Tuleva fondid jälgivad sügisest jätkusuutlikkuse põhimõtteid

Tuleva pensionifondid hakkavad jälgima keskkonna jätkusuutlikkuse ja sotsiaalse vastutustundlikkuse põhimõtteid, välistades raha paigutamise ettevõtetesse, mis vastavaid kriteeriumeid ei täida.

Tuleva ei loo juurde ühte väikest “rohefondi”, vaid muudab jätkusuutlikumaks oma suurte fondide tegevuse. Täpselt samamoodi ei ole meil ju head pensionifondid peidetud vanade, kõrge tasuga fondide vahele. Madalad tasud ja teadlikkus meie investeeringute mõjust maailmale on väärtused, mida vaid valikuliselt rakendada oleks küüniline.

Jätkusuutlikkuse põhimõtete rakendamine ei too kaasa tasude tõusu. Samuti jääb püsima Tuleva passiivne investeerimisstrateegia. Langetame tasusid ka tulevikus ja hajutame riskid, kasvatades järjepidevalt oma osalust kogu maailma majanduses. See loob tõestatult kogujatele head eeldused pikas plaanis oma säästudest võimalikult palju kasu saada.

Jätkusuutlikkuse filtri rakendamine vähendab Tuleva fondide CO2 jalajälge 15% võrra.

Tuleva eesmärk on saavutada maailmaturu keskmisele võimalikult lähedast tootlust. Jätkusuutlikkuse põhimõtete rakendamine mõjutab fondide tootlust minimaalselt. Mõju võib seejuures olla nii kergelt positiivne kui ka kergelt negatiivne.

Vastutustundliku ja jätkusuutliku investeerimise (ESG – environmental, social, governance) filter välistab investeerimise ettevõtetesse,

  • mille käibest 5% või enam tuleb energiasöe või naftaliiva kaevandamisest või kasutamisest, tubakatoodete tootmisest või müügist või eraisikutele lahingrelvade müügist,
  • mis on seotud keelatud relvade või tuumarelvade tootmise ja müügiga või
  • mis rikuvad United Nations Global Compact juhtimispõhimõtteid.

Praktikas tähendab see Tulevale ligi 200 ettevõtte portfellist välja arvamist. Vajalikud asendused mudelportfellis oleme leidnud koostöös meie partneri, maailma suurima fondivalitsejaga BlackRock.

Graafikul on Tuleva pensionifondide mahuga kaalutud keskmine CO2 intensiivsus. 2023. aasta on hinnang, kuhu näitaja jõuab pärast ESG filtri rakendamist. Allikas: BlackRock

Tulevas kogujate investeeringute CO2 intensiivsus on hetkel 154 tonni portfelli ettevõtete 1 miljoni dollari käibe kohta. Alates meie fondide käivitamisest on see näitaja langenud ligikaudu 30% tänu sellele, et maailma kapital liigub vähem saastavate ettevõtete poole. Sellega saastavate ettevõtete turuväärtus väheneb ja nende osakaal väärtpaberituru indeksites ja indeksifondides langeb. Nii on näiteks meie portfelli suuremate investeeringute sekka tõusnud ExxonMobile`i asemele tehnoloogiaettevõtted.

Jätkusuutlikkuse filtri rakendamine vähendab Tuleva fondide CO2 jalajälge 15% võrra.

Meie kliima jalajälg on tõenäoliselt ka täna väiksem kui pankade suurtel pensionifondidel. Kahjuks saame seda öelda ainult hinnanguliste arvutuste põhjal, sest peale Tuleva ükski fondivalitseja veel neid näitajaid ei avalda. Loodame, et see muutub. Siis saavad inimesed, kes hoolivad oma investeeringute mõjust maailmale, teha otsuseid faktide, mitte roheliseks värvitud reklaamide põhjal.

Oluline info Tulevas kogujatele:

Finantsinspektsiooni juhatus kooskõlastas jätkusuutlikkuse põhimõtete rakendamiseks vajalikud muudatused Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi ja Tuleva III Samba Pensionifondi tingimustes 9. mail 2022, otsustega nr nr 4.1-1/77 ja 4.1-1/78. Muudatused jõustuvad 1. septembril 2022.

Seadus näeb fonditingimuste oluliste muudatuste puhul ette, et osakuomanikel tekib õigus enne nende jõustumist soovi korral fondist ilma tagasivõtmistasuta väljuda.

Tuleva ei võta meie fondidesse sisenemise ega neist väljumise eest lisatasu kunagi. Seega saab neist ilma tagasivõtmistasuta väljuda igal ajal. Kui siiski soovid oma vara mujale viia just enne tingimuste muudatuste jõustumist, tee vastav avaldus internetipangas või pensionikeskuses hiljemalt 31.juulil 2022.

