Kristi lõpetas palgatöö

Kui Tuleva kogukonnajuht Kristi mulle teatas, et plaanib nüüd palgatöö lõpetada, oli mul kõigepealt hea meel, et ta saab nüüd veel rohkem Tuleva asju teha. Toimeka inimesena oli Kristi Tulevas töötamise kõrvalt veel osakoormusega õpetanud, Naisinvestorite klubi tegemisi vedanud, Investeerimisraadio saateid juhtinud, koolitanud ja raamatu kirjutanud. Aga siis tuli mulle meelde, et paraku kuulub Tuleva ka nende palgatööde hulka, millele Kristi joone alla tõmbab.

Mis seal ikka, aeg on Tuleva esimese töötajaga lahkumisintervjuu teha. Täielikult Kristi siiski Tuleva tegemisest ei taandu – ta jääb ka edasi meie ühise fondivalitseja nõukogu liikmeks.

Me oleme Kristi abiga lihvinud ka uue kogukonnajuhi tööülesannete kirjeldust. Töökuulutus tuleb kohe varsti välja. Kui tunned huvi, siis hoia silm peal meie FB lehel või anna mulle kohe oma soovist märku tonu.pekk@tuleva.ee.

Mida sa nüüd tegema hakkad?

Eks ma peangi plaani tegema, et kuidas ja mida edasi teha! Suures plaanis jätkan samamoodi, raadiosaated vajavad ikka tegemist, investeerimishuvilised koolitamist ja nõu ja jõuga aitan siin-seal erinevaid projekte.

Kui ma Tulevasse tööle tulin, sain aru, et olin ikka senimaani päris väikselt mõelnud!

Suvel plaanin kasutada vaba aega selleks, et kirjutada valmis järgmise raamatu mustand ja sügisel olen planeerinud üle mitme aasta korralikult puhata – teeme perega kaks pikemat reisi ühte ja teise maailma otsa. Olen mitu aastat vaikselt ettevõtlusega tegelenud ja pärast veidikest puhkamist plaaningi tõsisemalt ettevõtlusmaailma sukelduda.

Mida sa Tulevas õppisid?

Mul on endal kogu oma tööelu jooksul läinud tegelikult väga hästi – ma olen saanud tegeleda oluliste ja inimeste elusid ja maailma muutvate asjadega. Enda meelest olen alati ka päris suurelt mõelnud, et mida kõike võiks ära teha.

Siis kui ma Tulevasse tööle tulin, sain aru, et ma olin ikka senimaani päris väikselt mõelnud! On palju asju, mille kohta tekib meil tunne, et appi, see on nii suur ja keeruline asi ja seda ei saa kuidagi muuta või ära teha. Tuleva tegevuste põhjal saab öelda, et muidugi saab, tuleb lihtsalt leida see õige ots, kust pihta hakata!

Kui on pealehakkamist, hea idee ja hea tiim, siis on uskumatu, kui väikese ajaga saab tõeliselt suuri muudatusi läbi viia isegi nii kivistunud süsteemis, kui seda oli veel paar aastat tagasi pensionisüsteem. Jah, võib tulla tagasilööke ja võib olla frustreeriv, kui teised ei tule nii ruttu kaasa kui tahaks, aga päriselt, kõike saab teha.

Muidugi on lisaks ka lugematu hulk pisikesi oskuseid alates sellest, et kuidas keerulistest asjadest võimalikult lihtsalt rääkida, kuni selleni kuidas piiratud aja- ja inimressursiga teha asju, mida teistes ettevõtetes võib teha kümnepealine tiim.

Kuidas sinu arvates on Tuleva liikmeks astujad kahe ja poole aasta jooksul muutunud?

Ma ei ütleks, et Tuleva on veel mainstream, sest on väga palju inimesi, kes ei ole meist veel kuulnudki. Küll aga on meieni jõudnud üha rohkem inimesi, kellel on Tulevat väga vaja ja see teeb meele rõõmsaks. Esimene liitujate ring olid suuresti finantsteadlikud, investeerimishuvilised ja tõenäolisemalt suurema palgaga. Nemad oleksid saanud oma rahaasjadega ja pensioni kindlustamisega hakkama nii või naa ka ilma Tulevata, sest neil oli suuresti olemas huvi ja oskused, et oma rahaasju juhtida.

