Investeerimishuviliste kogukonnale hästi tuntud õpetaja, blogija ja raadiohääl Kristi Saare asus aasta eest tööle Tuleva kogukonnajuhina. Täna jagab ta esimese aasta jooksul tekkinud mõtteid.

Fotol Tuleva ühistu liikmed, Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi kliendid ja töötajad – vasakult paremale: fondijuht Tõnu Pekk, UX disainer Sander Värv, praktikant Sirli Oot, riski- ja vastavuskontroll Mari Kuhi ning kogukonnajuht Kristi Saare. 

Olin sisuliselt Tuleva esimene töötaja – asutajad olid seni tegutsenud põhimõttel, et nende tööpanus saab tasutud vaid osaliselt ja ainult siis, kui õnnestub fondid käivitada ning need ka jätkusuutlikult tööle panna.

Tulin Tulevasse tööle möödunud aasta detsembris. Asutajate unistus luua inimeste oma läbipaistvad, madalate kuludega fondid polnud selleks hetkeks enam pelgalt unistus: see oli saamas käega katsutavaks reaalsuseks. Tuleva liikmetena oli juba kokku tulnud 3000 inimest, kes tahtsid vanade pankade fondide kõrvale paremaid pensionifonde. Vajalik algkapital oli kogutud, meie ühise fondivalitseja tegevusloa taotlus ette valmistatud, kokkulepe maailma suurima indeksifondide pakkuja Black Rockiga saavutatud.

Minu esimene tööpäev algas vaikses kontoris, kus olime kolmekesi Tuleva juhi Tõnu ja raamatupidaja Maiga (tema on tänaseks vanemapuhkusel). Aasta hiljem algas minu tööpäev enne päikesetõusu strateegiahommikuga, kus juba laiema tiimiga koos uusi unistusi ja konkreetseid plaane arutasime. Mida ma aasta jooksul õppinud olen?

Mida inimesed tegelikult (pensionist) tahavad?

Tuleva kuulub meile, liikmetele. Eesmärk, mille poole tiim püüdlema peab, on ühest küljest lihtne: luua liikmetele väärtust. Kuidas aga täpselt teada saada, mida üle 3000 inimese ootavad ja vajavad? Enne fondi loomist teadsime, et inimesed tahavad muudatusi. Aga kas Tuleva peaks rohkem keskenduma teise samba pensionifondide kasvatamisele, uute toodete loomisele, inimestele ausa, arusaadava rahatarkuse jagamisele või paremate seaduste eest võitlemisele? Kus on õige tasakaal? Panustasime esimesel kevadel palju aega liikmetega suhtlemisele näost näkku, telefoni ja emaili teel, et päriselt süveneda nende mõtetesse, probleemidesse ja soovidesse.

Meedias on väiteid, justkui inimesed ei mõtleks oma tulevikule. Meie liikmed peegeldavad vastupidist.

Meedias on sageli kuulda-lugeda väiteid, justkui inimesed ei mõtleks oma tulevikule. Meie liikmeskond peegeldab hoopis teistsugust reaalsust. Inimesed hoolivad tegelikkuses oma tulevikust väga, lihtsalt pahatihti pole piisavalt praktilisi väljundeid ja tööriistu, mille abil oma tuleviku nimel midagi ära teha. Isegi kui sa tead, et pead näiteks eesmärgipäraselt säästma, on raske tulemusi saavutada, kui turul pakutavad kogumistooted on keskpärased, keerulised ja läbipaistmatult hinnastatud. See tekitab paljudes tunde, et justkui ei saagi midagi asjalikku tuleviku heaks teha, kuigi peaks.

Juba enne Tulevat olin Naisinvestorite klubi ja Investeerimisraadio eestvedajana suhelnud investeerimise teemal paljude inimestega. Olin märganud, et pensionisammastesse kogumine jäi enamiku jaoks investeerimisjuttudest täiesti kõrvale, sest ega keegi väga ei uskunud, et sellest midagi kasu võiks olla.

Üheks veebruari ettekandeks valmistudes sõnastasime Tõnuga idee, mis võiks inimeste ootusi pensioniks kirjeldada: pensionisambad on justkui langevari. Paremal juhul ei lähe seda kunagi tarvis – oleme elu lõpuni piisavalt hea tervise juures, et põneva tööga väga head sissetulekut teenida. Aga juhuks, kui kõik päris nii ei lähe, võiks pensionisammastesse siiski väärikaks toimetulekuks vajalik kogutud olla – ilma selleta on elus raske riske võtta. Meie roll fondivalitsejana oli leida vastus küsimusele, kuidas panna kokku head langevarju?

Mida pole kirjas, seda pole olemas

Enne tegevusloa saamist kinnitava Finantsinspektsiooni teadet ei tohtinud Tuleva rääkida avalikkuses, jagada fondidokumente ega muud praktilist infot, mis võinuks jätta mulje, nagu tegutseksimegi juba fondivalitsejana. See tähendas, et kõik pidi olema valmis, ent mitte avalik. Algusest peale oli selge, et me ei hakka raha kulutama kontoritevõrgule ega müügimeeste armeele. See tähendas, et inimesed peavad leidma ausa, arusaadava ja piisava info meie kodulehelt, et selle põhjal ise teadlik otsus teha.

Lugedes seadusi, fondivalitsejate dokumente ja suheldes liikmetega oli selge, et heade valikute tegemise pensioniks kogumisel teeb keerukaks rohkem kui üks asi. Kompleksset investeerimismaailma kirjeldav finantssläng on raskesti mõistetav, lisaks on Eesti pensionisüsteemis palju nüansse, mille tundma õppimine nõuaks rohkem aega kui keskmisel intelligentsel tööl käival inimesel käepärast on. Start-up maailmas on levinud liftikõne idee: pead saama minutiga oma idee huvilisele selgeks teha. Pensionisamba puhul see päris nii lihtsalt ei lähe.

