Hajutamine on finantsturul ainus tasuta lõuna, öeldakse. Meie tiimi lõunasöök tasuta ei olnud, aga me kasutasime selle hajutamise võlude ja valude üle arutamiseks. Siin on kokkuvõte sellest, milleni me jõudsime.

Oleme hajutamisest varemgi kirjutanud ja rääkinud. Näiteks „Kuidas saad sina hajutada oma pensionivara riske (ja kuidas ei saa)”, „Kas börsivälised investeeringud pakuvad kõrgemat tootlust?” ja taskuhäälingu teine osa „Riskid ja hajutamine”. Risk on investeerimisel alati tootluse paarimees: head tootlust ilma riskita ei ole.

Mis hajutamine on

Ekskurss ajalukku: rahvatarkusest matemaatikaks

Soovitusi hajutamiseks leiab nii Vanast Testamendist kui ka rahvajuttudest: juba meie esivanemad teadsid, et kõiki mune ei tasu ühte korvi panna. Ometi läks väga kaua aega, kuni Harry Markowitz 1952. aastal selle kõhutunde matemaatikasse pani. (1) Markowitzi portfelliteooria näitab, kuidas selliste riskantsete varade (näiteks aktsiate) kombineerimine, mille hinnad ei liigu täpselt ühte sammu, vähendab kogu portfelli kõikumist, aga oodatavat tootlust mitte.

Tegelikult on maailmas muidugi palju rohkem kui kaks aktsiat, aga tulemus on ikka sama: väärtpaberiturul on üks optimaalne portfell ehk turuportfell, mis tänu hajutamisele annab parima oodatava tulu ja riski suhte. Kui saad lisaks riskivabalt laenata või hoiustada, jäävadki kõik mõistlikud valikud riskivaba tootluse ja turuportfelli vahelisele joonele.

Markowitz sai leiu eest Nobeli majanduspreemia ja maailm sai rahandusteaduse (ingl finance või financial economics), mille teooriatel põhineb väga suur osa tänapäeva finantstööstusest. Selle viimase kingituse üle ei pruugi kõik küll väga õnnelikud olla, küll aga on meile sellest palju kasu: 50 aastat tagasi tegid John Bogle ja Vanguard turuportfelli omamise igaühele lihtsalt kättesaadavaks.

Võib öelda, et tänu Markowitzile on miljonid inimesed teeninud oma pikaajalistele säästudele miljardeid eurosid, dollareid ja jeene tootlust, ilma et oleksid pidanud raha ebamõistliku riski alla panema. Võib-olla oleks Warren Buffett pidanud ka tema ära mainima, kui ta tituleeris Bogle’i inimeseks, kes on ameeriklastele kõige rohkem rikkust toonud.

Aga ükski edulugu ei ole ilma kriitikuteta.

Mida hajutamine ei ravi

„Kriisis kukuvad kõik aktsiad koos”

Madala kuluga indeksfondis kogudes on paljud meist saanud pangast kõnesid, kus müügiinimene hoiatab turu kukkumise eest. Kui lipsuga fondijuhi kuvand, kes õigel ajal gaasi annab või käsipidurit tõmbab, ei ole enam piisavalt veenev, tulevad mängu „alternatiivid”. Üks lubab vara investeerida kulda, teine börsil noteerimata ettevõtetesse või metsamaasse, kolmas hoida reservis.

Selle aluseks on hirm, et kriisi saabudes langevad kõik aktsiad nagu üks mees ja nii ei ole erinevate börsiaktsiate vahel hajutamisest kasu. Ja kus on hirm, seal pakub finantstööstus alati ka lahenduse, mis… no mis teha, on natuke kallim.

Ei ravi: kogu turu langus

Tõepoolest, hajutamine ükskõik kui paljude globaalsete börsiaktsiate vahel ei kaitse kogujat globaalse turulanguse vastu. Seda nimetatakse süsteemseks riskiks. Seda riski ei saa hajutada, seda saab ainult üle elada. Viimase 25 aasta jooksul on maailma aktsiaturg kukkunud kahel korral üle poole: 2000–2003 ligi 59% ja 2007–2009 ligi 55%. (2)

Nagu iga valu puhul, on ka siin tunnetuslik mõju kombinatsioon maksimaalsest tugevusest ja kestusest. 2000. aasta tipp tuli eurodes tagasi alles 2015. aasta veebruaris, 14 aastat ja 5 kuud hiljem. Kui midagi on viimase 25 aasta jooksul juba kaks korda juhtunud, ei ole vist mõtet enam tõenäosusi arvutama hakata: on üsna kindel, et see juhtub ka tulevikus. Aga kuidas soovitada sõbrale koguda oma tuleviku vara fondis, mis varem või hiljem 50% kukub ja võib tipu tagasi saamiseks kümmekond aastat vajada?

Võib-olla vaatavad finantsakadeemikud hoopis teist riski kui päris inimesed.

Kõikumine ei ole alati risk

Mis on ühist finantsakadeemikutel ja pankade pensionifondide müügiinimestel? Nad mõlemad võrdsustavad sinu riski fondi osaku hinna kõikumisega.

Benjamin Grahamil, Warren Buffetti õpetajal, on näide tujukast kaasosanikust sinu firmas, kelle nimi on Mr. Market. (3) Iga päev koputab Mr. Market sinu uksele ja hõikab hinna, millega ta tahab sinu osa ärist ära osta või millega enda oma sulle müüa. Kuna tema meeleolu kõigub vastavalt tuulele, siis kord eeldab ta maailmalõppu ja on valmis oma osalusest võileivahinnaga loobuma, kord on ülioptimistlik ja pakub osaluse eest üle mõistuse kõrget hinda. Sina ei pea temaga kaupa tegema, vaid võid lihtsalt oma äri edasi ajada. Turuhind on võimalus, mitte kohustus.

Võib isegi vastupidi öelda: kõikumine on tootluse eeldus.

Aktsiate riskipreemia ehk lisatootlus, mida aktsiad hoiuse ees pakuvad, on olemas ainult selleks, et hüvitada meile paanika talumine. Kui aktsiad ei kõiguks, hinnataks neid nagu võlakirju ja nende tootlus oleks väga madal.

Kõikumise puudumine ei tähenda, et riski on vähem

Populaarsete raamatute autor Nassim Taleb on illustreerinud kõikumise puudumise ja enesekindluse kasvu vahelist seost tänupühade kalkuniga. Farmer toidab kalkunit ligi kolm aastat ning mida päev edasi, seda suurema kindlusega kinnitab kalkuni statistikaosakond, et inimkond hoolib kalkunite heaolust. Kuni saabuvad tänupühad. (5)

Riski näiline maandamine varadega, millega turul ei kaubelda, ei muuda nende tegelikku riski. Börsiväliste (ingl private equity) ja teiste alternatiivfondide (sh kinnisvara-, metsamaa- ja infrastruktuurifondide) laia leviku taga kahtlustavad terasemad analüütikud soovi kõikumisi siluda. AQR-i asutaja Cliff Asness on sellele nime andnud: volatility laundering ehk kõikumise (raha-)pesu. (6) Kuna börsiväliseid varasid ei hinnata iga päev turuhinnaga, näib nende tootlus siledam kui see tegelikult on, ja nii pakub finantstööstus müügivõimaluse puudumist ehk ebalikviidsust hoopis eelisena, mitte puudusena.

Kõikumine on tugevatele

Taleb liigitab oma raamatus „Antifragile” investorid kolme kategooriasse. (7) Tema ideaal ei ole robustne ehk vastupidav, kes kõikumistes kindlaks jääb, vaid antihabras, kes kõikumiste tõttu võidab.

