Uuringud näitavad, et inimesed ei usalda Eesti pensionisüsteemi. Üks põhjus on, et seadus keelab pensionile jäädes II sambasse kogutud raha mõistlikult kasutada.

Mis on täna pensioni väljamaksetes valesti?

Valdav osa pensionile suundujatest peab andma kogu II sambasse kogutud raha üle kindlustusseltsile. Vastu saab värske pensionär igakuise väikese pensionilisa, mille väärtus aga iga aastaga inflatsiooni tõttu järjest kahaneb. Kindlustusseltsiga pensionilepingut sõlmides kaotab pensionär ka võimaluse oma vara lähedastele pärandada. (NB! Kehtis artikli kirjutamise hetkel juunis 2017).

Praegu kehtivast kogumispensionide seadusest võiks järeldada, et Eesti pensionärid elavad halvasti sellepärast, et nad kipuvad hirmsasti raiskama – kui neile anda võimalus oma raha üle ise otsustada, kulutaksid nad selle esimesel võimalusel ära. See ei ole tegelikult Eesti probleem. Valus tõsiasi on, et pensionärid on täna ja tulevikus vaesed, sest me lihtsalt säästame pensioniks liiga vähe.

Ometi, selle asemel et soodustada säästmist, piirab seadus hoopis säästetud raha kasutamist. II sambast pensioni kätte saamisele on seatud ebamõistlikult karmid piirangud, mis mitte ainult ei piira meie vabadust oma vara kasutada, vaid lähevad ka meile kalliks maksma. Kui kalliks, seda on läbipaistmatus süsteemis võimatu välja arvestada.

Millisest rahast jutt käib?

Kui sa käid tööl ja maksad makse, koguneb sulle pensionisammastesse raha. Pensionile suundudes vajad sa tõenäoliselt kahte asja.

1. Tagatis halvima vastu: toimetulekupension

Esiteks, sa tahad olla kindel, et tuled elu lõpuni toime. Kui saad kogu elu keskmist või suuremat palka, teenid tõenäoliselt pensionieaks juba välja igakuise sissetuleku I samba ehk riikliku pensionina, mis võimaldab sul ka kõige halvemal juhul elu lõpuni oma baasvajadused katta.

Kui I sambast jääb surmani tagatud toimetuleku jaoks väheks, oleks mõistlik II sambast veel natuke raha kõrvale panna. Selleks on üks võimalus, et seadus kohustab sind ostma kindlustuslepingu, mis tagaks sulle elu lõpuni just nii palju lisasissetulekut kui I sambast toimetulekuks puudu jääb. Kas sa peaksid ostma kindlustuslepingu erakindlustusseltsilt või hoopis riigilt – nagu näiteks Rootsis, on koht aruteluks.

Aga kui palju on toimetulekuks vaja? Valitsus peakski kokku leppima selged toimetulekupensioni arvutamise alused – need võivad näiteks lähtuda elatusmiinimumi või miinimumpalga suurusest.

2. Samm edasi: heaks eluks vajalik pension

On selge, et enamik inimesi tahaks endale vanaduspõlves lubada rohkemat kui toit ja peavari.

Võibolla oled veel lisaks II sambasse kogumisele teinud muid investeeringuid – näiteks kinnisvarasse, pensioni III sambasse või oma ettevõttesse. Võibolla on II sambas sinu ainsad säästud.

Sa hindad oma varalist seisu ja arvutad välja, kui suure osa oma varast sa igal aastal ära kulutada tohid, et surmani mõistlikult elada. Sa pead arvestama ka sellega, et kui raha pangaarvel seisab, sööb inflatsioon selle väärtust. Sama probleem on kindlustuslepinguga tagatud pensionilisaga – 50 eurot paarikümne aasta pärast on tõenäoliselt peaaegu poole vähem väärt kui 50 eurot täna.

Seega oleks kõige mõistlikum kasvatada II sambasse kogutud vara pensionifondis edasi – igal aastal teenitav tootlus peaks vähemalt inflatsiooni katma. Pensionifond maksab sulle iga kuu kokkulepitud summas pensionilisa. Välja maksmata raha teenib samal ajal sulle tulu edasi. Sinu surma korral läheb ülejäänud raha sinu pärijatele. Seda lahendust nimetatakse fondipensioniks.

Mida me mõtleme, kui ütleme, et piirangud on ebamõistlikud?

Täna enamikul meist ja meie vanematest fondipensioni võimalust pole. Selle asemel sunnib riik kõiki pensionäre andma oma raha üle kindlustusseltsile, kes vastu annab lubaduse maksta igakuist väikest pensionilisa kuni pensionäri elupäevade lõpuni. Seda nimetatakse pensionilepinguks.

