Eelmisel nädalal sai Tuleva rahandusministeeriumi poolt vastuse meie kirjale, milles juhtisime tähelepanu olulistele mõttekohtadele kogumispensionide seaduses. Meil on hea meel, et rahandusministeerium meiega diskussioonis osaleb, ning nendepoolset vastust saab lugeda SIIT, ent sooviksime omalt poolt mõnda mõttekohta veelgi pensionikogujate vaatenurgast rõhutada.
Milline on pensioni eesmärk?
Iga idee või projekti puhul on kõige olulisem panna paika eesmärk, miks me midagi teeme. Eesti pensionisüsteemis on see eesmärk Tuleva meelest selgelt sõnastamata. Meie meelest on oluline, et eesmärk oleks kõikidele üheselt mõistetav ning veelgi parem kui ka numbriliselt mõõdetav.
Eesmärkidest rääkides keskendutakse pensionisüsteemi puhul peamiselt numbritele – eelkõige keskmisele asendusmäärale (mõõdab pensioni suurust protsendina viimasest netopalgast). Ideaaliks on igal pool kõlanud läbi 40% suurune asendusmäär, aga selgitamata on jäänud, miks just selline number ja kust see tuli? Kui kahekordset keskmist palka teeniv inimene võib oodata tulevikus 1000-eurost pensionit, siis väiksema sissetulekuga inimese puhul ei ole sama asendusprotsendi puhul tulevik sugugi sama roosiline.
Pensionisüsteemi pikaajaline eesmärk on inimestele elamisväärse elu tagamine vanaduses. Selleks, et mõõta kuidas meil eesmärgi täitmine läheb, peaks olema selge, milline elamisväärne elu tegelikult on. Hetkel keskendutakse numbriliste, mitte sisuliste eesmärkide täitmisele. Enne kui hakata aga pensioniraha kasutamist üldse piirama, tuleks paika panna, miks meil pensionisüsteemi vaja on.
Kust leiame õiged numbrid?
Üks teemadest, mida oma kirjas rõhutasime, oli keeruline valikute tegemine ja analüüsimise raskused parima lepingu valimisel. Naljakal kombel illustreeris rahandusministeeriumi vastus meie kirjale probleemi tõsidust. Nimelt kasutasime meie oma kirjas numbrilisi näiteid, mis olid pärit Pensionikeskuse lehe väljamaksete kalkulaatorist, ent rahandusministeeriumil olid väljamaksete kohta teistsugused andmed. Kuidas peaks üks tavaline pensionikoguja aga teadma, millised on siis õiged numbrid?
Lihtsa ja selgelt võrreldava info leidmine pensionide kohta ongi üks hetkesüsteemi võtmeküsimusi, sest on keeruline arutleda erinevate lahenduste plusside ja miinuste üle, kui kasutajal on vähe võrdlusinfot. Ilma selle võrdlusinfota on raske teha selgeks, kas pakutav leping on ikka hea tehing, või äkki oleks võimalik saada paremat lahendust. Veelgi keerulisem on üldse ühest kohast info leidmine. Näiteks teise samba kohta saab infot kas panga või pensionikeskuse kaudu, ent oma staaži- ja kindlustusosakute kohta tuleb infot leida eesti.ee portaalist, mida vast enamik pensionikogujaid teinud pole.
Nüüd, kui kahest kohast info oled kokku kogunud, siis sealt edasi välja nuputamine, kui palju sa päriselt hakkad tulevikus pensionit saama on päris keeruline – ühe prognoosi leiad siit ja teise sealt, ent erinevate teenuspakkujate kohta läbipaistvat infot ühes kohas ei ole. Julgustame jätkuvalt võtma arvesse teiste riikide häid kogemusi, näiteks Rootsi näidet, kus pensionikoguja saab iga-aastaselt info selle kohta, milline on tema pensioniprognoos ja tuleviku väljamakse(l)ootused.
Mis saab edasi?
Kogumispensionide seaduse arendamine on pikaajaline protsess ja hoiame oma sõrme protsessil pulsil. Omalt poolt oleme andnud õiguskantslerile edasi palve uurida teise samba väljamaksete reguleerimise põhiseaduspärasust, ning loodame lähiajal saada nendepoolset vastust selle kohta, kas meie avaldus võetakse menetlusse.
Sellele lisaks oleme jätkuvalt kontaktis erinevate pensionisüsteemi arendavate osapooltega ning edastame enda liikmete head ideed võimalusel nii riigipoolsete eelnõude arendusse kui ka igapäevaselt pensionisüsteemiga seotud osapooltele.
Liikmetel soovitame, aga külastada nii Pensionikeskust kui eesti.ee portaali, et vaadata üle oma pensionikontode seis ja prognoosid ning mõtiskleda hetk selle üle, kas hetkel tundub pensionisüsteem hea tehing. Kui tunned, et tegelikult võiks parem olla, siis tule liitu Tulevaga ja kutsu sõbrad ka – koos on meil rohkem jõudu suunata positiivseid muudatusi.
