Meil, kes me Tulevas kogume, on põhjust uhke olla: viie aastaga oleme aidanud nii iseennast kui ka paljusid teisi Eesti inimesi rohkem tulevikuks säästma. Lisaks II samba tasude allatoomisele, oleme aidanud ka III samba inimeste jaoks tööle panna.

Enne Tuleva III samba fondi avamist 2019. aastal tegi vaid veidi üle 60 000 inimese III sambasse sissemakseid, kokku umbes 38 miljonit eurot. Teisisõnu – vaid üks kümnest palgasaajast kandis oma III sambasse keskmiselt 50 eurot kuus.

2023. aastal tegi sissemakse ligi 120 000 inimest, kokku 152 miljoni eurot. Seega kogub nüüd juba iga viies palgasaaja oma tuleviku heaks regulaarselt raha ning keskmine III samba sissemakse on viie aastaga tõusnud üle kahe korra.

Võib öelda küll, et äratasime üheskoos III samba varjusurmast üles ja panime ta päriselt kogujate jaoks tööle.

Enamik rahast läheb kasvama madala kuluga indeksfondi

Lihtsustatult võib öelda, et suurem osa III samba sissemaksete kasvust on tulnud Tuleva ja meie eeskujul loodud pankade indeksfondide kasvust. See on väga hea uudis kahel põhjusel.​​

Esiteks, just indeksfondis on kogujate rahal kõige parem võimalus saavutada hea pikaajaline tootlus. Just selline tootlus, mis ei jää maha inflatsioonist ja maailmamajanduse kasvust, nagu vanades pensionifondides on seni jäänud. Nii ongi III sambas kogujate vara teeninud kasumit keskmiselt pea kolmandiku võrra rohkem kui II sambas, kus indeksfondide osakaal on endiselt veel väike. (1)

Teiseks, indeksfonde ei müüda kaubanduskeskustes ega pangakontorites, mis tähendab, et inimesed on suutnud ise teadlikult valikuid teha, kui toode on arusaadav ja usaldusväärne.

Kuigi maksusoodustus oli III sambal ka enne Tuleva fondi loomist, on just meie ja teised indeksfondid aidanud inimestel paremini mõista selle kasulikkust. Tundub ju elementaarne kasutada maksusoodustusega investeerimisvõimalus enne ära, kui hakata raha mujale paigutama. Ja riik on teinud otsustamise lihtsaks: kui enne detsembri lõppu raha III samba fondi ei pane, jääd selle aasta maksusoodustusest ilma.

Ometigi oli vaja inimeste enda algatust, et sõna III samba kasulikkusest hakkaks laialt levima. Oleme tänu võlgu nii investorkogukonna eestkõnelejatele kui ka tuhandetele Tuleva liikmetele, kes kodus, tööl või sõprade ringis on aidanud teistel neid eeliseid lihtsalt ära tunda.

Suur tänu kõigile ja palju õnne sünnipäevaks!

1. Selle kohta, et indeksfondides on parem võimalus saavutada hea pikaajaline tootlus, on tõestust järjest rohkem, siia lehele oleme koondanud hulga viiteid. II ja III samba keskmise tootluse andmed pärinevad Rahandusministeeriumi statistika ülevaatest (avaldatud Pensionikeskuse lehel).

Viimaste aastate kiire hinnatõus pole kellelegi uudis. Kirjutasin Delfis, kuidas vaatamata inflatsioonile säilitada oma säästude ostujõudu ja kasvatada jõukust ning avaldan loo ka Tuleva blogi lugejatele.

Kirjutasin kord Laurast, kes keskmise palgaga kogub pensionisammaste abil miljoni eurot. Sain selle peale mitmelt inimeselt skeptilise küsimuse: „Palju see miljon eurot näiteks 20–30 aasta pärast ikka väärt on?”. Suure tõenäosusega ongi miljon siis vähem väärt kui täna. Ent sageli unustakse, et üsna kindlasti on tulevikus paremal järjel see, kes on järjepidevalt kogunud kui see, kes seda teinud pole. Seepärast: kogumine on parem kui mittekogumine.

Parim kaitse inflatsiooni vastu on pikaajaline kõrgem tootlus

Üks kõige mõistlikumaid viise oma vara inflatsiooni vastu kaitsta on suunata igal kuul tükike oma sissetulekust laialt hajutatud maailma börsiettevõtete portfelli. See on lihtsam, kui arvad ning selleks ei pea kulutama lugematu arv tunde ettevõtete analüüsimisele. Artikli lõpus jagan oma retsepti.

Aga enne, miks just aktsiad, mitte näiteks riigi võlakirjad või pangahoius, mis on justkui kindlamad viisid nii oluliste säästude hoidmiseks? Sest võlakirjad ja hoiused ei paku kaitset inflatsiooni eest. Aktsiad on osalus reaalsete ettevõtete äris ja varades, mille väärtus kasvab pika aja jooksul koos inflatsiooni ja majanduskasvuga. Aktsiainvesteeringud ei taga, et sinu vara tootlus ületab inflatsiooni igal aastal, aga maailma finantsturgude ajalugu annab head kindlust, et hästi hajutatud aktsiaportfell on parim viis oma vara väärtuse pikaajaliseks kasvatamiseks.

Langused on tõusude kõrval aktsiaturu loomulik osa – on selge, et ühel hetkel peavad aktsiaturud ka langema. Pea võimatu on aga ennustada, millal see juhtub. Ka rekordkõrged hinnad aktsiaturgudel ei ennusta ette langust. Samas pole investeerimist edasi lükates võimalik saada osa käimasolevast turu tõusust. Tuntud fondijuht Peter Lynch on öelnud, et investorid on kaugelt rohkem raha kaotanud langust oodates kui langustes endis.

„Ära otsi nõela heinakuhjast, vaid osta terve kuhi”

See ütlus pärineb indeksifondide loojalt Johv Bogle’lt, mis võtab kokku lihtsa reegli, kuidas tagada, et sinu vara oleks investeeritud nendesse tööstusharudesse ja riikidesse, mis kasvavad kõige kiiremini. 

