Kuidas koguda raha 20ndates, 30ndates, 40ndates ja 50ndates eluaastates?

Uuendasime ühe enim-loetud artikli Tuleva blogi arhiivist, mis sündis 2016. aasta augustis Tuleva liige Mardi ideel ja 75 liikme soovil.

Küsisin meie liikmete Facebooki grupis, millest võiks rääkida mu järgmine blogipostitus. Kui Tuleva liige Mart soovitas kirjutada sellest, mis kogumisotsuseid peaksid tegema erinevas vanuses inimesed, olin kimbatuses.

Kuidas saan mina nõu anda, kui mul endal pole selget säästuplaani ja ma pole kunagi pidanud Excelis isiklike sissetulekute ning väljaminekute arvestust?

Majandusinimestele meeldib teeselda, et inimesed on robotlikult käituvad econ-id, kes arvutavad külmalt iga liigutuse riski-tulu suhet. Aga me oleme hoopis lapergused elus olevused muutuvate vajaduste ja püüdlustega. Elu on selline asi, mille vastu ei kindlusta ükski investeerimistoode ega kindlustuspoliis. Sellega peab lihtsalt leppima. See peaks ühtlasi lohutama kõiki neid, keda nõelab süütunne iga kord, kui hetkeaje kulutused ja igerikud säästud ennast meelde tuletavad.

Nagu elu ise, on raha kogumine mõistuse ja tunnete, tulevikuplaanide ja üllatuste surmani jätkuv tasakaalumäng. Tasakaalupunkt on heitlik ja igaühel erinevas kohas. Pakun välja mõned mõttekäigud, mis võibolla aitavad sul sellele läheneda.

Säästmine ja investeerimine on põhimõtteliselt lihtne. Tulemuse määrab see, millal ja kui palju raha sa säästad ja kui palju su investeering aja jooksul tulu teenib. Millist tulemust vaja on, sõltub omakorda sellest, mille jaoks sa raha kogud. Kui kogud pensioniks, on sul tõenäoliselt tarvis, et enam-vähem kindel summa hakkaks kord kuus kontole laekuma – siin oleks kõrget tootlust taga ajades suuri riske võtta ohtlik. Uue auto jaoks kogumine on ehk paindlikum: kui investeering teenis hästi, ostad ägeda auto. Kui ei läinud nii hästi, siis tagasihoidlikuma. Läks päris halvasti? Pole viga, sõidad edasi bussiga.

Seega, esimene asi: parem on, kui sul on siht silme ees. Siis tead, kas ja kui suurt kaotust saad endale lubada. Siin on kaks mõõdet: kui pika aja pärast see sündmus (tööl käimise lõpetamine, auto-ost, reis) kätte peaks jõudma; ja kui suur katastroof on sinu jaoks see, kui sa ikkagi eesmärgini ei jõua. Kõrget tootlust pakkuvad investeerimisvõimalused kannavad üldiselt ka suurema kaotuse riski. Mida pikaajalisem on investeering, seda rohkem on sul aega oodata, et negatiivne tootlus positiivseks pöörduks.

Kui oled 20ndates aastates: kingi endale midagi vahvat

Kujutle korraks, milline sa näed välja 65-aastaselt. Millest see 65-aastane unistab? Mida ta kahetseb? Kes kaval on, teeb just vahetult pärast ülikooli lõppu iseenda vanemale versioonile suure kingituse, alustades säästmisega kohe.

Puhas matemaatika ütleb, et noorelt alustades on kõige tähtsam küsimus, kui palju sa säästad. Tootlus on teisejärguline. Peites kasvõi madratsisse iga kuu 100 eurot juurde, koguneb 10 aastaga rohkem raha kui 50 eurot kuus teeniks 10%-lise aastatootlusega. Ja kui siis 10 aasta pärast investeerid kogutud summa kuni pensionini tagasihoidliku 3%lise tootlusega aastas, on sul pensioniks olemas raha näiteks päris vahva ümbermaailmareisi jaoks.

“Säästma hakkan siis, kui sissetulekud kasvavad,” mõtled sa. Vean kihla, et su kulud kasvavad ka. Sul ei ole täna veel palju püsikulusid – näiteks koolis käiv laps, toetust vajav haige ema või isa, ühiskondliku positsiooniga kaasnev kohustus juua kallist veini. Hea eesmärgi nimel saaksid praegu kasvõi pool aastat vanaema sohval magada ja üüriraha kõrvale panna.

Kui sa oma pensionärist “mina” endale ikka silme ette manada ei suuda, leia mõni tore vahe-eesmärk. Näiteks pärast mõne-aastast töölkäimist üks vaba aasta või oma kodu sissemakse. Liitu mõne investeerimishuvilise seltskonnaga – näiteks Investeerimisklubi või Naisinvestorite klubi.

Kui huvi on, siis täna on õige aeg nautida mängu võlu – saad väikeste summadega investeerides rohkem riskida, sest sul on pensionini aega ja sinu vahe-eesmärgid on paindlikud: kui tootlus on negatiivne, ostad korteri hiljem või reisid Havanna asemel Vilniusesse. 27-aastane õpetajast investor Kristi Saare on kirjutanud alustamiseks väga hea ülevaate.

Üks lihtne, aga tähtis asi veel. Kui sa käid juba tööl, läheb 6% sinu palgast II samba pensionifondi. Elu jooksul maksad pensionifondi suure summa ja sellest saab oluline osa sinu varast – enamiku inimeste jaoks, muide, kõige suurem osa. Kui sa esimest korda tööle asudes pensionile mõelda ei viitsinud, läheb sinu raha praegu loosiga valitud fondi. Loe, kas sa peaksid valima sobivama pensionifondi –  vahetus ise võtab 5 minutit ja ei maksa sulle midagi. Ühel päeval ütled endale aitäh.

Kui oled 30ndates ja 40ndates aastates: ära lase teistel enda eest otsustada

Elu keskel toimub järjest suurem osa sinu säästmisest rohkem või vähem automaatselt. Keegi võtab su arvelt maha korterilaenumakse, keegi arvestab II pensionisamba makse, võibolla oled juba hakanud koguma III sambasse või lapse koolifondi jne.

Sellistel asjadel nagu oma kodu või lapsed on tugev emotsionaalne laeng – ole ettevaatlik, et see sinu mõtteteravust ei ohustaks. “Ma vaatan, et teil lapsele kogumiskontot polegi veel tehtud?!” kergitab kulmu panga müügiesindaja, kelle visiitkaardil on ametiks märgitud “investeerimisnõustaja”. Sina kuuled: “Ma olen halb lapsevanem!”. Tema mõtleb: “Las ma muundan su väärtusetu vara väärtuslikeks vahendustasudeks!” (1)

Loe, miks Tulevas töötavad emad ja isad koolifondidest eemale hoiavad. Kuula ka Investeerimisraadio podcasti laste jaoks raha kogumisest.

Kui see pole su töö või hobi, ei jõua sa iga päev säästmisest ja investeerimisest mõelda. Aga tee endale selgeks, kuidas kujuneb sinu pension, millised laenud-liisingud ja investeeringud sul on ning kui suured kulud nendega kaasnevad. Kui keegi teine teeb sinu raha-otsuseid sinu eest, on tõenäoline, et need otsused on kasulikumad talle kui sulle.

Keskikka jõudes on inimeste vajadused ja võimalused nii erinevad, et soovitusi, mis kõiki kõnetaksid, on võimatu anda. Paar asja siiski:

Esiteks, vaata oma rahakotti tervikuna. Kui sinu sissetulekud ületavad kulutusi, on võibolla enne investeerimisvõimaluste otsimist mõistlik kaaluda kodulaenu tagasimaksmist varem kui leping nõuab? Kui sul on plaan 10 aasta pärast osta iseseisvuvale lapsele korter, siis võibolla tasub täna ühisrahastusportaali kaudu kinnisvarasse investeerimise asemel see korter kohe ära osta ja üüritulu teenima panna?