Praegu on mul hea meel, et meie liikmete hulgas on üha rohkem inimesi, kellel ei ole olnud seda eelist, et neil tutvusringkonnas investeerimishuvilisi oleks või et nad oleks kuskilt kaudu väga head rahaasjade haldamise oskused saanud. Neile ongi Tulevat kõige rohkem vaja, sest Tuleva saab heade fondidega ja sealt kõrvalt vaikselt liikuvate seadusemuudatustega päriselt väga suure muutuse nende finantstulevikku tuua. Muutuse, mida ilma Tulevata ei oleks pruukinud juhtuda.

Mis on kõige ägedam asi, mida sa Tulevas tegid?

Eks tegelikult kõik asjad, mis me oleme teinud, on päris ägedad olnud. Kui ma Tulevasse tööle tulin, siis ju fondi veel ei olnud – esimesed kolm kuud oli päris huvitav tegutseda nii, et olime kolmekesi kontoris ja üritasime lahendada probleeme, mida ise täpselt sellel hetkel veel ette ei kujutanud.

Väga suur hulk Tulevas töötamisest on valmidus igasuguseid ideid katsetada ja olukorraga kohaneda – kuna keegi pole varem midagi sellist teinud nagu Tuleva, siis on tulnud ka igasuguseid uusi asju välja mõelda, et kuidas siis teistmoodi asju teha. Selles mõttes on Tuleva ikka väga start-up õhkkonnaga olnud.

Kindlasti äge on olnud ka teadmine, et praeguseks on tõesti igas Eesti nurgas mõni Tuleva liige. Ükskõik kus ma olen olnud ja mis teemalisel üritusel, alati on keegi tulnud uurima, mis Tulevas toimub. See on hästi palju inspiratsiooni ja julgustust andev – igapäevaselt on ju suur osa suhtlust eelkõige digitaalne, läbi kirjade ja Facebooki ja äge on päriselus ka kõikide nende inimestega kohtuda, kes nende 5200+ andmebaasis kirjas oleva liikmenumbri taga on.

Kui sa peaks kirjutama ümbrikusse kolm soovitust Tuleva uuele kogukonnajuhile, siis mis need oleks?

Esiteks – kuula, mida liikmed sulle räägivad! Nemad oskavad sageli palju paremini sõnastada ära mõned olulised murekohad või eesmärgid, millega edasi tegelema peaks.

Teiseks – kogukonnajuht on selline huvitav ametikoht, kus peadki olema valmis selleks, et igal hetkel keegi Tulevast midagi küsib, ära üllatu kui seda ka näiteks bussiga sõites juhtub 🙂

Kolmandaks – kogukonnajuhi tööl ei ole piire. Kui mõtled ise midagi ägedat välja, mida teha, siis palun väga – hakka pihta!

Mis sa arvad, milline näeb Tuleva välja 10 aasta pärast?

Ma arvan, et üks asi, mida me Tuleva planeerimisest oleme õppinud on see, et oleme planeerimisega veidi konservatiivsed olnud. Ehk siis suurelt mõtlemise teemal – 10a pärast valitseb Tuleva vähemalt 5 miljardi euro jagu eestlaste vara ja kõik teavad kui äge Tuleva on! Ja siis saab lehest ka lugeda, kui mitu eestlast on Tuleva abil miljonäriks saanud!

 

Kaalud Tulevaga ühinemist? Korduma kippuvad küsimused

Kas Tulevas pensioni kogumiseks peab astuma ühistu liikmeks? Mida Tuleva liikmeks astumine mulle annab? Kuidas Tuleva liikmeks saada?

Kas ma pean kindlasti Tuleva ühistu liikmeks astuma, kui tahan oma II samba Tuleva pensionifondi tuua?

Ei pea. Meiega koos võivad koguda kõik ja pensionifondi vahetus ei maksa midagi.