Kui sa elad sama kaua või vähem kui sinuvanused inimesed keskmiselt, saad kindlustusseltsilt tagasi palju vähem raha kui sa lepingut sõlmides ära andsid. Kui sa elad oodatust kauem, tagab kindlustus küll sulle kindla väljamakse kuni surmani, aga paraku on inflatsiooni tõttu selle väljamakse ostujõud aasta aastalt järjest väiksem. Seega, pensionileping ei taga sulle elustandardi säilimist elu lõpuni.

Pensionilepingut sõlmides saab sinu vara kindlustusseltsi omaks – sina loobud võimalusest seda vara pärandada. (Ehkki sa võid maksta veel lisatasu lepingu eest, mis sinu varase surma korral siiski teatud perioodi vältel sinu pärijatele igakuiseid väljamakseid teeb).

Kas Tuleva arvab, et kõik piirangud II samba väljamaksetele tuleks kaotada?

Ei. Tuleva seisukoht on, et seadus peab pensionivara kasutamist piirama just nii palju, et tagada igale inimesele elu lõpuni toimetulekuks vajalik pension I ja II samba koosmõjul.

See on nö tagatis halvima vastu ja annab kindluse, et kui ka osa pensionäre teevad oma rahaga ümber käies valearvestuse, ei pea tulevikus nende ülalpidamist enda kanda võtma nende lähedased ega maksumaksjad. Kui see risk on kaetud, siis on igal inimesel, noorel ja vanal, õigus ise otsustada, kas ja milliseid täiendavaid kindlustustooteid ta soovib osta.

Kas Tuleva arvab, et inimestel peaks olema õigus osa II samba varast korraga välja võtta?

Meie seisukoht on, et see küsimus väärib analüüsi. Ühest küljest, kui sa oled kogu elu kohusetundlikult makse makstes II sambasse arvestatava summa säästnud, on veider keelata sul kogutud rahaga ümber käia oma äranägemise järgi.

Võimalik, et sul oleks arukas pensioniea algusaastatel teha remont, et kodu oleks vanaduspõlves turvalisem ja soojaarved väiksemad. Samuti võiks olla tark teha kulutusi tõsisemaid haigusi ennetavale taastusravile või tervisespordile. Isegi puhkusereis ei pruugi olla ebamõistlik kulu. Kui sul on mõni unistus, ei pruugi olla halb idee teha see teoks siis, kui oled veel nooruslik ja hea tervise juures.

Teisest küljest: inimesed kipuvad väidetavalt oma oodatavat eluiga alahindama. Seadus, mis ei lase sul liiga suurt valearvestust teha, võib olla mõistlikkuse piires õigustatav. Mõistlikkus on ühiskondliku kokkuleppe küsimus – rahandusministeerium peab arutama inimeste endiga, millistel tingimustel ja millise osa pensionivarast võiksime soovi korral tulevikus välja võtta ühekordse maksena. Sisuliselt on küsimus selles, kui palju riik oma kodanikke usaldab.

Kindlasti pole õigustatud seadus, mis sunnib meid kõiki loobuma kogu oma kogutud pensionivarast mõne-protsendilise pensionilisa kasuks ja kindlustusseltsile garanteeritud tulu kasuks.

Kas suurem paindlikkus on kasulik eelkõige jõukamatele või vähem jõukatele inimestele?

Toimetulekupensioni määra arvutamise aluste kokkuleppimine ja suurem paindlikkus väljamaksetes on kasulik kõigile Eesti inimestele. Vaatame lähemalt.

Täna jälgib riik ühte numbrit: keskmise pensioni ja keskmise palga suhet. See on pealiskaudne suhtarv, mis juhib tähelepanu kõrvale faktilt, et Eestis on täna ja ka tulevikus inimesi, kelle sissetulek on nii väike, et pensioni I ja II sambasse lihtsalt ei kogune toimetulekuks piisavalt raha. Nendele inimestele peab riik paratamatult maksma toimetulekutoetusi täna ja tulevikus. Teiste pensionäride vabaduste piiramine ei tee neid kuidagi jõukamaks.

Exceli tabelis rahvastiku lõikes keskmistega mängimine peab lõppema. Lepime kokku toimetulekuks vajaliku pensioni arvutamise alustes – siis saab riik eesmärgistatult otsida lahendusi, kuidas tagada see kõigile Eesti inimestele. Ka neile, kes on elu vältel teeninud miinimumpalka.

