Tuleva pensionisammaste revolutsioon: 200 miljonit eurot ja 26 000 kogujat

Meie ühiste teise ja kolmanda samba pensionifonde maht ületas novembri alguses 200 miljoni euro piiri. Meid, Tulevas kogujaid on juba rohkem kui 26 000.

Kasvule on kõige enam hoogu andnud kolmas sammas. Napilt rohkem kui aasta eest käivitatud Tuleva III Samba Pensionifondi maht on tänaseks kasvanud nullist 20 miljoni euroni ja koos minuga kogub siin 10 700 inimest.

Selle aasta algusest on meie kolmanda samba fondiga liitunud ligi 7000 inimest. Tähelepanuväärne on, et enamus neist varem kolmandasse sambasse ei kogunudki.

See tähendab, et me mitte ainult ei hoia tänu madalatele kuludele raha kokku, vaid oleme suutnud aidata tuhandetel inimestel alustada oma tuleviku jaoks korraliku varanduse kogumist.

Kolmanda samba konto avanud inimeste üldarv üksi näitab muidugi vähe. Et varandus hakkaks kasvama, peab sinna ka raha paigutama. Oluline on, et Tuleva valinud inimesed tõesti ka panevad raha kõrvale. Aasta algusest saadik on kõigisse Eesti kolmanda samba fondidesse tehtud sissemaksetest peaaegu pool tulnud Tulevasse!

Aasta algusest on ligi pool kõigist Eesti kolmanda samba fondidesse tehtud sissemaksetest tulnud Tuleva III Samba Pensionifondi. Allikas: Pensionikeskus, 1.01 – 9.11.2020

Kokku oleme meie, Tulevas kogujad sel aastal kolmandasse sambasse paigutanud juba üle 10 miljoni euro.

See 10 miljonit annab meile kohe võidu: riik maksab selle arvelt meile kokku kaks miljonit eurot tulumaksu tagasi. Arvuta kalkulaatori abiga ise, kui palju sina tulumaksu tagasi võid saada.

Tuleva pensionifondid on madalate kuludega indeksifondid – sellised, kuhu soovitavad raha koguda maailma juhtivad majandusteadlased. Investeerime raha kõikide maailma suurimate börsiettevõtete aktsiatesse ja ei spekuleeri turgude meeleoludega. Nii tagame, et meie raha tootlus käib käsikäes maailmaturgude tootlusega.

Tahad Tulevas kogumist alustada? Sisene lihtsalt pensionikontole ja vali Tuleva fond.

Tule Tulevasse tööle – otsime kontorijuhti

Tuleva liikmed tulid kokku, et koos oma tuleviku jaoks targalt raha koguda. Otsustasime pankadest vahemehed kõrvale jätta ja teha ise omale paremad pensionifondid.

Vaid kolme tegevusaastaga on meie fondide maht sööstnud nullist 200 miljonile. Eelmise aasta sügisel käivitasime lisaks teise samba fondidele ka madalate kuludega kolmanda samba fondi. Ikka selleks, et kogumisel saavutatav maksuvõit kõrgete tasudena vahendajate taskusse ei kaoks.

Tuleva ei ole loodud mõnele üksikule omanikule raha teenimiseks. Meil on tänaseks üle 6000 liikme – nemad on Tuleva kaasomanikud ja ühtlasi kliendid. Tänu sellele saavad ka teised meiega koos kogujad kindlad olla, et omanikena kasvatame oma vara koos nendega, mitte nende arvelt. Lisaks teeme tööd, et Eesti saaks järjest paremad seadused, mis finantsvahendust ja pensioniks raha kogumist targemalt reguleerivad. Seni Tuleva ettepanekul tehtud seadusemuudatused on juba tänaseks hoidnud Eesti inimestele kokku kümneid miljoneid eurosid.

Tulevas töötab igapäevaselt neli inimest, aga meie laiendatud tiim on palju võimsam: meile on toeks rida Tuleva liikmetest tipptegijaid. Otsime nüüd tiimi mitmekülgsete oskustega proaktiivset kontorijuhti, kes aitaks hoida korras me ühise töökoha ja hoolitseda Tuleva töötajate, partnerite, mentorite, Tuleva liikmete ja klientide eest.