Selleks suuna tükike oma sissetulekust indeksfondi, kus investeeritakse sinu raha tuhandete suurimate ettevõtete aktsiatesse. Nii tagad, et väike tükk sinu rahast on järgmise NVidia või mõne kiirelt kasvava riigi aktsiates.

Investeeri oma tulevikku ja võida maksudelt

Indeksfondi saab kõige lihtsamalt ja soodsamalt investeerida läbi II ja III samba. Esiteks saad tänu maksusoodustusele edumaa, mida ei paku ükski teine võimalus. 

II sambasse lähevad sissemaksed enne tulumaksustamist ning III samba sissemaksetelt maksab riik igal aastal kevadel deklaratsiooni esitades tulumaksu tagasi, kui sissemaksed ei ületa 15% sinu brutosissetulekust (või summa pole suurem kui 6000 eurot).

Seepärast tasub II ja III sammas raamistada enda jaoks ümber: need on investeeringud, mis tänu maksueelisele pakuvad vinget võimendust.

Lubatud retsept vara kasvatamiseks

Peamine risk tulevikuks kogumisel on see, kui madala tootluse tõttu koguneb sulle liiga vähe. Inflatsioon suurendab seda riski veelgi. Kui sinu vara tootlus jääb pikaajaliselt inflatsioonile alla, nagu ta seni mitmes Eesti pankade vanades pensionifondides on jäänud, koguneb sul tulevikuks vähem raha, kui sa kõrvale panid.

Veendu ise: logi sisse oma pensionikontole ja võrdle oma II ja III samba tootlust Eesti inflatsiooniga, Eesti teiste pensionifondide tootluse ning maailmaturu keskmise tootlusega.

Logides Tuleva kaudu oma pensionikontole sisse, saad võrrelda, kuidas läheb sinu II ja III sambal võrreldes Eesti inflatsiooni, maailmaturu indeksi, aga ka Eesti keskmise pensionifondiga. Sisse saavad logida kõik, sa ei pea selleks Tulevas koguma. Kui sinu pensionifondi tootlus jääb pikemaajaliselt inflatsioonist ja maailmaturu indeksist maha, on viimane aeg valida kogumiseks parem fond. Pilt on illustratiivne.

Ma ei teeskle, et oskan tulevikku ette ennustada. Ma ei tea, milline saab olema inflatsioon ja kui suureks kujuneb aktsiaturgude tootlus. Küll aga tean seaduspärasusi, mis aitavad mul ja veel rohkem kui 70 000 Tulevas kogujal kindlusega tuleviku jaoks raha koguda.

Need seaduspärasused on:

• Alusta varakult ja säästa regulaarselt nii headel kui halbadel aegadel.

• Vali madalate tasudega maksimaalselt aktsiatesse investeeriv fond ja ära pööra tähelepanu lühiajalistele kõikumistele.

Sellisel viisil kogudes on kõige suurem tõenäosus, et saavutad pika aja jooksul hea tulemuse. Et asi oleks puust ja punane: mida me sihikindlate kogujatena teeme?

1. Igal kuul läheb meie palgast automaatselt 6% (2% oma panus ja 4% riigilt) II samba madala tasuga indeksfondi. 
2. Uuest aastast säästame II sambasse veelgi rohkem, sest nüüd saab tõsta oma sissemakset kuni 6% peale. Peaaegu märkamatult suurendame nii oma igakuist säästu
3. Teeme regulaarseid makseid madala tasuga III samba fondi. Siin kalkulaatoris arvutasime välja, kui palju meil tasub sissemakseid teha, et saada maksuvõitu. Et kogumine oleks lihtsam, oleme seadistanud III samba püsimakse.

Vaatasin läbi mitme Tuleva liikme näited nende III samba kindlustuslepingutest ja mulle avanes üsna nukker vaatepilt. Inimesed on 20 või enam aastat kogunud garanteeritud 4% tootlusega, aga tegelik tulemus on sellest oluliselt kehvem. Ma kahtlustan, et kindlustuslepingus kogujatel jäi eelmisel aastal saamata mitu miljonit eurot kasumit, mida kindlustusselts oli neile justkui garanteerinud.

Iga valdkonna toodete ja teenuste kohta kehtib sama tõsiasi: kui tasu pole selgelt näha, on see tõenäoliselt kõrge. Kindlustuslepingute tingimused pole avalikud, need on keerulised ning neid on aegade jooksul sõlmitud väga erisuguseid

Mida kõrgem on tasu, seda kehvem on tulemus – seda näitab maailma finantsturgude statistika. See pole juhus, sest iga euro, mida lõpuks tasudeks maksad, vähendab sinu kasumit.

Veel mõned aastad tagasi oli täpselt sama lugu pensionifondidega – fondivalitsejad küsisid igasuguseid tasusid, ent täielik teave nende kohta oli veebilehel kajastatud vaid osaliselt või oli tasude info peidetud prospekti. Seepärast pole imestada, miks Eesti pankade pensionifondid olid aastaid arenenud riikide ühed kallimad ja samal ajal kehvemad. Tuleva eestvedamisel keelas seaduseandja selle lõpuks ära ja pensionifondide tasud on nüüd kõigile lihtsalt näha.

Kindlustused ei ole garanteeritud tootlust tegelikult maksnud

Võibolla mõtled: „Hea küll, ma ei tea, mis need tasud täpselt on, aga mul on hea diil, sest kindlustus on mulle garanteerinud 4% intressi.” Kahjuks ei ole ükski koguja sellist lubatud tootlust saanud.