Põhiline oli ju algusest peale selge: tulevikuks peab säästma. Aga millist pensionifondi valida? Millised on riskid ja kuidas neid hajutada? Mis on indeksifondid ja kuidas ostuhinna keskmistamine sinu kasuks töötab? Kuidas kujuneb sinu oodatav igakuine pension? Kuidas kogutud raha tulevikus kasutada saab? Miks valitsemistasu näitab ainult osa kulusid, mis meie pensionivarast igal aastal maha lähevad ja miks pangad kõiki kulusid ei avalda? Kuidas tänased valikud meie tulevast elujärge mõjutavad ehk mida saame täna teha, et vanemas eas paremini elada? Mõistsime, et parim, mida me teha saame, on kuulata, mis inimestes – pensionisüsteemi kasutajates – kõige rohkem segadust tekitab, ja õppida rääkima selgemalt, arusaadavamalt, ülevaatlikumalt.

Kevadeks, meie oma fondide käivitamise hetkeks, olime juba oma ägedate liikmetega koos päris palju tööd teinud, veebilehe infomaterjalide arusaadavust testinud, neid ümber ja veel ümber kirjutanud, blogis erinevaid teemasid avanud. Aastaga oleme veel hulga tööd teinud selleks, et igale küsimusele, mis pensionikogujal tekkida võib, oleks võimalik tuleva.ee keskkonnas vastus leida.

Aga mida rohkem inimesed süvenevad, seda rohkem tekib küsimusi. See ongi hea – mida rohkem pensionikogujad küsimusi küsivad, seda rohkem on vaja nii fondivalitsejatel kui seadusandjatel oma ideid ja seisukohti läbi mõelda ja selgitada. Hea finantstoode peab olema tarbijale arusaadav, aga sellest oleme veel kaugel. Olen ametilt õpetaja ja tean, et kõike saab selgitada kas keeruliselt või lihtsalt. Kui mõnda asja ei saa lihtsalt selgitada, on tõenäoliselt viga süsteemi enda loogikas…

Süsteemi saab muuta nii seest- kui ka väljastpoolt

Esimest korda vestlesin pikemalt pensioni teemal 2013. aasta Arvamusfestivali laval. Teise samba arutelus rääkisime muuhulgas sellest, et turul on puudu kaasaegsed, madalate kuludega indeksifondid. Vestlusringis osalenud panga esindaja ütles veendunult, et inimestel pole selliste asjade vastu huvi: puudub nõudlus. Pärast seda kirjutasin pensionist nii mõnegi artikli – nagu ka mitmed teised tänased Tuleva liikmed. Aga muutusi ei toimunud.

Julgen olla päris kindel selles, et ilma Tuleva asutajateta ei oleks pensioniturul olnud sellist ärkamist, nagu me praeguseks näha oleme saanud. Ongi raske defineerida, kas Tuleva muutis süsteemi seest- või väljastpoolt. Tuleva ideel tehtud seadusemuudatused ja eeskujul loodud pankade indeksifondid said teoks veel enne, kui me ise oma fondid käivitadagi jõudsime. Seega muutis Tuleva süsteemi justkui väljast. Samas, kui me poleks oma fonde üles ehitades tõestanud, et ärimudel võib toimida, oleks olnud paljudel lihtne väita, et nõudlust paremate fondide järgi polegi. Ühe panga madalate kuludega indeksifondil on siiani alla 300 kliendi, samal ajal kui 150 000 inimest püsib ilmselt teadmatusest sama panga silmapaistvalt nõrkade tulemuste ja kõrgete tasudega fondis edasi…

Teise samba pensionifond on aga ainult üks väike osa pensionisüsteemist. Viimase aasta jooksul olen veetnud hulga tunde erinevate pensioniteemaliste seaduste, ettepanekute, eelnõude, arutelude jms lugemisel. Pensionisüsteemi muutmiseks on olemas palju häid ideid, aga nende reaalsuseks saamiseni on päris palju samme vahepeal ees. Kõige olulisem neist on ilmselt see, et paljusid muutuseid on siiamaani tehtud ilma, et oleks süvenetud pensionikogujate tegelikesse probleemidesse ja vajadustesse. Küsides liikmetelt tagasisidet paljude ideede kohta, on näha, kui raske on pensionikogujal keerulise süsteemi muudatuste osas kaasa rääkida. Tavainimene ei peagi finantsmaailma nüanssidest aru saama, võiks öelda… Aga seesama inimene peab just selles maailmas tegema valikuid, mis määravad tema tuleviku.

Tulevas võime öelda, et me tõesti teame, mis on pensionisüsteemi kasutajate probleemid ja mida inimesed vajavad: me oleme neilt seda küsinud ning vastustesse süvenenud. Tänaseks võib Tulevat kindlasti lugeda süsteemi muutjaks seestpoolt. Aga meie ärimudel on konkurentidest erinev – me töötame pensionikogujate, mitte üksikute investorite kasu nimel. Tänu sellele saame lubada jõulisemaid ideid, mida lauale panna. Need aitavad meil kõigil, kes me süsteemi kujundame – nii teenusepakkujatel kui ka seaduste loojatel – laiemat pilti näha.

Milline on parim pension sulle?

Hiljuti käisin Konkurentsiameti aastakonverentsil rääkimas pensionituru konkurentsist ja pensionikoguja kogemusest. Pensionisüsteemi loojad lootsid omal ajal, et tulevikus toob konkurents turule järjest paremaid valikuid. Aga sisenemisbarjäärid on tugevalt reguleeritud turul kõrged ja paraku tuleb 15 aastat hiljem tunnistada, et pankade fondivalitsejad on jäänud mugavustsooni, võttes Euroopas silmapaistvalt kõrgeid tasusid, aga pakkudes pensionikogujatele maailma keskmisest palju kehvemaid tulemusi. Inimesed on põhjusega pettunud: kaks kolmandikku Eesti inimestest ei usalda meie pensionisüsteemi.

Pettumus pensionifondides on probleem mitte ainult meie, vaid ka meie laste jaoks.

See pettumus on probleem mitte ainult meie, vaid ka meie laste jaoks. Kui täna tööl käiv inimene pensioni kogumist mõttetuks peab, ei viitsi ta valikutesse süveneda. Kui inimesed jalgadega ei hääleta, pole turuosalistel motivatsiooni ka tulevikus paremaid tingimusi pakkuda. Kui nii edasi läheb, jääb meie pensionifondide tootlus nõrgaks ka tulevikus ja meile koguneb elu jooksul palju vähem pensionivara kui võiks. Pensioni teises sambas pettunud inimene ei kogu tõenäoliselt ka kolmandasse sambasse. Ja kui meie ise ei kogu endale piisavalt vara, et eakana toime tulla, jääme paratamatult järgmisele põlvkonnale koormaks. Rahvastik vananeb ja seda koormat on järjest raskem kanda.