Tööülesanded:

  • Hoolitsed, et meil kõigil oleks inspireeriv töökeskkond ning organiseerid kontoritarvete ja töövahendite hankimist ning hooldamist.
  • Aitad korraldada ja läbi viia tiimi- ja liikmeüritusi ning hariduslikke seminare.
  • Oled abiks blogipostituste, protokollide, aruannete, küsitluste, juhendite koostamisel ja arhiveerimisel.
  • Vastad Tuleva liikmete kirjadele ja telefonikõnedele.
  • Korraldad dokumendihaldust ja oled toeks personalitöös.

Vajalikud oskused ja kogemused:

  • Oled hoolas, kohusetundlik ja tähelepanelik.
  • Armastad suhelda ja inimesi aidata.
  • Oled lahendustele orienteeritud ja iseseisev.
  • Oled valmis omandama ja arendama teadmisi pikaajalisest investeerimisest ja teise ning kolmanda pensionisamba abil raha kogumisest.
  • Oskad väga hästi eesti ja inglise keelt.
  • Kasuks tuleb hea vene keele oskus ja asjakohane töökogemus.

Miks meile meeldib Tulevas töötada?

  • Missioon ja ühiskondlik mõju: aidates inimestel targalt raha koguda, muudame meie kõigi tulevikku paremaks.
  • Enesearengut soodustav töökeskkond: õppimine on Tulevas töö osa.
  • Väike, tugev tiim ja võimalus saada mentorlust Eesti oma ala tippudelt.
  • Avar ja valgusküllane kontor Tallinna kõige elavamas piirkonnas Telliskivis.
  • Konkurentsivõimeline töötasu + sporditoetus.

Tööaeg: Arvestame sinu elukorraldusega – kokkuleppel võimalik osaline tööaeg.

Kandideerimiseks lae siin üles oma CV ja kirjuta, miks töö Tulevas sulle sobib.

Tekkis küsimusi? Kirjuta jobs@tuleva.ee ja küsi lisa.

Teise samba reform – kuidas edasi?

Vaatamata riigikohtuni jõudnud vaidlustele sai pensionireform teoks. Peamine on tegelikult see, et teine sammas ei kao kusagile.

Meie, Tuleva liikmed, reformisime oma pensionisamba juba mõne aasta eest. Tegime omale sellise pensionifondi, kus on tark koguda sõltumata sellest, kas see on kohustuslik või vabatahtlik. Kõik, kes tahavad, saavad ka edaspidi meiega koos nii teise kui ka kolmandasse sambasse raha koguda.

Mida pensionireform täpsemalt muudab ja mida edasi teha?

Seadus ei piira enam teise samba vara kasutamist

Esmalt väga hea uudis: igaüks saab nüüd vabalt otsustada, mida oma rahaga pensionieas teha.

Pensioniikka jõudes ei pea enam teise samba kontol olevat vara kindlustusseltsile andma. See muidugi suurendab valikuvabadust, aga toob ka kõigile kogujatele suure rahalise võidu – hinnanguliselt on seni kindlustuslepinguga seotud kuludeks ja tasudeks kulunud umbes viiendik inimeste pensionivarast.

Värskelt jõustunud seadus lubab võtta välja korraga nii palju raha kui vaja. Suuremat summat võib korraga tarvis minna näiteks kodu fassaadi soojustamiseks või elu päästvate ravikulude katteks. Võib valida fondipensioni: see tähendab, et raha makstakse välja vähehaaval, samal ajal kui ülejäänu teenib pensionifondis tootlust edasi. Mõlemal juhul jääb raha, mida sina oma elu jooksul kasutada ei jõua, sinu pärijatele.

(Seadus ei keela soovijatel ka tulevikus pensionikindlustlepingut sõlmida.)

Teise sambasse peaks saama koguda ka pensioni investeerimiskontole

Pensionireform näeb ette, et tulevikus peaks saama avada spetsiaalse investeerimiskonto, kuhu võib soovi korral suunata oma teise samba sissemaksed. Kellel aega ja tahtmist, saab sellise konto omanikuna ise oma teise samba vara investeerimisega tegeleda. Sellelt kontolt väljamaksetele kehtivad samasugused piirangud ja vabadused nagu väljamaksetele tavalisest teise samba pensionifondist.

