Miks meid huvitab see, kui palju on teistel kogunenud? Elu on keeruline ja igasuguseid nõuandeid, kuidas käituda, jagatakse palju. Üks viis keerulises maailmas orienteeruda on võtta teistest eeskuju. Keskmine inimene on üks võimalus võrdlemiseks. Aga mõnikord tasub end võrrelda ka parimatega.

Delfi Investeeri portaal tegi mõni aeg tagasi kalkulaatori, mis näitas, kui palju on sinuvanusel inimesel keskmiselt pensionisammastesse kogunenud. Täiendasime seda võrdlust oma veebis ka Tulevas kogujate andmetega. Praeguseks on seda pensionivara kalkulaatorit käinud vaatamas juba üle 20 tuhande inimese.

Miks mõnel on pensionisammastes nii palju rohkem?

Kirjutasin kunagi meie blogis Laurast, kes alustas 25-aastasena kogumist pensionifondides. Ta suunas oma teise samba Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi ja alustas niipea kui võimalik kogumist ka meie kolmandas sambas.

Laura säästab rohkem ja tema vara on teeninud kõrgemat tootlust

Graafikul on Laura vara kasv. Eeldusi saad näha ja soovi korral ise muuta siin failis.

Minu väljamõeldud tegelane Laura läks tööle samal aastal kui Tuleva pensionifondid loodi ehk 2017 ja ta on teeninud sellest ajast praeguseni Eesti keskmist palka. Igal kuul on läinud tema brutopalgast 2%+4% teise sambasse ning 15% lisaks ka kolmandasse sambasse. Seega on Laura tänaseks kogunud seitse aastat ning tal on teise ja kolmandasse sambasse kogunenud juba ligi 35 000 eurot.

Laura on sündinud 1992. aastal. Pensionivara kalkulaatori järgi on Eesti keskmisel temavanusel teise ja kolmanda samba peale kokku veidi alla 9000 euro. Kui Laura teenib keskmist palka, siis kuidas tal saab olla kogunenud nii palju rohkem raha?

Väga lihtne: Laura säästab rohkem ja tema vara on teeninud kõrgemat tootlust.

Esimene abimees: suurem säästumäär

Laura paneb iga kuu maksimaalse 15% palgast kolmandasse sambasse. Tänu enda panusele, riigi tulumaksutagastusele ja tootlusele on Laural tänaseks kolmandas samas juba pea kaks korda enam kui tema teises sambas. See on ka loogiline – teise sambasse läheb ju vaid 6% sinu brutopalgast. Kui paned sisse kaks korda enam, on ka tulemus vastav. Eestis tervikuna tegi eelmisel aastal vaid kuuendik palgasaajatest sissemakseid kolmandasse sambasse ja nemadki keskmiselt ainult 4–5% palgast.

Muideks, Laura ei peatu siin. Tal on juba tehtud avaldus oma teise samba sissemaksete tõstmiseks. Alates järgmise aasta jaanuarist hakkab tema teise sambasse minema 10% brutopalgast – sellest 4% läheb jätkuvalt sotsiaalmaksu arvelt ja Laura palgast läheb senise 2% asemel 6%. Tõsi, lõputult säästumäära suurendada on raske, sest elama peab ka. Laura ei tea veel täna, kas järgmisel aastal siis sama tempoga kolmandasse sambasse ta jaksab panustada, aga täna ta veel püsimakset muutma ei hakka.

Teine abimees: parem tootlus

Laura valitud Tuleva pensionifondidel on läinud nii nagu peab – need on tootnud maailmaturu keskmist tootlust. Nii on viimase seitsme aastaga tema vara keskmiselt tootnud 9% aastas. See kasv pole olnud ühtlane. Kui 2023. aastal oli Laura vara tootlus ligi 20%, siis aasta varem kahanes turu languse tõttu vara väärtus 13% (1).

Keskmiselt tootis Eesti pensionifondides vara selle aja jooksul veidi alla 5% aastas. Kui Laura vara tootlus oleks selline olnud, oleks tal tänaseks pensionikontol 4000 eurot vähem ehk veidi üle 30 000 euro. Kõrged tasud ja liiga suur võlakirjade osakaal on peamised põhjused, miks vanades pensionifondides vara ei kasva.

Laura ei tea, milline saab olema tema vara tootlus järgmiste kümnendite jooksul. Seda ei tea keegi. Laura teab siiski paari olulist seaduspärasust. Esiteks, investeerimisfondid ei ole nagu vein, et mida kallim, seda parem. Andmed näitavad, et fondi edukuse hindamisel määravad enim hoopis tasud: mida madalamad on fondi tasud, seda suurem on tõenäosus, et fondi pikaajaline tootlus on hea.

Ja teiseks, aktsiad on parem viis pensionivara kogumiseks kui riskivabad võlakirjad. Riskivaba tootlust pole ju tegelikult olemas. Laural pole tegelikult vahet, kui tema vara väärtus igal aastal ühtlase joonena ülespoole ei lähe. Pensioniks kogumine on hea viis taluda kõrgemat riski, sest sinu sissemaksed on jaotatud üle väga pikkade aastate ja nii ei ole sul riski, et ostsid aktsiaid just nende viimase ja järgmise kümnendi tipphetkel. (2)

…

Aga Laura on ikkagi ainult väljamõeldud tegelane. Järgmises osas vaatan sisse Tulevas kogujate andmetesse ja otsin, kui palju Lauraga sarnaseid inimesi meil tegelikult kogub ja mis on nende tulemus olnud.

(1) Võtsin Laura tootluse jaoks andmed Tuleva lehel oma pensionikontole sisse logides (seisuga 08.05.2024) ja vaatasin, kui palju minu II ja III sammas on alates 2017. aasta kevadest teeninud ning kui palju selle aja jooksul Eesti teise samba pensionifondide indeks EPI on kasvanud. Minu tootluse näitaja võib veidi erineda Laura omast, sest meie sissemaksete ajastus ei ole päris identne, aga erinevus on ebaoluline.

(2) Viiteid nende kahe seaduspärasuse paikapidavuse kohta leiad siit.