Kui sul on kogunenud tarbimislaene või krediitkaardivõlg, lahenda see jama esmalt ja jõuliselt – vajadusel müü näiteks auto maha, pane suvila airbnb vahendusel üürile ja otsi ajutine lisatöö.

Teiseks, nüüd on viimane aeg riskide hajutamiseks. Kui säästad regulaarselt kindla summa ja eesmärk on koguda raha pikaks ajaks, oleks mõistlik suunata maksed kõrgema oodatava tulususega varaklassi nagu näiteks aktsiad. Peaasi, et siin kõik panused ühele kaardile ei satuks. Väärtpaberiportfelli diversifitseerimise vajadusest räägitakse palju. Ka 100 erinevat laenu või 15 kinnisvarainvesteeringut Eesti ühisrahastusportaalides või 10 ingel-investeeringut tehnoloogia-idufirmadesse ei ole hajutatud portfell. Viimased on huvitavad võimalused rahapaigutuseks, aga igaüks neist on riskide vaatenurgast ainult üht tüüpi investeering.

Kolmandaks, vaata üle oma II sammas. Kõigis Eesti pensionifondides on riskid hästi hajutatud: seda nõuab seadus. Erinevused on lähenemises investeerimisele, riskiastmes ja sellest tulenevalt oodatavas tootluses ning kuludes, mis elu vältel mõjutavad sulle koguneva vara suurust märkimisväärselt. Niisiis vali fond, mis ei suuna suurt osa sinu varast valitsemistasuna müügikuludeks ja emafirma kasumiks ning sobib sinu vanuse ja riskiprofiiliga.

Mis teha, kui pension on ukse ees ja säästudest ei piisa?

Kui oled juba 50ndat juubelit tähistanud, aga vanatädilt suurt pärandust ei tulnud ja oma loodud idufirmat pole ka Google ära ostnud, oled enamuse seas. Nüüd võiks eesmärgid üle vaadata.

Täna on sobiv moment ümber hinnata investeerimisportfelli riskid ja arvutada pensioniks kogunemas olev vara igakuiseks oodatavaks pensionimakseks. See võib olla kainestav – näiteks 100 000st on raske rohkem kui 400 – 500 eurot kuus välja pigistada. Aga mis siis, kui sinu senised säästud on pigem 10 000 euro suurusjärgus või vähemgi?

Ole rahulik. Psühholoogidele on teada probleem, et meeleheitel inimesed muutuvad mänguriteks. Mina sinu asemel ei tormaks otsima võluvitsa, mis pisikese pensionikonto mõne aastaga külluseallikaks moondaks. Võibolla leiaksidki sellise vitsa, aga suur on tõenäosus, et see paneb hoopis su vähesedki säästud nagu nõiaväel haihtuma.

Mida sa võiksid teha? Esiteks, kohenda oma ootusi ja vähenda otsustavalt püsikulusid juba täna. Näiteks: müü pere-elamu niipea, kui lapsed suureks saavad, ja osta poole väiksem, ühele-kahele inimesele sobilik mõnus kodu. Saad kohe üsna suure portsu raha, mille jõuad veel pensioniks mõistliku tootlusega teenima panna. Kui sa müüa ei raatsi, üüri lastetoad või teine korrus välja.

Teiseks, valmistu oma tööea pikendamiseks. Otto van Bismarcki Saksamaa andis esimesena maailmas üle 70-aastastele õiguse pensionile jääda alles 19. sajandi lõpus – tol ajal elaski suurem osa inimesi umbes nii kaua. Täna loodame pikemat eluiga, aga kaasaja teadlased on tähele pannud, et pensionile jäämine on hoopis tervisele ohtlik. Kui sul pole just unistust kirjutada vanaduspõlves viie-osaline romaan, on võibolla sund ennast tööl käimisega vormis hoida sulle saatuse kingitus?

___
Tuleva sündis kodanikualgatusel: meie eesmärgiks on teha meile endile kättesaadavaks paremad tingimused oma tuleviku jaoks raha kogumiseks. Tahtsime paremaid pensionifonde – kuna pangad ei pakkunud selliseid, kuhu tahaksime oma II samba raha paigutada, käivitasime need ise. See on alles algus. Edaspidi loome ka teisi pikaajalise kogumise võimalusi. Samal ajal teeme koostööd rahandusministeeriumiga ja võitleme selle eest, et Eesti seadused kaitseksid eelkõige inimeste, mitte pankade ja kindlustusseltside tulu.

Kui sulle Tuleva eesmärgid meeldivad, kutsume ka sind Tuleva liikmeks. Koos loome endale paremaid võimalusi raha kogumiseks ja aitame riigil teha seadusi, mis aitavad Eesti inimestel targemalt säästa ja jätkusuutlikumalt investeerida.

Tutvu ja astu liikmeks

(1) http://dilbert.com/strip/1992-07-07.
#kuidaskogudaraha

Lapsevanematele: 3 põhjust, miks koolifondidest ja lastehoiustest eemale hoida

Tõenäoliselt mäletad esimest suur ehmatust oma lapsega. Võibolla lõppesid beebi kohmakad sammud ohtlikult lähedal klaasist kohvilaua teravale nurgale. Võibolla murdis ta kiigelt kukkudes käeluu. Võibolla juhtus midagi veel tõsisemat. Sel hetkel andsid endale võimatu lubaduse, et kaitsed teda tulevikus kõigi maailma ohtude eest…  

Lapse sünd lükkab vanemad tunnete karusselli. Armastus, hirm ja süütunne töötavad loodusliku kompassina – need aitavad käituda enam-vähem nii, nagu sinu hoole all kasvaval inimesel vaja. Aga rahaasjade korraldamisel on emotsioonid halb teejuht.

Sellepärast ära kunagi osta investeerimistooteid, mille müügistrateegia manipuleerib sinu ema- või isatunnetega: jutt on pankades pakutavatest lastehoiustest, koolifondidest, juuniorikontodest. On tuntud probleem, et tulu teenivad sellistelt pakkumistelt peamiselt pangad ja kindlustusseltsid – mitte sina ega sinu tütar või poeg.

1. Ära allu emotsionaalsele väljapressimisele  

Lastehoiusest, koolifondist või juuniorkontost keeldumine ei tee sinust halba lapsevanemat.

 

“Kas te veel lapse tuleviku kindlustamisele polegi mõelnud?” imestab pangateller või nõustajaks maskeerunud müügiesindaja. Pea meeles, et tema ei muretse sinu pere heaolu, vaid oma tööandja müügi-eesmärkide pärast.

Mitte ükski investeering ega kindlustus ei taga sulle ega sinu lapsele head elu ega kaitse teid kõige halva eest. Ära rutta süütundest koolifondi lepingut sõlmima: see ei asenda perega koos veedetud aega. Kindlustuskaitsega lastehoius ei säästa sinu lähedasi leinast, kui sinuga midagi juhtub. Pangas pakutav hingerahu on petlik ja maksab rohkem kui väärtust pakub.

2. Kui sinu rahast võetavate teenustasude suurust pole lihtne kokku arvutada, maksad kindlasti liiga palju

“Lapse”-sildiga tooted on lihtsalt ilusa nimega paketid, mis kombineerivad investeerimise elukindlustusega. Tasu võtavad pangad selliste pakettide eest palju rohkem kui investeerimisfond või -hoius ja kindlustusleping eraldi maksma läheks. Ja mida rohkem võtab pank sinult igasugusteks teenustasudeks, seda vähem koguneb raha sinu tütre või poja jaoks.

Kui sulle öeldaks otse, et sinu säästudest hammustatakse igal aastal umbes viis protsenti ära, ei kirjutaks sa lepingule kunagi alla. Aga koolifondide ja lastehoiuste hinda on väga raske arvutada: erinevate perioodide pealt arvestatavatele haldus-, riski- ja garantiitasudele lisanduvad varjatud kulud (näiteks nende fondide teenustasud, kuhu pank sinu lapse raha investeerib).

Lapse nimega keeruline toode ei paku rohkem kindlustuskaitset kui tavaline elukindlustus, aga maksab rohkem.