Tuleva tiimis oleme otsustanud, et me ei helista kellelegi lihtsalt selleks, et oma pensionifonde müüa. Me kuulame, millised on inimeste vajadused ja küsimused. Põhjalikumad küsimused selgitame lahti oma blogis, et inimesed saaksid rahulikult süveneda. Sageli soovitame tutvuda ka teiste teenusepakkujate sobivate fondidega. See on inimesi nii mõnigi kord sügavalt üllatanud. Nad tunnistavad, et seni on pensionifond neile ilma süvenemata kiirelt “ära müüdud”. Eestis ei ole kohustusliku pensionifondi valiku kohta kusagilt erapooletut nõu küsida. Miks peakski siis pangad rohkem pingutama, kui õnnestub muul põhjusel harukontorisse tulnud klient ilma pikema jututa oma fondi meelitada?

Mul on hea meel, et Tuleva tulekuga on konkurents pensionide turul natuke tihenenud. Sellest võidavad Eesti inimesed. Aga pensioniks piisava langevarju ehitamiseks ei piisa ainult teise samba pensionifondist – ehkki madalate kuludega indeksifondi valimine on juba väga hea algus.

Et oleksime rikkamad igaüks ise ja ühiskonnana koos, on tarvis vaadata laiemat pilti. Riik peab võtma selgema visiooni, kuidas mitte ainult Exceli-tabelis elav “keskmine inimene”, vaid igaüks meist pensionieas toimetulekuks vajaliku miinimumi saavutab. Tuleb aidata inimestel teha teadlikke valikuid ja kasutada kogutud pensionivara tulevikus targalt, ilma ebamõistlikult jäikade piiranguteta. Kui inimeste usaldus pensionisüsteemi vastu paraneb, on loota, et lisaks I ja II sambale kogutakse rohkem ka III pensionisambasse. Me ise pensionikogujatena saame nõuda paremaid seadusi valitsuselt ja paremaid tingimusi teenusepakkujatelt. Pension on kahjuks igav ja kauge teema vaid seni, kuni ühel päeval hädas oleme. Kui see ennast ise meelde tuletab, on tõenäoliselt juba hilja.

Tuleva jätkab 2018. aastal jõuliselt. Teeme tööd, et järjest suurem osa Eesti inimestest leiaks üles kaasaegsed, madalate kuludega indeksifondid. Vanades, kõrgete tasudega fondides kaotab keskmine pensionikoguja elu jooksul tasude tõttu tõenäoliselt kümneid tuhandeid eurosid. Jätkame võitlust selle nimel, et me ei peaks kogu pensionisambasse kogutud vara üle andma kindlustusseltsile, vaid saaksime oma sääste kasutada targalt, tegelikest vajadustest lähtuvalt. Aitame riigil ka teisi raha kogumisega seotud seadusi inimestele selgemaks ja kasulikumaks muuta. Aasta esimeses pooles otsustame Tuleva kolmanda samba fondi käivitamise. Ja muidugi õpime edasi, kuidas aidata inimestel saavutada väikesi summasid regulaarselt säästes muretum tulevik.

Tuleva tööst on kasu kõigile Eesti inimestele, aga eelkõige lähtume oma liikmete huvidest. Loe lähemalt, miks ja kuidas meie liikmeskonnaga ühineda.

Kuidas teha nii, et sinu kogumispension võidaks aktsiahindade kõikumisest, kirjutab Kristi Saare. Kristi on õpetaja, Naisinvestorite klubi eestvedaja ja Tuleva nõukogu esinaine.

Investeerimine oleks nagu lihtne: osta tuleb siis, kui hinnad on madalad, ja müüa siis, kui hinnad on kõrged. Selleks tuleb muidugi pühendada iga päev tunde ettevõtete ja turgude analüüsile. Aga kuidas saaksid sina teha edasi seda, mis sind tegelikult huvitab, ja ikkagi aktsiaturu hindade kõikumistest võita?

Kujuta ette ühe fondijuhi tööd. Ta peaks koos analüütikute meeskonnaga iga päev üle vaatama kõik fondis olevad investeeringud: kas on õige hetk juurde osta või hoopis müüa? Aga pensionifondides ei ole investeeringud jagatud mitte viie kuni kümne, vaid sadade või isegi tuhandete ettevõtete vahel. Kui fondijuhil õnnestub ühe või teise ettevõtte aktsiaid õigel ajal osta, sest tema analüüs on avastanud midagi, mida teised turul kauplejad ei tea, peab ta oma klientidele edu saavutamiseks veelkord kaval olema ja ka parimal ajal müüma. Igaks juhuks hoiab fondijuht märkimisväärset osa investorite rahast lihtsalt pangakontol, kus see midagi ei teeni – oodates head ostuhetke.

Aga valitsemistasu võtab fondivalitseja investoritelt ka sellest ootel olevast rahast. Et edukas olla, peab õigel ajal ostmine ja müümine õnnestuma 40 – 50 aastat järjest. See on tõesti väga keeruline. Lisaks peaks fond suutma hoida valitsemistasu ja muud kulud piisavalt madalal, et mitte teenitud tootlust ära süüa. Statistika näitab, et enamikul fondijuhtidel see ei õnnestu.

Alahinnatud väärtpaberite valimise ja turu ajastamise tööd nimetatakse aktiivseks juhtimiseks. Enamik maailma aktiivselt juhitud investeerimisfonde on seni jäänud pikas plaanis turu keskmisele alla.

Kui investeerid iga kuu kindla summa, hajutad automaatselt riske  

Maailmas ja nüüd ka Eestis koguvad õigustatult populaarsust passiivselt juhitud fondid ehk indeksifondid. Sellised fondid lahendavad tururiskide probleemi automatiseerimisega. Selle asemel, et kulutada palju aega ja raha kauplemisele, seavad indeksifondid omale selge reeglistiku, kuidas, millal ja milliseid varasid ostetakse. Iga kord, kui sinu igakuine makse pensionikontole läheb, jagatakse see proportsionaalselt kõigi väärtpaberite vahel, millesse investeerimist fondi reeglid ette näevad.

Sellises fondis töötab automaatselt sinu kasuks üks elegantselt lihtne riskide maandaja: dollar cost averaging – termin, mida eesti keelde on tõlgitud kui “ostuhinna keskmistamine” või ka “ostude ajas hajutamine”.

