Esimene hea uudis: see on lihtsam, kui sa arvad. Teine hea uudis: kui sa seda tõesti teed, on üsna tõenäoline, et saad miljoni kokku. Vaatame lähemalt.
Kõigepealt tutvustan sulle Laurat – sellist väljamõeldud tegelast, kes Tuleva loomisest saadik mul meeles tiksub. Laura on Tuleva liige. Meie ülesanne Tulevas ongi aidata Laural tasahaaval pisikesi summasid kõrvale pannes jõukaks saada. Selleks tegimegi omale madala kuluga teise ja kolmanda samba fondid – tööriistad, mida tõesti iga Eestis töötav inimene ilma vaevata kasutada saab.
Laura on täna 25-aastane. Ta käib tööl ja teenib täna 1900 eurot kuus brutopalka. Mida peab Laura tegema, et saada oma 67. sünnipäevaks miljon eurot kokku, ilma igapäevaselt investeerimise peale mõtlemata?
Esiteks: Laura palgast 6% läheb automaatselt teise sambasse. Oma 67. sünnipäevaks kogub Laura niiviisi umbes 300 000 eurot.
Teiseks: Laura kasutab ära kogu kolmanda samba maksusoodustuse ja paneb kolmanda samba fondi iga kuu 15% oma brutopalgast. Sellega kogub ta veel 700 000 eurot juurde.
Ongi miljon koos.
Ma olen siin teinud mõned lihtsad eeldused (1):
1. Laura pensionifondid investeerivad kogu raha aktsiatesse ja kulutavad Laura rahast tasudeks vähem kui pool protsenti aastas. Loe lähemalt, miks see tähtis on.
2. Laura brutopalk tõuseb vähehaaval – keskmiselt nii 3% aastas. Aktsiate hinnad globaalsetel turgudel kasvavad järgmistel kümnenditel keskmiselt 5,5% aastas. See on natuke vähem kui maailma aktsiaturud viimase saja aastaga tegelikult tootnud on. Millist tulu turud tulevikus pakuvad, ei tea keegi ette – võibolla palju vähem, võibolla rohkem. Kindel on see, et kasv pole ühesuunaline: kui majanduses on head ajad, näeb Laura oma vara vahvat kasvu. Kriiside ajal tuleb tal alla neelata suuri kukkumisi. Jällegi: tuleviku ennustada ei oska keegi, aga seni on kõige paremini läinud nendel investoritel, kes nii headel kui ka halbadel aegadel kindlalt kursil püsivad.
3. Siit kolmas, kõige olulisem eeldus: Laura teeb teise ja kolmandasse sambasse sissemakseid järjekindlalt iga kuu. Ta ei tõmble. Ta ei satu paanikasse, lugedes ajalehest, et käes on krahh ja aktsiahinnad kukuvad kolinal. Ta ei vaheta oma madala kuluga fondi kõrge tasuga fondi vastu, kui müügimees talle kaubanduskeskuses mingi värvilise graafiku nina alla pistab. Lühidalt: Laura pani oma sissemaksed 25-aastaselt jooksma ja rohkem sellega oma pead ei vaevagi.
(1) Arvutused on siin – kui soovid, tee failist koopia ja proovi muid eeldusi.
Pensionireform teeb II ja III samba väljamaksed korda
Lugesin pensionireformi eelnõu läbi ja kui see seaduseks saab, jätkan ise kindlalt pensionisammastes kogumist, sest maksueelised püsivad ning lõpuks saab väljamaksete probleem ka lahenduse.
Olulisem:
Eelnõu lahendab teise samba väljamaksete probleemi.
Eelpensionieas võid raha välja võtta korraga, makstes 10% tulumaksu.
Võttes raha välja vähehaaval, pääsed tulumaksust üldse.
20-aastaselt pole tõesti pensioni pärast muretseda vaja
Teine sammas on väga hea asi just sellepärast, mida Helir-Valdor Seeder korrata armastab: 20-aastaselt ei peaks veel mõtlema vanadusele ja surmale. See on tõsi, aga tõsi on ka see, et raha kogumises on lihtne reegel: mida varem alustad, seda vähem pead ohverdama.
Kui paned 20-aastasest saadik 100 eurot kuus kõrvale ja su vara teenib turgudel keskmiselt 5% aastas juurde, kogud 65. sünnipäevaks üle 200 000 euro. Kui sa alustad 50-aastaselt – see on vast iga, kus mõistlik inimene tõsisemalt pensioniks valmistumisele mõtlema hakkab, pead sama raha kokku saamiseks iga kuu säästma umbes 700 eurot.