Pikaajalisel kogujal ei ole vaja Warren Buffetti kombel suurt rahapuhvrit selleks, et langustest kasu saada. Meil on parem relv: igakuised ostud. Katkematu igakuine sissemakse palgast toimib täpselt nagu Buffetti rahakuhi: see on ostujõud, mis rakendub siis, kui hinnad on madalad.

Vaata korraks uuesti ülalolevat languste ja taastumisaegade joonist. Need 14 aastat, mil aktsiaturg ei olnud veel tagasi jõudnud oma 2000. aasta tippu, olid tipus ühekordse ostu teinud inimesele valus aeg. Igakuisele ostjale olid need 14 aastat soodsaid oste, tänu millele oli tal rohkem soodsa hinnaga ostetud osakuid.

Muidugi on turul ka perioode, kus eufooriline Mr. Market usub, et puud kasvavad taevani, ja sel ajal ostame oma igakuiste säästude eest üsna hullumeelse hinnaga osakuid. Need perioodid vähendavad eelist, mida turulangustest saime. Sellepärast ühtlustub igakuise koguja tootlus pika aja peale turu keskmise tootluse suunas, olenemata sellest, kas alustati ülekuumenenud või põhjas turul. Milline see keskmine järgmistel aastakümnetel on, ei tea keegi ette.

See ajaline hajutamine kaitseb kogujat kõikumiste eest ka siis, kui on aeg pensionifondi kogutud vara kasutusele võtta. Enamik meist ju ei plaani kogu elu kogutud vara ühekorraga laiaks lüüa, vaid kasutada sissetulekuna siis, kui palgatööd enam ei taha või ei saa teha. Seepärast hoiab näiteks Rootsi riiklik vaikimisi pensionifond AP7 Såfa ka 65-aastase koguja varast suurema osa aktsiafondis: aktsiafondi osakaal hakkab vähenema alles 56. eluaastast, 3 kuni 4 protsendipunkti aastas, ja jõuab 75. eluaastaks ühe kolmandikuni. (9) Ka meie arvame, et kui kogutud raha ei ole lähiaastatel korraga vaja, on mõistlik hoida pikaajalist vara aktsiafondis ka pärast 65. eluaastat. Mis sobib just sulle, sõltub sinu vajadustest ja plaanidest. Loe lähemalt.

Mida hajutamine ravib

Ravib: ühe ettevõtte või sektori äririsk

Kogumise päris risk on äririsk: kui ettevõte, mille aktsiaid sa omad, läheb pankrotti või terve sektori äri läheb kolinal allamäge, kaotavad investorid jäädavalt raha. Just seda riski aitab lai hajutamine ettevõtete, sektorite ja riikide vahel vähendada. Kui üks ettevõte läheb pankrotti, saavad teised tema arvelt oma äri kasvatada. Mõnikord vähendab tehnoloogia muutus terve sektori väärtust jäädavalt ja kannab selle teistesse üle, nii nagu viimastel aastatel kipub väärtus tarkvarateenuste ehk SaaS-ettevõtetelt tehisintellekti omadele kolima.

Suurettevõtted, mille aktsionärid kaotasid 21. sajandil sisuliselt kõik (10):

Tähelepanelik vaatleja küsib nüüd muidugi, kas mitte maailmaturu indeks ei ole tänaseks nii kontsentreerunud kümnekonna „USA tehnoloogiaettevõtte” aktsiatesse, et ei paku enam nii laia äririski hajutamist kui varem? (8) Ajaloos on olnud perioode, kus turuportfell on jaotunud riikide ja ettevõtete vahel ühtlasemalt, ja perioode, kus kontsentratsioon on olnud suurem.

Ka täna ei paistaks suurima turukapitalisatsiooniga ettevõtte pankrot indeksfondi investorile turu muude kõikumiste vahel silma. Nii nagu raudteesektor 20. sajandi alguses ei kadunud ühe päevaga, vaid asendus aastakümnete jooksul tööstuse, telekomi ja teiste kiiremini kasvavate sektorite aktsiatega, asenduvad ka tänased hiiud ühel päeval teistega. (11) Seda muidugi eeldusel, et sinu portfellis on need uued ettevõtted juba olemas, isegi kui täna on nende osakaal napp 0,1%, nagu Nvidia aktsiatel siis, kui need 2001. aasta lõpus S&P 500 indeksisse lisati. (12)

Ravib: hajutamine teeb aktsiaportfelli talutavaks

Võlakirjad ja hoiused vähendavad lühiajalist kõikumist, aga suurendavad riski, et 30 aasta jooksul ei jõuta inflatsioonile järele. Inflatsiooni vastu ei kaitse hajutamine ise, vaid aktsiate kõrgem oodatav tootlus. Hajutamise teene on see, et ta teeb võimalikuks hoida kogu pikaajaline vara aktsiates, ilma et ühe ettevõtte või sektori pankrot su plaani rikuks. Laialt hajutatud aktsiaportfell on ajalooliselt pikal perioodil inflatsiooni võitnud. Garantiid see tulevikuks ei anna, aga võimaluse säilitada ja kasvatada vara ostujõudu annab küll.

Mida sellega peale hakata

Hajutamine ei ole ravim kõige vastu, aga ta ravib just seda, mis pikaajalist kogujat päriselt ohustab.

• Ühe ettevõtte või sektori pankrot. Ravib. Lai indeksfond omab tuhandeid ettevõtteid ja ühe kadumine ei riku plaani.
• Kogu turu langus. Ei ravi. Aitab aeg ja katkematu igakuine sissemakse.
• Osaku hinna kõikumine. Ei ravi ja ei peagi. Kõikumine on tootluse hind, ära vaata seda iga päev.
• Inflatsioon. Ravib kaudselt. Inflatsiooni ei võida kaitse, vaid rünnak: aktsiate oodatav tootlus. Hajutamine teeb aktsiaportfelli talutavaks.
• Sile joon börsivälises fondis. Ei ravi, see peidab riski. Küsi, millal ja mis hinnaga saad müüa.

Kui kogud igakuise sissemaksega ja ei plaani kogu raha ühekorraga lähiaastatel välja võtta, on sinu jaoks kõige olulisem hoida kulud madalal ja sissemaksed katkematuna. Turulangus tuleb kindlasti. Küsimus on, kas sa sel hetkel jätkad.

Ja kui pangast järgmine kord helistatakse ja kriisi eest hoiatatakse, küsi ühte: mille eest see kallim toode mind täpselt kaitseb? Kui vastus on „kõikumise eest”, siis pakutakse sulle kaitset, mida sul päriselt vaja ei ole.

(1) Markowitz, H. „Portfolio Selection”. The Journal of Finance, 1952.

(2) MSCI ACWI hinnaindeks (USD), päevased sulgemisväärtused 04.01.1999–07.09.2026, Yahoo Finance’i kaudu; eurodesse teisendatud EKP EUR-USD viitekursiga. Hinnaindeks ei sisalda dividende.

(3) Graham, B. „The Intelligent Investor” (1949), 8. peatükk.

(4) MSCI ACWI Index (USD) faktileht, 31.07.2026, msci.com: aastatootlused 2012–2025 (net USD), eurodesse teisendatud EKP aastalõpu viitekursiga. Riskivaba tootlus: EKP hoiustamise püsivõimaluse intress, aasta keskmine.

(5) Taleb, N. N. „The Black Swan” (2007).

(6) Asness, C. „Volatility Laundering”. AQR, 06.01.2023.

(7) Taleb, N. N. „Antifragile” (2012).

