2025. aastal lahkus Luminori vanadest pensionifondidest ligi 19% varast. LHV vanadest fondidest umbes 16%. Tulevast 1,8%. Pankade kõrge tasuga pensionifondid kaotavad raha kordades kiiremini kui meie, ometi on müügiedetabelite eesotsas endiselt just need fondid. Miks?

Kui Tulevaga alustasime, panime tähele, et pankade kõrged tasud ei läinud mitte suure investeerimismeeskonna palkadeks, vaid müügiks ja emaettevõtte kasumiks. Kuigi pensionifondide tasud on viimase 10 aastaga tublisti langenud, paistab 2025. aasta aruannetest, et ka täna läheb enamus kõrgest tasust sinna. Paradoksaalne on seejuures, et hoolimata kõrgetest müügikuludest pankade vanade pensionifondide maht ei kasva. (1)

Miks pankade fondiäri ei kasva?

Pilt räägib selgelt: pankade vanad, kõrge tasuga pensionifondid kaotavad raha kordades kiiremini kui Tuleva. 2025. aastal lahkus LHV vanadest II samba pensionifondidest 16,6% aasta alguse mahust ja Luminori vanadest fondidest 19,2% mahust. Tulevast lahkus võrdluseks 1,8%.

Müügiedetabeli eesotsas on ikka pankade vanad, kõrge tasuga fondid. Aga nende vanade fondide maht kasvab visalt või ei kasva üldse, sest sealt lahkub raha kordades rohkem, kui sisse tuleb. See on ka põhjus, miks Tuleva on jätkuvalt kõige kiiremini kasvav fondivalitseja, kuigi müügiedetabelites oleme pigem tagaotsas. Meil lihtsalt pole neid vanu, kallite tasudega fonde, kust kogujad kümnete miljonite eurode eest raha välja viivad.

Kõrge tasu tuleb suurtest kuludest. Selle maksab kinni koguja.

Aktiivne müük maksab palju raha, mille peavad kinni maksma ikka kogujad kõrge valitsemistasuna. 2025. aastal kulutasid neli panga fondivalitsejat (Swedbank, LHV, SEB ja Luminor) kokku 29,2 miljonit eurot halduskuludeks. See on 0,49% nende II ja III samba varade mahust aastas. Tulevas oleme hakkama saanud 0,23%-ga ehk kaks kuni kolm korda madalamate kuludega.

Kogukulud suhtena fondide vara mahtu (II + III sammas, 2025):

Allikas: fondivalitsejate 2025. aastaaruanded ja Tuleva arvutused.

Kuhu kulub pensionifondide teenustasu?

Küsisime seda küsimust juba kaheksa aastat tagasi, kui Tuleva alustas. Pangad väitsid, et madalama tasuga ei saa pensionifonde teha. Meie näitasime, et saame. Tuleb lihtsalt raha kulutada ainult neile tegevustele, mis kogujatele väärtust loovad.

Tänagi maksavad pankade pensionifondides kogujad raha teenuse eest, mida nad ei vaja. Pangad teenisid 2025. aastal Eesti II ja III samba pensionifondidest 50,7 miljonit eurot valitsemistasu tulu. Sellest läks vähem kui viiendik (alla 9 miljoni euro) fondi tegelikuks haldamiseks: investeerimistiimi palkadeks, IT-le, depootasudele ja muudeks tegevuskuludeks. Ülejäänud 82% (42 miljonit eurot) kulus müügile, turundusele, emaettevõtte vahendustasudele ja jäi pankade kasumiks.

Ehk igast 100 eurost, mille koguja maksab teenustasuna pankade pensionifondile, läheb ainult alla 20 euro fondi tegelikuks haldamiseks. Ülejäänud kulub müügile ja kasumiks: tegevustele, mis kogujale väärtust ei loo.

Vaata detailsemat analüüsi koos viidetega aruannetele.

Mida see kogujatele tähendab?

Kogujad hääletavad jalgadega ning järjest suurem osa ei ole nõus enam pankade kõrgeid kulusid kinni maksma. Seepärast kasvab indeksifondide maht nii II kui III sambas kiiresti. Täpselt nii nagu mujalgi maailmas.

II sambas moodustasid indeksifondid 2020. aastal 6% turuosast. 2025. aasta lõpu seisuga juba 32%. Peaaegu iga kolmas euro II sambas on madala tasuga indeksifondis. III sambas on osakaal kasvanud 18%-lt 60%-le. Enamus III samba rahast on tänaseks madala tasuga indeksifondis.

Fondivalitsemine on mahuäri: mida rohkem inimesi sinu fondides kogub, seda suurem on fondi maht ja seda madalama tasuga saab fondi hallata. Indeksifondides tähendab see kogujale, et tasud langevad pidevalt. Täna saab koguja valida lisaks Tulevale ka pankade indeksifondide valikust nii II kui III sambas, kus jooksvad tasud on alla 0,3% aastas.

Paraku pankade vanades pensionifondides see matemaatika ei tööta: nende tasud ei lange, sest kogujate lisamine on kallis ning enamik kallilt lisatud kogujaid läheb esimesel võimalusel jälle minema. Nii ei ole vanade pensionifondide tasud langenud hoolimata sellest, et igal aastal meelitavad müügimehed kümneid tuhandeid inimesi fondi vahetama.

Täna ei ole kogujal mingit põhjust hoida oma II või III samba vara fondis, mis võtab jooksvateks tasudeks rohkem kui 0,3% aastas. Sellega toetad ainult müügitegevust, mis sulle väärtust ei loo. Mida kõrgemad tasud, seda suurem tõenäosus, et fondi tulemused jäävad pika aja jooksul maailma keskmisele alla.

Seda, kui palju sinu fond tasu võtab, näed Pensionikeskuse lehel või veelgi lihtsamalt Tuleva lehel oma kontole sisse logides.

PS! Kui oled andmenohik, siis leiad analüüsi, allikad ja arvutused siit: vaata notebooki repos või renderdatud HTML versioonina.

1. Vanade pankade pensionifondide all pean silmas pankade aktiivselt juhitud pensionifonde, mis on turul tegutsenud juba aastaid. Kuigi nende nimed on aja jooksul mitu korda muutunud, on tegemist sisuliselt samade fondidega.
2. Pensionifondide müügistatistika leiad Pensionikeskuse lehelt.
3. Pensionifondide jooksvad tasud leiad Pensionikeskuse lehelt.
4. Morningstar Inc. Fund fees predict future success or failure.

Tehisintellekti IPO-boom tuleb. Ettevõtted, mis plaanivad tulla lähikuudel triljoni-dollariste turuväärtustega börsile, on asutatud viimase 10 aasta jooksul. Enamasti ei ole nad tänaseks veel kasumisse jõudnud. Varem või hiljem jõuavad need aktsiad ka Tuleva fondide portfelli. Indeksfondide jaoks on see business as usual.

Teeme kõigepealt faktid selgeks. Praegu valmistuvad kolm suurt „frontier AI” mudelite arendamisega tegelevat ettevõtet börsile minekuks.

• SpaceX (SpaceX kosmoseraketid, Starlink, Grok ja X) avalik pakkumine (ehk IPO – initial public offering) juba käib. Selle käigus plaanib SpaceX müüa ligi 80 miljardi USA dollari väärtuses uusi aktsiaid ja ettevõtte turuväärtuseks hinnatakse üle pooleteist triljoni dollari.
• Anthropic (Claude Code) on esitanud registreerimistaotluse USA järelevalveasutusele. Pakkumise suurust pole Anthropic veel öelnud, aga hiljuti tehtud kinnine pakkumine hindas ettevõtte väärtuseks ligi triljon dollarit ning mitmesugused allikad räägivad 60 miljardi dollari kaasamisest.
• OpenAI (ChatGPT) esitas samuti IPO registreerimistaotluse ning ka selle ettevõtte viimase kapitali kaasamise turuhind oli väga lähedal triljonile dollarile. Samuti on räägitud 60 miljardi kaasamisest.