 

Ütleme, et plaanid säästa 50 eurot kuus – 18 aasta jooksul paned sel juhul kõrvale kokku 10 800 eurot. Swedbanki koolifondi kalkulaator ennustab, et kui maailma väärtpaberiturgudel läheb väga hästi, kasvaks sinu igakuine sääst 14 566 euro suuruseks summaks. Positiivne prognoos on, et sinu vara teenib aastas keskmiselt 3% lisa.

Et sulle jääks see tagasihoidlik kolm protsenti, peab sinu koolifondi paigutatud vara teenima võlakirjaturgudel 2-4 ja aktsiaturgudel 7% aastas, selgub kalkulaatori eeldustest. Ülejäänud tulu läheb tasudeks. Mis juhtub, kui aktsiad ja võlakirjad järgmise 18 aasta jooksul nii palju ei teeni? Teenustasud jäävad paraku samaks ja söövad sinu vara väiksemaks. Kui aktsiaturgude tootlus jääb 3% kanti aastas (ja võlakirjade tootlus 0-1% nagu täna tegelikkuses on), siis on 18 aasta pärast sinu lapsele kogunenud vähem raha, kui sina sisse maksid.

Selliste tingimustega leppimise asemel võiks raha pigem mõnes väikepangas pikaajalises pangadeposiidis hoida. Tõsi, koolifond pakub ka kindlustuskaitset – aga see maksab mõistlikust elukindlustusest poole rohkem (1).  

3. Pea meeles, et keeruline toode on reeglina halb toode   

Kindlustus kaitseb halvima eest, raha kogumine loob võimalusi. Kaks asja koos ei tee kumbagi hästi.

 

Lastefondid rõhuvad kahele asjale, mis iseloomustavad kõiki häid vanemaid:
– soov luua lapsele parimad eeldused iseseisva elu alustamiseks ja
– hirm, et juhtub midagi halba.

Need on kaks erinevat probleemi. Kindlustuskaitsega investeerimistoode surub mitu asja ühte, läbipaistmatusse paketti, mis on tavaliselt kallim ja/ või vähem tõhus kui lihtsad ja selged lahendused igale probleemile eraldi.

Vaata lapse ellu astumise toetamist nii:
1. Kindlustus kaitseb kõige hullema vastu.
2. Säästetud raha võiks avada lapsele uusi võimalusi.

Niisiis, mõtle rahulikult läbi, mida sa tahad saavutada.

Esiteks, vali sobiv elukindlustus. Kindlustust ei pea ostma kodupangast – küsi pakkumisi erinevatest kindlustusseltsidest või kasuta kindlustusmaaklerit (näiteks iizi.ee). Mõne aasta pärast, kui sul on juba lapse jaoks arvestatav summa kõrvale pandud, võid kindlustussummat vähendada.

Teiseks, enne lapse jaoks raha kogumise alustamist mõtle, kas on pakilisemaid küsimusi. On sul kõrge intressiga laene, mis tuleks kiiremas korras tagasi maksta? Kas säästad piisavalt, et pensionieas toime tulla? Kui sina vanas eas hätta jääd, on see tulevikus probleem sinu lapse jaoks.

Kolmandaks kaalu, mida sa tahad saavutada ja kui palju riski oled nõus võtma. Nagu säästmise ja investeerimise puhul ikka, kehtib reegel: mida kõrgem risk, seda suurem võimalik tulu. Kui investeerid aktsiatesse või kinnisvarasse, kõigub sinu lapse jaoks kogunenud vara väärtus aastate jooksul rohkem, aga ka kasvuvõimalus on suurem. Ja vastupidi: mida madalam risk, seda väiksem võimalik tulu. Kui valid madala riskiga võlakirjad või pangahoiuse, pead arvestama, et sissemakstud summa säilimine on tagatud, aga inflatsiooni tõttu kujuneb vara reaaltootlus tõenäoliselt negatiivseks.

Hoia kindlustus ja säästmine eraldi

Valides sobiva elukindlustuse, oled juba taganud oma lapsele teatud materiaalse turvalisuse juhuks, kui sinuga midagi juhtub. Raha kogumine annab lisaks noorele täiskasvanule väikese hüppelaua. Kui eesmärk on paindlik, pole riski võtmine paha mõte. Läheb turgudel hästi, saad ühel päeval osta ellu astuvale noorele korteri või toetada õppimist rahvusvaheliselt tunnustatud välisülikoolis. Läheb kehvemini, on siiski piisavalt raha ühiselamu üüriks Tallinnas või Tartus.

Lapse-sildiga koolifondid müüvad kindlustustunnet, aga tagavad peamiselt tulu teenusepakkujatele ja kehva tulemuse sulle. Hoolitse parem, et sinu oma rahaasjad oleks korras, ära võta kiirlaene, säästa esialgu lihtsalt eraldi pangaarvele ja kui stardisumma juba olemas, hakka edasi koguma näiteks madalate kuludega indeksifondi.

__
(1) allikas: Tuleva arvutused, Swedbanki ja SEB kalkulaatorid.

 

Miks me lapsevanemaid Tuleva liikmeteks kutsume?

Tuleva on kodanikualgatusena sündinud kasvav ühistuline ettevõte, millel on täna 3579 omanikku ehk liiget. Meie eesmärk on luua oma liikmetele ja teistele Eesti inimestele võimalused targemalt ning soodsamalt raha koguda. Koos kaitseme ka inimeste huve seadusloomes, et tänased tööealised inimesed saaksid kindlustada oma pensionipõlve ja oma laste tulevikku.

Tänaseks oleme juba loonud madalate kuludega ja jätkusuutliku investeerimisstrateegiaga II samba pensionifondid. Koos Tuleva asutajate ja liikmetega saavad Tuleva fondides pensioni koguda kõik Eesti inimesed. Edaspidi teeme ka vabatahtliku pensionifondi ja loome muid paremaid pikaajalise investeerimise võimalusi koos oma säästude kasvatamiseks. Lisaks võitleme selle eest, et Eesti investeerimis- ja pensioniturgu reguleerivad seadused muutuks paremaks, lähtudes eelkõige Eesti inimeste, mitte pankade ja kindlustusseltside kasust.

Tuleva ettepanekul keelati juba sellest aastast pensionifondi vahetamisel kõrge väljumistasu võtmine. Koostöös rahandusministeeriumiga aitame nüüd muuta pensionikontole kogutud raha kasutamist paindlikumaks ja soodsamaks. Samuti oleme teinud ettepaneku teha vabatahtlikku pensioniks säästmist soodsamaks ja lihtsamaks.

Kui sulle meie eesmärgid meeldivad, astu ka Tuleva liikmeks – mida rohkem meid on, seda soodsam on meil koos investeerida ja seda kaalukam on meie hääl. Tuleva liikmetele on pensioni kogumine meie fondis veelgi soodsam ja tänu liikmeboonusele peaks keskmine palgaga inimene ühekordse liitumistasu elu vältel mitmekordselt tagasi teenima.

Tutvu ja astu liikmeks

Tekkis küsimus lapse jaoks raha kogumise kohta või tahaksid, et avaksime blogis mõnda muud säästmise, investeerimise või pensioni kogumisega seotud teemat? Anna meile sellest märku – kirjuta tuleva@tuleva.ee!

Millist tootlust on oodata meil, kes me Tulevas pensioni kogume?

Kui sa kogud raha pensioniks, on sul selge eesmärk: kasvatada oma vara võimalikult palju selleks päevaks, kui lõpetad töötamise ja hakkad elu jooksul teenitud raha kasutama.

Sinu eesmärk on seega kõrge tootlus sinu tööelu jooksul kokku. Mitte mõne suvaliselt valitud lühikese perioodi tootlus. Mitte see, kui palju sinu fondiosakute väärtus vahepeal kõigub.