Dokumendid:

Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi tingimused alates 01.09.2022
Tuleva III Samba Pensionifondi tingimused alates 01.09.2022
Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi prospekt alates 01.09.2022
Tuleva III Samba Pensionifondi prospekt alates 01.09.2022
Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi põhiteave alates 01.09.2022
Tuleva III Samba Pensionifondi põhiteave alates 01.09.2022
Hinnang fondide dokumentide muutmise olulisuse kohta

Indeksifondide võidukäik – 2022

Seda, millist tulemust meie kogumispensionide süsteem kogujatele 20 või 30 aasta pärast annab, ei mõjuta mitte palju kära põhjustanud pensionireform vaid see, kuidas kogujate raha liigub vanadest ja kallitest fondidest ning kindlustustoodetest madala kuluga indeksifondidesse.

NB! See artikkel ilmus esimest korda 2021. aasta mais. Värskendasime seda uute andmetega

Viimase aastaga on teises sambas kogujad viinud ligi 150 miljonit eurot vanadest kõrge tasuga fondidest madala kuluga indeksifondidesse. Sellega kasvas indeksifondides koguneva vara maht 550 miljoni euroni, mis moodustab 13% teise samba varade kogumahust. Aasta tagasi oli see osakaal veel 8%. (1)

Kasvab ka indeksifondides kogujate arv – see on tõusnud aastaga ligi 30 000 inimese võrra 95 000ni ehk juba viiendik teise samba kogujates kogub indeksifondis.

Mida rohkem inimesi kogub madala kuluga indeksifondides, seda suurem osa maailma väärtpaberiturgude kasumist läheb selle õiglasele omanikule: kogujale.

Kolmandas sambas on muutused veelgi kiiremad. Valdav enamus sissemakseid läheb täna madala kuluga indeksifondidesse ja nende maht on juba kolmandik kogu III samba pensionfondide mahust. Aasta tagasi oli see osakaal veel 15%. Tuleva III Samba pensionifondist sai jaanuaris suurim Eesti kolmanda samba fond, möödudes mahult juba 20 aastat tegutsenud Swedbank V100 Pensionifondist.

Pildil on III samba pensionifondidesse tehtud uued sissemaksed 2021. aastal. Allikas: pensionikeskus, Tuleva arvutused.

Järjest enam inimesi saab aru, et keeruliste hinnakirjade ja ägeda müügitöö taga on enamasti kõrged tasud. Isegi pangad kasutavad reklaamis järjest enam väiteid oma fondide madala tasu kohta.

Futurist Roy Amara on öelnud, et me kipume ülehindama uue tehnoloogia lühiajalist mõju ja alahindama selle pikaajalist mõju. Madala kuluga indeksifondid on uus tehnoloogia, mis muudab oluliselt seda, kuidas maailma väärtpaberiturgudel saadaolev kasum jaotub finantsvahendajate ja kogujate vahel. Mida madalamaks lähevad vahendustasud, seda rohkem jääb kogujatele.

Kui suur see mõju on? Lühiajaliselt jäävad tasudest tingitud tootluse erinevused finantsturgude kõikumiste müra varju. Pika aja jooksul näitab statistika üheselt: mida kõrgemad on fondi tasud, seda kehvem kipub olema nende pikaajaline tootlus (2). Aastate jooksul paisub kõrgete tasude mõju tänu liitintressile väga suureks: Rootsi pensioniamet hindab, et 1% kõrgem tasumäär jätab inimese pensioniks kogumise aja jooksul 30% vaesemaks.

Nagu ütleb maailma suurima indeksifondide valitseja asjutaja Jack Bogle: mida rohkem inimesi kogub madala kuluga indeksifondis, seda suurem osa maailma väärtpaberiturgude kasumist läheb selle õiglasele omanikule – kogujale. Igaüks meist saab oma panuse sellesse anda, viies oma teise ja kolmanda samba vara kõrgete tasudega fondist või kindlustuslepingust madala tasuga indeksifondi.

Vaheta fond siin 

 


(1) Kõik andmed pensionikeskusest. Viimane uuendus 11.05.2022 seisuga.

(2) Vaata näiteks Morningstar: Fund fees predict success or failure.

Tahame teise sambasse rohkem investeerida!

Valitsusel on aeg otsustavalt ära teha teise samba tugevdamise plaan, mis annaks Eesti inimestele võimaluse lihtsalt ja tulumaksuvabalt oma tulevikuks rohkem raha koguda.

Seadusemuudatus, mille rahandusministeerium selle aasta alguses plaani võttis, lubaks soovi korral investeerida teise sambasse tänase kahe protsendi asemel hoopis neli või kuus protsenti brutopalgast. Nagu teise samba sissemaksed tänagi, oleks ka suurem rahapaigutus tulumaksuvaba. See ei vähendaks kolmanda samba tulumaksuvaba sissemakse limiiti.

