Tuleva 2023. aasta tegevusaruanne

Head Tuleva liikmed ja kaasinvestorid!

Kui sul on 90 sekundit:

Kogumise edu valem on lihtne: alusta varakult, säästa võimalikult palju ja hoolitse, et su vara teeniks korralikku tootlust. Meie, Tulevas kogujad, tegime lõppenud aastal pika hüppe edasi:

  • 102 miljonit eurot tuleviku tarbeks kõrvale pandud
    Just niipalju tegime üheskoos aastaga oma teise ja kolmandasse sambasse sissemakseid. Neist üle poole läks meie kolmanda samba fondi ja meie kogujad saavad nüüd kevadel riigilt ligi 12 miljonit eurot tulumaksu tagasi.
  • Meie tootlus ei jää maailmaturu keskmisest palju maha
    Viimase viie aastaga on Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi osaku hind kasvanud keskmiselt 10,6% aastas. Me ei teeskle, et me oskame tulevikku ennustada ja öelda, milline saab tootlus olema järgmise 5 või 10 aasta jooksul. Me teame samas, et kõige kindlam viis hea tulemus saavutada on madala kuluga aktsiatesse investeerivas indeksifondis.
  • Mida rohkem inimesi koos kogub, seda madalamaks lähevad tasud
    Tuleva pensionifondide maht on jõudnud juba 700 miljoni euroni ning kogujate arv 70 tuhandeni. Nii saime lõppenud aastal jälle tasusid 0,02 protsendipunkti võrra alandada. 

Sel aastal on veelgi lihtsam rohkem säästa. Tuleb teha lihtsalt avaldus oma teise samba sissemaksete suurendamiseks. See võtab 2 minutit ja enamikul inimestel isegi ei vähenda netopalka. 

Pikemalt:

Tulevat asutades tegime mõne olulise valiku. Me tahtsime, et meie fondid oleksid madala tasuga, sest madalad tasud on ainus tõestatud viis pikaajalise tootluse suurendamiseks. Me tahtsime ka seda, et Tuleva tasud oleksid madalad sellepärast, et meie tegevuskulud on madalad, mitte sellepärast, et mõni kallim toode kahjumi kinni maksaks.(1)

Investeerimisäri on mastaabiäri. Kui kulud on kontrolli all, siis on võimalik mahu kasvades tasusid alandada. Just tänu mahu kasvule oleme saanud oma tasusid järjekindlalt alandada. Tegime seda ka lõppenud aastal. Meie pensionifondides maksavad kogujad praegu keskmiselt kaks kuni viis korda vähem kui pankade fondivalitsejate fondides.

Graafikul on teise ja kolmanda samba pensionifondide keskmised tasud fondivalitsejate kaupa. Allikas: Pensionikeskus

Tasub veel kord meenutada, miks me nende tasude pärast nii muretseme. Tähtis on ju tootlus. Muidugi on tootlus kõige tähtsam. Fondijuhid püüavad tihti jätta muljet, et kõrge tasu annab lootuse ka suuremale tootlusele. Aga statistika näitab üht: mida vähem tasudeks maksad, seda paremad eeldused on head tootlust saada (2).

Kasv on meie missiooni täitmise parim mõõdik

Meie missioon on aidata võimalikult paljudel Eesti inimestel oma elu teiseks pooleks piisavalt kapitali koguda. Varade mahu kasv on seepärast kahekordselt oluline. Esiteks aitab kasv tasusid alandada. Aga teiseks on vara meie fondides ju inimeste kapital ja suurem osa  meie kasvust tuleb inimeste sissemaksetest. Seega – mida rohkem on vara Tuleva fondides, seda rohkem inimesed säästavad. Võtsime eesmärgiks kasvatada varade maht 2027. aasta lõpuks 2,5 miljardi euroni.

Graafikul on Tuleva pensionifondide varade maht. Allikas: Pensionikeskus ja Tuleva

Me fondide varade maht kasvab praegu kiirusega 40% aastas. Mida see tähendab? Eelmisel aastal lisasid meie kogujad regulaarsete sissemakstena teise ja kolmandasse sambasse 102 miljonit eurot (2022. aastal 83 miljonit) ning tõid teistest fondidest üle 71 miljonit eurot (2022. aastal 38 miljonit). See on kokku 173 miljonit eurot ehk 40% meie eelmise aasta alguse varade mahust. Eesmärgini jõudmiseks peame hoidma oma kasvutempo kõrgemal kui 35% aastas.

Kasvu saavutamiseks tuleb investeerida 

Finantsmaailm on keeruline ja täis infomüra. Tulemuseks on see, et segaduses inimesed lükkavad oluliste investeerimisotsuste tegemist lõpmatult edasi. Näiteks otsuseid, millises fondis pensioniks koguda.  