Probleem on selles, et mitte keegi ei oska sulle öelda, millise tootlusega sa arvestada võid. Kui mõni fondivalitseja sulle vihjab, et no viis protsenti aastas ikka või võibolla kaheksa, siis ta ajab jama. Kui müügiesindaja räägib, et meie fondi tootlus tuleb kindlalt parem kui kellelgi teisel, siis ta ajab ka jama. Eesti pensionisammaste käivitamisest saadik on meie raha pankade pensionifondides kasvanud keskmiselt 3% aastas. Maailmaturgude kasv on samal ajal olnud oluliselt kiirem (1).

Kas mineviku tootluse põhjal saab tulevikku ennustada?

Sa oled kuulnud, et “mineviku tulemuste põhjal ei saa ennustada tuleviku tootlust”. Aga mis tööriistad meil selleks peale minevikus toimunu analüüsi üldse veel on?

Ei olegi muid tööriistu. Tegelikult aitavad mineviku tulemused tulevikku ennustada küll. Ei tohi ainult unustada kolme lihtsat asja.

1. Ennustus ei ole garantii. Kui juulis on alati olnud palju palavaid päikeselisi päevi nii kaua kui sa mäletad, on mõistlik eeldada, et küllap ka tänavu. Kindel olla ei saa. Kui miski on tõenäoline, siis on olemas head eeldused, et see tõeks saab. Aga võib minna teisiti. Trumpi võit ja Brexit polnud tõenäolised, aga näed, osutusid võimalikuks. Sellest hoolimata paneksin panuse sellele, et ka järgmisel aastal juulikuus lumi maha ei tule.

2. Võrdle võrreldavat. Juuli-ilmade põhjal oleks rumal eeldada, et Eestis ongi aastaringselt vahemereline kliima. Kui sa tahad, et su raha kasvaks järgmise 40 aasta jooksul, oleks rumal valida fondi viimase 4 kuu või 4 aasta tulemuste põhjal. Kui fondi müügiesindaja näitab sulle graafikut, kus tema tööandja fondi kasvukõver on vahvalt uljas, siis küsi, millise perioodi kohta see graafik käib. Ja palu näidata, kui palju on investorite raha keskmiselt sellest fondis kasvanud (see pole muide sama, mis osaku puhasväärtuse kasv).

3. Ära aja segi seoseid ja juhuslikku vedamist. Jälgi mustreid ja pane tähele, milliste näitajate vahel on turgude ajaloos olnud püsiv seos ja millised näitajad kõiguvad juhuslikult. Esimesed on päris hea materjal tuleviku ennustamiseks, teised väga halb.

Kolm mustrit, mis tõestatult kipuvad korduma, ehk millal saab mineviku tulemuste põhjal tulevikku ennustada?

Turgude analüüs on ikka ja jälle näidanud, et:

1. Aktsiad on pakkunud pika aja vältel paremat tootlust kui võlakirjad või pangahoius (2). Võlakirjade väljastaja võtab kohustuse maksta tagasi kindel summa kindla aja vältel. Aktsiate puhul sellist kohustust pole – kui ettevõttel läheb hästi, saab investor raha mitmekordselt tagasi, kui halvasti, on võimalus kõik kaotada.

Seega: aktsiate risk on kõrgem ja ettevõtted maksavad kõrgema riski eest investoritele kõrgemat preemiat. Investorid teavad, et aktsiate hinnad kõiguvad majandustsüklites rohkem kui võlakirjade hinnad. Nad teavad, et aktsiate parem tootlus pole kokkuvõttes millegagi tagatud. Aga nad teavad ka seda, et mida pikem on investeeringu periood, seda suurema tõenäosusega saab järjekindlalt aktsiaid eelistades lõpuks oluliselt parema tulemuse.

Eesti pensionifondide maastikul tähendab see, et agressiivse strateegiaga fondide tootlus kujuneb pika aja vältel tõenäoliselt suuremaks kui konservatiivse strateegiaga fondidel. Aga ka seda, et fond, mille juht hoiab raha ettevaatlikkusest pangahoiusel, kasvatab pikas plaanis sinu raha tõenäoliselt vähem kui see fond, mis investeerib aktsiatesse nii palju kui fondi reeglid lubavad.

2. Katsed turgu üle kavaldada enamasti ebaõnnestuvad. Aktiivne juhtimine seisneb just selles: fondijuht püüab olla turust targem, panustades üksikutele geograafilistele piirkondadele ja ärisektoritele ning püüdes pidurit tõmmates ja gaasi andes turgu ajastada. Uuringud näitavad, et 80-90% fondijuhtidest teevad sellega oma klientidele kahju. Kaheksa kuni üheksa fondijuhti kümnest jääb turu keskmisele alla.(3)

See on loogiline. Turu ülekavaldamine on nullsummamäng. Et ühtedel see õnnestuks, peab täpselt sama paljudel see ebaõnnestuma. Niisiis, vaid 50% aktiivse juhtimisega tegelevatest investoritest võivad teoorias saada keskmisest paremaid tulemusi. Aga aktiivne juhtimine on kallis – kui sellega kaasnevad kulud tootlusest maha arvestada, jääbki enamus fondijuhte ka tulevikus tegelikkuses keskmisele alla. Seda ei kinnita ainult minevikuandmed, vaid ka matemaatika.

3. Madalate kuludega fondide tootlus on parem kui kõrgete kuludega fondide tootlus. Turgude ajalugu on näidanud, et ikka ja jälle on ainus tõsiseltvõetav fondi tulemuse ennustaja tema kulumäär. Mida madalamad kulud, seda parem tootlus. Mida kõrgemad kulud, seda halvem tootlus.(4)

Ka see on loogiline. Kui on väga tõenäoline, et keskmist lüüa ei õnnestu, siis on parim valik hoopis keskenduda just keskmisele. Ja maailmaturgude keskmise tulemuse saavutamine on üllatavalt lihtne. Hajuta vara kõigi maailma ettevõtete aktsiate vahel ja püsi kindlalt kursil – ära püüa gaasi anda ega pidurit tõmmata. Kursil püsimine on odav – pole tarvis palgata kõrgepalgalisi analüütikuid ega kulutada aega uhkete raportite kirjutamisele fondijuhi tarkadest otsustest. Kursilt kõrvalekaldumine on jälle kulukas ja investoritele tõenäoliselt kahjulik.

Sellepärast ongi investeerimismaailmas nii, et mida vähem maksad, seda rohkem saad. Sa ei usu mind? Kuula värsket
Freakonomics-i podcasti, kus maailma tuntuimad eksperdid räägivad madalate kuludega indeksifondide revolutsioonist.  

Üks juhuslik muutuja ehk mida ei saa mineviku tulemuste põhjal ennustada?

Minevikuandmete analüüs teeb ilmseks kainestava tõsiasja: pole olemas fondijuhte, kes saavutaksid järjepidevalt turu keskmisest parema tulemuse.

Keskmiselt umbes kolm kuni neli fondijuhti kümnest suudab aktiivse juhtimisega teha aastaga parema tulemuse kui turu keskmine, näitavad uuringud. Paraku on need kolm kuni neli igal aastal erinevad. Kümme aastat järjest suudab turu keskmist võita keskmiselt üks kuni kaks fondijuhti kümnest. Jällegi: järgmisel kümnendil on eelmise kümnendi staarid tõenäoliselt võistlusest välja kukkunud.

Niisiis: turgude statistika analüüs näitab, et see, kui fondijuhti on minevikus saatnud edu, ei suurenda tõenäosust, et ta võiks ka tulevikus häid tulemusi saavutada.

Meile kõigile meeldiks mõelda, et maailmas valitseb kord. Et kui anname oma raha targa eksperdi hoole alla, siis kasvab meie vara kenasti. Iga fondijuht loodab, et just tema on see erand, kes suudab olla keskmisest parem. Turgude tegelikkus on paraku näidanud, et edu on siin suuresti õnne asi. Eesti pensionifondide juhtidel pole seni õnne olnud. Nagu kasiinoski, võidab aktiivsest kauplemisest alati vahemees, ütleb Vanguardi asutaja Jack Bogle.  Fondivalitsejatest vahemehed ongi võtnud Eesti pensionifondide niigi kehvast tootlusest aastate jooksul vähemalt poole valitsemistasuks ja varjatud kuludena endale.

