Kuidas koguda raha 20ndates, 30ndates, 40ndates ja 50ndates eluaastates?

Uuendasime ühe enim-loetud artikli Tuleva blogi arhiivist, mis sündis 2016. aasta augustis Tuleva liige Mardi ideel ja 75 liikme soovil.

Küsisin meie liikmete Facebooki grupis, millest võiks rääkida mu järgmine blogipostitus. Kui Tuleva liige Mart soovitas kirjutada sellest, mis kogumisotsuseid peaksid tegema erinevas vanuses inimesed, olin kimbatuses.

Kuidas saan mina nõu anda, kui mul endal pole selget säästuplaani ja ma pole kunagi pidanud Excelis isiklike sissetulekute ning väljaminekute arvestust?

Majandusinimestele meeldib teeselda, et inimesed on robotlikult käituvad econ-id, kes arvutavad külmalt iga liigutuse riski-tulu suhet. Aga me oleme hoopis lapergused elus olevused muutuvate vajaduste ja püüdlustega. Elu on selline asi, mille vastu ei kindlusta ükski investeerimistoode ega kindlustuspoliis. Sellega peab lihtsalt leppima. See peaks ühtlasi lohutama kõiki neid, keda nõelab süütunne iga kord, kui hetkeaje kulutused ja igerikud säästud ennast meelde tuletavad.

Nagu elu ise, on raha kogumine mõistuse ja tunnete, tulevikuplaanide ja üllatuste surmani jätkuv tasakaalumäng. Tasakaalupunkt on heitlik ja igaühel erinevas kohas. Pakun välja mõned mõttekäigud, mis võibolla aitavad sul sellele läheneda.

Säästmine ja investeerimine on põhimõtteliselt lihtne. Tulemuse määrab see, millal ja kui palju raha sa säästad ja kui palju su investeering aja jooksul tulu teenib. Millist tulemust vaja on, sõltub omakorda sellest, mille jaoks sa raha kogud. Kui kogud pensioniks, on sul tõenäoliselt tarvis, et enam-vähem kindel summa hakkaks kord kuus kontole laekuma – siin oleks kõrget tootlust taga ajades suuri riske võtta ohtlik. Uue auto jaoks kogumine on ehk paindlikum: kui investeering teenis hästi, ostad ägeda auto. Kui ei läinud nii hästi, siis tagasihoidlikuma. Läks päris halvasti? Pole viga, sõidad edasi bussiga.

Seega, esimene asi: parem on, kui sul on siht silme ees. Siis tead, kas ja kui suurt kaotust saad endale lubada. Siin on kaks mõõdet: kui pika aja pärast see sündmus (tööl käimise lõpetamine, auto-ost, reis) kätte peaks jõudma; ja kui suur katastroof on sinu jaoks see, kui sa ikkagi eesmärgini ei jõua. Kõrget tootlust pakkuvad investeerimisvõimalused kannavad üldiselt ka suurema kaotuse riski. Mida pikaajalisem on investeering, seda rohkem on sul aega oodata, et negatiivne tootlus positiivseks pöörduks.

Kui oled 20ndates aastates: kingi endale midagi vahvat

Kujutle korraks, milline sa näed välja 65-aastaselt. Millest see 65-aastane unistab? Mida ta kahetseb? Kes kaval on, teeb just vahetult pärast ülikooli lõppu iseenda vanemale versioonile suure kingituse, alustades säästmisega kohe.

Puhas matemaatika ütleb, et noorelt alustades on kõige tähtsam küsimus, kui palju sa säästad. Tootlus on teisejärguline. Peites kasvõi madratsisse iga kuu 100 eurot juurde, koguneb 10 aastaga rohkem raha kui 50 eurot kuus teeniks 10%-lise aastatootlusega. Ja kui siis 10 aasta pärast investeerid kogutud summa kuni pensionini tagasihoidliku 3%lise tootlusega aastas, on sul pensioniks olemas raha näiteks päris vahva ümbermaailmareisi jaoks.

“Säästma hakkan siis, kui sissetulekud kasvavad,” mõtled sa. Vean kihla, et su kulud kasvavad ka. Sul ei ole täna veel palju püsikulusid – näiteks koolis käiv laps, toetust vajav haige ema või isa, ühiskondliku positsiooniga kaasnev kohustus juua kallist veini. Hea eesmärgi nimel saaksid praegu kasvõi pool aastat vanaema sohval magada ja üüriraha kõrvale panna.