Tulevat alustades jõudsime veendumusele, et peame inimestele rääkima kogumisest lihtsalt ja selgelt. See sai kirja ka Tuleva põhikirja. Meie ülesanne on kergesti mõistetavat teavet andes muuta pensionikogumine läbipaistvaks, levinuks ja arusaadavaks tegevuseks kõigile Eesti inimestele. 

Oleme aastate jooksul investeerinud sellesse väga palju tööaega. Avaldame blogipostitusi, kirjutame ja esineme meedias ja teeme sotsiaalmeedias kampaaniaid. Sellel on oluline mõju: kasv on kiirem siis, kui oleme teavitustegevuses aktiivsemad.

Varade maht kasvas ka turu ja riigi kompensatsioonimakse mõjul

Meie varade mahtu mõjutavad lisaks sissemaksetele ja ületoodud varadele ka muud tegurid. Eelmisel aastal lisas näiteks jaanuaris makstud riigipoolne kompensatsioon meie kogujate teise samba varale 25 miljonit eurot ja maailmaturu (ning seega ka meie fondide osakuhinna) kasv 92 miljonit eurot. Need on mõjutajad, mida me ei kontrolli ja seepärast neid oma kasvumäära mõõdikusse sisse ei arvuta. Aasta varem olid samad tegurid hoopis kasvu vähendavad: turulangus vähendas meie varade mahtu 57 miljonit eurot.

Diagrammil on Tuleva kasvu allikad 2023. aastal.
Tuleva fondidest lahkub väga vähe inimesi

Meie varade mahtu vähendasid eelmisel aastal 14 miljoni euro (2022. aastal 12 miljoni euro) võrra inimesed, kes oma vara teisest või kolmandast sambast välja võtsid. Lisaks viisid kogujad mõnesse teise pensionifondi üle 12 miljonit eurot (2022. aastal 9 miljonit eurot). 

Muideks, minult on küsitud, miks me teise fondi lahkujate ja raha väljavõtjate vara ei võta oma kasvumäära arvutusse sisse. Kas õigem poleks vaadata sissetulnud raha n-ö netobaasil, kus on sissetulevast rahast maha arvutatud väljaminev raha? Minu arvates ei ole.

Esiteks, pensionisammastes olev raha on mõeldud kasutamiseks. Mõned inimesed hakkavad seda kasutama pensionieas, mõned varem. Meil võib olla eriarvamus selle kohta, kas teine sammas on mõistlik enne pensioniiga välja võtta, aga me ei saa kuidagi oma töö edukust mõõta sellega, kui inimesed oma kogutud raha vähem kasutusele võtavad.

Teiseks, muudesse fondidesse lahkujate hulk on nii väärt kvaliteedimõõdik, et seda ei taha kuidagi teiste näitajatega segamini ajada. Minu arvates ei peaks kogujal olema mingit põhjust oma teine või kolmas sammas kuhugi teise pensionifondi viia. Kui nad seda siiski teevad, ei ole nad järelikult rahul. Ennekõike võib arvata, et oleme jätnud midagi tegemata siis, kui inimene meiega liitus.

Graafikul on teise samba pensionifondidesse vahetusavaldustega laekuva või väljamineva raha hulk protsendina fondivalitseja teise samba varade mahust vahetusperioodide kaupa. Allikas: Pensionikeskus
Graafikul on teise samba pensionifondidesse sisse tehtud vahetusavalduste maht protsendina fondivalitseja varade mahust vahetusperioodide kaupa. Allikas: Pensionikeskus

Paljud kiirelt kasvavad firmad ei märka tihti, et kiire kasvu tagajärjel liitub nendega kliente valel põhjusel. Näiteks jääb neile vale ettekujutus fondi tootluse või riski kohta. Sellised kliendid lahkuvad esimese võimaluse saabudes. Eesti pensionifondid on hea näide: meie lisame uusi kogujaid teises sambas kõige aeglasema tempoga. Samas kasvame kõige kiiremini, sest meilt inimesed ei lahku.

Meie fondid kasvavad maailmaturu tempos

Maailmaturgudel oli hea aasta. MSCI ACWI indeks kasvas eurodes mõõdetuna 18%. Viimase viie aasta keskmine kasv on olnud indeksil 12,5% aastas. Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi ja Tuleva III Samba Pensionifondi osaku hinnad kasvasid aastaga 19%. Viie aasta kasv on meie teise samba fondil olnud 10,6% aastas. 2023. aasta alguses müüsime fondist maha viimase tüki võlakirju – seega edaspidi peaks meie mahajäämus maailmaturust olema tasude suurune. 

Tuleva III Samba Pensionifondil veel viit tegevusaastat täis ei ole. Fondi kolme aasta keskmine tootlus edestab meie teise samba fondi oma 0,7% võrra aastas, kuna selles fondis saime maksimaalsele aktsiate osakaalule üle minna varem.

Graafik: Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond, EPI indeks, maailmaturg ja inflatsioon.