Mida pensioni investeerimiskonto kogujale tähendab, on täna võimatu öelda. Tegelikult pole veel teada, millistel tingimusel pangad seda teenust pakkuma hakkavad. Riik lubab paraku teenust pakkuda ainult Eestis tegutsevatel pankadel ega ole jällekord turgu rahvusvahelisele konkurentsile avanud. Kui tulemuseks on piiratud võimalused ja kõrged tasud, ei pruugi pensioni investeerimiskonto isegi investeerimiseksperdist kogujale võrreldes madalate kuludega pensionifondiga eelist anda. Elame, näeme.

Teises sambas kogumist saab igal ajal lõpetada ja raha välja võtta

Reformi enim kõneainet pakkunud muudatus – võimalus teises sambas kogumine lõpetada ja raha igal hetkel välja võtta – muudab meie jaoks tegelikult kõige vähem. Teine sammas jääb ka tulevikus väga suure maksueelisega kogumisvõimaluseks, mida iga ratsionaalselt mõtlev inimene peaks kasutama.

Riik suunab õnneks ka edaspidi kõik uued tööturule sisenejad automaatselt madala kuluga aktsiafondi – täpselt samamoodi nagu seda teevad enamus heade pensionisüsteemidega riigid.

Uus seadus lubab teise sambasse kogumise peatada ning soovi korral ka kogutud summa välja võtta. Esimest korda saab selleks avalduse esitada 2021. aasta jaanuaris ja esimesed väljamaksed toimuvad 2021. aasta septembris. Raha saab välja võtta ainult ühe korraga, mitte osade kaupa. Raha välja võtnud inimene ei saa teise sambaga uuesti liituda enne kümne aasta möödumist.

Kas tasub pärast pensionireformi teise sambasse kogumist jätkata?

Jah, minu meelest küll – ise jätkan kindlasti. Ma lihtsalt ei tea ühtegi kasulikumat asja, mida ette võtta selle kahe protsendiga palgast, mille eest Tuleva pensionifond mulle täna maailma juhtivate ettevõtete aktsiaid ostab.

Esiteks: need kaks protsenti palgast investeerin teise sambasse tulumaksuvabalt.

Teiseks: igale eurole, mille mina oma tuleviku tarbeks “ohverdan”, paneb riik omalt poolt kaks eurot juurde (2+4%). Ma tean, et see raha tuleb minu kokkuleppelise esimese samba arvelt. Aga esimene sammas pole muud kui lihtsalt lubadus, et riik maksab tulevikus piskuhaaval pensionit. Teise sambasse koguneb reaalne varandus – ma saan ise otsustada, millal ja millele seda kulutada. Riigikohus ütles muide oma otsuses selgelt, et teise samba fondides olev vara kuulub meile, kogujatele. Kuni Eesti õigusriik püsib, ei saa keegi seda meilt ära võtta.

Kolmandaks, eelpensioniikka jõudes maksan pensionisambasse kogutud raha välja võtmisel vaid 10% tulumaksu. Kui otsustan fondipensioni kasuks, pääsen üldse tulumaksust.

Mida ma pean tegema, kui tahan kogumist jätkata?

Sa ei pea kogumise jätkamiseks midagi tegema. Sinu palgast läheb ka edaspidi automaatselt iga kuu tükike sinu valitud pensionifondi kasvama. Loomulikult hoolitse, et oled valinud madala kuluga jätkusuutliku investeerimisstrateegiaga fondi.

Pensionifondi vahetamine võtab muide internetipangas vähem kui viis minutit ja ei maksa midagi. Kui tahad meiega koos Tulevas koguda, alusta siit.

Kas peaksin teisest sambast raha välja võtma ja panema Tuleva kolmandasse sambasse?

Ei, kindlasti mitte. Tuleva teise samba fond investeerib raha täpselt samadesse väärtpaberitesse nagu kolmanda samba fond. Kuigi kolmandasse sambasse sissemaksetele kehtib oluline maksusoodustus, on teise samba maksusoodustus kordades suurem. Lisaks pead teisest sambast väljumisel maksma ära tulumaksu. See on täiesti tarbetu kulu. Vaata teise ja kolmanda samba maksueelise arvutust Laura näitel siin.

Kui kõik võtavad raha välja, kas siis need, kes edasi koguvad, kannatavad?