Mis on teistiti, kui astun ka ühistu liikmeks?

Tuues II samba Tulevasse, saad meie pensionifondi kliendiks. Astudes Tuleva ühistu liikmeks, saad Tuleva kaasomanikuks.

Tuleva idee ongi, et võimalikult suur osa klientidest oleks ise meie ühiste fondide omanikud – siis on kindel, et omanike ja klientide huvid ei satu vastuollu. Just see huvide konflikt on vanades pangafondides inimestele nii kalliks maksma läinud.

Loe lähemalt, mida Tuleva liikmed juba tänaseks saavutanud on.

Mida Tuleva ühistu liikmeks astumine mulle juurde annab?

Lühidalt:

  • Tuleva liikmena hakkad teenima liikmeboonust ja saad õiguse osa saada meie ühise ettevõtte kasumist.
  • Sul on õigus Tuleva arengus kaasa rääkida – tähtsaimad strateegilised otsused kiidab heaks liikmete üldkoosolek.
  • Väiksemaid eeliseid on veel: näiteks on Tuleva liikmetel oma kinnine facebook-i grupp, kus saad aruteludes osaleda ja vajadusel nõu küsida.
Kes ei peaks Tuleva liikmeks astuma?

Meie Tulevas usume, et liitumistasu teenib ennast kuhjaga tasa. Siiski, ära astu Tuleva liikmeks, kui liitumistasu maksmine käib sulle täna üle jõu ja tuleks pere esmakulutuste või näiteks tarbimis- või kiirlaenu tagasimakse arvelt. Sel juhul too esialgu lihtsalt II sammas Tulevasse ja liitu ühistuga hiljem.

Mida ma tegema pean, et Tuleva liikmeks saada?

Tuleva liikmeks võib astuda täisealine inimene, kellel pole kehtivat kriminaalkaristust. Kõik liikmed panustavad ühekordse liitumistasu – see on igaühe panus me ühise ettevõtte tootearendusse ja töösse paremate seaduste nimel. 1. aprillist on liitumistasu 125 eurot.

Liitumisavalduse saad täita siin – kui sinu II sammas pole veel Tulevas, aitab Tuleva veebirakendus sul kohe ka mugavalt pensionifondi vahetada. Kõik kokku võtab vähem kui 5 minutit.

Mida peaks enne Tuleva liikmeks astumist tegema?

Veendu, et oled tutvunud ühistu põhikirjaga. Kui tekib küsimusi, helista 644 5100 või kirjuta tuleva@tuleva.ee.

Kutsume sind Tuleva liikmeks.

Tuleva III samba pensionifond tuleb! Miks ja kellele?

Meie järgmise suure projekti esimene etapp on läbitud! Saatsime reedel Finantsinspektsioonile avalduse Tuleva liikmete ühise III samba pensionifondi käivitamiseks.

Tuleva liikmed teavad, et II sammas on alles esimene samm

Juba Tuleva II samba fondide loomise ajal andsid liikmed märku, et tarvis oleks ka paremat III samba fondi. See on väga mõistlik. Meie kohustusliku pensionifondi madalad kulud ja pikaajalisele tootlusele keskenduv investeerimisstrateegia loovad küll head eeldused, et kohustuslikud pensionisäästud rohkem kasvaks, aga nendest ei piisa. II pensionisammas on liiga väike, et pensionieas finantsiliselt muretut elu nautida.

Esimese ja teise samba peale kokku saame tulevikus umbes 40% eelnevast palgast. Igaüks võib juba täna ette kujutada, kuidas oleks hakkama saada igakuise rahasummaga, mis moodustab napilt üle kolmandiku praegusest sissetulekust. Järeldus on selge ja sama tõi välja ka IMF oma hiljutises raportis – me peame pensioniks rohkem säästma.

Aga Eestis juba on III samba fonde – kas ikka on vaja veel ühte?

Tuleva põhimõte on, et teeme ainult neid asju, mis meie liikmetele väärtust loovad.