Pole raske mõista, et täna, kui meie ümber on valusad probleemid, kipuvad pikema mõjuga plaanid unustusse jääma. Aga targa riigina peame oma tulevikku kindlustama igakülgselt.

Et inimesed rohkem säästaks, on vaja manitsuste asemel takistusi kõrvaldada

Tark pensionistrateegia on jätkusuutliku riigi üks alustala. Pole saladus, et Eesti inimesed säästavad liiga vähe.

Manitsused ja tänitamine siin ei aita – seda teavad käitumisteadlased ja näitab kogemus. Aitab takistuste kõrvaldamine ja positiivne innustus. Rahandusministeeriumis välja töötatud seadusemuudatus võib pealtnäha paista tehniline, aga saavutab tegelikkuses just neid kahte asja.

Teise sambasse investeerimine on kõige väiksemate takistustega raha kogumise viis Eestis, sest kindlaks määratud summa investeeritakse iga kuu automaatselt otse palgast. Kui sa ei tunne puudust kahest protsendist, mis sinu sissetulekust pensionifondi läheb, saad tõenäoliselt ka sujuvalt hakkama, pannes kõrvale hoopis neli või ka kuus protsenti palgast.

Teise samba sissemakse on tulumaksuvaba – see on täiendav rahaline innustus.

Päris hästi: Tuleva kolmest pensioni suurendamise ideest on riik juba kaks teoks teinud

Sellepärast toetame rahandusministeeriumi algatust väga. Mitu aastat tagasi pakkusime poliitikutele ja ametnikele kolm lihtsat ideed, mis tõstaks meie inimeste tulevikupensioneid tervelt kolmandiku võrra. Tänaseks on riik neist kaks juba ära teinud:

Esiteks. Kõik noored täiskasvanud, kes pole ise teise samba pensionifondi valinud, suunab riik nüüd loosiga mitte olematu tootlusega võlakirjafondi nagu varem, vaid ühte kolmest kõige madalama kuluga aktsiafondist.

Teiseks. Teise samba raha kasutuse üle saavad pensioniikka jõudvad inimesed ise vabalt otsustada – ei ole enam kohustust osta kulukat kindlustuslepingut.

Meie kolmas ettepanek oligi teha võimalikuks suuremad sissemaksed teise sambasse. Kui ka see nüüd teoks saab, on meil kõigil väga head eeldused täiskasvanuelu teiseks pooleks palju rohkem kapitali koguda.

Mida teise samba sissemaksete suurendamine rahas tähendab?

Me oleme oma blogiseerias kirjeldanud 25-aastast sihikindlat rahakogujat Laurat, kelle brutopalk on 1900 eurot kuus. Kui ta paigutaks teise sambasse kahe protsendi asemel kuus protsenti palgast, koguks ta oma 67. sünnipäevaks teise sambasse ligi pool miljonit eurot. Tänu sellele, et Laura panust võimendavad tulumaksuvabastus ja sotsmaksust riigi poolt lisatav arvestuslik neli protsenti brutopalgast, jääb Laura igakuine “ohverdus” seejuures alla 100 euro!

(1) Laura rikkaks artikliseeria näidetes kasutatavad arvutused on siin.

 

Kuidas saad sina hajutada oma pensionivara riske (ja kuidas ei saa)?

Kuigi pankade müügiesindajad võivad vihjata vastupidisele, ei aita teise ja kolmanda samba vara jagamine mitme sarnase strateegiaga pensionifondi vahel hajutada sinu pensionikonto riske. Mis aitab?

(NB! Selle blogiposti esimene versioon ilmus juba 2017. aasta lõpus ning on olnud abiks paljudele pankade müügimeestega kimpus olevatele kogujatele. Täiendasime artiklit viimase tagasiside ja soovitustega).

Tuleval on kindel põhimõte: me ei püüa kunagi kedagi kaubanduskeskuses käisest sikutades või telefoni teel nurudes oma fondi meelitada. Teeme hoopis oma blogis keerulisena näivad finantstõed nii lihtsaks kui oskame, et igaüks saaks teadliku valikuga luua parimad eeldused oma pensionivara kasvuks.

Selleks suhtleme võimalikult palju isiklikult tänaste liikmete ja kogujatega, et aru saada, mis tekitab Eesti inimestes küsimusi ja mis on kasutajate jaoks suurimad takistused oma tuleviku jaoks targalt raha kogumisel.

Viimastel kuudel on Tuleva tiim rääkinud nende inimestega, kes koguvad usinasti meie madala kuluga kolmanda samba fondis, aga pole veel teise samba vara vanast pangafondist üle toonud. Sellelt varalt maksavad nad ka tulevikus kõrget valitsemistasu.

