Tuleva I poolaasta tegevusaruanne 2022

Tuleva missioon on aidata inimestel tõhusalt ja enesekindlalt kapitali koguda. Selle aasta esimesed kuus kuud panid paljude kogujate närvid proovile: langevad väärtpaberiturud, kasvav inflatsioon ja sõda Euroopas raputasid turvatunnet.

Samal ajal kui teiste pensionifondide mahud vähenesid, püsisime meie, kes me Tulevas ühiselt kapitali kogume, kindlalt kursil ja jätkasime kogumist. Tuleva pensionifondide maht kasvas kuue kuuga hoolimata väärtpaberiturgude langusest. Juulis ületas meie pensionifondide maht esimest korda 400 miljoni euro piiri.

Pensionifondide käekäik

Esimesel poolaastal langesid maailma aktsiaturud 14%. Meie pensionifondid jäljendavad maailmaturgu nii tõusudes kui langustes ja seepärast langesid ka meie pensionifondide osakute hinnad: nii Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond kui ka Tuleva III Samba Pensionifond langesid 13%. Tõusvate intressimäärade tõttu langesid ka maailma võlakirjaturud ning nendega koos vähenes Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondi osaku hind 11%.

Enne selle aruande valmimist jõudsid väärtpaberiturud enamuse langusest tagasi teha. Juulis ja augustis tõusis maailmaturu indeks 13% ning nii on meie aktsiafondide osaku hinnad jõudnud tagasi aasta alguse tasemele.

Pildil on Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi osaku hinna muutus seisuga 19.08.2022. Võrdluseks on maailmaturu indeksi ja Eesti pensionifondide keskmise muutus ning Eesti inflatsioon. Maailmaturu indeksina kasutame alates 01.01.2020 MSCI ACWI indeksi tootlust eurodes mõõdetuna. Varasemate aastate osas kasutasime 73% MSCI ACWI indeksi ja 27% Bloomberg Barclays Global Aggregate indeksi tootlust, kuna seadus keelas üle 75% pensionifondi varast aktsiatesse investeerida. Allikas: Pensionikeskus, MSCI, Statistikaamet.

Viie aastaga on Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi osaku hind kasvanud keskmiselt 10% aastas. Tuleva III Samba Pensionifondil täitub oktoobris alles kolmas aasta: alates asutamisest 2019. aasta oktoobris on osaku hind kasvanud keskmiselt 11% aastas. Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondi hind on viimase viie aastaga langenud keskmiselt 0,6% aastas.

Pildil on Tuleva III Samba Pensionifondi osaku hinna muutus seisuga 19.08.2022. Võrdluseks on maailmaturu indeksi ja Eesti pensionifondide keskmise muutus ning Eesti inflatsioon. Maailmaturu indeksina kasutame MSCI ACWI indeksi tootlust eurodes mõõdetuna. Allikas: Pensionikeskus, MSCI, Statistikaamet.

Lisasime sel aastal võrdlusesse ka inflatsiooni, mis on aasta algusest (jaanuarist juulini) kasvatanud tarbijahindu statistikaameti andmetel ligi 15% (aastane inflatsioon ületas juuli lõpus 20%). Viimase viie aastaga on inflatsioon vähendanud raha väärtust keskmiselt ligi 6% aastas. Muide, Tulevas kogujad saavad võrrelda oma pensionikonto tootlust nii maailmaturu keskmise kui ka inflatsiooniga – logi sisse ning klõpsa “Sinu pensionivara tootluse” rippmenüüs “Maailma keskmise” peal ja vali “Inflatsioon”.

Pildil on Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondi osaku hinna muutus seisuga 19.08.2022. Võrdluseks on maailmaturu indeksi ja Eesti konservatiivsete pensionifondide keskmise muutus ning Eesti inflatsioon. Maailmaturu indeksina kasutame 50% ulatuses Bloomberg Barclays Global Aggregate indeksi ja 50% ulatuses Bloomberg Barclays Euro Aggregate indeksi tootlust eurodes mõõdetuna. Allikas: Pensionikeskus, MSCI, Statistikaamet.
Kuidas heitlikus maailmas investeerida?

Nii headel kui halbadel aegadel on tähtis meeles pidada, et riskivaba tootlust ei ole olemas. Tootlus ongi preemia, mida investorid saavad riski võtmise eest. Ka pealtnäha turvalisena näiv pangahoius, mis maksab üks või kaks protsenti intressi aastas, ei taga, et inflatsioon sinu vara tootlust miinusesse ei ajaks. Pigem võib öelda, et pangahoiusel pikas plaanis üsna kindlasti raha väärtus sulab.

Sellepärast oleme Tulevas valinud raha kogumiseks sisuliselt ainsa viisi, mis tagab, et meie vara väärtus kasvab pika kogumisperioodi jooksul käsikäes maailma majanduse kasvuga. Kuidas me seda teeme? Võtame järjekindlalt iga kuu tükikese oma palgast ja ostame selle eest maailma suurte ettevõtete aktsiaid juurde. Me püsime enesekindlalt kursil nii headel kui ka halbadel aegadel.