Neile, kes tahavad oma säästudele kasvuks head eeldused luua, on teine ja ka kolmas sammas igal juhul pärast reformi veel kavalamad investeeringud kui varem.
Teine sammas polegi midagi muud kui automaatne raha kogumine esimesest tööpäevast saadik. Pead lihtsalt hoolitsema, et sinu raha läheks madalate kuludega aktsiafondi. Edasi tegutsevad sinu huvides aeg ja liitintress.
Me oleme teisest sambast saanud vähem kasu kui võiks
Eesti inimesed on seni säästetud rahast liiga vähe kasu saanud kahel põhjusel. Esiteks, vahendustasud on tootluse ära söönud. Selle jama lahendasid Tuleva liikmed ise ära. Tegime omale madalate kuludega pensionifondid, kus meie vara tootlus enam kunagi maailma väärtpaberiturgude keskmisest kaugele maha ei jää.
Teiseks, väljamakseid piirav seadus takistab kogutud raha kasutamist. Seadusi me ise muuta ei saa. Sellepärast oleme Tuleva loomisest saadik püüdnud poliitikuid veenda, et elu lõpuni pensionilisa tagav kindlustus on ilus idee, aga tegelikkus on, et Eestis ega mujal maailmas ei suuda kindlustusseltsid seda mõistlike kuludega pakkuda. Peale surutud kindlustusleping jätab pensioniks kätte kuni kolmandiku võrra vähem raha kui võiks.
Mul on kahju, et eelmine valitsus meid ja tuhandeid Tuleva algatust toetanud inimesi kuulda ei võtnud. Kui väljamaksed oleks varem korda tehtud, poleks võibolla tänane pensionisegadus nii suurt hoogu sisse saanud. Viimased kaks lahenduse leidmisest keeldunud rahandusministrit olid muide Isamaa-parteilased.
Tänaseks oleme lõpuks kõigi suurte erakondade juhtpoliitikud ära veennud, et väljamaksete süsteem vajab reformi. Siin on lahendus, mis eelnõusse kirja sai:
Tulevikus saab pensionisammastesse kogutud raha vabalt kasutada
Teises sambas:
Eelpensioniikka jõudes (ehk siis, kui sul on ametliku pensionieani jäänud vähem kui viis aastat),
võid kogu raha või osa sellest vastavalt vajadusele korraga välja võtta, tasudes soodus-tulumaksu 10%. Ainult kaks kolmandikku välja võetud summast läheb seejuures maksuvaba tulu arvestusse – loogika on selles, et kogutud rahast üks kolmandik tuli su palgast ja seda teist korda maksuvaba tulu arvestusse ei võeta.
võid sõlmida fondipensioni lepingu. See tähendab, et võtad raha välja vähehaaval otse oma pensionifondist, samal ajal kui ülejäänud vara teenib sulle tootlust edasi. Kui väljamaksed on jagatud vähemalt sinu oodatava eluea pikkuse peale, ei maksa sa üldse tulumaksu! Maksed fondist ei lähe samuti sinu iga-aastase maksuvaba tulu arvestusse ning kasutamata vara läheb sinu pärijatele.
Sa võid neid kahte valikut kombineerida nagu sulle sobib.
Eelnõu lubab soovi korral ka edaspidi sõlmida eluaegse kindlustuslepingu. Samas on kindlustusseltsid üsna ühel häälel teatanud, et kui seadus neile kindlat turgu ei garanteeri, siis nemad pensionilepinguid edasi pakkuda ei plaani. Elame-näeme.
Ette on ka nähtud võimalus, et inimene, kes oli varem sunnitud sõlmima eluaegse kindlustuslepingu, saab selle soovi korral tühistada ning järelejäänud raha välja võtta või pensionifondi kanda. Pole selge, millistel tingimustel juba sõlmitud lepingust raha kätte saab ja kui palju tasudeks-trahvideks ikkagi ära kaob.
Kolmandas sambas:
Kolmandast sambast saab juba täna raha kätte igal ajal. Enne 55. sünnipäeva maksad kogu summalt 20% ja hiljem vaid 10% tulumaksu. Paar asja muutuvad ka siin tänastele kogujatele paremaks:
10%-lise tulumaksuga välja võetud summa ei lähe sinu aasta maksuvaba tulu arvestusse;
Kui võtad raha välja sinu oodatavat eluiga ületavaks perioodiks jagatud regulaarsete maksetena otse pensionifondist, ei pea üldse tulumaksu maksma ja ka siis ei lähe väljamaksed sinu maksuvaba tulu arvestusse.
