Hea Tuleva liige! Lõppenud poolaastat jäävad paljud kindlasti meenutama ühe veidramana meie elus. Ootamatust majandusseisakust tingitud paanika väärtpaberiturgudel tuletas meelde, et aktsiate hinnad võivad tõepoolest nii tõusta kui ka langeda. Kuigi poolaasta arvestuses alanesid aktsiahinnad maailmaturul keskmiselt vaid veidi üle 6%, jõudsid aktsiahinnad veebruari keskelt märtsi lõpuni kukkuda keskmiselt lausa kolmandiku võrra.
Teisest küljest meenutas nähtamatu viirus tõsiasja, et ainult kapitali peale lootma jääda ei saa. Kriisist aitasid meid üle nii paljude meditsiini- ja päästetöötajate ennastohverdav töö kui ka head perekondlikud suhted. Raha kogumine tulevikuks on ikka ainult üks paljudest vahenditest, millega püüame ennast kindlustada elu keerdkäikude vastu. Raha ei garanteeri, et meil tulevikus probleeme ei teki, küll aga on üsna tõenäoline, et tulevikus on kergem hakkama saada neil, kel on veidi kapitali kõrvale pandud.
Pensionifondide tulemused
Meie pensionifondid tegid ka sel poolaastal seda, mida nad pidid tegema: teenisid maailmaturu keskmist tootlust. Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi osaku väärtus langes 4%. See on veidi vähem kui maailma aktsiaturgude 6% langus. Me teise samba fond ei ole täna veel 100% aktsiates, veidi üle viiendiku on maailma valitsuste võlakirjades, mille hind on viimasel poolaastal tõusnud. 100% aktsiatele läheme üle kolme aasta jooksul.
Tuleva III Samba Pensionifondi osaku hind jäljendas üsna täpselt maailmaturgu ja langes 6%.
Seevastu Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondi osaku hind tõusis poolaastaga ligi 2%. Seda juhtub tihti, et riskivabade võlakirjade hinnad tõusevad kriisi ajal. Paraku on sellel kaitsel ka oma hind – riskivabad võlakirjad ei paku ettevaatavalt enam mingisugustki tootlust. Riskivaba tootlust ei ole olemas ja seetõttu koguvad Tuleva asutajad oma pensioni ikka aktsiates. Neil, kellel pensioniiga lähenemas, on mõistlik osa varast võlakirjafondi suunata. Sinu portfelli oodatav tootlus küll langeb, aga kõikumised on ka väiksemad. Kui pikaajalisel kogumisel ei ole kõikumine probleem, võib pensioniea saabudes olla ebameeldiv, kui pensionisamba väljavõtmise hetkel on selle väärtus aktsiaturu kukkumise tõttu oodatust madalam.
Meie tagasihoidlik eesmärk teenida turu keskmist tootlust ei ole tegelikult sugugi tagasihoidlik. Andmed investeerimisfondide maailmast näitavad tuima järjekindlusega, et ligikaudu 90% aktiivselt juhitud fonde ei suuda turu keskmisest paremat tulemust saada – seda nii headel kui ka halbadel aegadel. Viimane turulangus kinnitas sedasama – ka selles languses jäi enamik aktiivselt juhitud fonde turu keskmisele alla. Nii on turu keskmisele lähedane tulemus tegelikult maailma parimate seas.
Kes suudab kursil püsida
Eduka kogumise aluseks on see, et püsime kursil nii headel kui ka halbadel aegadel. See tähendab, et me ei lase ennast kõigutada hirmutavatel ajalehepealkirjadel või mõnd eriti head investeerimisvõimalust pakkuval müügimehel, vaid teeme korrapäraseid sissemakseid nii siis, kui turud tõusevad, kui ka siis, kui nad langevad. Nii tagame endale pika aja jooksul tulemuse, mis ei jää oluliselt alla maailmaturu keskmisele tootlusele.