Mida näitab tagasiside?

1. Osa inimesi ei teadnudki, et Tuleval on ka teise samba pensionifondid. Oleme paljude inimeste teadvusse jõudnud kui kiirelt Eesti suurimaks tõusnud kolmanda samba fondi valitseja. Ometi algas Tuleva teise samba fondidest ja nendes koguneb ka suurim osa meie hallatavast varast. Just teise samba fondide suur maht lubab meil tasusid järjest alandada.

2. Osa inimesi arvas, et teise samba fondivahetus maksab raha või võtab palju aega. See pole tõsi. Rahandusministeerium võttis Tuleva ettepanekut kuulda ja keelas 2017. aasta algusest fondivalitsejatel võtta lisaks muudele tasudele veel kõrget väljumistasu fondist lahkumise eest. Seepärast on osakute üleviimine ühest fondist teise kõigile Eesti inimestele tasuta ja võtab juhendit kasutades mõne minuti.

3. Kolmas osa inimestest on jätnud osa või kogu oma teise samba vara vanasse fondi, sest püüab nii riske hajutada. Enamik neist on tunnistanud, et hajutamise idee on nad saanud pankade müügiinimestelt. Selle kohta arvan ma järgmist:

Enne Tuleva tulekut ei soovitanud pankade tellerid ja müügiesindajad kaubanduskeskustes kunagi erinevate pensionifondide vahel “riske hajutada”. Tundub, et Tuleva sünniga on see muutunud tavaliseks praktikaks, mille abil püütakse inimesi siiski meelitada kasvõi osa varast kõrge tasuga fondi edasi tiksuma jätta.

Riskide hajutamine on investeerimises väga tähtis. Sama tähtis on aru saada, milliseid riske ja miks on vaja maandada ning kuidas seda teha saab.

Äririsk: kas fondivalitseja võib minna pankrotti?

Eesti seadused kaitsevad meid kõiki väga hästi pensionifondi valitseja äririskide eest: viimase kümne aasta jooksul on mitu fondivalitsejat tegevuse lõpetanud ja paljud fondi kliendid pole seda tõenäoliselt märganudki (nt ERGO, Danske). Kui näiteks Tuleva peaks mingil põhjusel kunagi uksed kinni panema, annab Finantsinspektsioon koostöös meie depoopangaga (Swedbank) investorite varad lihtsalt järgmisele fondivalitsejale hoolitsemiseks üle ja mitte midagi hullu ei juhtu. Sinu vara on alati fondivalitseja rahast eraldi hoitud: pensionikogujate igakuised sissemaksed lähevad muide otse maksuametist depoopanka ja sealt edasi maailma väärtpaberiturgudele. Kui aga mõne fondivalitseja juhtkond peaks hakkama saama millegi kuritahtlikuga, hüvitab investoritele kahju riiklik tagatisfond.

Seega, kõigis Eesti pensionifondides on sinu vara fondivalitseja äririskide vastu hästi kaitstud – lisaks vara erinevate fondide vahel jagada pole tarvis.

Muideks, see kehtib ka kõige hullema olukorra kohta. Enamus Eesti pensionifondide varast on investeeritud Eestist väljaspoole ja kui sõda peaks fondivalitsejate tegevuse Eestis võimatuks tegema, ei tähenda see veel fondi vara kaotust. Kindlasti võib äritegevuse häirimine Eestis mõneks ajaks takistada pensionifondide osakute lunastamist. Kõigi pensionifondide osakute lunastamist korraldab Eestis riik läbi Pensionikeskuse ning siingi ei anna vara jagamine mitme pensionifondi vahel mingit efekti.

Tururisk: mis kaitseks aktsiahindade kõikumiste eest?

Eesti seadused on sellised, et ükski pensionifond ei saa investeerida liiga suurt osa varast ainult ühte tüüpi väärtpaberitesse või ühe-kahe ettevõtte aktsiatesse. Kõigis Eesti pensionifondides on riskid maailmaturu erinevate instrumentide vahel väga hästi hajutatud. Samal ajal on meie raha pensionifondis avatud tururiskidele – oma vara jagamine erinevate fondivalitsejate progressiivsete või agressiivsete fondide vahel seda riski maandada ei aita.

Kes soovib tururiski vähendada, saab seda teha ühel viisil: pannes osa oma pensionikontole kogunenud varast konservatiivse strateegiaga fondi, mis investeerib ainult võlakirjadesse. Mina isiklikult ei kavatse seda kindlasti teha enne 55ndat eluaastat. Seni kuni mul on veel pensionini aega, ei muretse ma turgude kõikumiste pärast, sest püüdes hoida oma vara väärtust väga stabiilsena, kaotaksin pikas plaanis tõenäoliselt tootluses.

