Kas pensionist elamise mudel üldse muutuvas tulevikus toimib, küsis ajakirjanik Hando Sinisalu täna Äripäeva raadios Tuleva asutaja Tõnu Pekilt. 

“Ma arvan, et ka tulevikus saab olema nii, nagu viimased neli-viis tuhat aastat on olnud: suuremad valikud on sellel, kellel on kapitali, kui sellel, kellel ei ole,” vastas Pekk. “Minu meelest võiks pensionisammastelt sõna “pension” eest ära võtta. Teine ja kolmas sammas on lihtsalt väga head tööriistad, mille abil saad ilma suurt ohverdust tegemata oma tuleviku jaoks raha koguda.

 

Väga võimalik, et maailm on tõesti 20-30 aasta pärast teistsugune paik kui täna. Tõenäoliselt on see endiselt niisugune maailm, kus suuremad valikud on neil, kellel on kapitali. Need, kellel ei ole, sõltuvad ka tulevikus riigist. Ja nagu täna näha, ei ole riik väga palju ette võtnud selleks, et sul tulevikus sissetulekut oleks. 

Minu arvates ei ole selle reformi kõige suurem probleem see, kas raha kogumine on kohustuslik või vabatahtlik. Kõige suurem probleem on ikka selles, et kogu arutelu ignoreerib lihtsat fakti: ükskõik kas koos teise sambaga või ilma teise sambata – need inimesed, kes pensionist loodavad elada, elavad vaesuses.

Pensionireformi eesmärk peaks seega olema suurem pension. Aga pensionide tõstmiseks ei ole muud vahendit, kui et kuskilt peab raha juurde tulema. Ja pensionireform peakski seetõttu vastama küsimusele, kust see raha juurde tuleb?

Reformi-eelnõu kuritegelik puudujääk ongi see, et valitsus pole isegi teinud katset sellele küsimusele vastata. Selle asemel ütlevad reformi eestvedajad, et on täitsa ok, kui sa oma tuleviku jaoks raha kõrvale ei pane. Et noored inimesed ei peagi pensionile mõtlema. Aga nad jätavad ütlemata selle, et riik sellele ka ei mõtle ja et riik ei kavatse sinu eest hoolitseda.

Täna seisab iga 20-30-aastase inimese ees tõsine küsimus: kes hoolitseb sinu tulevikupensioni eest?

Kui sa usaldad, et küll valitsused tulevikus ikka tõstavad makse või jagavad riigieelarvet ümber nii, et ka need, kellel endal sääste pole, saavad normaalset pensioni, siis võid tõesti teise sambasse kogumise lõpetada. Mina ise selle peale ei looda. Parem, kui suurem summa koguneb su enda isiklikule pensionikontole kui kusagile riigieelarvesse. 

Reformil on ka üks suur tugevus: seda raha, mis mina teise sambasse kogun, saan tulevikus kasutada täpselt nii, nagu ise heaks arvan. See tähendab, et teine ja kolmas sammas on nüüd lihtsalt väga head viisid, kuidas endale tulevikuks suurem summa raha koguda – küll sa siis hiljem jõuad mõelda, kas hakkad sellest rahast endale pensioni maksma või ostad suvila või lähed hoopis ümbermaailmareisile. Loogiline on, et seda otsust saad teha ainult siis, kui oled midagi kogunud.”

---

---

• Tõnu Peki mõtted pärinevad Hando Sinisalu ja Tõnu Peki vestlusest 8. novembril Äripäeva raadios.
• Tutvu Tuleva ettepanekutega, mis aitavad valitsuse reformi-plaani nõrkusi ja riske vähendada.
• Reformi suur saavutus: loe, kuidas sa tulevikus teise sambasse kogutud raha kasutada saad. 

 

Kogumispensioni reformikava kriitiline nõrkus on, et see tervikuna ei aita lahendada, vaid pigem süvendab Eesti pensionisüsteemi valusaimat probleemi: suur osa pensioniikka jõudjatest langeb vaesusesse. Tuleva saatis täna rahandusministrile seaduseelnõu parandusettepanekud.

Reformikava tähtsaim saavutus on suurem paindlikkus ja madalamad kulud teise sambasse kogutud raha kasutamisel. Tänu sellele võidavad need, kes teise sambasse kogumist jätkavad. Inimestel, kes pensionisammastesse midagi ei kogu, pole hüppeliselt paremaks tehtud väljamaksetest mingit kasu.