Kui sa kogud Tulevas, ei kahjusta teise samba vabatahtlikuks muutmine mingil viisil sinu vara. Tuleva pensionifondid investeerivad raha maailma suurimate ettevõtete aktsiatesse, mille igapäevane börsikäive on tuhandeid kordi suurem kui Tuleva fondide maht. Meie müügitehingud ei kõiguta nende aktsiate hinda ning ei takista meil lahkuda soovijate jagu portfelli maha müüa. Kui sa kogud mõnes muus indeksifondis, on sama lugu. Kui sa kogud mõnes muus pangafondis, küsi selle kohta lähemalt oma fondivalitsejalt.

Jään ise/ minu lähedane jääb sel aastal pensionile, mida peaks tegema?

Pea meeles, et pensioniikka jõudes võid, aga ei pea kohe raha kasutusele võtma. See ei mõjuta sinu õigust saada riiklikku pensionit. Senikaua, kuni sa pole väljamakse avaldust esitanud, on sinu vara pensionifondis edasi ning kasvab või kahaneb koos maailmaturu kõikumistega.

Pensionireform on juba jõustunud, aga tark on oodata teise sambasse kogutud raha kasutamisega vähemalt järgmise või ka ülejärgmise aastani.

Alates 2021. aastast muutub nimelt pensioniikka või ka eelpensioniikka jõudnud inimestele väljamaksete tulumaks. Kui otsustad raha korraga välja võtta, rakendub siis tänase 20% asemel soodustulumaks 10%. Kui võtad raha välja oma oodatava eluea vältel regulaarsete maksetena, on väljamaksed järgmisest aastast tulumaksuvabad. Näiteks 65-aastase inimese oodatavaks elueaks hinnatakse umbes 18 aastat.

Alates 2022. aastast saab erinevaid raha kasutamise võimalusi omavahel kombineerida. Siis võid võtta osa rahast välja ühekordse maksena ja jätta ülejäänu pensionifondi edasi kasvama.

Mida pensionireformi kohtuvaidlus meid valima sunnib?

Elu ei paku garantiisid. Kes vastupidist väidab, valetab. Olgu ta kaartide või kasumiaruannete pealt ennustaja, kullakaupmees või kindlustusselts.

Pika aja jooksul võib kõike juhtuda. Aga kõik, mis võib juhtuda, kohe kindlasti ei juhtu. Mõned asjad juhtuvad tõenäolisemalt kui teised.

Minu võimalus elada 100-aastaseks ei ole kaugeltki olematu. Tänavu sündinud lapsel on see tõenäosus peaaegu 50 protsenti.

On üsna tõenäoline, et enamus meist ei viitsi või ei suuda päris elu lõpuni tulusat tööd teha.

Kust saada raha?

Ega siis palju võimalusi sissetuleku saamiseks pole. Üks võimalus on elada varem valmis kogutud varandusest. Teine võimalus on usaldada, et lapsed ja nende eakaaslased hoolitsevad. Veel parem, kui on endal midagi hinge taga ja järgmine põlvkond aitab ka.

Raha kogumisega on see jama, et keegi ei tea, mis aastate pärast saab. Ootamatu katastroof võib vara väärtusetuks muuta. Võimu võib haarata diktaatorlik valitsus, kes säästud lihtsalt ära varastab.

Lastele lootmisega on sama jama: keegi ei tea, mis aastate pärast saab. Mida pikem on keskmine eluiga, seda rohkem on hoolt vajavaid eakaid. Võib karta, et meie lastel on endilgi raske. Järgmistel põlvkondadel ei pruugi olla jaksu ega tahtmist meid üleval pidada.

Keegi ei tea kindlalt, millises maailmas me aastakümnete pärast elame. Meil kõigil on suurem šanss paremini elada, kui pensionisüsteemis on ettevaatav säästmine ja tagantjärgi solidaarne toetus tasakaalus.

Kui vähesest piisab väärikaks eluks?

See ongi eile riigikohtusse jõudnud pensionireformi arutelu tuum.

Riigikohtu ülesanne on nüüd otsustada, kas Eesti põhiseaduses kokkulepitud põhimõtted on täidetud, kui pakume vanadele ja töövõimetutele vaid näljasurmast pääsemiseks hädavajalikku abi. Või peab ühiskond tagama kõigile inimväärikat elu võimaldavat sissetuleku?