Kui sa siiski tunned, et turgude lühiajalised kõikumised põhjustavad sulle väga suurt ärevust, võib konservatiivse strateegiaga fond olla sinu jaoks. Sellise fondi puhul on madalad kulud eriti olulised – konservatiivsed fondid suudavad tänaste intressimäärade juures paraku vaevu oma valitsemistasu ära katta (või jäävad sellele isegi alla). Kaalu Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondi või ka Swedbank K1 fondi, millel on samuti mõistlikult madal valitsemistasu.

Enamikule pensionikogujatest, kellel kogutud vara kasutamiseni jäänud veel vähemalt kümme aastat, sobib siiski kõige paremini madalate kuludega agressiivse strateegiaga indeksifond, kus sinu kasuks töötab kõige efektiivsemalt lihtne ja elegantne riskide maandamise tööriist: dollar cost averaging ehk ostude ajas hajutamine.

Sellised teise samba fondid on Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond, LHV Pensionifond Indeks, SEB Pensionifond Indeks 100 ja Swedbank Pensionifond Indeks.

Kokkuvõtteks: kuidas siis riske hajutada?

Kui sul on pensionini aega veel vähemalt kümme aastat, on mõistlik valida mainitud neljast aktsiafondist sobiv ning suunata seni kogunenud pensionivara ja ka tulevased maksed sinna. Edasi varu kannatust ja lase ostude ajas hajutamise strateegial teha oma töö.

Kui pensioniiga hakkab lähenema, mõtle läbi, kuidas sa ühel päeval oma pensionikontole kogunevat raha kasutama soovid hakata ja tee seejärel vajadusel muutus oma fondide valikusse viies vara järk-järgult üle ühte kahest mainitud võlakirjafondist. Kui sinu pensionivara kasutamise aeg langeb kokku turgude madalseisuga, on sinu risk siis väiksem.

Pensionifondi vahetamine on tasuta ja võtab paar minutit. Tee seda kohe – mida varem lõpetad oma vara pealt kõrgete tasude maksmise, seda suurem osa vara teenitud kasumist koguneb sulle.

 

Juhend

Tuleva 2021. aasta tegevusaruanne

Mida rohkem inimesi meie ühistes fondides oma tuleviku jaoks kapitali kogub, seda parem meile kõigile. 2021. aasta andis sellele rohkem kinnitust kui varasemad aastad kokku. Sel ajal kui teised fondivalitsejad pensionireformi tõttu vara kaotasid, kasvasid meie fondid 150 miljoni euro võrra.

Vara kasvule aitasid kaasa nii meie kõigi (tänaseks juba ligi 60 000 inimese) regulaarsed sissemaksed, üle 8500 lisandunud uue koguja, kui ka maailma väärtpaberiturgude kiire kasv.

Tuleva tulek viis aastat tagasi tõi kõrgete tasude ja kehva tootluse probleemi teravalt Eesti avaliku arutelu fookusesse. Tänaseks on Tuleva eeskujul ka pangad lisanud oma valikusse soodsama tasuga indeksifondid. Mul on hea meel, et enamik inimestest, kes on otsustanud vahetada oma vana kõrge tasuga pensionifondi vähese kuluga indeksifondi vastu, teeb valiku Tuleva kasuks. Meie pensionifondides oli aasta lõpu seisuga kaks korda rohkem vara kui kõigis Eesti pankade indeksifondides kokku. (1)

Me aitasime Eesti kolmanda pensionisamba varjusurmast välja. Käivitasime oma fondi napilt kaks aastat tagasi. Selle kahe aasta jooksul oleme meie, Tulevas kogujad, kolmandasse sambasse investeerinud peaaegu sama palju raha kui kõigi teiste fondivalitsejate kliendid sama aja jooksul kokku. Juba 2021. aasta lõpus oli meie ühine fond kogujate arvu poolest suurim. Jaanuaris läksime peaaegu kaks kümnendit tegutsenud senisest turuliidrist ka mahuga mööda.

Mahu kasvust võidavad kõik Tulevas kogujad

Maailma väärtpaberiturgude andmed kinnitavad järjepidevalt, et kõrge tasuga fondide tootlus jääb pikemas perspektiivis madala tasuga fondidele alla. Tänu fondide suurenenud mahule saime sel aastal tasusid lausa kahel korral alandada. Me oleme kindlalt hinnaliidrite seas, ehkki keskne eesmärk pole olla igal ajahetkel kõige odavam fond. Kindel on see, et mida suuremaks kasvab meie fondide maht, seda madalamaks lähevad meie tasud ka tulevikus.

Pildil on teise ja kolmanda samba pensionifondide mahuga kaalutud keskmised jooksvad tasud fondivalitsejate kaupa. Allikas: Pensionikeskus 6.12.2021 seisuga.