Teistele inimestele tuleb tagasi anda õigus kasutada oma isiklikku raha targalt ja lõpetada sund anda kogu pensionivara kindlustusseltsile.

Kas paindlikum väljamaksete süsteem oleks risk tulevastele maksumaksjatele?

Ei. Tulevastele maksumaksjatele on kõige suurem risk, et riik jätkab paberil keskmise pensioni ja palga suhtarvu järgimist – ignoreerides fakti, et väikesepalgalised inimesed ei säästa pensionisammastesse toimetulekuks piisavalt raha. Nendele inimestele maksavad riik ja omavalitsused toimetulekutoetusi täna ja ka tulevikus.

Kõigile pensionäridele piirangute seadmine ei tee seda tõsiasja olematuks ega paranda mingilgi määral vaesemate elustandardit. Küll aga kahjustab see enamiku pensionäride heaolu, sundides loobuma oma pensionivarast kohustusliku kindlustuslepingu vastu, keelates raha pärandamise lastele ja vähendades tervikuna inimeste usaldust pensionisüsteemi vastu.

Kas II sambasse kogunenud raha peaks ikka käsitlema inimese isikliku varana?

Uue eakuse rahvakogust käis läbi alarmeeriv väide: on erinevaid arusaamu, kas II samba vara on isiklik või peaks tõmbama võrdusmärgi I ja II samba vahele. Tuleva seisukoht on, et kui siin on täna veel ekspertide seas eriarvamusi, peab valitsus andma kiiresti selge vastuse.

Kui II sambasse kogunev raha on riigi, mitte inimese vara, siis ei tohi valitsus lükata investeerimise vastutust ja riske inimeste peale. On selge, et riigi raha investeerimine pensionifondidesse sadade tuhandete üksiklepingutega on vastutustundetult kulukas. Kui II sammas on eelfinantseeritud riiklik pensionikindlustus, peab riik ise seda juhtima või korraldama selleks rahvusvahelise hanke. Samuti peab väljamaksed niisuguses süsteemis korraldama riik. Täpselt nagu I samba puhul.

Kui II sammast on kohustuslik kogumistoode, mille iga inimene ise ostab omal valikul eraettevõttelt, tuleb II sambasse kogunenud summat samuti käsitleda kui iga inimese isiklikku vara.

Kas väljamaksete süsteem vajab põhjalikumat analüüsi?

Jah, kindlasti. Aga ei tohi unustada, et igal aastal satuvad pensionile suundudes sundolukorda tuhanded inimesed, kes vajavad lahendust kohe. Sellepärast on Tuleva teinud riigikogu rahanduskomisjonile kolm ettepanekut:

1. Paluda rahandusministeeriumil alustada inimeste huvidest lähtuvat väljamaksete analüüsi, aga

2. üleminekulahendusena lubada fondipensioni kõigile, kes suunduvad pensionile enne 2025. aastat, ja

3. kõigile teistele lubada algatuseks fondipensionina välja võtta oma II sambasse kogunenud vara selles osas, mis ületab 200 rahvapensionimäära (tänases seaduses tuleb kindlustusele üle anda 700rpm). See on piisav lävend toimetulekupensioni tagamiseks elu lõpuni.

Tuleva tiim veendub iga päev inimestega rääkides, et Eesti pensionisüsteemi läbipaistvus on lubamatult madal. Näeme, et isegi majandusharidusega inimestel on keeruline, kui mitte võimatu leida infot, mis aitaks valida sobivaima pensionifondi.

Probleemi kinnitas ka eelmisel nädalal läbi viidud küsitlus. Küsisime inimestelt, kas Eesti kohustusliku kogumispensioni ehk II samba süsteemi läbipaistvus on kõrge või madal. 97% vastanutest ehk 297 inimest leidsid, et madal. Vaid üheksa inimest ehk 3% hindas läbipaistvust kõrgeks.

Kus on täna läbipaistvusega kõige suuremad raskused?

1. Kohustuslik pensioni II sammas sunnib meid kõiki investeerima maailma väärtpaberiturgudele, aga erapooletut ja asjatundlikku nõu küsida pole kelleltki.

Pensioninõustajateks on hoopis maskeerunud fondivalitsejate müügiesindajad. Neile on tööandja teinud ülesandeks värvata uusi kliente, mitte aidata inimestel teha enda jaoks parim valik. Lisaks, II sambaga seotud terminid ja tõesti teadliku otsuse tegemiseks vajalikud arvutused on nii keerulised, et käivad ka neile müügiesindajatele endile üle jõu.

2. Ka väga hästi kodutöö ära teinud inimesel ei ole mingit võimalust teada saada, kui palju ta tegelikult oma investeeringu pealt tasudeks ära maksab.