Viimased viis aastat on arengumaade aktsiaturgude tootlus arenenud riikide omale tublisti alla jäänud. MSCI Emerging Marketsi indeksi tootlus on olnud keskmiselt 4,4% aastas, samal ajal kui arenenud riikide indeksi, MSCI World tootlus on olnud 13,6% aastas. Seepärast on ka Eesti indeksifondide tootlused päris oluliselt erinenud: kõige paremini on läinud ainult arenenud riikidesse investeerival Swedbank 1990-99 indeksifondil. Maailmaturgu tervikuna jäljendaval SEB indeksifondil ja meil, kelle portfellis on veidi üle 10% arengumaade aktsiaid, on läinud keskmiselt. Oluliselt suurema kaaluga arengumaadele panustaval LHV indeksifondil on läinud kõige kehvemini. (3)

Kas koguja peab nüüd pingsalt indeksifondide vahel valima hakkama? Minu arvates ei pea. Kõik indeksifondides kogujad on teinud hea valiku ja tänu madalamatele tasudele on neil väga head eeldused pikaajalise hea tootluse saavutamiseks. Mulle meeldiks muidugi, kui kõik valiksid Tuleva fondi, aga pankade indeksifondid on ka täiesti sobiv valik. 

Kõrged intressimäärad vähendasid veidi võlakirjainvestorite kaotusi

Vähe on inimesi, keda pole puudutanud see, et intressimäärad on viimase kahe aasta jooksul kiiresti tõusnud. Kui 2022. aastal tähendas intressimäärade tõus seda, et maailma võlakirjaturgudel oli väga halb aasta, kuna varem madala intressimääraga võlakirjade hinnad langesid, siis lõppenud aastal tähendasid kõrged intressimäärad seda, et võlakirjainvestorid teenisid suuremat intressitulu. 

Graafik: Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifond, EPI-00 indeks, maailma võlakirjaturg ja inflatsioon. Allikas: Pensionikeskus ja Eurostat

Maailma võlakirjad andsid eurodes mõõdetuna eelmisel aastal 4,6% tootlust. Viie aasta keskmine tootlus on võlakirjadel siiski negatiivne: keskmisel -0,3% aastas. Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondi osaku hind kasvas aastaga 5,1% ja viie aasta tootlus on olnud -1,2% aastas. 

Jätkusuutlikkuse filtri rakendamine ei ole tootlust mõjutanud

Eelmine aasta oli esimene, mille tegime tervikuna läbi jätkusuutlikkuse filtrit (ingl ESG Screen) rakendava investeerimisportfelliga. 2021. aastal tegime otsuse, et meie fondide aktsiaportfellides ei tohi olla enam olulisematele jätkusuutlikkuse kriteeriumitele mittevastavaid ettevõtteid. Kasutame selleks maailmas enamlevinud “ESG filtriga” BlackRocki indeksifonde, mis jätavad maailma 3000 suurimast ettevõttest välja ca 200 (umbes 5–6% turuväärtusest).

Seadsime endale kriteeriumiks, et jätkusuutlikkuse poliitika rakendamine ei tohi tõsta meie fondide jooksvaid tasusid ning ei tohi muuta meie eesmärki saavutada maailmaturu keskmine tootlus. Minu kogemus näitab, et näiliselt progressiivsed või “rohelised” finantstooted kipuvad olema vabandus suuremat tasu võtta, mis omakorda viib kehvema tootluseni.

Meie fondide võrdlusindeksiks on jätkuvalt kõiki maailma suurimaid börsiettevõtteid sisaldav MSCI ACWI. Kui möödunud aastal oli ESG filtrit rakendava portfelli tootlus veidi (ca 1,5%) parema tootlusega tavalisest, siis viie aasta keskmine tootlus erineb vaid komakohaga (+0,4% aastas ESG filtriga portfelli kasuks).

Meie eesmärk on sihikindlad kogujad

Täna säästab enamik inimesi Eestis liiga vähe selleks, et neile vanaduspõlveks piisavalt kapitali koguneks. Ka Tuleva 70 000 kogujast kogub meie hinnangul piisavalt alla 5000 inimese. Eestis tervikuna on pilt veelgi nukram. Kolmandasse sambasse teeb sissemakseid ainult 100 000 inimest ja nende keskmine sissemakse on alla 5% palgast. 

Graafikul on Tulevas kogujate arvu jaotus vastavalt tootekasutusele. Allikas: Tuleva

Seepärast võtsime eesmärgiks mitte lihtsalt kogujate arvu kasvatamise, vaid just sihikindlate kogujate lisamise. Sihikindel koguja on see, kes kogub meie teise samba fondis ja lisaks säästab kolmandasse sambasse vähemalt 10% palgast või maksimumi (6000 eurot aastas). Ehk see on inimene, kes säästab 15% või enam oma sissetulekust.