Eelnõu kolmanda samba väljamakseid puudutavas osas on siiski üks muudatus, mis minu meelest ühtegi probleemi ei lahenda. Neile, kes alustavad kolmandasse sambasse kogumist 2021. aastal või hiljem, hakkavad soodsamad tulumaksumäärad kehtima mitte 55. eluaastast, vaid sarnaselt teise sambaga hiljem – eelpensionieast.
Meid, kes me juba kolmandasse sambasse kogume, see ei puuduta. Aga ka noorematele on vabatahtliku kogumise puhul väljamaksete paindlikkus oluline – sellepärast loodan, et riigikogu seda muudatust siiski vastu ei võta.
Mina ei tea head põhjust teisest sambast raha välja võtmiseks
Võib vaielda, kas ja kuidas peaks pensioniks kogutud raha kasutamist piirama. Mina leian, et see väljamaksete lahendus, mis nüüd pensionireformi eelnõusse jõudis, on üldjoontes hea. Inimesele, kes on elu jooksul kohusetundlikult raha kogunud, pole vaja riigil öelda, kuidas ta pensionieas oma vara kasutama peaks. Mahukad uurimused näitavad järjekindlalt ühte: toimetulekut pensionieas ohustab see, et inimesed reeglina ei alusta kogumist piisavalt vara ja ei säästa piisavalt palju. Uuringut, mis näitaks, et elu jooksul järjekindlalt raha kõrvale pannud inimesed kipuks oma vara pensioniikka jõudes tuulde loopima, pole ma näinud.
See ei tähenda, et riske poleks. Ole valvas, et müügimehel pangas ega mujal ei õnnestuks sind meelitada pensionisambasse kogutud raha mõnda suurema riski ja kõrgema kuluga finantstootesse investeerima.
Neile, kes tahavad oma säästudele kasvuks head eeldused luua, on teine ja ka kolmas sammas igal juhul pärast reformi veel kavalamad investeeringud kui varem. Kindlasti vaata, et su raha oleks madalate kuludega fondis. Teisest sambast raha välja võtmiseks ma küll ühtegi head põhjust ei tea.
—
Kui meie kauaoodatud muudatused teoks saavad, siis miks nii paljud pensionireformis rohkem probleeme näevad? Sellest kirjutan homme-ülehomme.
Finantsinspektsioon: pensionifondide kuludest tuleb ausalt rääkida
Pensionifondide valitsejad ei tohi inimesi eksitada, rõhutades oma reklaamides üksnes valitsemistasu määra, kuid jättes välja toomata muud tasud ja kulud, märkis finantsinspektsioon täna saadetud märgukirjas.
Milles on probleem?
“Probleemiks on eelkõige see, et pensionifondivalitsejad sageli rõhutavad üksnes tema valitsetavate pensionifondide valitsemistasu määra, jättes seejuures välja toomata muud pensionifondi arvelt makstavad tasud ja kulud, mis võivad teatud pensionifondide puhul moodustada olulise osa kõikidest fondi kuludest,” selgitas finantsinspektsioon. “Sellest tulenevalt võib osakuomanikul või potentsiaalsel investoril tekkida valearusaam, et valitsemistasu määr peegeldab tema investeeringu kogukulu määra, mis võib mõjutada osakuomaniku või potentsiaalse investori otsust pensionifondi valiku osas.”
Oleme Tulevas sellele pensionikogujaid segadusse ajavale praktikale korduvalt tähelepanu juhtinud. Kui ise oma fondid käivitasime, avaldasime ainsa fondivalitsejana Eestis kohe ausalt kõik kulud ehk jooksvad tasud. Pankade fondivalitsejad näitasid ainult valitsemistasu ja jätsid muud kulud pensionikogujate eest varjatuks. Tuleva ettepanekul sundis seadusemuudatus lõpuks ka teisi fondivalitsejaid kõiki tasusid avaldama.
Ometi rääkisid pangad oma turundusmaterjalides ikka ainult valitsemistasust ja peitsid kõiki kulusid peegeldava jooksvate tasude määra fondidokumentide tagumistele lehekülgedele. Nii tekkis olukord, kus ühtäkki näis, et peaaegu kõik fondid oleks justkui kõige soodsamad. “Meil on kõige väiksemad haldustasud,” kuulutas Swedbank möödunud aasta suvel.
Pildil olev võrdlus pärineb Swedbanki eelmisel aastal klientidele saadetud infokirjast. Võrlduses olevate fondide tegelikud jooksvad tasud olid sel hetkel: Swedbank K3 – 0,97%, SEB Progressiivne – 1,27%, LHV L – 1,58% ja Luminor A – 1,4%.