(8) MSCI ACWI Index (USD) faktileht, 31.07.2026, msci.com: kümme suurimat ettevõtet moodustasid indeksist 24,2%, neist seitse on USA tehnoloogiaettevõtted; USA osakaal 63,6%.

(9) AP7, „AP7 Såfa”, ap7.se, vaadatud 08.09.2026: kuni 55. eluaastani 100% aktsiafondis, 56. kuni 75. eluaastani liigub igal aastal 3 kuni 4% võlakirjafondi, 75. eluaastal 1/3 aktsiafond ja 2/3 võlakirjafond.

(10) Ettevõtete pankroti- ja likvideerimismenetluste avalikud dokumendid: Enron (2001) ja WorldCom (2002) USA pankrotikohtus, Lehman Brothers (2008), Nortel Networks (2009), Eastman Kodak (2012), Wirecard (Müncheni esimese astme kohus, 2020), China Evergrande (Hongkongi kõrgem kohus, 29.01.2024).

(11) Dimson, E., Marsh, P., Staunton, M. UBS Global Investment Returns Yearbook 2026, kokkuvõte: raudteed moodustasid 1900. aastal 63% USA aktsiaturust, täna alla 1%; ligi 80% 1900. aasta USA börsiettevõtete väärtusest oli sektorites, mis on täna väikesed või kadunud.

(12) Nvidia lisati S&P 500 indeksisse 30.11.2001 Enroni asemele (The Register, 30.11.2001). Turuväärtus 31.12.2001 ligikaudu 10,4 miljardit dollarit (StatMuse), S&P 500 koguväärtus samal ajal ligikaudu 10,46 triljonit dollarit (finhacker.cz), osakaal seega ligikaudu 0,1%.

Õigustades pensionifondide viletsust, on pangad meile aastaid rääkinud, et riik on raha paigutamist liiga karmilt piiranud. Miljoneid inimesi jõukaks teinud Bogle tõestas, et tulu toovad just rangemad investeerimispiirangud.

Radikaalselt rangete investeerimispiirangutega fond

50 aastat tagasi, 31. augustil 1976 asutas Bogle investeerimisfondi, mis erineski teistest just jäikade reeglite poolest. Fondijuhi otsustada ei jäänud praktiliselt midagi. Tema ülesanne oli lihtsalt osta USA viiesaja suurima ettevõtte aktsiaid. Regulaarselt ja täpselt sellises proportsioonis nagu kirja pandud nimekiri ehk indeks ette seadis. Ei mingit kavalust ega ennustamist.

Maailma esimene tavainvestoritele mõeldud indeksfond Vanguard 500 on tänaseks üks maailma suurimaid ja tootluse poolest edukamaid investeerimisfonde. Selles on ligi 1,7 triljonit dollarit. Kes pani 1976. aastal fondi 10 000 dollarit, sellel oli 2026. aasta kevadeks ligi 2 miljonit: keskmiselt 11,4% aastas, ilma et keegi oleks pidanud midagi ennustama.

Vanguardis kogudes oleksime ligi viie miljardi võrra rikkamad

Kui meie, Eesti inimesed, oleksime saanud algusest peale panna oma II samba vara Vanguardi indeksfondidesse, oleksime täna ligi 4,7 miljardi euro võrra rikkamad. Iga praeguse II samba koguja kohta teeb see keskmiselt üle 9000 euro.

Ligi 24 aastaga, 2002. aasta lõpust 2026. aasta juulini, oleme II sambasse maksnud kokku 7,3 miljardit eurot. Fondidest on selle ajaga välja läinud 3,4 miljardit: suurem osa sellest on 2021. aasta reformi järel välja võetud raha, lisaks pensioniväljamaksed ja pensioni investeerimiskontole viidud vara. Fondides on täna 7,7 miljardit. Eesti pensionifondid on meile seega teeninud 3,7 miljardit eurot kasumit. Samad sisse- ja väljamaksed Vanguardi indeksfondides oleksid teeninud 8,4 miljardit ehk üle kahe korra rohkem. (1)

Sama asja saab öelda ka nii: Eesti pensionifondidesse pandud raha on kasvanud keskmiselt 5,4% aastas. Vanguardi indeksfondides oleks see kasvanud 9,1% aastas.

Vähem piiranguid pole tegelikult paremat tootlust andnud

Nõrgas tulemuses on süüdi seadusega määratud karmid investeerimispiirangud, rääkisid pankade fondijuhid aastaid. Bogle muigaks selle jutu peale. Oma raamatus näitab ta andmetele toetudes, mida Vanguardi fondid ka praktikas tõestanud on: just ranged reeglid annavad eeldused selleks, et investorite vara jõudsalt kasvaks.

2019. aastal kadus seadusest piirang, mis lubas pensionifondil paigutada aktsiatesse kuni kolmveerandi varast. Pangad said vabaduse, mille puudumises nad olid kehva tootlust süüdistanud. Mis juhtus? 2019. aasta algusest 2026. aasta juulini on Eesti II samba fondide keskmine tootlus (EPI indeks) olnud 7,9% aastas. Vanguardi indeksfondidest kokku pandud portfell, kus on 75% aktsiaid ja 25% võlakirju, andis samal ajal 11,1% aastas. Ainult aktsiatesse investeeriv indeksfond 14,9%. (2)

Aga tuleme korraks tagasi pankade muude fondide juurde. Pankade tavalisi investeerimisfonde pensionifondide reeglid kunagi piiranud ei ole. Kas need on klientidele rohkem edu toonud? Ei ole. Kui ma 2019. aastal seda artiklit esimest korda kirjutasin, olid pankade väga vabadel alustel juhitud aktsiafondid teeninud investoritele keskmiselt 2% aastas. Vanguardi indeksfondis oleks sama raha samal ajal kasvanud kolm korda kiiremini. Rea fonde on pangad tänaseks üldse müügilt koristanud. Tavaliselt lõpetavad kiiresti tegevuse ikka viletsate tulemustega fondid.

Kõigi nende investeerimisfondide juhid ostavad ja müüvad nagu süda lustib. Nad võtavad sellist valitsemistasu nagu õigeks peavad. Riik pole tegevust piiranud. Ometi on tagajärg, et piiranguteta tegutsevad investeerimisfondid ei kannata võrdlust isegi pankade II samba fondidega.

Miks suurem vabadus tootlust ei paranda?

Bogle selgitab, miks piirangud töötavad.

Esiteks, rangete reeglitega fondi on märksa odavam juhtida – pole vaja raisata aega ja raha ennustamatu ennustamisele. Ka ei pea hea tootlusega fondi valitseja palkama müügimeeste armeed seda inimestele kavalusega pähe määrima. Kuludel on aga ühene seos fondi pikaajalise tootlusega: mida madalamad tasud, seda kõrgem tootlus.

Teiseks, reeglid kaitsevad inimlike vigade eest. Enamik investoreid saab vabalt valides kehvema tulemuse kui turu keskmist jäljendav indeksfond. See ei puuduta ainult tavainimesi: pika aja jooksul jääb turu keskmisele alla umbes 90% professionaalsetest fondijuhtidest. See on puhas matemaatika. Enese võimete ülehindamine ja keskendumine lühiajalistele tulemustele on probleemid, mis kipuvad iseloomustama just finantssektori töötajaid.

Mida saad sina sellest tulevikuks raha kogudes õppida?

