Eelmine aasta oli kehv pensionikogujatele üle Euroopa, aga kõige sügavamas miinuses lõpetasid Eesti pankade kolmanda samba fondid, vahendas ERR eile Better Finance’i iga-aastase raporti tulemusi.

Eesti silmapaistvalt kehv saavutus jõudis ka Financial Times-i veergudele.

Meie pankade juhitud fondide inflatsiooni ja tasude järgne tootlus oli investorkaitse organisatsiooni Better Finance andmeil 2018. aastal -9,8 protsenti. Teistes Euroopa Liidu riikides kõikus reaaltootlus nullilähedasest Austrias kuni -6,6%ni Lätis.

Mida need sünged numbrid meile räägivad?

Kõigepealt kõige tähtsam, mida ei tohi unustada meie, kes me nüüd Tuleva kolmanda samba fondis kogume: aktsiate hinnad kõiguvad. Neisse on mõistlik investeerida pikaajaliseks kogumiseks mõeldud raha.

“Aktiivne juhtimine” kogujat ei kaitse

Mäletate jutte, et aktiivse juhtimise eest tulebki rohkem maksta: ettenägelik fondijuht tõmbab õigel ajal pidurit ja kaitseb meie raha turgude tormide eest? Vastupidiselt pankade lubadustele kukkus see lootus vähemalt 2018. aastal kolinal läbi.

Kõrged teenustasud ning keerulised ja läbipaistmatud tooted viivad madala tootluseni.

See ei tule vast üllatusena. Ka Better Finance’i raport toob taaskord välja, et enamus Eesti pensionifonde on kahtlaselt kapi-indeksifondide moodi – tegelikult passiivselt juhitud, ehkki pangad müüvad neid “aktiivselt juhitud” fondide sildi all.

Kapi-indeksifondide tootlus kujuneb lihtsalt ja jääb paratamatult ausate, madalate kuludega indeksifondide tootlusele alla: indeksi tootlusest, olgu see pluss- või miinusmärgiga, lähevad veel maha kõrged kulud.

Loeb pikaajaline tootlus

Kui Tuleva kolmanda samba fond oleks alustanud 2018. aasta alguses, oleks aasta lõpus ka meie kontod punases olnud. Maailma aktsiaturgu peegeldava MSCI ACWI indeksi tootlus oli mullu -4,9%. Koos fondi kuludega, mis on küll suurtest pangafondidest üle kolme korra madalamad, ja inflatsiooniga oleks reaaltootlus jäänud 8-9% miinusesse.

See on hea meeldetuletus: ära investeeri aktsiafondi raha, mida sul kindlasti järgmisel aastal vaja läheb. 2018 ei olnud aktsiaturgudel esimene ega viimane halb aasta.

Better Finance’i raport ise ei keskendu tegelikult ühe aasta tulemustele ja on isegi 10-aastaste tulemuste võrdlemisel vaoshoitud. Pensioniks raha kogumine on pikaajaline protsess. Ka kümne aasta tulemused võivad oluliselt kõikuda sõltuvalt sellest, kas võrdlust alustatakse mõne viimase suure turbulentsi eelsest või järgsest kuupäevast.

Näiteks Eesti teise samba pensionifondide kümne aasta reaaltootlus oli raporti järgi 2008 – 2017 negatiivne: -1,3% aastas, aga 2009 – 2018 positiivne: +1,8% aastas.

Fondide kõrged ja läbipaistmatud tasud toovad kogujatele kahju

Aga kui isegi ajaloolisest kümne aasta tootlusest ei saa kaugele ulatuvaid järeldusi teha, siis millest saab? Siin on Better Finance otsekohene:

Kõrged teenustasud ning keerulised ja läbipaistmatud tooted viivad madala tootluseni. Enamus selliseid pensionifonde saavutab ka parimal juhul napilt inflatsiooni-lähedase tulemuse. Kogujatel pole tegelikult lootust oma vara kasvatada.

Läbipaistmatult üles ehitatud kulud tähendavad, et tegelikult me ei teagi, mis Eesti inimeste varaga kolmanda samba toodetes juhtunud on. Better Finance’i statistika ei peegelda paraku kogu Eesti kolmanda samba tootlust. Peaaegu kaks kolmandiku inimeste rahast on ju kolmanda samba kindlustuslepingutes, kus kõrgetele sisenemis-, väljumis- ja haldustasudele lisandub veel rida tasusid, mida aasta baasile arvutada ja võrrelda on praktiliselt võimatu. Kindlustustoodete tootluse kohta ei ole Better Finance`il mingit infot. Ülevaadet ei paku kogujatele pensionikeskus ja seda pole tõenäoliselt ka rahandusministeeriumil.