Millist tootlust Tuleva sulle lubada saab?

Me pole müstikud ja lähtume sellepärast empiirilisest tõestusmaterjalist, mitte fantaasiatest ega usust targa fondijuhi maagiasse. Me investeerime passiivselt ja hoiame kulud hästi madalal. Sellega saavutame, et meie fondide tootlus käib käsikäes maailmaturgudega. Nii saame lubada, et Tuleva pensionifondide tootlus ei jää kunagi kaugele maha maailma väärtpaberiturgude keskmisest (nagu Eesti pensionifondide tootlusega seni on läinud).

Passiivne investeerimine oli kunagi radikaalne idee, mis sai mitmele autonoomselt mõtlevale majandusteadlasele elutööks: näiteks Burton Malkiel  ja Nobeli preemia laureaat William Sharpe.  Tänaseks on väärtpaberiturud näidanud, et see toimib. Sellepärast valib enamik inimesi maailmas täna just passiivse investeerimisstrateegia.

Mida Tuleva ei luba?

Me ei luba, et sinu vara kasvab 3, 5, 8 või 10 protsenti aastas.

Maailmaturgude käekäik ei ole meie kontrolli all. Tuleva ei tegele ennustamisega ega püüa turgu üle kavaldada, vaid investeerib faktide põhjal. Pensionikogujate raha hajutatakse maailma edukaimate ettevõtete aktsiate vahel, sest see on tõestatult toonud valdavale osale maailma investoritest parima tulemuse. Millise tulemuse see absoluutsummas minu ja sinu varale toob, näitab aeg.

Me ei luba, et sinu vara väärtus meie fondis kunagi ei lange.

Tuleva pensionifondid keskenduvad pikaajalisele tootlusele ja ei muretse lühiajaliste kõikumiste pärast. Lühiajalise riski maandamine oleks kulukas ja vähendaks meie, pensionikogujate võimalust saavutada pensioniks võimalikult hea tootlus oma varale.Kui maailmas on turgudel parajasti madalseis, näed sa kindlasti oma pensionikontol miinust. Passiivne investor mõistab, et turgude langus ei ole oht, mis teda ähvardab, vaid majandustsüklite loomulik osa, millega tuleb rahulikult leppida. Sest tuleta meelde: sulle on tähtis lõpptulemus, mitte see, kui palju sinu fondiosakute puhasväärtus vahepeal üles-alla kõigub. Ja turgude analüüs on ikka ja jälle tõestanud, et rahulikult tõusu- ja langustsüklitega kaasas käies on sul suurem tõenäosus saavutada hea lõpptulemus kui siis, kui püüaksid lühiajalisi langusi vältida.

Me ei luba, et sinu vara kasvab Tulevas rohkem kui ta võiks kasvada üheski teises Eesti pensionifondis.

Mäletad, statistika näitab, et üks kuni kaks fondijuhti kümnest saavutavad pikas plaanis aktiivse juhtimisega oma klientidele turu keskmisest parema tulemuse? Ühelgi Eesti fondijuhil pole veel seda õnne veel olnud, aga tulevikus võib olla.Me ei anna sulle garantiid, et Tuleva pensionifondis saavutab sinu vara pensioniks kõige parema tulemuse. Saame öelda, et oleme turgude analüüsist ja maailma juhtivate majandusteadlaste soovitustest lähtudes loonud hea tulemuse saavutamiseks parimad eeldused.

Kui sa tahad, et sinu varal oleks kasvamiseks sama head eeldused kui 7000-l ärksal inimesel, kes juba on kolinud oma II samba kaasaegsetesse indeksifondidesse, siis lõpeta samuti pangale vanades fondides kõrge tasu maksmine.

Juhend: kuidas vahetada pensionifondi

Ainult liikmetele: eeltäidetud avalduse üle kontrollimiseks ja allkirjastamiseks sisene liikmekontole:

 

 

Tahad lisaks pensioni ületoomisele ka Tuleva liikmeks saada? Tutvu ja astu liikmeks!

_____

  1. Rahandusministeerium avaldab erinevalt OECD andmetest ainult rahavoogudega kaalumata keskmist tootlusmäära. Seetõttu pidime ise kokku arvutama, kui palju meie raha pensionifondides keskmiselt kasvanud on. Siin failis on Tuleva arvutused Rahandusministeeriumi andmete põhjal.
  2. Ma kasutan juba aastaid ühe oma London Business Schooli õppejõu kaastööl tehtud maailma väärtpaberiturgude andmebaasi, mis sisaldab tänaseks juba 24 riigi väärtpaberiturgude ajalugu alates 1900 aastast. Täna avaldab seda Credit Suisse (Credit Suisse Global Investment Returns Yearbook 2017)
  3. Allikas: Standard&Poors
  4. Selle kohta on kõige kauem teinud analüüse maailma suurim investeerimisfonde jälgiv analüüsikeskus Morningstar.Pildil oleval graafikul on indeks, mida järgib Tuleva aktsiafond (73% MSCI ACWI (net EUR)+27% Bloomberg Barclays Global Aggregate (EUR)) ja Eesti agressiivsete pensionifondide indeks EPI-75 seisuga 24.07.2017. Igapäevaselt uuendatav võrdlustabel on siin.

3 head ja 3 halba põhjust fondi vahetamiseks ehk kuidas vahetada fondi nii, et kasu saaksid sina, mitte pank või müügiesindaja?

“Vaatame muuseas ka üle, kus teie teine sammas on,” ütles pangateller. Tema malbele näole langes tume vari. “Oi, see ei ole küll kõige parem valik. Tahate, toome kohe meile üle?” Sul ei olnud aega süveneda ega jõudu vaielda. Iseenesest oli ta ju sümpaatne daam. Kirjutasid alla.

“Vabandage, kas teil on hetk aega? Ei-ei, me ei müü midagi, tahtsime ainult korraks pensionist rääkida! Halloo! Vabandust! Üks hetk palun!” Pintsakus lapseohtu noormehe mesine hääl Viru Keskuse fuajees muutus järjest nõudlikumaks ja lõpuks anuvaks. No olgu, mõtlesid sa – võib ju viisakusest kuulata, mis tal öelda on. “Näete, meie fond on rohelises.” Hea küll, kirjutasid jälle alla.

Lugematu hulk inimesi on Tuleva kogukonnajuhile Kristi Saarele viimastel kuudel pihtinud, et nad on pensionifondidest sisse-välja hüpanud just niisuguse mustriga. Satud panka, manitseb teller sind seni, kuni oled valinud just selle panga pensionifondi. Satud teise panka, kordub sama. Satud kaubanduskeskusesse, räägib sind surnuks “nõustajaks” maskeerunud müügimees, kes täna pensionit ja homme energia- või telefonipakette pakub.

Kuni Tuleva ettepanekul see seadusega ära keelati, võtsid pangad iga kord sellise hüplemise eest sinu pensionivarast protsendi ära. Väljumistasuks. Seda tellerid ja nõustajad sulle ei maininud. Nemad teevad oma tööd nii hästi kui oskavad, aga nad tegutsevad oma tööandja, mitte sinu huvides.

Siin on sulle spikker, mis aitab vahetada fondi siis, kui selleks on hea põhjus. Ja jääda endale kindlaks, kui teller või müügiesindaja sind järgmine kord moosima asub.


Kolm head põhjust ehk millal sa peaksid fondi vahetamist kaaluma:

1. Esiteks, vaheta fondi, kui sa kogud liiga konservatiivses fondis.

Vähesed meist on piisavalt rikkad, et pensioniks piisavalt raha koguda ilma riski võtmata. Võiks ju koguda lihtsalt pangaarvele, aga kasvav elukallidus sööb suure osa raha väärtusest ära. Kui pension on veel kaugel, ei pea sa väärtpaberiturgude tõusu- ja langustsüklite pärast muretsema. Ehkki aktsiate hindade kõikumine on suurem kui võlakirjadel, on pikas plaanis aktsiad seni alati investori rahale oluliselt parema tootluse pakkunud.