See ei tähenda, et meie vara väärtus kappaks alati otsejoones üles. Kui maailma majanduses on madalseis, väheneb ettevõtete turuväärtus ja koos sellega ettevõtete omanike vara väärtus – ka meie oma. See pole meeldiv, aga tuleb meeles pidada, et aktsiahindade langusel on ka hea külg – nii saame uute sissemaksete eest aktsiaid osta odavamalt. Kui majandus kasvab ja hinnad jälle tõusevad, kallineb meie vara koos nendega.

Väärtpaberiturgude senises ajaloos on aktsiad alati toonud hea tootluse investoritele, kes pole halbadel aegadel paanikasse sattunud, kogumist lõpetanud või raha fondist hoopis välja võtnud. Pensionisambaga on lihtne nii käituda: teise sambasse (ja paljudel ka kolmandasse) lähevad püsimaksed automaatselt. Tuleb vaid hoolitseda, et sinu pensionisambad koguneksid ikka madala tasuga indeksifondis.

Tulevas kogujad jätkavad kursil

Suurem osa Tulevas kogujaid nii teebki. Esimesel poolaastal liitus meiega 3380 uut kogujat, seda on paar protsenti rohkem kui möödunud aastal samal ajal. Nüüd on meid, kes me Tuleva pensionifondides raha kogume, juba üle 61 tuhande. Järjest enam inimesi teeb sissemakseid meie kolmanda samba fondi. Esimese poolaastaga tegi sissemakseid üle 18 tuhande inimese, kokku 15 miljonit eurot. Seda on 30% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal.

Seepärast kasvas meie pensionifondide maht vaatamata turulangusele. Kasvavad ka teiste, Tuleva eeskujul tehtud indeksifondide mahud. Vanade pangafondide mahud on seevastu üle 10% kahanenud.

Kas indeksifond sobib igal ajal?

Lühidalt – jah. Maailma investeerimisfondide ajalugu näitab, et aktiivselt juhitud fondid jäävad enamikus madala kuluga indeksifondidele alla – seda nii turu tõusu- kui ka langusfaasis.

Sellest hoolimata kasutab finantssektor ära ärevaid aegu ja inimeste soovi veidi kindlust leida. Kõrge tasuga aktiivselt juhitud fonde reklaamitakse, justkui oleksid need võrreldes indeksifondidega kuidagi “sõjakindlamad” või paremini kaitstud majanduslanguse eest.

Ükski Eesti fondijuht ei ole Eesti pensionifondide ajaloos pikema aja vältel turu keskmist võita suutnud ja tõenäoliselt ei suuda ka tulevikus. Ka viimane poolaasta ei ole seda reeglipära muutnud.

Alates selle aasta algusest on väidetavalt aktiivselt juhitud pangafondide osakuhinnad langenud üsna ühes taktis indeksifondidega. Betterfinance on märkinud, et enamik meie pankade pensionifonde on tõenäoliselt “kapi-indeksifondid”. Sellised fondid võtavad küll klientidelt kõrgemat tasu, aga järgivad aktiivse juhtimise sildi all ikkagi passiivselt aktsiaindeksit. Ehk siis mingit lisakaitset turu kõikumiste eest investor kõrgema tasu eest ei saa.

Pildil on kuue suurima II samba pensionifondi osaku hinnad alates 1. jaanuarist 2022. Allikas: Pensionikeskus.

Erandina paistab silma LHV pensionifond L. Sellega on aga omamoodi probleem: enamik selle fondi varasid ei ole börsil kaubeldavad või on väga ebalikviidsed – nende hind fondi aruandes ja osaku hinna arvestuses ei pruugi olla see, millega neid tegelikult täna müüa õnnestuks (1). Seega jääb mulje, nagu oleks LHV L osak turu languses vähem väärtust kaotanud, aga tegelikult me ei tea seda – varad võivad olla üle- (või ka ala-) hinnatud.

Kui autode või veini puhul võib olla nii, et kallim on tihti parem, siis investeerimisfondide maailmas on väga selge, et kõrgemad tasud tähendavad kehvemat tootlust. Andmeanalüüs näitab järjekindlalt, et parimad eeldused hea pikaajalise tootluse saavutamiseks on fondidel, mis hoiavad kulud madalal ja investeerivad passiivselt kogu maailma suurimatesse ettevõtetesse. Just seda me Tulevas teemegi.

Samm jätkusuutlikkuse suurendamiseks

Aprillis kinnitas Finantsinspektsioon meie pensionifondide tingimuste muudatused ja me hakkame rakendama jätkusuutliku investeerimise põhimõtteid alates 1. septembrist. Oleme seda muudatust pikalt ja põhjalikult ette valmistanud.

Me ei loo juurde ühte väikest “rohefondi”, vaid muudame jätkusuutlikumaks oma suurte fondide tegevuse. Täpselt samamoodi ei ole meil ju head pensionifondid peidetud vanade, kõrge tasuga fondide vahele. Madalad tasud ja teadlikkus meie investeeringute mõjust maailmale on väärtused, mida vaid valikuliselt rakendada oleks küüniline.

Mis meie fondides alates 1. septembrist muutub ja mis jääb samaks?