Raha kogumine pole enamasti eesmärk omaette, vaid vahend unistuste täitmiseks. Minu esimene reaalselt täitunud unistus oli kobakas nõukaaegne värvitelekas, millest vaadata 1984. aasta Sarajevo taliolümpiamänge. Poole teleka ostmiseks vajalikust rahast kogusime me vennaga suvetööga.

Nõukaajal olid värvitelekad kole kallid. Massiivne Elektron värviteler maksis 400 rubla, aga minu insenerist isa kuupalk oli napilt 200 rubla ehk teleka ostmiseks oleks läinud tema kahe kuu palk. Teadsime vennaga, et taliolümpia on tulekul ja hakkasime lausa aasta varem telekat lunima. Jõudsime vanematega kokkuleppele: kui meie vennaga kogume poole rahast, panevad nemad ülejäänud poole juurde.

Vend oli juba varem suviti meie asulas muru niites taskuraha teeninud. Nüüd oli ka mul motivatsioon teda aidata. Üks niitmiskord kahe hektari suurusel alal võttis aega neli tööpäeva ja tõi sisse 25 rubla. Sügiseks olime selliseid niitmisi teinud kaheksa korda ja teeninud kapil olevasse ümbrikusse vajaliku 200 rubla. Saimegi teleka.

Võib tunduda ebamugav, aga räägi sõprade ja sugulastega rahast

Kõigil meil ei ole 15-aastase Jaak Roosaare kindlat tahtmist miljonäriks saada. Tegutsema asumiseks sobivad ka märksa käegakatsutavamad eesmärgid, kasvõi nagu minu värviteler. Nii nagu mina, jõuad ka sina üsna pea unistusteni, milleks tuleb aastaid pingutada ja siis on ka säästmise ja investeerimise vajalikkus lihtsamini arusaadav. 

Raha kogumine on investeerimise eelduseks

Väga raske on koguda, kui sa ise sissetulekut ei teeni. Iga töö ei sobi sulle, aga seda enne teada ei saa kui kui ise ei proovi.

Mulle muruniitmine meeldis – tore on ju väljas liikuda ja vabadust tööaja osas oli ka palju – ning tasuv oli see ka, aga paraku olid minu oskused mootoreid putitada kehvad ja see osa tööst mulle ka eriti ei meeldinud. Järgmiseks proovisin jõudu koolis asendustundide andmisega. Kuigi teadmisi ja tahtmist klassi ees esineda mul oli, siis range tunniplaan ei klappinud minu muu eluga. Nii ma ei saanud seda tööd piisavalt palju teha, et see küllalt oleks sisse toonud.

Kui ma ülikoolis suveks panka tööle läksin, oli mulle kohe selge, et selles vallas tasub küll pingutada – rahandus mulle meeldis, sain tööga pidevalt teadmisi juurde ja töö oli ka tasuv. Tuli ainult parim pank välja valida, kuhu edasi pürgida. Sellegipoolest ei soovita ma sul ilmtingimata panka tööle minna. Lihtsalt usun, et unistuste töökohta leida on palju lihtsam, kui oled piisavalt palju alternatiive proovinud. Mida varem alustad, seda parem.

Kust ikkagi alustada?

See võib tunduda esialgu ebamugav, aga räägi sõprade ja sugulastega rahast. Mõningane tagasihoidlikkus on muidugi asjakohane – ei sobi ju üle jõuluõhtusöögi laua tädi käest kõva häälega uurida, kui palju ta palka saab. Aga raha ei ole tabuteema ja üks-ühele vestlustes saad kindlasti kõvasti targemaks, mida üks või teine töö endast kujutab, missuguseid teadmisi vajab ja  kui palju sisse toob. Nii jõuad arusaamale, kui palju sinu unistuste realiseerimine tegelikult maksab. 

Teiseks, kui lähed tööle, siis proovi ikka ametlikult, lepinguga. Isegi, kui see tööots on vaid mõne-nädalane abi festivali korraldamisel või paar tundi nädalas kellegi matemaatikas järele aitamises. Nii saad olla kindel, et isegi kui see töö jääb ainult katsetamiseks, saad selle eest kokkuleppe kohaselt tasustatud. 

Kui sa mõnekümne aasta pärast tagasi vaatad, siis see, kuhu sa raha investeerid, omab palju vähem tähtsust kui see, millal sa alustasid ja kui palju igast sissetulekust kõrvale panid.

Seepärast on alustamiseks lihtne pangahoius sama hea kui aktsiad, investeerimisfondid, ühisrahastus või mõni muu põnev instrument. Ahjaa, ära unusta muidugi kontrollimast, et pank ikka hoiusele intressi maksaks.

Tõnu Pekk on pikaajalise kogemusega investor ning Tuleva asutaja ja fondijuht. 2020. aastal sai Tõnu aasta investori tiitli, et tõi koos Tulevaga pensioniturule tagasi konkurentsi ning tegi Eesti inimestele kättesaadavaks võimaluse investeerida madalate kuludega indeksifondidesse.

Head Tuleva liikmed ja kaasinvestorid!

Kui sul on 90 sekundit:

Kogumise edu valem on lihtne: alusta varakult, säästa võimalikult palju ja hoolitse, et su vara teeniks korralikku tootlust. Meie, Tulevas kogujad, tegime lõppenud aastal pika hüppe edasi:

• 102 miljonit eurot tuleviku tarbeks kõrvale pandud
  Just niipalju tegime üheskoos aastaga oma teise ja kolmandasse sambasse sissemakseid. Neist üle poole läks meie kolmanda samba fondi ja meie kogujad saavad nüüd kevadel riigilt ligi 12 miljonit eurot tulumaksu tagasi.

• Meie tootlus ei jää maailmaturu keskmisest palju maha
  Viimase viie aastaga on Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi osaku hind kasvanud keskmiselt 10,6% aastas. Me ei teeskle, et me oskame tulevikku ennustada ja öelda, milline saab tootlus olema järgmise 5 või 10 aasta jooksul. Me teame samas, et kõige kindlam viis hea tulemus saavutada on madala kuluga aktsiatesse investeerivas indeksifondis.