Ja kui peab, siis kas on realistlik loota, et tulevikus suudavad tööealised rohkem makse maksta, et aidata väärikat elu elada eakatel, kellest enamikul muud vara pole?

Minu meelest vajab Eesti pensionisüsteem jõulist paremaks muutmist. Selle alustalad on siiski päris tugevad. Nende kallale minek ei lahenda probleeme, vaid loob hulga uusi juurde.

Kohustusliku kogumise vastased räägivad valikuvabadusest. Aga kui vara pole, pole ka vabadust valida, mida sellega peale hakata.

Esimesest sambast maksame meie, tänased töötegijad, vanadele pensioni. Homsed töötegijad maksavad omakorda meile.

Teise sambasse kogume oma tuleviku jaoks ise raha. Natuke midagi kõrvale panna on kohustuslik kõigile.

Ja kolmandasse sambasse koguvad need, kellel on soov ja võimalus rohkem säästa, et olla võimalikult vähe koormaks teistele ja elada ise lahedamalt.

Teise samba vabatahtlikuks tegemine tähendaks sisuliselt, et enamus inimesi jääb lootma ainult järgmise põlvkonna tänumeelele ja võimekusele järjest kasvavat abivajajate hulka üleval pidada.

Lootusetult hilja säästmisele mõelda pole rumal, vaid inimlik

On fakt, et teise sambasse on juba tänaseks enamik Eesti inimesi kogunud oma elu suurima finantsvara. Kui teine sammas püsib kohustuslikuna, jääb see nii ka edaspidi. Kui kogumine muutub vabatahtlikuks, on kindel, et suur osa inimestest enam suurt midagi pensioniks kõrvale ei pane.

Seda näitavad uuringud kõikjal läänemaailmas. Riikides, mis vaikimisi koguma ei suuna, pole enamikul inimestest sääste. Nii lihtne ongi. Kui keegi ei sunni, ei alustata reeglina raha kogumist piisavalt vara ega säästeta piisavalt järjekindlalt. Asi ei ole selles, et inimesed oleks vastutustundetud ja “ise oma lolluses süüdi”. Noortel lihtsalt on muustki mõelda kui pensionist. Liitintressi võluvägi hakkab huvi pakkuma siis, kui ammu liiga hilja.

Võimekamad siiski kahtlemata koguvad edasi, nii teise kui ka kolmandasse sambasse. Ebavõrdsus suureneb ja vastastikune pahameel jõukate ja vaesemate vahel kasvab ka. Ühed on tigedad, et nende lapsed peavad maksma elatist vanadele, kes omal ajal säästa ei märganud. Teised on solvunud, et ühiskond ei hinda nende elatud elu panust ja maksab väärika pensioni asemel sandikopikaid.

Kohustusliku kogumise vastased räägivad valikuvabadusest. Aga kellel vara pole, sellel pole ka vabadust valida, mida sellega peale hakata.

Minu meelest määraks teise samba vabatahtlikuks muutmine liiga suure osa Eesti inimestest tulevikus varatuna ainult nooremate armust elama. Ka keskmisest väiksemat palka teenides saab täna tööelu alustaja teise sambasse pensioniks kokku rohkem kui 100 000 eurot. Sellest ei piisa, et kõrge eani muretult elada. Aga see on arvestatav varandus, mis annab tulevaste põlvede heldusest sõltuva riikliku pensioni kõrvale väärikat otsustusvabadust ja mänguruumi.

Et see otsustusvabadus ja mänguruum tegelikkuseks saaks, tuleb loomulikult reformida teise samba väljamaksed. Pensioniikka jõudjad tuleb vabastada kohustusest siduda kogutud vara kulukasse kindlustuslepingusse. Õnneks paistavad kõik juhtivad erakonnad tänaseks selles ühel nõul olevat.

Eile nägid riigikohtunikud vaeva, et aru saada, millest me räägime, kui räägime Eesti pensionisüsteemi teise samba vabatahtlikuks muutmisest. See, kui raske on väga tarkadel inimestel jõuda asja tuumani, on parimaks meeldetuletuseks, et pensionisüsteemis heade valikute tegemist peab muutma lihtsamaks, mitte keerukamaks.