Kogumistooted tuleb muuta lihtsamaks ja odavamaks, kordab Better Finance. Eriti suur probleem on just vabatahtlike toodetega nagu Eesti kolmas sammas. Siin peaks rahandusministeerium tegelema kõigepealt sellega, mis silma karjub. Esiteks, me ei tea ligilähedaseltki, millist tootlust enamus Eesti kogujate rahast teenib. Teiseks, meil ei ole võimalik võrrelda kõiki kulusid, mida teenusepakkujad inimeste rahast tasudeks võtavad.

Ka kindlustusseltside kolmanda samba toodete tootluse ja tasude info tuleb koondada pensionikeskusesse. Meie e-riigis ei tohiks ju käia üle jõu kolmelt pangalt ja kahelt kindlustusseltsilt veidi rohkem infot küsida?

Graafik ülal: Financial Times

Tee oma tuleviku-minale kingitus ja alusta kogumist Tuleva III Samba Pensionifondis. Me Tuleva tiimiga tõime oma kolmanda samba esimesel võimalusel Tulevasse üle.

• Kui sa seni pole kolmandasse sambasse kogunud, alusta täna. Tänu maksusoodustusele on kolmas sammas parim tööriist pikaajaliseks raha kogumiseks. Selleks, et selle aasta maksuvabastus ei jääks kasutamata, alusta enne aasta lõppu.
• Kõige kavalam on teha säästmine automaatseks. Otsusta ära, kui palju sa iga kuu kõrvale panna saad, ja algata mugavalt püsimakse Tuleva veebis. Nii ei pea sa oma tuleviku-mina eest hoolitsemist kogu aeg meeles pidama. Ostusid ajas hajutades maandad ka riski, et korraga suuremat summat investeerides satud ostma aktsiaid just turu tipphetkel.
• Kui sul juba on kolmas sammas, vaheta ka vana kindlustustoode või pangafondi osakud Tuleva vastu, et kasu maksusoodustusest ei kaoks enam kõrgete tasudena vahendajate taskusse.
• Aasta lõpus kontrolli, kas oled kasutanud ära kogu tulumaksuvaba miinimumi.

1. Otsusta igakuise sissemakse suurus

See on lihtne.

• Kõigepealt arvesta välja maksimum, mida saad maksuvabalt kolmandasse sambasse paigutada: see on 15% sinu brutosissetulekust (ja mitte rohkem kui 6000 eurot aastas). Siin on kalkulaator abiks.(1)
• Kui panedki iga kuu kõrvale just 15% brutosissetulekust, saad riigilt maksuvabastusena suurima võimaliku võimenduse. Kui alustad kogumist aasta keskel, kontrolli kogusumma aasta lõpus üle – kui see jääb alla maksuvabastuse limiidi, lisa võimalusel raha juurde. Sissemaksete arvutamisel saad arvesse võtta terve aasta palga, isegi siis, kui avad kolmanda samba alles aasta lõpus.
• Vajadusel alusta tagasihoidlikumalt. Suuna püsimaksega kolmandasse sambasse see osa palgast, milleta saad kindlasti igakuiselt hakkama. Kui aasta lõpp läheneb, lisa võimalusel lihtsalt ühekordse ülekandega raha juurde, et maksusoodusest kõige rohkem kasu saada.
• Ära lükka kogumist edasi. Hakka kohe pihta kasvõi hästi väikeselt: varem alustajal on tänu liit-tulule investeerimisel suur eelis. Kui midagi ootamatut juhtub, saad muidugi maksed kolmandasse sambasse alati vajadusel katkestada.

Kontrolli detsembris sel aastal III sambasse pandud summa üle. Lisa võimalusel raha juurde, et saada maksuvabastusest maksimaalne võit.

