Rääkisime 23. augustil Facebooki otsesaates koos Kristi Saare ja Tõnu Pekiga pensionifondide tootlusest ja tasudest. Otsesaade oli igati edukas, meil oli ligi 1000 vaatajat ning kuulajad küsisid häid küsimusi. Panime kokkuvõtvalt kirja kõige olulisema. 

Otsesaade on järelvaadatav siin:

Pankade müügimehed ja turundajad püüavad tihti väita, et indeksfondid keskenduvad ainult tasudele, aga nemad tootlusele, justkui oleks tegemist kahe erineva strateegiaga. Statistika näitab küll vastupidist – valid madalad tasud ja saad parimad eeldused heaks tootluseks pealekauba. (1)

Ükski kõrge tasuga fond ei ole edestanud indeksfonde

Kogumisel on muidugi kõige tähtsam tootlus. Aga andmenohikud on leidnud, et mida madalamad kulud, seda paremad eeldused, et tootlus tuleb hea.
Sellest ajast, kui meil on valikus madala tasuga indeksfondid (seda on nüüd veidi enam kui 5 aastat), on tootluse eesotsas just madala tasuga fondid. (1) Mineviku tootlus ei garanteeri tootlust tulevikus, aga tähele tasub seda panna sellegipoolest.

Ka Eesti pensionifondide ajalugu räägib sedasama. Ükski vana, kõrge tasuga pangafond ei ole viie aasta jooksul indeksfonde edestanud. See pole mingi juhus. Kogu maailma investeerimisfondide statistika näitab ikka sedasama: kõrge tasuga fondid jäävad madala kuluga indeksfondidele alla. Seda nii siis, kui turud tõusevad, kui ka siis, kui turud langevad.

Elu jooksul 54 tuhat pensionifondi tasudeks

Aga kuidas need tillukesed tasunumbrid ikka tulemust mõjutada saavad, küsid sa. Vaatame lähemalt. (2)

Võtame näiteks 30-aastased Martini ja Sirli, kes teenivad mõlemad 1900 eurot kuus.

Järgmise 30 aasta jooksul maksab Martin tasudeks üüratu 54 tuhat eurot. Sirli maksab 24 000.
Martinile koguneb pensioniks kokku 185 tuhat eurot. Sirli kogub sama ajaga 215 tuhat eurot. Pealtnäha pisike erinevus tasudes läks Martinile maksma ligi 30 000 eurot!

Pensionifondi tasude mõju jääbki algul turu igapäevaste kõikumiste varju, aga kasvab aastate jooksul hüppeliselt, sest sinu investeering kasvab. Ja iga euro, mis sa fondivalitsejale maksad, ei teeni sulle tulevikus tulu.

Fondi tootlus ei näita sinu personaalset tootlust

Millegipärast leiavad müügimehed alati graafiku, kus nende fond on esirinnas. See on väga lihtne – turud kõiguvad ja alati on võimalik leida periood, kus just müügimehe tööandja fond on teistest ees. 

On üsna loogiline, et mõnel lühikesel perioodil mõnel aktiivselt juhitud fondil “veab”. Aga statistika on halastamatu. Kui vaatame vähegi pikemat perioodi, siis ligi 90% aktiivselt juhitud fondidest jääb indeksfondidele alla. (3)

Sinu personaalne tootlus võib erineda fondi tootlusest. Pangad näitavad sulle internetipangas sinu pensionivara tootlust alates viimasest fondivahetusest ja sulle võib kuvatud tootluse number isegi väga hea paista, aga siin on oluline vaadata, mis perioodi tootlusega on tegu. 

Sinu tootlus sõltub sellest, millal sissemakseid oled teinud, kaua ja millistes fondides oled kogunud. Täpse tulemuse saamiseks peaksid leidma iga tehtud makse tootluse ning kaaluma need kokku.

Oma personaalset II ja III samba tootlust ja võrdlust nii Eesti keskmise kui ka maailmaturu keskmise tootlusega, näed täna ainult Tuleva veebilehelt. Logi sisse oma pensionikontole ja vaata järele:

Logi oma pensionikontole

Küsimused ja vastused:

Mida tasude puhul jälgida?