On hea uudis, et finantsinspektsioon tulevikus selliseid asju ei luba. “Pensionifondid peavad tasudest rääkides avaldama oma jooksvate tasude määra ehk kõik tasud kokku ega tohi piirduda ainult ühe kululiigi: fondivalitseja valitsemistasuga,” seisab märgukirjas. Vastasel juhul on tegu eksitava reklaamiga.
Kuidas mõistetel vahet teha?
Valitsemistasu on fondivalitsejale fondi arvelt makstav tasu investeerimisfondi valitsemise eest, mis on tavapäraselt fikseeritud protsent valitsetavate investeerimisfondide mahust.
Jooksvate tasude määr on kõik fondivalitsemisega seotud ja investeerimisfondi arvelt kaetud tasud ja kulud, sealhulgas ka valitsemistasu.
Pensionifondide tasude võrdlemisel jälgi alati jooksvaid tasusid, mitte ainult valitsemistasu.
Miks on tasud olulised?
Tillukeste protsentidena väljendatud pensionifondide tasud näivad esmapilgul vähetähtsad, aga võivad aastate vältel süüa sinu rahast kümneid tuhandeid eurosid. Maailma juhtivad analüüsikeskused on leidnud, et fonditasud on sisuliselt ainus tõsiseltvõetav tootluse ennustaja: madala tasuga fondis kasvab sinu vara pika aja vältel tõenäoliselt rohkem kui kõrgema kuluga fondis.
Eelmine aasta oli kehv pensionikogujatele üle Euroopa, aga kõige sügavamas miinuses lõpetasid Eesti pankade kolmanda samba fondid, vahendas ERR eile Better Finance’i iga-aastase raporti tulemusi.
Meie pankade juhitud fondide inflatsiooni ja tasude järgne tootlus oli investorkaitse organisatsiooni Better Finance andmeil 2018. aastal -9,8 protsenti. Teistes Euroopa Liidu riikides kõikus reaaltootlus nullilähedasest Austrias kuni -6,6%ni Lätis.
Mida need sünged numbrid meile räägivad?
Kõigepealt kõige tähtsam, mida ei tohi unustada meie, kes me nüüd Tuleva kolmanda samba fondis kogume: aktsiate hinnad kõiguvad. Neisse on mõistlik investeerida pikaajaliseks kogumiseks mõeldud raha.
“Aktiivne juhtimine” kogujat ei kaitse
Mäletate jutte, et aktiivse juhtimise eest tulebki rohkem maksta: ettenägelik fondijuht tõmbab õigel ajal pidurit ja kaitseb meie raha turgude tormide eest? Vastupidiselt pankade lubadustele kukkus see lootus vähemalt 2018. aastal kolinal läbi.
Kõrged teenustasud ning keerulised ja läbipaistmatud tooted viivad madala tootluseni.
See ei tule vast üllatusena. Ka Better Finance’i raport toob taaskord välja, et enamus Eesti pensionifonde on kahtlaselt kapi-indeksifondide moodi – tegelikult passiivselt juhitud, ehkki pangad müüvad neid “aktiivselt juhitud” fondide sildi all.
Kapi-indeksifondide tootlus kujuneb lihtsalt ja jääb paratamatult ausate, madalate kuludega indeksifondide tootlusele alla: indeksi tootlusest, olgu see pluss- või miinusmärgiga, lähevad veel maha kõrged kulud.
Loeb pikaajaline tootlus
Kui Tuleva kolmanda samba fond oleks alustanud 2018. aasta alguses, oleks aasta lõpus ka meie kontod punases olnud. Maailma aktsiaturgu peegeldava MSCI ACWI indeksi tootlus oli mullu -4,9%. Koos fondi kuludega, mis on küll suurtest pangafondidest üle kolme korra madalamad, ja inflatsiooniga oleks reaaltootlus jäänud 8-9% miinusesse.
See on hea meeldetuletus: ära investeeri aktsiafondi raha, mida sul kindlasti järgmisel aastal vaja läheb. 2018 ei olnud aktsiaturgudel esimene ega viimane halb aasta.
Better Finance’i raport ise ei keskendu tegelikult ühe aasta tulemustele ja on isegi 10-aastaste tulemuste võrdlemisel vaoshoitud. Pensioniks raha kogumine on pikaajaline protsess. Ka kümne aasta tulemused võivad oluliselt kõikuda sõltuvalt sellest, kas võrdlust alustatakse mõne viimase suure turbulentsi eelsest või järgsest kuupäevast.
Näiteks Eesti teise samba pensionifondide kümne aasta reaaltootlus oli raporti järgi 2008 – 2017 negatiivne: -1,3% aastas, aga 2009 – 2018 positiivne: +1,8% aastas.