2. Vali Tuleva fond

• Tulevas kogumise alustamine ei maksa sulle midagi. Sul pole tarvis panka minna ega kulutada aega või raha uue arve avamisele – meil kõigil on juba riiklikus pensioniregistris oma pensionikonto.
• Valikuavalduse Tuleva fondis kogumise alustamiseks saad teha tasuta siin Tuleva kodulehel.
• Kui sul on juba kolmas sammas:
  • Vanast pangafondist saad kohe ka seni kogutud vara vahetusavaldusega üle tuua siin Tuleva kodulehel. Kahjuks võtavad mõned pangafondid 1% seni kogutud varast väljumistasuks. Sellegipoolest on vahetus tark ära teha: kuna nende fondide tasud on kordades kõrgemad, tasub see kulu ennast vähem kui aastaga.
  • Ka kolmanda samba kindlustustootesse kogutud raha saad ilma tulumaksu tasumata Tulevasse vahetada. Selleks pead pöörduma selle kindlustusseltsi poole, kus sinu kolmas sammas koguneb, ja paluma leping lõpetada ning kindlustusreserv üle kanda Tuleva III Samba Pensionifondi.  Juhise leiad siit. Seadus kohustab kindlustusseltsi seda tegema hiljemalt kahe kuu jooksul. Lepingu lõpetamise tasu sõltub kindlustusfirmast. Näiteks Swedbank-i Pensionikindlustus+ lepingutes lõpetamise tasu ei võeta, kui leping on kehtinud üle viie aasta.

3. Sea üles püsimakse

• Otsusta, millisel kuupäeval ja millise summa soovid iga kuu oma kolmanda samba kontole suunata ja algata püsimakse Tuleva veebis.

Samm-sammult juhised on siin – nende abil peaksid kõik kolm sammu minutitega tehtud saama.

Muide, Tuleva liikmed teenivad liikmeboonust nii oma teise kui kolmanda samba fondi kogunevalt varalt, aga meiega koos võivad muide koguda ka need, kes ühistu liikmeks (veel) astuda ei soovi või ei saa.

Kui sul on küsimusi või soovitusi, kuidas juhiseid selgemaks teha, anna meile kindlasti märku! Helista 644 5100 või kirjuta [email protected]. Kui oled Tuleva ühistu liige, saad mõtteid vahetada ka Tuleva liikmete fb grupis.

(1) Väike täpsustus neile, kelle kuusissetulek on alla 654 euro kuus. Sinu tulumaksusoodustus ei saa olla suurem kui sinu tulu pealt makstud tulumaks. Seega: kui sinu bruto kuupalk on alla 654 euro kuus, siis sinu maksimaalne tulumaksusoodustus on väiksem kui 15%. Täpsemalt on sinu maksimaalne tulumaksusoodustusega kolmanda samba sissemakse: kuupalk x 0,964 – 500. 

*Artikkel on uuendatud 11.12.2023 a.

Aastal 2016 tegid Tuleva liikmed endale ise sellise kolmanda samba fondi, kus kõrged tasud maksusoodustusest tulevat vahvat võitu ära ei söö. Nagu meie ühistes teise samba fondideski, saavad meiega koos Tulevas kolmandasse sambasse koguda ka kõik need, kes ühistu liikmeks astuda ei soovi.

Teine ja kolmas sammas on sinu investeerimisportfelli alus

Üks lihtne reegel, mida on kaval järgida nii algajal kui ka edasijõudnud investoril: pane esmalt enda kasuks tööle riigipoolse maksusoodustusega pensionisambad. Pole mõtet otsida muid investeerimisvõimalusi enne, kui oled teise ja kolmanda samba maksusoodustuse täiel määral ära kasutanud. Maksusoodustus annab eelise kõikide teiste investeerimisvõimaluste ees ja võimenduse sinu vara kasvuks. 

Investeerimist alusta alati kolmandast sambast

Pole mõtet otsida muid investeerimisvõimalusi enne, kui oled kolmanda samba maksusoodustuse täiel määral ära kasutanud. Miks?

1. Pole palju investeeringuid, mis tagavad kohe 22% võitu.

Igaüks saab kolmandasse sambasse suunata kuni 15% brutosissetulekust (mitte rohkem kui 6000 eurot aastas) tulumaksuvabalt. Kui oled maksu juba ära tasunud, saad selle pärast tuludeklaratsiooni täitmist tagasi. Näiteks investeerides 2000 eurot, annab riik sulle sellest 440 eurot tagasi.

