Millal on pensioniks kogudes parim aeg investeerimiseks?

Jaga sõbraga:

Kuidas teha nii, et sinu kogumispension võidaks aktsiahindade kõikumisest, kirjutab Kristi Saare. Kristi on õpetaja, Naisinvestorite klubi eestvedaja ja Tuleva kogukonnajuht.

Investeerimine oleks nagu lihtne: osta tuleb siis, kui hinnad on madalad, ja müüa siis, kui hinnad on kõrged. Selleks tuleb muidugi pühendada iga päev tunde ettevõtete ja turgude analüüsile. Aga kuidas saaksid sina teha edasi seda, mis sind tegelikult huvitab, ja ikkagi aktsiaturu hindade kõikumistest võita?

Kujuta ette ühe fondijuhi tööd. Ta peaks koos analüütikute meeskonnaga iga päev üle vaatama kõik fondis olevad investeeringud: kas on õige hetk juurde osta või hoopis müüa? Aga pensionifondides ei ole investeeringud jagatud mitte viie kuni kümne, vaid sadade või isegi tuhandete ettevõtete vahel. Kui fondijuhil õnnestub ühe või teise ettevõtte aktsiaid õigel ajal osta, sest tema analüüs on avastanud midagi, mida teised turul kauplejad ei tea, peab ta oma klientidele edu saavutamiseks veelkord kaval olema ja ka parimal ajal müüma. Igaks juhuks hoiab fondijuht märkimisväärset osa investorite rahast lihtsalt pangakontol, kus see midagi ei teeni – oodates head ostuhetke.

Aga valitsemistasu võtab fondivalitseja investoritelt ka sellest ootel olevast rahast. Et edukas olla, peab õigel ajal ostmine ja müümine õnnestuma 40 – 50 aastat järjest. See on tõesti väga keeruline. Lisaks peaks fond suutma hoida valitsemistasu ja muud kulud piisavalt madalal, et mitte teenitud tootlust ära süüa. Statistika näitab, et enamikul fondijuhtidel see ei õnnestu.

Alahinnatud väärtpaberite valimise ja turu ajastamise tööd nimetatakse aktiivseks juhtimiseks. Enamik maailma aktiivselt juhitud investeerimisfonde on seni jäänud pikas plaanis turu keskmisele alla.

Kui investeerid iga kuu kindla summa, hajutad automaatselt riske  

Maailmas ja nüüd ka Eestis koguvad õigustatult populaarsust passiivselt juhitud fondid ehk indeksifondid. Sellised fondid lahendavad tururiskide probleemi automatiseerimisega. Selle asemel, et kulutada palju aega ja raha kauplemisele, seavad indeksifondid omale selge reeglistiku, kuidas, millal ja milliseid varasid ostetakse. Iga kord, kui sinu igakuine teise samba makse pensionikontole läheb, jagatakse see proportsionaalselt kõigi väärtpaberite vahel, millesse investeerimist fondi reeglid ette näevad.

Sellises fondis töötab automaatselt sinu kasuks üks elegantselt lihtne riskide maandaja: dollar cost averaging – termin, mida eesti keelde on tõlgitud kui “ostuhinna keskmistamine” või ka “ostude ajas hajutamine”.

“Kui hinnad turul langevad, langeb küll ka sinu portfelli väärtus, aga sinu järgmiste sissemaksete ostujõud on suurem: saad sama raha eest rohkem väärtpabereid.”

Investeerides igakuiselt sama suure summa, tabad aastate jooksul nii tõusvat turgu kui ka langevat turgu. See tähendab, et aktsiahindade tõus ega langus pole sinu jaoks üheselt hea ega halb.

Hoolitse, et sinu investeeringud oleks ajas hajutatud

Kui turul on head ajad ja aktsiad ‘kallid’, on kasvanud ka sinu portfelli väärtus. See on hea uudis. Aga halb uudis on, et järgmisel kuul saad sama raha eest vähem väärtpabereid. Kui hinnad turul langevad, langeb küll ka sinu portfelli väärtus, aga sinu järgmiste sissemaksete ostujõud on suurem: saad sama raha eest rohkem väärtpabereid. Nii on sinu keskmine ostuhind alati madalam kui kõige kõrgemalt tasemelt tehtud ostud – ja pikas plaanis on sul head eeldused selleks, et sinu portfell kenasti kasvaks.

Et ostuhinna keskmistamine sinu kasuks töötaks, on tähtis, et su ostud oleksid tõesti ajas ilusasti hajutatud: kui sina või su fondijuht kogub pangaarvele raha, et siis “õigel hetkel” osta, või siis müüb languse kartuses suurema portsu väärtpabereid korraga maha, kaob soovitud efekt ja risk on sinu jaoks kõrgem.