Tuleva asutaja Tõnu Pekk kirjutas eilses blogipostis, et automaatne kogumine teise sambasse on väga hea asi just sellepärast, mida reformi üks eestvedajaid Helir-Valdor Seeder korrata armastab: 20-aastaselt ei peaks veel mõtlema vanadusele ja surmale. Teise samba vabatahtlikuks muutmine soosib neid, kes siiski just noorelt vanaduspõlvele mõtlevad ja oma tuleviku heaks säästmist alustavad. Reform jätab kehvemasse seisu need, kes jõuavad tõsisemalt pensionile mõelda alles keskeas.

Tuleva lähtus rahandusministrile saadetud kirjas eeldusest, et valitsus on juba otsustanud teise pensionisamba vabatahtlikuks muuta – argumente selle sammu poolt ja vastu on juba esitatud piisavalt. Keskendume ettepanekutele, mille rakendamine aitab vähendada otsusega kaasnevaid riske, suurendada säästmist ja parandada säästude tootlust. Siin on Tuleva kommentaarid täies mahus:

 

Lugupeetud Rahandusminister,

Palju energiat on kulunud küsimusele, kas Eesti inimeste pension oleks tulevikus suurem teise pensionisamba olemasolul või puudumisel. Väitluse keskpunktis on ennustused, mille paikapidavust saame täna hinnata vaid tõenäosuste ja riskidena. Paraku ignoreerib senine arutelu kurba tõsiasja, et nii esimene ja teine sammas koos kui ka esimene sammas üksi jätavad enamuse Eesti inimestest pensionieas suhtelisse vaesusesse.

Need riigid, kus vanaduspension tagab väärika äraelamise (nt Soome, Rootsi, Holland jt), eristuvad Eestist eelkõige selle poolest, et esiteks säästavad tööeas inimesed pensioniks oluliselt suurema osa sissetulekust kui meil ja teiseks teenivad säästud kõrgemat pikaajalist tootlust.

Kogumispensioni reform peaks seega teenima kahte eesmärki:

• suurendada inimeste säästumäära ja
• parandada vara tootlust.

Tegelikke andmeid analüüsivad uurimused näitavad selgelt, et laiem finantsinstrumentide valik ei suurenda säästmist ega paranda tootlust. Säästmist suurendab see, kui regulaarne raha kõrvale panemine on lihtne ja automaatne. Tootlust parandab süsteemi kulude järjepidev tähelepanu all hoidmine ja langetamine. Rootsi pensioniamet on arvutanud, et 1% võrra kõrgem tasumäär aastas kogumis- ja väljamaksete perioodi vältel tähendab inimesele tagajärjena 28% võrra väiksemat pensioni.(1)

Hea pensionisüsteem on madalate kuludega ning aitab inimesel võimalikult vara alustada ja vältida valitud plaanist kõrvale kaldumist.

On tervitatav, et käesolev eelnõu kõrvaldab ühe suure kohustusliku kogumispensioni puuduse. Seni seadusega peale surutud pensionileping jätab kogujatele pensioniks kätte kuni kolmandiku võrra vähem raha kui võiks. Teise samba väljamaksete süsteemi reform on vajalik ja edasilükkamatu.

Paraku sisaldab käesolev eelnõu olulisi muudatusi, mis

• vähendavad Eesti inimeste keskmist säästumäära ja suurendavad märkimisväärselt inimeste hulka, kellel pole pensioniikka jõudes mingeid sääste;
• seavad osa inimeste säästud suurema riski alla ja tõenäoliselt mõjutavad negatiivselt nende säästude tootlust kogumisperioodil.

Samuti ei kasuta kavandatav reform võimalusi aidata inimestel kerge vaevaga rohkem säästa.

Lähtume arusaamast, et valitsus on juba otsustanud viia riigikogusse reformikava, mille aluseks on teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmine. Seda arvesse võttes keskendume ettepanekutele, mis aitavad vähendada otsusega kaasnevaid riske ja kõrvaldada ülal mainitud puudusi:

1. Lisada eelnõusse mehhanismid, mis võimaldaks teisest pensionisambast lahkunutel soovi korral võimalikult kiiresti ja lihtsalt uuesti liituda.