“Kui hinnad turul langevad, langeb küll ka sinu portfelli väärtus, aga sinu järgmiste sissemaksete ostujõud on suurem: saad sama raha eest rohkem väärtpabereid.”

Investeerides igakuiselt sama suure summa, tabad aastate jooksul nii tõusvat turgu kui ka langevat turgu. See tähendab, et aktsiahindade tõus ega langus pole sinu jaoks üheselt hea ega halb.

Hoolitse, et sinu investeeringud oleks ajas hajutatud

Kui turul on head ajad ja aktsiad ‘kallid’, on kasvanud ka sinu portfelli väärtus. See on hea uudis. Aga halb uudis on, et järgmisel kuul saad sama raha eest vähem väärtpabereid. Kui hinnad turul langevad, langeb küll ka sinu portfelli väärtus, aga sinu järgmiste sissemaksete ostujõud on suurem: saad sama raha eest rohkem väärtpabereid. Nii on sinu keskmine ostuhind alati madalam kui kõige kõrgemalt tasemelt tehtud ostud – ja pikas plaanis on sul head eeldused selleks, et sinu portfell kenasti kasvaks.

Et ostuhinna keskmistamine sinu kasuks töötaks, on tähtis, et su ostud oleksid tõesti ajas ilusasti hajutatud: kui sina või su fondijuht kogub pangaarvele raha, et siis “õigel hetkel” osta, või siis müüb languse kartuses suurema portsu väärtpabereid korraga maha, kaob soovitud efekt ja risk on sinu jaoks kõrgem.

Kui sa kogud pensioniks, on sinu investeeringul väga pikk ajahorisont. Kõik, mis toimub vahepeal, on sinu jaoks ainult arvestuslik. Eeldusel, et oled järjekindel ja suunad iga kuu kindla summa pensionifondi, ei pea sa tänu ostuhinna keskmistamisele eriti muretsema, millises tsükli faasis väärtpaberiturg parasjagu olevat näib. See muretsemine on üsna viljatu – tagantjärgi paistab ilmselge, aga ette ennustada võimatu.

Parim aeg investeerimisega alustamiseks on täna

Seega: investorile, kes kasutab targalt ostuhinna keskmistamist, on parim aeg investeerimiseks kogu aeg. Kui sinu raha turul ei ole, vaid ootab kuskil kontol investeerimist, on võimatu turgude kasvust osa saada. Kui sa ostad regulaarselt väärtpabereid kindla summa eest, maksad iga väärtpaberi eest kord vähem, kord rohkem, aga lood head eeldused selleks, et keskmine ostuhind oleks selline, mis võimaldab sinu investeeringute väärtusel pikas plaanis ilusasti kasvada.

“Kui sinu raha turul ei ole, on võimatu turgude kasvust osa saada.”

Nii käitudes ei ürita sa turu keskmisest investorist kavalam olla – nagu öeldud, selleks vajad palju teadmisi ja aega. Ja kui see õnnestubki, kipuvad analüüsi ja kauplemisega kaasnevad kulud su võidu ära sööma. See pole juhuslik kokkusattumus, et Eesti pankade vanad pensionifondide kulud on OECD riikide seas kõrgeimate seas ja tulemused samal ajal kõige kehvemad.

Tuleva pensionifondide strateegia erineb vanadest pankade fondidest selle poolest, et paneme ostuhinna keskmistamise järjekindlalt sinu kasuks tööle ja me ei spekuleeri turgude meeleoludega. Tuleva eeskujul on tänaseks õnneks ka pangad lisanud oma valikusse passiivselt juhitud pensionifondid.

Passiivne juhtimine on vähem kulukas

Nendes fondides investeeritakse alati kogu sinu sissemakstud raha, et saaksid osa turgude pikaajalisest kasvust. Nende fondide juhid ei jäta seda pangakontole seisma, muretsedes lühiajaliste kõikumiste pärast. Fondi reeglid määravad kindlaks igakuised ostud, et saada madalseisu ajal kasu soodsatest hindadest ja samal ajal tagades, et ebaproportsionaalselt suur osa oste ei satu ajale, mil turg on üle kuumenenud.

Tänu kaasaegsetele tehnoloogiatele on passiivselt juhitud fondide kulud madalad – elu vältel kulub keskmise palgaga inimesel madalate kuludega fondis tasudeks mitukümmend tuhat eurot vähem kui vanades, aktiivselt juhitud fondides. See on suur raha.

Mina ise suunasin oma teise samba vara esimesel võimalusel Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi ja kogun oma kolmanda samba vara Tuleva III Samba Pensionifondis. Mulle meeldib, et minu fondivalitseja omanikud on pensionikogujad ise (Tuleva liikmena olen üks neist). Minuga koos kogub Tulevas pensioni veel üle 64 000 inimese – nende seas Tuleva asutajad Indrek Neivelt, Jaak Roosaare, Kirsti Pent, Veljo Otsason, Indrek Kasela, Mall Hellam, Tõnu Pekk, Loit Linnupõld, Annika Uudelepp, Priit Lepasepp, Kristo Käärmann, Taavet Hinrikus, Sandor Liive, Heikko Mäe, Daniel Vaarik, Gerd Laub, Henrik Karmo ja Taavi Lepmets.

Et ostuhinna keskmistamine ka sinu kasuks töötaks, vali samuti sobiv madalate kuludega indeksifond.

Kuhu Tuleva teise samba pensionifondid meie raha investeerivad, loe lähemalt siin. Fondi vahetamine TASUTA ja võtab paar minutit. 

 

---

*Artikkel on uuendatud 01.06.2023

 

Siin on sulle väljakutse: nimeta teema, mis oleks veel igavam ja ebaseksikam kui pensionisamba väljamaksed.

(Täiendatud 17.11.2017 Riigikogu rahanduskomisjoni infoga ettepaneku menetlusse võtmise kohta)

Ja ometi on just Tuleva ettepanek muuta teise samba väljamaksete süsteem paremaks kogunud juba tänaseks Rahvakogus rohkem allkirju kui ükski teine kodanikualgatus. Miks on see nii tähtis? Miks see sulle korda peaks minema? Miks kulutada täna paar minutit, et edukaimale ettepanekule ka oma allkiri lisada ja riigikogult paremaid seadusi nõuda? (NB! Ettepanek on tänaseks 2386 allkirjaga Riigikogule esitatud).