Sinu kui koguja jaoks on oluline jälgida jooksvaid tasusid, ehk kogukulu, mis kaasneb selles fondis kogumisega. Jooksvad tasud sisaldavad kõiki tasusid, mis makstakse fondis koguja raha arvelt nende vara valitsemise eest. Sealhulgas ka fondivalitseja enda valitsemistasu, mille eest tasutakse kõik fondi püsikulud, töötajatele makstavad tasud jpm. Jooksvate tasude hulka kuuluvad ka kõik allhankijatele makstud tasud. Näiteks tasud, mida tuleb maksta depoopangale, riiklikule tagatisfondile, Pensionikeskusele ja Finantsinspektsioonile.

Aga mis on kauplemistasu?

LHV turundajad on millegipärast väljamõelnud termini “kauplemistasud”, mis jätab mulje, et tegemist on investeeringutega kauplemise käigus tekkinud kuluga. Tegelikult on enamus LHV fondide nö “kauplemistasust” lihtsalt valitsemistasu, mida LHV sinu raha arvelt maksab EFTENi, riskikapitali fondide jt allhankijatele valitsemistasuks.
Ja ei pea vist kordama, et mida kõrgemad on fondi tasud, seda väiksem on tõenäosus, et tootlus tuleb hea. Ja pole vahet, kas tasu võetakse “kauplemise”, “valitsemise” või “haldamise” või “edukuse” eest. Need maksad ikka sina kogujana kinni oma vara arvelt ja need vähendavad sinu tootlust.

Mida arvata edukustasust?

Halvasti. Kogu maailma praktika näitab, et edukustasu ei suurenda edukuse tõenäosust. Muideks, Eesti oma Finantsinspektsioon pidas edukustasu lubamist põhjendamatuks. Finantsinspektsioon selgitas seda selges keeles:

“Fondivalitseja peab parima tulemuse nimel pingutama sõltumata edukustasust. Juhime tähelepanu, et fondivalitsejad valitsevad pensionifonde usaldussuhte põhimõttel, mistõttu on osakuomanikel õigustatud ootus, et nende fondi valitseja tegutseb järjepidevalt osakuomanike ja fondi huvides ja neile lojaalselt ning seda maksimaalselt oma kutseoskust ja –võimekust rakendades, sh ka investeerimiseesmärkide (maksimaalne tootlus) täitmisel.” (4)

Ja edukustasu ei ole kahjuks jooksvate tasude hulka arvestatud, seega Luminori ja LHV puhul tulevad need veel lisaks, kui fondidel peaks juhuslikult hästi minema.

Kas hajutamine erinevate fondide vahel toob parema tootluse või vähendab riske?

Oleme ilmselt tänaseks juba kõik kuulnud mõne müügimehe soovitust suunata osa oma pensionivarast aktiivselt juhitud fondi, et siis teenida äkilisemat tootlust või hajutada oma riske, hoides “munad erinevates korvides”. Hajutamine tähistab investeerimismaailmas tavaliselt riskide maandamist, aga pensionifondide puhul tuleb esmalt aru saada, milliseid riske me oma pensionivara puhul saame üldse hajutada ja milliseid mitte.

Oma pensionivara hajutamine erinevate fondide vahel ei paku võimalust teenida paremat tootlust, sest aktiivselt juhitud kõrge tasuga fond, ei ole äkilisem ega ka tootlikum. Kui kogud oma vara näiteks Tuleva Maailma Aktsiate indeksfondis, siis tegemist on juba võimalikult hajutatud portfelliga, milles on ligi kolme tuhande ettevõtte aktsiad, erinevatest regioonidest ja tegevusvaldkondadest.

Kui nüüd vaadata, kuhu investeerivad Eesti aktiivselt juhitud pensionifondid, siis nad kõik investeerivad suuremal või vähemal määral nendesse samadesse aktsiatesse, aga kordades kõrgema hinnaga ja kitsama valikuga, lootes leida tuhandete ettevõtete seast parimad aktsiad.

Paraku pole selline järjekindlalt nõela heinakuhjast leidmine õnnestunud isegi parimatel investoritel maailmas ning pikaajaliselt pole suudetud maailmaturu indeksit edastada. Eesti aktiivselt juhitud pensionifondid ei ole seda samuti seni suutnud ja ei paista ka, kuidas saaksid seda teha tulevikus. Kui tahad rohkem koguda tasub ikka oma erialal tööd teha ja säästud indeksfondi panna – saad kordades kiiremini “äkilisema” tulemuse.