Tuleva kolmandas sambas kogujad tegid 48% kogu Eesti pensionifondide turu uutest sissemaksetest
Suurem osa kogujaid püsisid kogu kriisi ajal ilusasti kursil. Tuleva fondidest lahkus esimese poolaasta jooksul 216 inimest – see on napilt 1,7% kogujate üldarvust (1). Ülejäänud 98,3% jätkasid meiega. Veelgi enam, viimase poolaasta jooksul alustas üle 2000 inimese kogumist kolmandasse sambasse, suurendades niimoodi oluliselt oma säästumäära.
Turulangus pani paraku aktiivsemalt tegutsema pankadest fondivalitsejate müügiarmeed. Pensionikeskuse andmed näitavad, et neil õnnestus veebruari ja märtsi jooksul veenda ümber 60 inimest, kes olid küll juba otsustanud oma teise samba Tulevasse tuua, aga kelle vahetusavaldus ei olnud veel jõustunud. Need inimesed katkestasid oma vahetusavalduse ning nende teine sammas ei alustanud maikuud madalate kuludega Tuleva fondis.
Enamik nendest inimestest oli teinud iseseisvalt oma eale vastava mõistliku valiku: koguda madala kuluga maksimaalse aktsiate osakaaluga fondis. Paraku jätkavad need inimesed nüüd rohkem kui kaks korda kõrgema tasu maksmist fondides, mis hoiavad väga suure osa nende pensionivarast nullintressiga võlakirjades või pangadeposiidis. On väga tõenäoline, et pika aja jooksul saavad need inimesed oma kogutud rahast vähem kasu (2).
Tihti ei saa inimeste kehva finantskäitumist selgitada sellega, et nad ise ei suuda oma eluks vajalikke investeerimisotsuseid teha. Probleem on enamasti ikka selles, et suurte ressurssidega finantssektor hirmutab ja ajab inimesi mõistlike otsuste tegemise asemel segadusse. Või kasutab hoopis väljapressimistaktikaid, sidudes näiteks fondi valiku soodsama laenuotsusega.
Finantsinspektsioon on viimasel ajal tõsisema tähelepanu alla võtnud viisid, kuidas fondivalitsejad pensionifondidest räägivad. Eelmise aasta lõpus andis inspektsioon välja selgituse, kus manitses fondivalitsejaid mitte hämama fondide kuludest rääkides. Tänaseks on ka pensionikeskus oma veebilehe ümber teinud selliselt, et koguja saaks selget infot tema makstavate tasude kohta. Kevadel trahvis inspektsioon Luminori panga fondivalitsejat valeinfo esitamise eest fondi tasude arvestamisel. Loodetavasti võetakse ka fondivalitsejate müügipraktikad edaspidi tähelepaneliku valve alla.
Tuleva kasvab
Kogujate arv meie teise ja kolmanda samba fondides kasvas ka esimesel poolaastal. Teise samba fondidesse lisandus 3317 uut kogujat, nendest 1716 tegid ise avalduse ja 1601 loositi. Kolmandas sambas alustas kogumist 2103 inimest.
Kokku kogus juuni lõpu seisuga Tuleva pensionifondides 21 222 inimest. Sealhulgas 19 122 inimest kogub meie teise samba fondides (nende seas omakorda 13 347 on Tuleva fondi valinud ise Tuleva kodulehel või internetipangas ning 5775 inimesele on Tuleva fondi loosiga valinud riik). 5938 inimest oli alustanud kogumist meie kolmanda samba fondis.
Meie kolmanda samba fondi kogujate arvu kasv teeb eriti rõõmu. Selle aasta esimese kuue kuu jooksul alustas Eestis kolmanda samba pensionifondi kogumist 2587 inimest, kellest 1704 ehk 65% tegid seda Tulevas. Kuna pensionisambad on enamiku inimeste peamine pikaajaline finantsvara, võib eeldada, et paljudele oli Tuleva kolmanda samba fond üldse esimene pikaajaline sääst teise samba kõrval.
