Tuleva poolaasta aruanne 2026

Kolm aastat tagasi seadsime endale sihi: aitame 100 000 inimesel jõuda sihikindla kogumiseni. Sellest ajast on sihikindlate kogujate arv Tulevas enam kui kolmekordistunud. Meiega koos kogub sihikindlalt või on sellele väga lähedal juba ligi 40 000 inimest. Kõik nad võivad end põhjendatult investoriks kutsuda.

Numbrites nägi meie esimene poolaasta välja nii:

• Sihikindlaid kogujaid oli juuni lõpus 13 317, kolm aastat tagasi oli neid ligikaudu 4000. Veel 26 297 inimest on astunud vähemalt ühe suure sammu sihikindluse suunas.
• Juuni lõpus oli Tuleva pensionifondides ligi 1,7 miljardit eurot, viiendiku võrra rohkem kui eelmise aasta lõpus.
• Kuue kuuga tegime kogujatena II ja III samba fondidesse 85,7 miljonit eurot sissemakseid ning veebruaris alustanud Täiendavasse Kogumisfondi lisaks 11,3 miljonit (1).
• Juuni lõpu seisuga kogus Tulevas 85 745 inimest ja viimase poolaasta jooksul liitus meiega 3425 uut kogujat.

Kuidas Tuleva kasvab?

Seadsime 2023. aasta alguses Tulevale eesmärgi: 100 000 sihikindlat kogujat. Selle elluviimiseks asus tööle ka uus juhatus. Nüüdseks on Stenil, Erkol ja minul kolmeaastane ametiperiood täis saanud ja kevadel algas uus; Maria liitus juhatusega veidi rohkem kui aasta tagasi. Kolme aasta eest tööle asudes tundus meile, et eesmärk on käeulatuses. Tuleb vaid rakendada neid häid tööriistu, mida edukad kiirekasvulised ettevõtted kasutavad.

Enne 2023. aastat kasvatasime Tulevat päris piltlikult põlve otsas. Kirjutasime Kristeliga (minu abikaasa ja Tuleva ainus kasvutöötaja, seegi osalise ajaga) kirju ja blogipostitusi ning disainisime veebilehti, vajadusel ka puhkusel teises ajavööndis, kui kell näitas kolme öösel. Mari täitis korraga operatsioonide juhi, vastavuskontrolli ja vajadusel ka raamatupidaja ülesandeid.

Ometi olime kuue aastaga kasvanud nullist poole miljardi euro suuruse varade mahuni, saanud III sambas turuliidriks ja tulnud II samba reformist läbi nii, et varade maht hoopis kasvas. Osalt teadlikult, osalt vaistlikult olime kasutanud võtteid, mis tagantjärele osutusid väga tõhusaks. Kristel kirjutas Tuleva kogemuse ja hiljem tehtud uuringu põhjal uurimustöö, mida lihtsustatult võiks „Tuleva lähenemiseks” lugeda. (1)

Kui saime juurde korraliku tiimi, tundusid võimalused piiritud. Skeptilised (või lihtsalt analüütilised) sõbrad arvasid, et „teadlike inimeste” varamu on ammendatud ja nüüd peame pöörduma samade meetodite poole, mida pangad kasutavad – see on kallis ja Tuleva väärtuste säilitamine seejuures on võimatu.

Praegu tundub mulle, et õigus on olnud osaliselt mõlemal. Meil on tõepoolest vedanud: Tulevaga on liitunud palju inimesi, kes on jaganud meiega oma oskusi ning aidanud sõpradel, kolleegidel ja sotsiaalmeedia jälgijatel astuda samme, mis päriselt aitavad tulevikuks rohkem koguda ja kursil püsida. Jah, selliste inimeste arv on piiratud, ja nii peabki olema: tahaks ju, et arstid, arhitektid ja aednikud saaksid pühenduda oma erialale, mitte ei tuhniks Pensionikeskuses fondide aruannetes. Seega, pensionifondide tarkuse mõttes „teadlike” inimeste arv ongi piiratud.

