Muutsime oma II ja III samba fondide tingimusi selleks, et meie ühiste fondide haldust efektiivsemaks teha. Sinu kui koguja jaoks ei muutu midagi: strateegia ja tasud jäävad samaks. Kuigi avaldasime ka tingimuste muudatuste kooskõlastamise teate, oleks hea veidi tagasi vaadata, mida me aastatega investeerimises muutnud oleme. (1)
Eesmärk ei ole muutunud
Üks asi, mida me ei ole muutnud, on investeerimisstrateegia. Fondide algusest peale on meie eesmärgiks olnud maailmaturu keskmine tootlus ning tingimused sõnastavad selle ka väga otse: Fondi investeerimistegevuse eesmärgiks on saavutada maailma aktsiaturu keskmise pikaajalise tootlusega võimalikult sarnane tootlus. Selleks võrreldakse Fondi tootlust, MSCI ACWI (edaspidi: Võrdlusindeks) tootlusega.
Erineme sellega enamikust teistest Eesti pensionifondidest, mis seavad tingimustes eesmärgiks „fondi vara väärtuse pikaajalise kasvatamise” või midagi sarnast, aga ei täpsusta, millist tootlust võiks osakuomanik lugeda eesmärgipäraseks ja millal on selge, et fond eesmärgile alla on jäänud. (2)
Oleme seni üsna hästi oma eesmärgi saavutamisega hakkama saanud. Oluline on meeles pidada, et maailmaturu keskmine tootlus ei pruugi järgmisel 5 või 10 aastal olla sama suur kui seni ega üldse positiivne. Maailmaturgude ajalugu näitab siiski, et pika aja jooksul on aktsiad pakkunud investoritele oluliselt paremat tootlust kui pangahoius või võlakirjad.
Eesmärgi saavutamise peamine viis püsib samuti endine, detailid muutuvad
Erinevalt teistest pensionifondidest sätestavad meie tingimused ka viisi, kuidas fond oma eesmärgi saavutab. Ka siin on meie põhimõte püsinud Tuleva fondide algusest muutumatuna, kuigi oleme tingimusi täpsustanud ja parandanud varemgi.
Esiteks, me saavutame maailmaturu tootlust nii, et paigutame fondi vara „investeerimisfondidesse, mille koosseis on võimalikult lähedane Võrdlusindeksi või selle allindeksite koosseisule,” nagu meie fondide tingimused seda sõnastavad. Seda põhimõtet me seni muutnud ei ole, kuigi ma olen kindel, et ühel päeval oleme mahult juba nii suureks kasvanud, et otstarbekamaks muutub ise otse aktsiaid osta. Aga sinna me veel jõuame.
Täpsustasime tingimustes nüüd seda, mida tähendab Võrdlusindeksile „võimalikult lähedane koosseis”. Kui varem võrdlesime iga portfelli kuuluva investeerimisfondi koosseisu eraldi võrdlusindeksile vastava indeksiga, siis nüüd teeme seda kogu fondi portfelli peale kokku. See on lihtsalt täpsem ja õigem kui varasem piirang. Ühtlasi kirjutasime tingimustesse optimeeritud valimi põhimõtte: me ei pea ostma kõiki indeksisse kuuluvaid väärtpabereid täpselt samades osakaaludes, vaid valime kogumi, mis tervikuna liigub Võrdlusindeksiga sarnaselt. Nii järgime indeksit väiksemate tehingukuludega.
Oleme seadnud eesmärgiks hoida erinevus alla 10%, aga selle arvulise piiri viime tingimustest prospekti. Põhjus on lihtne: turukõikumised võivad erinevuse ajutiselt üle 10% viia ka siis, kui portfelliga on kõik korras. Kui jäik piir on kirjas tingimustes, tähendaks selle ületamine muuhulgas kohustust portfellis muudatusi teha. See aga tähendab kogujale tavaliselt üht: täiendavaid kulusid kauplemisest. Kasulikum on hinnata, kas muutus on püsiv või ajutine, ning alles seejärel asuda fondi portfelli muutma või vastupidi, kohendada eesmärki.
Teiseks, investeerime fondi laekuvat raha regulaarselt selleks, et seisev raha ei põhjustaks maailmaturust mahajäämist (Bogle nimetas seda „cash drag’iks”). Kui me Tuleva fondid lõime, siis kirjutasime tingimustesse sisse lausa päeva täpsusega, et investeerime fondi laekunud raha kas iga kuu 3. tööpäeval või 10 päeva jooksul, kui fondi arvelduskonto jääk ületab miljon eurot. See tegi alguspäevil töökorralduse lihtsamaks: vähendas vajadust luua eraldi protseduure investeerimisvajaduse hindamiseks.
Tänaseks oleme kasvanud nii suureks, et võime jäigalt mudelilt liikuda paindlikumale: sätime investeerimispäevad fondi rahavoogude prognoosi järgi nii, et rahajääk püsiks võimalikult väike ja tehingukulud kontrolli all. Sellest ka tingimuste muudatus.
Lisaks oleme saanud kokkuleppe meie uue depoopanga, SEB-ga arvelduslaenu tingimustes. See võimaldab meil fondi rahajääki väiksemana hoida ilma, et tekiks lühiajalise rahapuudujäägi risk. Seni oleme olnud sunnitud hoidma kontol täiendavat rahapuhvrit või müüma väärtpabereid ka siis, kui vajalik raha sissemaksetest on tegelikult õige pea kontole laekumas. Kumbki ei ole olemasolevate kogujate huvides: seisev raha ei teeni tootlust ja sundmüük tekitab ebavajalikke tehingukulusid. Arvelduslaenu kasutame ainult arveldusarve puudujäägi katmiseks, kui väljamaksed ületavad sissemakseid ja rahapuhvrit või investeeringute ostud-müügid arvelduvad erinevatel päevadel, mitte uute investeeringute tegemiseks. Nii ei teki fondi laenuga võimendust. Ka õigus võtta lühiajalist laenu sai tingimustes nüüd sätestatud.
Kuhu edasi?
Ma unistan sellest, et ühel päeval võiksid pensionifondi tingimused olla lihtsalt loetav 1–2-leheküljeline dokument, mis ütleb selgelt, mida fondivalitseja sinu varaga teeb ja mis selle oodatav tulemus on. Tegime seekord parandusi ja eemaldasime dubleerivad sätted tingimustes ja prospektis, koondades need emba-kumba dokumenti, samuti võtsime tingimustest välja hulga detaile, mis on seaduses nagunii kirjas ja võiks pigem olla Pensionikeskuse või Finantsinspektsiooni lehel kõikidele kogujatele tutvumiseks. Need puudutavad ju kogumispensioni süsteemi tervikuna ja seda ei pea iga fondi tingimustest uuesti ja uuesti lugema.
Ühel päeval jõuame nii kaugele, et vajutades linnukest „olen tutvunud fondi tingimuste, prospekti ja põhiteabega” ei ole vaja valetada.
(1) Muutsime tingimusi hiljuti kahes osas, praegune postitus käsitleb mahukamat, I paketi muudatusi. Kõikide muudatuste ametlik ja detailsem ülevaade on siin.
(2) Leidsin ainsa erandina SEB pensionifondi Indeks tingimustest eesmärgi „pakkuda osakuomanikele tootlust, mis oleks võimalikult lähedane globaalsete aktsiaturgude tootlusele”. Aga ka siin ei täpsusta fondi tingimused, mida täpsemalt „globaalsete aktsiaturgude” all mõeldakse.