Vastasel juhul tekib olukord, kus nooremas eas tehtud samm seab inimese kogu eluks ebasoodsasse olukorda. Palume kaaluda teisest sambast lahkunute automaatset taasliitmist süsteemiga teatud ajaperioodi möödudes. Samuti palume kaaluda ajutiste maksepuhkuste võimaldamist, ilma olulise ajalise piiranguta sissemaksed uuesti taastada. Riigi selge eesmärk peab olema vähendada inimeste arvu, kes teises pensionisambas kogumisest loobuvad.

2. Lisada eelnõusse keeld teha pakkumisi, mis sisaldaks viidet teises sambas kogumise katkestamisele või (eel)pensioniikka jõudes lõpetamisele ja raha muudel otstarvetel kasutamisele.

Teise samba varaga seotud pakkumiste keeld peab laienema kõigile kaupade ja teenuste, kaasa arvatud finantsteenuste pakkujatele. Soovitame tutvuda Suurbritannia finantsjärelvalve analüüsiga, mis tuvastas pensionivara välja võtmisel suurima ohuna just kõrgema riski ja suuremate kuludega finantstoodete pakkumise pankade, kindlustusseltside ja muude teenusepakkujate poolt.(2)

3. Kohustada Rahandusministeeriumi ühe aasta jooksul pärast reformis kavandatud muudatuste rakendumist läbi viia analüüs turul pakutavate pensioni investeerimiskontode tasude ja riskiprofiilide sobivuse kohta pikaajaliseks kogumiseks.

Eelnõu kinnitamise ajaks ei ole selge, millistel tingimustel hakkab seadusega kitsalt piiratud ring pakkujaid pensioni investeerimiskonto teenust pakkuma. On suur oht, et täiendav valikuvabadus toob endaga kaasa keerulise kulustruktuuriga, varjatud tasusid sisaldavate ning ebaproportsionaalselt kõrge riskitasemega finantstoodete pakkumise.

4. Lisada eelnõusse kohustus Maksuametile teavitada teise sambaga mitteliitunuid ning teisest sambast lahkunuid võimalusest teise sambaga uuesti liituda.

1982. a või varem sündinutel on võimalus alates 2020. aasta augustist teise pensionisambaga vabatahtlikult liituda. On tähtis, et riik teeks omalt poolt kõik võimaliku, et inimesed oleks sellest võimalusest õigeaegselt informeeritud. Samuti peab riik hoolitsema selle eest, et teise sambasse kogumise katkestanud inimesed saaksid õigeaegselt info uuesti liitumise võimalusest.

5. Eemaldada eelnõust säte, mis tõstaks kolmandasse sambasse kogutud vara välja võtmisel soodus-tulumaksumäära rakendumise 55. eluaastalt eelpensionieani.

Täiendavad piirangud peavad olema selgelt põhjendatud. Tulevale ei ole teada ühtegi probleemi, mida see säte lahendada võiks. Kogutud vara kasutamise paindlikkus on vabatahtliku kogumise soodustamisel olulise tähtsusega.

6. Keelata kolmanda samba fondide ning kindlustustoodete pakkujatel võtta kogujatelt sisenemis- ja väljumistasu.

Teises pensionisambas keelas riik kõrged väljumistasud 2017. aastal. See säästab pensionikogujatele miljoneid eurosid aastas. Riik peab otsustavalt jätkama pensioni kogumisega seotud kulude vähendamist, alustades kolmanda samba sisenemis- ja väljumistasude kaotamisest sarnaselt teise pensionisambaga.

Lisaks palume kaaluda depooteenuse pakkumisel piirangute kaotamist rahvusvahelistele depoopankadele – see vähendaks kordades depooteenuse kulusid, mida fondivalitsejad maksavad inimeste pensionivara arvelt.

Tulundusühistu Tuleva on pensionikogujate huve esindav enam kui 5300 liikmega organisatsioon. Oleme valmis igati aitama, et Eesti pensionisüsteem looks inimestele paremad eeldused väärikaks eluks tulevikus.

Lugupidamisega

TuÜ Tuleva juhatuse liikmed Priit Lepasepp ja Tõnu Pekk

---

(1) Orange Report – Annual Report of the Swedish Pension System 2018, lk 41: “If the charge for costs for the same period as in the example above is 1 percent, pension capital savings will be 72 percent of what they would have been with a fee of 0 percent; in other words, 28 percent is lost in charges for costs.”