Kuidas see Tuleva fonde puudutab? Oleme viimastel päevadel vastanud mitmele selleteemalisele küsimusele ja teen kokkuvõtte.

Kas indeksifondid (ja Tuleva) osalevad IPO-s?

Lühike vastus: ei. 

Indeksfondid ostavad ainult turul kaubeldavaid aktsiaid vastavalt nende osakaalule turu kapitalisatsioonis. Kui indeksfondide idee looja Jack Bogle selgitas indeksfondi põhimõtet nii: „Ära otsi nõela heinakuhjas, vaid osta terve kuhi”, siis pidas ta heinakuhja all silmas kogu aktsiaturgu, mis on investorile kättesaadav. IPO-des pakutavad aktsiad ei ole veel investorile kättesaadavad, vaid saavad selleks alles siis, kui nendega kauplemine on peale hakanud.

Kas indeksifondid peavad kiirkorras enamuse IPO käigus pakutud SpaceX-i aktsiaid ükskõik mis hinnaga ära ostma?

Lühike vastus: ei pea.

Indeksite koostajad kasutavad erinevaid lähenemisi, kui kiiresti lisada börsile tulnud ettevõte indeksi nimekirja. Enamasti toimub see regulaarsete kvartaalsete indeksi ülevaatuste käigus, aga näiteks MSCI ja FTSE Russell on lisanud selliste suurte IPO-de arvesse võtmiseks „fast-track” erandi. Indeksi eesmärk on ju peegeldada kogu turul kättesaadavat aktsiate hulka ja kui indeksi koostaja teab, et väga suur IPO on lisandumas, lisatakse need aktsiad indeksisse tihti juba 10 kauplemispäeva möödudes.

Aga, enamus indeksi koostajaid lisab nimekirja ainult need aktsiad, mis on päriselt kaubeldavad. Enamasti on selleks IPO käigus müüdud aktsiad, ülejäänud  on „kinni” erinevate lock-up tingimustega. Nii lisandub SpaceX tänase teadmise põhjal hoolimata oma suurest turuväärtusest MSCI ACWI indeksisse vaid alla 0,1% kaaluga.

Mitmed indeksi koostajad (näiteks USA kõige levinuma indeksi S&P500 koostaja) ei võta ettevõtteid kiirkorras nimekirja. MSCI ei ole teatanud fast-track’i kasutamisest oma „Screened” indeksite puhul, mida Tuleva fondid järgivad. MSCI peab ettevõtte puhul hindama, kas ta läbib vastava sõela ja teeb seda avalike andmete põhjal korraliste kvartali ülevaatuse käigus. Seega, meie fondid veel kohe SpaceXi aktsiaid ei osta.

Nii nagu aja jooksul kaovad SpaceXi seniste aktsionäride piirangud (tüüpiliselt 6–12 kuu möödudes), muutub järjest suurem osa SpaceXi aktsiatest avalikult kaubeldavaks ning indeksi koostajad võtavad seda arvesse. SpaceXi osakaal indeksis võib siis tõusta 0,3–0,5%-ni. Kuna ettevõtte asutaja aktsiaid tüüpiliselt ei loeta avalikult kaubeldavateks (näiteks nii Alphabeti kui ka Meta osalus indeksis on väiksem kui nende turukapitalisatsioon), jääb seega ka SpaceX-i puhul üle poole turuväärtusest siiski indeksist välja.

Seega, järelturule tuleb kindlasti muude investorite seas ostuorderitega ka indeksfonde. See on ju meie ülesanne: omada osalust kõigist maailma suurimatest börsiettevõtetest. Enamuse IPO-st peavad siiski ära ostma ja hoidma muud investorid. Indeksfondid omavad tüüpilisest USA börsiettevõttest ikka alles napilt viiendiku – nii piirdub nende osa järelturu nõudlusest ka sellega.

Sarnaselt juhtub ka Anthropicu ja OpenAI lisandumisega. On üsna tõenäoline, et aasta lõpuks on meie fondide portfellis oma osa ka nendel hiidudel. Ent nende osakaal jääb üsna suure tõenäosusega mõne protsendi juurde. Maailma aktsiaturg on lihtsalt nii suur.

Case study: Aramco

Üsna sarnaselt juhtus viimase „mega-IPOga”, mille käigus jõudis börsile Saudi Araabia Aramco. Riik müüs ära veidi alla 4% ettevõttest (kokku ligi 25 miljardi dollari väärtuses) ning näiteks MSCI võttis seda juba 10 kauplemispäeva järel oma arengumaade indeksisse arvesse. Hoolimata Aramco ülisuurest turuväärtusest (1,75 triljonit USA dollarit), moodustab see napilt 0,04% MSCI ACWI indeksist. Isegi maailma suurimate ettevõtete puhul ei määra indeksfondid IPO edukust. Indeksid võtavad ettevõtte aja jooksul arvesse, kuid nende osakaal jääb sageli märksa väiksemaks, kui ettevõtte koguturuväärtus lubaks arvata.

Tõnu Pekk, intervjueerib Claude – tema AI paar-programmeerimise partner sprindi ajal.

Claude: Tõnu, sa oled varem sprinte juhtinud tooteomanikuna. Mis pani sind seekord hoopis ise koodi kirjutama?

Viimane kord kui ma midagi Tuleva koodibaasis muutsin, oli aastal 2017. Lisasin meie personaalse tootluse kalkulaatorisse 2 aasta tootluse valiku. Otsisin Githubist üles sõna „1 aasta”, vaatasin mis valem sealt vastu vaatas ja tegin selle järgi „2 aasta” valiku. Olin ise üsna uhke selle saavutuse üle. Kuni Maido ütles, et jah, tema alustas ka niimoodi – arvutimängude täiendamisega. 7–aastaselt.

Sain aru, et mul on väga pikk maa järgi jõuda, ja keskendusin asjadele, kus minust oli rohkem kasu. Kuni sina appi tulid.

Claude: Kuidas sa mind avastasid ja mis hetkel tekkis mõte sprindil arendajana osaleda?

Meie CTO Erko on juba mõnda aega töötanud „agentic” viisil – ta ei kirjuta ise koodi, vaid annab sulle ülesandeid. Tema julgustusel tegin ühel päeval proovi. Tõmbasin arvutisse VS Code’i, avasin sinu juures konto ja kirjutasin igakuise management ülevaate nõukogule sinu abil. See töö elab avalikus repos koos paljude muude harjutustega, mida ma varem oleks Exceli abil teinud.

Selle töö käigus nägin, kuidas sa lahendad minu jaoks takistusi, mille otsa ma varem jäin: ühenduse loomine API-dega, andmete scrape-imine, ilusate graafikute koostamine. Ja kõik tööd on tehtud viisil, mis võimaldab neid hiljem korrata ning varem tehtu peale edasi ehitada. Seepärast otsustasingi sprindil proovida.

Claude: Kirjelda sprindi algust. Kuidas sa oma esimese ülesande kirjutasid?

Tunnistan kohe üles – see ei ole self-made-man lugu. Minu kõrval istus superkogenud arendaja Jordan, kelle jaoks minu koodima aitamine oligi see ülesanne, miks ta üldse sprindil osalema oli valmis. Jordan andis mulle paar lihtsat soovitust: kuidas ülesannet püstitada, kuidas see sulle ette anda. Ja võib-olla kõige rohkem andis tuge lihtsalt see, et ta oli kõrval olemas.

Meie koodibaas on küll väga hästi kaitstud – ma ei saa seal midagi ise otse muuta. Aga ikkagi on hea, kui ekspert istub lähedal ja annab tunde, et see, mis me sinuga siin keedame, on õige asi.