• Mida rohkem inimesi koos kogub, seda madalamaks lähevad tasud
  Tuleva pensionifondide maht on jõudnud juba 700 miljoni euroni ning kogujate arv 70 tuhandeni. Nii saime lõppenud aastal jälle tasusid 0,02 protsendipunkti võrra alandada. 

Sel aastal on veelgi lihtsam rohkem säästa. Tuleb teha lihtsalt avaldus oma teise samba sissemaksete suurendamiseks. See võtab 2 minutit ja enamikul inimestel isegi ei vähenda netopalka. 

Pikemalt:

Tulevat asutades tegime mõne olulise valiku. Me tahtsime, et meie fondid oleksid madala tasuga, sest madalad tasud on ainus tõestatud viis pikaajalise tootluse suurendamiseks. Me tahtsime ka seda, et Tuleva tasud oleksid madalad sellepärast, et meie tegevuskulud on madalad, mitte sellepärast, et mõni kallim toode kahjumi kinni maksaks.(1)

Investeerimisäri on mastaabiäri. Kui kulud on kontrolli all, siis on võimalik mahu kasvades tasusid alandada. Just tänu mahu kasvule oleme saanud oma tasusid järjekindlalt alandada. Tegime seda ka lõppenud aastal. Meie pensionifondides maksavad kogujad praegu keskmiselt kaks kuni viis korda vähem kui pankade fondivalitsejate fondides.

Tasub veel kord meenutada, miks me nende tasude pärast nii muretseme. Tähtis on ju tootlus. Muidugi on tootlus kõige tähtsam. Fondijuhid püüavad tihti jätta muljet, et kõrge tasu annab lootuse ka suuremale tootlusele. Aga statistika näitab üht: mida vähem tasudeks maksad, seda paremad eeldused on head tootlust saada (2).

Kasv on meie missiooni täitmise parim mõõdik

Meie missioon on aidata võimalikult paljudel Eesti inimestel oma elu teiseks pooleks piisavalt kapitali koguda. Varade mahu kasv on seepärast kahekordselt oluline. Esiteks aitab kasv tasusid alandada. Aga teiseks on vara meie fondides ju inimeste kapital ja suurem osa  meie kasvust tuleb inimeste sissemaksetest. Seega – mida rohkem on vara Tuleva fondides, seda rohkem inimesed säästavad. Võtsime eesmärgiks kasvatada varade maht 2027. aasta lõpuks 2,5 miljardi euroni.

Me fondide varade maht kasvab praegu kiirusega 40% aastas. Mida see tähendab? Eelmisel aastal lisasid meie kogujad regulaarsete sissemakstena teise ja kolmandasse sambasse 102 miljonit eurot (2022. aastal 83 miljonit) ning tõid teistest fondidest üle 71 miljonit eurot (2022. aastal 38 miljonit). See on kokku 173 miljonit eurot ehk 40% meie eelmise aasta alguse varade mahust. Eesmärgini jõudmiseks peame hoidma oma kasvutempo kõrgemal kui 35% aastas.

Kasvu saavutamiseks tuleb investeerida 

Finantsmaailm on keeruline ja täis infomüra. Tulemuseks on see, et segaduses inimesed lükkavad oluliste investeerimisotsuste tegemist lõpmatult edasi. Näiteks otsuseid, millises fondis pensioniks koguda.  

Tulevat alustades jõudsime veendumusele, et peame inimestele rääkima kogumisest lihtsalt ja selgelt. See sai kirja ka Tuleva põhikirja. Meie ülesanne on kergesti mõistetavat teavet andes muuta pensionikogumine läbipaistvaks, levinuks ja arusaadavaks tegevuseks kõigile Eesti inimestele. 

Oleme aastate jooksul investeerinud sellesse väga palju tööaega. Avaldame blogipostitusi, kirjutame ja esineme meedias ja teeme sotsiaalmeedias kampaaniaid. Sellel on oluline mõju: kasv on kiirem siis, kui oleme teavitustegevuses aktiivsemad.

Varade maht kasvas ka turu ja riigi kompensatsioonimakse mõjul

Meie varade mahtu mõjutavad lisaks sissemaksetele ja ületoodud varadele ka muud tegurid. Eelmisel aastal lisas näiteks jaanuaris makstud riigipoolne kompensatsioon meie kogujate teise samba varale 25 miljonit eurot ja maailmaturu (ning seega ka meie fondide osakuhinna) kasv 92 miljonit eurot. Need on mõjutajad, mida me ei kontrolli ja seepärast neid oma kasvumäära mõõdikusse sisse ei arvuta. Aasta varem olid samad tegurid hoopis kasvu vähendavad: turulangus vähendas meie varade mahtu 57 miljonit eurot.

Tuleva fondidest lahkub väga vähe inimesi

Meie varade mahtu vähendasid eelmisel aastal 14 miljoni euro (2022. aastal 12 miljoni euro) võrra inimesed, kes oma vara teisest või kolmandast sambast välja võtsid. Lisaks viisid kogujad mõnesse teise pensionifondi üle 12 miljonit eurot (2022. aastal 9 miljonit eurot). 

Muideks, minult on küsitud, miks me teise fondi lahkujate ja raha väljavõtjate vara ei võta oma kasvumäära arvutusse sisse. Kas õigem poleks vaadata sissetulnud raha n-ö netobaasil, kus on sissetulevast rahast maha arvutatud väljaminev raha? Minu arvates ei ole.

Esiteks, pensionisammastes olev raha on mõeldud kasutamiseks. Mõned inimesed hakkavad seda kasutama pensionieas, mõned varem. Meil võib olla eriarvamus selle kohta, kas teine sammas on mõistlik enne pensioniiga välja võtta, aga me ei saa kuidagi oma töö edukust mõõta sellega, kui inimesed oma kogutud raha vähem kasutusele võtavad.

Teiseks, muudesse fondidesse lahkujate hulk on nii väärt kvaliteedimõõdik, et seda ei taha kuidagi teiste näitajatega segamini ajada. Minu arvates ei peaks kogujal olema mingit põhjust oma teine või kolmas sammas kuhugi teise pensionifondi viia. Kui nad seda siiski teevad, ei ole nad järelikult rahul. Ennekõike võib arvata, et oleme jätnud midagi tegemata siis, kui inimene meiega liitus.