Enamikul kogujatest on piisava säästumäärani jõudmisel veel mitu sammu minna. Lõppenud aastal tegime siin järgmiseid edusamme:

  • Mõlemas sambas kogujate arv kasvas 3270 inimese võrra 19 851ni.
  • Kolmanda samba sissemaksed kasvasid 28%, sealhulgas “vanade kogujate” (need, kes tegid sissemakseid ka 2022. aastal) maksed kasvasid 27%.
Graafik: III samba sissemaksed 2019–2023. Allikas: Rahandusministeerium. 2023. aasta puhul Tuleva hinnang.

Meie sihikindla koguja mõõdik on kindlasti lihtsustav. Igal inimesel on ju oma ettekujutus, kui palju ta pensionieas sissetulekut vajab ja kui palju tal tänaseks on kogutud. Tegin lõppenud aastal iseenda näite puhul väikese juhendi ja kalkulaatori, kuidas endale sobiv säästumäär leida. Proovi oma näitel järele ja anna mulle märku, kui küsimusi tekkis!

Alanud aastal on lihtne säästmises suur hüpe edasi teha

Alanud aasta pakub head võimalust teha säästumäära tõstmiseks pikk samm. Täna saad teha avalduse, et järgmisest aastast läheks sinu panusena teise sambasse tänase 2% asemel kuni 6% brutopalgast. See on tulumaksuvaba, s.t läheb automaatselt sinu palgast enne tulumaksu mahaarvamist. 

Veelgi lihtsamaks teeb selle otsuse see, et tänu tulumaksureformile ei vähenda enamiku inimeste jaoks see samm netopalka. Kuigi tulumaks tõuseb alates 1. jaanuarist 2025, tõuseb ka tulumaksuvaba miinimum ja enamiku palgasaajate netopalk kasvab. Mis saab veel parem otsus olla kui see “võit” ühe klikiga teise sambasse kasvama suunata. Proovi ja arvuta ise.

Coop Panga kaudu saab nüüd alustada kogumist Tuleva III sambas

Oleme juba kaks aastat Coop Panga tiimiga arutanud koostöövõimalusi. Sel sügisel panime asja päriselt tööle ja vahetult enne jõule läksime ka live’i. Nüüd saavad Coop Panga kliendid mobiiliäpis valida kogumise menüüs lisaks tähtajalisele hoiusele ka “Alusta kogumist Tuleva III sambas” ja paari hiireklikiga meie rakendusse hüpates selle ka ära teha.

Finantstulemusi mõjutas erakorraline kulu

Meie konsolideeritud puhaskasum oli eelmisel aastal 846 013 eurot (2022. aastal oli kahjum 771 632 eurot). Tuleva finantstulemus koosneb kahest osast. Meie omakapital on suures osas investeeritud meie pensionifondidesse, peamiselt Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi ja teenib seega maailmaturu tootlust. Eelmisel aastal kasvas ühistule kuuluvate fondiosakute väärtus ligi miljoni euro võrra (2022. aastal väärtus kahanes 0,8 miljoni võrra). Alates ühistu alustamisest on meile kuuluvate fondiosakute väärtus kasvanud 2,1 miljoni euro võrra.

Teine osa on ärikasum, mida ühistu teenib meie pensionifondide vara valitsemisest. Me oleksime olnud väga rahul, kui oleksime aasta nulliga lõpetanud. Oleme viimased kaks aastat päris palju kasvu ja organisatsiooni tugevdamisse investeerinud. Parandame toodet, teeme usinasti teavitustööd ja avame enda jaoks uusi kanaleid, kuidas inimesteni jõuda. Teeme tagatuba efektiivsemaks ja riskikindlamaks. 

Enamik eelmisel aastal tehtud töö tulemusest jõuab täiendavate tuludena meile alles alanud aastal, aga selle tööga seotud kulu on palga või teenuslepinguna makstud tasu ning läheb otse tegevuskuludesse. Vaid väga väike osa (2023. aastal kokku 75 000 eurot) tehtud kuludest (peamiselt tarkvara arendusega seotud kulud) on kapitaliseeritud. Seepärast oleme väga rahul, kui kiire kasvu perioodil meie kulud ei ületa tulusid ehk jõuame nulli. Tehtud kulutused toovad ju meile lisatulu veel aastaid ja aastakümneid.

Tuleva konsolideeritud ärikasumi ehk EBITDA areng

Lõppenud aasta tõi paraku kaasa ootamatu lisakulu: Finantsinspektsioon määras meile teavitustegevuse reeglite rikkumise eest juulikuises Meta kampaanias 100 000 eurose trahvi. Oleme oma tegevust parandanud, vältimaks sarnaseid vigu tulevikus. Me oleme siiski veendunud, et tehtud trahv on rikkumise suhtes ebaproportsionaalne ning seepärast otsustasime trahvi edasi kaevata. Lisaks trahvisumma vähendamisele loodame sellega aidata kaasa selguse loomisele pensionifondide turunduse valdkonnas. 

Kuni kohtuotsuse tegemiseni on aus saadud trahviotsus täiel määral kuludes kajastada. See on fondivalitseja kulu ja ei mõjuta pensionifondides kogujaid. See ei pidurda ka meie kasvu: oleme tänaseks juba nii suure ärimahu saavutanud, et suudame tekkinud lisakulu suurenenud tulude arvelt ära katta. 