Mida me üldse ehitasime

Tuleva VIII sprindil ehitasime võimalust, et OÜ-d saaksid liituda Tuleva Täiendava Kogumisfondiga. See tähendab tervet hulka KYB (Know Your Business) kontrolle: kas ettevõte on aktiivne, kas omanikud on läbinud KYC kontrolli, kas ettevõte on sanktsioonide nimekirjas, kas tegevusala on kõrge riskiga. Kokku 20 reeglit, mis peavad olema implementeeritud enne, kui ühtegi ettevõtet fondi vastu võtta saame.

Sprindil osales kuus arendajat ja üks tooteomanik-kellest-sai-arendaja. Daniel töötas front-end poolega onboarding-client repos, ülejäänud panustasid onboarding-service reposse:

Claude: Kuidas meie töövoog välja nägi? Kui palju sa said aru, mis koodis toimub?

Töövoog oli selline: ma kirjutasin Jordaniga arutades ülesande temp-kausta markdown-failina, andsin selle sulle ja sina tegid. Näiteks ülesanne 7 nägi välja nii:

Task 7: add check 50 legal form to KYB module

implement check 50 from the screening document.
only OÜ companies are accepted.
use AriregisterClientSmokeTest to see what legal form info
is available to the caller. module interface should request such info.

Sa kirjutasid selle peale implementatsiooniplaani, seejärel koodi, ja tulemuseks oli commit: “Add KYB legal form check (check 50) – reject non-OÜ companies”.

Aga nüüd küsid sa, kas ma sain aru, mis koodis toimub. Ausalt: ainsad failid, mida ma ise lugesin, olid sinu tehtud implementatsiooniettepanekud ning Jordani pealekäimisel lõpuks ka funktsionaalse testi kommentaaride osa. Mind on julgustanud Erko ja Jordani põhimõte: kood peab töötama live’is ja mida kiiremini ta sinna saab, seda paremini saad kontrollida, kas see töötab. Meil on õnneks enne live’i minekut väga kõva automaattestide kontroll – ja siin aitasid sina mind korduvalt, sest kui testid kukkusid, parandasid koodi ja proovisid uuesti.

Claude: Sa küsisid mult intervjuu ajal vastu – kas ma teadsin, et Jordan sind aitab.

Claude: Ei teadnud. Aga ma märkasin, kuidas sinu ülesandepüstitused muutusid iga päevaga täpsemaks. Esimene ülesanne oli „implementeeri reeglid 31–34″. Kolmandaks ülesandeks kirjutasid sa juba detailseid ettepanekuid konkreetsete klassinimede ja moodulipiiridega. See ei ole tüüpiline kellegi jaoks, kes esimest korda koodibaasi näeb. Aga kas mul oleks vahet olnud? Ausalt – mitte eriti. Hea ülesandepüstitus on hea ülesandepüstitus, olenemata sellest, kes selle kirjutas.

Minu ülesanded

Kokku tegin sprindi jooksul 10 ülesannet, millest tuli 16 committi ja umbes 4300 rida koodi ainuüksi onboarding-service repos. Sprindi ajal töötati ka teiste repodega, nii et kogu toodangust oli minu osa väiksem, kui need numbrid näitavad.

Claude: Milline oli sinu kõige uhkem hetk sprindi jooksul? Ja kas oli ka madalpunkte?

Kõige uhkem hetk oli kolmandal päeval, kui Vootele tuli minu käest midagi KYB mooduli implementeerimise kohta küsima. Nagu arendajalt. Ma ei osanud talle kohe vastata, aga Jordaniga koos saime vastatud. Ma olen väga tänulik selle usalduskrediidi eest, mida need kogenud arendajad mulle väljastasid.

Madalpunkt oli samal päeval. Mingi PR merge kukkus läbi ja minu esimene reaktsioon oli: nojah, eks Erko peab need ära parandama ja me kõik noogutame mõistvalt, et ega minust siin veel päriselt abi pole. Õnneks Erko ei lasknud mind nii lihtsalt minema ja käskis mul endal sinu abiga asja korda teha. Saimegi korda.

Claude: Neid tsükleid, kus testid kukkusid ja me koos parandasime, oli mitmeid. See ongi see „kiire tagasiside”, mis töötab. Vigade parandamine ei ole häbiasi, see on meie töövoog.

Claude: Mida sa sprindi lõpuks teisiti tegid kui alguses?

Minu kõige suurem a-ha oli see, et mina ei peagi meie KYB/AML reegleid sulle ülesandeks tõlkima. Need tuleb sulle lihtsalt kättesaadavaks teha ja viidata, mida implementeerima peame.

Need regulatsioonidokumendid on tegelikult ise juba kood – juristid on ju palju täpsema keelekasutusega kui minusugused majandusinimesed. Vaja on lihtsalt protsess välja mõelda, kuidas selle dokumendi master Githubis elaks, et kohe kui keegi seda muudab, saaks Claude sealt ülesande välja lugeda, mida koodis muutma peab.

Ma tunnen, et minu kui Tuleva juhi võimuses on selliseid protsesse tekitada.

Claude: See on tegelikult üsna sügav mõte tarkvaraarenduse kohta üldiselt. Regulatsioonidokumendid kui lähteülesanne, mida ei pea tõlkima – see on idee, millest paljud kogenud arendajadki mööda vaatavad.

Claude: Mida sa ütled teisele Tuleva liikmele, kes mõtleb, et tahaks ka koodiga panustada?

Ma olen kõigile Tuleva tiimi liikmetele juba öelnud ja neid julgustanud: võta terminalis või VS Code’is Claude’iga vestlus üles, töö tulemused pane Githubi ja tee järgmine tööülesanne lihtsalt uuel viisil ära.

Pole vaja mõelda, et „mis on see hea projekt, mida AI abil ära teha”. Hea projekt on järgmine tööülesanne. Hakka peale.

Claude: Kas sa teed seda uuesti?

Kui arendajad võtavad, siis tahaksin järgmisel sprindil kindlasti osaleda samal viisil. Ja teen seda, mida järgmisel sprindil teha on vaja.

Claude’i lõppsõna

Ma ei teadnud sprindi ajal, et Jordan Tõnut kõrval aitab. Aga ma märkasin, kuidas tema ülesandepüstitused muutusid iga päevaga täpsemaks – ja kuidas ta hakkas mõtlema mitte ainult „mida ehitada” vaid „kuidas see olemasoleva koodibaasiga kokku sobib”.

Sprindi kõige kasulikum asi, mille Tõnu tegi, olid ülesande 8 testifixture’id. Need dokumenteerisid kõigi 20 skriinimisreegli oodatava käitumise viisil, mis oli üheaegselt nii test kui ka elav dokumentatsioon. Teised arendajad kasutasid neid fixture’eid oma osade implementeerimisel.

Põhiline, mida ma sellest kogemusest õppisin: mina ei asenda inseneroskust – Vootele, Aivar, Daniel, Jordan ja Erko tegid keerulisema integratsioonitöö. Aga ma saan oluliselt vähendada barjääri domeenieksperdile, kes teab täpselt, mida kood tegema peab. Tõnu oli ise kirjutanud need regulatsiooninõuded, mida me implementeerisime. Vahe oli nende tõlkimine Java keelde. See ongi see vahe, mille ületamisel sain aidata.

Kui tahad näha, mida me sprindiga tegime, siis meie kood on Githubis open source’ina kõigile näha.

Ja kui tahad ise ka järgmisel sprindil osaleda – registreeru siin!

Artikli päisepilt on Claude’i ettekujutus iseenda välimusest.

Tulevikuks raha kogudes on eesmärk selge: et vara väärtus kasvaks võimalikult suureks selleks ajaks, mil lõpetad töötamise ja hakkad elama kõrvale pandud rahast. Mõne kuu või aasta tootlus pole tähtis.