  • Me vähendame oma investeeringute süsinikuintensiivsust 15–20% võrra ja jätame portfellist välja ligikaudu 200 ettevõtet, mis ekspertide hinnangul selgelt vastutustundliku juhtimise põhimõtete vastu eksivad.
  • Jätkusuutlikkuse põhimõtete rakendamine ei too kaasa tasude tõusu ega muuda meie portfelli oodatava tootluse ja riski profiili. Tuleva keskne passiivne investeerimisstrateegia jääb püsima. Kasvatame ka edaspidi järjepidevalt oma osalust kogu maailma majanduses, sest see loob tõestatult parimad eeldused pikas plaanis hea tootluse saavutamiseks.
  • Kõik Tulevas kogujad teavad, milline on nende investeeringute süsinikuintensiivsus – see on levinuim kliimajalajälje mõõdik. Ükski teine pensionifondide valitseja Eestis seda oma kõigi fondide kohta veel avaldanud pole. Loodame, et Tuleva eeskuju aitab ka teistel oma tegevust läbipaistvamaks muuta, nagu see on juhtunud tasude puhul. Mõõtmine on oluline selleks, et inimesed saaksid valiku teha objektiivsete andmete, mitte roheliste loosungite põhjal.

Muudatused portfelli teeme nii, et see fondi kulusid ei suurendaks. Loe pikemalt ja vaata videost Tõnu ja Tuleva liikme Sten-Andreas Ehrlichi arutelu, miks ja mida me muudame.

Paremad seadused

Sel poolaastal tuli meie kogujatele väga hea uudis: nimelt plaanib riik lubada alates 2025. aastast sissemakseid teise sambasse suurendada. Vastav seaduseelnõu on saadetud valitsusele. Meie hulgas on väga palju neid, kes on teise ja kolmanda samba maksueelise täiel määral ära kasutanud. Nemad ootavad võimalust koguda veel rohkem kapitali, pannes raha kõrvale regulaarselt, automaatselt ja maksuefektiivselt. Just seda suuremad teise samba sissemaksed tähendavadki.

Plaanid tulevikuks

Võtsime endale eesmärgiks järgmise viie aastaga aidata 100 000 Eesti inimest vabama tuleviku jaoks kõrvale panema vähemalt 15% oma sissetulekust. Kui see meil õnnestub, kasvab meie ühiste fondide varade maht 2,5 miljardi euroni. Mida rohkem inimesi Tulevas kogub, seda paremaks lähevad kogumise tingimused meile kõigile.

Me teame, et ainult heade fondide olemasolust ei piisa, et inimesed seal koguma hakkaksid. Meil on suur hulk veel tegemata tööd, et inimesed, kes on juba Tulevas konto avanud, korralikult koguma saada. (Nii nagu Laura: hoolitsed, et ka teine sammas koguneks väikese kuluga indeksifondis, ning paneksid kolmandasse sambasse kõrvale vähemalt 10% või enam sissetulekust.) Nende jaoks, kes on pensionisambad juba maksimaalselt ära kasutanud või kes soovivad just lapse nimele koguda, tuleb tootevalikusse lisada täiendava kogumise fond.

Veelgi rohkem inimesi pole Tulevast veel kuulnudki. Peame jõudma ka nende inimesteni, kel pole juhtumisi finantskõrgharidust või kelle abikaasa või sõber pole endale pensionifondides kogumist põhjalikult selgeks teinud.

Paljude oluliste kogumist takistavate asjade eemaldamiseks on vaja ka riigi tuge seaduste ja süsteemi riiklike komponentide parandamisel. Eesti ainsa pensionikogujaid esindava organisatsioonina on Tuleva riigile partneriks targema pensionistrateegia arendamisel. Me ei piirdu kriitikaga, vaid pakume süsteemselt mõjusaid lahendusi. Aitame ka edaspidi kõrvaldada seadusandlikke takistusi, et iga kõrvale pandud euro tooks Eesti inimestele tulevikus rohkem kasu.

Otsime edasi võimalusi, kuidas meie liikmete jaoks Tuleva väärtus veelgi kasvaks. Tuleva liikmed otsustasid teha iseendale paremad pensionifondid. Sellega tegid nad algust revolutsiooniga, mis juba on ja toob ka edaspidi kasu kõigile Eesti inimestele. Ühtlasi panid Tuleva liikmed alguse kiiresti kasvavale ettevõtmisele, mille väärtus kasvab koos meie ühiste fondide mahuga. Miks me ei võiks viia mõne aasta pärast meie fondivalitseja vähemusosa börsile?

Me oleme väike tiim ja tegevuste valimisel peame väga otsusekindlalt prioritiseerima. Alanud poolaastal keskendume kahele asjale:

  • Riigil on töös pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüs, mille soovitused peaksid sügisel valmima. Hoiame kätt pulsil, et kogujate päris mured ka analüüsi ja sealt tulenevate soovitusteni ning ka erakondade valimisprogrammidesse jõuaks.
  • Meie äriplaan ja liikmekapitali tingimused vajavad täiendamist. Kaardistame alternatiivid, kaasame meie liikmetest eksperte, et jõuda sobiva struktuurini, mis Tuleva väärtusi ja eripära arvestades meie eesmärkide saavutamist toetaks.