Tulevas on hea töötada. Meie huvid ei ole kogujate omadega risti, vaid me rühime üheskoos sama eesmärgi suunas – kuidas väikese vaevaga iga kuu raha kõrvale pannes endale parem tulevik kindlustada. Teha on veel väga palju, aga mul on hea meel, et oleme koos aluse pannud ettevõtmisele, millel on lisaks tahtmisele ka head vahendid eesmärgi saavutamiseks.

Head kogumist!

Tuleva finantsaruanded leiad siit.


(1) Selguse huvides: “meie” all pean alati silmas Tuleva liikmeid ning meile ühiselt kuuluvat Tuleva Tulundusühistut ja Tuleva Fondid ASi. 

(2) Tasude ja tootluse seose kohta on tehtud väga palju uurimusi. Enamik jõuab samale järeldusele: kõrged tasud viivad paratamatult kehvemale tootlusele, sest fondijuhtidel ei ole püsivat võimet turu keskmisest paremat tootlust teha. Eelmisel aastal sai näiteks Eesti panga teadusauhinna Triinu Tapver, kes uuris just meie piirkonna (Kesk- ja Ida-Euroopa) fonde.

(3) Kõik maailmaturu indeksite andmed pärinevad MSCI kodulehelt. MSCI uuendab iga kuu oma olulisemate indeksite andmelehti. Parim viis on otsida sõnaga “MSCI ACWI net eur”, mis annab tulemuseks pdf-faili MSCI ACWI, MSCI Emerging Marketsi ja MSCI Worldi indeksite tulemustega viimase 10 aasta jooksul. ESG Screened indeksite ja tavalise indeksi võrdlust näeb kõige paremini, kui otsid “MSCI ACWI ESG Screened”. 

Võlakirjade maailmaturu võrdlusindeksina kasutame portfelli kahest laiapõhjalisest indeksist: 50% on Bloomberg Barclays Global Aggregate ja 50% Bloomberg Barclays Euro Aggregate.

 

Tere tulemast tagasi, Annika!

Märtsis alustas Tuleva ühistu juhatuse liikmena tööd taas Annika Uudelepp. Annika on Tuleva liige nr 1 ja oli Tuleva ühistu juhatuse liige asutamisest 2017. aastani. Annika peamiseks ülesandeks on otsida võimalusi, kuidas liikmed Tulevast rohkem kasu saaks. Esimese asjana asub ta ette valmistama vajalikke muudatusi, mis lubaks meil tulevikus ka oma liikmekapitali soovi korral turuhinnaga realiseerida. Tõnu küsis Annikalt tema esimesel tööpäeval mõned küsimused.

Tõnu: Räägi palun meie uuematele liikmetele ja kogujatele, mis on sinu Tuleva lugu?

Annika: Olen üks Tuleva asutajatest ja üks neljast esimesest juhatuse liikmest, kes Tuleva idee ja ärimudeli välja mõtlesid ning Tuleva 2016.aasta kevadel käivitasid. Koos juhatuse liikmete Tõnu, Priidu ja Danieli, meie hea kaasaaitaja Kristeli ja mitmete asutajaliikmetega pidasime loendamatul hulgal ajurünnakuid, katsetasime sõnumeid kuidas pensionifondides arusaadavalt rääkida, leidsime kaasamõtlejaid, kellest sai Tuleva liikmeskond ja algkapitali panustanud 3000 Eesti inimest. 

Seadsime paika kõige olulisema, mille abil said Tuleva pensionifondid 2017.a kevadel avatud nii meile kui kõigile Eesti inimestele. See kõik toimus enne suurt start-up buumi ja investor-mõtlemise ning ühiskonnas laiema investeerimishuvi tekkimist. Siis tuli päevas ikka mitu korda telefoni laadida ja aktiivseid kõnetunde tuli üüratu hulk. Võin öelda, et suure osa ärkvelolekuaega veetsingi inimestele helistades, et neid Tulevasse kutsuda ja värskete liikmete küsimustele vastata.

Tavalisel tööpäeval panin tollal mõnekuuse tütre autosse või kärusse ja algasid kõned, koosolekud, kus paralleelselt laps sõi, magas ja vaatas seda tralli huviga. Kogesin, kui kauge ja keeruline on inimestele pensioniks kogumine. Tuleva üks sihte oli liikmetele kogumine lihtsaks ja arusaadavaks teha ning olla abiks sihikindlal kogumisel. 2017. aasta suvel, kui Tuleva fondid olid kenasti käivitatud, viis elu mind Eestist eemale ning töötasin pea 5 aastat Prantsusmaal. 

Vaatan tänase Tuleva tiimi tööd ja toimimist sooja tundega südames ja respektiga kõige tehtu suhtes. Näen, kuidas tänaseks on Tuleva arenenud hästitoimivaks ettevõtteks, millel on suur hulk liikmeid ja kogujaid ning adun kui suur on vastutus nende ees. Alustasime ju nii, et meil oli ainult idee ja kutsusime, et tule kaasa. 