Aga suurem tiim on aidanud meil rohkem ära teha. Tuleva veebis saad nüüd teha ka pensionifondist väljamakseid ja neile, kel sambad juba maksimaalselt kasutatud, on olemas Täiendav Kogumisfond. Ma usun, et just tänu kiirele arendusjõule on ligi pooled meie II samba kogujad maksemäära tõstnud, samal ajal kui turu keskmine jääb alla 20%. Jõuame rohkem leheveergudele ja saame käia esinemas nii investeerimisüritustel kui ka koolinoortele.

Kes kogub sihikindlalt?

Varade mahtu on lihtne mõõta, teame seda ju euro täpsusega iga päev. Palju raskem on öelda, mis täpselt on „sihikindel” kogumine või kui palju on „piisav”. Võiks ju proovida arvutada tagurpidi, kui palju kellelgi meist tulevikus vaja läheb, kui me enam tööl ei käi. Paraku on nii kaugele ulatuvad ennustused kasulikud peamiselt neile, kes neid ennustusi müüvad.

Seepärast panime endale lihtsa tähise. Kui sul on tehtud kaks olulist sammu: II samba maksemäär on tõstetud ja III sambasse on viimase aasta jooksul läinud vähemalt 1200 eurot ehk keskmiselt 100 eurot kuus, oled meie arvates sihikindel koguja. Kui oled teinud ühe neist sammudest, oled sihikindluse poole teel. Kui pole teinud veel kumbagi, oled kogumistee alguses.

Sihikindlate kogujate arvu kasvust veelgi olulisem on see, et tervelt 26 297 inimest on teel sihikindluse suunas, olles teinud ühe kahest suurest sammust oma säästumäära tõstmiseks.

Esimene mõtestatud samm võib olla edu alus

Juba ennist viidatud uurimistöös leidis meie kauaaegne tiimiliige Kristel, et edukas finantskäitumine ei järgne teadmiste omandamisele, vaid teadmised ja käitumine arenevad läbisegi. Tihti on just esimene, võib-olla pooljuhuslikult või sõbra pealekäimisel astutud samm see, mis tekitab soovi rohkem teada saada. Ja uued teadmised aitavad omakorda astuda järgmisi samme.

Seepärast on meie eesmärgi täitmisel ehk kõige olulisem mõõdik nende inimeste arv, kes mõne Tuleva liikmest sõbra või töökaaslase mõjul on tõstnud II samba sissemakset, pannud käima III samba püsimakse või teinud enne detsembri lõppu korraliku sissemakse III sambasse. Need sammud hakkavad juba mõne aja pärast ise järgmiste poole müksama. Näiteks siis, kui III samba sissemakselt tagastatud tulumaks kontole jõuab. Või siis, kui paar aastat kõrgema sissemaksega kogumist teeb sinu pensionikonto märksa suuremaks kui eakaaslastel.

Esimesel poolaastal tõstis II samba sissemakset 893 kogujat, mullu samal ajal 800. See on kõik muidugi ettevalmistus novembriks, kui saabuv tähtaeg annab paljudele selle vajaliku tõuke samm ära teha. Näiteks mullu novembris tegi II samba sissemakse tõstmise avalduse ligi 3000 inimest ehk rohkem kui terve ülejäänud aasta jooksul kokku.

Väga rõõmustav on jätkuvalt see, et II samba sissemakse tõstmine ei vähenda kellegi III samba kogumist. Uusi III samba püsimakseid pandi käima 5195, aasta varem 4948. III samba sissemakseid tegi esimesel poolaastal 40 066 inimest (eelmise aasta esimesel poolel 35 923).

Meie tööpõld on jätkuvalt lai: üle poole meie kogujatest pole veel kumbagi suurt sammu astunud. Nende jaoks pole lihtsalt veel saabunud hetke, mil korralik kogumine muutuks piisavalt tähtsaks või lihtsaks, et vajalikud sammud ära teha. 