Samuti ei aita pensionivara hajutamine erinevate fondivalitsejate vahel maandada teenusepakkuja riski. Kõik Eestis tegutsevad pensionifondid, sõltumata sellest, kas tegemist on pangaga või mitte, on registreeritud samade tingimuste alusel Eestis ja alluvad samale regulatsioonile ja Finantsinspektsiooni järelevalvele. Seega kogujate varad on ühtmoodi kaitstud depoopangas ja kogumine mitme erineva teenusepakkuja juures ei anna siin lisakaitset.

On oluline ka meelde tuletada, et kogudes mitmes fondis, maksad sa ka tasusid mitmes fondis. Seega tasub tähelepanelik olla nende soovituste osas ja mida tegelikult sulle pakutakse

Miks Tuleva ei loo ise ega soovita elutsüklifonde?

Mida teeb elutsüklifond? Elutsüklifond asendab teatud ajahetkest fondis olevad aktsiad võlakirjadega. Elutsüklifondide peamine eelis on nende loodud mugavus. Need fondid on mõeldud pakkuma kogujatele lihtsat ja automatiseeritud lahendust, mis kohandub nende elutsükli ja vajadustega. Mugavusel on aga ka varjukülg.

Eestis koguvad ühes elutsüklifondis kõik samal kümnendil sündinud inimesed, aga pensioniiga ja vara kasutusele võtmise aeg saabub neile erinevatel aastatel. Seega on sellises fondis kogujad üsna erinevas olukorras, aga elutsüklifondis on neil täpselt samasugune investeerimise strateegia. See automaatne, vanusest sõltuv üleminek madala tootlusega võlakirjadele rahuldab küll panga riskijuhte, kuid ei pruugi olla kogujate jaoks parim lahendus.

Panga riskijuhid soovivad fondi, mille osaku hind ei kõigu oluliselt. Sellisel juhul on vähem kaebusi ja võib-olla ei pane klient tähelegi, et tal on pensionifond. Nii saab jätkata kõrgete tasude võtmist. Koguja võib aga soovida jätkata aastaid kogumist ja teenida tootlust. Kahjuks võib katse “kaitsta” kogujat osaku hinna kõikumiste eest viia olukorrani, kus fondi pikaajaline tootlus jääb märkimisväärselt alla maailmaturule.

Kuidas siiski oma pensionivara riske vähendada?

Kahjuks riskivaba tootlust ei ole olemas, seega kui sa maandad konservatiivsemate varaklassidega riskid, tuleb ka loobuda tootlusest. Parimad eeldused vara kasvuks on siiski aktsiatesse investeerides. Sinu jaoks on oluline, milliseks kujuneb sinu pensionivara tootlus selleks ajaks, kui plaanid seda vara kasutusele võtta. Vahepealsete kõikumised ei ole sinu jaoks olulised, sest turud kõiguvad paratamatult ning lühiajaline tootlus ei ennusta sinu pikaajalist tootlust.

Ku sinu pensionivara kasutusele võtmise aeg on aga lähedal, siis on paar leevendust:

• Sa ei pea oma II ja III sammast välja võtma kohe kui pensioniga käes. Pensionivara kasutusele võtmine on paindlik ja saad valida, millal ja kuidas selle kasutusele võtad.
• Kõige soodsam väljumise viis ongi fondipension, kus võtad tükikese iga kuu mitme aasta jooksul. See vähendab kõikumise mõju.

Aga pea silmas:

• Mida lähemal pensioniiga, seda suurem peaks olema meelerahufond. Kui sul on selleks kogutud raha mujal või sul on muud sissetulekud, siis võid hoida oma II sammast ka täielikult aktsiates.
• Kui sul meelerahufondi ja muid finantsvarasid pole, kaalu osaliselt võlakirjafondi, aga II sammas ei ole kõige parem koht meelerahufondi hoidmiseks.

 

---

(1) Pensionikeskuse statistika. Maailma investeerimisfondide statistika leiad näiteks maailma ühe suurima analüüsifirma S&P lehelt siin.

(2) Saad võrrelda oma tänase tänase pensionifondi tasusid teiste fondide tasudega siit kalkulaatorist.

(3) Vaata näiteks Triinu Tapveri hiljutise doktoritöö III publikatsiooni.

(4) Finantsinspektsioon kritiseerib edukustasu

 

Kolmas sammas on suurepärane tööriist kogumiseks, sest riik on teinud kolmanda samba fondidele olulise maksusoodustuse – sissemaksetelt tagastatakse 20% tulumaks. Maksusoodustus annab sinu vara tootlusele edumaa, millega teistel investeeringutel on raske võistelda.