Paljud kiirelt kasvavad firmad ei märka tihti, et kiire kasvu tagajärjel liitub nendega kliente valel põhjusel. Näiteks jääb neile vale ettekujutus fondi tootluse või riski kohta. Sellised kliendid lahkuvad esimese võimaluse saabudes. Eesti pensionifondid on hea näide: meie lisame uusi kogujaid teises sambas kõige aeglasema tempoga. Samas kasvame kõige kiiremini, sest meilt inimesed ei lahku.

Meie fondid kasvavad maailmaturu tempos

Maailmaturgudel oli hea aasta. MSCI ACWI indeks kasvas eurodes mõõdetuna 18%. Viimase viie aasta keskmine kasv on olnud indeksil 12,5% aastas. Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi ja Tuleva III Samba Pensionifondi osaku hinnad kasvasid aastaga 19%. Viie aasta kasv on meie teise samba fondil olnud 10,6% aastas. 2023. aasta alguses müüsime fondist maha viimase tüki võlakirju – seega edaspidi peaks meie mahajäämus maailmaturust olema tasude suurune. 

Tuleva III Samba Pensionifondil veel viit tegevusaastat täis ei ole. Fondi kolme aasta keskmine tootlus edestab meie teise samba fondi oma 0,7% võrra aastas, kuna selles fondis saime maksimaalsele aktsiate osakaalule üle minna varem.

Viimased viis aastat on arengumaade aktsiaturgude tootlus arenenud riikide omale tublisti alla jäänud. MSCI Emerging Marketsi indeksi tootlus on olnud keskmiselt 4,4% aastas, samal ajal kui arenenud riikide indeksi, MSCI World tootlus on olnud 13,6% aastas. Seepärast on ka Eesti indeksifondide tootlused päris oluliselt erinenud: kõige paremini on läinud ainult arenenud riikidesse investeerival Swedbank 1990-99 indeksifondil. Maailmaturgu tervikuna jäljendaval SEB indeksifondil ja meil, kelle portfellis on veidi üle 10% arengumaade aktsiaid, on läinud keskmiselt. Oluliselt suurema kaaluga arengumaadele panustaval LHV indeksifondil on läinud kõige kehvemini. (3)

Kas koguja peab nüüd pingsalt indeksifondide vahel valima hakkama? Minu arvates ei pea. Kõik indeksifondides kogujad on teinud hea valiku ja tänu madalamatele tasudele on neil väga head eeldused pikaajalise hea tootluse saavutamiseks. Mulle meeldiks muidugi, kui kõik valiksid Tuleva fondi, aga pankade indeksifondid on ka täiesti sobiv valik. 

Kõrged intressimäärad vähendasid veidi võlakirjainvestorite kaotusi

Vähe on inimesi, keda pole puudutanud see, et intressimäärad on viimase kahe aasta jooksul kiiresti tõusnud. Kui 2022. aastal tähendas intressimäärade tõus seda, et maailma võlakirjaturgudel oli väga halb aasta, kuna varem madala intressimääraga võlakirjade hinnad langesid, siis lõppenud aastal tähendasid kõrged intressimäärad seda, et võlakirjainvestorid teenisid suuremat intressitulu. 

Maailma võlakirjad andsid eurodes mõõdetuna eelmisel aastal 4,6% tootlust. Viie aasta keskmine tootlus on võlakirjadel siiski negatiivne: keskmisel -0,3% aastas. Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondi osaku hind kasvas aastaga 5,1% ja viie aasta tootlus on olnud -1,2% aastas. 

Jätkusuutlikkuse filtri rakendamine ei ole tootlust mõjutanud

Eelmine aasta oli esimene, mille tegime tervikuna läbi jätkusuutlikkuse filtrit (ingl ESG Screen) rakendava investeerimisportfelliga. 2021. aastal tegime otsuse, et meie fondide aktsiaportfellides ei tohi olla enam olulisematele jätkusuutlikkuse kriteeriumitele mittevastavaid ettevõtteid. Kasutame selleks maailmas enamlevinud “ESG filtriga” BlackRocki indeksifonde, mis jätavad maailma 3000 suurimast ettevõttest välja ca 200 (umbes 5–6% turuväärtusest).

Seadsime endale kriteeriumiks, et jätkusuutlikkuse poliitika rakendamine ei tohi tõsta meie fondide jooksvaid tasusid ning ei tohi muuta meie eesmärki saavutada maailmaturu keskmine tootlus. Minu kogemus näitab, et näiliselt progressiivsed või “rohelised” finantstooted kipuvad olema vabandus suuremat tasu võtta, mis omakorda viib kehvema tootluseni.

Meie fondide võrdlusindeksiks on jätkuvalt kõiki maailma suurimaid börsiettevõtteid sisaldav MSCI ACWI. Kui möödunud aastal oli ESG filtrit rakendava portfelli tootlus veidi (ca 1,5%) parema tootlusega tavalisest, siis viie aasta keskmine tootlus erineb vaid komakohaga (+0,4% aastas ESG filtriga portfelli kasuks).

Meie eesmärk on sihikindlad kogujad

Täna säästab enamik inimesi Eestis liiga vähe selleks, et neile vanaduspõlveks piisavalt kapitali koguneks. Ka Tuleva 70 000 kogujast kogub meie hinnangul piisavalt alla 5000 inimese. Eestis tervikuna on pilt veelgi nukram. Kolmandasse sambasse teeb sissemakseid ainult 100 000 inimest ja nende keskmine sissemakse on alla 5% palgast. 

Seepärast võtsime eesmärgiks mitte lihtsalt kogujate arvu kasvatamise, vaid just sihikindlate kogujate lisamise. Sihikindel koguja on see, kes kogub meie teise samba fondis ja lisaks säästab kolmandasse sambasse vähemalt 10% palgast või maksimumi (6000 eurot aastas). Ehk see on inimene, kes säästab 15% või enam oma sissetulekust.