Tuleva I poolaasta tegevusaruanne 2020

Hea Tuleva liige! Lõppenud poolaastat jäävad paljud kindlasti meenutama ühe veidramana meie elus. Ootamatust majandusseisakust tingitud paanika väärtpaberiturgudel tuletas meelde, et aktsiate hinnad võivad tõepoolest nii tõusta kui ka langeda. Kuigi poolaasta arvestuses alanesid aktsiahinnad maailmaturul keskmiselt vaid veidi üle 6%, jõudsid aktsiahinnad veebruari keskelt märtsi lõpuni kukkuda keskmiselt lausa kolmandiku võrra.

Teisest küljest meenutas nähtamatu viirus tõsiasja, et ainult kapitali peale lootma jääda ei saa. Kriisist aitasid meid üle nii paljude meditsiini- ja päästetöötajate ennastohverdav töö kui ka head perekondlikud suhted. Raha kogumine tulevikuks on ikka ainult üks paljudest vahenditest, millega püüame ennast kindlustada elu keerdkäikude vastu. Raha ei garanteeri, et meil tulevikus probleeme ei teki, küll aga on üsna tõenäoline, et tulevikus on kergem hakkama saada neil, kel on veidi kapitali kõrvale pandud.

Pensionifondide tulemused

Meie pensionifondid tegid ka sel poolaastal seda, mida nad pidid tegema: teenisid maailmaturu keskmist tootlust. Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi osaku väärtus langes 4%. See on veidi vähem kui maailma aktsiaturgude 6% langus. Me teise samba fond ei ole täna veel 100% aktsiates, veidi üle viiendiku on maailma valitsuste võlakirjades, mille hind on viimasel poolaastal tõusnud. 100% aktsiatele läheme üle kolme aasta jooksul.

Joonisel on Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi osaku, võrdlusindeksi ning Eesti pensionifondide keskmise osakuhinna muutus. Allikas: Pensionikeskus, MSCI ja Swedbank.

Tuleva III Samba Pensionifondi osaku hind jäljendas üsna täpselt maailmaturgu ja langes 6%.

Joonisel on Tuleva III Samba Pensionifondi ja võrdlusindeksi muutus. Allikas: Pensionikeskus ja MSCI.

Seevastu Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondi osaku hind tõusis poolaastaga ligi 2%. Seda juhtub tihti, et riskivabade võlakirjade hinnad tõusevad kriisi ajal. Paraku on sellel kaitsel ka oma hind – riskivabad võlakirjad ei paku ettevaatavalt enam mingisugustki tootlust. Riskivaba tootlust ei ole olemas ja seetõttu koguvad Tuleva asutajad oma pensioni ikka aktsiates. Neil, kellel pensioniiga lähenemas, on mõistlik osa varast võlakirjafondi suunata. Sinu portfelli oodatav tootlus küll langeb, aga kõikumised on ka väiksemad. Kui pikaajalisel kogumisel ei ole kõikumine probleem, võib pensioniea saabudes olla ebameeldiv, kui pensionisamba väljavõtmise hetkel on selle väärtus aktsiaturu kukkumise tõttu oodatust madalam.

Joonisel on Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondi osaku, võrdlusindeksi ning Eesti konservatiivsete pensionifondide keskmise osakuhinna muutus. Allikas: Pensionikeskus ja Swedbank.

Meie tagasihoidlik eesmärk teenida turu keskmist tootlust ei ole tegelikult sugugi tagasihoidlik. Andmed investeerimisfondide maailmast näitavad tuima järjekindlusega, et ligikaudu 90% aktiivselt juhitud fonde ei suuda turu keskmisest paremat tulemust saada – seda nii headel kui ka halbadel aegadel. Viimane turulangus kinnitas sedasama – ka selles languses jäi enamik aktiivselt juhitud fonde turu keskmisele alla. Nii on turu keskmisele lähedane tulemus tegelikult maailma parimate seas.

Kes suudab kursil püsida

Eduka kogumise aluseks on see, et püsime kursil nii headel kui ka halbadel aegadel. See tähendab, et me ei lase ennast kõigutada hirmutavatel ajalehepealkirjadel või mõnd eriti head investeerimisvõimalust pakkuval müügimehel, vaid teeme korrapäraseid sissemakseid nii siis, kui turud tõusevad, kui ka siis, kui nad langevad. Nii tagame endale pika aja jooksul tulemuse, mis ei jää oluliselt alla maailmaturu keskmisele tootlusele.