Kuidas jõuab raha minu kolmandasse sambasse?

Pea meeles, et kolmandasse sambasse ei laeku raha automaatselt nagu teise sambasse. Kui oled kolmanda samba fondi valikuavalduse ära teinud, tuleb kanda pensionikontole raha osakute ostmiseks. Võid teha sissemakseid ükshaaval, ehkki targem on üles seada püsimakse. Sissemakse tegemiseks logi sisse oma pensionikontole:

Tee sissemakse

Teine võimalus on teha sissemakseid tööandja abiga. Parimad tööandjad on valmis töötaja avalduse alusel kandma raha III sambasse otse brutopalgast. Nii toimides saad maksuvabastuse sissemaksetelt kohe ja ei pea ise muretsema arvutuste pärast, kui töötasu muutub. Otse palgast kolmandasse sambasse investeerimiseks tuleb teha järgmist:

1. Vali III samba fond tasuta siin Tuleva veebis, oma internetipangas või Pensionikeskuse lehel.
2. Esita tööandjale avaldus, kuhu pane kirja oma pensionikonto number ning millise osa brutopalgast soovid edaspidi otse III sambasse suunata. Avalduse näidis on siin.

Kui palju raha peaks kolmandasse sambasse paigutama?

Kolmandasse sambasse võid teha sissemakseid just sellises summas kui sulle sobib – miinimumi pole. Siin on tähtsad asjad, millest lähtuda:

1. Optimaalne ja ühtlasi maksimaalne summa, mida võiks kolmandasse sambasse paigutada, on 15% sinu aasta bruto sissetulekust, aga mitte üle 6000 euro. See annab suurima maksuvõidu. Arvutamisel on abiks meie kalkulaator ja täpsemad selgitused Kristi Saarelt.

Riik kingib niisiis kolmandasse sambasse kogujatele vahva maksusoodustuse – sel aastal sisse makstud summalt saad tuleval kevadel tulumaksu tagasi. Enne muude investeeringute otsimist tasub kindlasti igal aastal kolmanda samba maksuvõit maksimaalselt ära kasutada. Üle maksuvaba limiidi ei ole samas ka mõtet kolmandasse sambasse raha paigutada.

Loe lähemalt, kuidas pensionisammaste maksusoodustus sulle kasu toob.

2. Ära muretse, kui sul ei ole võimalik 15% brutosissetulekust säästa. Pane algatuseks oma tuleviku heaks kõrvale just selline summa, mis sinult täna liiga suuri ohverdusi ei nõua. Alusta kasvõi 25 euroga kuus ja vaata aasta pärast üle, kas saad seda summat suurendada.

3. Kolmas sammas on suurepärane tööriist pikema ajahorisondiga kogumiseks. Nagu investeerimisega ikka: ära paiguta aktsiatesse raha, mida sul lähemal ajal tarvis läheb.

Kui tihti peaks kolmandasse sambasse sissemakseid tegema?

Kolmandasse sambasse võid raha paigutada nii harva või nii sageli kui sulle sobib – kasvõi iga nädal või kord-paar aastas.

Kõige kavalam on siiski üles seada igakuine püsimakse, et sinu investeeringud oleks automaatsed ja regulaarsed. Pangaarvelt automaatne raha suunamine tulevikufondi on hea selleks, et sinu tuleviku-mina ei peaks kogu aeg oleviku-mina kiusatustega võitlema ega igapäevaelu kõrvalt tähelepanu püüdma. Investeeringute regulaarsus on omakorda parim viis riske hajutada – pikas plaanis saavutab tõenäoliselt parima tulemuse just see, kes hajutab fondiosakute ostud ajas.

Tulumaksutagastuse arvestamine käib kalendriaasta põhiselt. Sellepärast on aasta lõpus tark üle vaadata, kas saaksid täiendava sissemaksega veel oma maksuvõitu suurendada – loe lähemalt siin.

Kuidas saan oma kolmanda samba püsimakse suurust muuta?

Juba üles seatud püsimakse summat saad igal ajal muuta. See ei maksa sulle midagi. Täpsusta lihtsalt internetipangas püsimakse korraldusel soovitav summa. Kui vaja, saad ka püsimakse hoopis peatada.

Tegin kolmanda samba sissemakse, aga ma ei näe seda oma pensionikontol?