Ükski fondivalitseja peale Tuleva lihtsalt ei avalda täna kõiki kulusid, mida iga inimene peab oma pensioni-investeeringu pealt maksma.

3. Inimestel on võimatu võrrelda, kuidas läheb nende isiklikul pensionivaral valitud pensionifondis võrreldes Eesti ja maailmaturu keskmisega.

Samuti pole võimalik teada saada, millist pensioni võib inimene oodata kõigi kolme pensionisamba koosmõjul, kui jätkab säästmist tänases tempos.

Seepärast pole üllatav, et kaks kolmandikku inimestest Eesti pensionisüsteemi ei usalda.

Tuleva on juba esitanud realistlikud, kiiresti rakendatavad ettepanekud, mille ellu viimine aitaks muuta Eesti pensionisüsteemi inimeste jaoks soodsamaks ja arusaadavamaks. Mida rohkem on Tuleval liikmeid, seda tõsisemalt arvestavad otsustajad meie ettepanekuid – kui tahad meie kõigi tulevikku paremaks teha, tule ka kampa!

Arendus peab lähtuma kasutajate, mitte müüjate mugavusest

Rahandusministeerium on alustamas pensioni II samba olukorra analüüsi. Oleme märganud, et senises töös on riik teinud koostööd peamiselt pankade, fondivalitsejate ja kindlustusseltside esindajatega. Süsteemi kasutajaid – inimesi ennast, pole seni kaasatud. Ka  inimeste tegelikke probleeme on uuritud minimaalselt.

See peab muutuma! Kõigepealt tuleb välja selgitada valusaimad probleemid, mis takistavad inimestel tegemast selliseid valikuid, mis võimaldaksid nende pensionivaral kõige paremini kasvada. Oleme ka rahandusministeeriumile oma arvamuses öelnud, et analüüs peaks keskenduma eelkõige just sellele küsimusele.  

Tuletasime oma arvamuses meelde, et Eesti pensionisüsteemi II sammas peab kasvatama inimeste pensionisääste võimalikult tulusalt ja võimalikult madalate kuludega. Ükski teine huvi ei tohi olla sellest eesmärgist eespool – ei pankade ja kindlustusseltside kasum ega isegi ettevõtjate soov saada lisainvesteeringuid.

Riik ei tohi tegeleda finantssektori huvidest lähtuva süsteemi peenhäälestusega. Muutused peavad lahendama probleeme, mis täna takistavad süsteemi keerukuse, kehva tootluse ja kõrgete kulude tõttu inimeste pensionivara kasvu. Selleks tuleb kõigepealt inimeste endiga töötades välja selgitada, mis on lisaks kõrgetele kuludele kõige suuremad takistused. 
Seejärel tuleb luua tööriistad, mis võimaldavad igal inimesel maksimeerida oma pensionivara tootlust, hoides riskid mõistlikul tasemel ja kulud madalal.

* Viisime küsitluse läbi Tuleva facebook-i seinal ning rahatarkuse arendamisest huvitatud inimesi ühendavas Finantsvabaduse facebook-i grupis. See pole ilmselgelt teaduslik uuring. Aga arvestades, et varem ei ole meie teada inimestelt endilt nende arvamust pensionisüsteemi läbipaistvuse kohta keegi küsinud, tasuks tulemustele siiski tähelepanu pöörata.

Kommentaar

Finantsnõustajaja ja
Tuleva liige Kristo Sepp:

“Minu hinnangul on me praegune süsteem raskesti hoomatav, sest olgugi, et infot ja juttu pensionide teemal on kõvasti, siis lõpuks Maali tänavalt ei jaga ikkagi ei ööd ega mütsi…

Probleem on selles, et kogu arutelu ja diskussioon on algusaastatest peale viidud tasemele, kus iga koer kergitab oma saba ning inimestele müüakse ideed, et sa pead valima õige fondi, mis suudab valida õiged instrumendid, siseneda ja väljuda turult õigeaegselt, ning samal ajal ka arvestatavalt panustada Eesti majandusse 🙂

See kõik on tore, aga kõige selle tulemusena lööb tavaline inimene lõpuks käega, valib suvalise fondi ja edaspidi püüab vältida antud teemat igal võimalikul viisil kuna isegi pankade palju kirutud müügimehed ei saa asjadest täpselt aru.