(2) Financial Conduct Authority, Retirement Outcomes Review 2017

1. jaanuaril jõustuvad Tuleva pensionifondide tingimuste muudatused. Kõige tähtsam: kolme aasta jooksul tõstame aktsiate osakaalu Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondis seniselt 73%lt 100%ni. 

Mis täpsemalt muutub? 

1. Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi eesmärk on saavutada võimalikult ligilähedane tootlus MSCI ACWI finantsindeksile. Seni lubasid fondi tingimused investeerida vaid kuni 73% varast MSCI ACWI järgivatesse aktsiafondidesse ja kuni 27% varast Bloomberg Barclays Global Aggregate Index järgivatesse võlakirjafondidesse. Uus mudelportfell lubab investeerida aktsiafondidesse kuni 100% fondi varast – üleminek toimub järk-järgult kolme aasta jooksul.

2. Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi ja Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondi portfell vaadatakse üle ja avalikustatakse edaspidi aasta esimeses, mitte teises kvartalis.

3. Kui Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi või Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondi arvelduskonto jääk ületab miljoni euro piiri, tuleb edaspidi vaba raha investeerida kümne päeva jooksul, senise ühe tööpäeva asemel. Endiselt kehtib kohustus investeerida vaba raha iga kalendrikuu kolmandal tööpäeval.

4. Tuleva Maailma Aktsiate ja Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondi tingimustes on tõlgendamise huvides täpsustatud fondi arvelt makstavate tehingukulude loetelu. Uue sõnastusega välja toodud kulud olid ka enne osa fondi tehingukuludest ega mõjuta fondide jooksvate kulude määra.

5. Ajakohastasime sõnastust Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi ja Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondi prospektides pensionide maksustamise osas.

Miks muutub?

Tuleva pensionifondide investeerimisstrateegia põhineb kahel lihtsal, andmetest lähtuval seaduspärasusel. 

1. Ilma riski võtmata ei saa tulu teenida. Aktsiate tootlus kipub lühiajaliselt rohkem kõikuma, aga pikaajaliselt on aktsiad andnud kogujale oluliselt parema tootluse kui võlakirjad. 

2. Mida madalamad on fondi kulud, seda paremad eeldused on saavutada pikaajaliselt hea tootlus. 

Varem lubasid Eesti seadused investeerida aktsiatesse vaid kuni kolmveerandi teise samba pensionifondi varadest. Hiljuti see piirang kadus. See on pensionikogujatele hea uudis. Tänu sellele saame muuta Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi tingimusi ning suurendada aktsiate osakaalu järgmise kolme aasta jooksul seniselt 73%-lt 100 %ni.

Miks me kohe kõiki võlakirju maha ei müü ja vabanenud raha aktsiatesse ei suuna? Kaks põhjust. 

Esiteks, aktsiate hinnad turgudel kõiguvad. Muudame investeerimisstrateegiat järk-järgult – nii maandame riski, et aktsiate suures mahus juurde ostmise päev jääb just täpselt järjekordse turutsükli tippu. Ka tavapäraselt ostame fondi aktsiaid juurde ikka vähehaaval: just nii nagu igakuised maksed meie osakuomanikelt fondi laekuvad. Ostude ajas hajutamine on hea ja lihtne viis, kuidas igapäevaste turu kõikumiste riski portfelli pikaajalisele tulemusele vähendada.

Teiseks, kuna meie fondi laekub regulaarselt raha juurde, saame strateegiat muuta nii, et palju portfellis olevaid võlakirju müüma ei peagi. Nende osakaal väheneb fondimahu kasvu tõttu iseenesest. Mida vähem ostmist-müümist, seda madalamad on fondi kulud. Ja nagu me juba teame: ka kauplemiskulud tuleks ikka pensionikoguja taskust.

Tänu strateegia muutusele muutub tulevast aastast ka meie fondi tulemuste võrdlemine indeksiga lihtsamaks. Varem järgisime 73% ulatuses MSCI globaalset aktsiaindeksit ja 27% ulatuses Bloomberg Barclays globaalset võlakirjaindeksit. Tulevikus on meie võrdlusindeks MSCI globaalne aktsiaindeks. Üks arvutus vähem. 

Muutsime ka fondi varade investeerimise protseduurireeglit. Et vältida fondi mahu kasvades vajadust teha ostutehinguid mitu korda kuus, pikendasime perioodi, mille jooksul fondi arvelduskontole kogunenud raha tuleb investeerida, kümnele päevale. See annab osakuomanikele kokkuhoidu: tehes kolm-neli  korda kuus ostutehinguid, peaksime maksma rohkem tasusid.