Tuleva kolmandas sambas kogujad tegid 48% kogu Eesti pensionifondide turu uutest sissemaksetest

Suurem osa kogujaid püsisid kogu kriisi ajal ilusasti kursil. Tuleva fondidest lahkus esimese poolaasta jooksul 216 inimest – see on napilt 1,7% kogujate üldarvust (1). Ülejäänud 98,3% jätkasid meiega. Veelgi enam, viimase poolaasta jooksul alustas üle 2000 inimese kogumist kolmandasse sambasse, suurendades niimoodi oluliselt oma säästumäära.

Turulangus pani paraku aktiivsemalt tegutsema pankadest fondivalitsejate müügiarmeed. Pensionikeskuse andmed näitavad, et neil õnnestus veebruari ja märtsi jooksul veenda ümber 60 inimest, kes olid küll juba otsustanud oma teise samba Tulevasse tuua, aga kelle vahetusavaldus ei olnud veel jõustunud. Need inimesed katkestasid oma vahetusavalduse ning nende teine sammas ei alustanud maikuud madalate kuludega Tuleva fondis.

Enamik nendest inimestest oli teinud iseseisvalt oma eale vastava mõistliku valiku: koguda madala kuluga maksimaalse aktsiate osakaaluga fondis. Paraku jätkavad need inimesed nüüd rohkem kui kaks korda kõrgema tasu maksmist fondides, mis hoiavad väga suure osa nende pensionivarast nullintressiga võlakirjades või pangadeposiidis. On väga tõenäoline, et pika aja jooksul saavad need inimesed oma kogutud rahast vähem kasu (2).

Tihti ei saa inimeste kehva finantskäitumist selgitada sellega, et nad ise ei suuda oma eluks vajalikke investeerimisotsuseid teha. Probleem on enamasti ikka selles, et suurte ressurssidega finantssektor hirmutab ja ajab inimesi mõistlike otsuste tegemise asemel segadusse. Või kasutab hoopis väljapressimistaktikaid, sidudes näiteks fondi valiku soodsama laenuotsusega.

Finantsinspektsioon on viimasel ajal tõsisema tähelepanu alla võtnud viisid, kuidas fondivalitsejad pensionifondidest räägivad. Eelmise aasta lõpus andis inspektsioon välja selgituse, kus manitses fondivalitsejaid mitte hämama fondide kuludest rääkides. Tänaseks on ka pensionikeskus oma veebilehe ümber teinud selliselt, et koguja saaks selget infot tema makstavate tasude kohta. Kevadel trahvis inspektsioon Luminori panga fondivalitsejat valeinfo esitamise eest fondi tasude arvestamisel. Loodetavasti võetakse ka fondivalitsejate müügipraktikad edaspidi tähelepaneliku valve alla.

Tuleva kasvab

Kogujate arv meie teise ja kolmanda samba fondides kasvas ka esimesel poolaastal. Teise samba fondidesse lisandus 3317 uut kogujat, nendest 1716 tegid ise avalduse ja 1601 loositi. Kolmandas sambas alustas kogumist 2103 inimest.

Tuleva pensionifondides kogujate arv

Kokku kogus juuni lõpu seisuga Tuleva pensionifondides 21 222 inimest. Sealhulgas 19 122 inimest kogub meie teise samba fondides (nende seas omakorda 13 347 on Tuleva fondi valinud ise Tuleva kodulehel või internetipangas ning 5775 inimesele on Tuleva fondi loosiga valinud riik). 5938 inimest oli alustanud kogumist meie kolmanda samba fondis.

Meie kolmanda samba fondi kogujate arvu kasv teeb eriti rõõmu. Selle aasta esimese kuue kuu jooksul alustas Eestis kolmanda samba pensionifondi kogumist 2587 inimest, kellest 1704 ehk 65% tegid seda Tulevas. Kuna pensionisambad on enamiku inimeste peamine pikaajaline finantsvara, võib eeldada, et paljudele oli Tuleva kolmanda samba fond üldse esimene pikaajaline sääst teise samba kõrval.