Tõnu: Tuleva igapäevane töö käib ühistule kuuluvas fondivalitsejas, Tuleva Fondid AS-is, seal on ametis ka juhatus ja palgal töötajad. Sina asud tööle tulundusühistu juhatuse esimehe kohal. Mida tahad selles rollis ära teha?

Annika: Tuleva ühistu kaudu omame me liikmetena fondivalitsejat. Igaühe osalus väljendub liikmekapitalis. Paljude osalus selles tekkis vabatahtliku panusena kui Tuleva algkapitali kogus, aga lisaks oleme liikmetena kogunud ka liikmeboonust ja see on ka osa liikmekapitalist. Praegu on sellel liikmekapitalil raamatupidamislik väärtus, mis väljendab seda, kui palju on väärt meie fondivalitsejale kuuluvad pensionifondide osakud ja raha kassas. Aga tänaseks on ju ettevõttel ka firmaväärtus, mida raamatupidamislik hind ei kajasta. 

Omanikena võiks meil olla selge teadmine, mis on meie osaluse õiglane väärtus. Ja see väärtus peaks olema vajadusel ka realiseeritav. Kasvõi puhtalt sellepärast, et kui meie liige siit maailmast lahkub, võiks ta saada pärijatele õiglase väärtuse oma osalusest üle anda. Seda on meilt tihti küsitud.

See on lähema aasta arendusprojekt, mis hõlmab nii juriidilist analüüsi, põhikirja muutmise alternatiivide kirjeldamist, arutelusid liikmetega ja ühiselt tehtud otsuste rakendamist. 

Tõnu: Mida sa tahaksid kohe homme ära teha?

Annika: Tuleva liikmena olen nii FB grupis kui üldkoosoleku Q&A dokumentidest ikka jälginud, mida meie liikmed küsivad, mis neile muret valmistab ning mis teemadel ideid pakuvad. Silma on jäänud näiteks sellised teemad: Tuleva kasv ja laienemise mõjud (sh kulude kasv vs teenitavad tulud); täiendav kogumisvõimalus lisaks pensionisammastele ja mis juhtub pensionivaraga kui peaks juhtuma kõige hullem, näiteks sõda.

Sellest lähtuvalt tahaksin esimeste asjadena hoolitseda selle eest, et Tuleva ühistu juhtimine oleks veelgi selgem, läbipaistvam ja liikmetele lähemal. See eristab meid ju tavalistest teenusepakkujatest. Nii võiks liikmed teada, mida ühistu juhtorganid on arutanud ja otsustanud oma koosolekutel, kuidas liigume strateegilise sihi 100 000 sihikindlat kogujat suunas ja oleks kursis oluliste arendusprojektide käekäiguga. 

Ma tahaks ka, et kogujate hääl kostaks seadusandluse aruteludes rohkem ja eristuks tugevamalt fondivalitsejate  häälest. Tuleva on ju eriline, sest esindame oma enam kui 8000 liikmega kõige laiapõhjalisemalt pensioniks kogujaid Eestis. Alustuseks tahan kohtuda nii Rahandusministeeriumi kui ka Finantsinspektsiooniga, et reeglite kujundajatel oleks meelel kogujate kindlustunne. 

Tõnu: Tuleva on saanud kasvamiseks abi väga headelt inimestelt, seda palju rohkem kui meie (finants)võimalused on parajasti lubanud. Head inimesed on leidnud ise viisi, kuidas Tuleva jaoks tööd teha nii, et see nende muude tegemistega klapiks. Kuidas sina oled Tuleva ehitamise oma tegusasse ellu suutnud ära mahutada?

Annika: Minu jaoks tuli Tuleva ehitamine õigel ajal – paar kuud varem olin lõpetanud töö Praxise juhina ja sünnitanud teise lapse. Olin lapsehoolduspuhkusel ja ajul oli järsku palju aega ning ruumi uuteks mõteteks, kui Daniel minuga “pensionifondi tegemise” teemal ühendust võttis. Tuleva nimi tuli ju alles hiljem.

Täisajaga juhitöö kõrvalt ei oleks mul olnud ei aega ega energiat seda teha. Tuleva ehitamine sobitus minu beebiga kodusoleku perioodiga, sest tegutsesime paindlikult. Meil olid regulaarsed 15-min tiimikõned sõltumata asukohast, jalutuskoosolekud ja erinevad paindlikud töövormid kasutuses juba enne koroona-aega. 

Mulle sobis, et saan rahulikult omaette mõttetööd teha näiteks hilisõhtuti. Nii said vastuse kümned liikmete kirjad õhtul või isegi öötundidel – ja sellepärast, et mulle endale nii sobis. Praeguseks toimivad paljud ettevõtted ja tiimid nii, aga 8 aastat tagasi oli see veel harvaesinev. Tuleva on algusest peale olnud teineteist arvestava, paindliku ja peresõbraliku töökultuuriga ettevõte ja rõõm on näha, et see on saanud põhiosaks Tuleva identiteedist. 