Head rahulikku kogumist!

Tõnu Pekk
Tuleva juhatuse liige


2022.a I poolaasta finantsaruanded leiad siit.

(1) LHV Pensionifond L 2021. aasta aruanne, lk 22-23.

 

400 miljonit sai täis neli aastat varem! 

Kolm aastat tagasi uuendatud äriplaanis seadsime julgema kasvueesmärgi: 2026. aastaks 400 miljonit. Tegelikkuses jõudsime selle verstapostini ligi neli aastat varem! Tuleva fondide maht ületas juulis 400 miljonit eurot. 

See pole niisama number ego paitamiseks. See on hea uudis Tuleva liikmetele. See on hea uudis kõigile Tulevas raha koguvatele inimestele – meid on juba üle 61 000. See on hea uudis ka neile, kellel esimesed sammud Tuleva pensionifondide abil lihtsa ja targa investeerimisportfelli üles ehitamisel on alles ees. 

Tuleva missioon on aidata inimestel tõhusalt ja enesekindlalt kapitali koguda. Suurem varade maht annab meile selleks suuremad võimalused:

  • Rohkem sihikindlaid kogujaid. Mida rohkem inimesi meiega koos investeerib, seda suurem maht, see on selge. Kasv omakorda toob meile rohkem vahendeid, et aidata Eesti inimestel infomüras ekslemise asemel tõhusalt ja enesekindlalt raha koguda.
  • Tasud alla. Me võtame tasudeks kordades vähem kui pankade fondivalitsejad ja oleme kasvades tasusid pidevalt langetanud. Mida suurem maht, seda tillukesem osa meie fondide haldamise kuludest langeb iga üksiku inimese õlule. Seda tugevam on ka meie positsioon allfondide tasude läbirääkimistel. (1)
  • Uued tooted. Tuleva teise samba fondide kiire kasv tegi võimalikuks kolmanda samba fondi käivitamise. Järgmise sammuna plaanime teha investeerimisfondi nende jaoks, kellele kolmandast sambast ei piisa. Plaanis on ka lahendus nendele, kes osa vara lapse nimele eelistavad koguda.
  • Paremad seadused. Eesti ainsa pensionikogujaid esindava organisatsioonina on Tuleva riigile partneriks targema pensionistrateegia arendamisel. Me ei piirdu kriitikaga, vaid pakume süsteemselt mõjusaid lahendusi. Mida suuremaks kasvame, seda rohkem on meil ressursse ja seda suurem on meie kõlapind. Aitame ka edaspidi kõrvaldada seadusandlikke takistusi, et iga kõrvale pandud euro tooks Eesti inimestele tulevikus rohkem kasu.  
  • Väärtus Tuleva liikmetele. Tuleva liikmed otsustasid teha iseendale paremad pensionifondid. Nad tegid võimalikuks revolutsiooni, mis on kasu toonud ja toob edaspidi kasu kõigile Eesti inimestele. Ühtlasi panid nad alguse kiiresti kasvavale ettevõtmisele, mille väärtus kasvab koos meie ühiste fondide mahuga. Miks me ei võiks kasvõi viia mõne aasta pärast meie fondivalitseja vähemusosa börsile?

Tuleva ei muutu kunagi “tavaliseks” fondivalitsejaks. Meil ei ole head investeerimistooted halbade vahele ära peidetud. Meie tasud langevad ka tulevikus. Tuleva fonde ei hakka kunagi müügimehed ostukeskuses pähe määrima. 

Siin on järgmine, nüüd juba päris ambitsioonikas verstapost, mille omale sihiks oleme võtnud:

Aitame järgmise viie aastaga 100 000 Eesti inimest vabama tuleviku jaoks kõrvale panema vähemalt 15% oma sissetulekust. Kui see meil õnnestub, kasvab meie ühiste fondide varade maht 2,5 miljardi euroni.


(1) Kõik pensionifondide andmed pärinevad Pensionikeskusest, kuigi häid võrdlusi on sealt ehk veidi keeruline leida. Vaata näiteks meie hiljuti tehtud võrdlust fondivalitsejate tasude kohta siit.

Kuidas Tuleva sinu raha jätkusuutlikumalt investeerib?

Jätkusuutlikkus on algusest peale üks Tuleva põhiväärtusi. Kas Eestis saab pakkuda pensionifondi, kus inimeste vara kasv kõrgete tasude tõttu maailma keskmisest kaugele maha ei jää? Pankade fondijuhid ütlesid, et ei. Tuleva liikmed uskusid, et jah.

Tänaseks oleme tõestanud, et saab küll. Meie ühised fondid on edukad. Tuleva ärimudel on jätkusuutlik. Aga millist mõju avaldavad meie investeeringud maailmale? See on küsimus, kus lihtsaid vastuseid pole.

Tuleva tiimiga oleme põhjalikult analüüsinud, mida ja miks meil on täna siin mõistlik teha. Rakendame jätkusuutliku investeerimise põhimõtteid 1. septembrist.