Enamikul kogujatest on piisava säästumäärani jõudmisel veel mitu sammu minna. Lõppenud aastal tegime siin järgmiseid edusamme:

• Mõlemas sambas kogujate arv kasvas 3270 inimese võrra 19 851ni.
• Kolmanda samba sissemaksed kasvasid 28%, sealhulgas “vanade kogujate” (need, kes tegid sissemakseid ka 2022. aastal) maksed kasvasid 27%.

Meie sihikindla koguja mõõdik on kindlasti lihtsustav. Igal inimesel on ju oma ettekujutus, kui palju ta pensionieas sissetulekut vajab ja kui palju tal tänaseks on kogutud. Tegin lõppenud aastal iseenda näite puhul väikese juhendi ja kalkulaatori, kuidas endale sobiv säästumäär leida. Proovi oma näitel järele ja anna mulle märku, kui küsimusi tekkis!

Alanud aastal on lihtne säästmises suur hüpe edasi teha

Alanud aasta pakub head võimalust teha säästumäära tõstmiseks pikk samm. Täna saad teha avalduse, et järgmisest aastast läheks sinu panusena teise sambasse tänase 2% asemel kuni 6% brutopalgast. See on tulumaksuvaba, s.t läheb automaatselt sinu palgast enne tulumaksu mahaarvamist. 

Veelgi lihtsamaks teeb selle otsuse see, et tänu tulumaksureformile ei vähenda enamiku inimeste jaoks see samm netopalka. Kuigi tulumaks tõuseb alates 1. jaanuarist 2025, tõuseb ka tulumaksuvaba miinimum ja enamiku palgasaajate netopalk kasvab. Mis saab veel parem otsus olla kui see “võit” ühe klikiga teise sambasse kasvama suunata. Proovi ja arvuta ise.

Coop Panga kaudu saab nüüd alustada kogumist Tuleva III sambas

Oleme juba kaks aastat Coop Panga tiimiga arutanud koostöövõimalusi. Sel sügisel panime asja päriselt tööle ja vahetult enne jõule läksime ka live’i. Nüüd saavad Coop Panga kliendid mobiiliäpis valida kogumise menüüs lisaks tähtajalisele hoiusele ka “Alusta kogumist Tuleva III sambas” ja paari hiireklikiga meie rakendusse hüpates selle ka ära teha.

Finantstulemusi mõjutas erakorraline kulu

Meie konsolideeritud puhaskasum oli eelmisel aastal 846 013 eurot (2022. aastal oli kahjum 771 632 eurot). Tuleva finantstulemus koosneb kahest osast. Meie omakapital on suures osas investeeritud meie pensionifondidesse, peamiselt Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi ja teenib seega maailmaturu tootlust. Eelmisel aastal kasvas ühistule kuuluvate fondiosakute väärtus ligi miljoni euro võrra (2022. aastal väärtus kahanes 0,8 miljoni võrra). Alates ühistu alustamisest on meile kuuluvate fondiosakute väärtus kasvanud 2,1 miljoni euro võrra.

Teine osa on ärikasum, mida ühistu teenib meie pensionifondide vara valitsemisest. Me oleksime olnud väga rahul, kui oleksime aasta nulliga lõpetanud. Oleme viimased kaks aastat päris palju kasvu ja organisatsiooni tugevdamisse investeerinud. Parandame toodet, teeme usinasti teavitustööd ja avame enda jaoks uusi kanaleid, kuidas inimesteni jõuda. Teeme tagatuba efektiivsemaks ja riskikindlamaks. 

Enamik eelmisel aastal tehtud töö tulemusest jõuab täiendavate tuludena meile alles alanud aastal, aga selle tööga seotud kulu on palga või teenuslepinguna makstud tasu ning läheb otse tegevuskuludesse. Vaid väga väike osa (2023. aastal kokku 75 000 eurot) tehtud kuludest (peamiselt tarkvara arendusega seotud kulud) on kapitaliseeritud. Seepärast oleme väga rahul, kui kiire kasvu perioodil meie kulud ei ületa tulusid ehk jõuame nulli. Tehtud kulutused toovad ju meile lisatulu veel aastaid ja aastakümneid.

Lõppenud aasta tõi paraku kaasa ootamatu lisakulu: Finantsinspektsioon määras meile teavitustegevuse reeglite rikkumise eest juulikuises Meta kampaanias 100 000 eurose trahvi. Oleme oma tegevust parandanud, vältimaks sarnaseid vigu tulevikus. Me oleme siiski veendunud, et tehtud trahv on rikkumise suhtes ebaproportsionaalne ning seepärast otsustasime trahvi edasi kaevata. Lisaks trahvisumma vähendamisele loodame sellega aidata kaasa selguse loomisele pensionifondide turunduse valdkonnas. 

Kuni kohtuotsuse tegemiseni on aus saadud trahviotsus täiel määral kuludes kajastada. See on fondivalitseja kulu ja ei mõjuta pensionifondides kogujaid. See ei pidurda ka meie kasvu: oleme tänaseks juba nii suure ärimahu saavutanud, et suudame tekkinud lisakulu suurenenud tulude arvelt ära katta. 

Tulevas on hea töötada. Meie huvid ei ole kogujate omadega risti, vaid me rühime üheskoos sama eesmärgi suunas – kuidas väikese vaevaga iga kuu raha kõrvale pannes endale parem tulevik kindlustada. Teha on veel väga palju, aga mul on hea meel, et oleme koos aluse pannud ettevõtmisele, millel on lisaks tahtmisele ka head vahendid eesmärgi saavutamiseks.

Head kogumist!

Tuleva finantsaruanded leiad siit.

(1) Selguse huvides: “meie” all pean alati silmas Tuleva liikmeid ning meile ühiselt kuuluvat Tuleva Tulundusühistut ja Tuleva Fondid ASi. 

(2) Tasude ja tootluse seose kohta on tehtud väga palju uurimusi. Enamik jõuab samale järeldusele: kõrged tasud viivad paratamatult kehvemale tootlusele, sest fondijuhtidel ei ole püsivat võimet turu keskmisest paremat tootlust teha. Eelmisel aastal sai näiteks Eesti panga teadusauhinna Triinu Tapver, kes uuris just meie piirkonna (Kesk- ja Ida-Euroopa) fonde.