Tuleva liikmed saatsid selle artikli tarbeks mulle mitu näidet oma Compensa või SEB Elukindlustusega sõlmitud III samba lepingust, kuhu nad juba 20 või enam aastat on 4% garanteeritud intressiga kogunud. Kui panin koguja tehtud maksed kuupäevade kaupa Excelisse ning lõpptulemuseks lisasin tänaseks kogunenud kindlustusreservi summa, avanes nukker vaatepilt. (1)

Näiteks on Kadri teinud 22 aasta jooksul sissemakseid Compensaga sõlmitud III samba kindlustuslepingusse kokku 48 000 euro väärtuses. 2023. aasta lõpuks oli talle kindlustusreservi kogunenud 53 500 eurot. Kasum seega 5500 eurot. Kui Kadri sissemaksed oleks talle 4% teeninud, oleks kasum pidanud olema üle 11 000 euro. Tuleb välja, et Kadri tegelik tootlus on olnud hoopis napilt 2% aastas, mitte 4% nagu lubatud. (2)

Kindlustuslepingus kogujatel jäi eelmisel aastal saamata mitu miljonit eurot tootlust, mida kindlustusselts oli neile justkui garanteerinud

Jaani tulemus SEB Elukindlustuse lepinguga oli veelgi kehvem. Ta on 22 aastat järjest maksnud iga kuu 14,8 eurot III samba kindlustuslepingusse. Kuigi kindlustusselts on Jaanile lepingus lubanud 4% intressi, on tal tegelikult kogunenud vara 200 eurot vähem, kui tema enda tehtud sissemakseid.

Kui Jaan oleks tegelikult ka saanud oma sissemaksetelt 4%, nagu SEB Elukindlustus lubas, oleks tal tänaseks teenitud juba pea 2500 eurot kasumit. Otsekui irvitusena näitab kindlustusselts väljavõttes, et kui Jaan tahab reservi täna pensionifondi üle kanda, siis võtab selts veel 5% kogunenud reservist endale.

Kadri ja Jaan pole ainukesed, kes on valinud kogumiseks justkui turvalise ja stabiilse kindlustuslepingu, aga tegelikult saanud petta. Ka teistes mulle saadetud näidetes jäi kindlustuse reaalne tulemus oluliselt alla 4% lubatud tootlusmäära.

Garanteeritud tootlus peab olema tõepoolest garanteeritud

Tähelepanelikult lepingu tingimusi lugedes võib leida põhjuse, mis on tinginud lubaduse ja reaalsuse erinevuse. Kindlustus on küll lisanud kogunenud kindlustusreservile 4% intressi, aga teise käega võtnud igal aastal teenustasuna maha näiteks 10% koguja sissemaksest. (3) See kõik on tingimustes ilusasti peenes kirjas olemas ja seega justkui seaduslik?

Näiteks, kui pank lubaks mulle tähtajalise hoiuse eest maksta 4% aastas, aga peenes kirjas oleks lepingule lisatud, et selle hooldustasu on 2% aastas, ei läheks vist kaua aega, kui finantsjärelevalve sellise eksitava tegevuse ära keelaks. Pankade veebilehti sirvides tundub, et näiteks Swedbank ja SEB on ka tänaseks aru saanud, et nii kaheldava eetilisusega toodet ei sobi enam kogujatele pakkuda.

Kahjuks ei aita see neid inimesi, kes on kunagi varem hakanud oma vara III samba kindlustuslepingus koguma. Neid on üle 30 000 ja eelmisel aastal tegid nad sissemakseid 22 miljoni euro eest. (4) Kokku on neil lepingutesse kogunenud üle 230 miljoni euro. (5)

Kellelgi pole võimalik öelda, kui suur on olnud nende inimeste III samba tegelik tootlus, sest lepinguga seotud info pole avalik. Mul on põhjust arvata, et kindlustuslepingus kogujatel jäi eelmisel aastal saamata mitu miljonit eurot tootlust, mida kindlustusselts oli neile “garanteerinud”.

Keegi ei tohi sind kindlustuslepingus kinni hoida

Nii Jaan kui ka Kadri tunnistavad, et hea meelega lõpetaks nad kohe oma III samba kindlustuslepingu ära, aga neile tundub, et lepingu tingimused seda ei luba või kaasneks lepingu lõpetamisega suur trahv. Õnneks ei ole see päris tõsi.

Seadus ütleb konkreetselt: III samba kindlustuslepingusse kogunenud vara peab saama koguja soovil nii välja võtta kui ka pensionifondi üle kanda. Kindlustused on appi võtnud klassikalised viivitamis- ja hämamistaktikad, et kogujaid kinni hoida või kasseerida neilt veel raha leppetrahvide või lisatasudena.

Kogujad jagasid minuga eksitavaid infokilde, mida neile on väidetud, kui nad on avaldanud soovi oma kindlustuslepingu vara viia üle pensionifondi. Lükkan need kohe ka ümber:

• „tuleb tasuda tulumaks” – ei tule, sest sa ei võta ju raha III sambast välja;
• „jääd ilma kindlustuskaitsest surmajuhtumi korral” – ei jää, sest III samba kindlustussumma on täpselt sama suur kui sinu kogunenud vara;
• „pead edastama kindlustusseltsile kontonumbri, kuhu raha kanda” – ei pea, sest kindlustusseltsil on leping Pensionikeskusega, mis ütleb täpselt, kuhu nad raha peavad kandma.

Tegelikult näeb seadus ette, et kindlustusselts võib võtta kogunenud reservist maha lepingu lõpetamise kulud “vastavalt hinnakirjale”. Swedbanki või SEB veebilehelt ei õnnestunud mul neid hinnakirju küll leida, kuid enamik neid lepinguid, mida kogujad mulle saatsid, ei sisaldanud lepingu lõpetamise tasusid, kui kogutud oli vähemalt 15 aastat.

Küll aga on kindlustusseltsid kasutanud võtet, kus nad jätavad kliendile mulje, et kui nad täna lahkuvad, siis nad saavad vähem raha võrreldes sellega, kui nad koguksid lepingu algse lõpptähtajani. Muidugi on summa väiksem, sest see kasvaks ju sinu igakuiste uute sissemaksete tõttu. Kui sa enam sinna lepingusse sissemakseid ei tee, siis sa ju sellest rahast ka ilma ei saa jääda.

Kogumine on parem kui mittekogumine

Kui tootlus pole see, mida lubati, siis kas need inimesed on teinud vea, kogudes oma III sammast kindlustuslepingus? Mina arvan, et ei ole. Nad on ära kasutanud III samba maksueelise ja regulaarselt väikseid summasid kõrvale pannes kogunud kehvast tootlusest hoolimata märkimisväärsed summad. See annab järjekordse tõestuse, et tuleviku-mina eest hoolitsemiseks on kesksel kohal järjepidev säästmisharjumus.