Oleme juhtinud tähelepanu probleemile, pankade fondivalitsejad kipuvad pensionikoguja taskust võetavaid kulusid varjama ja ilustama.  Arutasime kevadel oma depoopanga ja finantsinspektsiooniga kulude kajastamist pensionifondide tingimustes ja täpsustasime kulude osas ka oma fondide tingimusi. Tuleva tasudes jätkub langustrend: Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi jooksvad tasud langesid 0,47%lt 0,46%le ja Maailma Võlakirjade Pensionifondil 0,5%lt 0,49%le.

Kui tekkis küsimusi, võta ühendust: kirjuta [email protected] või 644 5100. 

Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi ja Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondi tingimuste muudatused kooskõlastati 19. augustil 2019 Finantsinspektsiooni juhatuse 19.08.2019 otsustega nr 4.1-1/119 ja 4.1-1/120. Osa muudatustest on olulised. Et fondidest enne tingimuste ja prospekti jõustumist väljuda, peab nõuetele vastav pensionifondi vahetamise- ja valiku avaldus olema esitatud ja registripidajale laekunud hiljemalt tänavu 30. novembril. Muudatusi sisaldavad dokumendid on siin: 

Muudatuste olulisuse analüüs
Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi tingimused
Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi põhiteabe dokument
Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondi tingimused
Tuleva kohustuslike pensionifondide prospekt

 

Tuleva pensionifondide maht ületas täna 100 miljoni euro piiri. Milline fond sobib sulle, millist tootlust Tulevas on oodata ja millal peaksid sa pensionifondi vahetama? Kokkuvõte olulisematest artiklitest.

Koos Tuleva liikmetega saavad pensioni koguda kõik Eestis töötavad ja kogumispensioni ehk II sambaga liitunud inimesed.

Pensionifondi vahetamine võtab netipangas mõne minuti ja ei maksa sulle midagi. Pole tähtis, millises fondis sinu kogumispension täna on – fondivahetuseks võid kasutada harjumuspärast internetipanka omal valikul: Swedbank, SEB või LHV. Et sa internetipangas ekslema ei peaks, oleme sulle juhised ette valmistanud:

Kui sa oled 18-55-aastane, on sulle mõeldud Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond. Kui sul on pensionini jäänud vaid mõni aasta, tasub kaaluda Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondi. Siin on kõik vajalik, et saaksid teha targa, läbimõeldud valiku. 

Loe, mida Tuleva teeb, et me pensioniks kogudes võidaksime?:  

 

Millist tootlust sa Tuleva pensionifondi kliendina oodata võiksid?

 

Kas Tuleva pensionifondides on raha ikka turvaliselt hoitud? Jah, sama turvaliselt kui kõigis teistes Eesti pensionifondides. Et sinu raha oleks turvaliselt hoitud, tagavad lisaks Tuleva oma sisereeglitele ja riskihalduse protseduuridele kolm asja:

• Finantsinspektsioon andis Tuleva fondivalitsejale tegevusloa ja valvab, et meie igapäevane tegevus vastaks igati nõudmistele.
• Swedbank on Tuleva fondide depoopank. Depoopank kinnitab iga tehingu fondi varaga. Täpselt nii nagu panga enda fondide puhul.
• Riiklik tagatisfond kaitseb kõigi pensionifondide investoreid halvima vastu, kui fondivalitseja süül peaks tekkima kahju.

Kui soovid, loe pensionikeskusest lisa.

Eesti pankade pensionifondid paistavad maailmas silma kõrgete valitsemistasude ja kehvade tulemustega. Lõpuks on ka Eesti inimestele kättesaadavad kaasaegsed, madalate kuludega pensionifondid ja üle 10 000 ärksa inimese on juba oma II samba üle viinud. Miks me loodame, et ka ülejäänud 700 000 pensionikogujat ei luba panga müügiesindajal enda eest fondi valida, vaid teevad ise teadliku valiku? Ja miks pangad tahavad, et sa püsiksid vanas, kallis fondis?

 

Aga kui müügimees kaubanduskeskuses või teller pangakontoris sind ikkagi veenda püüab, et just tema tööandja fond on sulle kõige parem? Kuidas sa siis tead, kas sa peaksid fondi vahetama või mitte?