Oled noor ja esimest korda tööle minnes lihtsalt unustasid pensionifondi valida? Siis määras pensioniregister sulle fondi loosi teel. Rootsis määrab riik noortele inimestele automaatselt kõige suurema aktsiate osakaaluga pensionifondi. Eestis millegipärast on loosis ainult hästi konservatiivsed fondid. Sellistes pensionifondides kõigub sinu vara väärtus vähem üles-alla: risk on väiksem. Aga tootlus on ka väga madal – pikas plaanis üsna tõenäoliselt madalam kui inflatsioon.

Seega: kui sul on pensionini veel üle 10 aasta, on mõistlik valida fond, mis investeerib võimalikult suure osa sinu rahast aktsiatesse. Selliseid fonde nimetatakse Eestis agressiivse strateegiaga fondideks.

Vaheta fondi ka siis, kui sinu pensionifondi ametlik strateegia on küll agressiivne, aga tegelikkuses hoiab fondijuht sinu varast suurt osa võlakirjades või pangaarvel. See hoiab pensionifondi osaku puhasväärtuse suhteliselt stabiilsena, aga pikas plaanis kahjustab sinu võimalust oma pensionivara kasvatada. Sest pangaarvel seisev raha ei teeni juurde midagi, aga inflatsioon ja fondi valitsemistasu hammustavad sellest igal aastal tubli tüki ära.


2. Teiseks, vaheta fondi, kui sa kogud liiga kõrge riskiga fondis.

Kui pensioniiga hakkab lähenema, on aeg mõelda riskide vähendamisele. Kui sul oli pensionini rohkem kui kümme aastat aega, ei valmistanud turgude lühiajalised langused sulle peavalu – sa teadsid, et sinu ostud on ajas kenasti hajutatud ja sul on aega oodata järgmist tõusu. Aga kui sul on pensionivara fondist välja võtmise päevani jäänud 5 – 10 aastat, võib juhtuda, et see päev satub just madalseisule ja sul ei ole enam aega oodata, et turud taastuksid.

Tuleva asutaja ja “Rikkaks saamise õpiku” autori Jaak Roosaare soovitus on lihtne: Kui Sul on rohkem kui 10 aastat pensionini, siis vali agressiivne fond (Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond). Kui alla 5, siis vali konservatiivne (Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifond). Kui 5-10, siis jaga nende kahe vahel.


3. Kolmandaks, vaheta fondi, kui sinu pensionifondi kulud ei ole võimalikult madalad.

Mina sinu asemel lahkuksin (ja lahkusingi) esimesel võimalusel fondist, mille valitsemistasu on ikka veel ligi 1% või isegi üle selle.

Suurem osa kallite fondide valitsemistasudest läheb emapankadele kasumiks ja turundus- ning müügikuludeks. Sina maksad kinni usaldust süstivad telereklaamid, pealetükkivad müüjad ja lugematud selgitused, miks just x panga fond on kõige parem, kuigi tulemused on järjekindlalt maailma keskmisele kõvasti alla jäänud.

Väike osa pangafondide valitsemistasust läheb muidugi ka fondijuhi ja analüütikute palkadeks. Paraku näitab nii Eesti pensionifondide säratu minevik kui ka maailma kogemus, et fondijuhtide katsed turust targemad olla toovad pensionikogujale hoopis turu keskmisest halvema tulemuse.

Eesti pensionifondide tulemused jäävad maailma keskmisele alla.

 

Kolm halba põhjust ehk millal ei ole hea idee fondi vahetada?

1. “Tahan riske hajutada ja fondide tulemusi võrrelda.”

Kõigi Eesti pensionifondide riskid on seaduse nõudeid järgides väga hästi hajutatud. Pensionikoguja ise ei pea riski maandamiseks raha mitme fondi vahel laiali jagama. Lisaks on pensionikoguja kõigis pensionifondides kaitstud fondivalitseja äririski eest. Seetõttu ei vähenda vara jagamine mitme fondi vahel sinu riski.

Ainus viis, kuidas oma valitud pensionifondi riski sisuliselt vähendada, on suunata osa rahast või kogu raha konservatiivse strateegiaga fondi – näiteks Tuleva Maailma Võlakirjade Fondi või Swedbank K1 fondi, millel on ka mõistlikult madal valitsemistasu. See võib olla otstarbekas juhul, kui sul on pensionini jäänud vaid loetud aastad. Võlakirjafondi valimist võid kaaluda ka juhul, kui sa oled väga tundliku närvikavaga inimene ja turgude lühiajalised kõikumised valmistavad sulle elu häirivaid kannatusi. Aga pead arvestama sellega, et riskivabu investeeringuid pole ja riski vähendada ilma ilma tootlusest loobumata pole kahjuks võimalik.

Fondide tulemusi saad võrrelda pensionikeskus.ee lehel. Selleks ei pea investeerima mitmesse fondi, kuigi pankade müügiinimesed võivad teadmatusest või turundusosakonnas välja mõeldud juhtnööre järgides sulle vastupidist väita.


2. “Minu pensionifondi osaku väärtus on viimastel kuudel langenud ja otsustasin valida fondi, mille osaku hind on tõusnud.”

Kui sa investeerid aktsiatesse, oleks ju tobe osta hästi kallilt ja müüa odavalt? Niimoodi mustvalgel kirjas tundub see labaselt ilmne. Ja ometi on see viga, millega väikesed ja suured investorid ikka ja jälle kõrbevad.

Kui väärtpaberiturgudel kauplemine ei ole just sulle armas hobi, millele oled nõus peale maksma, ei ole lühiajaliste tulemuste jälgimine hea idee. Maailmas on seda teemat palju uuritud ja on leitud, et need inimesed, kes püüavad turgu ajastada, kipuvad ostma just siis, kui turud on tipus ja müüma siis, kui turud on põhjas.

Paljud püüavad turgude kõikumisi ette ennustada, aga enamasti see ei õnnestu – isegi professionaalsetel investoritel mitte. See on üks põhjus, miks ka Eesti pensionifondide tulemused on seni maailmaturgude keskmisele alla jäänud.

Pea meeles, et turgude langus ei ole sinu jaoks tingimata halb uudis. Enamik meist on veel mitukümmend aastat pensionifondi osakute ostjad, mitte müüjad. Sinu palgast läheb iga kuu väike summa pensionifondi ja kui turul on parasjagu halvad ajad, saad selle eest rohkem fondiosakuid kui headel aegadel. Ja kui turgudel tulevad jälle paremad ajad, siis on sul rohkem osakuid, mille väärtus kasvab. Seda nimetatakse ostude ajas hajutamiseks (dollar-cost-averaging). See töötab sinu kasuks, aga ainult eeldusel, et sa ei hüple pensionifondidest sisse-välja, püüdes “gaasi anda” ja “pidurit vajutada”.


3. “Pangateller või müügimees soovitas fondi vahetada.” 

Vaheta fondi siis ja ainult siis, kui sina seda vajalikuks pead. Mitte siis, kui kena noormees või neiu sulle sobimatus kohas ligi tikub. Mitte siis, kui pangateller pärast id-kaardi koodide uuendamist sind kinni hoiab. Pangatelleri ja kaubanduskeskuse müügimehe eesmärk ei ole aidata sinul rahaasju paremini juhtida. Nende eesmärk on teenida komisjoni oma tööandja fondi müügi pealt.

Ma ise lähtun maailma suurima fondivalitseja Vanguardi asutaja Jack Bogle’i põhimõttest: “Hoia pensionivara madalate kuludega fondis ja “ära piilu” (“don’t peek”). Ehk keskendu lõppeesmärgile ja ära kuluta raha ega aega lühiajaliste kõikumiste pärast muretsemisele. Ootasin kaua, et keegi teeks ka Eestis Vanguardi fondide sarnase fondi. Lõpuks tuli ise teha.