Inimesel peaks olema võimalik valida lihtsalt üks madalate kuludega 100% maailma aktsiatesse investeeriv fond, kus siis istuda enamuse oma aktiivsest tööelust  kuni on jäänud näiteks 10 aastat pensionini. Seejärel võiks süsteem ise automaatselt saata talle meeldetuletuse oma asjad üle vaadata, et hakata saabuvaks pensioniks valmistuma. Jääks ära see pidev sõelumine ühest fondist teise ja keskendumine ebaolulisele. Pensionifondide peamine mõte on lihtne, arusaadav  ja süstemaatiline igakuine säästmine, mis juba oma olemuselt kaotab vajaduse eraldi spetsiifilisi instrumente valida, ning selle säästu stabiilne ajas ja hinnas hajutatult turule paigutamine läbi madalate kuludega investeerimistoodete.”

Eesti esimene pensionikogujate ühistu Tuleva kutsub Rahandusministeeriumi kogumispensionide seaduse muutmist eesmärgistatult arutama. Hetkel töös olev seaduse muutmise eelnõu ei lahenda probleeme ega aita pensionikogujate huve paremini kaitsta.

Saatsime eile Rahandusministeeriumile Tuleva arvamuse kogumispensionide seaduse muutmise eelnõu kohta. Kogumispensionide seadus mõjutab kõigi Eestis elavate inimeste varalist seisu, aga ministeeriumi algatatud eelnõu sündis peamiselt koostöös fondivalitsejate ning kindlustuspakkujatega ning arvestab lliiga vähe pensionikogujate endi arvamust ja vajadusi.

1. Eelnõu ei suurenda inimeste vabadust oma kogutud raha parimal viisil kasutada. Ka edaspidi sunnib seadus pensionile suundujat sõlmima kuluka kindlustuslepingu. Samas pole riik selgelt sõnastanud, millist mõõdetavat eesmärki selline sekkumine täitma peaks.

Tuleva ettepanek: Seada Eesti pensionisüsteemile mõõdetavad eesmärgid. Lubada inimestel ise otsustada, kuidas kasutada pensioniks kogunevat raha määratud miinimumi ületavas osas.

2. Eelnõu ei arvesta maailma- ega Eesti kogemusega. Järjest rohkem riike on mõistnud, et kindlustusseltsid ei suuda pakkuda inimestele mõistlikel tingimustel elu lõpuni tagatud kindlat sissetulekut. Eesti inimestele pakutavate pensionilepingute tingimused on veel kehvemad kui riikides, kus neid on madala tootluse tõttu kritiseeritud. Näiteks Kanadas ja Suur-Britannias annavad tüüpilised kindlustuslepingud sama kogutud summa eest 20 – 40% kõrgema eluaegse pensionimakse, ehkki neis riikides on oodatav eluiga kõrgem kui Eestis.

Tuleva ettepanek: Analüüsida teiste riikide, sealhulgas Rootsi kogemusi, kuidas saavutada võimalikult kõrge pensionimaksete tase. Kui riik soovib tagada pensionile jäävatele inimestele kindla sissetuleku elu lõpuni (annuiteet), tuleks kaaluda riikliku alternatiivi loomist kindlustusseltsidele konkurentsi elavdamiseks.

3. Eelnõu ei paranda Eesti pensionisüsteemi läbipaistvust, vaid suurendab veelgi keerukust. Lisatavad lepinguliigid teevad valiku tegemise inimesele veelgi keerulisemaks. Samas ei ole pensionikogujatel jätkuvalt võimalik saada sõltumatut informatsiooni isegi oma oodatava pensioni suuruse kohta. Keerukam süsteem tähendab seda, et pensionikogujad sõltuvad veelgi rohkem pankade ja kindlustusseltside müügiesindajate soovitustest.

Tuleva ettepanek: Võtta eesmärgiks pensionisüsteemi lihtsustamine. Esimene samm selleks on riikliku infoportaali loomine, kust pensionikoguja saaks selget ja erapooletut informatsiooni kõigi makstavate tasude, pensionivara kasvuprognooside ja tulevikus saadavate pensionimaksete kohta.

4. Eelnõu ette valmistamisel pole piisavalt arvesse võetud pensionikogujate huve. Rahandusministeerium on aruteludes konsulteerinud pankade, kindlustusseltside ja fondivalitsejatega, aga läbi on viidud ainult üks küsitlus vanemaealiste pensionikogujate seas. Nooremate pensionikogujate arvamust ei ole küsitud. Keerulise sõnastusega pealiskaudne küsimustik pole piisav, et inimesi sisuliselt kaasata. Ainsa läbi viidud küsimustikuga tutvudes jäid ka Tuleva tegevjuhid vastamisega hätta.