Fondide kõrged ja läbipaistmatud tasud toovad kogujatele kahju
Aga kui isegi ajaloolisest kümne aasta tootlusest ei saa kaugele ulatuvaid järeldusi teha, siis millest saab? Siin on Better Finance otsekohene:
Kõrged teenustasud ning keerulised ja läbipaistmatud tooted viivad madala tootluseni. Enamus selliseid pensionifonde saavutab ka parimal juhul napilt inflatsiooni-lähedase tulemuse. Kogujatel pole tegelikult lootust oma vara kasvatada.
Läbipaistmatult üles ehitatud kulud tähendavad, et tegelikult me ei teagi, mis Eesti inimeste varaga kolmanda samba toodetes juhtunud on. Better Finance’i statistika ei peegelda paraku kogu Eesti kolmanda samba tootlust. Peaaegu kaks kolmandiku inimeste rahast on ju kolmanda samba kindlustuslepingutes, kus kõrgetele sisenemis-, väljumis- ja haldustasudele lisandub veel rida tasusid, mida aasta baasile arvutada ja võrrelda on praktiliselt võimatu. Kindlustustoodete tootluse kohta ei ole Better Finance`il mingit infot. Ülevaadet ei paku kogujatele pensionikeskus ja seda pole tõenäoliselt ka rahandusministeeriumil.
Kogumistooted tuleb muuta lihtsamaks ja odavamaks, kordab Better Finance. Eriti suur probleem on just vabatahtlike toodetega nagu Eesti kolmas sammas. Siin peaks rahandusministeerium tegelema kõigepealt sellega, mis silma karjub. Esiteks, me ei tea ligilähedaseltki, millist tootlust enamus Eesti kogujate rahast teenib. Teiseks, meil ei ole võimalik võrrelda kõiki kulusid, mida teenusepakkujad inimeste rahast tasudeks võtavad.
Ka kindlustusseltside kolmanda samba toodete tootluse ja tasude info tuleb koondada pensionikeskusesse. Meie e-riigis ei tohiks ju käia üle jõu kolmelt pangalt ja kahelt kindlustusseltsilt veidi rohkem infot küsida?
Tee oma tuleviku-minale kingitus ja alusta kogumist Tuleva III Samba Pensionifondis. Me Tuleva tiimiga tõime oma kolmanda samba esimesel võimalusel Tulevasse üle.
Kui sa seni pole kolmandasse sambasse kogunud, alusta täna. Tänu maksusoodustusele on kolmas sammas parim tööriist pikaajaliseks raha kogumiseks. Selleks, et selle aasta maksuvabastus ei jääks kasutamata, alusta enne aasta lõppu.
Kõige kavalam on teha säästmine automaatseks. Otsusta ära, kui palju sa iga kuu kõrvale panna saad, ja algata mugavalt püsimakse Tuleva veebis. Nii ei pea sa oma tuleviku-mina eest hoolitsemist kogu aeg meeles pidama. Ostusid ajas hajutades maandad ka riski, et korraga suuremat summat investeerides satud ostma aktsiaid just turu tipphetkel.
Kui sul juba on kolmas sammas, vaheta ka vana kindlustustoode või pangafondi osakud Tuleva vastu, et kasu maksusoodustusest ei kaoks enam kõrgete tasudena vahendajate taskusse.
Kõigepealt arvesta välja maksimum, mida saad maksuvabalt kolmandasse sambasse paigutada: see on 15% sinu brutosissetulekust (ja mitte rohkem kui 6000 eurot aastas). Siin on kalkulaator abiks.(1)
Kui panedki iga kuu kõrvale just 15% brutosissetulekust, saad riigilt maksuvabastusena suurima võimaliku võimenduse. Kui alustad kogumist aasta keskel, kontrolli kogusumma aasta lõpus üle – kui see jääb alla maksuvabastuse limiidi, lisa võimalusel raha juurde. Sissemaksete arvutamisel saad arvesse võtta terve aasta palga, isegi siis, kui avad kolmanda samba alles aasta lõpus.
Vajadusel alusta tagasihoidlikumalt. Suuna püsimaksega kolmandasse sambasse see osa palgast, milleta saad kindlasti igakuiselt hakkama. Kui aasta lõpp läheneb, lisa võimalusel lihtsalt ühekordse ülekandega raha juurde, et maksusoodusest kõige rohkem kasu saada.
Ära lükka kogumist edasi. Hakka kohe pihta kasvõi hästi väikeselt: varem alustajal on tänu liit-tulule investeerimisel suur eelis. Kui midagi ootamatut juhtub, saad muidugi maksed kolmandasse sambasse alati vajadusel katkestada.
Tulevas kogumise alustamine ei maksa sulle midagi. Sul pole tarvis panka minna ega kulutada aega või raha uue arve avamisele – meil kõigil on juba riiklikus pensioniregistris oma pensionikonto.