Mina vahetasin LHV XL-i esimesel võimalusel Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi vastu ja kavatsen nüüd kuni pensionini rahulikult oma vara kasvatada selles fondis. Sest ma tean, et Tuleva pensionifond tagab mulle maailma väärtpaberiturgude keskmise lähedase tulemuse. Nii head tulemust pole seni ükski panga pensionifond suutnud saavutada.

Ma ei saa olla kindel, et minu pensionivara kasvab järgmise 30 aasta jooksul Tuleva fondis rohkem kui ta võiks kasvada mõnes teises pensionifondis. Väärtpaberiturud ei anna sellist kindlust ühegi investeeringu puhul mitte kellelegi. Aga ma olen kindel, et olen selleks loonud parimad eeldused. Sellest mulle piisab, et öelda pankade müügiesindajatele kõhklematult ja järjekindlalt “Ei, tänan.”

Kui leidsid hea põhjuse, miks fondi vahetada, kasuta meie juhendit – siis ei pea sa pikalt netipangas ekslema ja kõik saab tehtud 5 minutiga. Pensionifondi vahetus on tasuta.

Juhend: kuidas vahetada pensionifondi

___
* Tuleva Maailma Aktsiaturu Pensionifondi võrldusindeks on 73% MSCI ACWI (net EUR) ja 27% Bloomberg Barclays Global Aggregate (EUR)
** Võrreldavad Eesti pensionifondid on agressiivse strateegia fondid (EPI-75)

3 asja, mida fondivalitsejate aastaaruanded räägivad sinu raha käekäigust

Kui palju teenis meie pensionifondidesse paigutatud raha eelmisel aastal meile ja kui palju pankadele? Swedbanki, SEB, Nordea ja LHV fondivalitsejate aastaaruandeid analüüsis Tuleva asutaja Tõnu Pekk.

6% sinu ja minu igakuisest palgast läheb kohustusliku kogumispensioni fondi ehk II samba pensionifondi. Pensionifondide valitsejad omakorda investeerivad meie ja teiste Eestis tööl käivate inimeste raha maailma väärtpaberiturgudele. Lõivu, mida fondivalitsejad selle eest võtavad, nimetatakse valitsemistasuks. (1)

Fondivalitsejate aastaaruannetest selgub, et pensionifondide valitsemistasud moodustavad märkimisväärse osa Eestis tegutsevate pankade sissetulekust. Aga kuidas meie – inimeste – rahal läks?


Väljavõte fondivalitsejate aastaaruannetest – kogutuluna oleme arvestanud ainuüksi II samba teenustasudest saadud tulu. (2) Tahad ise analüüsida? Pankade fondivalitsejate aastaaruanded on siin: Swedbank Investeerimisfondid, SEB Varahaldus, Nordea Pensions, LHV Varahaldus

1. Eesti pensionifondide kliendid teenisid keskmisest investorist kordades vähem

Maailma väärtpaberiturgudel oli 2016 väga hea aasta – keskmine investor, kes paigutas poole oma varast aktsiatesse ja poole võlakirjadesse, teenis aastaga juurde ligi 7%. Eesti pensionifondide klientide raha kasvas samuti, aga kordades vähem kui maailma investoritel keskmiselt – alla 2%.

Meie kõigi II samba pensionivara kokku kasvas eelmisel aastal 57 miljoni euro võrra. Kui oleksime saanud investeerida oma raha globaalsesse indeksifondi, oleksime teeninud 190 miljonit eurot.(3)

See tulemus tekitab muidugi pettumust, aga pole tegelikult üllatav. Kogu maailmas suudavad investoritele indeksifondidest paremaid tulemusi saavutada ainult üksikuid fondijuhid.

2. Igast eurost, mis sinu raha turgudel teenis, võttis fondivalitseja 40 senti endale

Eesti pensionifondide valitsejad teenisid eelmisel aastal meie kõigi II sambasse paigutatud raha pealt teenustasudena 36 miljonit eurot. Igast eurost, mis sinu pensionivara juurde teenis, jätsid fondivalitsejad sulle umbes 60 senti ja võtsid ülejäänu endale teenustasuks.

2015. aastal oli see suhe veel hullem – siis läks fondivalitsejatele suurem osa teenitud tulust kui investorile endale jäi. (4)

3. Vaid veerand valitsemistasudest kulus meie raha eest hoolitsemisele 

Ainult umbes veerand fondivalitsejate teenustasutulust kulus pensionikogujate vara valitsemisega seotud tegevustele. Sellised kulud on fondivalitseja töötajate palgad, depoopanga tasud, registripidaja (EVK) tasud ja järelvalve- ning tagatisfondi tasud.

Kolmveerand – 27 miljonit eurot – maksid fondivalitsejad oma emafirmadele ehk pankadele. Raha läks pankadele otse kasumiks või siis müügi-, administreerimis- ja juhtimislepingute alusel. Need kulutused meile, pensionikogujatele minu teada väärtust ei loo.

Paar head uudist ka

1. Kui eelmisel aastal võtsid pangad inimestelt kõrget tasu ka fondi vahetamise eest, siis selle aasta algusest seadus seda enam ei luba. 2016. aastal maksid pensionikogujad fondi vahetades pankadele kokku 1,4 miljonit eurot osakute tagasivõtmistasu. 2017 jääb vähemalt see kulu pensionikogujale eeldatavalt nullilähedaseks.

2. Meie raha kehv tootlus Eesti pensionifondides kinnitab maailma juhtivate majandusteadlaste ja edukate investorite soovitust: madalate kuludega indeksifond on enamikule investoritest parim valik. Eelmisel aastal polnud Eestis veel ühtegi indeksi-pensionifondi. Täna on Tuleva eeskujul ka pangad indeksifondid käivitanud. Tegelikult pole enam head põhjust, miks sa peaksid fondivalitsejale rohkem kui 0,34% valitsemistasuks maksma. 

Mina, nagu ka kõik teised Tuleva asutajad, kogun oma pensionivara Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondis. Meiega koos saavad pensioni koguda kõik Eesti inimesed, aga kõige rohkem kasu saavad Tulevast liikmed, kes teenivad pensionilisana ka liikmeboonust ja saavad Tuleva arengus kaasa rääkida.

Tutvu ja astu liikmeks

Samal teemal:

Milline Tuleva pensionifond sobib sulle?

Kuidas pensionifondi vahetada?

___

(1) Kogumispensioni sissemaksete tegemine on kohustuslik kõigile alates 1983. aastast sündinud Eesti inimestele.

(2) Danske Capital AS tulemus on alates 01.05.2016 konsolideeritud LHV Varahalduse tulemusse. Esimese nelja kuu tulemus on toodud hinnanguliselt, sest Danske aastaaruanne ei ole kättesaadav. Eeldasime, et 2016. aasta esimese nelja kuu tulemus oli võrdne 2015. aasta nelja kuu keskmisega.

(3) Indeksifondi võrdluses võtsin aluseks: 50% Vanguard Global Stock Index Fund (tasu 0,3% aastas) ja 50% Euro Government Bond Index Fund (tasu 0,3% aastas). Tüüpilise Eesti pensionifondi väljaöeldud strateegia on samuti 50% maailma aktsiad ja 50% Euroopa võlakirjad.

(4) Fondivalitsejate kasumiaruanded ei näita kogukulu ehk seda, kui suur osa pensionifondide investorite rahast läks allfondide teenustasudeks ja tehingukuludeks. Karta võib, et kui kõik kulud arvesse võtta, saavad meie pensionikogujad endale ainult väikese osa tulust, mida nende raha maailma väärtpaberiturgudel teenib. Samal ajal on kõik riskid pensionikoguja kanda.

 

5 lahendust, mis aitaksid inimestel teha pensioniks paremaid valikuid

Apologies, this post is only in Estonian. Contact us if you want us to send you a quick summary or if you need any other help! tuleva@tuleva.ee

* Kiire? Hüppa otse lahendustele.