Nii II kui ka III samba fondide puhul kehtib sama asi: mida kõrgemad on fondi tasud, seda vähem jääb tootlust kogujale. Eesti pankade II samba fondid on maailmas tuntud kõrgete kulude ja kehva tootluse poolet. Pankade III samba fondid on aga veel kõrgemate tasudega kui II samba omad!

Tuleva III samba fond alustab 40% madalama tasuga kui täna kättesaadav madalaima tasuga fond. Meie tasu saab olema üle kolme korra madalam kui Eesti suurimatel III samba fondidel.

Kui palju saab II ja III pensionisambasse kokku koguda?

II sambasse koguvad kõik tööl käivad inimesed iga kuu kokku 6% brutopalgast (2% panustab inimene ise ja 4% liigub sinna tema sotsiaalmaksust). Kolmandasse sambasse saab inimene panustada raha põhimõtteliselt piiramatult. Siiski, et tulumaksutagastus rakendub summale, mis moodustab kuni 15% koguja aastasest brutotulust (maksimaalselt kuni 6000 eurole aastas).

See tähendab, et II ja III sambasse kokku on igal kogujal mõistlik panustada 21% oma brutopalgast. See on juba väga hea säästumäär. Niiviisi varakult alustades võib eeldada, et pensioniikka jõudes oled kogunud summa, mis annab igakuiseks sissetulekuks ligikaudu kaks kolmandikku viimasest palgast.

Riik toetab III sambasse kogumist

II sambasse panustatud raha on tulumaksuvaba. Ka kolmandal sambal on oluline tulumaksutagastuse komponent. Riigile on oluline, et inimesed rohkem pensioniks säästaks ja maksusoodustused on üks viis inimesi parema finantskäitumise poole “nügida”.

Kolmanda samba tulumaksutagastuse saamiseks on kaks võimalust:

  1. Inimene kogub aasta jooksul jooksvalt III sambasse. Pärast tuludeklaratsiooni esitamist saab koguja tulumaksu tagastusena tagasi 20% panustatud rahast.
  2. Inimene palub oma tööandjal aasta jooksul panustada III sambasse. Kuna tööandja poolt III sambasse suunatud summalt ei ole tulumaksu kinni peetud, saab raha fondis kohe kasvama hakata ja ei pea tulumaksu tagastust ootama.
Kõige lihtsam on III sambasse koguda otse tööandja kaudu

Kõik Tuleva töötajad on juba teinud avalduse, et osa meie töötasust suunduks otse III samba fondi. See on kõige lihtsam võimalus koguda nii, et ei peaks ise igakuiste rahakannetega tegelema. Kui avaldus on kord tehtud, saab firma raamatupidaja teha kanded automaatselt.

See on suurepärane võimalus säästmist automatiseerida. Kui oled avaldusse kirjutanud konkreetse protsendi, mida soovid III sambasse panustada – näiteks 15% palgast, siis iga palgatõusuga suureneb automaatselt ka summa, mis III sambasse laekub.

Kui sinu tööandja veel ei paku võimalust otse III sambasse raha panustada, saab Tuleva varsti aidata. Valmistame ette ka infomaterjalid ja näidisavaldused, et igal tööandjal oleks võimalikult lihtne pakkuda töötajatele võimalust investeerida III sambasse otse palgast.

Siit üleskutse personalitöötajatele: kui sulle tundub, et sinu ettevõte võiks aidata oma töötajatel III sambasse säästma hakata, siis võta meiega ühendust! Arutame, kuidas Tuleva saab aidata sul seda korraldada.

Kuidas Tuleva III samba fondi teeb?

Tuleva kolmanda samba pensionifondi valitsemistasu on 0,3% aastas ning plaanitud kogukulu maksimaalselt 0,5% aastas.

Uus fond investeerib kogu vara maailma aktsiaturule, jäljendades MSCI ACWI indeksit. Teisisõnu: kasvatame järkjärgult oma osalust maailma juhtivates ettevõtetes, et saada tulu maailma majanduse pikaajalisest kasvust.

Esimestel aastatel hoiab fond kuni 5% varadest likviidsusreservis.

Kolmanda samba fondi loomine ise tähendab kõigepealt väga palju läbimõeldud ettevalmistustööd, mis tuleb ka üksikasjalikult dokumenteerida.