Kuidas toetada rohkem inimesi nende kogumisteel?

Ma saan tihti mõnelt sõbralt tunnustust stiilis „vaatasin, et Tuleva on minu vara kasvatamisega päris hästi hakkama saanud”. Olen kindel, et sõbral on hästi läinud peamiselt sellepärast, et ta on ise teinud ära vajalikud sammud (2) ja säästab lihtsalt oluliselt rohkem kui enne Tulevasse tulekut. Aga võtan tunnustuse vastu. Kui meil on õnnestunud aidata sõbral kergitada pensionifondide igavuskilpi või hammustada läbi finantstööstuse infomüra, oleme teinud just seda, milleks Tuleva loodi.

Parim mõõdik selle kohta, kui hästi me kedagi kogumisteel toetanud oleme, on lahkujate hulk.

Esimesel poolaastal lahkus Tuleva II samba fondidest vahetustega 1% varast. Pankade fondivalitsejatel oli sama näitaja 3,8% kuni 11,6% ehk neli kuni kaksteist korda kõrgem. Suurenenud lahkujate arvu ei saa kompenseerida ägedama müügitööga ja uute klientide värbamisega, sest paratamatult saab see mäng ju ükskord otsa. Nii ei ole väike lahkujate hulk mitte ainult ilus pehme eesmärk, vaid mõistlik äriline otsus.

Siiski kogub meie juures täna alles napilt iga kümnes Eesti palgasaaja. Nendeni, kel Tulevaga veel mingit sidet pole, viib meid kolm teed (tähtsuse järjekorras):

• Sõber, sugulane või kolleeg. Enamikule meist, kes me oleme asja endale selgeks teinud ja retsepti teame, võib see teadmine tunduda nii elementaarne, et me ei teadvustagi, kui vajalik on meie väike selgitus sõbrale, kes alles infomüras kobab. Lihtne „tee see nüüd ära” võib aidata sõbra või noore sugulase teele, kus ta juba ise edasi teadmisi korjab. Kõik ei pea Excelis läbi arvutama seni, kuni vähemalt mõni usaldusväärne sõber seda teeb ja teadmist jagab.
• Ajakirjandus. Me kulutame tihti palju aega ajakirjanike küsimustele vastamisele ja selgitamisele, teades ette, et meie vastustest jõuab leheveerule vaevalt mõni lause. Loodetavasti loeb vähemalt ajakirjanik ise vastuse läbi. See on pikk tee: ühe artikliga ei muutu midagi, aga tasahaaval jõuame sinna, kus ka ajakirjanikud soovitavad kogumiseks madala kuluga indeksfondi, sest nad on ise jõudnud veendumusele, et sinna paneksid ka oma raha.
• Kõik muu: abistavad tööriistad, sotsiaalmeedia, blogid ja taskuhäälingud, üritused, kogukonnaga koostöö jne. Näiteks alles mais käisime oma telgiga Võru noorte investeerimisfestivalil, toetasime korraldamist ja esinesime Noorte Investeerimislaagris, olime kohal Investeerimisfestivalil ning mitu kollektiivi on käinud meil ka lihtsalt Tuleva kontoris külas.

Kui tahad veel rohkem koguda

Enamikule meist piisab II ja III sambast, et endale tulevikuks mõistlik kapital koguda. Meie väljamõeldud tegelane Laura kogub keskmise palgaga II ja III samba abil tõenäoliselt miljon eurot. Aga mis siis, kui sa a) tahad rohkem koguda, kui sambad võimaldavad, b) teenid tulu hoopis OÜ-sse või c) soovid koguda ka lapse nimele? Just neil põhjustel avasime veebruaris Tuleva Täiendava Kogumisfondi.