Kolmandasse sambasse kantud raha eest jõuavad osakud sinu pensionikontole järgmise tööpäeva õhtuks.

Kui kandsid raha üle reede õhtul või nädalavahetusel, näed uusi osakuid oma pensionikontol teisipäeva õhtul. Kui tegid ülekande pärast tööpäeva lõppu, ei pruugi ülekanne sinu pangast kohe teele minna – muutust oma pensionikontol näed siis ülejärgmise tööpäeva õhtul. Kui tegid sissemakse oma internetipangas, siis mõnikord võib juhtuda, et unustasid maksekorraldusele märkimata selgituse või viitenumbri. Ära muretse, sellisel juhul kannab Pensionikeskus sulle raha lihtsalt tagasi tagasi.

Tee sissemakse

 

Kui sa oma küsimusele vastust ei leidnud, anna meile kindlasti märku! Helista 644 5100 või kirjuta [email protected]. Kui oled Tuleva ühistu liige, saad mõtteid vahetada ka Tuleva liikmete fb grupis.

Üks osa meie igapäevasest tööst on vastata saabuvatele küsimustele ja kirjadele. Me näeme, kui palju segadust tekitavad keerulised finantsterminid. Nii võib lihtsast fondivahetusest või kolmandas sambas kogumise alustamisest kujuneda keeruline ettevõtmine, mille tegemist inimene korduvalt edasi lükkab. Meie usume, et pole mingit vajadust ajada niigi spetsiifilist teemat nagu pension, veelgi keerulisemaks erinevate terminite ja raskesti jälgitavate tekstidega.

Panime seetõttu kirja mõned selgitused ja näited, mis aitasid meil endil kergemini õppida ja oma tööd teha. Loodame, et need aitavad ka sinul finantsmaailma infomüras hakkama saada ning seeläbi paremaid otsuseid langetada. Tänud kõigile testlugejatele, kes meie algselt väga konarliku dokumendi aitasid arusaadavamaks ja lihtsamaks teha! See tekst ei ole kaugeltki lõplik – kui sa märkad siin midagi, mida saaks paremini selgitada või mõnda puuduvat terminit, mida võiksime kindlasti veel lisada, siis anna palun kohe märku ja kirjuta meile [email protected]!

Esimese asjana kirjutasime lahti järgmised investeerimisega seotud terminid:

Väärtpaber
Aktsia
Võlakiri
Indeksifond
Pensionifond
Aktiivse strateegiaga fond
Passiivse strateegiaga fond ehk indeksifond
Mudelportfell
Tootlus
Risk

Kuigi Tuleva veebilehel või internetipangas oma pensionikontole sisse logides näed oma pensionivara seisu eurodes, siis tegelikult on sinu pensionifondi sisse makstud raha investeeritud aktsiatesse ja/või võlakirjadesse. Ehk siis reaalsuses ei hoia Tuleva ega meie depoopank Swedbank sinu vara rahana, vaid väärtpaberitena. Kuna nii aktsiate kui ka võlakirjade hind on muutuv, ei saa eeldada, et sinu pensionisamba väärtus on võrdne sinna sissemakstud summaga.

Ajalooliselt on indeksifondid näidanud positiivset tootlust. Kuid võib ka üsna kindel olla, et sinu kogumise ajal tuleb ette lühemaid ja pikemaid perioode, kus tootlus on negatiivne. Sellisel juhul on sinu pensionifondi väärtus väiksem, kui sinna sisse makstud summa. Samas ära unusta, et majandus on tsükliline ning tõusud ja mõõnad on paratamatud. Seega varu kannatust. On väga tõenäoline, et langus asendub mõne aja möödudes tõusuga ja enamasti jäävad võitjaks need, kes rahulikult kõik turu kõikumised kaasa teevad.

Väärtpaber

Väärtpaber – dokument, mis tõendab omandiõigust (aktsia), võlakohustust (võlakiri) või ostu- ja müügiõigust (optsioon).

Aktsia

Aktsia on väärtpaber, mis tõestab, et sa omad tükikest ettevõttest. Kui oled ostnud mõne ettevõte aktsia, omad sa osa sellest ettevõttest ja sul on õigus selle ettevõtte varadele ja kasumile.