Valikuavalduse Tuleva fondis kogumise alustamiseks saad teha tasuta siin Tuleva kodulehel.
Kui sul on juba kolmas sammas:
Vanast pangafondist saad kohe ka seni kogutud vara vahetusavaldusega üle tuua siin Tuleva kodulehel. Kahjuks võtavad mõned pangafondid 1% seni kogutud varast väljumistasuks. Sellegipoolest on vahetus tark ära teha: kuna nende fondide tasud on kordades kõrgemad, tasub see kulu ennast vähem kui aastaga.
Ka kolmanda samba kindlustustootesse kogutud raha saad ilma tulumaksu tasumata Tulevasse vahetada. Selleks pead pöörduma selle kindlustusseltsi poole, kus sinu kolmas sammas koguneb, ja paluma leping lõpetada ning kindlustusreserv üle kanda Tuleva III Samba Pensionifondi. Juhise leiad siit. Seadus kohustab kindlustusseltsi seda tegema hiljemalt kahe kuu jooksul. Lepingu lõpetamise tasu sõltub kindlustusfirmast. Näiteks Swedbank-i Pensionikindlustus+ lepingutes lõpetamise tasu ei võeta, kui leping on kehtinud üle viie aasta.
3. Sea üles püsimakse
Otsusta, millisel kuupäeval ja millise summa soovid iga kuu oma kolmanda samba kontole suunata ja algata püsimakse Tuleva veebis.
Muide, Tuleva liikmed teenivad liikmeboonust nii oma teise kui kolmanda samba fondi kogunevalt varalt, aga meiega koos võivad muide koguda ka need, kes ühistu liikmeks (veel) astuda ei soovi või ei saa.
Kui sul on küsimusi või soovitusi, kuidas juhiseid selgemaks teha, anna meile kindlasti märku! Helista 644 5100 või kirjuta [email protected]. Kui oled Tuleva ühistu liige, saad mõtteid vahetada ka Tuleva liikmete fb grupis.
(1) Väike täpsustus neile, kelle kuusissetulek on alla 654 euro kuus. Sinu tulumaksusoodustus ei saa olla suurem kui sinu tulu pealt makstud tulumaks. Seega: kui sinu bruto kuupalk on alla 654 euro kuus, siis sinu maksimaalne tulumaksusoodustus on väiksem kui 15%. Täpsemalt on sinu maksimaalne tulumaksusoodustusega kolmanda samba sissemakse: kuupalk x 0,964 – 500.
*Artikkel on uuendatud 11.12.2023 a.
Milleks me liitumistasu kasutame?
Liitumistasusid kasutame meie ühise ettevõtte arenduseks ja liikmete huvide eest seismiseks. Esimeste liikmete tasudest tegime vajalikud kulutused, et koguda Tuleva algkapital, tutvustada Tulevat laiemale avalikkusele ning ette valmistada kõik vajalik meie ühise fondivalitseja käivitamiseks ja Finantsinspektsioonilt tegevusloa taotluseks. Edasi katame liikmetasudest kulud järgmisteks tegevusteks:
Liikmehaldus ja -teavitus
Tuleva veebilehe, blogi ja teiste infokanalite arendus
Ettepanekute väljatöötamine ja mõjuanalüüsid Eesti pensionisüsteemi paremaks muutmiseks, koostöö rahandusministeeriumi ja teiste riigiasutustega
Tuleva IT-süsteemide arendus
Vabatahtliku pensionifondi ja muude pikaajalise investeerimise toodete analüüs ja ettevalmistus.
Sinu liitumistasu aitab läbimõeldud, suure mõjuga ideed otsustajateni viia.
Iga säästetud euro annab Rootsi inimestele umbes kolmandiku võrra rohkem pensionit kui sama raha meie inimestele. Eesti vajab targemat, mõõdetavate eesmärkidega pensionistrateegiat.
Laua taga, kus varem oli lisaks ametnikele ja poliitikutele kohta vaid pankade ja kindlustusseltside esindajatel, on Tuleva Eesti esimese pensionikogujate ühendusena tõsiseks partneriks nii Rahandusministeeriumile kui teistele riigiasutustele.
Aitame teha seadused paremaks, et need kaitseks eelkõige meie, inimeste huve. Et igast täna säästetud eurost saaksime tulevikus maksimaalse kasu meie ise, mitte pankade omanikud.
Esimesed võidud on käes. Näiteks:
Eesti inimesed hoidsid ainuüksi eelmisel aastal kokku 1,5 miljonit eurot, sest Tuleva ettepanekul keelas riik fondivalitsejatel võtta inimestelt pensionifondi vahetamise eest kõrget tasu.