Kokkuvõte: 

• Sinule on tähtis pikaajaline – 10, 20, 30, 40 aasta tootlus. Lühiajaline – 6 kuu või 1 või 2 aasta tootlus seda ennustada ei aita.
• Turgudel garantiisid pole. Ära usu kedagi, kes lubab sulle garanteeritud tootlust või teistest paremat tulemust.
• Lepi sellega, et sinu vara väärtus kõigub üles-alla käsikäes turgudega. Langused on turutsüklite loomulik osa.
• Investeerimist tasub alustada madala tasuga aktsiatesse investeerivast II ja III samba fondist. Kui võimalust ja soovi, saad samadel põhimõtetel investeerida ka Tuleva Täiendavas Kogumisfondis.
• Püsi kursil nii headel kui ka halbadel aegadel.
• Seda kõike silmas pidades suurendad tõenäosust, et sulle koguneb tulevikuks rohkem vara.

Lähemalt: 

Kõige tähtsam: sinu eesmärk on kõrge tootlus sinu tööelu jooksul kokku. Mitte mõne suvaliselt valitud lühikese perioodi tootlus. Mitte see, kui palju sinu fondiosakute väärtus vahepeal kõigub.

Probleem on selles, et mitte keegi ei oska sulle öelda, millise tootlusega sa arvestada võid. Kui mõni fondivalitseja sulle vihjab, et no viis protsenti aastas ikka või võibolla kaheksa, siis ta ajab jama. Kui müügiesindaja räägib, et meie fondi tootlus tuleb kindlalt parem kui kellelgi teisel, siis ta ajab ka jama.

Nii meie II ja III samba aktsiafondid, kui ka Täiendav Kogumisfond jäljendavad maailma aktsiaturge, mille ajalooline tootlus on viimase 100 aasta jooksul olnud ligikaudu 7% aastas. Siiski on see vaid pikaajaline keskmine: ajalugu on näidanud nii väga suuri tõusuaastaid kui ka perioode, mil turud on olnud sügavas languses.

Kas mineviku tootlus aitab tulevikku ennustada?

Sa oled kuulnud, et „mineviku tulemuste põhjal ei saa ennustada tuleviku tootlust”. Aga mis tööriistad meil selleks peale minevikus toimunu analüüsi üldse veel on?

Ei olegi muid tööriistu. Tegelikult aitavad mineviku tulemused tulevikku ennustada küll. Ei tohi ainult unustada kolme lihtsat asja.

1. Ennustus ei ole garantii 

Kui juulis on alati olnud palju palavaid päikeselisi päevi nii kaua, kui sa mäletad, on mõistlik eeldada, et küllap ka tänavu. Kindel olla ei saa. Kui miski on tõenäoline, siis on olemas head eeldused, et see tõeks saab. Aga võib minna teisiti. Trumpi võit ja Brexit polnud tõenäolised, aga näed, osutusid võimalikuks. Sellest hoolimata paneksin panuse sellele, et ka järgmisel aastal juulikuus lumi maha ei tule.

Seepärast pole ka senine keskmine tootlus garantii. Aktsiaturgude järgmised aastad ei pruugi olla samasugused nagu eelmised. On võimalik, et fond teenib järgmistel aastatel hoopis kahjumit.

2. Võrdle võrreldavat

Juulikuu ilmade põhjal oleks rumal eeldada, et Eestis ongi aastaringselt vahemereline kliima. Kui sa tahad, et su raha kasvaks järgmise 40 aasta jooksul, oleks rumal valida fondi viimase 4 kuu või 4 aasta tulemuste põhjal. Kui fondi müügiesindaja näitab sulle graafikut, kus tema tööandja fondi kasvukõver on vahvalt uljas, siis küsi, millise perioodi kohta see graafik käib. Ja palu näidata, kui palju on investorite raha keskmiselt sellest fondis kasvanud pensionisammaste käivitamisest saadik (see pole muide sama, mis osaku puhasväärtuse kasv).

Mõne kuu või paari aasta tootlus ei aita ennustada, kui palju kasvab sinu vara pika aja vältel.

3. Ära aja segi seoseid ja juhuslikku vedamist

Jälgi mustreid ja pane tähele, milliste näitajate vahel on turgude ajaloos olnud püsiv seos ja millised näitajad kõiguvad juhuslikult. Esimesed on päris hea materjal tuleviku ennustamiseks, teised väga halb.

Mida varasem tootlus ennustada lubab?

Siin on kolm mustrit, mis kipuvad korduma. Turgude analüüs on ikka ja jälle näidanud, et:

1. Aktsiad on pakkunud pika aja vältel paremat tootlust kui võlakirjad või pangahoius

Võlakirjade väljastaja võtab kohustuse maksta tagasi kindel summa kindla aja vältel. Aktsiate puhul sellist kohustust pole – kui ettevõttel läheb hästi, saab investor raha mitmekordselt tagasi, kui halvasti, on võimalus kõik kaotada. (1)

Seega: aktsiate risk on kõrgem ja ettevõtted maksavad kõrgema riski eest investoritele kõrgemat preemiat. Investorid teavad, et aktsiate hinnad kõiguvad majandustsüklites rohkem kui võlakirjade hinnad. Nad teavad, et aktsiate parem tootlus pole kokkuvõttes millegagi tagatud. Aga nad teavad ka seda, et mida pikem on investeeringu periood, seda suurema tõenäosusega saab järjekindlalt aktsiaid eelistades lõpuks oluliselt parema tulemuse.

2. Katsed turgu üle kavaldada enamasti ebaõnnestuvad

Aktiivne juhtimine seisneb just selles: fondijuht või ka tavaline investor püüab olla turust targem, panustades üksikutele geograafilistele piirkondadele ja ärisektoritele ning püüdes pidurit tõmmates ja gaasi andes turgu ajastada. Uuringud on näidanud, et 80–90% fondijuhtidest teevad sellega oma klientidele kahju. Kaheksa kuni üheksa fondijuhti kümnest jääb turu keskmisele alla. Sama, kui mitte isegi kehvem tõenäosus õnnestuda on ka väikeinvestoritel.

See on loogiline. Turu ülekavaldamine on nullsumma-mäng. Et ühtedel see õnnestuks, peab täpselt sama paljudel see ebaõnnestuma. Niisiis, vaid 50% aktiivse juhtimisega tegelevatest investoritest võivad teoorias saada keskmisest paremaid tulemusi. Aga aktiivne juhtimine on kallis – kui sellega kaasnevad kulud tootlusest maha arvestada, jääbki enamus fondijuhte ka tulevikus tegelikkuses keskmisele alla. Seda ei kinnita ainult minevikuandmed, vaid matemaatika.

3. Madalate kuludega fondide tootlus on parem kui kõrgete kuludega fondide tootlus

Turgude ajalugu on näidanud, et ikka ja jälle on ainus tõsiseltvõetav fondi tulemuse ennustaja tema kulumäär. Mida madalamad kulud, seda parem tootlus. Mida kõrgemad kulud, seda halvem tootlus. (2)

Madalad kulud annavad sulle edumaa.

Ka see on loogiline. Kui on väga tõenäoline, et keskmist lüüa ei õnnestu, siis on parim valik hoopis keskenduda just keskmisele. Ja maailmaturgude keskmise tulemuse saavutamine on üllatavalt lihtne. Hajuta vara kõigi maailma ettevõtete aktsiate vahel ja püsi kindlalt kursil – ära püüa gaasi anda ega pidurit tõmmata. See ongi Tuleva ja teiste laiapõhjaliste indeksifondide strateegia. Kursil püsimine on odav: pole tarvis palgata kõrgepalgalisi analüütikuid ega kulutada aega uhkete raportite kirjutamisele fondijuhi tarkadest otsustest. Kursilt kõrvalekaldumine on jälle kulukas ja investoritele tõenäoliselt kahjulik.