 

Tuleva ei ole tavaline teenusepakkuja. Tuleva omanikud on pensionikogujad ise, kes otsustasid pankadest vahemehed kõrvale jätta ja käivitada sellised pensionifondid, kus nad ise raha koguda tahaksid. Täna kasvatabki Tulevas oma pensioni üle 4000 inimese, nende hulgas muidugi kõik Tuleva asutajad (välja arvatud üks, kellel II sammast polegi): Tõnu Pekk, Priit Lepasepp, Annika Uudelepp, Daniel Vaarik, Taavi Lepmets, Hendrik Karmo, Indrek Neivelt, Indrek Kasela, Gerd Laub, Kirsti Pent, Mall Hellam, Taavet Hinrikus, Kristo Käärmann, Loit Linnupõld, Veljo Otsason, Rain Rannu, Sandor Liive, Heikko Mäe, Triinu Tombak, Kadi Lambot, Allan Kaldoja ja Jaak Roosaare. 

Edaspidi teeme ka vabatahtliku (ehk III samba) pensionifondi ja loome muid paremaid pikaajalise investeerimise võimalusi, et oma sääste koos kasvatada. Lisaks võitleme selle nimel, et Eesti seadused seaksid esikohale meie, pensionikogujate, mitte pankade ja kindlustusseltside huvid.

Meiega koos saavad kogumispensioni koguda kõik Eesti inimesed. Aga kui sulle Tuleva eesmärgid meeldivad, kutsume sind ka Tuleva ühistu liikmeks. Loe lähemalt.

 

Kommentaar: Miks Indrek Neivelt Tuleva pensionifondi valis?

Tippjuht, ettevõtja ja Tuleva asutaja Indrek Neivelt kogub pensioni Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondis. Ta põhjendab oma valikut nii:

“Mina arvan, et üle kümne aasta pikkuse ajahorisondiga investeerides on parim valik indeksifond, kus on ülekaalus aktsiad. Ma ei oska arvata, kuidas areneb konkreetne ettevõte või mingi majandusharu. Aga ma olen kindel, et vähemalt Aasia ja Aafrika majandused kasvavad ning keskpangad trükivad raha juurde. Kui te samuti seda usute, siis on Tuleva parim variant pensioni kogumiseks.”

 

___
Üks asi veel: kui tahad arvutada, kui palju sa valitsemistasudelt tänu Tulevale kokku hoiaksid, kasuta Tuleva kalkulaatorit mis arvutab eelduslikult summa, mille kogud pensioniks ning näitab jooksvaid kulusid sõltuvalt valitud pensionifondist. Saad muuta palgasummat, vanust ning valida pensionifondi. Ja kui soovid näha, kuidas sinu pensionivaral seni on läinud, siis logi sisse Tuleva kontole – näed oma II samba pensionivara seisu, oma tegelikku tootlust ning tootluse võrdlust Eesti keskmise ning maailmaturuga.

Tulevast on kasu kõigile, aga ainult liikmed teenivad liikmeboonust, mis kasvatab osalust meie ühise ettevõtte liikmekapitalis.

Kes on Tuleva liikmed ja mis on nende õigused?

Kui kogud oma pensionit Tulevas, oled osa meie kogukonnast. Tulevas võivad koguda kõik Eesti inimesed, selleks ei pea liikmeks astuma. Tänaseks kogub Tulevas juba üle 71 000 inimese. 

Kui astud Tuleva liikmeks, oled üks Tuleva 8349 kaasomanikust. Tuleva on tulundusühistu ehk ettevõte, mille eesmärk on toetada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse – võimaldame väikese vaevaga regulaarselt raha säästes endale enesekindlalt tulevikuks kapitali koguda. 

Liikmetel on aga lisaks eelnevale ka täiendavad õigused. 

Liikmed koguvad liikmeboonust

Tuleva liikmed teenivad igal aastal Tulevas kogudes liikmeboonust 0,05% oma pensionivara väärtusest. Kuidas seda arvestatakse?

Aasta lõpus arvutame, kui palju oli igal Tuleva liikmel möödunud aasta jooksul keskmiselt Tuleva pensionifondide osakuid. Korrutame osakute väärtuse 0,05%-ga ja kanname tulemuseks saadud summa liikme isiklikule kapitalikontole Tuleva ühistus. Liikmeboonus on seega algul hästi tilluke, aga kasvab koos sinu pensionivara kasvuga. Sinu teenitud liikmeboonus ei seisa niisama rahana kontol. See on osalus meie ühises äris ja teenib seeläbi investeerimistootlust. 