(3) Kõik maailmaturu indeksite andmed pärinevad MSCI kodulehelt. MSCI uuendab iga kuu oma olulisemate indeksite andmelehti. Parim viis on otsida sõnaga “MSCI ACWI net eur”, mis annab tulemuseks pdf-faili MSCI ACWI, MSCI Emerging Marketsi ja MSCI Worldi indeksite tulemustega viimase 10 aasta jooksul. ESG Screened indeksite ja tavalise indeksi võrdlust näeb kõige paremini, kui otsid “MSCI ACWI ESG Screened”. 

Võlakirjade maailmaturu võrdlusindeksina kasutame portfelli kahest laiapõhjalisest indeksist: 50% on Bloomberg Barclays Global Aggregate ja 50% Bloomberg Barclays Euro Aggregate.

Märtsis alustas Tuleva ühistu juhatuse liikmena tööd taas Annika Uudelepp. Annika on Tuleva liige nr 1 ja oli Tuleva ühistu juhatuse liige asutamisest 2017. aastani. Annika peamiseks ülesandeks on otsida võimalusi, kuidas liikmed Tulevast rohkem kasu saaks. Esimese asjana asub ta ette valmistama vajalikke muudatusi, mis lubaks meil tulevikus ka oma liikmekapitali soovi korral turuhinnaga realiseerida. Tõnu küsis Annikalt tema esimesel tööpäeval mõned küsimused.

Tõnu: Räägi palun meie uuematele liikmetele ja kogujatele, mis on sinu Tuleva lugu?

Annika: Olen üks Tuleva asutajatest ja üks neljast esimesest juhatuse liikmest, kes Tuleva idee ja ärimudeli välja mõtlesid ning Tuleva 2016.aasta kevadel käivitasid. Koos juhatuse liikmete Tõnu, Priidu ja Danieli, meie hea kaasaaitaja Kristeli ja mitmete asutajaliikmetega pidasime loendamatul hulgal ajurünnakuid, katsetasime sõnumeid kuidas pensionifondides arusaadavalt rääkida, leidsime kaasamõtlejaid, kellest sai Tuleva liikmeskond ja algkapitali panustanud 3000 Eesti inimest. 

Seadsime paika kõige olulisema, mille abil said Tuleva pensionifondid 2017.a kevadel avatud nii meile kui kõigile Eesti inimestele. See kõik toimus enne suurt start-up buumi ja investor-mõtlemise ning ühiskonnas laiema investeerimishuvi tekkimist. Siis tuli päevas ikka mitu korda telefoni laadida ja aktiivseid kõnetunde tuli üüratu hulk. Võin öelda, et suure osa ärkvelolekuaega veetsingi inimestele helistades, et neid Tulevasse kutsuda ja värskete liikmete küsimustele vastata.

Tavalisel tööpäeval panin tollal mõnekuuse tütre autosse või kärusse ja algasid kõned, koosolekud, kus paralleelselt laps sõi, magas ja vaatas seda tralli huviga. Kogesin, kui kauge ja keeruline on inimestele pensioniks kogumine. Tuleva üks sihte oli liikmetele kogumine lihtsaks ja arusaadavaks teha ning olla abiks sihikindlal kogumisel. 2017. aasta suvel, kui Tuleva fondid olid kenasti käivitatud, viis elu mind Eestist eemale ning töötasin pea 5 aastat Prantsusmaal. 

Vaatan tänase Tuleva tiimi tööd ja toimimist sooja tundega südames ja respektiga kõige tehtu suhtes. Näen, kuidas tänaseks on Tuleva arenenud hästitoimivaks ettevõtteks, millel on suur hulk liikmeid ja kogujaid ning adun kui suur on vastutus nende ees. Alustasime ju nii, et meil oli ainult idee ja kutsusime, et tule kaasa. 

Tõnu: Tuleva igapäevane töö käib ühistule kuuluvas fondivalitsejas, Tuleva Fondid AS-is, seal on ametis ka juhatus ja palgal töötajad. Sina asud tööle tulundusühistu juhatuse esimehe kohal. Mida tahad selles rollis ära teha?

Annika: Tuleva ühistu kaudu omame me liikmetena fondivalitsejat. Igaühe osalus väljendub liikmekapitalis. Paljude osalus selles tekkis vabatahtliku panusena kui Tuleva algkapitali kogus, aga lisaks oleme liikmetena kogunud ka liikmeboonust ja see on ka osa liikmekapitalist. Praegu on sellel liikmekapitalil raamatupidamislik väärtus, mis väljendab seda, kui palju on väärt meie fondivalitsejale kuuluvad pensionifondide osakud ja raha kassas. Aga tänaseks on ju ettevõttel ka firmaväärtus, mida raamatupidamislik hind ei kajasta. 

Omanikena võiks meil olla selge teadmine, mis on meie osaluse õiglane väärtus. Ja see väärtus peaks olema vajadusel ka realiseeritav. Kasvõi puhtalt sellepärast, et kui meie liige siit maailmast lahkub, võiks ta saada pärijatele õiglase väärtuse oma osalusest üle anda. Seda on meilt tihti küsitud.

See on lähema aasta arendusprojekt, mis hõlmab nii juriidilist analüüsi, põhikirja muutmise alternatiivide kirjeldamist, arutelusid liikmetega ja ühiselt tehtud otsuste rakendamist. 

Tõnu: Mida sa tahaksid kohe homme ära teha?

Annika: Tuleva liikmena olen nii FB grupis kui üldkoosoleku Q&A dokumentidest ikka jälginud, mida meie liikmed küsivad, mis neile muret valmistab ning mis teemadel ideid pakuvad. Silma on jäänud näiteks sellised teemad: Tuleva kasv ja laienemise mõjud (sh kulude kasv vs teenitavad tulud); täiendav kogumisvõimalus lisaks pensionisammastele ja mis juhtub pensionivaraga kui peaks juhtuma kõige hullem, näiteks sõda.