Kui sa oma pensionärist “mina” endale ikka silme ette manada ei suuda, leia mõni tore vahe-eesmärk. Näiteks pärast mõne-aastast töölkäimist üks vaba aasta või oma kodu sissemakse. Liitu mõne investeerimishuvilise seltskonnaga – näiteks Investeerimisklubi või Naisinvestorite klubi.

Kui huvi on, siis täna on õige aeg nautida mängu võlu – saad väikeste summadega investeerides rohkem riskida, sest sul on pensionini aega ja sinu vahe-eesmärgid on paindlikud: kui tootlus on negatiivne, ostad korteri hiljem või reisid Havanna asemel Vilniusesse. 27-aastane õpetajast investor Kristi Saare on kirjutanud alustamiseks väga hea ülevaate.

Üks lihtne, aga tähtis asi veel. Kui sa käid juba tööl, läheb 6% sinu palgast II samba pensionifondi. Elu jooksul maksad pensionifondi suure summa ja sellest saab oluline osa sinu varast – enamiku inimeste jaoks, muide, kõige suurem osa. Kui sa esimest korda tööle asudes pensionile mõelda ei viitsinud, läheb sinu raha praegu loosiga valitud fondi. Loe, kas sa peaksid valima sobivama pensionifondi –  vahetus ise võtab 5 minutit ja ei maksa sulle midagi. Ühel päeval ütled endale aitäh.

Kui oled 30ndates ja 40ndates aastates: ära lase teistel enda eest otsustada

Elu keskel toimub järjest suurem osa sinu säästmisest rohkem või vähem automaatselt. Keegi võtab su arvelt maha korterilaenumakse, keegi arvestab II pensionisamba makse, võibolla oled juba hakanud koguma III sambasse või lapse koolifondi jne.

Sellistel asjadel nagu oma kodu või lapsed on tugev emotsionaalne laeng – ole ettevaatlik, et see sinu mõtteteravust ei ohustaks. “Ma vaatan, et teil lapsele kogumiskontot polegi veel tehtud?!” kergitab kulmu panga müügiesindaja, kelle visiitkaardil on ametiks märgitud “investeerimisnõustaja”. Sina kuuled: “Ma olen halb lapsevanem!”. Tema mõtleb: “Las ma muundan su väärtusetu vara väärtuslikeks vahendustasudeks!” (1)

Loe, miks Tulevas töötavad emad ja isad koolifondidest eemale hoiavad. Kuula ka Investeerimisraadio podcasti laste jaoks raha kogumisest.

Kui see pole su töö või hobi, ei jõua sa iga päev säästmisest ja investeerimisest mõelda. Aga tee endale selgeks, kuidas kujuneb sinu pension, millised laenud-liisingud ja investeeringud sul on ning kui suured kulud nendega kaasnevad. Kui keegi teine teeb sinu raha-otsuseid sinu eest, on tõenäoline, et need otsused on kasulikumad talle kui sulle.

Keskikka jõudes on inimeste vajadused ja võimalused nii erinevad, et soovitusi, mis kõiki kõnetaksid, on võimatu anda. Paar asja siiski:

Esiteks, vaata oma rahakotti tervikuna. Kui sinu sissetulekud ületavad kulutusi, on võibolla enne investeerimisvõimaluste otsimist mõistlik kaaluda kodulaenu tagasimaksmist varem kui leping nõuab? Kui sul on plaan 10 aasta pärast osta iseseisvuvale lapsele korter, siis võibolla tasub täna ühisrahastusportaali kaudu kinnisvarasse investeerimise asemel see korter kohe ära osta ja üüritulu teenima panna?

Kui sul on kogunenud tarbimislaene või krediitkaardivõlg, lahenda see jama esmalt ja jõuliselt – vajadusel müü näiteks auto maha, pane suvila airbnb vahendusel üürile ja otsi ajutine lisatöö.