2. Raha saad kätte igal ajal

Kolmandast sambast saad raha välja võtta alati, kui soovid. Samuti võid kolmanda samba fondi osakuid pärandada. Väljamakseid maksustatakse järgmiselt (lähemalt siin):

• Kui alustasid kolmandasse sambasse kogumist enne 2021. aastat ja ootad raha välja võtmisega vähemalt 55. sünnipäevani, rakendub sulle soodustulumaks – vaid 10%.
• Kui alustad kogumist 2021. aastal (või hiljem), saad 10% soodustulumaksuga raha välja võtta alates eelpensionieast (täna on see 60 aastat).
• Kui võtad raha välja varem, tuleb kogu kolmandasse sambasse kogutud varalt tasuda tulumaks 22% (alates 01.01.2025). See ei tee maksusoodustuse mõju kaugeltki olematuks. Sisuliselt oled saanud riigilt intressivaba võimenduslaenu.

Nagu investeerimisega ikka: ära paiguta aktsiatesse raha, mida sul lähemal ajal tarvis läheb. Kolmas sammas sobib pikema ajahorisondiga kogumiseks.

3. Pole vaja maksta väärtpaberikonto eest.

Pole vaja kulutada aega ega raha uue pangakonto avamisele ega maksta tasu fondiosakute ostmise ja hoidmise eest. Igal Eesti inimesel on juba tasuta konto riiklikus pensioniregistris olemas – seesama, kuhu koguneb ka teise samba vara.

Miks meil oma fondi vaja läheb?

Nagu öeldud: kolmas sammas on tänu maksuvabastusele pikaajaliseks kogumiseks parim tööriist. Pankadest vahendajate käes kippus see eelis seni kokku kuivama. Esiteks, enamiku kolmanda samba fondide tasud on veel kõrgemad kui teises sambas. Teiseks, pangafondide juhtide investeerimisotsused pole seni kogujatele edu toonud.

Tulevas kogudes võid kindel olla, et sinu fondi tasud on soodsaimate seas ja et tasud langevad ka tulevikus.

Meie teeme oma ühist kolmanda samba fondi käivitades kaks asja teisiti kui enamik pangafonde.

1. Tuleva fondi kogukulu pea kolm korda madalam kui pankade suurtel kolmanda samba fondidel – 0,31% aastas (Uuendatud 01.03.2025). Muide, meie fond ei pruugi igal ajahetkel olla kõige odavam, sest me ei subsideeri ühegi fondi kulusid teiste klientide arvelt. Aga Tulevas kogudes võid kindel olla, et sinu fondi tasud on soodsaimate seas ja et tasud langevad ka tulevikus. (1)

2. Me ei spekuleeri turgude kõikumistega, vaid võtame rahulikult iga kuu tükikese oma palkadest ja ostame selle eest maailma suurimate ettevõtete aktsiaid juurde. Ajapikku kasvab meie osalus maailma majandust vedavates ettevõtetes ja meie vara väärtus omakorda kasvab sedavõrd, kuidas ettevõtted kasvavad ja dividendi maksavad.

Nagu teises sambaski, annavad need kaks asja meile päris hea kindluse, et meie vara kasv ei jää maailma aktsiaturgude kasvust kunagi kaugele maha. Ja nagu teises sambaski: ühegi pangafondi pikaajaline tootlus pole seni maailma aktsiaturgude keskmise lähedale jõudnud.

Nagu meie teise samba fondideski, on üsna kindel veel üks asi: meie vara väärtus ei kasva katkematus tõusujoones. Kui maailma majanduses on madalseis ja aktsiate hinnad langevad, väheneb ettevõtete turuväärtus ja koos sellega ettevõtete omanike vara väärtus – ka meie oma. See pole meeldiv, aga turgude ajalugu näitab, et pikas plaanis teenime rohkem rahulikult kursil püsides kui oste-müüke ajastades ja turgu üle kavaldada püüdes.

Kuhu me oma vara investeerime?

Nagu Tuleva II samba aktsiafondiski, ostame iga Tuleva III Samba Pensionifondi paigutatud raha eest ligi 2800 maailma suurima börsiettevõtte aktsiaid – kõiki neid, mis on kaasatud MSCI All Country World (MSCI ACWI) indeksisse.