Tuleva pensionifondis kogudes oled sa ligi 3000 maailma suurima börsiettevõtte omanik ja saad osa nende ettevõtete kasumist. Näiteks, 2020. aastal maksis Apple igale aktsiaomanikule 2,62 dollarit (2,16 eurot) dividende. Tuleva pensionifondidele kuulus jaanuari alguse seisuga kokku 62 734 Apple`i aktsiat ning seetõttu saime meie, kes me Tuleva pensionifondides kogume, kokku 135 505 eurot dividende. Selleks aastaks ennustatakse Apple`i dividendide kasvu ja loodetavasti saame veelgi enam tulu oma investeeringust.

Võlakiri

Võlakiri on väärtpaber, mis tõestab, et oled andnud mõnele riigile või ettevõttele laenu. Võlakirja ostes oled sa nagu pank, kes annab laenu ja nõuab selle eest intressi. Näiteks: investeerides 100 eurot 3% aastase interssimääraga 5-aastase tähtajaga võlakirja, annad sa viieks aastaks 100 eurot laenu ning iga aasta lõpus saad sa selle eest 3 eurot intressi. Viienda aasta lõpuks saad tagasi ka algselt investeeritud 100 eurot.

Kuigi võlakirjafondi investeeritud raha võib olla maailma suurimate riikide pikaajalistes võlakirjades, pole siiski tootluse kõikumine täiesti olematu. Võlakirjade turuhind kõigub siis, kui intressimäärad muutuvad. Mistõttu on tootluse kõikumine 2-3% ulatuses tavapärane.

Pensionifond

Pensionifond on kõige lihtsam ja soodsam viis investeerimisega alustamiseks, mis sobib nii algajale kui edasijõudnud investorile. Eestis tegutsevad teise samba ehk kohustusliku kogumispensioni fondid ja kolmanda samba ehk vabatahtliku kogumispensioni fondid.

Teise samba pensionifondi koguneb sinu raha automaatselt: tööandja peab sinu palgast kinni 2%, 4% või 6%, sõltuvalt sinu tehtud avaldusest, ja saadab selle maksuametile (loe lähemalt, kuidas saad suurendada II samba sissemakse protsenti). Riik lisab veel sinna viiendiku sinu palgalt tasutud sotsiaalmaksust ja saadab kogu raha sinu valitud teise samba pensionifondi, mis väljastab laekunud raha eest sinu pensionikontole fondi osakuid. Sina näed oma kogunenud osakute arvu ja väärtust oma pensionikontole sisse logides.

Kolmanda samba pensionifondi puhul saad sa ise valida, kui palju ja kui tihti sisse maksad. Sarnaselt teise sambaga, saad sa sissemaksete eest oma pensionikontole pensionifondi osakuid.

Tulevas saab raha koguda:

• kahes teise samba pensionifondis (Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond ja Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifond)
• ühes kolmanda samba pensionifondis (Tuleva III Samba Pensionifond)

Tuleva pensionifondid on passiivse strateegiaga ehk indeksifondid.

Passiivse strateegiaga fond ehk indeksifond

Passiivse strateegiaga fond ehk indeksifond on investeerimisfond, mis investeerib fondi raha rangete reeglite järgi suunates selle fondi tingimustes ettenähtud nimekirja (indeksi) koostises olevatesse aktsiatesse või võlakirjadesse. Mõned indeksifondid koosnevad ainult aktsiatest või ainult võlakirjadest, aga on ka selliseid indeksifonde, mis sisaldavad mõlemaid.

Aktsiate või võlakirjade osakaal indeksis on proportsionaalne nende turuväärtusega – ehk mida suurem on ettevõtte turuväärtus, seda suurem on tema osakaal indeksis. Tuleva III Samba Pensionifond järgib MSCI All Country World Index (ACWI) indeksit. Selles indeksifondis on ligi 3000 ettevõtte aktsiaid. Kui sina investeerid sellesse fondi 100 eurot, siis jaotatakse sinu raha proportsionaalselt kõikide selles fondis olevate aktsiate vahel vastavalt ettevõtete turuväärtusele. Näiteks, kui investeerid täna 100 eurot Tuleva III Samba Pensionifondi, läheb sinu rahast 3,3 eurot Apple`i, 2,67 eurot Microsofti, 2,11 eurot Amazoni aktsiatesse jne.

Indeksifondis ei püüa fondijuht turu kõikumisi ette arvata ja selle arvelt kasumit teenida. Indeksifondi eesmärgiks on teenida turu keskmist tootlust ja hoida kulud madalad. Maailma statistika näitab, et selline strateegia annab parema tulemuse kui 90% aktiivselt juhitud fondidel.