Täna asun tööle veerand koormusega. See sobib minu tänaste muude töökohustustega ja mul on heameel, et see kattus ka Tuleva vajadusega.

Mida õppida Baltcapi fondi pettusejuhtumist?

Mitu Eesti pensionifondi pidi hiljuti alla hindama oma investeeringu BaltCap Infrastructure Fund-i kui tuli välja, et fondijuht oli aastaid fondi raha kuritarvitanud. Sarnased juhtumid on harvad, aga suure mõjuga. Investoril oleks targem sellist riski vältida. Aga kuidas? 

Lühidalt: novembris teatas Eesti pensionifondide, EIB ja teiste suurinvestorite raha haldav varahaldusfirma BaltCap, et on vallandanud BaltCap Infrastructure Fund-i fondijuhi “väärtegude” pärast. BaltCapi lubas kõik kaotused fondile kompenseerida.

Jaanuaris avastas Äripäev, et Eesti pensionifondid on oma investeeringu pettuse ohvriks langenud fondis ligi veerandi võrra alla hinnanud. Äripäeva hinnangul on Swedbanki kolm pensionifondi kaotanud 1,9 miljonit eurot, LHV fondid 1 miljoni ja SEB fondid veidi alla poole miljoni euro. Pensionifondid ise täiendavat infot juhtunu kohta pole avaldanud.

Vahepeal on hinnang tehtud varguse suurusele muutunud ja Äripäeva hinnangul kahtlustatakse fondijuhti juba 40 miljoni euro varguses. Esitatud on mitmeid kohtuhagisid, kahtlusalune fondijuht on kinnipidamisasutuses, aga selgus puudub, kes kahju kinni maksab.

Millist riski tasub võtta ja millist mitte?

Finantsteooria ütleb, et investor ei peaks võtma oma rahaga riski, mida on võimalik vältida nii, et oodatav tootlus ei vähene. Näiteks ei ole mõistlik panna kogu oma raha ainult Apple-i aktsiatesse või suunata kogu raha ainult Tallinna börsil kaubeldud ettevõtete aktsiatesse. Sellise investeeringu oodatav tootlus on sama, mis laialt hajutatud portfellil (näiteks globaalsel indeksifondil), aga risk on kordades kõrgem.

On veel riske, mida investor ei peaks võtma, sest see ei anna midagi tootlusele juurde. Mõnede eest kaitseb meid seadus. Näiteks hoolitseb seadus selle eest, et pensionifondi investor ei peaks kandma fondivalitseja äririski. Pensionifondi varad peab hoidma depoopangas, lahus fondivalitseja varadest ning kui fondivalitsejal äri välja ei tule ja ta pankrotti läheb, siis fondi investorite vara sellest ei kannata.

Aga mida teha riskiga, et fondijuht kuritarvitab investorite usaldust ja “kandib” fondi raha kõrvale? Just nagu Baltcapi fondis juhtus. Sellised vargused on harvad, aga kui nad juhtuvad, on mõju väga suur.(1)

Mis võib juhtuda, see juhtub

Kreeka filosoof Diodorusele omistatakse väljendit “see, mis võib juhtuda, juhtub”. Ehk teisisõnu, kui mingi sündmuse tõenäosus on positiivne, siis piisavalt pika aja jooksul see sündmus ka juhtub. Pensioniks kogumine kestab aastakümneid ja on väga tõenäoline, et selle aja jooksul kohtub sinu vara nii börsikrahhide kui kurikaelast fondijuhiga.

Erinevalt börsikrahhist on “kurikaela risk” ühepoolne ehk asümmeetriline. Kui aktsiahinnad võivad turu ootamatust masendusest väga suurelt kukkuda, siis sama hästi võivad nad ka ootamatult palju tõusta. Samas ei ole mina küll kuulnud juhtumitest, kus mõni fondijuht oma vara ja fondi oma segi ajades kogemata oma kontolt raha fondi kannab. Ikka ainult vastupidi.

Investor võib püüda kurikaela riski hallata. Palgata auditiitoreid, analüütikuid, teha põhjalikke taustakontrolle, kirjutada pikki lepinguid. Üks põhjus, miks aktiivselt juhitud fondide kulud kõrged on, peitub just sellistes tegevustes. 

Kahjuks on nende kaitsetegevuste efektiivsus kaheldav: kurikael mõtleb ju raha kättesaamisele 100% oma ajast. Investor jõuab kaitsmisele pühendada võibolla 1% ajast. Varem või hiljem leiab kurikael ikka nõrga koha. Seega, mis võib juhtuda, juhtub.