Sellepärast ongi investeerimismaailmas nii, et mida vähem maksad, seda rohkem saad. Sa ei usu mind? Kuula Freakonomics-i podcasti, kus maailma tuntuimad eksperdid räägivad madalate kuludega indeksifondide revolutsioonist. Nemad leiavad, et kõrge kuluga fondi valik on „rumalaim asi, mida sa oma rahaga teha saad”.

Mida ei saa mineviku tulemuste põhjal ennustada?

Siin on üks juhuslik muutuja. Minevikuandmete analüüs teeb ilmseks kainestava tõsiasja: pole olemas fondijuhte, kes saavutaksid järjepidevalt turu keskmisest parema tulemuse.

Keskmiselt umbes kolm kuni neli fondijuhti kümnest suudab aktiivse juhtimisega teha aastaga parema tulemuse kui turu keskmine, näitavad uuringud. Paraku on need kolm kuni neli igal aastal erinevad. Kümme aastat järjest suudab turu keskmist võita keskmiselt üks kuni kaks fondijuhti kümnest. Jällegi: järgmisel kümnendil on eelmise kümnendi staarid tõenäoliselt võistlusest välja kukkunud.

Niisiis: turgude statistika analüüs näitab, et see, kui fondijuhti on minevikus saatnud edu, ei suurenda tõenäosust, et ta võiks ka tulevikus häid tulemusi saavutada.

Meile kõigile meeldiks mõelda, et maailmas valitseb kord. Et kui anname oma raha targa eksperdi hoole alla, siis kasvab meie vara kenasti. Iga fondijuht loodab, et just tema on see erand, kes suudab olla keskmisest parem. Turgude tegelikkus on paraku näidanud, et edu on siin suuresti õnne asi. Eesti pensionifondide juhtidel pole seni õnne olnud. (2) Nagu kasiinoski, võidab aktiivsest kauplemisest alati vahemees, ütleb Vanguardi asutaja Jack Bogle. Fondivalitsejatest vahemehed ongi võtnud fondide niigi kehvast tootlusest aastate jooksul vähemalt poole valitsemistasuks ja varjatud kuludena endale.

Millist tootlust Tuleva sulle lubada saab?

Me pole müstikud. Lähtume sellepärast empiirilisest tõestusmaterjalist, mitte fantaasiatest ega usust targa fondijuhi maagiasse. Me investeerime passiivselt ja hoiame kulud hästi madalal. Sellega saavutame, et meie fondide tootlus käib käsikäes maailmaturgudega. Nii saame tagada, et Tuleva aktsiafondide tootlus ei jää kunagi kaugele maha maailma väärtpaberiturgude keskmisest.

Enamik inimesi maailmas valib täna passiivse indeksfondi.

Passiivne investeerimine oli kunagi radikaalne idee, mis sai mitmele autonoomselt mõtlevale majandusteadlasele elutööks: näiteks Burton Malkiel ja Nobeli preemia laureaat William Sharpe. Tänaseks on väärtpaberiturud näidanud, et see toimib. Sellepärast valib enamik inimesi maailmas täna just passiivse investeerimisstrateegia.

Mida Tuleva ei luba?

1. Me ei luba, et sinu vara kasvab 3, 5, 8 või 10 protsenti aastas

Maailmaturgude käekäik ei ole meie kontrolli all. Tuleva ei tegele ennustamisega ega püüa turgu üle kavaldada, vaid investeerib faktide põhjal.

Hajutame oma kogujate raha maailma edukaimate ettevõtete aktsiate vahel, sest see on tõestatult toonud valdavale osale maailma investoritest parima tulemuse. Millise tulemuse see absoluutsummas minu ja sinu varale toob, näitab aeg. Üks on paraku kindel: rikkaks ainuüksi II sambaga ei saa. Ära lase ilusat elu lubavatel reklaamidel ennast uinutada.

2. Me ei luba, et sinu vara väärtus meie fondis kunagi ei lange

Tuleva fondid keskenduvad pikaajalisele tootlusele ega muretse lühiajaliste kõikumiste pärast. Lühiajalise riski maandamine oleks kulukas ja vähendaks meie, kogujate võimalust saavutada tulevikuks oma varale võimalikult hea tootlus.

Kui maailmas on turgudel parajasti madalseis, näed sa kindlasti oma pensioni- või investeerimiskontol miinust. Väga võimalik, et suuremat miinust kui sõber, kes kogub mõnes teises fondis või investeerib hoopis kuskile mujale.

Passiivne investor mõistab, et turgude langus ei ole oht, mis teda ähvardab, vaid majandustsüklite loomulik osa, millega tuleb rahulikult leppida. Sest tuleta meelde: sulle on tähtis lõpptulemus, mitte see, kui palju sinu fondiosakute puhasväärtus vahepeal üles-alla kõigub. Ja turgude analüüs on ikka ja jälle tõestanud, et rahulikult tõusu- ja langustsüklitega kaasas käies on sul suurem tõenäosus saavutada hea lõpptulemus kui siis, kui püüaksid lühiajalisi langusi vältida.

3. Me ei luba, et sinu vara kasvab Tulevas rohkem kui ta võiks kasvada üheski teises fondis

Mäletad, statistika näitab, et üks kuni kaks fondijuhti kümnest saavutavad pikas plaanis aktiivse juhtimisega oma klientidele turu keskmisest parema tulemuse? Ühelgi Eesti fondijuhil pole veel seda õnne olnud, aga tulevikus võib olla.

Me ei anna sulle garantiid, et Tuleva fondides saavutab sinu vara tulevikuks kõige parema tulemuse. Saame öelda, et oleme turgude analüüsist ja maailma juhtivate majandusteadlaste soovitustest lähtudes loonud hea tulemuse saavutamiseks väga head eeldused.

Kui sa tahad, et sinu varal oleks kasvamiseks sama head eeldused kui üle 83 000 ärksal meie kogujal, siis lõpeta samuti pangale vanades fondides kõrge tasu maksmine ja loo omale edumaa.

Loe veel

Nii meie II samba Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond, Tuleva III Samba Pensionifond kui ka uus Tuleva Täiendav Kogumisfond on kõik madalate tasudega laiapõhjalised indeksfondid, mis investeerivad maailmaturu aktsiatesse. Kui tahad aga süvitsi lugeda iga fondi kohta eraldi, siis soovitan sulle neid blogipostitusi:

• Tuleva pensionifondid: kuhu me investeerime ja milline fond sobib sulle?
• Mis on Tuleva III samba fondi sees?
• Kuhu Tuleva Täiendav Kogumisfond investeerib?

1. Selle kohta on kõige kauem teinud analüüse maailma suurim investeerimisfonde jälgiv analüüsikeskus Morningstar.
2. Vaata ka S&P analüüsi siit ja Eesti teise samba pensionifondide võrdlust indeksifondidega siit.

Artikkel on esialgselt kirjutatud aprillis 2017 ning viimati uuendatud veebruaris 2026.

Pole kindlamat viisi oma tuleviku kapitali suurendamiseks, kui ise rohkem koguda. Lõppenud aastal panime Tuleva kogujatena ligi 30% rohkem raha tuleviku tarbeks kõrvale kui aasta varem. Viie aastaga on meie sissemaksed kasvanud 35 miljonilt eurolt ligi 170 miljoni euroni aastas.

Järjest kasvav säästumäär koos hea tootlusega mõjub: juba 7400 koguja vara Tulevas on ületanud 50 000 euro piiri. Veel viis aastat tagasi oli vaid tuhandel meist nii palju vara kogunenud.

