Pärast teenustasude mahaarvamist on keskmise aktiivse investori tootlus madalam kui passiivse investori oma. See on sama kindel kui 2+2=4.
See pole pelgalt meie väide. Seda näitas 1991. aastal Nobeli laureaat William Sharpe artiklis “The Arithmetic of Active Management”. Käime Sharpe’i aritmeetika üle.
Keskmine investor teenib keskmist brutotootlust
Sharpe võtab vaatluse alla ühe turu, näiteks kogu maailma aktsiaturu, SP500 aktsiad või Euroopa riikide võlakirjad. Jämedalt võttes investeerivad igale turule kaht tüüpi investorid:
- Passiivsed investorid (ehk indeksfondid), kes ostavad väikese tüki igast turul olevast väärtpaberist ja lihtsalt hoiavad seda.
- Aktiivsed investorid, kes püüavad turge ette ennustada ja leida “võitjaid”, ostes ja müües selleks väärtpabereid.
Kuna need kaks gruppi koos moodustavadki terve turu, peab mõlema grupi brutotootlus (tootlus enne tasude mahaarvamist) olema võrdne turu keskmise tootlusega. Kui turg tõuseb 10%, teenivad nii passiivsed kui ka aktiivsed investorid grupina enne tasusid täpselt 10%. Iga kord, kui üks aktiivne investor võidab turu keskmist, peab teine aktiivne investor täpselt sama palju kaotama. See on nullsummamäng.
Aktiivne juhtimine maksab rohkem
Passiivsed ja aktiivsed investorid erinevad aga oma kulude poolest.
- Passiivne juhtimine on soodne. Indeksfondi strateegia on lihtne ja alati paigas. Nii saab indeksfond hakkama madala tasuga, näiteks 0,3% aastas.
- Aktiivne juhtimine on kallis. Aktiivne investor peab hankima infot, saadud infot analüüsima, tegema otsuseid ning kauplema. See kõik on kulukas. Seetõttu on aktiivselt juhitud fondide tasud märksa kõrgemad, näiteks 1% aastas.
Netotootluse saamiseks tuleb lahutada
Investeerimisel kehtib lihtne tehe: netotootlus = brutotootlus – kulud.
Kuna mõlema grupi brutotootlus on täpselt sama (turu keskmine), aga aktiivsete investorite kulud on oluliselt suuremad, on matemaatiline paratamatus, et aktiivsete investorite netotootlus jääb keskmiselt indeksfondi omale alla.
Järeldus
Sinu kui investori jaoks tähendab see lihtsat põhimõtet: ära püüa turgu edestada ega maksa kinni katseid seda teha. Sinu vara kasvab kõige kindlamalt siis, kui valid laiapõhjalise, madalate kuludega indeksfondi ning kogud raha pikaajaliselt. Iga euro, mille säästad tasudelt, on euro, mis jääb sinu kontole ja hakkab seal omakorda liitintressi teenima.
Kolm küsimust, mis võivad tekkida
- „Aga minu fond lõi turgu!“ Jah, on aktiivseid fonde, kes lühiajaliselt edestavad turgu. Enamik aktiivselt juhitud fonde ei suuda seda aga pikaajaliselt teha. Statistika ja uuringud näitavad selgelt, et eilne võitja on harva seda ka homne. Kui aktiivne fond lööb turgu, on see enamasti tingitud kas juhusest või suurema riski võtmisest, mitte fondijuhi oskustest. Pikema aja jooksul (näiteks 10–15 aastat) jääb valdav osa aktiivselt juhitud fondidest indeksile alla, sest kõrged tasud söövad paratamatult tootluse ära. Triinu Tapveri Eesti Panga teaduspreemia pälvinud doktoritöö näitas, et nii on see ka Kesk- ja Ida-Euroopas.
- Kui passiivne investeerimine on nii lihtne, siis miks inimesed ikka veel aktiivseid fonde ostavad? Sest mõnele inimesele meeldib mängida õnnemänge, teised aga usuvad edulugudesse ning mõttesse, et on võimalik olla parem kui keskmine. Lisaks kulutab finantstööstus tohutult raha turundusele, et hoida üleval müüti aktiivse juhtimise vajalikkusest. Seda ka Eestis.
- „Aga miks üldse aktsiad? Äkki hoopis kinnisvara, kuld või krüpto?” Sharpe’i aritmeetika räägib sellest, kuidas ühe turu sees raha investeerida. Millisesse varaklassi üldse investeerida, on omaette valik. Lühike vastus: aktsiad annavad osaluse ettevõtete ärides, mis kasvavad koos maailma majandusega. Ajalooliselt on see olnud parim pikaajaline viis oma vara väärtust kasvatada. Loe lähemalt siit: Kuidas kasvatada jõukust ja kaitsta oma vara inflatsiooni eest.