Teise sambasse koguneb tõenäoliselt su elu kõige suurem finantsvara

Me elame järjest kauem. Kui me ei taha oma täiskasvanuelu teises pooles järgmistele koormaks saada, peame säästma rohkem, investeerima tootlikumalt ja kasutama kogutud raha palju targemalt kui täna.

Tõenäoliselt läheb sinu brutopalgast iga kuu 6% pensionifondi.(1) Elu vältel kogud tõenäoliselt kõige suuremad säästud just pensioni teise sambasse. See on raha, mille käekäigule tasub ja tuleb mõelda – mida varem lood head eeldused, et pensionivara kasvaks, seda vähem pead elu jooksul ohvreid tooma, et pensionieas hästi hakkama saada.

Aga kaks kolmandikku Eesti inimestest umbusaldab meie pensionisüsteemi. “Mis mõtet on pensionisammastesse säästa – kätte sealt nagunii midagi ei saa.”

Seda lauset kuuleme Tulevas noortelt ja vanematelt inimestelt ikka ja jälle. Teise pensionisambasse kogutud vara kasutamisele on Eestis tõesti seatud väga jäigad piirangud. Kogu vara tuleb pensionile jõudes üle anda kindlustusseltsile, et saada vastu väikest igakuist pensionilisa, mille suurus valdava osa inimeste jaoks jääb tänases rahas alla 50 euro. Katus võib lekkida ja küttearved üle pea kasvada, aga pensionisambasse kogutud raha maja soojustamiseks kasutada ei tohi. Inimene, kes vajab ajutiselt kalleid ravimeid, ei või pensionivara oma tervisesse investeerida. Ja kui su pensionipõlv kujuneb lühikeseks, jääb kasutamata jäänud raha kindlustusseltsile, mitte pärijatele.   

Kes ei usalda, see ei tunne huvi ega võta vastutust

Inimene, kes tunneb, et seadus keelab kogutud vara mõistlikult kasutada, ei tunne oma pensionisamba käekäigu vastu huvi. “See on niikuinii kadunud raha.” Ka seda lauset kuuleme tihti. Kui kliendid ei tunne oma pensionivara käekäigu vastu huvi, puudub fondivalitsejatel omakorda motivatsioon pakkuda konkurentsis paremaid tingimusi. Võidab ju niikuinii see, kelle müügiesindajal on kõige pealetükkivam naeratus. Eesti pankade pensionifondid kulutavad palju turundusele, aga on aastaid Euroopas silma paistnud kehvade tulemuste ja kõrgete tasudega.

Veel üks probleem: inimene, kes pensionisambaid ei usalda, ei taha sinna suunata rohkem raha kui seadusega kästud miinimum. Vabatahtlikku, kolmandasse pensionisambasse kogub täna raha alla kümnendiku Eesti tööealistest inimestest.

Tulemuseks on, et Eesti pensionisambad ei suuda oma eesmärke täita. See on suur risk riigieelarve tasakaalule, Eesti majanduse väljavaadetele ning sinu ja sinu laste elukvaliteedile tulevikus. Võibolla jõuavad sinu vanemad peatselt pensioniikka – neil on paindlikumat väljamaksete süsteemi vaja kohe.

Meie küsitlusele vastanud inimestest kaks kolmandikku pidas liiga suuri piiranguid teise sambasse kogunenud vara kasutamisele üheks Eesti pensionisüsteemi kõige valusamaks probleemiks.  

Milline väljamaksete süsteem oleks targem?

Tulevas leiame, et riik peaks lähtuma lihtsast põhimõttest: kogumispensioni ehk teise samba vara kasutamist tuleb piirata nii vähe kui võimalik ja ainult nii palju kui vajalik, et igale inimesele oleks tagatud toimetulek elu lõpuni. 

Kõige efektiivsem viis kõigi inimeste toimetuleku kindlustamiseks oleks grupikindlustus. Täna on inimesed sunnitud raiskama aega panga vahet joostes, et sõlmida ühe kaupa pisikesi pensionilepinguid, mille tingimusi pole võimalik läbi rääkida. Nende lepingute sõlmimine ja haldamine kulutab lisaks ajale palju raha. See raha tuleb meie oma taskust.

Seega: riik peaks küsima grupikindlustuse pakkumist otse rahvusvaheliselt kindlustusturult. Eesti võiks õppida ka Rootsilt, kes korraldab oma kodanike kindlustamist ise – see on matemaatiliselt kõige lihtsam ja efektiivsem. Tuleva arvutuste järgi saavad Rootsi inimesed igalt pensioniks kogutud eurolt 30-60% suuremad igakuised pensionimaksed.

Inimene, kes on elu jooksul ettenägelikult säästnud rohkem kui toimetulekuks tarvis, väärib otsustusvabadust, mitte riiklikku lapsehoidjat.

Toimetuleku kindlustamiseks vajalikust ülejäävat raha peaks igaüks saama vabalt kasutada vastavalt vajadusele ja eelistustele. Õppida saab siin Suurbritannialt, kes kaotas piirangud pensionivara kasutamisele 2015. aastal. Kartused, et pensionärid asuvad elu vältel kogutud raha raiskama, olid alusetud, selgub tänaseks avaldatud vahekokkuvõttest.

Iga riigi pensionisüsteem on natuke erinev – sellepärast peabki Eesti võtma eeskuju sellest, mis töötab hästi ja õppima sellest, mida arenenud riigid juba on otsustanud muuta.

Inimene, kes on elu jooksul ettenägelikult säästnud rohkem kui toimetulekuks tarvis, väärib otsustusvabadust, mitte riiklikku lapsehoidjat. Seega tuleb kokku leppida toimetulekupensioni arvestamise selge mudel ja seda ületavas osas anda inimestele õigus oma vara vabalt käsutada. Tulemus: null lisakoormust riigieelarvele, parem elu meile. 

Tutvu infoga ettepaneku käekäigu kohta Riigikogus Uue eakuse rahvakogu lehel.

__

(1) Kogumispensioniga liitumine on kohustuslik alates 1983. aastast sündinud inimestele. Vabatahtlikult said liituda 1942.-1982. aastal sündinud inimesed.

