutas erakorraline kulu

Meie konsolideeritud puhaskasum oli eelmisel aastal 846 013 eurot (2022. aastal oli kahjum 771 632 eurot). Tuleva finantstulemus koosneb kahest osast. Meie omakapital on suures osas investeeritud meie pensionifondidesse, peamiselt Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi ja teenib seega maailmaturu tootlust. Eelmisel aastal kasvas ühistule kuuluvate fondiosakute väärtus ligi miljoni euro võrra (2022. aastal väärtus kahanes 0,8 miljoni võrra). Alates ühistu alustamisest on meile kuuluvate fondiosakute väärtus kasvanud 2,1 miljoni euro võrra.

Teine osa on ärikasum, mida ühistu teenib meie pensionifondide vara valitsemisest. Me oleksime olnud väga rahul, kui oleksime aasta nulliga lõpetanud. Oleme viimased kaks aastat päris palju kasvu ja organisatsiooni tugevdamisse investeerinud. Parandame toodet, teeme usinasti teavitustööd ja avame enda jaoks uusi kanaleid, kuidas inimesteni jõuda. Teeme tagatuba efektiivsemaks ja riskikindlamaks. 

Enamik eelmisel aastal tehtud töö tulemusest jõuab täiendavate tuludena meile alles alanud aastal, aga selle tööga seotud kulu on palga või teenuslepinguna makstud tasu ning läheb otse tegevuskuludesse. Vaid väga väike osa (2023. aastal kokku 75 000 eurot) tehtud kuludest (peamiselt tarkvara arendusega seotud kulud) on kapitaliseeritud. Seepärast oleme väga rahul, kui kiire kasvu perioodil meie kulud ei ületa tulusid ehk jõuame nulli. Tehtud kulutused toovad ju meile lisatulu veel aastaid ja aastakümneid.

Tuleva konsolideeritud ärikasumi ehk EBITDA areng

Lõppenud aasta tõi paraku kaasa ootamatu lisakulu: Finantsinspektsioon määras meile teavitustegevuse reeglite rikkumise eest juulikuises Meta kampaanias 100 000 eurose trahvi. Oleme oma tegevust parandanud, vältimaks sarnaseid vigu tulevikus. Me oleme siiski veendunud, et tehtud trahv on rikkumise suhtes ebaproportsionaalne ning seepärast otsustasime trahvi edasi kaevata. Lisaks trahvisumma vähendamisele loodame sellega aidata kaasa selguse loomisele pensionifondide turunduse valdkonnas. 

Kuni kohtuotsuse tegemiseni on aus saadud trahviotsus täiel määral kuludes kajastada. See on fondivalitseja kulu ja ei mõjuta pensionifondides kogujaid. See ei pidurda ka meie kasvu: oleme tänaseks juba nii suure ärimahu saavutanud, et suudame tekkinud lisakulu suurenenud tulude arvelt ära katta. 

Tulevas on hea töötada. Meie huvid ei ole kogujate omadega risti, vaid me rühime üheskoos sama eesmärgi suunas – kuidas väikese vaevaga iga kuu raha kõrvale pannes endale parem tulevik kindlustada. Teha on veel väga palju, aga mul on hea meel, et oleme koos aluse pannud ettevõtmisele, millel on lisaks tahtmisele ka head vahendid eesmärgi saavutamiseks.

Head kogumist!

Tuleva finantsaruanded leiad siit.


(1) Selguse huvides: “meie” all pean alati silmas Tuleva liikmeid ning meile ühiselt kuuluvat Tuleva Tulundusühistut ja Tuleva Fondid ASi. 

(2) Tasude ja tootluse seose kohta on tehtud väga palju uurimusi. Enamik jõuab samale järeldusele: kõrged tasud viivad paratamatult kehvemale tootlusele, sest fondijuhtidel ei ole püsivat võimet turu keskmisest paremat tootlust teha. Eelmisel aastal sai näiteks Eesti panga teadusauhinna Triinu Tapver, kes uuris just meie piirkonna (Kesk- ja Ida-Euroopa) fonde.

(3) Kõik maailmaturu indeksite andmed pärinevad MSCI kodulehelt. MSCI uuendab iga kuu oma olulisemate indeksite andmelehti. Parim viis on otsida sõnaga “MSCI ACWI net eur”, mis annab tulemuseks pdf-faili MSCI ACWI, MSCI Emerging Marketsi ja MSCI Worldi indeksite tulemustega viimase 10 aasta jooksul. ESG Screened indeksite ja tavalise indeksi võrdlust näeb kõige paremini, kui otsid “MSCI ACWI ESG Screened”. 

Võlakirjade maailmaturu võrdlusindeksina kasutame portfelli kahest laiapõhjalisest indeksist: 50% on Bloomberg Barclays Global Aggregate ja 50% Bloomberg Barclays Euro Aggregate.

 

3 olulist artiklit

Vaata kõiki artikleid

Kui palju sina kõrgete tasude tõttu kaotad?

Juhend aitab sul 5 minutiga fondi vahetada ilma pikemalt ekslemata. Fondivahetus on kõigile tasuta.

Soovin küsida