Probleem on olnud lihtsalt kehvas kogumistootes. Mina küll ei jääks tulevikus sellise teenusepakkuja juurde, kes ei näita selgelt tasusid ja kes püüab takistada mu lahkumist. Õnneks on valik olemas madalate tasudega pensionifondide seas.

Sestap, jätka kogumist, sest sul on igal juhul parem siis, kui oled tulevikuks kapitali kogunud. III sammas on üks väheseid kohti, kust üldse veel maksusoodustust saab. Aga selleks, et rohkem raha jääks sulle, mitte vahendajatele, vali kogumiseks mõni madalate tasudega III samba fond. Lisaks Tulevale on neid nüüd ka pankade valikus.

1. Tegime Exceli tööriista, kuidas saad ka ise arvutada oma kindlustuslepingu tegeliku tootluse.
2. Kadri nimi on muudetud ja lepingu sissemakse ja kogunenud reservi väärtus konstandiga läbi korrutatud. Inimesed ei taha suurte finantsettevõtetega tüli kiskuda ja seepärast me pärisnimesid ei kasuta. Kasutatud kontoväljavõtted on meil kindlas kohas turvaliselt talletatud.
3. See on näide ühest Compensaga sõlmitud lepingust. Tegelikkuses on igal kindlustusseltsil käibes mitmeid eri versioone lepingutest, milles tasude loetelu ja arvestus erinevad.
4. Info sissemaksete kohta küsisin Eesti Kindlustusseltside Liidult.
5. Kui pensionifondidesse kogumise mahtudest ja tulemustest saab igaüks põhjaliku ülevaate pensionikeskuse statistikast, siis kindlustuslepingute kohta on viimased napid andmed pärit 2021. aastast. Siin toodud numbrid on pärit Rahandusministeeriumi 2023. aasta statistika ülevaatest.

Loe lisaks:

• Kuidas tuua oma III samba kindlustuslepingus olev vara Tuleva III Samba Pensionifondi?
• Levinud küsimused III samba kohta
• Mis on Tuleva III Samba Pensionifondi sees?

Tuleva koguja Kadi saatis meile edasi kirja, milles LHV kutsub teda oma fondivaliku osas ümber mõtlema (1). Mul on väga hea meel, et LHV kiri räägib olulises osas fondi tasudest. Enne Tuleva tulekut ei pidanud fondivalitsejad üldse vajalikuks oma tasusid õigustada. Ma pole küll päris nõus sellega, kuidas LHV tasudest räägib.

Tuleva käivitamise ajendiks oli see, et Eesti pensionifondide tasud olid kõrged ja tootlus kehv. See seaduspärasus on investeerimismaailmas järjest enam andmepõhist tõestust leidnud. Kõrge tasuga fondid kipuvad maailmaturu keskmisele alla jääma. 

Kõrge tasu ei tähenda “rohkem teenust”

Pangad armastavad rääkida, et aktiivne juhtimine ongi kallis. Näiteks LHV kirjutab: “… Aktiivselt juhitud pensionifondide märkimisväärne osa tasudest kulub igapäevaseks investeerimistegevuseks. Seevastu passiivselt juhitud indeksfondide mudelportfelli vara jaotust uuendatakse ainult kord aastas, mistõttu saabki jooksev tasu olla märkimisväärselt madal.”

See väide on vaid osaliselt tõene. Kuigi indeksifondide investeerimistegevuse kulud ei piirdu ainult “mudelportfelli vara jaotuse uuendamisega” (2), nagu LHV väidab, on need kindlasti palju madalamad kui käsitsi juhitud aktiivsetel fondidel. Aga see pole peamine põhjus, miks aktiivselt juhitud fondide tasud kõrgemad on. Eesti fondivalitsejate kasumiaruanded näitavad, et suurimaks kuluks ei ole investeerimistegevus, vaid turundus, müük ja emafirma kasum.

Tasude alandamiseks tuleb neist kõigepealt ausalt rääkida

Varem avalikustasid pangad ainult osa tasudest, mis kogujate varast maha võeti. Tuleva oli esimene, kes näitas oma fondide kohta kõiki tasusid. Vaja oli seadusemuudatust ja Finantsinspektsiooni manitsust enne, kui ka teised seda tegema hakkasid.

See tundub ju loogiline: tasu on tasu, ükskõik mis nime all fondivalitseja selle sinu arvelt maha võtab. Fondi investor peab ju usaldama fondivalitsejat, et see tegutseb ikka ainult tema huvidest lähtuvalt ja ei raiska raha investorile tarbetutele tegevustele. Nii ei pea fondi investor otsustama, kas mingi tasu on parem kui teine.

Ometi püüavad pangad jätta muljet, et nende kõrge tasu on seotud mingi lisateenusega. “Pensionifondide jooksvad tasud jagunevad kaheks: valitsemistasu, mida fondivalitseja võtab endale teenuse kulude katteks ning fondi investeerimistegevusega seotud tasud ja kulud,” seisab LHV panga kodulehel.

Võibolla tähelepanelik lugeja kergitab siin kulme, et mis teenuse eest LHV siis valitsemistasu võtab, kui “investeerimistegevuse” eest peab veel eraldi maksma. Aga LHV toob esile tõsiasja, et Eesti pensionifondide investorid peavad tihti maksma mitu kihti tasusid. Ja paraku ei erine need tasud, mida fondivalitsejad investorite raha arvelt lisaks võtavad, millegi poolest valitsemistasust.

Allhankija tasu on samasugune kulu kui peatöövõtja tasu

Eesti pensionifondid (ja sarnaselt paljud teised investeerimisfondid maailmas) kasutavad oma töö tegemiseks tihti allhankijaid. Selles pole iseenesest midagi halba. Tihti on spetsialiseerunud firma kasutamine otstarbekam kui kõik teenuse pakkumiseks vajaminev ise ära teha.