Tuleva ettepanek: Kutsume Rahandusministeeriumi alustama sisulist arutelu pensionikogujate esindajatega, et kokku leppida seadusemuudatuste eesmärgid ja lahendamist vajavad probleemid. Pakkusime Rahandusministeeriumile konkreetsed kuupäevad esimese arutelu korraldamiseks.

Loe Rahandusministeeriumile saadetud Tuleva arvamust siit.

Kui tekib mõtteid, küsimusi või ettepanekuid, kirjuta Tõnule, Kristile ja Annikale [email protected] või osale vestluses facebook-is!

28. juuli 2017: Uuendus ja uus mängukalkulaator

Aitäh Tuleva liikmetele. Tänu meie ühistule teenisin ma ühe hiireklikiga 350 eurot. Te teate juba, et olete pannud Eesti pensionituru õiges suunas liikuma. Esimene passiivse investeerimisstrateegiaga pensionifond on nüüd olemas.

Mina juba tegin avalduse oma teise samba fondiosakute üleviimiseks LHV XL fondist indeksifondi. Teen lühikese analüüsi sellest liigutusest. See on heaks näiteks sellest, miks pensionifondide teenustasude suurus nii tähtis on.

Minu pension

Kuna avaldasin enne novembri lõppu selleks soovi, vahetab LHV 2. jaanuaril mu XL fondi kogunenud osakud indeksifondi osakute vastu. Järgmise nelja kuu vältel ehk selle ajani, mil plaanin oma pensionivara üle tuua Tuleva fondi, maksan ma haldustasu 0,39 protsenti senise 1,59 protsendi asemel.

Nelja kuuga säästan teenustasude arvelt ligikaudu 80 eurot. Säästetud summa hakkab mulle ka edaspidi tulu teenima. Kui turg kasvab keskmiselt viis protsenti aastas, on mul kolmekümne aasta pärast pensionile minnes puhtalt tänu nelja kuu teenustasu kokkuhoiule 350 eurot rohkem raha.

Uuendatud 28. juulil 2017: 

Nii. Kevadel tõin ma oma vara Tuleva Maailma Aktsiate Pensionfondi. Poole aastaga olen maksnud valitsemistasu kokku 150 eurot vähem kui ma LHV vanas fondis oleksin maksnud. See 150 eurot teenib fondis mulle tulu – kui turud kasvavad lähema 30 aasta vältel keskmiselt 5% aastas, suurendab see tänane 150 eurot tulevikus minu pensionivara 700 euro võrra.

Kus on sinu II sammas täna? 

Kaalu nüüd, enne juuli lõppu, kas suunata oma pensionivara kallimatest fondidest kaasaegsesse, madalate kuludega indeksifondi. Kui teed selleks avalduse hiljemalt 31. juulil, vahetab pensioniregister sinu vana fondi osakud uute vastu septembri algul. Kui teed hiljem, aga enne 30. novembrit, siis vahetatakse sinu vana fondi osakud uute vastu alles tuleva aasta jaanuaris. See tähendaks, et peaksid neli kuud kauem kõrgemat valitsemistasu maksma. Otsustamisel arvesta järgmisega:

1. Tuleva ettepanekul on vanal fondivalitsejal nüüd keelatud võtta fondist väljumisel veel protsent sinu rahast viimaseks lõivuks. Fondivahetus ei lähe sulle midagi maksma.

2. Pensioniks kogumine on pikk mäng. Mitte keegi ei tea, milline Eesti pensionifondidest teenib lähikuudel või kogu sinu tööelu jooksul parimat ja milline halvimat tootlust. Tänu kordades väiksemale teenustasule on indeksifondidel teiste fondide ees siiski korralik edumaa. Näiteks Nordea A Pluss peab saavutama enne tasusid tervelt 1,2% kõrgema tootluse, et Tulevaga sammu pidada. LHV L ja XL peavad saama enne tasusid 1% kõrgema tootluse, et konkurentsis püsida.

3. Uuendasin ka kodukootud kalkulaatorit, mis keskendub just 4 kuu – ühe vahetusperioodi – kokkuhoiule. Sellega mängides saavad Eesti aktiivselt juhitud progressiivsete ja agressiivsete fondide kliendid lihtsasti arvutada, kui suur oleks sääst, vahetades kalli panga fondi Tuleva vastu. Lisaks arvutab kalkulaator, kui palju see sääst sinu pensioniks kasvab.

Siin on teenustasu säästu kalkulaator aktiivselt juhitud progressiivsete ja agressiivsete pensionifondide klientidele.

Arvutades kokku, kui palju pensioni teise samba tootlus on selle loomisest saadik alla jäänud maailmaturu keskmisele, selgub, et igaüks meist on kaotanud keskmiselt umbes 1000 eurot. See on raha, mis oleks võinud meile järgmiste kümnendite jooksul tulu teenida.