(1) (Loe ka 2024. aastast kehtima hakanud II samba reformist, mis lubab 2% asemel II sambasse suunata kuni 6% brutopalgast).

 

Uuringud näitavad, et inimesed ei usalda Eesti pensionisüsteemi. Üks põhjus on, et seadus keelab pensionile jäädes II sambasse kogutud raha mõistlikult kasutada.

Mis on täna pensioni väljamaksetes valesti?

Valdav osa pensionile suundujatest peab andma kogu II sambasse kogutud raha üle kindlustusseltsile. Vastu saab värske pensionär igakuise väikese pensionilisa, mille väärtus aga iga aastaga inflatsiooni tõttu järjest kahaneb. Kindlustusseltsiga pensionilepingut sõlmides kaotab pensionär ka võimaluse oma vara lähedastele pärandada. (NB! Kehtis artikli kirjutamise hetkel juunis 2017).

Praegu kehtivast kogumispensionide seadusest võiks järeldada, et Eesti pensionärid elavad halvasti sellepärast, et nad kipuvad hirmsasti raiskama – kui neile anda võimalus oma raha üle ise otsustada, kulutaksid nad selle esimesel võimalusel ära. See ei ole tegelikult Eesti probleem. Valus tõsiasi on, et pensionärid on täna ja tulevikus vaesed, sest me lihtsalt säästame pensioniks liiga vähe.

Ometi, selle asemel et soodustada säästmist, piirab seadus hoopis säästetud raha kasutamist. II sambast pensioni kätte saamisele on seatud ebamõistlikult karmid piirangud, mis mitte ainult ei piira meie vabadust oma vara kasutada, vaid lähevad ka meile kalliks maksma. Kui kalliks, seda on läbipaistmatus süsteemis võimatu välja arvestada.

Millisest rahast jutt käib?

Kui sa käid tööl ja maksad makse, koguneb sulle pensionisammastesse raha. Pensionile suundudes vajad sa tõenäoliselt kahte asja.

1. Tagatis halvima vastu: toimetulekupension

Esiteks, sa tahad olla kindel, et tuled elu lõpuni toime. Kui saad kogu elu keskmist või suuremat palka, teenid tõenäoliselt pensionieaks juba välja igakuise sissetuleku I samba ehk riikliku pensionina, mis võimaldab sul ka kõige halvemal juhul elu lõpuni oma baasvajadused katta.

Kui I sambast jääb surmani tagatud toimetuleku jaoks väheks, oleks mõistlik II sambast veel natuke raha kõrvale panna. Selleks on üks võimalus, et seadus kohustab sind ostma kindlustuslepingu, mis tagaks sulle elu lõpuni just nii palju lisasissetulekut kui I sambast toimetulekuks puudu jääb. Kas sa peaksid ostma kindlustuslepingu erakindlustusseltsilt või hoopis riigilt – nagu näiteks Rootsis, on koht aruteluks.

Aga kui palju on toimetulekuks vaja? Valitsus peakski kokku leppima selged toimetulekupensioni arvutamise alused – need võivad näiteks lähtuda elatusmiinimumi või miinimumpalga suurusest.

2. Samm edasi: heaks eluks vajalik pension

On selge, et enamik inimesi tahaks endale vanaduspõlves lubada rohkemat kui toit ja peavari.

 

Võibolla oled veel lisaks II sambasse kogumisele teinud muid investeeringuid – näiteks kinnisvarasse, pensioni III sambasse või oma ettevõttesse. Võibolla on II sambas sinu ainsad säästud.

Sa hindad oma varalist seisu ja arvutad välja, kui suure osa oma varast sa igal aastal ära kulutada tohid, et surmani mõistlikult elada. Sa pead arvestama ka sellega, et kui raha pangaarvel seisab, sööb inflatsioon selle väärtust. Sama probleem on kindlustuslepinguga tagatud pensionilisaga – 50 eurot paarikümne aasta pärast on tõenäoliselt peaaegu poole vähem väärt kui 50 eurot täna.

Seega oleks kõige mõistlikum kasvatada II sambasse kogutud vara pensionifondis edasi – igal aastal teenitav tootlus peaks vähemalt inflatsiooni katma. Pensionifond maksab sulle iga kuu kokkulepitud summas pensionilisa. Välja maksmata raha teenib samal ajal sulle tulu edasi. Sinu surma korral läheb ülejäänud raha sinu pärijatele. Seda lahendust nimetatakse fondipensioniks.

Mida me mõtleme, kui ütleme, et piirangud on ebamõistlikud?

Täna enamikul meist ja meie vanematest fondipensioni võimalust pole. Selle asemel sunnib riik kõiki pensionäre andma oma raha üle kindlustusseltsile, kes vastu annab lubaduse maksta igakuist väikest pensionilisa kuni pensionäri elupäevade lõpuni. Seda nimetatakse pensionilepinguks.

Kui sa elad sama kaua või vähem kui sinuvanused inimesed keskmiselt, saad kindlustusseltsilt tagasi palju vähem raha kui sa lepingut sõlmides ära andsid. Kui sa elad oodatust kauem, tagab kindlustus küll sulle kindla väljamakse kuni surmani, aga paraku on inflatsiooni tõttu selle väljamakse ostujõud aasta aastalt järjest väiksem. Seega, pensionileping ei taga sulle elustandardi säilimist elu lõpuni.

Pensionilepingut sõlmides saab sinu vara kindlustusseltsi omaks – sina loobud võimalusest seda vara pärandada. (Ehkki sa võid maksta veel lisatasu lepingu eest, mis sinu varase surma korral siiski teatud perioodi vältel sinu pärijatele igakuiseid väljamakseid teeb).

Kas Tuleva arvab, et kõik piirangud II samba väljamaksetele tuleks kaotada?

Ei. Tuleva seisukoht on, et seadus peab pensionivara kasutamist piirama just nii palju, et tagada igale inimesele elu lõpuni toimetulekuks vajalik pension I ja II samba koosmõjul.

See on nö tagatis halvima vastu ja annab kindluse, et kui ka osa pensionäre teevad oma rahaga ümber käies valearvestuse, ei pea tulevikus nende ülalpidamist enda kanda võtma nende lähedased ega maksumaksjad. Kui see risk on kaetud, siis on igal inimesel, noorel ja vanal, õigus ise otsustada, kas ja milliseid täiendavaid kindlustustooteid ta soovib osta.