Kui soovid indeksifondide ja pikaajalise investeerimise kohta rohkem lugeda, siis meie fondijuht Tõnu on kirjutanud nendest lausa artiklite seeria.

Aktiivse strateegiaga fond

Aktiivse strateegiaga fondis on fondijuhil roll investeeringute juhtimisel ja muutmisel. Tema otsustab kuhu, millal ja kui palju investeeritakse. Fondijuhi eesmärk on investeeringuid valides ületada turu keskmist tootlust ja turgude langemisel minimeerida investorite kaotusi. Seega sõltub fondi käekäik suuresti fondijuhti oskustest ja teadmistest. Aktiivse strateegiaga pensionifond on kõrgemate tasudega, kui passiivse strateegiaga pensionifondidel. Kõrged tasud on peamine põhjus, miks aktiivselt juhitud fondid enamasti passiivsetele tootluses alla jäävad.

Mudelportfell

Mudelportfell – kui indeksifond järgib mudelportfelli, siis tähendab seda, et indeksifond ostab samu aktsiaid ja/või võlakirju nagu selle järgitav mudel. Eesmärk on omada samu investeeringuid samas proportsioonis, et tagada võimalikult vähe erinev tootlus.

Tootlus

Tootlus näitab, kui palju sinu investeeringu väärtus on ajas kasvanud või kahanenud. Aktsia tootlus koosneb makstud dividendidest ning aktsia ostuhinna ja tänase börsihinna vahest. Võlakirja tootlus koosneb intressidest ja võlakirja hinna muutusest.

Pensionifondis väljendub sinu tootlus selles kui palju fondiosaku hind on kasvanud või kahanenud võrreldes selle hinnaga, millega sa nad ostsid. Pane tähele, et pensionifondis ostad sa osakuid enamasti iga kuu ja alati erineva hinnaga. Seetõttu ei näita sinu pensionifondi viimase 5 või 10 aasta osakuhinna muutus veel sinu personaalset tootlust. Personaalset tootlust saad näha Tuleva lehel või pensionikeskuses oma pensionikontole sisse logides.

Tulevas kogudes ei tea me ette, kui suur saab meie tootlus tulevikus olema. Tuleviku tootlust ette ennustada ei oska tegelikult keegi – isegi kui mõned väidavad, et oskavad. Sellegipoolest teame me mõningaid olulisi seaduspärasusi:

• aktsiate pikaajaline tootlus on enamasti suurem kui riskivabade võlakirjade tootlus;
• madalate kuludega fondide pikaajaline tootlus on enamasti suurem kui kõrgete kuludega fondidel;
• isegi väike erinevus aastases tootluses viib aastate jooksul väga suure erinevuseni pensionikontole kogunenud vara väärtuses.

Risk

Risk on võimalus, et su investeering ei teeni loodetud tootlust või kaotab üldse oma väärtuse. Risk ja tootlus on omavahel tihedalt seotud: ei ole tootlust ilma riskita. Kui soovid teenida kõrgemat tootlust, pead aktsepteerima rohkem riski. Näiteks aktsiate hinnad (ja koos sellega sinu pensionikontol oleva vara väärtus) võivad lühikese aja jooksul langeda 30% või enam. Kui soovid, et su vara väärtus ühelgi hetkel ei väheneks, siis pead aktsepteerima seda, et sinu investeeringu tootlus on väga madal või lausa null.

Kui sa valid pensioniks kogumiseks madala kuluga indeksifondi, aitavad sul riski taluda kaks abimeest. Esiteks, sinu raha on hajutatud kõigi suurimate maailma ettevõtete aktsiate vahel ja ühe ettevõtte, sektori või riigi langust kompenseerib enamasti mõne teise sektori tõus. Teiseks, sa ostad aktsiaid mitte ühekorraga, vaid regulaarselt iga kuu. Nii juhtub, et mõni kuu ostad aktsiaid kallimalt, mõni kuu jälle väga odavalt.

Tasub ka meeles pidada, et sinu riskitaluvus võib aja jooksul muutuda. Mida noorem sa oled, seda rohkem saad endale riske lubada, sest sul on piisavalt aega, et langustest taastuda ja oma portfelli kasvatada. Kui pensioniiga juba lähedal, tasub hakata mõtlema riski vähendamisele ja osa varast võlakirjafondi suunata.