Kogumisfondi sisu on väga sarnane meie II ja III samba aktsiafondidele. Ka see on madala tasuga maailma aktsiate indeksfond (3). Erinevus on maksudes: kui pensionifondide sissemaksetelt saad tulumaksu tagasi (või II samba puhul ei peeta seda üldse kinni), siis kogumisfondi sissemaksetelt tulumaksu tagasi ei saa ja teenitud tulult tuleb tulevikus tasuda tulumaks nii, nagu iga teisegi väärtpaberi puhul.

Algus on olnud jõuline: märkimisperioodil usaldas 1567 inimest fondile kokku 5,4 miljonit eurot. (4) Veebruaris lisandus 1,4 miljonit, märtsist maini laekus 0,6 kuni 0,9 miljonit kuus ning juunis kasvasid sissemaksed 2 miljonini – just siis, kui avasime fondi ka osaühingutele investeerimiseks.

Nüüd saab ka lapsele koguda

Lapsele kogumise võimalust on osa meie kogujatest järjepidevalt küsinud, sest head lahendust turul pole: pankade koolifondid põimivad kogumise kindlustusega ja võtavad selle eest kõrget tasu. Kasvukonto pakub aga liiga laia valikut. Alates 28. juulist saab iga lapsevanem avada oma lapsele Täiendava Kogumisfondi konto. Sissemaksed käivad lapse arvelduskontolt ja väljamaksed ainult sinna tagasi.

Kaalusime ka lihtsamat teed, kus vanem avab konto enda nimel ja märgib selle mõttes lapse omaks. See aitab vältida riski, et kui 18. sünnipäeva puhul konto käsutusõigus automaatselt lapsele üle läheb, võib laps kogutud vara mõtlemata ära kulutada. Aga niimoodi riske vältides loome hoopis uusi riske, mis lahutusega võivad kaasneda ning maksame tarbetult palju makse. Nimelt jääb siis kasutamata lapse enda 8400 euro suurune tulumaksuvaba miinimum, mis võib tuhandetesse eurodesse ulatuda (5).

Parem tegeleme selle riskiga otse, koos lapse endaga ja soovitavalt enne 18-nda sünnipäeva saabumist. Rahatarkus levib ikka ennekõike pere kaudu ja algab sellest, et rahaasjadest tuleb rääkida. Saame sellel teel üksteist toetada ja õppida.

Veel tahame, et lapsele saaksid otse kogumisfondi kingituse teha ka vanavanemad või teised lähedased. Selleks peame veidi muutma fondi tingimusi – plaanime selle sügiseks tehtud saada. 

Madalate tasude aluseks on madalad kulud

Ühistu teenis esimese poolaastaga fondivalitsejalt litsentsitasu ligi 380 000 eurot ja liitumistasusid ligi 38 000 eurot ning fondivalitseja ärikasum oli veidi üle 215 000 euro. Kokku teenis ühistu fondide haldamisest poole aastaga pea 633 000 eurot. Sellele lisandub investeerimistulu meile kuuluvate Tuleva pensionifondide osakute hinna muutusest (ligi 1 054 600 eurot) ja maha lähevad ühistu kulud (ligi 92 250 eurot). (6)

Pikas plaanis saavad meie fondide tasud olla madalad ainult siis, kui kulud on madalad. Kui tasu ei kata ettevõtte kulusid, vajalikke kasvuinvesteeringuid ja omanike kapitali tootlust, maksab koguja vahe varem või hiljem kinni kõrgema tasu näol.

Meie tasud katavad nii kulud, kasvuinvesteeringud kui ka omaniku tulu, sest meie kulud on pankade fondivalitsejatega võrreldes väga madalad. Tulevas on üle 17% Eesti II ja III samba pensionifondide varadest, aga meie kanda on vaid umbes 8% kõigi fondivalitsejate kuludest.