Näiteks meie ei osta ise 3000 ettevõtte aktsiaid üle maailma, vaid kasutame selleks BlackRocki teenust, ostes viie BlackRocki fondi osakuid. Ka LHV ei osta ise sadade alustavate ettevõtete aktsiaid või kinnisvara, vaid ostab selleks spetsialiseerunud riskikapitali fondide või kinnisvarafondide aktsiaid.

Aga fondis kogujat ei pea huvitama, kas tema fondijuht teeb töö kõik ise ära või kasutab allhankijaid. Peaasi, et kõik teenuse tasud oleksid nähtaval ja osakuomanikul ka kindlus, et fondijuht kõiki kulusid kontrolli all hoiab. Seepärast nõuabki seadus, et kõik kulud, mis osakuomaniku vara arvelt tasutakse – olgu fondivalitsejale või tema allhankijale – peavad olema jooksvate tasude numbris kajastatud. (3)

…
Aga üks tore asi on selles kirjas veel. Pangad on hakanud pensionifondide turundust järjest enam viima internetti. Nii paranevad internetipankades pensionifondi valikud ja fondidest rääkimine toimub viisil, kus esitatud infot saab kontrollida. Kui kirjas esitatud vestlus oleks toimunud kaubanduskeskuse koridoris või pangakontoris, ei oleks kontroll ju võimalik.

…
(1) Kadi nimi on muudetud. Kirja ennast me Kadi palvel ei avalda, küll aga on see vajadusel faktide kontrollimiseks meil säilitatud. Lisaks Kadile on veel mitu kogujat meile sarnase sisuga pöördumistest rääkinud.

(2) “Investeerimistegevus” võib filmidest ajendatuna näida tööna, kus tark lipsuga mees istub kümnete monitoride taga ja vaatab vilkuvaid graafikuid. Päriselus on investeerimistegevus rohkem sarnane ettekujutusega raamatupidamisest. Vara üle hoolas arvepidamine ja kontroll, korrektne aruandlus, automatiseeritud protsessid jms toovad suurema tõenäosusega parema pikaajalise tulemuse kui graafikute uurimine. Suurimad investeerimiskahjumid tulevad ikka lohakusest rahaga ümberkäimisel, mitte vähesest graafikute uurimisest nagu Baltcapi juhtum näitas.

(3) See ei ole muideks alati garanteeritud, eriti kui vaadata pensionifondidest välja poole. Eelmise aasta lõpus avastasin näiteks, et Swedbank Roburi kaks fondi on oma tasudega hämanud.

Head Tuleva kogujad ja liikmed!

Kui sul on lugemiseks aega vaid 1 minut:

• Kuue kuuga tegid Tulevas kogujad teise ja kolmandasse sambasse sissemakseid 53 miljonit eurot, mis on kolmandiku võrra enam kui eelmisel aastal sama ajaga. Kolmandasse sambasse tegi võrreldes eelmise aastaga sissemakseid 25% rohkem inimesi.
• Maailma aktsiaturud kasvasid 2024. aasta esimesel poolaastal ligi 15%. Me ei saa ette ennustada, milline saab olema aktsiaturgude tulevikutootlus, ent ajalooliselt on parima tulemuse taganud regulaarsed investeeringud paljude maailma ettevõtete aktsiate vahel hajutatud ja madala kuluga indeksfondi.
• Tulevas kogub oma teist või kolmandat sammast juba ligi 72 000 inimest. Kogujate arv kasvab tasahaaval aga järjekindlalt.

Pikemalt:

Kui madalaks saavad tasud minna?

Madalad tasud on üks kindlamaid viise oma pensionivara tootluse tõstmiseks. See on ka loogiline: mida vähem maksad fondivalitsejale tasudeks, seda rohkem jääb tootlust sulle. Tulevas võivad kogujad olla kindlad, et mida rohkem meid üheskoos kogub, seda madalamaks lähevad tasud. 

Graafikul on Tuleva suurima pensionifondi jooksvad tasud alates asutamisest.

Me peame oma tasudest katma kahte tüüpi kulusid. Muutuvkulude, nagu depootasu, tagatisfondi tasu ja pensionikeskusele makstavad registripidamise tasude määr on kindel protsent meie fondide varade mahust. (1) Nendega on lihtne: kui tasumäär muutub, saame ka kohe tasu alandada. Nii tegime näiteks eelmise aasta lõpus, kui meil õnnestus depootasu määr madalamale kaubelda.

Püsikulud, nagu palgad, kontor, IT-infrastruktuuri kulud, auditi kulud jm, tuleb katta sõltumata sellest, kui suur või väike on varade maht. Turulangus võib kiirelt varade mahtu langetada päris oluliselt. Teisest küljest, kui need kulud hästi kontrolli all hoida, saab nende arvelt pikas plaanis tasusid alandada. 

Ühes asjas võid Tulevas kogudes aga kindel olla: meil on kõikide fondide tasud madalad. Teisel poolaastal vaatame koos nõukoguga uuesti meie fondide tasud üle ning otsustame, kas saame neid kiire varade kasvu tõttu veelgi alandada.

Graafikul on II ja III samba pensionifondide varade mahuga kaalutud keskmised jooksvad tasud fondivalitseja kaupa ning odavaima fondi jooksvad tasud seisuga 18.07.2024.

Enamik inimesi saab juba täna oma fondi tasu alandada lihtsalt sellega, et tõstavad oma teise või kolmanda samba vanast kõrge tasuga panga fondist madala tasuga indeksfondi üle. 

Indeksfondide osakaal kasvab

Nii nagu mujalgi maailmas, suureneb ka Eestis indeksfondide osakaal. Tänaseks on neis juba veerand teise samba mahust ja kolmandik kogujatest. Indeksfondid kasvavad kiiresti kahel põhjusel. Esiteks loositakse tööturule sisenevad noored juba viiendat aastat automaatselt suure aktsiate osakaaluga indeksfondi. Teiseks vahetab igal aastal suur hulk inimesi oma kõrgete tasudega fondi mõne indeksfondi vastu. 

Graafikul on indeksfondide osakaal teise samba pensionifondide investorite arvust ja varade mahust Pensionikeskuse andmetel 24.07.2024 seisuga. Graafik: Indrek Seppo.