Meie madalad tasud ei tule sellest, et mõni kauge investor või mõni muu ülikõrge marginaaliga toode kahjumi kinni maksab. Meie madalate tasude aluseks on väikesed kulud. Kulutame raha ainult nendele asjadele, mis koguja tulemust parandavad. Möödunud aastal võimaldas varade mahu kiire kasv lisaks tasude alandamisele teenida ka 152 000 eurot konsolideeritud ärikasumit.

Mida suuremaks kasvab fondide maht, seda rohkem tootlust tuleb ka Tuleva liikmekapitalile. Tuleva liikmel Laural, kes panustas viis aastat tagasi Tulevasse 1000 eurot ja tõi esimesel võimalusel üle nii teise kui ka kolmanda samba, on liikmekapital viie aastaga kasvanud ligikaudu 50%. Liikmekapitali kasvule on kaasa aidanud maailma väärtpaberituru kasv (meie liikmekapital on suuremas osas investeeritud meie oma pensionifondi), liikmeboonus ja alates möödunud aastast ka ärikasum.

Meie raha kasvab maailmaturu tempos

98% meie kogujate rahast on kahes aktsiatesse investeerivas fondis: Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondis ja Tuleva III Samba Pensionifondis. Nendes fondides kasvab raha maailmaturu tempos. Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi osaku hind on asutamisest möödunud veidi vähem kui viie aasta jooksul kasvanud keskmiselt 10% aastas. Maailmaturu indeks on samal ajal kasvanud 11% aastas. Indeksist jääme maha tasude tõttu (ka väike tasu vähendab ikkagi tootlust!) ja sellepärast, et meie portfellis on väike osa veel võlakirjasid. Tänaseks on võlakirjade osakaal kahanenud 6%-ni fondi mahust. Järgmise aasta kevadeks jõuab võlakirjade osakaal nulli.

Tuleva III Samba Pensionifondi osaku hind on veidi enam kui kahe aasta jooksul kasvanud keskmiselt 16% aastas. Maailmaturu indeks on samal ajal kasvanud veidi alla 18% aastas. Vahe indeksiga on põhjustanud lisaks tasudele ka raha osakaal fondi varades. Vastavalt fondi tingimustele hoidsime fondi käivitamisperioodil vähemalt 5% fondi varast deposiidis võimalike lunastamiste katteks. Fondi mahu kasv lubab likviidsusvaru järjest vähendada, kuni selle suurus fondi mahtu pea olematuks muutub.

Graafikul on Tuleva kahe suurema pensionifondi aastane tootlus võrdluses maailmaturu ja Eesti pensionifondide tootlusega. Maailmaturg oli kuni 2019. aasta lõpuni 73% MSCI ACWI aktsiaindeksi ja 27% Bloomberg Barclays Global Aggregate võlakirjaindeksi tootlus ning alates 2020. aastast MSCI ACWI aktsiaindeksi tootlus. Eesti pensionifondide tootlust mõõdame EPI indeksi muutusega. Allikad: Pensionikeskus, MSCI ja Bloomberg.

Eesti pensionifondide keskmine tootlus on meie teise samba fondi käivitamisest möödunud viie aasta jooksul olnud 5% aastas. Lisaks kõrgetele tasudele vähendab kogujate tootlust Eesti pensionifondides suur võlakirjade osakaal. Kuigi seadus lubab juba üle kümne aasta investeerida 75% pensionifondi varast aktsiatesse (ning viimased kaks aastat 100%), hoiavad fondivalitsejad üle poole kogujate varast jätkuvalt nulltootlusega võlakirjades (2).

Veidi alla 2% meie kogujaid kogub Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondis. Alates fondi asutamisest 2017. aastal on osaku hind kasvanud keskmiselt 1% aastas (maailma võlakirjaturud on sama aja jooksul kasvanud 1,8% aastas ja Eesti konservatiivse strateegiaga pensionifondid 0,5% aastas). See tootlus jääb alla inflatsioonile ning veelgi suuremalt jääb see alla maailma aktsiaturu tootlusele.

Lisaks on intressimäärade kõikumise tõttu olnud ka perioode, kus fondi tootlus on olnud negatiivne. Eelmisel aastal kahanes fondi osaku väärtus 2,2%. Meie fondi tootlus erineb aasta-aastalt võrdlusindeksi omast peale kulude veel selle poolest, et meie portfell sisaldab veidi enam eurodes denomineeritud võlakirju kui võrdlusindeks. Fondi väiksuse tõttu ei ole meile piisavalt kättesaadavad vähese kuluga globaalset võlakirjaturgu jäljendavaid fonde.

