Kas üldse saab II sambast veel asja? Pankade pensionifondide viletsust esile tõstva OECD raporti ja lähenevate valimiste valguses küsivad seda ajakirjanikud, poliitikute nõunikud ning inimesed, kes oma raha pärast arusaadavalt mures on.
Kui me ei usuks, et saab, poleks Tuleva sündinud. Meie eesmärk on aidata teha Eestile targem pensionistrateegia. Kui tahad selles osaline olla, astu Tuleva liikmeks.
Aga mida iganes sa kohustuslikust kogumisest arvad – sinu palgast 6% läheb iga kuu pensionifondi. Nii et algatuseks tee kohe korda just oma II sammas – selleks ei ole sul täna enam takistusi. Pensionifondi vahetamine ei maksa midagi ja võtab netipangas vähem kui 5 minutit.
Ükski Eesti fondijuht ei tea, mida maailmamajandus järgmistel aastakümnetel toob. Mina ka ei tea. Aga ma tean kahte asja.
1. Kulud loevad rohkem kui sa arvad. Hoolitse, et sa ei maksaks päevagi kauem kinni viletsate tulemuste ilusaks rääkimist ega pankade lobby-tööd. Kolmveerand valitsemistasust, mida pangad oma fondides kogujate rahast lõivuks võtavad, läheb just pensionifondide turundusele, müügile ja emapankade tuluks (1). See kõik sööb sinu vara tootlust väiksemaks. Täna ei ole ühtegi head põhjust maksta jooksvateks tasudeks rohkem kui 0,5% aastas.
2. Omanikutulu kipub kasvama kiiremini kui palgad ja aktsiad on pikas plaanis pakkunud paremat tootlust kui võlakirjad. Kui sul on pensionini veel aega vähemalt kümme aastat või rohkem, siis hoolitse, et enamus su varast oleks paigutatud aktsiatesse. Et saada osa ettevõtete kasumist, pead olema aktsionär.
Vali soodsa tasuga indeksifond, mis kasvatab järjepidevalt sinu osalust maailma juhtivates ettevõtetes ja tagab, et sinu vara kasv ei jää kunagi maailma majanduskasvust kaugele maha. Mina ise ja teised Tuleva asutajad kogume muidugi kõik Tulevas. Aga Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi kõrval on minu meelest päris hea valik ka SEB indeksifond (aga mitte selle panga vanad fondid!).
Mina kavatsen hakata võlakirjafondile mõtlema alles 50ndate eluaastate teises pooles. Kui pensioniiga läheneb, jälgi fonditasusid eriti terava pilguga: tänaste madalate intresside juures kaotavad kõrgema tasuga konservatiivsetes fondides kogujad üsna kindlasti lähiaastatel raha, sest tasud ja inflatsioon söövad niigi pisikese tootluse ära. Sellepärast jäta valikusse ainult kaks kõige soodsama tasuga võlakirjafondi: Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifond või Swedbanki K1.
Kas Tuleva on fondivalitsejana ikka sama turvaline kui pank?
Kui sa tahad koguda Tulevas koos minu, Indrek Neivelti, Kristi Saare, Jaak Roosaare, Mari Kuhi ja teiste Tuleva liikmetega, on sul võibolla küsimus, kas meie vähem kui kahe aasta vanused pensionifondid on ikka turvaline valik.
Jah, on küll. Tuleva juhina ma ei saakski teisiti öelda, eksole. Aga sa ei pea siin ainult minu sõnale toetuma.
Eestis on II sambasse kogumine muide niiviisi korraldatud, et sina pensionikogujana ei pea Tuleva ega mõne teise fondivalitseja püsima jäämise pärast muretsema – see risk pole sinu kanda. Nimelt on pensionifondi vara tegelikult hoiul depoopangas, kes vastutab, et raha oleks turvaliselt kaitstud isegi siis, kui fondivalitseja endaga peaks midagi juhtuma. Tuleva pensionifondide depoopank on Swedbank, kes kinnitab kõik meie varaga tehtavad tehingud – täpselt nii nagu panga enda fondide puhul. Kui fondivalitseja peaks mingi suurema jamaga hakkama saama, hüvitab pensionikogujatele tekkida võiva kahju Eesti riigi investeeringute tagamise fond.
Pea meeles, et kõik Eesti pensionifondid investeerivad maailma väärtpaberiturgudele – meie vara väärtust mõjutavad muutused maailma majanduses. Pensionikogujana oleme kõik väga pikaajalise vaatega investorid ja kõige tähtsam on varuda kannatust. Väärtpaberiturgude senises ajaloos on aktsiad alati toonud hea tootluse neile, kes pole halbadel aegadel paanikasse sattunud. Pensionisambaga on lihtne kursil püsida: pole mingit vajadust oma investeeringuid enne pensioniikka jõudmist maha müüa.
(See blogipost ilmus algselt 30. novembril 2018).
(1) Kohustuslike pensionifondide valitsemistasu analüüs, Rahandusministeerium 2018