Siin on kolm asja, mida seejuures tähtsaks peame:

  • Astume väikese, aga kaugelt mitte tühise sammu. Me vähendame oma investeeringute süsinikuintensiivsust 15-20% võrra ja jätame portfellist välja ligikaudu 200 ettevõtet, mis ekspertide hinnangul selgelt vastutustundliku juhtimise põhimõtete vastu eksivad.
  • Jätkusuutlikkuse põhimõtete rakendamine ei too kaasa tasude tõusu. Tuleva keskne, passiivne investeerimisstrateegia jääb püsima. Kasvatame ka edaspidi järjepidevalt oma osalust kogu maailma majanduses, sest see loob tõestatult parimad eeldused pikas plaanis hea tootluse saavutamiseks.
  • Kõik Tulevas kogujad teavad, milline on nende investeeringute süsinikuintensiivsus – see on levinuim kliimajalajälje mõõdik. Ükski teine pensionifondide valitseja Eestis seda oma kõigi fondide kohta veel avaldanud pole. Loodame, et Tuleva eeskuju aitab ka teistel oma tegevust siin läbipaistvamaks muuta nagu tasude puhulgi. (1)

Eelistad vaadata ja kuulata? Siin salvestuses räägib Tuleva juht Tõnu Pekk:

 

Mida jätkusuutlikkuse põhimõtete rakendamine praktikas Tulevale tähendab?

Me ei teeskle, et oleme selles vallas eksperdid. Rakendame maailmas laialt tunnustatud standardit – ESG filtrit, mis arvestab ettevõtete tegevuse keskkonna-, sotsiaalseid ja juhtimisaspekte (environmental, social, governance). See tähendab, et sõelume Tuleva pensionifondide aktsiaportfellist välja ettevõtted, mille käibest vähemalt 5% tuleb

  • energeetilise söe või õliliiva kaevandamisest või sellel põhinevast energiatootmisest,
  • tuumarelvade tootmisest,
  • klaster-lõhkerelvade tootmisest,
  • tubakatoodete tootmisest või
    lahingrelvade müügist tsiviilelanikkonnale.

Samuti jäävad välja ettevõtted, kes muul moel rikuvad UN Global Compact kokkuleppe tingimusi (näiteks tekitavad olulist keskkonnakahju, rikuvad inimõigusi või on seotud korruptsiooniga).

Mis muutub?

Meie portfellis on täna ligikaudu 3000 maailma suurema ettevõtte aktsiaid. Pärast ESG filtri rakendamist jäävad neist umbes 200 välja ja nende asemel suureneb ülejäänute osakaal.
Praktikas on see Tuleva jaoks väga lihtne. Me lihtsalt asendame BlackRocki indeksifondid, millest meie portfell täna koosneb, BlackRocki ESG filtriga indeksifondidega.

Mida me sellega saavutada tahame?

  1. Meie pensionifondide tootlus on jätkuvalt väga lähedal maailmaturu keskmisele ja meie kulud on madalad.
  2. Iga meie pensionifondis investeeritud euro kliimajalajälg (mõõdetuna süsinikuintensiivsuses) langeb 15-20%.
  3. Tulevas kogujad saavad järjest paremini aru, mis on objektiivsed mõõdikud investeeringute jätkusuutlikkuse hindamiseks. Nad teevad otsuseid faktide põhjal ega liiguta oma vara ühest fondist teise sellepärast, et fondi nimes kõlab “roheline” või “jätkusuutlik”.

Kuidas mõjutab jätkutuutlikkuse põhimõtete rakendamine Tuleva fondide tootlust?

Väga vähe.

Miks me ütleme, et mõju (positiivne või negatiivne) on minimaalne? Nagu öeldud, ESG filtri rakendamine mõjutab vaid väikest osa meie portfellist: asendame paarsada ettevõtet oma portfellis teistega. Ülejäänud 2800 ettevõtet see ei puuduta.

Maailma aktsiaturgude viimase paarikümne aasta ajaloost näeme, et ESG filtri rakendamisest tulenev mõju indeksifondide tootlusele on seni jäänud +/- 0,5% piiresse aastas (2). Mõju on seejuures olnud kord kergelt negatiivne, siis jälle positiivne.

Kas see toob kaasa suuremaid kulusid?

Ei too.

See on muidugi põhjendatud küsimus, sest paljud finantsvahendajad armastavad tõesti vähimagi jätkusuutlikkuse maiguga fondide eest kõrgeid tasusid küsida – see oleks justkui mingi “südamerahu” maks.

Tuleva portfelli kulud ei muutu. Tänu kokkuleppele BlackRockiga ei lähe ESG filtriga fondid meile kallimaks maksma. Mahtude kasvades langetame tasusid järk-järgult ka edaspidi.

Kas ESG filtri rakendamine ei ole vastuolus Tuleva investeerimisstrateegia peamise lubadusega: investeerime passiivselt maailma kõigisse suurematesse ettevõtetesse ega tee aktiivseid valikuid?

Meie eesmärk on saavutada oma investeeringutele maailmaturu keskmisele väga lähedane tootlus. See eesmärk ei muutu.
Selleks ostame täna ja tulevikus enamiku maailma suurimate ettevõtete aktsiaid vastavalt nende osakaalule maailmaturu väärtusest. Ka see ei muutu.