Graafikul on Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondi aastane tootlus võrdluses maailma võlakirjaturu indeksiga (me kasutame võrdlusindeksiks 50% Bloomberg Barclays Global Aggregate ja 50% Euro Aggregate indeksi tootlust) ning Eesti konservatiivse strateegiaga pensionifondide keskmine tootlus, mida mõõdab EPI-00 indeks. Allikas: Pensionikeskus ja Bloomberg.

Me ei tea, mis maailma finantsturud tulevikus teevad. Viimased aastad on olnud aktsiainvestorile väga head, kindlasti tuleb tulevikus ka halvemaid perioode. Kindel on see, et riskivaba tulu ei ole olemas. Vara, mis seisab võlakirjades, kahaneb kindlasti tasude ja inflatsiooni tõttu. Parim viis pikaajaliselt raha koguda on jätkuvalt regulaarsed sissemaksed vähese kuluga aktsiatesse investeerivasse indeksifondi. Võlakirjad ei sobi pikaajaliseks kogumiseks, vaid ainult selleks, et kombinatsioonis aktsiatega oma pensionivara väärtuse kõikumisi tasandada või lühiajaliseks raha hoidmiseks juhul, kui on kindel plaan oma pensionivara lähiaastatel kasutusele võtta.

Seadusemuudatused säästavad inimestele kümneid miljoneid eurosid

Tuleva ettepanekuid arvesse võttes tehtud seadusemuudatused säästavad Eesti inimestele kümneid miljoneid eurosid aastas. Varasemate aastate olulisemad muudatused on olnud järgmised. Riik suunab nüüd uued teise sambaga liitujad automaatselt madala kuluga indeksifondi, ei luba võtta teise samba fondi vahetajate varast tükki väljumistasuks ja keelab fondide varjatud kulud. Pensionifondide tasud on langenud viimase viie aastaga 2–3 korda.

Tuleva on mitu aastat võidelnud selle eest, et riik ei piiraks inimeste teise samba vara kasutamist pensionieas. 2021. aastal need piirangud kadusid ja ligi 30 000 üle 60-aastast inimest sai oma teise samba kasutusele võtta nii, nagu nad seda soovisid. Varem pidid nad vara kasutamiseks sõlmima kindlustusseltsiga kuluka lepingu, mis meie hinnangul vähendas varast saadavat kasu rohkem kui kolmandiku võrra.

2021. aastal jõustunud pensionireform ei täitnud paraku kõiki ootusi. Me teame, et meie kogumispensionide süsteem oli juba varem tarbetult keerukas. Kahjuks lisas pensionireform palju keerukust juurde. Selle tulemusena võtsid oma raha teisest sambast välja ka paljud inimesed, kes tegelikult soovivad edasi koguda. Saime hulgaliselt küsimusi inimestelt, kes olid teise samba raha välja võtnud ning soovisid seda nüüd meie kolmandasse sambasse investeerida. Segadust tekitanud asju oli teisigi.

Pensionireform õpetas meile seda, et tulemuslikumaks tööks seadusandluse vallas peame kasutama lisaks oma jõule ka rohkem liitlasi. Astusime jaanuaris finantsvaldkonna ettevõtete ühenduse Finance Estonia liikmeks ja osaleme edaspidi nende kogumispensionide töögrupi töös.

Aitame infomürast läbi vaadata

Meie blogi, e-kirjad ja klienditugi aitavad inimestel infomüras hakkama saada ja oma kogumiseemärke saavutada. Tänu sellele on kõik Tulevas kogujad saanud teha valiku iseseisvalt. Keegi pole neid pangakontoris või ostukeskuses käisest sikutanud. See on oluline ka väikeste kulude hoidmiseks: me ei kuluta kogujate raha impulssotsustele meelitavate müügiagentide komisjonitasudele.

Iseseisva valiku teinud inimesed püsivad kursil ega hüppa ühest fondist teise: meie fondidest lahkujate arv on mitu korda väiksem kui teistel pensionifondidel. Keskmiselt lahkub meie kogujatest aasta jooksul teise fondi alla 3%. Teistel pensionifondidel on see näitaja 3–4 korda kõrgem (3).

Toreda tunnustuse saime sügisel, kui globaalne klienditoe platvorm Helpscout tunnustas meie kasutajatuge: oleme Helpscouti platvormil 25 suurima rahulolu skooriga inimestele suunatud ettevõtte seas! Enamiku meie klienditoe tööst teeb ära Pirje Keeroja, aga regulaarselt saavad kogujate küsimustele vastata ka kõik teised tiimi liikmed.

Tuleva esimesed viis aastat on olnud tulemuslikud nii liikmetele, kogujatele kui ka Eestile tervikuna. Mida suudame järgmise viie aastaga?