Kui midagi valesti läheb, on sellest hea õppida. On tervitatav, et ka poliitikud on pensioniteemalisse arutellu astunud.

Kedagi ei üllata, et meil tuleb pidevalt kriitiliselt hinnata, kas riik suudab ikka tagada tänastele maksumaksjatele antud pensionilubaduste täitmise. Küll aga on paljudele ehmatusena tulnud tõdemus, kui kalliks on juba tänaseks Eesti inimestele maksma läinud pensionifondide kõrged tasud ja madalad tootlused. Ehmatus põhjustab järske reaktsioone. Loodan ja usun, et Eesti valitsuse ministrid saavad aru, kui olulised ja pikaajalise mõjuga on pensionisüsteemi probleemid. Vajadusel tuleb süsteemi muuta, aga seda ei tohi teha süvenemata.

Tuleva liikmete palvel panen kirja paar mõtet seoses sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna sel nädalal tehtud mõtteavaldusega. Olen nendega tutvunud Ärilehe vahendusel.

Tootlus paraneb, kui kulud kahanevad

Margus Tsahkna soovib, et teise samba tootlus paraneks.

Kellelgi Eestis ei ole tööriista, millega parandada maailma väärtpaberiturgude tootlust eeloleva sajandi vältel. Kontrollida saab kulusid. Maailma analüüsikeskuste uuringud näitavad, et just pensionifondide tasud mõjutavad inimeste teenitavat tulu rohkem kui miski muu.

Mu pulss kiireneb iga kord, kui kuulen mõnda fondijuhti rääkimas sellest, et kvaliteet on olulisem kui mõistlikud tasud. Pensionifondi kvaliteeti mõõdetakse tootluses ehk tulus, mis koguneb pensioniks säästva inimese kontole. Just kõrged kulud on üks põhjus, miks Eesti pensionifondide tootlus jääb turu keskmisele alla.

Et teha paremad pensionifondid, tuleb pankadel seega jõuliselt üle vaadata kõik kulud, mis liikmetele väärtust ei loo. Kallid reklaamikampaaniad ja komisjoni-jahil müügimeeste armee väärtust ei loo. Katsed ennustada turgude lühiajalisi liikumisi väärtust ei loo. Seda näitab nii maailma kui ka Eesti pensionifondide kogemus. Tuleva ülesanne on võtta neid õppetunde algusest peale arvesse.

Pensionivara Eestisse investeerimine võiks olla inimeste endi valik

Margus Tsahkna märgib, et osa pensionifondidesse suunatud rahast võiks investeerida Eesti majandusse.

Kuhu pensionivara paigutada, on osalt investeerimisstrateegia küsimus, osalt poliitiline otsus. Minu meelest peaks saama iga inimene ise valida. On häid põhjuseid, miks eelistada maailma väärtpaberiturge, ja on häid põhjuseid, miks investeerida kodu lähedale.

Ühest küljest, keskmise Eesti inimese vara on tahes või tahtmata avatud meie majandusruumi riskidele. Kui su kodu kuulub sulle, oled juba investeerinud Eesti kinnisvarasse. Kui oled ettevõtja või Eesti ettevõtte töötaja, mõjutavad sind kohaliku majanduse tõusud ja langused. Tasakaaluks võib olla mõistlik paigutada pensioni teine sammas tulu teenima maailma väärtpaberiturgudele.

Teisest küljest, mida paremini läheb Eesti majandusel, seda paremini elavad tõenäoliselt tulevikus meie pensionärid. Isiklikult investeeriksin hea meelega osa oma teise samba varast Eesti kinnisvaraprojektidesse, ettevõtete omakapitali, laenudesse jne.

Selleks peaks muutma seadust. Täna peab iga pensionifond olema valmis selleks, et vara ühe kuu jooksul maha müüa, sest investoritel on õigus kuuajalise etteteatamisega fondi vahetada. See tähendab, et pensionifondidel tuleb lõviosa rahast investeerida likviidsetesse, turul kaubeldavatesse väärtpaberitesse. Eestis lihtsalt pole piisavalt selliseid väärtpabereid, et riske mõistlikult hajutada.

Kui seadus seda soodustab ja meie liikmed nii otsustavad, lisab Tuleva edaspidi oma valikusse ka Eesti investeerimisfookusega pensionifondi. Mõned inimesed on huvi selleks juba avaldanud ja mina olen sellisest võimalusest huvitatud liikmete hulgas. Tuleva ühe tegevjuhina on minu ülesanne kõigepealt käivitada madalate kuludega passiivselt juhitud indeksil põhinevad pensionifondid. Sellised pensionifondid, mille kohta on maailmas tõestus, et need pakuvad just keskmisele pensionikogujale kõige paremat tootlust.