Kulusid saab kõige paremini kontrollida siis, teed asjad ise, mitte ei osta teenust väljast sisse. Võtsime aasta alguses koos depoopanga vahetusega üle fondide administreerimise: puhasväärtuse arvutuse, maksed, Finantsinspektsiooni aruanded ja raamatupidamise. Tänaseks on enamik neist tegevustest meil automatiseeritud.

Siin ei saa muidugi mööda tehisintellekti abist. Oleme kogu tiimiga võtnud kasutusele Claude Code’i ja teeme suure osa tööst ühises GitHubi repos. AI ei tee meist kõigist arendajaid (loe minu katsest Tuleva sprindil AI abil arendajana osaleda), küll aga annab kõigile tööriistad, mis varem olid ainult arendajate käsutuses, ja aitab oma tööd paremini ning tulemuslikumalt teha. 

..

Meie missioon on ikka sama: 100 000 sihikindlat kogujat. Olen üsna kindel, et me selleni jõuame, kuigi ei tea, millal täpselt. Sama oluline kui eesmärk on viis, kuidas me selleni jõuame: madalad kulud ja tasud, null infomüra ja ainult head fondid.

Sihikindlust meile kõigile!

Tõnu

(1) Vanas maailmas võib seda uurimustööd lausa meie „secret source’iks” lugeda, mida Coca-Cola sugused ettevõtted kiivalt patentidega varjavad. Kopeeri need üheksa põhimõtet, anna AI-le ette ja veebilehed ja kirjad valmivad ning inimesed ei pea enam pankade arutus infomüras ragistama. Oleks ju tore! Mulle päriselt ka meeldib, kui Swedbank või LHV meie kasutatud väljendeid ja tekste oma kirjades kasutavad. Meie äri õnneks ja Eesti inimeste kahjuks see siiski sumbub kõikide muude risti-vastupidi meetoditele, mida pangad kasutavad.

(2) Kogub madala kuluga aktsiafondis, tõstis II samba sissemakset ja paneb maksimumi III sambasse.

(3) Tähelepanelik lugeja näeb, et Kogumisfondi portfell erineb veidi näiteks Tuleva III Samba Pensionifondi omast. See tuleneb seaduse piirangutest, mis on Kogumisfondil teistsugused kui pensionifondil. Kuigi look-through põhimõttel koosneb Kogumisfond samuti veidi enam kui 2000 maailma suurima börsiettevõtte aktsiatest, ostame neid veidi suurema arvu ja erinevate fondivalitsejate fondide kaudu, sest seadus ei luba kasutada ainult ühe fondivalitseja fonde.

(4) Kogumisfondi puhul on täna veel raske eristada, kui palju sinna laekunud sissemaksetest on uus sääst ja kui palju olemasolevate säästude ületoomine. Seepärast me ei loe Kogumisfondi sissemakseid veel regulaarseks säästuks.

(5) Näidisarvutuse eeldused: sissemakse 80 eurot kuus sünnist kuni 18. eluaastani, aktsiaturu tootlus 7% aastas (maailma aktsiaturu ajalooline keskmine), fondi tasu arvestatud. Sissemakseid kokku 17 280 eurot, tootlust umbes 16 000 eurot. Maksuvõit tekib sellest, et müügil maksustatakse ainult kasum ja laps saab kasutada oma tulumaksuvaba miinimumi. Kui laps teeb väljamakse kahe aasta jooksul, saab ta kogu teenitud tulu maksuvabalt ehk säästab tänase 22% tulumaksu määra juures üle 3500 euro. Oluline on muidugi lisada, et mineviku tootlus ei taga sarnast tootlust tulevikus.

(6) Tuleva majandustulemused täpsemalt allolevas tabelis:

* See tähendab peamiselt meile kuuluvate pensionifondi osakute ümberhindluse tulu või kulu.

** Finantsprognoosis ja eelarve koostamisel oleme konservatiivsed ja arvestame maailma aktsiaturu tootluseks 0%, sest turud võivad kõikuda.