Meeldetuletuseks: indeks ei ole midagi muud kui lihtsalt nimekiri. MSCI ACWI indeks on nimekiri, milles maailma suurimad börsiettevõtted on turuväärtuse järgi ritta pandud. Iga ettevõtte osakaaluks indeksis on tema turuväärtus jagatud kõigi ettevõtete turuväärtusega. (Maailma börsidel kaubeldakse enam kui 30 000 ettevõtte aktsiatega. MSCI ACWI tõmbab joone alla 3000 suurimale ettevõttele praktilistel kaalutlustel, sest sealt edasi oleks ülejäänute osakaal portfellis juba kaduvväike.)

Alates 2022. aasta septembrist viisime sisse ühe täienduse: me jätame maailma suurima 3000 ettevõtte nimekirjast välja ligi 200 ettevõtet, mis ei täida üldtunnustatud jätkusuutliku ja vastutustundliku investeerimise (ESG) kriteeriume. See ei muuda meie portfelli peamist eesmärki – saavutada maailmaturu keskmine tootlus – aga annab võimaluse teha väike samm selles suunas, et võtta arvesse ja vähendada negatiivset mõju, mida meie investeeringud maailma loodus- ja sotsiaalkeskkonnale avaldavad (2).

Meie ei osta nende ettevõtete aktsiaid ühe kaupa, vaid paigutame neisse raha mitme globaalse indeksfondi kaudu. Nii on lihtsalt odavam. Tänu suurtele mahtudele on maailma juhtivate indeksfondide jaoks aktsiate ostmine nullilähedase kuluga. Kui peaksime iga kuu iga ettevõtte aktsiaid eraldi ostma, läheks see meile hirmus kalliks.

Lähemalt: mis täpselt on meie portfellis?

Iga Tuleva III Samba Pensionifondi laekunud euro jagame järgmiselt BlackRocki fondide vahel:

Kõigepealt läheb 90% rahast indeksfondidesse, mis investeerivad raha arenenud riikide aktsiatesse. Need fondid on:

• Kolmest ETF-ist koosnev portfell:
  • iShares MSCI USA ESG Screened UCITS ETF
  • iShares MSCI Europe ESG Screened UCITS ETF
  • iShares MSCI Japan ESG Screened UCITS ETF
• CCF Developed World ESG Screened Index Fund
• iShares Developed World ESG Screened Index Fund

Miks me sama arenenud riikide aktsiaid mitme fondi kaudu ostame ja kogu rahast näiteks 88% lihtsalt esimesse neist ei suuna? Investeerimisfondide seadus lubab ühte fondi paigutada kõige rohkem 30% varast. Seepärast kasutame BlackRocki tootevalikust kahte fondi, mis jäljendavad arenenud riikide aktsiaindeksit MSCI World ja osa raha suuname veel kolmest fondist koosnevasse portfelli, mis sedasama teeb. Võib aru saada seadusandja soovist sundida pensionifonde riske hajutama, ehkki ausalt öeldes on see piirang globaalse indeksfondi puhul üsna tarbetu.

Ligi 10% rahast läheb iShares Emerging Market ESG Screened Equity Index Fund-i.

MSCI ACWI indeksi ettevõtetest on valdav enamus arenenud maailmas ja veidi üle kümnendiku arengumaades. Fondidel, mis katavad kogu MSCI ACWI indeksi, on millegipärast kõrgem valitsemistasu kui eraldi arenenud ja arengumaade fondidest koosneval portfellil. See ongi lihtne põhjus, miks kasutame arengumaade ettevõtete aktsiate ostuks erinevaid fonde.

Me suuname seega kogu fondi laekunud raha arenenud ja arengumaade riikide fondidesse. Lisaks peame silmas piirangut, et iga kuu alguses peab fondil olema vähemalt 500 000 eurone rahapuhver võimalike lunastamiste katmiseks.

Fondi jooksvad tasud on 0,31% aastas

Tuleva III Samba Pensionifondi jooksvad tasud ehk kõik investori taskust tulevad kulud kokku on 0,31% aastas. Nende kulude seas on meie fondi valitsemistasu (0,21% aastas), depoopanga tasu (0,03% aastas) ning meie portfelli kuuluvate fondide tasud (0,07% aastas).