Kolmandasse sambasse ei lähe maksed automaatselt ja seetõttu ei piisa raha kogumiseks ainult samba avamisest, vaid sinna tuleb ka raha regulaarselt sisse maksta. Selles vallas on Tuleva kolmanda samba pensionifondi kogujad olnud tüüpilisest pangakliendist tublimad. Kuigi meie kogujate arv moodustab juuni lõpu seisuga 13% kolmanda samba pensionifondides kogujate arvust, tegid uusi sissemakseid meie kogujad 48% kogu pensionifondide turu mahust (3).

Kolmas sammas on enamikule Eestis palgatulu teenivatele inimestele mõistlik valik mis tahes muude säästmisvõimaluste ees. Seejuures ei ole oluline, kas kogud pensioniks, lapse tulevikuks või mõne suure unistuse täitmiseks – kolmas sammas on paindlik pikaajalise kogumise viis, mis lubab sul vajaduse korral raha ka varem välja võtta.

Seadusemuudatused

Alates juulist peatas riik veidi enam kui aastaks omapoolsed sissemaksed teise sambasse. Kogujatele see olulisi muutusi kaasa ei too, kuna meie enda palgast sissemaksed jätkuvad ning riik on lubanud „laenatud“ raha ka paari aasta pärast meie pensionikontole sisse maksta.

Olulisem muudatus kogumispensionide süsteemis ootab Riigikohtu lahendit. Selles Riigikogus vastu võetud seaduses on üks väga oluline muudatus: seaduse jõustumisel kaob pensioniikka jõudnul ära kohustus sõlmida teise samba vara kasutamiseks pensionileping kindlustusseltsiga. Tuleva liikmed on selle muudatuse eest juba mitu aastat võidelnud. Tänaseks on väljamaksete piirangute kõrvaldamisel kõigi peamiste erakondade toetus.

Ülejäänud olulised muudatused on kas ebaselge mõjuga (võimalus koguda teise samba pensioni ka investeerimiskontole) või tarbetud (võimalus teisest sambast enne pensioniea saabumist lahkuda). Kahjuks on just need viimased kaks muudatust viinud selleni, et president pole seadust välja kuulutanud, ning see seab ohtu ka väljamaksete piirangute kaotamise alates 2021. aasta algusest. Seepärast tuleks täna inimesele, kes on jõudnud pensioniikka ja tahab teise sambasse kogunenud raha kasutama hakata, soovitada sellega veidi oodata, kuni Riigikohus või Riigikogu lõpuks ometi tarbetud piirangud väljamaksetelt ära kaotab.

Meil, kes me Tulevas oma teist ja kolmandat sammast kogume, pole vaja midagi teha. Kui su sõber või kolleeg küsib nõu, siis soovita nii:

  1. Tee oma teine sammas korda ja hoolitse, et see oleks madalate kulude ja maksimaalse aktsiariskiga indeksifondis. Kui teed avalduse enne 31. juuli südaööd, siis jõuab su teine sammas valitud fondi juba septembri algusest.
  2. Pane 15% oma brutosissetulekust kolmandasse sambasse. Jälle loomulikult madalad kulud, maksimaalne aktsiarisk, indeksifond. Sel aastal tehtud sissemaksetelt annab riik sulle tulumaksu juba kevadel tagasi.

Kui sõber on need sammud astunud, siis säästab ta juba 21% oma palgast. Kui varakult alustada, on tal üsna hea šanss pensioniks miljon koguda.

Tuleva fondivalitseja ja pensionifondide poolaastaaruanded on täispikkuses siin. Samast leiad ka eelmiste aastate aruanded.

Head suve jätku!

Tõnu Pekk
Tuleva Fondid AS fondijuht ja juhatuse liige

(1) Ma arvestan siin kogujatena inimesi, kes on ise avalduse teinud Tulevas kogumise alustamiseks. Riik loosib lotoga meie fondidesse veel üle 3000 inimese aastas.
(2) Morningstar Inc. Fund fees predict future success of failure.
(3) Pensionikeskuse andmed ja Tuleva arvutused.

Soovin uudiskirja
Jagame aegajalt parimaid artikleid, ekspertide nõuandeid ja kasulikke meeldetuletusi.
Palun sisesta e-posti aadress.
Tuleva ei jaga sinu kontaktandmeid kunagi kellegagi. Soovi korral saad uudiskirjast alati loobuda.