Kui sa kogud oma tuleviku jaoks raha, eelista madala tasuga indeksfondi. Tuleva pensionifond sündis Vanguardi eeskujul 2017. aastal. Tuleva eeskujul tõid indeksfondid tootevalikusse ka pangad. Kui alguses tuli neid veel „leti alt” küsida, siis täna kogub II sambas indeksfondides juba ligi 200 000 inimest ehk 40% kogujatest ja indeksfondides on 2,7 miljardit eurot ehk 35% II samba varast. III sambas on indeksfondides juba 60% varast. (3)

Aga ligi 300 000 inimest maksab II sambas ikka veel kõrgeid tasusid. Kui sina oled üks neist, on indeksfondi sünnipäev hea päev see ära muuta: fondi vahetamine võtab mõne minuti.

Bogle näitas, et ainus viis, kuidas sa saad omale tagada õiglase osa aktsiaturgude pikaajalisest tootlusest, on investeerida järjekindlalt indeksfondi.

Kas igasugu investeerimisklubid ja -õpikud on siis ajaraisk? Kindlasti mitte. Valides aktsiaid ja püüdes turutrende ennetada, õpid tundma börsiettevõtteid ja finantsmaailma laiemalt. Sellest võib saada põnev hobi. Ise kaubeldes koged kindlasti aeg-ajalt peadpööritavat edu. Teinekord saad mõne rohkem või vähem põrmustava pettumuse osaliseks. 10, 20, 30 aasta lõikes on tõenäoline, et sinu portfelli tootlus jääb siiski indeksfondi tootlusele alla. Pole hullu – hobile tulebki tavaliselt peale maksta!

Pea lihtsalt meeles kahte asja:

1. Ära pane hobi alla kogu raha, millest kavatsed tulevikus elada. Bogle soovitab kauplemisportfelli paigutada mitte rohkem kui 5–10% varast. Ülejäänu mingu ikka indeksfondi.

2. Teiseks, ära maksa kinni võõraste inimeste hobi. Teisisõnu: ära maksa kõrget vahendustasu selle eest, et lipsustatud fondijuht sinu varaga panuseid teeks. Ka tema, nagu sinagi, on tõenäoliselt enamuse seas, kellel ei õnnestu rangete piirangutega indeksfondi võita. Ise pusides vähemalt õpid midagi maailma kohta.

Artikkel ilmus esimest korda 2019. aastal, muu hulgas lühendatud kujul Äripäevas. Äripäeva Kirjastus tõlkis muide Tuleva toetusel eesti keelde minu arvates maailma parima investeerimisõpiku: Bogle’i „Aruka investori taskuraamat“. Kui sa tahad oma tuleviku jaoks vähehaaval targalt raha koguda, polegi rohkem tarvis: piisab selle väikese raamatu sisu hoolega läbi töötamisest. Hea viis indeksfondi juubelit tähistada.

PS! Kui oled andmenohik, siis leiad arvutuse, allikad ja eeldused siit: vaata notebooki repos või renderdatud HTML versioonina.

(1) Arvutus: võtsin Pensionikeskuse andmetest II samba fondide mahu iga kuu lõpus alates 2002. aasta juulist, fondidesse laekunud sissemaksed kuude kaupa ja Eesti pensionifondide üldindeksi EPI-II tootluse. Nende põhjal tuletasin iga kuu fondidest välja läinud raha. Samad sisse- ja väljamaksed paigutasin Vanguardi kahte Euroopas pakutavasse fondi, Vanguard Global Stock Index Fund ja Vanguard Euro Government Bond Index Fund, aastatel 2003–2009 suhtes 50/50 ja alates 2010. aastast 75/25, et jäljendada Eesti pensionifondidele toona kehtinud aktsiate osakaalu piirangut. Pärast piirangu kadumist 2019. aastal jätsin võrdluse konservatiivsuse huvides 75/25 suhte alles: kui alates 2020. aastast investeerida Vanguardis ainult aktsiatesse, oleks vahe 4,7 miljardi asemel 7,5 miljardit. Väljamaksed on mõlemas variandis samad eurodes. Kui eeldada, et 2021. aastal lahkujad oleksid Vanguardi variandis võtnud välja proportsionaalselt suurema summa, oleks vahe 3,9 miljardit. Fondide tootlused on Vanguardi andmetel, seis 31.07.2026.

(2) EPI-II on Pensionikeskuse arvutatav kõigi II samba fondide mahuga kaalutud keskmise tootluse indeks. Vanguardi fondid samad mis märkuses 1.

(3) Pensionikeskuse andmed 31.07.2026 (sama seis, mida kasutab arvutus märkuses 1). III samba osakaal 2025. aasta lõpu seisuga.

NB! See artikkel ilmus esimest korda 10.07.2019. Värskendasime seda uute andmete ja arvutustega 31.08.2026, indeksfondi 50. sünnipäeval.

Muutsime oma II ja III samba fondide tingimusi selleks, et meie ühiste fondide haldust efektiivsemaks teha. Sinu kui koguja jaoks ei muutu midagi: strateegia ja tasud jäävad samaks. Kuigi avaldasime ka tingimuste muudatuste kooskõlastamise teate, oleks hea veidi tagasi vaadata, mida me aastatega investeerimises muutnud oleme. (1)

Eesmärk ei ole muutunud

Üks asi, mida me ei ole muutnud, on investeerimisstrateegia. Fondide algusest peale on meie eesmärgiks olnud maailmaturu keskmine tootlus ning tingimused sõnastavad selle ka väga otse: Fondi investeerimistegevuse eesmärgiks on saavutada maailma aktsiaturu keskmise pikaajalise tootlusega võimalikult sarnane tootlus. Selleks võrreldakse Fondi tootlust, MSCI ACWI (edaspidi: Võrdlusindeks) tootlusega.

Erineme sellega enamikust teistest Eesti pensionifondidest, mis seavad tingimustes eesmärgiks „fondi vara väärtuse pikaajalise kasvatamise” või midagi sarnast, aga ei täpsusta, millist tootlust võiks osakuomanik lugeda eesmärgipäraseks ja millal on selge, et fond eesmärgile alla on jäänud. (2)

Oleme seni üsna hästi oma eesmärgi saavutamisega hakkama saanud. Oluline on meeles pidada, et maailmaturu keskmine tootlus ei pruugi järgmisel 5 või 10 aastal olla sama suur kui seni ega üldse positiivne. Maailmaturgude ajalugu näitab siiski, et pika aja jooksul on aktsiad pakkunud investoritele oluliselt paremat tootlust kui pangahoius või võlakirjad.

Eesmärgi saavutamise peamine viis püsib samuti endine, detailid muutuvad

Erinevalt teistest pensionifondidest sätestavad meie tingimused ka viisi, kuidas fond oma eesmärgi saavutab. Ka siin on meie põhimõte püsinud Tuleva fondide algusest muutumatuna, kuigi oleme tingimusi täpsustanud ja parandanud varemgi.

Esiteks, me saavutame maailmaturu tootlust nii, et paigutame fondi vara „investeerimisfondidesse, mille koosseis on võimalikult lähedane Võrdlusindeksi või selle allindeksite koosseisule,” nagu meie fondide tingimused seda sõnastavad. Seda põhimõtet me seni muutnud ei ole, kuigi ma olen kindel, et ühel päeval oleme mahult juba nii suureks kasvanud, et otstarbekamaks muutub ise otse aktsiaid osta. Aga sinna me veel jõuame.

Täpsustasime tingimustes nüüd seda, mida tähendab Võrdlusindeksile „võimalikult lähedane koosseis”. Kui varem võrdlesime iga portfelli kuuluva investeerimisfondi koosseisu eraldi võrdlusindeksile vastava indeksiga, siis nüüd teeme seda kogu fondi portfelli peale kokku. See on lihtsalt täpsem ja õigem kui varasem piirang. Ühtlasi kirjutasime tingimustesse optimeeritud valimi põhimõtte: me ei pea ostma kõiki indeksisse kuuluvaid väärtpabereid täpselt samades osakaaludes, vaid valime kogumi, mis tervikuna liigub Võrdlusindeksiga sarnaselt. Nii järgime indeksit väiksemate tehingukuludega.