Passiivne investeerimisstrateegia pole loodusseadus, mis toimib iseenesest. Kõik indeksifondid teevad teatud valikuid. Need valikud on selgelt ja üheselt fondi tingimustes kirjas. Tuleva tänased valikud lähtuvad seaduse piirangutest ja sellest, millised investeerimisfondid meile mõistliku kuluga kättesaadavad on. Need aitavad meil hoida operatsioonid lihtsana ja kulud madalal. Need ei takista meil koostamast madala kuluga maailmaturu portfelli.

Sama põhimõte kehtib nüüd: me oleme veendunud, et ESG kriteeriumi rakendamine ei takista laiapõhjalise maailmaturu portfelli koostamist ega maailmaturu keskmisele tootlusele väga lähedase tulemuse saavutamist.

Kas Tuleva ei võiks teha olemasolevate kõrvale üht või mitut uut fondi, mis arvestavad vastutustundliku investeerimise põhimõtteid?

Esiteks: me Tuleva tiimis oleme veendunud, et vastutustundlik investeerimine on väärtus, mida oleks küüniline rakendada valikuliselt.

Tundub ju kummaline osta seda ühte “fair trade” sildiga kohvi puhvetist, kus on müügil ka kümme “tavalist” sorti – kas need on siis orjatööga valmistatud? Sama kummaline oleks pakkuda suurte fondide kõrval väikest “rohefondi”. See, et suur osa fondivalitsejatest just niiviisi käitubki, pole meile õigustus.

Teiseks: Tuleva sündis leppest, millega tuhanded liikmed panid oma teise samba vara kokku selleks, et ühiselt lahendada oma isiklik raha kogumise probleem paremini kui iga inimene seda omaette teha saaks.

Meile kõigile läheb ühel või teisel moel korda, kuidas meie investeeringud maailma mõjutavad. Ja meil kõigil on kahtlemata rohkem või vähem erinev arusaam jätkusuutlikust ja vastutustundlikust investeerimisest. Me võiksime otsida vastuseid igaüks eraldi, aga kui tahame teha midagi mõistlikku, peame tegutsema koos. Iga uus pisike fondike tähendaks lisakulusid selles fondis kogujatele ja annaks pisikeste mahtude juures üsna olematu mõju.

Koos tegutsemine tähendab paraku seda, et mõnede liikmete jaoks on meie tänane samm liiga väike ja teiste jaoks liiga suur. Oluliste otsuste puhul on see minu meelest hea märk. Väärtus peitub ju Tulevas kogujate ühisosas – mida rohkem inimesi koos kogub, seda paremad tingimused saame me kõik.

Kas jätkusuutlikkuse kriteeriumide rakendamisest tegelikult üldse kasu on? Kas see pole üksnes moodne platseebo või rohepesu?

Ükski energiatootja ei pane oma söekaevandusi kinni sellepärast, et Tuleva aktsiad maha müüb. Kui meie saame müüa, on alati keegi, kes ostab.

Kui aga järjest suurem osa investoritest müüb, hakkab ettevõtte väärtus langema, uute investorite leidmiseks tuleb vastata järjest ebamugavamatele küsimustele jne. Ühel hetkel peab ettevõtte juhtkond kaaluma, kas söetööstuse laiendamine on ikka mõistlik või oleks kasulikum panna rohkem rõhku taastuva energia võimaluste uurimisele.

80. ja 90. aastatel domineeris finantsmaailmas Milton Friedmani sõnastatud põhimõte, et ettevõtte ainus eesmärk on aktsionäride kasumi maksimeerimine. Täna on maailm muutunud: ettevõtete turuväärtuse kujunemisel on rohkem tahke (3).

Ei tasu alahinnata sõna jõudu maailma muutvates protsessides. Juba see, et nii ettevõtted kui ka investeerimisfondid peavad nüüd avalikustama teatud jätkusuutlikkuse näitajaid, muudab vähehaaval käitumist.

Sellepärast oleme otsustanud siin eeskuju näidata. Meie kodulehel on nüüd regulaarselt uuendatud info iga fondi kliimajalajälje kohta. Enamlevinud mõõdik maailmas on selleks portfelli ettevõtete keskmine süsinikuintensiivsus. Ka on selgelt kirjas, millised ettevõtted meie portfelli kunagi ei satu.

Kutsume ka teisi fondivalitsejaid üles seda infot selgelt ja ausalt avaldama. Täna nad seda ei tee. Sellepärast saan väita ainult oma hinnangulise arvutuse põhjal, et juba täna on näiteks LHV Rohelise Pensionifondi süsinikuintensiivsus suurem kui Tuleva fondidel või ka mõnel teisel tavalisel indeksifondil. LHV, lükake see väide ümber kui saate!

Mida sina teha saad?

Kui sa hoolid sellest, mida sinu raha maailmas teeb, pead natuke vaeva nägema ja fondi nimest kaugemale vaatama. “Roheline” või “jätkusuutlik” või “progressiivne” fondi nimes või reklaamis ei taga veel seda, et sinu investeeringute kliimajalajälg oleks selles fondis väiksem kui mujal või et sinu raha ei jõuaks mõne keelatud relvade- või tubakatootja aktsiatesse.