Kuidas saan vaadata oma liikmeboonuse suurust?

Logi sisse oma kontole Tuleva veebist ning mine lehe kõige alumisse osasse. Seal on sektsioon “Sinu liikmekapital”. 

 

Mida liikmeboonus mulle annab?

Liikmeboonus on üks osa Tuleva liikmekapitalist ning annab õiguse osale Tuleva kasumist. Kõikidel Tuleva liikmetel on liikmekapitali praegu kokku umbes 7 miljoni euro väärtuses. See tähendab, et kui inimese liikmekapital on kokku näiteks 700 eurot, siis on tal õigus 0.01% Tuleva kasumist. Tuleva liikmekapital ajas muutub, sest liikmeboonust teenitakse pidevalt juurde.

Seni ei ole Tuleva kasumit välja maksnud. Põhikirja järgi aga otsustame dividendide maksmise iga viieaastase perioodi möödumisel. 2022. aastal dividende välja ei makstud ning need reinvesteeriti, sest keskendusime tasude langetamisele ja uute kogujate indeksfondidesse toomisele. Järgmine kord peame ühiselt otsustama dividendi maksmise 2027. aastal. 

Lisaks maksame liikmetele välja nende osaluse raamatupidamislikus väärtuses, kui nad Tuleva ühistust lahkuvad ehk lõpetavad oma liikmelisuse. Samas on selge, et Tuleva väärtus on kõrgem, kui vaid osaluse raamatupidamislik väärtus. Koos Tuleva kasvuga on ka Tuleva väärtus kasvanud. Meile ei kuulu ühiselt mitte ainult ligi 7 miljoni euro väärtuses kapitali, vaid ka kiiresti kasvav 71 000 kliendiga ettevõte. 

Kuidas on võimalik liikmekapitali omandada? 

Kolmel moel: 

1. Sissemaksega Tuleva kapitali. Tuleva asutamisel tegid 3000 inimest vabatahtliku sissemakse Tuleva kapitali summas1000 – 10 000 eurot. Aastal 2019 oli kõikidel Tuleva liikmetel võimalus teha täiendav sissemakse Tuleva kapitali, et luua meie III samba fond. 
2. Teenides liikmeboonust. Kogudes oma pensionivara Tulevas, teenid igal aastal liikmeboonust 0,05% oma pensionivara väärtusest. Näiteks mina olen alates 2017. aastast teeninud liikmeboonust 76 eurot. 
3. Tehes tööpanuse Tulevasse. Maksame Tuleva töötajatele ja teenusepakkujatele osa tasust optsioonina, mis võimaldab saada osa Tuleva liikmekapitalist. Sellel on kaks eelist:
   • Nii on meeskonnal veelgi suurem huvi suurendada Tuleva väärtust, sest ka neile kuulub väike tükike Tulevast; 
   • Eestis on optsioonide maksmisel märgatav maksusoodustus. Kokku oleme tööpanuseid välja andnud 418 799 eurot.  

Juba kogutud liikmekapital on investeeritud samadesse laiapõhjalistesse indeksfondidesse, kus kasvab ka Tuleva vara. Kui maailma aktsiaturud kasvavad, teenib ka liikmekapital tulu. Aktsiaturgude kasv ega liikmekapitali tootlus pole muidugi garanteeritud, nagu mitte ükski teine investeering. Investeerimiskasumit kajastame samuti liikmekapitali real. 

Hääleõigus

Sõltumata panusest Tuleva liikmekapitali on igal liikmel õigus võtta osa Tuleva üldkoosolekust. Igal liikmel on üldkoosolekul üks hääl. Nii korraldame Tuleva tegevust võrdsetel alustel. Hääletus toimub igal kevadel elektrooniliselt ja liikmeboonused kantakse liikmekontodele pärast seda, kui oleme ühiselt üldkoosolekul ära kinnitanud eelmise aasta majandusaasta aruande.

Kui oled juba Tuleva klient, kes mõlemasse sambasse raha kogub, siis oleks liikmeks astumine parim võimalus Tulevast maksimaalselt kasu saada. Kui sa veel ei ole meiega ühinenud, tee seda nüüd!