Tuleva 2026: meie ühistes fondides on 2,5 miljardit eurot ja 100 000 sihikindlat kogujat

Me teame, et enamik Eesti inimesi soovib oma tulevikku finantsiliselt kindlustada ja teab, et peab ise selle jaoks midagi tegema. Me teame ka, et meie teise ja kolmanda samba fondid on enamikule Eesti inimestele parim tööriist oma finantstuleviku kindlustamiseks. Ometigi suurem osa inimesi, ka neid, kes juba on Tulevas kogumist alustanud, ei säästa veel piisavalt.

Ainult heade fondide olemasolust ei piisa, et inimesed seal koguma hakkaksid. Meil on suur hulk veel tegemata tööd, et inimesed, kes on juba Tulevas konto avanud, korralikult koguma saada: hoolitseksid, et ka nende teine sammas koguneks väikese kuluga indeksifondis, ning paneksid kolmandasse sambasse kõrvale vähemalt 10% või enam sissetulekust.

Veelgi rohkem inimesi pole Tulevast veel kuulnudki. Kuidas jõuda nende inimesteni, kel pole juhtumisi finantskõrgharidust või kelle abikaasa või sõber pole endale pensionifondides kogumist põhjalikult selgeks teinud?

Me peame muutuma tänasest “tarkade klubist” kõigile kättesaadavaks investeerimisettevõtteks. Aitame järgmise viie aastaga 100 000 Eesti inimest säästma rohkem kui 15% oma sissetulekust. Kui see meil õnnestub, kasvab meie ühiste fondide varade maht 2,5 miljardi euroni.

Mida selleks vaja teha on?

  • Sel aastal keskendume olemasolevatele kogujatele: identifitseerime ja kõrvaldame järjekindlalt takistusi, mis ei lase inimestel täiel määral Tulevat kasutada. Ennekõike on rõhk kogujate tundmaõppimisel, mõõtmisel ja selle põhjal sisu ning kasutajateekonna parandamisel.
  • Järgmisel aastal teeme neile, kes on pensionisambad juba maksimaalselt ära kasutanud või kes soovivad just lapse nimele koguda, täiendava kogumise fondi. Kolmanda samba fondi edu annab ettevaatlikult lootust, et kui päriselt kogujate vajadustest lähtuda, on võimalik ka selle tootega teha midagi, mis on oluliselt parem kui turul täna pakutavad tooted. Kasutame alanud aastat selleks, need vajadused uue toote jaoks ära kaardistada.
  • Nüüd, kui suuremad tõrked pensionisammaste raha kasutamisel on seadustest kadunud, keskendame tähelepanu sellele, et kõrvaldada takistused kogumise alustamiselt. Kasutame ära sel aastal käimasolevat riigi pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüsi protsessi ja teeme selgitustööd, et kolmanda samba sissemaksed lihtsamaks muuta.

Mis ei muutu: keskendume ikka ainult inimestele, kes teevad ise teadliku valiku. Me ei meelita kedagi oma fondidesse trikkidega, vaid aitame inimestel infomürast läbi näha. III samba edu annab loota, et see on võimalik. Meil ei ole halbu ja kalleid fonde, mida ettevaatamatule kliendile hea kõrval pähe määrida.

Ja veel. Rakendame alates sellest aastast oma investeeringutele jätkusuutlikkuse filtrit. Me hoolime sellest, milline on meie tegevuse mõju maailmale ja täna on meil võimalus astuda üks väike samm selleks, et meie investeeringud kahjustaksid maailma vähem. Aitame ka Eesti inimesi paremini mõista, mis on investeeringute tegelik mõju keskkonnale. Me teame ju, et lihtsalt “roheline” fondi nimes ei tähenda veel midagi. Kõige selle juures peame silmas, et meie investeerimisstrateegia ei muutu: me oleme jätkuvalt madalate kuludega indeksifond, mille eesmärk on pika aja jooksul saavutada maailmaturu keskmine tootlus.

See muudatus ootab hetkel Finantsinspektsiooni heakskiitu. Kirjutame sellest peagi ka täpsemalt.

Me asutasime Tuleva selleks, et oma pensionivara paremini investeerida. Meiega on viie aasta jooksul liitunud kümneid tuhandeid inimesi, kes usuvad, et üheskoos on võimalik saavutada parem tulevik. Paneme järgmise viie aastaga Tuleva tööle nii, et see suurendaks märkimsväärselt Eesti inimeste kogutava kapitali mahtu.

Head kogumist!

Tõnu Pekk
Tuleva asutaja ja fondijuht


Auditeeritud finantsaruanded leiad siit.

(1) Pensionikeskuse teise ja kolmanda samba fondide statistika alusel, Tuleva arvutused 6.12.2021 seisuga.
(2) Allikas: Rahandusministeeriumi statistikaülevaade.
(3) Teise samba fondide vahetamise kohta leiad statistikat siit Pensionikeskuse lehelt.

Soovin küsida