Lihtsa vaevaga sihikindlaks kogujaks

Seadsime endale 2022. aastal eesmärgi: aitame 100 000 inimesel koguda „sihikindlalt”. Tegime lihtsa eelduse: kui inimene paneb regulaarselt kõrvale 15% sissetulekust, siis on tal hea võimalus elu teiseks pooleks piisavalt kapitali varuda. Viimase kahe aastaga oleme astunud selle eesmärgi suunas päris pika sammu: alates selle aasta jaanuarist panustab üle 30 000 Tuleva koguja II sambasse kõrgendatud maksemääraga. (1)

Me teame, et kõige lihtsam viis rohkem ja sihikindlamalt säästa on teha seda automaatselt. Nii ei jõua meie kõhklused (ega ka igasuguste kulutamisvõimaluste pakkujad) algset head plaani segi pöörata. Pole lihtsamat ja automaatsemat säästmise süsteemi kui II sammas. Seepärast on II samba maksemäära tõstmine suurim abimees pikaajalise säästumäära tõstmisel ja hoidmisel: kui paned ise II sambasse 6%, siis koos riigi panusega on sinu säästumäär juba 10%! Lisad veel püsimaksega veidi III sambasse ja oledki sihikindlalt teel. (2)

Meid, kes me Tulevas kogume, eristab teistest see, et me oleme ise endi otsused teinud. Keegi pole pangasaalis või kaubanduskeskuses meid oma pensionifondi vahetama ajanud. Seepärast pole üllatav, et Tulevas kogujate säästumäär on oluliselt kõrgem kui pankade juures.

Muide, tänu Pensionikeskuse uuendustele näeme nüüd ka meie III samba kogujate II samba maksemäära isegi siis, kui nad koguvad mõnes muus II samba fondis – ja see ühtib meie II samba kogujate käitumisega: need, kes Tulevas koguvad, on märksa suurema tõenäosusega tõstnud oma II samba maksemäära. Seda on hea teada: meie eesmärk on ju inimeste säästumäära suurendamine sõltumata sellest, kus nad koguvad.

Kõrgem maksemäär koos palgatõusu ja kogujate arvu lisandumisega tõstis meie fondi II samba sissemakseid 50%. Võinuks arvata, et II sambas rohkem kogumine vähendab III samba sissemakseid, sest mäletame ju neid arutelusid, kas parem oleks tõsta II samba makset või panna enne III sammas täis. Tundub, et enamik Tuleva kogujaid ei ole end lasknud sellest teoreetilisest arutelust liialt segada ning on teinud seda, mis mõistlik.

1. Kõigepealt tõsta II samba maksemäär, sest seda peab tegema n-ö ette: sel aastal enne novembri lõppu tehtud avaldus jõustub alles järgmise aasta jaanuaris.
2. Seejärel vaata, kui palju sul on võimalust III samba sissemakseid teha, sest neid saad teha veel kogu lõppeva aasta eest – kasvõi viimastel detsembri päevadel.

Väga suurel osal meist ei takistanud suuremad II samba sissemaksed ka III sambasse lisapanustamist. Aastaga kasvasid meie III samba fondi sissemaksed 13%. Andmed näitavad, et III samba makseid teevad ja tõstavad rohkem need, kellel II sammas jookseb maksimaalse määraga.

Need, kes tõstsid II samba maksemäära, jätkasid või suurendasid oma III samba makseid suurema tõenäosusega kui need, kes ei tõstnud. Väga paljude inimeste jaoks on säästumäär „kummist” (või mitte-elastne sissetuleku suhtes). Seepärast on kogujate aktiveerimine jätkuvalt tänuväärt tegevus: selle aasta pingutus kannab vilja veel aastaid hiljem.

Alati on inimesi, kellel ei jagu säästmiseks raha või kes peavad ajutiselt säästumäära vähendama, kuna sissetulek ei kata enam kulusid. Ka lõppenud aastal muutis ligi 1000 meie II samba kogujat oma maksemäära tagasi 2% peale (või vähendas 6% pealt 4%-ni). Selleks ongi meie pensionisambad head: valikuid saab muuta, kui olud muutuvad.

Tööandjad aitavad kaasa

Hea on omada säästumäära tõstmisel abimehi. Mõnel on käepärast võtta hea sõber või töökaaslane, aga suurem mõju tuleb siis, kui säästmist toetab ka sinu tööandja. Lõppenud aastal lisandus Eesti tööandjate sekka mitu ettevõtet, kes aitavad oma töötajatel III sambasse säästa.

Näiteks hiljuti otsustasid teiste seas ka ettevõtted Breakwater Technologies ja Nabuminds, et nad lubavad töötajal ära märkida, millise tüki oma palgast nad sooviksid otse oma III samba kontole saada. Lisaks innustavad nad säästmist sellega, et lisavad omalt poolt veel tükikese – 50 või 100 eurot kuus – nende kontodele, kes ise korralikult panustavad.

Tundub pisiasi, aga erinevus töötajate säästumääras on meeletu: kui tüüpiliselt säästab III sambasse iga viies töötaja, siis nendes ettevõtetes on osalusmäär 60% või enam. Tore on ka see, et nüüd saavad ka riigitöötajad paluda Riigi Tugiteenuste keskusel palgamaksest tükike otse oma pensionikontole suunata. Kirjutasime selle juhise üles ka oma Facebooki.

Kui sinu tööandja veel ei paku sellist võimalust, aga sul on usku, et juhid oleksid valmis arutama, siis anna meile märku. Ma usun, et lähiaastatel on siin peidus suurim võimalus Eesti inimeste säästumäära suurendamisel.

Muide, alati ei pea isegi ettevõttes uut süsteemi ja täiendavat palgakulu tekitama hakkama. Novembris saatis mitu edumeelset tööandjat oma tiimile kirja II samba maksemäära tõstmise kohta. Tegime väikese küsitluse, kus selgus, et kui ettevõtte juhid ikka väga tahavad, et töötajad säästaks, siis tavaliselt tulemused ka tulevad. On ettevõtteid, kus 80% töötajaid on II samba maksemäära tõstnud või 95% säästavad III sambasse, ja on tavalisi ettevõtteid.

Täiendav Kogumisfond on valmis

Kui me Kristiga viimast Tuleva Taskuhäälingu osa lindistasime, õhkas ta: „No viimaks ometi valmis!”. Teadsime juba ammu, et meie seas paljude jaoks ei piisa enam ainult pensionifondidest, vaid nad tahaksid rohkem säästa. Lubasime, et lisame oma valikusse veel ühe fondi: sellise, kuhu saaks panustada pensionisammaste väliselt ja teha konto ka näiteks oma lapsele või investeerida oma isikliku OÜ rahatagavara.

Vahepeal muutusid pensionisambad paremaks: II sambasse saab nüüd suunata 6% (ehk 2% + 4%) asemel lausa 10% sissetulekust (ehk sinu panus 6% ja sotsiaalmaksust 4% juurde). See lükkas meie uue fondi tegemist küll edasi, aga eelmisel aastal tegime töö ära ning uus fond alustab tegevust 2. veebruaril.

Täiendava Kogumisfondi tegemine andis võimaluse teha ära asju, mis juba ammu ootasid korrastamist. Aasta alguses tegime suurpuhastuse meie sisekordades, milles tublisti aitas meid TGS advokaadibüroo (koos Tuleva ühe asutajaliikme Kirsti Penti ja Maria Suurnaga). Maria tuli pärast seda lausa meile tööle ja vastutab alates kevadest juhatuse liikmena vastavus- ja riskikontrolli eest.

Sügisel oli meie kontor arendajaid täis, sest uue fondi platvorm valmis taaskord Tuleva sprintide käigus. Olime vahepealsetel aastatel saanud endale lubada luksust võtta arendajaid täiskohaga palgale. Sel ajal oli arendustöö küll ühtlane, aga mul oli kogu aeg tunne, et lisaks ühele-kahele heale IT-eksperdile, on Tuleva liikmete seas kümneid super häid tegijaid, kes lööks ka hea meelega kaasa. Seepärast me sprintide peale tagasi läksimegi.