II sambas laekub raha automaatselt inimeste palgast maksuametisse ja sealt edasi valitud pensionifondi. III sambasse saab iga inimene soovi korral ise raha pangakontolt juurde kanda. Sellepärast peab siin looma täiendavad protsessid ja süsteemid, mis hõlmavad muuhulgas ka rahapesuvastaseid meetmeid. Muidugi ootavad ees ka Tuleva IT süsteemi arendused, et meie pensionirakendusse sisse logides saaks lisaks II samba seisule ka oma III samba seisu jälgida.

Uue fondi käivitamine on tiimitöö, mida juhib meie ühise fondivalitseja juhatuse liige Mari Kuhi. Oleme koostöös Fort Legali juristidega viimased paar kuud vajalikke süsteeme välja töötanud, analüüsinud ja kirja pannud. Reedel saatsime kogu info Finantsinspektsioonile ja jääme nüüd ootama tagasisidet. Hindame, et meie avalduse läbi vaatamine võib aega võtta umbes pool aastat.

Astu enne märtsi lõppu Tuleva liikmeks – soodsam liitumistasu!

Tuleva on esimene ja ainus tõsine finantsettevõte Eestis, mis kuulub kasutajatele endile. Asja mõte on, et inimesed ise koguvad koos oma tuleviku jaoks raha, jättes kõrvale nii palju vahemehi ja lisakulusid kui võimalik.

Meie ühistes pensionifondides võivad muidugi raha koguda kõik – ka need, kes ei soovi Tuleva kaasomanikuks saada. Aga kaasomanikuna saad Tuleva arengust kõige rohkem kasu, räägid otsustamises kaasa ja aitad kogu Eesti pensionisüsteemi paremaks teha. Mida rohkem on meid, Tuleva liikmeid, seda soodsam on meil koos investeerida, seda suurem on meie jõud läbirääkimistes teenusepakkujatega ja seda tugevam meie hääl koostöös seaduste loojatega.

Et saada Tuleva kaasomanikuks ehk liikmeks, tuleb tasuda ühekordne liitumistasu. Liitumistasusid kasutame ühistu arenduseks – sealhulgas uute fondide loomiseks. Liitumistasu on alates 1. aprillist 125 eurot.

  

 

Tuleva alustab ettevalmistusi III samba pensionifondi käivitamiseks

Tulundusühistu Tuleva nõukogu andis eile juhatusele ülesandeks asutada Tuleva III samba pensionifond ja veel täiendav investeerimisfond neile, kes soovivad oma tuleviku jaoks rohkem raha koguda.

“Tuleva on näidanud, et suudab pikaajaliseks kogumiseks sobivaid fonde mõistlikult käivitada ja majandada,” ütles ühistu nõukogu esimees Indrek Kasela. “Oleme järgmisteks suurteks sammudeks valmis.”

Tuleva uute fondide investeerimisstrateegia on sarnane meie II samba fondile: kasvatame järkjärgult oma osalust maailma juhtivates ettevõtetes, et meie vara kasvaks käsikäes maailma majandusega.

Meie eesmärk on, et Tuleva arengust saaksid otsest kasu võimalikult paljud inimesed

Lisaks otsustas Tuleva nõukogu anda 2019. aasta I kvartalis kõigile liikmetele võimaluse panustada täiendavalt ühistu liikmekapitali. Kapitalipanus teenib liikmetele investeerimistulu ning annab õiguse osaleda meie ühise ettevõtte kasumi jaotamises.

“II samba fondide käivitamise eel said kapitali panustada ainult esimesed 3000 Tuleva liikmeks astujat. Mul on hea meel, et nüüd avaneb selleks võimalus ka uutele liitujatele,” ütles tulundusühistu juhatuse liige Tõnu Pekk. “Meie eesmärk on, et Tuleva arengust saaksid otsest kasu võimalikult paljud inimesed.”

Täpsemad kapitali kaasamise tingimused töötab juhatus välja jaanuari lõpuks.