See on väga hea trend. Indeksfondide menukus on sundinud kõiki fondivalitsejaid lisama madala tasuga indeksfondi ka oma valikusse ja see on alandanud kõikide fondivalitsejate keskmisi tasusid. 

Tuleva kogujatena võime endale täie õigusega öelda, et tänu meile kõigile on Eesti pensionikogujate tasud madalamad ja valik parem. Teisalt on meil veel hulk tööd ees, sest 75% teise samba varast maksab veel jätkuvalt kõrgeid tasusid vanades pangafondides.

Sissemaksed kasvavad jõudsalt

Selle aasta esimese kuue kuuga lisasime meie, kes me Tulevas kogume, oma teise ja kolmanda samba kontodele 53 miljonit eurot sissemakseid. Seda on kolmandiku võrra enam kui aasta tagasi sama ajaga.

Tänavu aasta esimese kuue kuuga tegi üle 32 000 inimese sissemakse meie kolmanda samba fondi. Seda on 25% enam kui aasta varem. Ka need inimesed, kes möödunud aastal juba kolmanda samba fondis kogusid, suurendasid oma sissemakseid – seda lausa 37% võrra võrreldes eelmise aasta esimese kuue kuuga.

Graafikul on Tuleva III Samba Pensionifondi sissemaksete maht (miljonit eurot).

Kõige kindlam viis oma säästueesmärki täita on seadistada püsimakse. Praegu säästab automaatselt püsimaksega meie kolmandas sambas ligi 19 000 inimest. Seda on 30% enam kui aasta tagasi. Kui soovid samuti teha kogumise lihtsamaks, saad kolmanda samba sissemakse teha siin.

Uus võimalus maksuvabalt veelgi rohkem koguda on suurendada oma teise samba sissemakset. Ligi 4700 Tuleva kogujat on juba tõstnud oma teise samba sissemakse maksimaalse 6% peale brutopalgast. See on ligi viiendik kõigist Eesti inimeste tehtud sissemaksete tõstmise avaldusest, mida on kokku umbes 38 000. 

Huvitav on see, et üsna märkimisväärne osa neist avalduse teinud inimestest koguvad ainult meie kolmandas sambas ja teine sammas on mujal. Selleks ei pea isegi Tuleva koguja olema, et meie veebilehel avaldus ära teha. See on lihtne ja võtab vaid mõne minuti. 

Veel 760 inimest on Tulevas tõstnud sissemakse 4% peale. Aga suur osa kogujatest ei ole veel avaldust teinud. Avaldust saab ju esitada novembri lõpuni ja on inimlik, et kipume jätma olulised asjad viimasele minutile. Ent hea meel on näha, et iga kord, kui me e-kirjaga seda meelde tuletame, teeb jälle hulk inimesi avalduse ära. Jätkame müksamist ka järgmistel kuudel. (2)

Graafikul on Tuleva kaudu teise samba sissemakse tõstmise avalduse teinud inimeste arv.

Kõige lihtsam viis rohkem säästa: maksa vähem tasudeks ära

Meil on üle 20 000 koguja, kes teevad sissemakseid meie kolmanda samba fondi, aga teist sammast koguvad mujal. Osa neist koguvad juba mõne panga madala tasuga indeksfondis, aga enamik on veel mõnes kõrge tasuga vanas pensionifondis. Neil on väga lihtne kohe oma säästumäära tõsta: lõpetada kõrge tasu maksmine fondivalitsejale. Kui sul on pensionikontole kogunenud 10 000 eurot, säästad kõrgema tasuga fondidest madala tasuga indeksfondi vahetades vähemalt kuus eurot iga kuu ja ligi 80 eurot aastas. Kui sul on kogunenud 20 000, siis veelgi rohkem. Nii kogud kohe rohkem.

75% Eesti teise samba varast koguneb vanades pankade pensionifondides, mille keskmine tasu on ligikaudu 1,1% aastas. Graafik näitab kui palju need inimesed keskmiselt igal aastal tasudelt säästaksid kui viiksid oma vara madala tasuga indeksifondi. Tasude ja fondi mahtude info Pensionikeskuselt, arvutused Tuleva.

Esimese poolaastaga tegi selle lihtsa sammu 1182 meie teise samba kogujat, kes tõid kõrge tasuga fondidest ära ligi 12 miljonit eurot. Teise samba vahetus võtab 2 minutit ja ei maksa midagi.

Esimesel poolaastal jätkasid aktsiaturud kasvamist

Selle aasta esimese kuue kuuga kasvasid maailma aktsiaturud keskmiselt 15%. Maailmaturg ei liigu alati sirgjoones üles: näiteks napilt kaks aastat tagasi algas aasta sama suure langusega. Pole võimalik täpselt ennustada, milline saab olema meie vara tootlus pika aja jooksul. Küll aga saame hoolitseda selle eest, et meie vara tootlus püsib samas taktis maailma väärtpaberiturgude keskmise tootlusega.

Suunates regulaarselt iga kuu tükikese oma sissetulekust kogu maailma ettevõtete aktsiatesse, suurendame järjest oma osalust maailmamajanduse vedurites. See on ajalooliselt olnud parim viis tagamaks, et vara kasvab käsikäes maailmamajanduse kasvuga ja edestab inflatsiooni. (3)

Graafikul on Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi tootlus võrrelduna maailma aktsiaturu indeksi (MSCI ACWI), Eesti pensionifondide keskmise (EPI) ja Eesti inflatsiooniga. Allikad: Pensionikeskus 28.06.2024, MSCI ja Eurostat.

Meie kolmanda samba fondil ei ole veel viit aastat ajalugu. Sarnaselt meie teise samba aktsiafondile jäljendab ka Tuleva III Samba Pensionifond maailma aktsiaturgude keskmist.

Graafikul on Tuleva III Samba Pensionifondi tootlus võrreldes maailma aktsiaturu indeksi (MSCI ACWI), Eesti teise samba pensionifondide keskmise (EPI) ja Eesti inflatsiooniga. Allikad: Pensionikeskus 28.06.2024, MSCI ja Eurostat.