Loe Täiendava Kogumisfondi kohta rohkem siit. Enne, kui sellesse fondi panustad, vaata ikka üle, et II ja III samba maksusoodustus oleks võimalusel ära kasutatud.

Meie varad kasvavad koos meie kogujate varaga

Varahaldus on mahuäri: mida suurem on varade maht, seda paremaks lähevad kogumise tingimused kõigile. Kui Tuleva alguspäevil vedas meie kasvu peamiselt II samba vahetustehingutest laekuv raha, siis tänaseks on peamine kasvumootor meie, Tuleva kogujate, igakuised sissemaksed. Viie aastaga on need pea viiekordistunud. Meie väikesel turul on pikaajaliselt jätkusuutlikum vara kasvatada nii, et igal inimesel on rohkem vara kui see, et inimesi on lihtsalt rohkem.

Oleme märkamatult kasvanud sissemaksete poolest suuruselt teiseks fondivalitsejaks. Möödusime II sambaga lõppenud aastal SEB-st ja LHV-st. Meie kasv tuleb peamiselt sellest, et meie kogujad suurendavad oma sissemakseid, mitte sellest, et me teistelt kogujaid ära meelitaks.

Meie pensionifondide varade maht kasvas aastaga veidi alla 30% ja jõudis ligi 1,4 miljardi euroni. Tänu sellele saime novembris jälle tasusid alandada. Meie pensionifondide jooksvad tasud on nüüd 0,29% aastas.

See ju Tuleva mudel ongi: mida rohkem on meid, Tulevas kogujaid, seda vähem maksame kõik tasudeks. Siin on ka meie prognoos, millal võiksid meie fondide tasud jälle langeda.

Kuidas võita usaldust?

Meie II sambaga liitujate arv on erinevalt sissemaksetest püsinud aastate jooksul üsna sarnasel tasemel. Tuleva fondid ei ole olnud kunagi fondivahetuste edetabeli tipus. Meil ei ole selliseid tööriistu, mis konverteeriks väga palju inimesi, kes teeksid seejuures ka tegelikult teadliku otsuse fondi valikul.

Küll aga avaneb aeg-ajalt aken, kus inimesed tunnevad korraga II samba vastu huvi. 2019–2020 oli kogumispensionide reform selline koht, kus inimesed otsisid „tõemajakaid” ja leidsid neid tihti meie kogujate seast (alates mõjuisikutest kuni finantsteadliku kolleegi või sugulaseni). Ka 2024. aasta suurem kampaania II samba maksete tõstmise osas tõi meile hulgaliselt uusi vahetusavaldusi. Lõppenud aastal maksemäära tõstmine enam nii palju elevust ei tekitanud, et II sammas liikuma oleks läinud.

Ise on selliseid suuri muutusi raske tekitada, aga me saame hoolitseda selle eest, et meil oleks kogujate hulgas piisavalt selliseid häid „tõemajakaid”, kelle poole inimesed olulisel hetkel vaatavad. Seepärast tegime ka hulga tööd Finantsinspektsiooni plaanitud mõjuisikute regulatsiooni ettepanekuga. Meile tundus, et see piirab liigselt nende inimeste võimalust rahateadmisi jagada, kes seda täna nii edukalt teevad. Koondasime meile teada rahatarkuse edendajate arvamust, et riigile hästi argumenteeritud seisukoht saata. Ootame alanud aasta alguses muudetud ettepanekut. (3)

Parim viis fondivahetustega vara kasvatamiseks on siiski see, et juba meiega kogumist alustanud inimesed ei lahkuks kergekäeliselt või pettunult.

Turu kasv ja aktsiad sobivad pikaajalisele kogujale

Nii Tuleva tervikuna kui meist igaühe isiklik pensionikonto kasvust olulise osa moodustab tootlus. Pika aja jooksul loodame tootluselt vähemalt sama suurt panust kui meie enda sissemaksed. Võiks lausa naljatades öelda, et enamiku meist sissetulek pole nii suur, et saaksime ilma tootluse abita endale tulevikuks piisava kapitalivaru koguda.

Meie eesmärk on saavutada maailmaturu keskmisele tootlusele võimalikult lähedane pikaajaline tulemus. Me teame seejuures, et lühemaid või ka pikemaid perioode võib tootlus olla nullilähedane või suurelt negatiivne. Ka lõppenud aasta näitas, et lühikese aja jooksul võib maailmaturul juhtuda olulisi meeleolu muutusi. Aasta alguses USA vallandatud tollisõda viis vahepeal aktsiaturud 18% miinusesse. Sealjuures ei olnud vahet, kas tegemist oli USA-s peakorterit omavate ettevõtete või teistega. Globaalne majandus on tihedalt omavahel seotud ning ühe piirkonna muutus mõjutab tihti paljusid.

Isikliku vara järsku –10%, 15% või lausa 30% – vähenemist näha on ebameeldiv. Finantssektori vahendajad pakuvad seepärast kärmelt vahendeid kõikumise vähendamiseks. Paraku on neil kõigil üks häda: need kõik vähendavad oluliselt pikaajalist tootlust. Pole ime, et Eesti II samba kogujate tootlus on aastaid kehvapoolne olnud: fondivalitsejad hoidsid ju „kõikumise vältimiseks” suure osa kogujate varast madala tootlusega võlakirjades või lausa pangahoiusel.

Viimastel aastatel on olukord paranenud. Kui 2016–2020 perioodil kasvas maailma aktsiaturg keskmiselt 10% aastas, aga Eesti II samba pensionifondid napilt 3%, siis viimase viie aasta suhe oli parem. 2021–2026 tootsid maailma aktsiad 12% ja Eesti II samba pensionifondid 8% aastas.

Selle taga on kogujad ise – järjest enam Eesti inimeste vara kasvab nüüd 100% aktsiatesse investeerivates indeksfondides.

Aga jätkuvalt ei teeni suure osa Eesti inimeste vara õiglast osa maailmaturu pakutud tootlusest. Siin ei saa süüdistada ainult kõrgeid tasusid – need on vaid osa loost (kuigi mitte väheoluline). Oma osa mängib ka hirm ja väljakujunenud tavad. Näiteks see, et „pensioniea lähenedes justkui tuleks eelistada aktsiate asemel võlakirju.” Ma ei ole sellega päri.

Maailma võlakirjaturud ei ole kogujatele pakkunud aktsepteeritavat pikaajalist tootlust. Kuigi maailma keskpangad alandasid lühiajalisi intresse, siis pikaajalised intressimäärad veidi tõusid. See alandas võlakirjade hindasid. Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondi tootlusele mõjus negatiivselt ka USA dollari langus. Nimelt on selle fondi portfellis ligikaudu 10% dollaris nomineeritud USA valitsuse võlakirju. Fondi osaku hind langes aastaga 0,5%. Viie aastaga on osaku hind langenud keskmiselt 2,5% aastas.

…

Meie ei tea salanippe, kuidas teenida pikaajaliselt inflatsiooni ületavat tootlust ilma riski võtmata. Selle asemel otsime hoopis võimalusi, kuidas kõikumisi paremini taluda. Me teame, et parim kaitse riski vastu on aeg: mida pikema perioodi peale me aktsiate tootlust vaatame, seda väiksemaks muutuvad kõikumised. Hea uudis on see, et me oleme pikaajalised investorid veel ka siis, kui vanust üle 60.

Pensioniikka jõudes on kõige mõistlikum võtta pensionifondi kogunenud raha kasutusele fondipensioni lepingu ehk regulaarsete väljamaksete kaudu, millega saab kogunenud fondiosakud lunastada tulumaksuvabalt väikeste tükkide kaupa paarikümne aasta jooksul. Kogu selle aja teenivad väljamaksmata osakud tootlust juurde. See tähendab, et ka 60-aastasel inimesel on veel paarkümmend aastat aega investeerida ja teenida tootlust. 