Tuleva II samba pensionifondides kogub tänaseks juba üle 8300 inimese. Tuleva ühistul on kokku ligi 4000 liiget, kellest üle 1800 on panustanud algkapitali kokku 3 miljonit eurot.

Kuidas Tuleva kasvust osa saada?

Meiega koos võivad Tuleva pensionifondis raha koguda ka kõik need, kes ühistu liikmeks ehk meie ühiste fondide kaasomanikuks saada ei soovi. Pensionifondi vahetamine on tasuta ja võtab netipangas mõne minuti.

Kui soovid Eesti kõige edukama sotsiaalse ettevõtte arengus kaasa rääkida ja teenida omanikutulu, tasub sul kindlasti astuda Tuleva liikmeks.

Makstes ühekordse liitumistasu 100 eurot, toetad tööd selle nimel, et Eesti seadused kaitseks paremini inimeste huve ja et järjest rohkem inimesi saaks igast pensioniks säästetud eurost rohkem kasu.

 

 

Kus on Eesti mõõdetavate eesmärkidega pensionistrateegia?

Peaminister Jüri Ratase sõnul hakkab valitsus lähipäevil arutama pensionireformi eelnõu. Pensionikogujaid ühendava Tuleva ühistu hinnangul pole õige asuda muutma üksikuid seadusi enne, kui valitsus on seadnud Eesti pensionistrateegiale üheselt arusaadavad, realistlikud ja mõõdetavad eesmärgid.

Siin on Tuleva kommentaarid riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise eelnõule, mille esitasime Sotsiaalministeeriumile 28. detsembril 2017 saadetud kirjas.

Lugupeetud sotsiaalkaitseminister Kaia Iva!

Täname võimaluse eest avaldada arvamust kavandatava riikliku pensionikindlustuse reformi kohta. Eesti ainsa pensionikogujate ühendusena seisab Tuleva selle eest, et iga säästetud euro annaks meie liikmetele ja laiemalt kõigile Eesti inimestele maksimaalse sissetuleku pensionieas. Et seda tagada, soovitame süsteemi muutmisel arvesse võtta järgmisi ettepanekuid:

1. Eesmärgid peavad olema mõõdetavad ja üheselt mõistetavad

Eelnõu seletuskirjas seisab, et “ riikliku pensionikindlustuse esmane eesmärk on tagada inimestele pensionipõlves piisav sissetulek ja olla vaesuse eest kaitstud” . Seletuskiri kinnitab, et muudatuste tulemina tagatakse piisav sissetulek. Tuleva on seisukohal, et soovitava mõju prognoosimiseks ja tulemuste hindamiseks tuleb seada mõõdetav eesmärk . Kui suur pension kaitseb vaesuse eest? Mis on piisav sissetulek?

Kordame ettepanekut, mille oleme teinud ka varem Rahandusministeeriumile ja Riigikogule: riik peab seadma üheselt mõistetavad ja elukalliduse tõusu arvestavad toimetulekupensioni arvutamise põhimõtted . Arusaadav ja mõõdetav riikliku pensionikindlustuse eesmärk oleks toimetulekupensioni saavutamine kõigile inimestele.

Täna on kasutusel erinevad arvestused, mis eesmärke ja riske paraku hägustavad. Ühelt poolt on näiteks ilmne, et kehtiv rahvapensioni määr (täna alla 180 euro) ei taga tegelikkuses toimetulekut. Inimesed, kelle pension jääb sellele tasemele, vajavad täna ja tulevikus toimetulekutoetusi riigilt, omavalitsustelt ja/ või lastelt. See on probleem vaesuses elavatele pensionäridele ja risk riigieelarvele, millest ei tohi mööda vaadata.

Teiselt poolt on mainitud eesmärki, et riigi keskmine netopension moodustaks vähemalt 40% riigi keskmisest netopalgast. See võib olla sobiv individuaalne eesmärk, aga ei ole meile riigina mõistlik. Pensionikindlustuse eesmärk ei tohi rahulduda rahvastiku keskmisega: see, kui üks inimene saab pensioniks 80% riigi keskmisest netopalgast, ei aita kuidagi vähendada väiksema pensioniga inimeste vaesusriski ega sellega seotud riske riigieelarvele.