Oleme seadnud eesmärgiks hoida erinevus alla 10%, aga selle arvulise piiri viime tingimustest prospekti. Põhjus on lihtne: turukõikumised võivad erinevuse ajutiselt üle 10% viia ka siis, kui portfelliga on kõik korras. Kui jäik piir on kirjas tingimustes, tähendaks selle ületamine muuhulgas kohustust portfellis muudatusi teha. See aga tähendab kogujale tavaliselt üht: täiendavaid kulusid kauplemisest. Kasulikum on hinnata, kas muutus on püsiv või ajutine, ning alles seejärel asuda fondi portfelli muutma või vastupidi, kohendada eesmärki.

Teiseks, investeerime fondi laekuvat raha regulaarselt selleks, et seisev raha ei põhjustaks maailmaturust mahajäämist (Bogle nimetas seda „cash drag’iks”). Kui me Tuleva fondid lõime, siis kirjutasime tingimustesse sisse lausa päeva täpsusega, et investeerime fondi laekunud raha kas iga kuu 3. tööpäeval või 10 päeva jooksul, kui fondi arvelduskonto jääk ületab miljon eurot. See tegi alguspäevil töökorralduse lihtsamaks: vähendas vajadust luua eraldi protseduure investeerimisvajaduse hindamiseks.

Tänaseks oleme kasvanud nii suureks, et võime jäigalt mudelilt liikuda paindlikumale: sätime investeerimispäevad fondi rahavoogude prognoosi järgi nii, et rahajääk püsiks võimalikult väike ja tehingukulud kontrolli all. Sellest ka tingimuste muudatus.

Lisaks oleme saanud kokkuleppe meie uue depoopanga, SEB-ga arvelduslaenu tingimustes. See võimaldab meil fondi rahajääki väiksemana hoida ilma, et tekiks lühiajalise rahapuudujäägi risk. Seni oleme olnud sunnitud hoidma kontol täiendavat rahapuhvrit või müüma väärtpabereid ka siis, kui vajalik raha sissemaksetest on tegelikult õige pea kontole laekumas. Kumbki ei ole olemasolevate kogujate huvides: seisev raha ei teeni tootlust ja sundmüük tekitab ebavajalikke tehingukulusid. Arvelduslaenu kasutame ainult arveldusarve puudujäägi katmiseks, kui väljamaksed ületavad sissemakseid ja rahapuhvrit või investeeringute ostud-müügid arvelduvad erinevatel päevadel, mitte uute investeeringute tegemiseks. Nii ei teki fondi laenuga võimendust. Ka õigus võtta lühiajalist laenu sai tingimustes nüüd sätestatud.

Kuhu edasi?

Ma unistan sellest, et ühel päeval võiksid pensionifondi tingimused olla lihtsalt loetav 1–2-leheküljeline dokument, mis ütleb selgelt, mida fondivalitseja sinu varaga teeb ja mis selle oodatav tulemus on. Tegime seekord parandusi ja eemaldasime dubleerivad sätted tingimustes ja prospektis, koondades need emba-kumba dokumenti, samuti võtsime tingimustest välja hulga detaile, mis on seaduses nagunii kirjas ja võiks pigem olla Pensionikeskuse või Finantsinspektsiooni lehel kõikidele kogujatele tutvumiseks. Need puudutavad ju kogumispensioni süsteemi tervikuna ja seda ei pea iga fondi tingimustest uuesti ja uuesti lugema.

Ühel päeval jõuame nii kaugele, et vajutades linnukest „olen tutvunud fondi tingimuste, prospekti ja põhiteabega” ei ole vaja valetada.

(1) Muutsime tingimusi hiljuti kahes osas, praegune postitus käsitleb mahukamat, I paketi muudatusi. Kõikide muudatuste ametlik ja detailsem ülevaade on siin.

(2) Leidsin ainsa erandina SEB pensionifondi Indeks tingimustest eesmärgi „pakkuda osakuomanikele tootlust, mis oleks võimalikult lähedane globaalsete aktsiaturgude tootlusele”. Aga ka siin ei täpsusta fondi tingimused, mida täpsemalt „globaalsete aktsiaturgude” all mõeldakse.

Kolm aastat tagasi seadsime endale sihi: aitame 100 000 inimesel jõuda sihikindla kogumiseni. Sellest ajast on sihikindlate kogujate arv Tulevas enam kui kolmekordistunud. Meiega koos kogub sihikindlalt või on sellele väga lähedal juba ligi 40 000 inimest. Kõik nad võivad end põhjendatult investoriks kutsuda.

Numbrites nägi meie esimene poolaasta välja nii:

• Sihikindlaid kogujaid oli juuni lõpus 13 317, kolm aastat tagasi oli neid ligikaudu 4000. Veel 26 297 inimest on astunud vähemalt ühe suure sammu sihikindluse suunas.
• Juuni lõpus oli Tuleva pensionifondides ligi 1,7 miljardit eurot, viiendiku võrra rohkem kui eelmise aasta lõpus.
• Kuue kuuga tegime kogujatena II ja III samba fondidesse 85,7 miljonit eurot sissemakseid ning veebruaris alustanud Täiendavasse Kogumisfondi lisaks 11,3 miljonit (1).
• Juuni lõpu seisuga kogus Tulevas 85 745 inimest ja viimase poolaasta jooksul liitus meiega 3425 uut kogujat.

Kuidas Tuleva kasvab?

Seadsime 2023. aasta alguses Tulevale eesmärgi: 100 000 sihikindlat kogujat. Selle elluviimiseks asus tööle ka uus juhatus. Nüüdseks on Stenil, Erkol ja minul kolmeaastane ametiperiood täis saanud ja kevadel algas uus; Maria liitus juhatusega veidi rohkem kui aasta tagasi. Kolme aasta eest tööle asudes tundus meile, et eesmärk on käeulatuses. Tuleb vaid rakendada neid häid tööriistu, mida edukad kiirekasvulised ettevõtted kasutavad.

Enne 2023. aastat kasvatasime Tulevat päris piltlikult põlve otsas. Kirjutasime Kristeliga (minu abikaasa ja Tuleva ainus kasvutöötaja, seegi osalise ajaga) kirju ja blogipostitusi ning disainisime veebilehti, vajadusel ka puhkusel teises ajavööndis, kui kell näitas kolme öösel. Mari täitis korraga operatsioonide juhi, vastavuskontrolli ja vajadusel ka raamatupidaja ülesandeid.

Ometi olime kuue aastaga kasvanud nullist poole miljardi euro suuruse varade mahuni, saanud III sambas turuliidriks ja tulnud II samba reformist läbi nii, et varade maht hoopis kasvas. Osalt teadlikult, osalt vaistlikult olime kasutanud võtteid, mis tagantjärele osutusid väga tõhusaks. Kristel kirjutas Tuleva kogemuse ja hiljem tehtud uuringu põhjal uurimustöö, mida lihtsustatult võiks „Tuleva lähenemiseks” lugeda. (1)

Kui saime juurde korraliku tiimi, tundusid võimalused piiritud. Skeptilised (või lihtsalt analüütilised) sõbrad arvasid, et „teadlike inimeste” varamu on ammendatud ja nüüd peame pöörduma samade meetodite poole, mida pangad kasutavad – see on kallis ja Tuleva väärtuste säilitamine seejuures on võimatu.