Sellest lähtuvalt tahaksin esimeste asjadena hoolitseda selle eest, et Tuleva ühistu juhtimine oleks veelgi selgem, läbipaistvam ja liikmetele lähemal. See eristab meid ju tavalistest teenusepakkujatest. Nii võiks liikmed teada, mida ühistu juhtorganid on arutanud ja otsustanud oma koosolekutel, kuidas liigume strateegilise sihi 100 000 sihikindlat kogujat suunas ja oleks kursis oluliste arendusprojektide käekäiguga. 

Ma tahaks ka, et kogujate hääl kostaks seadusandluse aruteludes rohkem ja eristuks tugevamalt fondivalitsejate  häälest. Tuleva on ju eriline, sest esindame oma enam kui 8000 liikmega kõige laiapõhjalisemalt pensioniks kogujaid Eestis. Alustuseks tahan kohtuda nii Rahandusministeeriumi kui ka Finantsinspektsiooniga, et reeglite kujundajatel oleks meelel kogujate kindlustunne. 

Tõnu: Tuleva on saanud kasvamiseks abi väga headelt inimestelt, seda palju rohkem kui meie (finants)võimalused on parajasti lubanud. Head inimesed on leidnud ise viisi, kuidas Tuleva jaoks tööd teha nii, et see nende muude tegemistega klapiks. Kuidas sina oled Tuleva ehitamise oma tegusasse ellu suutnud ära mahutada?

Annika: Minu jaoks tuli Tuleva ehitamine õigel ajal – paar kuud varem olin lõpetanud töö Praxise juhina ja sünnitanud teise lapse. Olin lapsehoolduspuhkusel ja ajul oli järsku palju aega ning ruumi uuteks mõteteks, kui Daniel minuga “pensionifondi tegemise” teemal ühendust võttis. Tuleva nimi tuli ju alles hiljem.

Täisajaga juhitöö kõrvalt ei oleks mul olnud ei aega ega energiat seda teha. Tuleva ehitamine sobitus minu beebiga kodusoleku perioodiga, sest tegutsesime paindlikult. Meil olid regulaarsed 15-min tiimikõned sõltumata asukohast, jalutuskoosolekud ja erinevad paindlikud töövormid kasutuses juba enne koroona-aega. 

Mulle sobis, et saan rahulikult omaette mõttetööd teha näiteks hilisõhtuti. Nii said vastuse kümned liikmete kirjad õhtul või isegi öötundidel – ja sellepärast, et mulle endale nii sobis. Praeguseks toimivad paljud ettevõtted ja tiimid nii, aga 8 aastat tagasi oli see veel harvaesinev. Tuleva on algusest peale olnud teineteist arvestava, paindliku ja peresõbraliku töökultuuriga ettevõte ja rõõm on näha, et see on saanud põhiosaks Tuleva identiteedist. 

Täna asun tööle veerand koormusega. See sobib minu tänaste muude töökohustustega ja mul on heameel, et see kattus ka Tuleva vajadusega.

Mitu Eesti pensionifondi pidi hiljuti alla hindama oma investeeringu BaltCap Infrastructure Fund-i kui tuli välja, et fondijuht oli aastaid fondi raha kuritarvitanud. Sarnased juhtumid on harvad, aga suure mõjuga. Investoril oleks targem sellist riski vältida. Aga kuidas? 

Lühidalt: novembris teatas Eesti pensionifondide, EIB ja teiste suurinvestorite raha haldav varahaldusfirma BaltCap, et on vallandanud BaltCap Infrastructure Fund-i fondijuhi “väärtegude” pärast. BaltCapi lubas kõik kaotused fondile kompenseerida.

Jaanuaris avastas Äripäev, et Eesti pensionifondid on oma investeeringu pettuse ohvriks langenud fondis ligi veerandi võrra alla hinnanud. Äripäeva hinnangul on Swedbanki kolm pensionifondi kaotanud 1,9 miljonit eurot, LHV fondid 1 miljoni ja SEB fondid veidi alla poole miljoni euro. Pensionifondid ise täiendavat infot juhtunu kohta pole avaldanud.

Vahepeal on hinnang tehtud varguse suurusele muutunud ja Äripäeva hinnangul kahtlustatakse fondijuhti juba 40 miljoni euro varguses. Esitatud on mitmeid kohtuhagisid, kahtlusalune fondijuht on kinnipidamisasutuses, aga selgus puudub, kes kahju kinni maksab.

Millist riski tasub võtta ja millist mitte?

Finantsteooria ütleb, et investor ei peaks võtma oma rahaga riski, mida on võimalik vältida nii, et oodatav tootlus ei vähene. Näiteks ei ole mõistlik panna kogu oma raha ainult Apple-i aktsiatesse või suunata kogu raha ainult Tallinna börsil kaubeldud ettevõtete aktsiatesse. Sellise investeeringu oodatav tootlus on sama, mis laialt hajutatud portfellil (näiteks globaalsel indeksifondil), aga risk on kordades kõrgem.

On veel riske, mida investor ei peaks võtma, sest see ei anna midagi tootlusele juurde. Mõnede eest kaitseb meid seadus. Näiteks hoolitseb seadus selle eest, et pensionifondi investor ei peaks kandma fondivalitseja äririski. Pensionifondi varad peab hoidma depoopangas, lahus fondivalitseja varadest ning kui fondivalitsejal äri välja ei tule ja ta pankrotti läheb, siis fondi investorite vara sellest ei kannata.

Aga mida teha riskiga, et fondijuht kuritarvitab investorite usaldust ja “kandib” fondi raha kõrvale? Just nagu Baltcapi fondis juhtus. Sellised vargused on harvad, aga kui nad juhtuvad, on mõju väga suur.(1)

Mis võib juhtuda, see juhtub

Kreeka filosoof Diodorusele omistatakse väljendit “see, mis võib juhtuda, juhtub”. Ehk teisisõnu, kui mingi sündmuse tõenäosus on positiivne, siis piisavalt pika aja jooksul see sündmus ka juhtub. Pensioniks kogumine kestab aastakümneid ja on väga tõenäoline, et selle aja jooksul kohtub sinu vara nii börsikrahhide kui kurikaelast fondijuhiga.