Maailma võlakirjaturgude ja Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondi tootlus oli esimesel poolaastal kergelt negatiivne, kuna maailma võlakirjade intressimäärad veidi kerkisid võrreldes aasta algusega. (4) Hoolimata sellest väikesest langusest on poolteist aastat kõrgemat intressitulu võlakirjaomanike 2022. aasta 15% suurust väärtuse langust tasahaaval, kuid järjekindlalt vähendanud. Praeguseks on meie võlakirjafondi osaku hinna langus 2022. aasta algusega võrreldes vähenenud 11%-ni. Kui intressimäärad jäävad samale tasemele, lisab intressitulu, pärast makse ja fonditasusid, meie fondi osaku hinnale aastas 2–3%.

Graafikul on Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondi tootlus võrrelduna maailma võlakirjaturu indeksi (50% Global Aggregate ja 50% Euro Aggregate), Eesti konservatiivsete pensionifondide keskmise (EPI10) ja Eesti inflatsiooniga. Allikad: Pensionikeskus 28.06.2024, Bloomberg ja Eurostat.

Sihikindlad kogujad ei vaheta fonde tihti

Kogumisel on oluline, et püsid kursil nii headel kui halbadel aegadel. Sihikindel koguja ei vaheta fondi, kui müügimees tuleb kaubanduskeskuses keelitama; ei katkesta kolmanda samba sissemakseid, kui turud langevad; ei lahku teisest sambast enne, kui on aeg pensionile minna. Elul on pakkuda palju ahvatlusi ja lihtne on leida mõjuvaid põhjuseid, miks kogumine katki jätta. Meil on hea meel, et Tulevas kogujad ei jäta tuleviku rahalise heaolu kindlustamist pooleli. 

Graafikul on teise samba fondidest teise fondi vahetajate varade maht fondivalitseja varade mahust fondivalitseja kaupa.

Seepärast pole ime, et meie kogujatel on pensionikontole kogunenud rohkem kui nende eakaaslastel – näed seda siit võrdluskalkulaatorist. 

Paar kuud tagasi vaatasime oma noorte (alla 35-aastaste) aktiivsete kogujate seisu ja uurisime, kas suurema pensionivara põhjuseks on ainult kõrgem palk või on neil veel mõni salanipp. Leidsime, et Tulevas kogujad edestavad ka oma sarnase sissetulekuga eakaaslasi, sest nad lihtsalt säästavad rohkem ja nende pensionivara on teeninud kõrgemat tulu.

Graafikul on Tuleva sihikindlate noorte kogujate jaotus viimase kuupalga järgi. Pensionikeskuse andmed ja Tuleva arvutused on 2024. aasta aprilli lõpu seisuga.

Uusi kogujaid lisandub järjekindlalt mõõdukas tempos

Tulevas kogub oma teist või kolmandat sammast juba üle 70 000 inimese, aga suurem osa Eesti inimesi pole meist veel kuulnudki. Seepärast otsime järjest uusi võimalusi, et jõuda inimesteni, kelle sõbrad veel Tulevas ei kogu. Samuti tahame müksata järgmist sammu astuma neid, kes on juba huvi tundnud.

Seni oleme kasutanud Meta erinevaid platvorme (ennekõike Facebooki) oma blogipostituste tasuta ja makstud levitamiseks. Viimase aasta jooksul oleme ka teisi kanaleid katsetanud selleks, et mitte liialt ühest sõltuda. Näiteks sõlmisime Delfi Ärilehega kokkuleppe nende Investeeri portaali toetamiseks, lõime Instagrami konto ning katsetame ka Postimehe online-reklaamidega.

Iga kuu teeb mitusada inimest esimese sammu: avab meil kas oma kolmanda samba, toob üle teise samba või teeb mõlemat. Muidugi tahaks, et see number oleks suurem. Meiega kogub oma teist sammast ju napilt 6% Eesti kõigist teise samba kogujatest. Kolmandat sammast kogub meiega küll kolmandik kogu turust, aga kolmanda samba turg ise on alles lapsekingades – napilt iga kuues Eesti palgasaaja tegi eelmisel aastal oma kolmandasse sambasse sissemakseid.

Graafikul on lisandunud uued kogujad kuude kaupa. Allikas: Tuleva arvutused Pensionikeskuse andmetel.

Peame siiski meeles pidama, et uute klientide leidmise kulud peame ju meie, Tulevas kogujad, ise kinni maksma. Samuti ei ole hea, kui inimesed teevad reklaami või agressiivse müügitaktika tõttu otsuse, mida nad ei ole piisavalt põhjalikult läbi mõelnud. Seepärast on ja jääb meie teavitustegevus ikka mõõdukaks. Parim reklaam on rahulolevad kogujad. Just sellepärast on uute Tuleva liitujatega rääkides alati hea kuulda, et enamiku puhul on liitumise ajendiks see, et sõber soovitas.

Finantstulemus oli väga hea

Tuleva suurem varade maht tähendab ka rohkem tulu. Esimese kuue kuuga teenisime ligi miljon eurot valitsemistasu. Peale muutuvkulude mahaarvamist jäi meil püsikulude katteks brutomarginaali 0,8 miljonit eurot ehk 66% enam kui eelmisel aastal esimese kuue kuuga.

Graafikul on Tuleva pensionifondide mahuga kaalutud keskmine jooksev tasu ja valitsemistasu ning brutomarginaal. Allikas Tuleva.

Esimesel poolaastal meie püsikulud kasvasid peamiselt palgakulu tõttu. Palgakulu kasvas ennekõike uute inimeste lisandumise tõttu. Oleme Tuleva algusest peale väga väikese tiimiga hakkama saanud, aga lisandunud kogujate arv ja varade maht ning finantsvaldkonna järjest kasvav regulatiivne keerukus on suurendanud ka meil vajadust tiimi täiskohaga töötajatega tugevdada. Ent sellegipoolest oleme endiselt oma 13 töötajaga kõige väiksema tiimiga fondivalitseja. Kuna meie tulud kasvasid kuludest oluliselt kiiremini, teenisime esimese poolaastaga korraliku ärikasumi.