Praegu tundub mulle, et õigus on olnud osaliselt mõlemal. Meil on tõepoolest vedanud: Tulevaga on liitunud palju inimesi, kes on jaganud meiega oma oskusi ning aidanud sõpradel, kolleegidel ja sotsiaalmeedia jälgijatel astuda samme, mis päriselt aitavad tulevikuks rohkem koguda ja kursil püsida. Jah, selliste inimeste arv on piiratud, ja nii peabki olema: tahaks ju, et arstid, arhitektid ja aednikud saaksid pühenduda oma erialale, mitte ei tuhniks Pensionikeskuses fondide aruannetes. Seega, pensionifondide tarkuse mõttes „teadlike” inimeste arv ongi piiratud.

Aga suurem tiim on aidanud meil rohkem ära teha. Tuleva veebis saad nüüd teha ka pensionifondist väljamakseid ja neile, kel sambad juba maksimaalselt kasutatud, on olemas Täiendav Kogumisfond. Ma usun, et just tänu kiirele arendusjõule on ligi pooled meie II samba kogujad maksemäära tõstnud, samal ajal kui turu keskmine jääb alla 20%. Jõuame rohkem leheveergudele ja saame käia esinemas nii investeerimisüritustel kui ka koolinoortele.

Kes kogub sihikindlalt?

Varade mahtu on lihtne mõõta, teame seda ju euro täpsusega iga päev. Palju raskem on öelda, mis täpselt on „sihikindel” kogumine või kui palju on „piisav”. Võiks ju proovida arvutada tagurpidi, kui palju kellelgi meist tulevikus vaja läheb, kui me enam tööl ei käi. Paraku on nii kaugele ulatuvad ennustused kasulikud peamiselt neile, kes neid ennustusi müüvad.

Seepärast panime endale lihtsa tähise. Kui sul on tehtud kaks olulist sammu: II samba maksemäär on tõstetud ja III sambasse on viimase aasta jooksul läinud vähemalt 1200 eurot ehk keskmiselt 100 eurot kuus, oled meie arvates sihikindel koguja. Kui oled teinud ühe neist sammudest, oled sihikindluse poole teel. Kui pole teinud veel kumbagi, oled kogumistee alguses.

Sihikindlate kogujate arvu kasvust veelgi olulisem on see, et tervelt 26 297 inimest on teel sihikindluse suunas, olles teinud ühe kahest suurest sammust oma säästumäära tõstmiseks.

Esimene mõtestatud samm võib olla edu alus

Juba ennist viidatud uurimistöös leidis meie kauaaegne tiimiliige Kristel, et edukas finantskäitumine ei järgne teadmiste omandamisele, vaid teadmised ja käitumine arenevad läbisegi. Tihti on just esimene, võib-olla pooljuhuslikult või sõbra pealekäimisel astutud samm see, mis tekitab soovi rohkem teada saada. Ja uued teadmised aitavad omakorda astuda järgmisi samme.

Seepärast on meie eesmärgi täitmisel ehk kõige olulisem mõõdik nende inimeste arv, kes mõne Tuleva liikmest sõbra või töökaaslase mõjul on tõstnud II samba sissemakset, pannud käima III samba püsimakse või teinud enne detsembri lõppu korraliku sissemakse III sambasse. Need sammud hakkavad juba mõne aja pärast ise järgmiste poole müksama. Näiteks siis, kui III samba sissemakselt tagastatud tulumaks kontole jõuab. Või siis, kui paar aastat kõrgema sissemaksega kogumist teeb sinu pensionikonto märksa suuremaks kui eakaaslastel.

Esimesel poolaastal tõstis II samba sissemakset 893 kogujat, mullu samal ajal 800. See on kõik muidugi ettevalmistus novembriks, kui saabuv tähtaeg annab paljudele selle vajaliku tõuke samm ära teha. Näiteks mullu novembris tegi II samba sissemakse tõstmise avalduse ligi 3000 inimest ehk rohkem kui terve ülejäänud aasta jooksul kokku.

Väga rõõmustav on jätkuvalt see, et II samba sissemakse tõstmine ei vähenda kellegi III samba kogumist. Uusi III samba püsimakseid pandi käima 5195, aasta varem 4948. III samba sissemakseid tegi esimesel poolaastal 40 066 inimest (eelmise aasta esimesel poolel 35 923).

Meie tööpõld on jätkuvalt lai: üle poole meie kogujatest pole veel kumbagi suurt sammu astunud. Nende jaoks pole lihtsalt veel saabunud hetke, mil korralik kogumine muutuks piisavalt tähtsaks või lihtsaks, et vajalikud sammud ära teha. 

Kuidas toetada rohkem inimesi nende kogumisteel?

Ma saan tihti mõnelt sõbralt tunnustust stiilis „vaatasin, et Tuleva on minu vara kasvatamisega päris hästi hakkama saanud”. Olen kindel, et sõbral on hästi läinud peamiselt sellepärast, et ta on ise teinud ära vajalikud sammud (2) ja säästab lihtsalt oluliselt rohkem kui enne Tulevasse tulekut. Aga võtan tunnustuse vastu. Kui meil on õnnestunud aidata sõbral kergitada pensionifondide igavuskilpi või hammustada läbi finantstööstuse infomüra, oleme teinud just seda, milleks Tuleva loodi.

Parim mõõdik selle kohta, kui hästi me kedagi kogumisteel toetanud oleme, on lahkujate hulk.

Esimesel poolaastal lahkus Tuleva II samba fondidest vahetustega 1% varast. Pankade fondivalitsejatel oli sama näitaja 3,8% kuni 11,6% ehk neli kuni kaksteist korda kõrgem. Suurenenud lahkujate arvu ei saa kompenseerida ägedama müügitööga ja uute klientide värbamisega, sest paratamatult saab see mäng ju ükskord otsa. Nii ei ole väike lahkujate hulk mitte ainult ilus pehme eesmärk, vaid mõistlik äriline otsus.

Siiski kogub meie juures täna alles napilt iga kümnes Eesti palgasaaja. Nendeni, kel Tulevaga veel mingit sidet pole, viib meid kolm teed (tähtsuse järjekorras):

• Sõber, sugulane või kolleeg. Enamikule meist, kes me oleme asja endale selgeks teinud ja retsepti teame, võib see teadmine tunduda nii elementaarne, et me ei teadvustagi, kui vajalik on meie väike selgitus sõbrale, kes alles infomüras kobab. Lihtne „tee see nüüd ära” võib aidata sõbra või noore sugulase teele, kus ta juba ise edasi teadmisi korjab. Kõik ei pea Excelis läbi arvutama seni, kuni vähemalt mõni usaldusväärne sõber seda teeb ja teadmist jagab.
• Ajakirjandus. Me kulutame tihti palju aega ajakirjanike küsimustele vastamisele ja selgitamisele, teades ette, et meie vastustest jõuab leheveerule vaevalt mõni lause. Loodetavasti loeb vähemalt ajakirjanik ise vastuse läbi. See on pikk tee: ühe artikliga ei muutu midagi, aga tasahaaval jõuame sinna, kus ka ajakirjanikud soovitavad kogumiseks madala kuluga indeksfondi, sest nad on ise jõudnud veendumusele, et sinna paneksid ka oma raha.
• Kõik muu: abistavad tööriistad, sotsiaalmeedia, blogid ja taskuhäälingud, üritused, kogukonnaga koostöö jne. Näiteks alles mais käisime oma telgiga Võru noorte investeerimisfestivalil, toetasime korraldamist ja esinesime Noorte Investeerimislaagris, olime kohal Investeerimisfestivalil ning mitu kollektiivi on käinud meil ka lihtsalt Tuleva kontoris külas.