Kas Tuleva arvab, et inimestel peaks olema õigus osa II samba varast korraga välja võtta?

Meie seisukoht on, et see küsimus väärib analüüsi. Ühest küljest, kui sa oled kogu elu kohusetundlikult makse makstes II sambasse arvestatava summa säästnud, on veider keelata sul kogutud rahaga ümber käia oma äranägemise järgi.

Võimalik, et sul oleks arukas pensioniea algusaastatel teha remont, et kodu oleks vanaduspõlves turvalisem ja soojaarved väiksemad. Samuti võiks olla tark teha kulutusi tõsisemaid haigusi ennetavale taastusravile või tervisespordile. Isegi puhkusereis ei pruugi olla ebamõistlik kulu. Kui sul on mõni unistus, ei pruugi olla halb idee teha see teoks siis, kui oled veel nooruslik ja hea tervise juures.

Teisest küljest: inimesed kipuvad väidetavalt oma oodatavat eluiga alahindama. Seadus, mis ei lase sul liiga suurt valearvestust teha, võib olla mõistlikkuse piires õigustatav. Mõistlikkus on ühiskondliku kokkuleppe küsimus – rahandusministeerium peab arutama inimeste endiga, millistel tingimustel ja millise osa pensionivarast võiksime soovi korral tulevikus välja võtta ühekordse maksena. Sisuliselt on küsimus selles, kui palju riik oma kodanikke usaldab.

Kindlasti pole õigustatud seadus, mis sunnib meid kõiki loobuma kogu oma kogutud pensionivarast mõne-protsendilise pensionilisa kasuks ja kindlustusseltsile garanteeritud tulu kasuks.

Kas suurem paindlikkus on kasulik eelkõige jõukamatele või vähem jõukatele inimestele?

Toimetulekupensioni määra arvutamise aluste kokkuleppimine ja suurem paindlikkus väljamaksetes on kasulik kõigile Eesti inimestele. Vaatame lähemalt.

Täna jälgib riik ühte numbrit: keskmise pensioni ja keskmise palga suhet. See on pealiskaudne suhtarv, mis juhib tähelepanu kõrvale faktilt, et Eestis on täna ja ka tulevikus inimesi, kelle sissetulek on nii väike, et pensioni I ja II sambasse lihtsalt ei kogune toimetulekuks piisavalt raha. Nendele inimestele peab riik paratamatult maksma toimetulekutoetusi täna ja tulevikus. Teiste pensionäride vabaduste piiramine ei tee neid kuidagi jõukamaks.

Exceli tabelis rahvastiku lõikes keskmistega mängimine peab lõppema. Lepime kokku toimetulekuks vajaliku pensioni arvutamise alustes – siis saab riik eesmärgistatult otsida lahendusi, kuidas tagada see kõigile Eesti inimestele. Ka neile, kes on elu vältel teeninud miinimumpalka.

Teistele inimestele tuleb tagasi anda õigus kasutada oma isiklikku raha targalt ja lõpetada sund anda kogu pensionivara kindlustusseltsile.

Kas paindlikum väljamaksete süsteem oleks risk tulevastele maksumaksjatele?

Ei. Tulevastele maksumaksjatele on kõige suurem risk, et riik jätkab paberil keskmise pensioni ja palga suhtarvu järgimist – ignoreerides fakti, et väikesepalgalised inimesed ei säästa pensionisammastesse toimetulekuks piisavalt raha. Nendele inimestele maksavad riik ja omavalitsused toimetulekutoetusi täna ja ka tulevikus.

Kõigile pensionäridele piirangute seadmine ei tee seda tõsiasja olematuks ega paranda mingilgi määral vaesemate elustandardit. Küll aga kahjustab see enamiku pensionäride heaolu, sundides loobuma oma pensionivarast kohustusliku kindlustuslepingu vastu, keelates raha pärandamise lastele ja vähendades tervikuna inimeste usaldust pensionisüsteemi vastu.

Kas II sambasse kogunenud raha peaks ikka käsitlema inimese isikliku varana?

Uue eakuse rahvakogust käis läbi alarmeeriv väide: on erinevaid arusaamu, kas II samba vara on isiklik või peaks tõmbama võrdusmärgi I ja II samba vahele. Tuleva seisukoht on, et kui siin on täna veel ekspertide seas eriarvamusi, peab valitsus andma kiiresti selge vastuse.

Kui II sambasse kogunev raha on riigi, mitte inimese vara, siis ei tohi valitsus lükata investeerimise vastutust ja riske inimeste peale. On selge, et riigi raha investeerimine pensionifondidesse sadade tuhandete üksiklepingutega on vastutustundetult kulukas. Kui II sammas on eelfinantseeritud riiklik pensionikindlustus, peab riik ise seda juhtima või korraldama selleks rahvusvahelise hanke. Samuti peab väljamaksed niisuguses süsteemis korraldama riik. Täpselt nagu I samba puhul.

Kui II sammast on kohustuslik kogumistoode, mille iga inimene ise ostab omal valikul eraettevõttelt, tuleb II sambasse kogunenud summat samuti käsitleda kui iga inimese isiklikku vara.

Kas väljamaksete süsteem vajab põhjalikumat analüüsi?

Jah, kindlasti. Aga ei tohi unustada, et igal aastal satuvad pensionile suundudes sundolukorda tuhanded inimesed, kes vajavad lahendust kohe. Sellepärast on Tuleva teinud riigikogu rahanduskomisjonile kolm ettepanekut:

1. Paluda rahandusministeeriumil alustada inimeste huvidest lähtuvat väljamaksete analüüsi, aga

2. üleminekulahendusena lubada fondipensioni kõigile, kes suunduvad pensionile enne 2025. aastat, ja

3. kõigile teistele lubada algatuseks fondipensionina välja võtta oma II sambasse kogunenud vara selles osas, mis ületab 200 rahvapensionimäära (tänases seaduses tuleb kindlustusele üle anda 700rpm). See on piisav lävend toimetulekupensioni tagamiseks elu lõpuni.

Tuleva tiim veendub iga päev inimestega rääkides, et Eesti pensionisüsteemi läbipaistvus on lubamatult madal. Näeme, et isegi majandusharidusega inimestel on keeruline, kui mitte võimatu leida infot, mis aitaks valida sobivaima pensionifondi.