Kolmandasse sambasse ei lähe maksed automaatselt ja seetõttu ei piisa raha kogumiseks ainult samba avamisest, vaid sinna tuleb ka raha regulaarselt sisse maksta. Selles vallas on Tuleva kolmanda samba pensionifondi kogujad olnud tüüpilisest pangakliendist tublimad. Kuigi meie kogujate arv moodustab juuni lõpu seisuga 13% kolmanda samba pensionifondides kogujate arvust, tegid uusi sissemakseid meie kogujad 48% kogu pensionifondide turu mahust (3).
Kolmas sammas on enamikule Eestis palgatulu teenivatele inimestele mõistlik valik mis tahes muude säästmisvõimaluste ees. Seejuures ei ole oluline, kas kogud pensioniks, lapse tulevikuks või mõne suure unistuse täitmiseks – kolmas sammas on paindlik pikaajalise kogumise viis, mis lubab sul vajaduse korral raha ka varem välja võtta.
Seadusemuudatused
Alates juulist peatas riik veidi enam kui aastaks omapoolsed sissemaksed teise sambasse. Kogujatele see olulisi muutusi kaasa ei too, kuna meie enda palgast sissemaksed jätkuvad ning riik on lubanud „laenatud“ raha ka paari aasta pärast meie pensionikontole sisse maksta.
Olulisem muudatus kogumispensionide süsteemis ootab Riigikohtu lahendit. Selles Riigikogus vastu võetud seaduses on üks väga oluline muudatus: seaduse jõustumisel kaob pensioniikka jõudnul ära kohustus sõlmida teise samba vara kasutamiseks pensionileping kindlustusseltsiga. Tuleva liikmed on selle muudatuse eest juba mitu aastat võidelnud. Tänaseks on väljamaksete piirangute kõrvaldamisel kõigi peamiste erakondade toetus.
Ülejäänud olulised muudatused on kas ebaselge mõjuga (võimalus koguda teise samba pensioni ka investeerimiskontole) või tarbetud (võimalus teisest sambast enne pensioniea saabumist lahkuda). Kahjuks on just need viimased kaks muudatust viinud selleni, et president pole seadust välja kuulutanud, ning see seab ohtu ka väljamaksete piirangute kaotamise alates 2021. aasta algusest. Seepärast tuleks täna inimesele, kes on jõudnud pensioniikka ja tahab teise sambasse kogunenud raha kasutama hakata, soovitada sellega veidi oodata, kuni Riigikohus või Riigikogu lõpuks ometi tarbetud piirangud väljamaksetelt ära kaotab.
Meil, kes me Tulevas oma teist ja kolmandat sammast kogume, pole vaja midagi teha. Kui su sõber või kolleeg küsib nõu, siis soovita nii:
- Tee oma teine sammas korda ja hoolitse, et see oleks madalate kulude ja maksimaalse aktsiariskiga indeksifondis. Kui teed avalduse enne 31. juuli südaööd, siis jõuab su teine sammas valitud fondi juba septembri algusest.
- Pane 15% oma brutosissetulekust kolmandasse sambasse. Jälle loomulikult madalad kulud, maksimaalne aktsiarisk, indeksifond. Sel aastal tehtud sissemaksetelt annab riik sulle tulumaksu juba kevadel tagasi.
Kui sõber on need sammud astunud, siis säästab ta juba 21% oma palgast. Kui varakult alustada, on tal üsna hea šanss pensioniks miljon koguda.
Tuleva fondivalitseja ja pensionifondide poolaastaaruanded on täispikkuses siin. Samast leiad ka eelmiste aastate aruanded.
Head suve jätku!
Tõnu Pekk
Tuleva Fondid AS fondijuht ja juhatuse liige
(1) Ma arvestan siin kogujatena inimesi, kes on ise avalduse teinud Tulevas kogumise alustamiseks. Riik loosib lotoga meie fondidesse veel üle 3000 inimese aastas.
(2) Morningstar Inc. Fund fees predict future success of failure.
(3) Pensionikeskuse andmed ja Tuleva arvutused.