Kindlasti ei tasu leppida sellega, et fondivalitsejad esitlevad ennast Eesti majandusse panustajatena, kui neil on pisike osa varast seismas pangadeposiidis või kui nende portfellis on üksikud Baltikumi firmade aktsiad.

Kas lõpetada maksed teise sambasse?

Minister Tsahkna hoiatas, et kui fondide tootlused ei parane, peab mõtlema, kas üldse tasub sinna maksuraha suunata. Peaminister Taavi Rõivas on juba jõudnud kinnitada, et teine sammas ei kao.

See, milline osa pensionist peaks tulema riigieelarvest ja milline osa inimese isiklikult pensionikontolt, on ühiskondliku kokkuleppe asi. Maailmas on piisavalt juhtumeid, kus kogumispensionid on antud erakätesse ja siis jälle riigistatud. Selliste otsuste tegemiseks peaks siiski olema väga hea põhjus. Mina ei tea täna põhjust, mis sellist radikaalset muutust õigustaks. Küll aga saab valitsus teha tänast süsteemi paremaks – lisaks juba plaanis olevatele seaduse muudatustele saaks ja tuleks teha järgmist:

1. Avada turg väliskonkurentsile

On muidugi tore lugeda, et Tuleva pensionifonde oodatakse. Aga arvestades, et seni on teise samba suurimaks probleemiks järjest nõrgenev konkurents, peaks valitsus tegema kõik endast sõltuva, et soodustada ka teiste uute teenusepakkujate turule tulekut.

Rahvusvahelistel fondihalduritel võiks lubada pakkuda Eesti seadustele vastavaid fonde ilma Eestis eraldi tegevusluba taotlemata. Tavaliste investeerimisfondide puhul see juba on nii. Pole ühtegi head põhjust, miks need fondid ei peaks olema kättesaadavad pensionikogujatele.

Samuti peaksid kõik Euroopas depooteenust pakkuvad pangad saama depoopanga teenust pakkuda ka Eestis, ilma et peaksid selleks siin tütarpanga avama. Täna on Eestis ainult kaks depooteenust pakkuvat panka – turu avamise alternatiiv oleks nende teenustasumäärade piiramine seadusega.

Rahvusvahelistele teenusepakkujatele on oma turu avanud näiteks Rootsi ja sealsete pensionifondide keskmine haldustasu on 0,2% aastas.

2. Parandada teise samba pensionifondide läbipaistvust

Pensionikeskus peaks avaldama iga inimese individuaalse pensionikonto tegeliku tootlusmäära aasta baasil ja selle võrdluse inflatsiooni ning maailma kapitalituru indeksitega. See oleks pensionikeskusele lihtne tarkvaraarendusprojekt. Praegu kättesaadavaid andmeid kasutades läks mul oma pensionikonto tootluse arvutamiseks ja võrdlemiseks paar tundi aega. Pangad kaebavad, et Eesti inimesed on laisad ja ei tunne oma pensionivara käekäigu vastu piisavalt huvi. Mina arvan, et tööl käival inimesel ei ole lihtsalt võimalik võtta selleks regulaarselt vabu päevi.

3. Võimaldada kõigil pensionile suundujatel saada fondipensioni

Mitte kusagil maailmas ei suuda elukindlustusfirmad pakkuda pensionärile mõistlike kuludega kaitset selle eest, et ta elab kauem kui kestavad tema säästud. Täiuslikku lahendust siin pole. Kõikidest ebatäiuslikest otsustajatest teavad inimesed tõenäoliselt siiski ise kõige paremini, kuidas nad aastatega kogutud raha vanaduspäevil kasutama peaksid.

Kui Eesti valitsus seda ei usu, oleks tulnud algusest peale jätta pensionisüsteem ainult riigi kätesse. Kui riik eeldab, et inimene on elu vältel võimeline tegema mõistlikke otsuseid (näiteks valides sobivaima pensionifondi), siis miks peaks selleltsamalt inimeselt pensioniikka jõudes õiguse omaenda raha üle otsustada ära võtma?

Veel üks asi. Kui sa neid sõnu loed, oled vist põhjalik inimene. Kui sa veel seni pole jõudnud, siis ole hea, tutvu Tuleva eesmärkidega ja kui need sinu põhimõtetega sobivad, astu liikmeks. Meil on sind vaja.