Mina muidugi kutsun sind koos minu ja teiste Tuleva liikmetega Tulevas koguma. Me ei tee nägu, et päästame mõne lihtsa sammuga maailma. Me liigume mõistlike, ausate, mõõdetavate sammudega.

 

(1) Fondide info, sh CO2 intensiivsuse uuendatud näitaja, leiad siin: Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond, Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifond, Tuleva III Samba Pensionifond.

(2) MSCI on võrrelnud kahe indeksi: MSCI ACWI ESG Screened ja MSCI ACWI (ehk siis vastavalt filtriga ja ilma filtrita maailmaturu portfelli) tootlust viimase kümne aasta jooksul ja leidnud, et filtriga portfelli nn tracking error on 0,47% aastas. Allikas: MSCI ACWI ESG Screened Index Factsheet apr 2022. Viimased viis aastat olnud filtriga portfelli tootlus seejuures olnud kõrgem kui ilma filtrita portfellil – erinevus võib olla mõlemas suunas.

(3) Vt näiteks Financial Timesi hiljutist artiklit, kus Euroopa relvatootjad kaebavad, et nende jaoks on kapital juba täna oluliselt kallim kuna enamus Euroopa investoreid välistab neid.

Tuleva fondid jälgivad sügisest jätkusuutlikkuse põhimõtteid

Tuleva pensionifondid hakkavad jälgima keskkonna jätkusuutlikkuse ja sotsiaalse vastutustundlikkuse põhimõtteid, välistades raha paigutamise ettevõtetesse, mis vastavaid kriteeriumeid ei täida.

Tuleva ei loo juurde ühte väikest “rohefondi”, vaid muudab jätkusuutlikumaks oma suurte fondide tegevuse. Täpselt samamoodi ei ole meil ju head pensionifondid peidetud vanade, kõrge tasuga fondide vahele. Madalad tasud ja teadlikkus meie investeeringute mõjust maailmale on väärtused, mida vaid valikuliselt rakendada oleks küüniline.

Jätkusuutlikkuse põhimõtete rakendamine ei too kaasa tasude tõusu. Samuti jääb püsima Tuleva passiivne investeerimisstrateegia. Langetame tasusid ka tulevikus ja hajutame riskid, kasvatades järjepidevalt oma osalust kogu maailma majanduses. See loob tõestatult kogujatele head eeldused pikas plaanis oma säästudest võimalikult palju kasu saada.

Jätkusuutlikkuse filtri rakendamine vähendab Tuleva fondide CO2 jalajälge 15% võrra.

Tuleva eesmärk on saavutada maailmaturu keskmisele võimalikult lähedast tootlust. Jätkusuutlikkuse põhimõtete rakendamine mõjutab fondide tootlust minimaalselt. Mõju võib seejuures olla nii kergelt positiivne kui ka kergelt negatiivne.

Vastutustundliku ja jätkusuutliku investeerimise (ESG – environmental, social, governance) filter välistab investeerimise ettevõtetesse,

  • mille käibest 5% või enam tuleb energiasöe või naftaliiva kaevandamisest või kasutamisest, tubakatoodete tootmisest või müügist või eraisikutele lahingrelvade müügist,
  • mis on seotud keelatud relvade või tuumarelvade tootmise ja müügiga või
  • mis rikuvad United Nations Global Compact juhtimispõhimõtteid.

Praktikas tähendab see Tulevale ligi 200 ettevõtte portfellist välja arvamist. Vajalikud asendused mudelportfellis oleme leidnud koostöös meie partneri, maailma suurima fondivalitsejaga BlackRock.

Graafikul on Tuleva pensionifondide mahuga kaalutud keskmine CO2 intensiivsus. 2023. aasta on hinnang, kuhu näitaja jõuab pärast ESG filtri rakendamist. Allikas: BlackRock

Tulevas kogujate investeeringute CO2 intensiivsus on hetkel 154 tonni portfelli ettevõtete 1 miljoni dollari käibe kohta. Alates meie fondide käivitamisest on see näitaja langenud ligikaudu 30% tänu sellele, et maailma kapital liigub vähem saastavate ettevõtete poole. Sellega saastavate ettevõtete turuväärtus väheneb ja nende osakaal väärtpaberituru indeksites ja indeksifondides langeb. Nii on näiteks meie portfelli suuremate investeeringute sekka tõusnud ExxonMobile`i asemele tehnoloogiaettevõtted.

Jätkusuutlikkuse filtri rakendamine vähendab Tuleva fondide CO2 jalajälge 15% võrra.

Meie kliima jalajälg on tõenäoliselt ka täna väiksem kui pankade suurtel pensionifondidel. Kahjuks saame seda öelda ainult hinnanguliste arvutuste põhjal, sest peale Tuleva ükski fondivalitseja veel neid näitajaid ei avalda. Loodame, et see muutub. Siis saavad inimesed, kes hoolivad oma investeeringute mõjust maailmale, teha otsuseid faktide, mitte roheliseks värvitud reklaamide põhjal.