Kui Eesti soovib innustada meid pensioniks rohkem säästma, tuleks peatada juba riigikokku jõudnud pensionisüsteemi peenhäälestus, mis muudab valikud inimeste jaoks veelgi keerulisemaks, aga mitte paindlikumaks.

Selle asemel tuleb inimestele tagada vabadus oma pensionivara mõistlikult kasutada, luua pensionikogujatele tööriistad heade valikute tegemiseks ja avada II sammas vabatahtlikeks sissemakseteks.

Kujutlege, et olete ettevõtte juht ja user testing näitab järgmist:

  • 3/4 teie toote sihttarbijatest ei tea, mida see teeb ja kui palju maksab.
  • 2/3 inimestest ei usu, et tegu on hea tootega.
  • 1/2 tarbijatest ei tea, milline toode neile on müüdud.

Kas te soovitaksite tootearendustiimil teha natuke peenhäälestust?

Nüüd võrrelge Eesti kolmesambalist pensionitoodet:

  • Kolmveerand Eesti inimestest ei ole pensioniteemadega kursis ega tea, kui palju nende sotsiaalmaksust II sambasse läheb.
  • Ligi kaks kolmandikku ei pea Eesti pensionisüsteemi usaldusväärseks.
  • Ligi pool pensionikogujatest ei tea, millises fondis nad pensioni koguvad. (1)

Hmm. Mida ette võtta?

Alustada võikski user testing-ust. Täna on seaduste muutmisel küsitud peamiselt pankade ja kindlustusseltside arvamust, inimesed süsteemi kasutajatena on olnud teisejärgulised.

Kuidas käitub inimene, kes peab tegema reaalseid valikuid Eesti pensionisüsteemis? Millised on tema vajadused ja ootused? Kas valiku ees seisval inimesel on piisavalt infot ja kas see info on talle arusaadav? Kas ta saab oma küsimustele asjatundlikud vastused, mis lähtuvad tema, mitte panga huvidest? Tulevas teeme selliseid teste iga nädal. Oleme hea meelega riigile abiks.

Eestil on probleem, et inimesed säästavad pensioniks liiga vähe. Aga miks?

1. Mõnedel inimestel lihtsalt ei ole väikese sissetuleku kõrvalt võimalik rohkem säästa.

2. Enamiku jaoks ei ole Eesti pensionisüsteem piisavalt läbipaistev ega usaldusväärne. “Kätte sealt niikuinii midagi ei saa!” – seda lauset kuuleme inimestelt ikka ja jälle.

Täna on riik seadnud eesmärgiks, et keskmine pension oleks tulevikus vähemalt 40% keskmisest palgast.

Praktikas väljendub see nii: et igakuine keskmine paistaks parem, surub riik kalli kindlustuslepingu kõigile pensionile suundujatele. Ka neile, kes seda tegelikult ei vaja. Ebamõistlikud piirangud toovad tulu kindlustusseltsidele, aga vähendavad inimeste usaldust, ei innusta rohkem säästma ega aita kuidagi vaesemate pensionäride elujärge parandada. Kui üks pensionär ei tohi oma kogutud raha eest vannituppa turvalist dushinurka ehitada, ei tee see rikkamaks teisi pensionäre.

Tuleva ettepanek on, et keskmistega mängimise asemel võiks riik seada selged eesmärgid iga inimese kohta:

1. Tagada igale Eesti inimesele toimetulekut võimaldav vanaduspension, mis tuleb I ja II sambast kokku. Selleks peame kokku leppima, mis on toimetulekupensioni miinimummäära arvutamise alused. Edasi saame otsida konkreetseid lahendusi nende jaoks, kellel pole mingil põhjusel võimalik pensionisammastesse toimetulekuks piisavalt raha koguda.

2. Innustada rohkem pensioniks koguma neid, kellel see võimalik. Selleks tuleb muuta süsteem lihtsamaks, paindlikumaks ja usaldusväärsemaks, aidata inimestel teha tarku valikuid ja luua võimalus automaatseks säästmiseks.

5 realistlikku lahendust, mida võiks ühe aastaga saavutada: 

Kui poliitikud ja rahandus- ning sotsiaalministeeriumi ametnikud otsustavalt tegutsevad, võiks Eesti pensionitoode umbes aasta pärast olla palju parem. Tuleva tuleb siin hea meelega appi:

1. Loome inimestele võimalused oma pensionivara paindlikumalt kasutada. Riik piiraku II sambasse kogunenud vara kasutamist ainult toimetulekupensioni tagamiseks. Ülejäänud osas on igal inimesel õigus ise otsustada, kuidas oma isiklikku raha kasutada.

2. Avame pensioni II samba vabatahtlikeks sissemakseteks. Igaüks saab anda näiteks kord aastas oma tööandjale juhise, kui suure osa palgast ta soovib otse pensionifondi suunata. Tööandjatel on võimalus ka ise töötaja pensionisse panustada, tehes sissemakseid otse II sambasse.

3. Loome Eesti pensionikogujate dashboard-i. Sellise, mis võimaldab igal inimesel vaadata, kui suurt pensioni tal I ja II sambas kokku oodata on, kui palju ta maksab fondivalitsejatele tasudeks ning milline on tema pensionifondi pikaajaline tootlus võrreldes maailma ning Eesti keskmistega. Siin saab näiteks Rootsilt õppida.

4. Anname inimestele võimaluse soovi korral saada asjatundlikku nõu näiteks sotsiaalkindlustusameti juures töötavatelt spetsialistidelt. Täna ei leia pensionikoguja erapooletuid eksperte kuskilt.

5. Lubame pensionifonde müüma ainult vastava kutseeksami läbinud inimesed, kes alluvad finantsinspektsiooni järelvalvele. Hakkame tegema regulaarselt testoste, et kontrollida müügiesindajate tegevust ja vajadusel koostöös turuosalistega probleeme lahendada.

Eesti pensionisüsteem ei vaja peenhäälestust.

Kogu maailm on aru saanud, et pankade huvidest lähtuval peenhäälestusel põhinev finantssektori tootearendus loob lõkse, mis ootamatul hetkel plahvatavad. Inglise kuninganna Elizabeth II küsis 2008. aasta globaalse finantskriisi kohta pahaselt: “Miks keegi seda ette ei näinud?”. Sellepärast ei näinud, et pidev peenhäälestus – näiteks laenude pakkimine ja ümberpakkimine – oli muutnud süsteemi võimatult kompleksseks. Ükski majandusteadlane, ükski analüütik, ükski pangajuht ega ükski poliitik ei saanud aru, mis tegelikult toimus. Kannatajaks jäi tavaline inimene.

Eesti riigikogus möödunud nädalal esimese lugemise läbinud Kogumispensionide seaduse muutmise eelnõu on näide sellisest peenhäälestusest.

Sisuliselt ei tee plaanitavad muudatused inimeste jaoks midagi oluliselt paremaks. Küll aga muudavad need süsteemi keerulisemaks. See eelnõu annab kindlustusseltsidele võimaluse pakkuda erinevaid kohustuslikke pensionilepinguid ja teeb valiku inimeste jaoks veel raskemaks. Suuremat vabadust oma pensionivara kasutamisel see inimestele ei anna.

Kas keegi on plaanitavaid muudatusi kasutajate peal testinud? Kuidas pensionile suunduvad inimesed omale sobiva pensionilepingu valivad? Kas neil on võimalik aru saada, mis on valikus olevate lepingute sisu ja hind? Kas uues seaduses määratletud võimalused pensionivara kasutamiseks vastavad inimeste tegelikele vajadustele?

Parim toode pole tingimata see, millel on kõige rohkem nuppe.

Meid, Tuleva liikmeid on täna juba ligi 3400. Kui tahad kaasa rääkida Tuleva arengus, teenida liikmeboonusena pensionilisa ja toetada Eesti pensionisüsteemi paremaks muutmist meie endi ja meie laste jaoks, siis ühine meiega.

Tutvu ja astu liikmeks

(1) Allikas: SEB pensionivalmiduse uuring 2017
Foto: Inglise kuninganna 

Küsi Kristilt!