Teiseks, nüüd on viimane aeg riskide hajutamiseks. Kui säästad regulaarselt kindla summa ja eesmärk on koguda raha pikaks ajaks, oleks mõistlik suunata maksed kõrgema oodatava tulususega varaklassi nagu näiteks aktsiad. Peaasi, et siin kõik panused ühele kaardile ei satuks. Väärtpaberiportfelli diversifitseerimise vajadusest räägitakse palju. Ka 100 erinevat laenu või 15 kinnisvarainvesteeringut Eesti ühisrahastusportaalides või 10 ingel-investeeringut tehnoloogia-idufirmadesse ei ole hajutatud portfell. Viimased on huvitavad võimalused rahapaigutuseks, aga igaüks neist on riskide vaatenurgast ainult üht tüüpi investeering.

Kolmandaks, vaata üle oma II sammas. Kõigis Eesti pensionifondides on riskid hästi hajutatud: seda nõuab seadus. Erinevused on lähenemises investeerimisele, riskiastmes ja sellest tulenevalt oodatavas tootluses ning kuludes, mis elu vältel mõjutavad sulle koguneva vara suurust märkimisväärselt. Niisiis vali fond, mis ei suuna suurt osa sinu varast valitsemistasuna müügikuludeks ja emafirma kasumiks ning sobib sinu vanuse ja riskiprofiiliga.

Mis teha, kui pension on ukse ees ja säästudest ei piisa?

Kui oled juba 50ndat juubelit tähistanud, aga vanatädilt suurt pärandust ei tulnud ja oma loodud idufirmat pole ka Google ära ostnud, oled enamuse seas. Nüüd võiks eesmärgid üle vaadata.

Täna on sobiv moment ümber hinnata investeerimisportfelli riskid ja arvutada pensioniks kogunemas olev vara igakuiseks oodatavaks pensionimakseks. See võib olla kainestav – näiteks 100 000st on raske rohkem kui 400 – 500 eurot kuus välja pigistada. Aga mis siis, kui sinu senised säästud on pigem 10 000 euro suurusjärgus või vähemgi?

Ole rahulik. Psühholoogidele on teada probleem, et meeleheitel inimesed muutuvad mänguriteks. Mina sinu asemel ei tormaks otsima võluvitsa, mis pisikese pensionikonto mõne aastaga külluseallikaks moondaks. Võibolla leiaksidki sellise vitsa, aga suur on tõenäosus, et see paneb hoopis su vähesedki säästud nagu nõiaväel haihtuma.

Mida sa võiksid teha? Esiteks, kohenda oma ootusi ja vähenda otsustavalt püsikulusid juba täna. Näiteks: müü pere-elamu niipea, kui lapsed suureks saavad, ja osta poole väiksem, ühele-kahele inimesele sobilik mõnus kodu. Saad kohe üsna suure portsu raha, mille jõuad veel pensioniks mõistliku tootlusega teenima panna. Kui sa müüa ei raatsi, üüri lastetoad või teine korrus välja.

Teiseks, valmistu oma tööea pikendamiseks. Otto van Bismarcki Saksamaa andis esimesena maailmas üle 70-aastastele õiguse pensionile jääda alles 19. sajandi lõpus – tol ajal elaski suurem osa inimesi umbes nii kaua. Täna loodame pikemat eluiga, aga kaasaja teadlased on tähele pannud, et pensionile jäämine on hoopis tervisele ohtlik. Kui sul pole just unistust kirjutada vanaduspõlves viie-osaline romaan, on võibolla sund ennast tööl käimisega vormis hoida sulle saatuse kingitus?

___
Tuleva sündis kodanikualgatusel: meie eesmärgiks on teha meile endile kättesaadavaks paremad tingimused oma tuleviku jaoks raha kogumiseks. Tahtsime paremaid pensionifonde – kuna pangad ei pakkunud selliseid, kuhu tahaksime oma II samba raha paigutada, käivitasime need ise. See on alles algus. Edaspidi loome ka teisi pikaajalise kogumise võimalusi. Samal ajal teeme koostööd rahandusministeeriumiga ja võitleme selle eest, et Eesti seadused kaitseksid eelkõige inimeste, mitte pankade ja kindlustusseltside tulu.

Kui sulle Tuleva eesmärgid meeldivad, kutsume ka sind Tuleva liikmeks. Koos loome endale paremaid võimalusi raha kogumiseks ja aitame riigil teha seadusi, mis aitavad Eesti inimestel targemalt säästa ja jätkusuutlikumalt investeerida.

Tutvu ja astu liikmeks

(1) http://dilbert.com/strip/1992-07-07.
#kuidaskogudaraha

Küsi Kristilt!
Liitu Tulevaga Too pension üle