Tuleva III Samba Pensionifondis ei pea keegi tasu maksma ei kogumise alustamise ega raha välja võtmise eest. Teise samba pensionifondide sisenemis- ja väljumistasud keelas riik Tuleva ettepanekul juba mitu aastat tagasi ära. Kolmandas sambas võtab aga enamus pankade pensionifonde raha välja maksmisel terve protsendi investori varast “väljumistasuks”. (1)

Mida teha, kui oled juba pangafondi raha kogunud? Fondi vahetamisel tuleb sul tõenäoliselt pangale tasuks jätta 1% varast. Tõsiasi on, et ikkagi on otstarbekas vanadest, kõrge tasuga fondidest viivitamatult lahkuda: juba vähem kui aasta-paariga maksaksid nendes tasudeks rohkem ära kui Tulevas – isegi vahetamisele kuluvat tasu arvesse võttes.

(1) Pensionikeskuse lehel saad võrrelda kõikide pensionifondide jooksvaid tasusid. Kindlustustoodete puhul pead hoolikalt otsima “põhiteabedokumenti”. 

(2) Loe lähemalt, kuidas Tuleva rakendab jätkusuutlikkuse põhimõtteid.

Ülevaade Tuleva kehtivatest mudelportfellidest.

Artiklis toodud investeermissstrateegia andmed uuendatud 22.07.2024 seisuga.

PRESSITEADE, 03.10.2019

Tuleva käivitab 15. oktoobril Eesti soodsaima tasuga kolmanda samba pensionifondi

5300 inimest ühendav Tuleva Tulundusühistu käivitab 15. oktoobril Eesti soodsaima tasuga kolmanda samba pensionifondi, kus koos ühistu liikmetega võivad raha koguda kõik soovijad.

Finantsinspektsiooni juhatus kooskõlastas Tuleva III Samba Pensionifondi tingimused eile, 2. oktoobril.

Tuleva ühendab inimesi, kelle eesmärk on saada igast tuleviku jaoks kõrvale pandud eurost võimalikult palju kasu. “Esimesena käivitasime edukalt oma II samba fondid, luues omale paremad eeldused vara jätkusuutlikuks kasvuks kui pangad suutsid pakkuda,” ütles Tuleva kaasasutaja ja fondijuht Tõnu Pekk. Kolmanda samba fond on tema sõnul loogiline samm edasi.

“Kolmas sammas on suurepärane tööriist raha kogumiseks. Tänu tulumaksuvabastusele saab iga sinna paigutatud euro kohe suure võimenduse,” selgitas Pekk. Inimestele, kes investeerivad kolmanda samba fondi kuni 15% brutosissetulekust – kõige rohkem 6000 eurot aastas, tagastab riik tulumaksu. See tähendab sisuliselt, et näiteks igast investeeritud 1250 eurost tuleb 250 eurot riigi poolt.

“Paraku on pangafondide kõrged tasud ja kehv tootlus kippunud seni selle eelise ära nullima,” nentis Pekk.

Tuleva III Samba Pensionifondi kogukulu on kuni 0,5% aastas. See on üle kolme korra vähem kui pankade suurtel pensionifondidel ning 40% vähem kui seni madalaima tasuga kolmanda samba LHV Pensionifondil Indeks Pluss.

Kordades soodsam tasu on võimalik tänu sellele, et Tuleva fondides ei kulu kogujate raha müügivõrgustiku töös hoidmisele ega kulukatele reklaamikampaaniatele. Samuti pole Tuleval erinevalt pankadest eemalseisvaid omanikke, kellele klientide varast võetav lõiv oleks oluliseks kasumiallikaks. Tuleva ühistu kaasomanikud on Tuleva liikmed ehk kogujad ise.

Tuleva III Samba Pensionifond suurendab järk-järgult osakuomanike osalust maailma suurimates ettevõtetes, jäljendades globaalset MSCI ACWI võrdlusindeksit. Nii on tagatud, et fondis kogujate vara tootlus ei jää kunagi kaugele maha maailma aktsiaturgude kasvust.

Avaldusi kogumiseks Tuleva III Samba Pensionifondis saab teha alates 15. oktoobrist Tuleva kodulehel, internetipankades või pensionikeskuse lehel.

Aaretejaht on vahva mäng. Lihtne on innustuda ideest, et “leti alt” ehk väljaspool avalikke kauplemisplatvorme võiks leida tulusamaid investeeringuid kui börsilt.