Saatsime 2300 allkirjaga riigikokku ettepaneku reformida teise pensionisamba väljamaksed, et inimesed saaksid raha kasutada väiksemate kuludega ja tegelikest vajadustest lähtuvalt.
Me ei korralda pikette ega loobi tühja kriitikat. Oleme otsekohesed, analüüsime probleeme ja pakume konstruktiivseid lahendusi.
Tuleva on sotsiaalne ettevõte, mille eesmärk on teenida liikmetele tulu.
Tuleva idee on, et inimesed ise koguvad koos oma tuleviku jaoks raha, kasutades kaasaegseid tehnoloogiaid ja jättes kõrvale nii palju vahemehi ning lisakulusid kui võimalik.
Igal aastal arvestame liikmeboonust kõigile liikmetele, kes on oma II ja/või III samba vara toonud Tuleva pensionifondi. Liikmeboonus on algul hästi tilluke, aga kasvab koos pensionivara kasvuga. Boonus kantakse sinu isiklikule kapitalikontole Tulevas. Sellega kasvab sinu osalus Tuleva omakapitalis ja see osalus teenib omakorda tulu.
Kui Tuleva areneb, meie fondide maht kasvab ja loome uusi investeerimistooteid, teenib ühistu kasumit ja kasumi jagame liikmete vahel, nii nagu põhikirjas kokku lepitud.
Nagu ettevõtlustuluga ikka – see sõltub sellest, kui hästi meie ühisel ettevõttel läheb. Tuleva asutajad on ise veendunud, et 125 euro suurune liitumistasu tasub ennast kuhjaga – aga lubadustest hoidume.
Kuidas liikmeboonust arvutatakse?
Aasta lõppedes
arvutame, kui palju oli igal Tuleva liikmel möödunud aasta jooksul keskmiselt Tuleva pensionifondide osakuid;
korrutame selle 0,05%-ga ja kanname tulemuseks saadud summa tema liikmekapitali kontole;
iga 5 aasta tagant otsustavad Tuleva liikmed üldkoosolekul, kas maksta kapitalikontodele kogunenud kasum välja või hoida see edasi investeerituna.
Tuleva on ärksate inimeste kogukond.
Igal ühistu liikmel on õigus hääletada üldkoosolekul ja valida Tuleva juhtimis- ja kontrollorganeid ning neisse kandideerida. See on ametlik osa ja väga tähtis.
Igapäevaselt jagame Tuleva liikmete vahel teadmisi ja vahetame mõtteid Tuleva liikmete facebook-i grupis, e-maili ja telefoni teel ning töögruppides. Meie kogukonnas on ühiskondliku närviga erinevate eluvaldkondade tippspetsialiste ja tavalisi inimesi, kes on valmis võtma vastutuse, et leida paremaid võimalusi oma tuleviku kindlustamiseks.
Tuleva tiim kuulab liikmete tagasisidet ja ettepanekuid väga tõsiselt. Me oleme alles alguses ja usume, et mitme tuhande ärksa inimese tarkuses on jõud, mida me alles õpime meie ühise kasu ja Eesti arengu nimel rakendama.
Kuidas need numbrid arvutatakse?
Tulumaksusoodustus on lihtne: riik maksab sulle kolmandasse sambasse pandud rahalt varem kinnipeetud tulumaksu tagasi. Tulumaksutagastus kehtib sissemaksetele, mis ei ületa 15% sinu aastatulust või 6000 eurot, kumb iganes on väiksem number.
Sinu maksimaalne sissemakse kolmandasse sambasse on seega 15% x bruto aastapalk. Kui sinu palk on üle 3333 euro kuus (bruto), siis pead arvestama, et maksimaalselt saad kolmandasse sambasse panna aastas 6000 eurot.
Tulumaksutagastus võrdub 20% x sinu kolmandasse sambasse sissemakstud summa.
NB! Sinu tulumaksusoodustus ei saa olla suurem kui sinu tulu pealt makstud tulumaks. Seega: kui sinu bruto kuupalk on alla 614 euro kuus, siis sinu maksimaalne tulumaksusoodustus on väiksem kui 15%. Täpsemalt on sinu maksimaalne tulumaksusoodustusega kolmanda samba sissemakse kuus: kuupalk*0,964 – 500.
Alla 519-eurose kuupalga pealt ei maksa sa tõenäoliselt tulumaksu ja seetõttu ei ole sul kolmandasse sambasse investeerimisel ka tulumaksusoodustust.