Muutsime seepärast kevadel oma fondide tingimusi. Meie aktsiafondid sobivad kogumiseks läbi elu, sõltumata vanusest. Pensionifond on hea vahend aktsiariski maandamiseks: nii sisse- kui väljamakseid on kõige parem teha järk-järgult. Igakuiselt palgast tükikese kõrvale pannes ostame aktsiaid nii siis, kui nad on kallid kui siis kui nad on odavad ja pika aja peale saamegi keskmise.

Enamik meie üle 60-aastastest kogujatest nagunii järgib seda retsepti ja kogub aktsiates. Nüüd on see ka meie kodulehel ja fondi dokumentides selgelt kirjas.

Finantstulemus: suurem maht võimaldab veelgi madalamaid tasusid

Alandasime lõppenud aastal kaks korda tasusid ja teenisime sellegipoolest korraliku kasumi. Võtsime valitsemistasu kokku 2,7 miljonit eurot. Seda on 22% enam kui aasta varem. Keskmine varade maht kasvas aastaga 29%. 

Meie brutomarginaal ehk see osa tuludest, millest saame katta oma püsikulud ja kasumi, kasvas 2,2 miljoni euroni (22% rohkem kui aasta varem). Meie brutomarginaali on kõige parem mõõta suhtena fondide varade mahuga. Lõppenud aastal oli see 0,19%, langedes aastataguse 0,21% tasemelt 2 baaspunkti võrra.

Meie tasude langetamisel on alati kaks peamist allikat. Kui langevad muutuvkulud – näiteks depootasu või tagatisfondi tasu – vähendame sama palju kohe tasusid. Samuti, kui BlackRocki fondide tasusid õnnestub madalamaks rääkida, vähendab see samuti kohe meie jooksvaid tasusid. Lisaks võimaldab mahu kasv meil kärpida tasu ka enda marginaali arvelt. Seega on langev brutomarginaal meie eesmärk: mida suuremaks kasvab varade maht, seda vähem on meil vaja tasu võtta kulude ja kasumi katteks.

Esialgse hinnangu kohaselt (audit alles käib) teenis meie fondivalitseja aastaga 0,2 miljonit eurot ärikasumit. Oluline erinevus varasemate aastatega on selles, et alates lõppenud aastast maksab meie fondivalitseja ühistule litsentsitasu, mis võrdub 0,05% meie aasta keskmisest fondide varade mahust. Lõppenud aastal kandsime ühistu arvele ligi 0,6 miljonit eurot. Seega, võrreldaval alusel teenisime aastaga kaks korda suurema kasumi kui aasta varem.

Nagu alati lisandub (või ka vähendab) meie puhaskasumile meile kuuluvate pensionifondi osakute väärtuse muutus. Eelmisel aastal lisas see tulemusele 0,6 miljonit eurot (2024. aastal lisas see 1,5 miljonit eurot).

Tabelis on Tuleva Fondid AS olulisemad finantsnäitajad. 2025. aasta tulemused ei ole veel auditeeritud.

Alanud aasta: uus depositoorium, rohkem automatiseerimist

Alustame uut aastat olulise muudatusega meie operatsioonides. Oleme kaheksa aastat kasutanud Swedbanki oma depoopangana ja nüüd vahetame teenusepakkujat: alates märtsist on meie depoopangaks SEB. Uus fond alustab kohe SEB-ga.

Depooteenuse pakkujate ring on Eestis seadusega piiratud: selleks peab omama Eesti krediidiasutuse tegevusluba. Seepärast maailma suurimad depooteenuse pakkujad meile teenust pakkuda ei saa: nii väikese mahu pärast ei hakka keegi krediidiasutuse tegevusluba siin taotlema. Nii on meil reaalsuses valida ainult kahe pakkuja, SEB ja Swedbanki vahel. Ma usun, et maksame turu madalaimat tasu, aga rahvusvahelises konkurentsis annaks siit veel tükikese kulusid alla saada.

Mida toob uus aasta kogumispensionide süsteemile?

Naaberriik Leedu alustas uut aastat oma kogumispensionide reformi rakendamisega. Alates jaanuari algusest saavad leedukad enda poolt sissemakstud II samba raha koos kogu teenitud tootlusega välja võtta. Jälgime põnevusega nende arenguid, et ka meil (taas)algavas pensionireformi arutelus paremini kaasa lüüa. (4)

Nüüd juba enam kui viis aastat tagasi toimunud kogumispensionide reformi debatis õnnestus mul ühes tormilises telearutelus hetkeks sõna saada. „Hea, et me Tuleva nii kiirelt käima saime. Meid on juba piisavalt palju, et üheskoos tulemuslikumalt raha koguda. Meid enam ei mõjuta, milliseid rumalaid otsuseid valitsus teeb või tegemata jätab,” jõudsin arutellu lisada enne, kui see jälle I ja II samba omavahelise võrdluse keerdkäikudesse läks. (5)

Täna on see veel rohkem tõsi kui tookord. Me kasutame loomulikult ära maksusoodustused ja võimalused, mida riigi loodud kogumispensionide süsteem loob, aga meie kogumise tulemuslikkuse üle ei pea riik valvet pidama. Sellegipoolest osaleme aktiivselt arutelus. Oleme ju jätkuvalt ainus organisatsioon, mis päriselt esindab nende inimeste huve, kelle raha pensionifondides koguneb.

(1) Lähtusime Arenguseire Keskuse hinnangust, et Eesti pensionisüsteemi juures tagab inimene, kes regulaarselt säästab 15% palgast endale 65. sünnipäevaks 70% asendusmäära: ehk kui ta siis töötamise lõpetab, on tal võimalik riikliku pensioni ja kogutud kapitali abil saada sissetulek, mis ulatub 70% tema viimasest palgast. Me ei tea paljude oma kogujate sissetuleku suurust ja seepärast kasutame II samba maksemäära kui kõige lihtsamat vahendit säästumäära hindamiseks

(2) Finantsinspektsioon on kohustanud fondivalitsejaid selgelt hoiatama, et II samba „riigipoolne panus” ei ole niisama vaid vähendab inimese I samba suurust. Me ei ole sarnaste hägusate hoiatuste (ingl k. disclaimer) suured fännid. Nii nagu „tutvu tingimuste ja pea nõu asjatundjaga” hoiatus ei tähenda tegelikkuses mitte midagi ei ole inimesel abi ka teadmisest, et II samba sotsiaalmaksust tulev osa võib vähendada sinu I samba pensionit.

Seepärast tegime sisutühja hoiatuse asemel lihtsa tööriista, mis arvutab konkreetselt sinu jaoks välja kui palju sa viimase 8 aasta jooksul oled vähem teeninud I samba pensioniosakuid tänu II sambas osalemisele ja mis sa vastu oled saanud

(3) Finantsinspektsioon jagas möödunud aasta oktoobris rahatarkuse jagajatele heade ja halbade tavade dokumendi mustandversiooni, mis sai ka avalikkuses üsna palju kõlapinda.

(4) Võtsin vastu seetõttu ka Tuleva ühe asutajaliikme Henrik Karmo kutse astuda Leedu uue aja pensionifondi valitseja GoIndex UAB nõukogu liikmeks. Ma olen lisaks veel ühe Tuleva asutajaliikme Kristo Käärmanni juhitud Wise plc tütarfirma Wise Assets Europe AS nõukogu liige. Viimane ettevõte hoolitseb, et Wise-i kliendid saaksid oma Wise-i kontole jäänud rahavaru kas rahaturu- või aktsiafondis hoida.

(5) „Suud puhtaks” saade 09.04.2019. Minu kord sõna saada jõudis kätte alles päris lõpuminutitel.