2. Riik peab otsima viise, mis aitaksid oluliselt suurendada pikaajalist säästmist

On tervitatav, et II sambaga liitumiseks antakse võimalus ka nendele, kes ei teinud seda pensionireformi alguses. Neile avatakse II sammas 11 kuuks 2020. aastal.

Parim viis jätkusuutliku pensioni tagamiseks on see, kui inimesed kogu tööaja vältel järjekindlalt raha säästavad. Meie arvates oleks võimalik käesoleva seaduse mõju selle eesmärgi täitmisele lihtsate täiendustega oluliselt suurendada.

a) Esiteks, teise sambaga seni mitte liitunud inimesed võiksid saada liituda ilma ajaliste piiranguteta . See võimaldaks inimestel juba varem raha koguma hakata ning lisaks võimaldaks II sambaga ühineda ka välismaalt siia tööle tulnud hinnatud spetsialistidel, kes on sündinud enne 1982. aastat ning kes alustavad tööd peale 2020. aastat.

b) Teiseks, II samba avamine täiendavateks sissemakseteks oleks kõige lihtsam viis soodustada täiendavat automaatset säästmist läbi süsteemi, mis täna juba piisavalt hästi toimib.

3. Pensionisüsteem peab olema läbipaistev ja tehtavate individuaalsete valikute mõju lihtsasti hinnatav

Juba täna on Eesti pensionisüsteemi üks suuremaid probleeme selle liigne keerukus – oma valikute mõju oodatavale sissetulekule pensionisammaste lõikes kokku on väga keeruline hinnata. See pärsib inimeste võimalusi teha kriitilisi otsuseid läbimõeldult ja huvi võimalike valikute vastu. Vähene huvi ja madal teadlikkus omakorda on risk inimeste toimetulekule vanaduspõlves ja riigi jätkusuutlikkusele.

Et kõigi Eestis elavate inimeste elu mõjutav pensionisüsteem muutuks paremaks, peab see muutuma läbipaistvamaks , mitte veel komplekssemaks. Käesolev seaduseelnõu on kahjuks samm täiendava keerukuse suunas. Tuleva soovitab otsida võimalusi saavutada samu eesmärke ilma komplekssust suurendamata. Mõned näited:

1. Täna saab inimene seadusest lihtsasti vaadata, mis aastal tema pensioniiga saabub. Uue seaduse alusel saab ta selle alles kaks aastat enne pensioniea saabumist teada. Rahvastiku suremustabel on üsna täpselt ette ennustatav ning see minimaalne täpsuse suurenemine, mida pakub käesolev seadus, ei kaalu üles läbipaistvuse kaotust võrreldes selgelt välja öeldud pensioniea kasvu tabeliga.

2. Täna teab inimene, et kui ta kuu aega hiljem pensionile läheb, siis tema pension suureneb 0,9%. Seaduse välja pakutud pensioni suurendamise ja vähendamise kordaja valem tagab küll suurema aktuaarse täpsuse, aga ligikaudu sama tulemuse võiks saavutada lihtsalt kordaja muutmisega seaduses. Täna väljapakutud valemit suudavad kasutada ainult matemaatilise või statistilise kõrgharidusega inimesed.

Me suhtleme Tulevas igapäevaselt inimestega, kes teevad valikuid pensioniks valmistumisel ning oleme heameelega valmis saadud kogemusi jagama selleks, et plaanitavad muudatused inimestele lihtsamaks ja arusaadavamaks teha.

Lugupidamisega

Tõnu Pekk
Tulundusühistu Tuleva
Juhatuse liige

Priit Lepasepp
Tulundusühistu Tuleva
Juhatuse liige

Soovin uudiskirja
Jagame aegajalt parimaid artikleid, ekspertide nõuandeid ja kasulikke meeldetuletusi.
Palun sisesta e-posti aadress.
Tuleva ei jaga sinu kontaktandmeid kunagi kellegagi. Soovi korral saad uudiskirjast alati loobuda.