Probleemi kinnitas ka eelmisel nädalal läbi viidud küsitlus. Küsisime inimestelt, kas Eesti kohustusliku kogumispensioni ehk II samba süsteemi läbipaistvus on kõrge või madal. 97% vastanutest ehk 297 inimest leidsid, et madal. Vaid üheksa inimest ehk 3% hindas läbipaistvust kõrgeks.

Kus on täna läbipaistvusega kõige suuremad raskused?

1. Kohustuslik pensioni II sammas sunnib meid kõiki investeerima maailma väärtpaberiturgudele, aga erapooletut ja asjatundlikku nõu küsida pole kelleltki.

Pensioninõustajateks on hoopis maskeerunud fondivalitsejate müügiesindajad. Neile on tööandja teinud ülesandeks värvata uusi kliente, mitte aidata inimestel teha enda jaoks parim valik. Lisaks, II sambaga seotud terminid ja tõesti teadliku otsuse tegemiseks vajalikud arvutused on nii keerulised, et käivad ka neile müügiesindajatele endile üle jõu.

2. Ka väga hästi kodutöö ära teinud inimesel ei ole mingit võimalust teada saada, kui palju ta tegelikult oma investeeringu pealt tasudeks ära maksab.

Ükski fondivalitseja peale Tuleva lihtsalt ei avalda täna kõiki kulusid, mida iga inimene peab oma pensioni-investeeringu pealt maksma.

3. Inimestel on võimatu võrrelda, kuidas läheb nende isiklikul pensionivaral valitud pensionifondis võrreldes Eesti ja maailmaturu keskmisega.

Samuti pole võimalik teada saada, millist pensioni võib inimene oodata kõigi kolme pensionisamba koosmõjul, kui jätkab säästmist tänases tempos.

Seepärast pole üllatav, et kaks kolmandikku inimestest Eesti pensionisüsteemi ei usalda.

Tuleva on juba esitanud realistlikud, kiiresti rakendatavad ettepanekud, mille ellu viimine aitaks muuta Eesti pensionisüsteemi inimeste jaoks soodsamaks ja arusaadavamaks. Mida rohkem on Tuleval liikmeid, seda tõsisemalt arvestavad otsustajad meie ettepanekuid – kui tahad meie kõigi tulevikku paremaks teha, tule ka kampa!

Arendus peab lähtuma kasutajate, mitte müüjate mugavusest

Rahandusministeerium on alustamas pensioni II samba olukorra analüüsi. Oleme märganud, et senises töös on riik teinud koostööd peamiselt pankade, fondivalitsejate ja kindlustusseltside esindajatega. Süsteemi kasutajaid – inimesi ennast, pole seni kaasatud. Ka  inimeste tegelikke probleeme on uuritud minimaalselt.

See peab muutuma! Kõigepealt tuleb välja selgitada valusaimad probleemid, mis takistavad inimestel tegemast selliseid valikuid, mis võimaldaksid nende pensionivaral kõige paremini kasvada. Oleme ka rahandusministeeriumile oma arvamuses öelnud, et analüüs peaks keskenduma eelkõige just sellele küsimusele.  

Tuletasime oma arvamuses meelde, et Eesti pensionisüsteemi II sammas peab kasvatama inimeste pensionisääste võimalikult tulusalt ja võimalikult madalate kuludega. Ükski teine huvi ei tohi olla sellest eesmärgist eespool – ei pankade ja kindlustusseltside kasum ega isegi ettevõtjate soov saada lisainvesteeringuid.

Riik ei tohi tegeleda finantssektori huvidest lähtuva süsteemi peenhäälestusega. Muutused peavad lahendama probleeme, mis täna takistavad süsteemi keerukuse, kehva tootluse ja kõrgete kulude tõttu inimeste pensionivara kasvu. Selleks tuleb kõigepealt inimeste endiga töötades välja selgitada, mis on lisaks kõrgetele kuludele kõige suuremad takistused. 
Seejärel tuleb luua tööriistad, mis võimaldavad igal inimesel maksimeerida oma pensionivara tootlust, hoides riskid mõistlikul tasemel ja kulud madalal.

* Viisime küsitluse läbi Tuleva facebook-i seinal ning rahatarkuse arendamisest huvitatud inimesi ühendavas Finantsvabaduse facebook-i grupis. See pole ilmselgelt teaduslik uuring. Aga arvestades, et varem ei ole meie teada inimestelt endilt nende arvamust pensionisüsteemi läbipaistvuse kohta keegi küsinud, tasuks tulemustele siiski tähelepanu pöörata.

Kommentaar

Finantsnõustajaja ja
Tuleva liige Kristo Sepp:

“Minu hinnangul on me praegune süsteem raskesti hoomatav, sest olgugi, et infot ja juttu pensionide teemal on kõvasti, siis lõpuks Maali tänavalt ei jaga ikkagi ei ööd ega mütsi…

Probleem on selles, et kogu arutelu ja diskussioon on algusaastatest peale viidud tasemele, kus iga koer kergitab oma saba ning inimestele müüakse ideed, et sa pead valima õige fondi, mis suudab valida õiged instrumendid, siseneda ja väljuda turult õigeaegselt, ning samal ajal ka arvestatavalt panustada Eesti majandusse 🙂

See kõik on tore, aga kõige selle tulemusena lööb tavaline inimene lõpuks käega, valib suvalise fondi ja edaspidi püüab vältida antud teemat igal võimalikul viisil kuna isegi pankade palju kirutud müügimehed ei saa asjadest täpselt aru.

Inimesel peaks olema võimalik valida lihtsalt üks madalate kuludega 100% maailma aktsiatesse investeeriv fond, kus siis istuda enamuse oma aktiivsest tööelust  kuni on jäänud näiteks 10 aastat pensionini. Seejärel võiks süsteem ise automaatselt saata talle meeldetuletuse oma asjad üle vaadata, et hakata saabuvaks pensioniks valmistuma. Jääks ära see pidev sõelumine ühest fondist teise ja keskendumine ebaolulisele. Pensionifondide peamine mõte on lihtne, arusaadav  ja süstemaatiline igakuine säästmine, mis juba oma olemuselt kaotab vajaduse eraldi spetsiifilisi instrumente valida, ning selle säästu stabiilne ajas ja hinnas hajutatult turule paigutamine läbi madalate kuludega investeerimistoodete.”