Kolmanda samba sissemakse tegemise info
Kui sul on III samba valikuavaldus tehtud, siis logi sisse oma internetipanka ning tee makse järgmiste makserekvisiitidega:
Saaja: AS Pensionikeskus
Saaja arveldusarve (vali endale sobiv):
Luminor Pangas: EE961700017004379157
SEBs: EE141010220263146225
Swedbankis: EE362200221067235244
Viitenumber: Sinu pensionikonto number (Selle leiad siit. Pensionikonto number on sama nii II kui III sambas.)
Makse selgitus: 30101119828
NB! Kui maksad välispangast, siis viitenumbri väli jäta tühjaks ning kirjuta selgituse väljale: 30101119828,IK:sinu isikukood (Näiteks: 30101119828,IK:37012112333)
Vali vasakul menüüs Registrid ja päringud ➔ Minu sissetulekud. Näed sel aastal teenitud brutotulu nende andmete alusel, mida väljamaksjad tänaseks maksuametile esitanud on.
2Kontrolli andmeid
Kontrolli väljamakse tegija lõikes, kas väljamakse summalt on kinni peetud tulumaks või mitte. Selleks kliki väljamakse tegija nimel ning koondinfo viimases tulbas näed infot kinni peetud tulumaksu kohta.
Pane tähele, et aasta lõpus brutotulu arvutades ei pea pea jälgima oma töötasult igakuist tulumaksu kinni pidamist, vaid brutosummat aastas kokku ja seda, kas see jääb üle või alla tulumaksuvaba piiri. Küll aga on oluline jälgida tulumaksu kinni pidamist iga tulurea kohta eraldi näiteks dividendide jm tulude lõikes.
3Liida juurde tulu
Võimalik, et aasta viimaste kuude palgaandmeid pole sinu tööandja veel deklareerinud. Seda saad kontrollida, klõpsates iga väljamaksja nimel. Liida puuduolevad andmed brutotulule juurde.
Kui tead, et sinu arvele on tänavu veel tulu laekumas, liida see ise juurde. Ise võid veel juurde liita tulud, mida sa plaanid selle aasta tuludeklaratsioonis lisaks deklareerida: dividendid, üüritulu, ühisrahastuse portaalide makstud intressid, tulu väärtpaberite või muu vara võõrandamisest. Loe arvestuse pidamise kohta Kristi Saare artiklit.
Pane tähele, et selle aasta arvestusse lähevad kõik tulud, mis jõuavad sinu kontole sel aastal (kui detsembripalk laekub jaanuaris, läheb see järgmise aasta tulude arvestusse).
Ära muretse, kui sa täna päris täpselt oma aasta brutotulu suurust ei teagi. Arvuta välja umbkaudne summa ja siis leia kalkulaatoriga optimaalne kolmanda samba rahapaigutus. Kui tegelik aasta sissetulek kujuneb oodatust suuremaks, jääb sinu sissemakse lihtsalt natuke alla tulumaksusoodustuse limiidi. Midagi hirmsat ei juhtu ka siis, kui paigutad kolmandasse sambasse natuke üle maksusoodustuse limiidi. Seadus seda ei keela – limiiti ületavalt summalt ei saa sa lihtsalt tulumaksu tagasi.
Kuidas need numbrid arvutatakse?
Kui kulutus on ühekordne, arvutab kalkulaator tuleviku väärtuse kasutades valemit:
FV=PV * (1+r)n, kus:
FV on tulemus ehk kolmandasse sambasse paigutatud raha tulevikuväärtus
PV on kolmandasse sambasse praegu kogutav summa. Kuna koguja paigutaks kolmandasse sambasse nii ostusumma kui ka tulumaksutagastuse, on PV = ostusumma + tulumaksutagastus 20%.
r on aastane tootlusmäär, mille kasutaja valib.
n on täisaastates aastate arv 65. eluaastani.
Kui kulutus on korduv, leitakse iga perioodi (päev, kuu, kvartal või aasta) tuleviku väärtus eraldi kasutades sama valemit. Kõigi perioodide tulevikuväärtused liidetakse kokku.
Kalkulaatoris kulutatav tootlus ei ole kindlalt tagatud ega põhine tegelikul turutootlusel, vaid kasutaja valikul. Investeerimisel tuleb arvestada ka kaasnevate riskidega. Investeeringu väärtus võib ajas nii suureneda kui ka väheneda.
Tulumaksutagastuse arvutuse aluseks on tulumaksumäär 20%. Tulumaksu saab tagasi sissemaksetelt, mis on kuni 15% brutosissetulekust, kuid mitte rohkem kui 6000 eurot. Tulumaksu saab tagasi juhul, kui oled tulumaksu maksnud. Eeldame, et suunad saadud tulumaksutagastuse tagasi III sambasse.