Teateid tegelikkusest

WeWork kasvas mõne aastaga nullist üheks maailma suurimaks kontoripindade rendile andjaks. Kümned tuhanded idufirmad ja vabakutselised rendivad laudu, pisikesi bokse või terveid korruseid WeWork-i jagatud kontorites (co-working space) 126 linnas üle maailma.

Maailma suurim riskikapitali fond Softbank Vision Fund ostis aasta algul WeWork-i osaluse, hinnates ettevõtte väärtuseks 47 miljardit dollarit.

Augustis püüdis WeWork börsile minna. Paraku ei leidunud ostjaid isegi kolm korda madalama hinnaga. Plaan läks lörri. Tasahaaval lekib avalikkusele, et tuntud WeWork-i investorid on sunnitud ettevõtte aktsiaid oma portfellis sadade miljonite võrra alla hindama.

—

Suurbritannias on neil päevil uudistes fondimaailma langev täht Neil Woodford.

Julged investeeringud väikestesse ettevõtetesse, mille aktsiaid börsilt ei leia, on Woodfordi kaubamärk. Mees müüs oma fondi kui võimalust teenida väikese riskiga kõrget tulu ettevõtetest, millele tavalisel investoril ligipääsu pole.

Selle aasta algusest saadik on Woodford pidanud oma fondide investeeringuid korduvalt ja kordades alla hindama. Teised investorid lihtsalt pole nõus ettevõtetesse sama hinnaga raha paigutama, mida Woodford oma fondi investorite nimel maksnud on. Woodfordi fondide väärtusest on aastaga haihtunud ligi 50%. Osakute lunastamine on peatatud. Fondid on teel likvideerimise suunas.

Natuke õõnsa sisetundega loen meie kohaliku pensionifondi klientidele suunatud kuukirju, milles fondijuht väljendab järjest kasvavat vaimustust börsiväliste investeeringute vastu.

Börsivälised investeeringud järgivad siiski neidsamu reegleid, mis börsil kaubeldavad aktsiadki.

“LHV pensionifondide tähelepanu on endiselt suunatud börsivälistele varadele,” kirjutas Andres Viisemann investoritele sel kevadel. Börsil noteeritud aktsiad on tema hinnangul liiga kallid. (Seda arvab Viisemann juba kümme aastat. Paraku on turg jäänud eriarvamusele ja LHV pensionifondides koguvate inimeste vara tootlus jääb maailma börside keskmisele kordades alla.)

Era- ja riskikapitalifondide pikaajaline oodatav tootlus on suurem kui börsidel noteeritud aktsiatel, kinnitas Viisemann sügisel laiali saadetud kirjas.

Kardan, et börsivälised investeeringud järgivad siiski neidsamu reegleid, mis börsil kaubeldavad aktsiadki. Nende väärtus kõigub ja miski ei taga, et keegi tahab tulevikus aktsiaid kõrgema hinnaga osta kui sina maksid.

Edulood jätavad läbikukkumised varju

Me kõik muidugi teame kadedust tekitavaid edulugusid sellest, kuidas üks või teine kavalpea alustavasse idufirmasse peenraha paigutades rikkaks sai. Aegajalt saame salamisi muiata mõne staar-investori katastroofilise möödapaneku üle või kaasa tunda karismaatilise fondijuhi ohvritele, kes müügijuttu uskudes rahast ilma jäid.

Keskmiselt kehvadest börsivälistest investeeringutest kuuleme seevastu väga harva. Erinevalt edukast üleshindlusest unustavad fondijuhid tavaliselt kuukommentaaris välja tuua investeeringute nimekirja, mille hinnast tuli seekord natuke õhku välja lasta.

Kinnisvara- ja riskikapitali fondide presentatsioonid ja pressiteated keskenduvad ju ka ikka õnnestumistele. Lugusid jutustama jõuavad üldse ainult need fondid, kes õnnelike panuseid tegid.

Siin Eestis loeme ajakirjanduses EfTENi fondidest, kes alustasid juhtumisi heal ajal: 2009/2010 kriisi järel. Trigoni Ukraina ja Horvaatia kinnisvarafondidest, mis ostuhinnast kümme korda väiksema väärtusega siiani mõne pensionifondi portfelli serval konutavad, pole midagi kuulda.

Mida andmed ütlevad?

Nagu inglisekeelne nimigi ütleb, on börsivälised investeeringud (private investments) privaatsed. Erinevalt börsil toimuvast on võimatu neist usaldusväärset statistilist ülevaadet saada.