Nagu alati, mõjutab puhaskasumit oluliselt meile kuuluvate Tuleva pensionifondide osakute ümberhindamine. Seekord andis osaku hinna kasv suure tüki puhaskasumile juurde, kuigi mõnikord vähendab see kasumit oluliselt. Me ei arvesta fondiosakute hinna muutust oma tegevuse hindamisel. Oleme ju Tuleva asutamisest peale liikmetega kokku leppinud, et meie omakapital on investeeritud meie pensionifondi osakutesse ja selle üles-alla kõikumised ei ole meie kontrolli all.

See aruanne ei sisalda ka tükikest meie tegevuskuludest, mis on jäänud ajalooliselt fondivalitseja emafirma ehk Tulundusühistu Tuleva kanda. Peamiselt on see tööpanuste kulu, kus ühistu annab Tuleva heaks tehtud töö eest liikmele tööpanusega liikmekapitali. Esimese poolaasta jooksul kandis ühistu neid kulusid 46 640 euro väärtuses. 

Tabelis on Tuleva Fondid AS peamised finantsnäitajad.

Huvikaitse: Finantsinspektsiooni määratud trahv ootab veel kohtulahendit

Eelmise aasta lõpus määras Finantsinspektsiooni meile trahvi teavitustegevuse eksimuste pärast. Otsustasime trahvi selle aasta alguses kohtus vaidlustada. Selle aruande kirjutamise hetkel on meil info, et kohus plaanib otsuse langetada septembris.

Aga kohtuarutelu on vaid üks osa probleemi lahendamisest. Vahepeal oleme kohtunud nii Finantsinspektsiooni kui ministeeriumite esindajatega, et arutleda pensionifondidest rääkimise probleemide üle. Me ei usu jätkuvalt, et pensionifondidest ausalt rääkimine peaks olema nii keeruline, et seda ainult advokaatide kaudu saaks teha.

Teeme nüüd väljamaksed paremaks

Kogume oma pensionikontole vara ikka selleks, et seda ühel päeval kasutama hakata. Tuleva alguses nägime kõvasti vaeva, et riik võtaks pensionivara kasutamiselt ära tarbetud piirangud. Tänaseks on need piirangud kaotatud ja ligi 50 000 Eesti inimest, kes on jõudnud viimase nelja aastaga eelpensioni ikka, on saanud oma teise samba vara kasutusele võtta nii, nagu nad ise seda soovivad.

Pensionivara kasutamise otsus on sama oluline, kui selle kogumise otsus ja valikute rohkus ei pruugi alati viia inimese jaoks parima tulemuseni. Eelmisel aastal võtsid pensionieas kogujad oma pensionikontolt välja ühekordse väljamaksena ligi 70 miljonit eurot, tasudes sellelt ligi seitse miljonit eurot tulumaksu. Meie meelest on see kogujate jaoks tarbetult suur kulu.

Me oleme üsna kindlad, et enamus inimesi ei võtnud raha välja selleks, et see kohe ära kulutada. Tõenäoliselt suunasid nad raha pangadeposiiti või mujale ja plaanivad seda kasutada vähehaaval üle pikkade aastate. Raha võtsid nad fondipensioni asemel ühekorraga välja lihtsalt selleks, see lõpuks “oma kätte” saada.

Meie ees seisab proovikivi, kuidas saame aidata teise ja kolmanda samba kogujatel mõista, et pensionivara kasutamiseks ei pea seda kandma oma pangakontole seisma ja maksma selle eest tulumaksu. Regulaarsed väljamaksed sammastest on ju tulumaksuvabad. 65-aastane Eesti inimene saab niimoodi oma pensionisammastest 19 aasta jooksul tõenäoliselt viiendiku või isegi kaks korda rohkem raha kätte, kui seda ühekorraga välja võttes ja seda kasvõi panga hoiusele pannes.

Graafik võrdleb, kui palju raha saab koguja, kui ta võtab kogu summa välja ühekordse väljamaksena ja paneb selle 3,5% tootlusega hoiusele, kasutades igal aastal 19 aasta jooksul vaid osa sellest. Võrdluseks on fondipensioni ehk regulaarsete väljamaksete valik, mille aastane tootlus jääb vahemikku 3,5% kuni 10%.

Tegime juunis väljamaksete arendustöödega algust ja loodame juba lähikuudel esimese versiooniga avalikkusesse tulla. Samas on see alles pikema töö esimene etapp. Kui sina, sinu sugulane, kolleeg või tuttav on just jõudmas kohta, kus nad plaanivad kogutud pensionivara kasutama hakata, suuna nad meie juurde. Nii õpime kõige kiiremini, mis on kogujate jaoks tähtis.

Head kogumist!

Tõnu Pekk
Tuleva Fondid AS juhatuse liige ja fondijuht

Tuleva ühistu, Tuleva Fondid AS ja pensionifondide auditeeritud aruanded leiad siit.

(1) Pensionifondide omamoodi regulatsiooni tõttu peab meie teise samba fondide valitsemistasu katma nii depootasu kui tagatisfondi tasu. Kolmandas sambas makstakse depootasu otse fondi arvelt ja tagatisfondi tasu puudub. Koguja jaoks ei ole tegelikult vahet, sest mõlemal juhul kajastuvad kõik kulud fondi jooksvate tasude määras. Seepärast tasubki fondi puhul alati vaadata jooksvaid tasusid.

(2) Avalduse sissemakse tõstmiseks või langetamiseks saad teha tegelikult igal ajal ka pärast novembrit. Lihtsalt kui tahad, et sinu II samba sissemakse tõuseks uue aasta algusest, siis tuleb avalduse ära teha enne novembri lõppu. Hiljem tehtud avaldused jõustuvad alles 2026. aasta alguses.

(3) Seda, et maailma aktsiaturgude pikaajaline tootlus on järjekindlalt ületanud inflatsiooni, leiavad täna ühe kõige põhjalikuma väärtpaberiturgude andmebaasi loojad, London Business Schooli professorid Dimson, Marsh ja Staunton. Nende andmebaasi iga-aastane kokkuvõte on kättesaadav siin. 

(4) Võlakirjad on teise sõnaga fikseeritud tootlusmääraga väärtpaberid, mille hind tõuseb kui intressimäärad langevad ja vastupidi.