Kui sa kogud pensioniks, on sinu investeeringul väga pikk ajahorisont. Kõik, mis toimub vahepeal, on sinu jaoks ainult arvestuslik. Eeldusel, et oled järjekindel ja suunad iga kuu kindla summa pensionifondi, ei pea sa tänu ostuhinna keskmistamisele eriti muretsema, millises tsükli faasis väärtpaberiturg parasjagu olevat näib. See muretsemine on üsna viljatu – tagantjärgi paistab ilmselge, aga ette ennustada võimatu.

Parim aeg investeerimisega alustamiseks on täna

Seega: investorile, kes kasutab targalt ostuhinna keskmistamist, on parim aeg investeerimiseks kogu aeg. Kui sinu raha turul ei ole, vaid ootab kuskil kontol investeerimist, on võimatu turgude kasvust osa saada. Kui sa ostad regulaarselt väärtpabereid kindla summa eest, maksad iga väärtpaberi eest kord vähem, kord rohkem, aga lood head eeldused selleks, et keskmine ostuhind oleks selline, mis võimaldab sinu investeeringute väärtusel pikas plaanis ilusasti kasvada.

“Kui sinu raha turul ei ole, on võimatu turgude kasvust osa saada.”

Nii käitudes ei ürita sa turu keskmisest investorist kavalam olla – nagu öeldud, selleks vajad palju teadmisi ja aega. Ja kui see õnnestubki, kipuvad analüüsi ja kauplemisega kaasnevad kulud su võidu ära sööma. See pole juhuslik kokkusattumus, et Eesti pankade vanad pensionifondide kulud on OECD riikide seas kõrgeimate seas ja tulemused samal ajal kõige kehvemad.

Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi ja Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondi strateegia erineb vanadest pankade fondidest selle poolest, et paneme ostuhinna keskmistamise järjekindlalt sinu kasuks tööle (aktsiafond sobib alla 55-aastastele inimestele, võlakirjafond neile, kellel pensionivara kasutamiseni on jäänud vaid mõni aasta). Meie eeskujul on Eesti pensionikogujatele kättesaadavad veel kolm passiivselt juhitud pensionifondi: LHV Pensionifond Indeks, SEB Energiline Pensionifond Indeks ja Swedbanki K90-99.

Passiivne juhtimine on vähem kulukas

Nendes fondides investeeritakse alati kogu sinu sissemakstud raha, et saaksid osa turgude pikaajalisest kasvust. Nende fondide juhid ei jäta seda pangakontole seisma, muretsedes lühiajaliste kõikumiste pärast. Fondi reeglid määravad kindlaks igakuised ostud, et saada madalseisu ajal kasu soodsatest hindadest ja samal ajal tagades, et ebaproportsionaalselt suur osa oste ei satu ajale, mil turg on üle kuumenenud.

Tänu kaasaegsetele tehnoloogiatele on passiivselt juhitud fondide kulud madalad – elu vältel kulub keskmise palgaga inimesel madalate kuludega fondis tasudeks mitukümmend tuhat eurot vähem kui vanades, aktiivselt juhitud fondides. See on suur raha.

Mina ise suunasin oma teise samba vara esimesel võimalusel Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi. Mulle meeldib, et minu fondivalitseja omanikud on pensionikogujad ise (Tuleva liikmena olen üks neist). Minuga koos kogub Tulevas pensioni veel üle 5000 inimese – nende seas Tuleva asutajad Indrek Neivelt, Jaak Roosaare, Kirsti Pent, Veljo Otsason, Indrek Kasela, Mall Hellam, Tõnu Pekk, Loit Linnupõld, Annika Uudelepp, Priit Lepasepp, Kristo Käärmann, Taavet Hinrikus, Sandor Liive, Heikko Mäe, Daniel Vaarik, Gerd Laub, Henrik Karmo ja Taavi Lepmets.

Et ostuhinna keskmistamine ka sinu kasuks töötaks, vali samuti sobiv madalate kuludega indeksifond.

Kuhu Tuleva pensionifondid meie raha investeerivad, loe lähemalt siin. Fondi vahetamine ise on netipangas TASUTA ja võtab paar minutit. 

Juhend: kuidas vahetada fondi

 


Loe samal teemal:

sinu kogumispension

3 olulist artiklit

Vaata kõiki artikleid

Kui palju sina kõrgete tasude tõttu kaotad?

Vaata arvutust

Juhend aitab sul 5 minutiga fondi vahetada ilma pikemalt ekslemata. Fondivahetus on kõigile tasuta.

Soovin uudiskirja
Jagame aegajalt parimaid artikleid, ekspertide nõuandeid ja kasulikke meeldetuletusi.
Palun sisesta e-posti aadress.
Tuleva ei jaga sinu kontaktandmeid kunagi kellegagi. Soovi korral saad uudiskirjast alati loobuda.