Kui tahad veel rohkem koguda

Enamikule meist piisab II ja III sambast, et endale tulevikuks mõistlik kapital koguda. Meie väljamõeldud tegelane Laura kogub keskmise palgaga II ja III samba abil tõenäoliselt miljon eurot. Aga mis siis, kui sa a) tahad rohkem koguda, kui sambad võimaldavad, b) teenid tulu hoopis OÜ-sse või c) soovid koguda ka lapse nimele? Just neil põhjustel avasime veebruaris Tuleva Täiendava Kogumisfondi.

Kogumisfondi sisu on väga sarnane meie II ja III samba aktsiafondidele. Ka see on madala tasuga maailma aktsiate indeksfond (3). Erinevus on maksudes: kui pensionifondide sissemaksetelt saad tulumaksu tagasi (või II samba puhul ei peeta seda üldse kinni), siis kogumisfondi sissemaksetelt tulumaksu tagasi ei saa ja teenitud tulult tuleb tulevikus tasuda tulumaks nii, nagu iga teisegi väärtpaberi puhul.

Algus on olnud jõuline: märkimisperioodil usaldas 1567 inimest fondile kokku 5,4 miljonit eurot. (4) Veebruaris lisandus 1,4 miljonit, märtsist maini laekus 0,6 kuni 0,9 miljonit kuus ning juunis kasvasid sissemaksed 2 miljonini – just siis, kui avasime fondi ka osaühingutele investeerimiseks.

Nüüd saab ka lapsele koguda

Lapsele kogumise võimalust on osa meie kogujatest järjepidevalt küsinud, sest head lahendust turul pole: pankade koolifondid põimivad kogumise kindlustusega ja võtavad selle eest kõrget tasu. Kasvukonto pakub aga liiga laia valikut. Alates 28. juulist saab iga lapsevanem avada oma lapsele Täiendava Kogumisfondi konto. Sissemaksed käivad lapse arvelduskontolt ja väljamaksed ainult sinna tagasi.

Kaalusime ka lihtsamat teed, kus vanem avab konto enda nimel ja märgib selle mõttes lapse omaks. See aitab vältida riski, et kui 18. sünnipäeva puhul konto käsutusõigus automaatselt lapsele üle läheb, võib laps kogutud vara mõtlemata ära kulutada. Aga niimoodi riske vältides loome hoopis uusi riske, mis lahutusega võivad kaasneda ning maksame tarbetult palju makse. Nimelt jääb siis kasutamata lapse enda 8400 euro suurune tulumaksuvaba miinimum, mis võib tuhandetesse eurodesse ulatuda (5).

Parem tegeleme selle riskiga otse, koos lapse endaga ja soovitavalt enne 18-nda sünnipäeva saabumist. Rahatarkus levib ikka ennekõike pere kaudu ja algab sellest, et rahaasjadest tuleb rääkida. Saame sellel teel üksteist toetada ja õppida.

Veel tahame, et lapsele saaksid otse kogumisfondi kingituse teha ka vanavanemad või teised lähedased. Selleks peame veidi muutma fondi tingimusi – plaanime selle sügiseks tehtud saada. 

Madalate tasude aluseks on madalad kulud

Ühistu teenis esimese poolaastaga fondivalitsejalt litsentsitasu ligi 380 000 eurot ja liitumistasusid ligi 38 000 eurot ning fondivalitseja ärikasum oli veidi üle 215 000 euro. Kokku teenis ühistu fondide haldamisest poole aastaga pea 633 000 eurot. Sellele lisandub investeerimistulu meile kuuluvate Tuleva pensionifondide osakute hinna muutusest (ligi 1 054 600 eurot) ja maha lähevad ühistu kulud (ligi 92 250 eurot). (6)

Pikas plaanis saavad meie fondide tasud olla madalad ainult siis, kui kulud on madalad. Kui tasu ei kata ettevõtte kulusid, vajalikke kasvuinvesteeringuid ja omanike kapitali tootlust, maksab koguja vahe varem või hiljem kinni kõrgema tasu näol.

Meie tasud katavad nii kulud, kasvuinvesteeringud kui ka omaniku tulu, sest meie kulud on pankade fondivalitsejatega võrreldes väga madalad. Tulevas on üle 17% Eesti II ja III samba pensionifondide varadest, aga meie kanda on vaid umbes 8% kõigi fondivalitsejate kuludest.

Kulusid saab kõige paremini kontrollida siis, teed asjad ise, mitte ei osta teenust väljast sisse. Võtsime aasta alguses koos depoopanga vahetusega üle fondide administreerimise: puhasväärtuse arvutuse, maksed, Finantsinspektsiooni aruanded ja raamatupidamise. Tänaseks on enamik neist tegevustest meil automatiseeritud.

Siin ei saa muidugi mööda tehisintellekti abist. Oleme kogu tiimiga võtnud kasutusele Claude Code’i ja teeme suure osa tööst ühises GitHubi repos. AI ei tee meist kõigist arendajaid (loe minu katsest Tuleva sprindil AI abil arendajana osaleda), küll aga annab kõigile tööriistad, mis varem olid ainult arendajate käsutuses, ja aitab oma tööd paremini ning tulemuslikumalt teha. 

..

Meie missioon on ikka sama: 100 000 sihikindlat kogujat. Olen üsna kindel, et me selleni jõuame, kuigi ei tea, millal täpselt. Sama oluline kui eesmärk on viis, kuidas me selleni jõuame: madalad kulud ja tasud, null infomüra ja ainult head fondid.

Sihikindlust meile kõigile!

Tõnu

(1) Vanas maailmas võib seda uurimustööd lausa meie „secret source’iks” lugeda, mida Coca-Cola sugused ettevõtted kiivalt patentidega varjavad. Kopeeri need üheksa põhimõtet, anna AI-le ette ja veebilehed ja kirjad valmivad ning inimesed ei pea enam pankade arutus infomüras ragistama. Oleks ju tore! Mulle päriselt ka meeldib, kui Swedbank või LHV meie kasutatud väljendeid ja tekste oma kirjades kasutavad. Meie äri õnneks ja Eesti inimeste kahjuks see siiski sumbub kõikide muude risti-vastupidi meetoditele, mida pangad kasutavad.

(2) Kogub madala kuluga aktsiafondis, tõstis II samba sissemakset ja paneb maksimumi III sambasse.

(3) Tähelepanelik lugeja näeb, et Kogumisfondi portfell erineb veidi näiteks Tuleva III Samba Pensionifondi omast. See tuleneb seaduse piirangutest, mis on Kogumisfondil teistsugused kui pensionifondil. Kuigi look-through põhimõttel koosneb Kogumisfond samuti veidi enam kui 2000 maailma suurima börsiettevõtte aktsiatest, ostame neid veidi suurema arvu ja erinevate fondivalitsejate fondide kaudu, sest seadus ei luba kasutada ainult ühe fondivalitseja fonde.

(4) Kogumisfondi puhul on täna veel raske eristada, kui palju sinna laekunud sissemaksetest on uus sääst ja kui palju olemasolevate säästude ületoomine. Seepärast me ei loe Kogumisfondi sissemakseid veel regulaarseks säästuks.