Oluline info Tulevas kogujatele:

Finantsinspektsiooni juhatus kooskõlastas jätkusuutlikkuse põhimõtete rakendamiseks vajalikud muudatused Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi ja Tuleva III Samba Pensionifondi tingimustes 9. mail 2022, otsustega nr nr 4.1-1/77 ja 4.1-1/78. Muudatused jõustuvad 1. septembril 2022.

Seadus näeb fonditingimuste oluliste muudatuste puhul ette, et osakuomanikel tekib õigus enne nende jõustumist soovi korral fondist ilma tagasivõtmistasuta väljuda.

Tuleva ei võta meie fondidesse sisenemise ega neist väljumise eest lisatasu kunagi. Seega saab neist ilma tagasivõtmistasuta väljuda igal ajal. Kui siiski soovid oma vara mujale viia just enne tingimuste muudatuste jõustumist, tee vastav avaldus internetipangas või pensionikeskuses hiljemalt 31.juulil 2022.

Dokumendid:

Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi tingimused alates 01.09.2022
Tuleva III Samba Pensionifondi tingimused alates 01.09.2022
Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi prospekt alates 01.09.2022
Tuleva III Samba Pensionifondi prospekt alates 01.09.2022
Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi põhiteave alates 01.09.2022
Tuleva III Samba Pensionifondi põhiteave alates 01.09.2022
Hinnang fondide dokumentide muutmise olulisuse kohta

Indeksifondide võidukäik – 2022

Seda, millist tulemust meie kogumispensionide süsteem kogujatele 20 või 30 aasta pärast annab, ei mõjuta mitte palju kära põhjustanud pensionireform vaid see, kuidas kogujate raha liigub vanadest ja kallitest fondidest ning kindlustustoodetest madala kuluga indeksifondidesse.

NB! See artikkel ilmus esimest korda 2021. aasta mais. Värskendasime seda uute andmetega

Viimase aastaga on teises sambas kogujad viinud ligi 150 miljonit eurot vanadest kõrge tasuga fondidest madala kuluga indeksifondidesse. Sellega kasvas indeksifondides koguneva vara maht 550 miljoni euroni, mis moodustab 13% teise samba varade kogumahust. Aasta tagasi oli see osakaal veel 8%. (1)

Kasvab ka indeksifondides kogujate arv – see on tõusnud aastaga ligi 30 000 inimese võrra 95 000ni ehk juba viiendik teise samba kogujates kogub indeksifondis.

Mida rohkem inimesi kogub madala kuluga indeksifondides, seda suurem osa maailma väärtpaberiturgude kasumist läheb selle õiglasele omanikule: kogujale.

Kolmandas sambas on muutused veelgi kiiremad. Valdav enamus sissemakseid läheb täna madala kuluga indeksifondidesse ja nende maht on juba kolmandik kogu III samba pensionfondide mahust. Aasta tagasi oli see osakaal veel 15%. Tuleva III Samba pensionifondist sai jaanuaris suurim Eesti kolmanda samba fond, möödudes mahult juba 20 aastat tegutsenud Swedbank V100 Pensionifondist.

Pildil on III samba pensionifondidesse tehtud uued sissemaksed 2021. aastal. Allikas: pensionikeskus, Tuleva arvutused.

Järjest enam inimesi saab aru, et keeruliste hinnakirjade ja ägeda müügitöö taga on enamasti kõrged tasud. Isegi pangad kasutavad reklaamis järjest enam väiteid oma fondide madala tasu kohta.

Futurist Roy Amara on öelnud, et me kipume ülehindama uue tehnoloogia lühiajalist mõju ja alahindama selle pikaajalist mõju. Madala kuluga indeksifondid on uus tehnoloogia, mis muudab oluliselt seda, kuidas maailma väärtpaberiturgudel saadaolev kasum jaotub finantsvahendajate ja kogujate vahel. Mida madalamaks lähevad vahendustasud, seda rohkem jääb kogujatele.

Kui suur see mõju on? Lühiajaliselt jäävad tasudest tingitud tootluse erinevused finantsturgude kõikumiste müra varju. Pika aja jooksul näitab statistika üheselt: mida kõrgemad on fondi tasud, seda kehvem kipub olema nende pikaajaline tootlus (2). Aastate jooksul paisub kõrgete tasude mõju tänu liitintressile väga suureks: Rootsi pensioniamet hindab, et 1% kõrgem tasumäär jätab inimese pensioniks kogumise aja jooksul 30% vaesemaks.

Nagu ütleb maailma suurima indeksifondide valitseja asjutaja Jack Bogle: mida rohkem inimesi kogub madala kuluga indeksifondis, seda suurem osa maailma väärtpaberiturgude kasumist läheb selle õiglasele omanikule – kogujale. Igaüks meist saab oma panuse sellesse anda, viies oma teise ja kolmanda samba vara kõrgete tasudega fondist või kindlustuslepingust madala tasuga indeksifondi.

Vaheta fond siin 

 


(1) Kõik andmed pensionikeskusest. Viimane uuendus 11.05.2022 seisuga.

(2) Vaata näiteks Morningstar: Fund fees predict success or failure.

Soovin küsida