Mõnikord on siiski võimalik kätte saada piisavalt suuri andmekogusid, mis tulemustest aimu annavad. Näiteks annab Euroopa riskikapitalifondide tootluse kohta aimdust selle valdkonna suurima investori, Euroopa Investeerimisfondi portfell. 1994. aastast saadik on see fond kasvatanud investorite vara keskmiselt 1,6% aastas. Pole vist mõtet börsiindeksi keskmist tootlust siia kõrvale pannagi…

Miks ei pruugi “leti alt” paremat tootlust saada?

Esiteks, investeerimisvõimalused ei eksisteeri vaakumis. Kui sulle tundub, et kusagil on eriti hea pakkumine, küsi endalt, kas sa oled üks väheseid, kes selle pakkumise väärtust mõistab?

Kui sinu parim sõber vajab algkapitaliks paar tuhat eurot, et lükata käima oma innovatiivne idufirma, võib sul tõesti olla teistest parem positsioon. Sina tead paremini kui suvaline investor, et just see sõber on lapsest saadik olnud teistest teravam ja töökam.

Enamus börsiväliseid võimalusi satub paraku jaeinvestori või keskmise pensionifondi vaatevälja siis, kui nende potentsiaal juba hinnas kajastub või veel halvem, kui suuremad rahastajad on hinna liiga kalliks põlanud ja viisakalt keeldunud.

Tasub mõelda, miks peaks arendaja müüma oma hoone kinnisvarafondile odavalt, et seejärel vabanenud kapital väidetavalt kallitesse börsiettevõtetesse suunata? Miks peaks Transferwise pakkuma riskikapitali fondidele aktsiaid parema hinnaga kui ta börsilt saaks?

Varade eest tuleb tavaliselt maksta ikka turuhinda – sõltumata sellest, kas ostad neid paari hiireklikiga avalikult kauplemisplatvormilt või vormistad tehingu viie advokaadi abiga notaribüroos.

Teiseks, börsivälised investeeringud tähendavad pahatihti kõrgemaid kulusid.

Tüüpiline börsiväliste investeeringute fond võtab igal aastal vahendustasuks paar protsenti või rohkem. Seda mitte ainult juba investeeritud varade mahust, vaid sageli kogu summalt, mille investor on lubanud veel tulevikus fondi paigutada. Levinud on veel varjatud lisatasud, mida fondivalitseja võtab portfelli kaasatud ettevõtetelt.

Nii jõuab tüüpiline riskikapitali fond investorite rahast investeerida ehk napilt 70%. Ülejäänu kulub teenustasudeks. Seda me juba teame, kui suureks tasude mõju aastatega paisub.

Kas börsivälised investeeringud on stabiilsemad?

Börsiväliste investeeringute lisaboonusena armastavad fondijuhid rääkida sellest, et hinnad ei kõigu nii palju kui börsiaktsiatel. Sõltudes vähem avalikest börsidest, on LHV pensionifondid pakkunud stabiilsemaid tulemusi, kirjutas LHV Varahalduse juht Mihkel Oja eelmise aasta lõpus.

Üks erinevus tõesti on.

Börsil kaubeldud ettevõtete puhul märkad tehtud viga üsna kiirelt – aktsiatega kaubeldakse iga päev. Uudised ja muutunud meeleolud kajastuvad uues hinnas kohe. Börsile investeeriva fondi portfelli väärtus peegeldab alati hetkeseisu.

Börsiväliseid investeeringuid seevastu võib fond hoida kõrge hinnaga arvel kuust kuusse või mõnikord isegi aastast aastasse, enne kui mõni sündmus sunnib tegelikkusele näkku vaatama. Näiteks siis, kui tekib vajadus mõne ettevõtte osalus müüa või veenda teisi investoreid lisaraha panustama.

Selle vastu, et varade väärtuse igapäevane kõikumine investeerimisportfellis sulle asjata meelehärmi ei teeks, on tõestuspõhise investeerimise suunanäitajal Jack Bogle’il lihtne rohi: “Ära piilu.” Hajuta riskid, jagades oma vara hästi paljude ettevõtete aktsiate vahel, hoia kulud madalal ja vaata oma investeerimiskonto seisu nii umbes kord viie aasta jooksul.

Ülal fotol on üks WeWork-i avatud kontoritest Indias.