(5) Näidisarvutuse eeldused: sissemakse 80 eurot kuus sünnist kuni 18. eluaastani, aktsiaturu tootlus 7% aastas (maailma aktsiaturu ajalooline keskmine), fondi tasu arvestatud. Sissemakseid kokku 17 280 eurot, tootlust umbes 16 000 eurot. Maksuvõit tekib sellest, et müügil maksustatakse ainult kasum ja laps saab kasutada oma tulumaksuvaba miinimumi. Kui laps teeb väljamakse kahe aasta jooksul, saab ta kogu teenitud tulu maksuvabalt ehk säästab tänase 22% tulumaksu määra juures üle 3500 euro. Oluline on muidugi lisada, et mineviku tootlus ei taga sarnast tootlust tulevikus.

(6) Tuleva majandustulemused täpsemalt allolevas tabelis:

* See tähendab peamiselt meile kuuluvate pensionifondi osakute ümberhindluse tulu või kulu.

** Finantsprognoosis ja eelarve koostamisel oleme konservatiivsed ja arvestame maailma aktsiaturu tootluseks 0%, sest turud võivad kõikuda.

Eestis on täna viis inimest, kellel on sammastesse kogunenud üle miljoni euro. Kõik nad on üle 60 aasta vanad. Minu arvutus ütleb, et tulevikus on neid pea 10 000. Kas miljonini jõudmiseks peab teenima üüratut palka või piisab tavalisest sissetulekust?

Saa tuttavaks Lauraga

Päris Tuleva alguses kirjutasime artiklisarja Laurast. Õigupoolest polegi Laura üks kindel inimene, vaid ta on eeskuju. Inimene, kelle jaoks on Tuleva loodud. Meie ülesanne on aidata Laural tasahaaval kõrvale pannes jõukaks saada.

Laura on tavaline Eesti noor. Ta teenib keskmist palka ning tal ei ole tulusat kõrvaläri. Tal pole rikkaid vanemaid ega saa kuskilt suurt pärandust. Ta ei tunne investeerimise vastu teab mis suurt huvi ega veeda oma vaba aega investeerimisfoorumites.

Laura teeb eriliseks see, et ta sai varakult aru, et pealtnäha igavad, aga tegelikult väga vahva võimendusega II ja III samba fondid on targa investori portfelli alus. Ja hakkas kohe tööle minnes neis koguma. Ta suunas oma II samba madala tasuga indeksfondi ning alustas kogumist ka III sambas. Niipea kui see sai võimalikuks, tõstis ta ka II samba maksemäära.

Oma 65. sünnipäevaks kogub Laura üsna tõenäoliselt kokku miljon eurot (1), ilma et peaks igapäevaselt investeerimisele mõtlema. Paljud noored võiksid koguda kokku miljoni nagu Laura. (2)

Päris Laurad on teel miljonini

Kuigi Laura on väljamõeldud tegelane, on meie kogujate hulgas sadu Laura sarnaseid inimesi. Nad teenivad Eesti keskmist palka ja neil on täna Tuleva pensionifondides kogunenud keskmiselt umbes 28 000 eurot. Kui nad jätkavad samas tempos, jõuab nende sammaste portfell ajapikku miljonini.

Muidugi on suurema palgaga miljonini jõuda kergem, kuid need Laura-sugused kogujad tõestavad kõige tähtsamat: miljon eurot ei nõua hiigelsissetulekut. See nõuab kindlat retsepti ja järjepidevust.

Arvestades ka inimesi, kellel on keskmisest veidi kõrgem palk, on Tulevas miljoni poole teel ligi 7000 inimest. Ja pensionikeskuse andmete ja minu arvutuste järgi Eestis kokku ligi 10 000 inimest. (3)

Rohkem kogumine ei ole distsipliini küsimus

Kust järjekindlus tuleb? Mitte raudsest tahtejõust iga kuu säästa. Me ei ole robotid. Pooled Tuleva edukatest kogujatest on lihtsalt seadistanud III samba püsimakse: raha läheb kontolt maha kohe palgapäeva järel ja rohkem ei pea sellele mõtlema.

Nobeli preemia laureaat Richard Thaler on näidanud, et veelgi kavalam on tõsta säästumäära palgatõusu arvelt, nii et sa ei tunnegi sellest puudust. Eestis saab midagi sarnast teha ühe avaldusega: tõsta II samba makse 6 protsendini. See läheb tuleviku tarbeks kasvama maksuvabalt ja automaatselt, ilma et peaksid iga kuu uuesti otsustama. Just seepärast ongi miljoni poole liikumine pigem retsepti ja harjumuste kui sissetuleku küsimus.

Mida Laura teeb? 3-sammuline retsept

1. Ta kogub madala tasuga indeksfondis. Laura ei otsi imefondi, mis lubab kõige rohkem kasvada. Ta ostab indeksfondi investeerides lihtsalt tüki kogu maailma majandusest ja hoiab nii tasud madalad. Iga protsent, mille sa fondile tasudeks maksad, on raha, mis sinu vara ei kasvata.
2. Ta kogub maksuvõiduga rohkem. Esiteks tõstis Laura II samba maksemäära 6 protsendini. Muideks, riik lisab tema II sambale sotsiaalmaksust veel 4 protsenti. Nii läheb tema tuleviku tarbeks iga kuu suurem osa palgast, ilma et Laura peaks midagi tegema. Teiseks kasutab ta ära III samba maksueelise. Iga euro pealt saab ta riigilt tuludeklaratsiooniga 22 senti tagasi. 1000 euro pealt teeb see juba 220 eurot. Siia panustab Laura nii palju, kui ta jaksab.
3. Ta ei tõmble. Kui turg langeb, ei müü Laura oma investeeringuid paanikas maha ega vaheta oma odavat fondi kalli vastu, kuna reklaamis lubati, et see fond on „riskivabam”. Ta teab, et langused kuuluvad asja juurde, ja jätkab kogumist. Kõige raskem samm ongi mitte midagi teha.

Keskendu sellele, mida saad kontrollida

Kas see kõik on kindel lubadus? Ei, see on projektsioon. Keegi ei oska öelda, kuidas täpselt väärtpaberiturgudel sinu eluajal läheb. Kui aktsiaturgudel läheb väga hästi, siis jõuavad suurte summadeni rohkemad inimesed ja kiirema ajaga. Kui kehvasti, siis kahjuks muutub suure summa kokku kogumine raskemaks. Aktsiaturgude käekäik pole sinu, meie ega ühegi fondivalitseja kontrolli all.

Kolm asja on aga alati sinu enda kontrolli all isegi siis, kui turg kõigub: kui suure osa palgast sa kõrvale paned, kas kogud maksusoodsal viisil ja kui madalad on su fondi tasud. Just neile keskendudes on sul parim võimalus, et tulemus saab hea. Ülejäänud töö teevad aeg ja liitintress.

Sa ei pea ilmtingimata saama miljonäriks. Küll aga võid sa juba täna vaadata, kummal teel oled. Vaata oma numbrid üle ja arvuta kalkulaatoriga, kuhu praegune tempo su viib. Tõenäoliselt oled lähemal, kui arvad.

1. Vaata meie arvutuskäiku siit: Laura kalkulaator.xlsx
2. Laura blogipostituse tekitas avaldamise hetkel elava diskussiooni, et „mis see miljon ka tulevikus väärt on” või „kas Laural muud elu polegi”? Loe siit blogipostitusest.

Tegu on projektsiooniga, mitte tootluslubadusega. Investeeringu väärtus võib nii kasvada kui kahaneda, tootlus ei ole garanteeritud ja mineviku tootlus ei taga sarnast tootlust tulevikus. Finantsteenust pakub Tuleva Fondid AS; tutvu tingimuste, prospekti ja põhiteabega tuleva.ee. Tulumaksutagastuse saamiseks tuleb esitada tuludeklaratsioon. Allikad: Pensionikeskus, EPIS ja Tuleva arvutused.