Erinevalt börsikrahhist on “kurikaela risk” ühepoolne ehk asümmeetriline. Kui aktsiahinnad võivad turu ootamatust masendusest väga suurelt kukkuda, siis sama hästi võivad nad ka ootamatult palju tõusta. Samas ei ole mina küll kuulnud juhtumitest, kus mõni fondijuht oma vara ja fondi oma segi ajades kogemata oma kontolt raha fondi kannab. Ikka ainult vastupidi.

Investor võib püüda kurikaela riski hallata. Palgata auditiitoreid, analüütikuid, teha põhjalikke taustakontrolle, kirjutada pikki lepinguid. Üks põhjus, miks aktiivselt juhitud fondide kulud kõrged on, peitub just sellistes tegevustes. 

Kahjuks on nende kaitsetegevuste efektiivsus kaheldav: kurikael mõtleb ju raha kättesaamisele 100% oma ajast. Investor jõuab kaitsmisele pühendada võibolla 1% ajast. Varem või hiljem leiab kurikael ikka nõrga koha. Seega, mis võib juhtuda, juhtub.

Ära võta inimlikku riski

Parem võimalus on risk välistada. Seda järjest suurem osa maailma investoritest teebki. Selle asemel, et hinnata fondijuhi sobivust ja tema tegevust pidevalt kontrollida, suunavad nad raha fondidesse, kus inimesel ei olegi võimalik oma näppe investori rahale taha saada. 

Sellised fondid on näiteks indeksfondid, mille tingimused näevad täpselt ette, kuhu fondijuht investorite raha panema peab. Fondi vara hoidev depoopank kinnitab ainult tehingud, mis vastavad fondi tingimustele ja mudelportfellile. Seetõttu ei saa fondijuht ka parima tahtmise juures raha kuhugi “kõrvale” liigutada.(2)

Mida teha: laseme päevavalgust probleemi peale

Investeerimismaailm eelistab kontrollida seda, mis infot investorid saavad. Seepärast loeme fondide aruannetest ikka ainult uudiseid investeeringutest, mis on õnnestunud. Siiani pole ükski Eesti pensionifond pidanud veel vajalikuks kuuülevaadetes osakuomanikke Baltcapi pettusest tingitud kahjust teavitada.(3)

See on väga inimlik – kellele meist meeldiks oma ebaõnnestumistest rääkida. Seepärast ei tasu lootma jääda fondijuhi heale tahtele oma investeeringuid robotliku aususega lahti kirjutada. Parem oleks, kui saaksid neid sõltumatust allikast kontrollida.

Pensionifondide aruanded ongi juba avalikud – tänu sellele ju Äripäev üldse saigi teada Baltcapi juhtumi suurusest. Paraku pole nende lugemine pole just kõige lihtsam tegevus. Aruanded on pdf faili kujul ning arusaadava pildi joonistamiseks tuleks võrrelda mitme perioodi aruandeid.

Oluline osa pensionifondide varast on pimeduses

Paraku ei ole Baltcapi fondide aruanded avalikud. Seda ei ole ka enamiku riskikapitali ja private equity fondide aruandeid. Aga nendes koguneb oluline osa Eesti pensionifondide varast. 

Nii ei saa keegi kõrvalt vigu avastada ja häirekella lüüa. Seepärast võivad sarnased pettusejuhtumid aastaid saladuse all püsida. Ka Baltcapi fondijuht oli juba kaks aastat tagasi uurimisorganite tähelepanu all, ometi ei saanud raha omanikud (pensionifondide investorid) sellest midagi teada.

Enamus neid fonde haldab avalikku raha ja seetõttu on nende fondide investeeringud avalik huvi. (4) Avaliku huvi seisukohast oleks väga mõistlik, et sellised fondid avaldaksid regulaarselt oma veebilehel portfelli sisu. Nii saaksid ka raha päris omanikud (maksumaksjad ja pensionifondide osakuomanikud) soovi korral näha, kuhu nende vara on paigutatud.

…

Me oleme juba näinud, kuidas avalikustamine aitas kaasa pensionifondide tasude alanemisele. Kui Tulevat asutasime, ei tahtnud üksi fondivalitseja fondi kogukuludest (jooksvatest tasudest) rääkida. Tänaseks on nii seaduse kui avalikkuse jõul täiesti loomulik, et fondi tasud on kõigil silme ees ja lihtsasti võrreldavad. Aeg on ka fondide investeeringutele rohkem valgust heita.

(1) Viimase paarikümne aasta suurimaks varguse juhtumiks on kindlasti Madoffi fond, mille tõttu investorid kaotasid pettuse tõttu ligikaudu 18 miljardit dollarit. Vähem tähelepanu on saanud Abraaj Capitali juhtum, kus fondijuht suunas erinevates arengumaades tegutsevatest erakapitali (private equity) fondidest kõrvale ligikaudu 500 miljonit dollarit.

(2) Täpselt nii toimivad ka Tuleva pensionifondid. Näiteks meie III samba fondi mudelportfelli leiad siit. Seetõttu on Tulevas välistatud inimlik risk, et fondijuht kandib raha kõrvale.

See ei tähenda, et indeksfondi investeerides ei oleks riske. Maailma aktsiate hinnad kõiguvad suurelt ja võib juhtuda (ning ongi juhtunud), et mõne kuuga väheneb fondi vara väärtus 20-30%. Peamine reegel on ikka see, et ära investeeri aktsiatesse või aktsiafondidesse raha, mida plaanid lähiajal kasutusele võtta. Loe siit, mida näiteks Tuleva pensionifondid teevad tootluse teenimiseks.

(3) Vaatasin LHV L, Swedbank 1970-79 sündinutele ja SEB 55+ veebilehti seisuga 28.02.2024 ja ei leidnud sealt ühtegi uudist ega ülevaadet, mis oleks maininud Baltcapi fondi allahindlust.

(4) Enamiku Eestis registreeritud riskikapitali ja erakapitali fondide investorite seas on nii Eesti riik EstFundi kaudu kui ka mitmed teise samba pensionifondid.