Ära võta inimlikku riski

Parem võimalus on risk välistada. Seda järjest suurem osa maailma investoritest teebki. Selle asemel, et hinnata fondijuhi sobivust ja tema tegevust pidevalt kontrollida, suunavad nad raha fondidesse, kus inimesel ei olegi võimalik oma näppe investori rahale taha saada. 

Sellised fondid on näiteks indeksfondid, mille tingimused näevad täpselt ette, kuhu fondijuht investorite raha panema peab. Fondi vara hoidev depoopank kinnitab ainult tehingud, mis vastavad fondi tingimustele ja mudelportfellile. Seetõttu ei saa fondijuht ka parima tahtmise juures raha kuhugi “kõrvale” liigutada.(2)

Mida teha: laseme päevavalgust probleemi peale

Investeerimismaailm eelistab kontrollida seda, mis infot investorid saavad. Seepärast loeme fondide aruannetest ikka ainult uudiseid investeeringutest, mis on õnnestunud. Siiani pole ükski Eesti pensionifond pidanud veel vajalikuks kuuülevaadetes osakuomanikke Baltcapi pettusest tingitud kahjust teavitada.(3)

See on väga inimlik – kellele meist meeldiks oma ebaõnnestumistest rääkida. Seepärast ei tasu lootma jääda fondijuhi heale tahtele oma investeeringuid robotliku aususega lahti kirjutada. Parem oleks, kui saaksid neid sõltumatust allikast kontrollida.

Pensionifondide aruanded ongi juba avalikud – tänu sellele ju Äripäev üldse saigi teada Baltcapi juhtumi suurusest. Paraku pole nende lugemine pole just kõige lihtsam tegevus. Aruanded on pdf faili kujul ning arusaadava pildi joonistamiseks tuleks võrrelda mitme perioodi aruandeid.

Oluline osa pensionifondide varast on pimeduses

Paraku ei ole Baltcapi fondide aruanded avalikud. Seda ei ole ka enamiku riskikapitali ja private equity fondide aruandeid. Aga nendes koguneb oluline osa Eesti pensionifondide varast. 

Nii ei saa keegi kõrvalt vigu avastada ja häirekella lüüa. Seepärast võivad sarnased pettusejuhtumid aastaid saladuse all püsida. Ka Baltcapi fondijuht oli juba kaks aastat tagasi uurimisorganite tähelepanu all, ometi ei saanud raha omanikud (pensionifondide investorid) sellest midagi teada.

Enamus neid fonde haldab avalikku raha ja seetõttu on nende fondide investeeringud avalik huvi. (4) Avaliku huvi seisukohast oleks väga mõistlik, et sellised fondid avaldaksid regulaarselt oma veebilehel portfelli sisu. Nii saaksid ka raha päris omanikud (maksumaksjad ja pensionifondide osakuomanikud) soovi korral näha, kuhu nende vara on paigutatud.

Me oleme juba näinud, kuidas avalikustamine aitas kaasa pensionifondide tasude alanemisele. Kui Tulevat asutasime, ei tahtnud üksi fondivalitseja fondi kogukuludest (jooksvatest tasudest) rääkida. Tänaseks on nii seaduse kui avalikkuse jõul täiesti loomulik, et fondi tasud on kõigil silme ees ja lihtsasti võrreldavad. Aeg on ka fondide investeeringutele rohkem valgust heita.

 


(1) Viimase paarikümne aasta suurimaks varguse juhtumiks on kindlasti Madoffi fond, mille tõttu investorid kaotasid pettuse tõttu ligikaudu 18 miljardit dollarit. Vähem tähelepanu on saanud Abraaj Capitali juhtum, kus fondijuht suunas erinevates arengumaades tegutsevatest erakapitali (private equity) fondidest kõrvale ligikaudu 500 miljonit dollarit.

(2) Täpselt nii toimivad ka Tuleva pensionifondid. Näiteks meie III samba fondi mudelportfelli leiad siit. Seetõttu on Tulevas välistatud inimlik risk, et fondijuht kandib raha kõrvale.

See ei tähenda, et indeksfondi investeerides ei oleks riske. Maailma aktsiate hinnad kõiguvad suurelt ja võib juhtuda (ning ongi juhtunud), et mõne kuuga väheneb fondi vara väärtus 20-30%. Peamine reegel on ikka see, et ära investeeri aktsiatesse või aktsiafondidesse raha, mida plaanid lähiajal kasutusele võtta. Loe siit, mida näiteks Tuleva pensionifondid teevad tootluse teenimiseks.

(3) Vaatasin LHV L, Swedbank 1970-79 sündinutele ja SEB 55+ veebilehti seisuga 28.02.2024 ja ei leidnud sealt ühtegi uudist ega ülevaadet, mis oleks maininud Baltcapi fondi allahindlust.

(4) Enamiku Eestis registreeritud riskikapitali ja erakapitali fondide investorite seas on nii Eesti riik EstFundi kaudu kui ka mitmed teise samba pensionifondid.

Tuleva sai trahvi

Tuleva sai teavitustegevuste reeglite rikkumise eest 100 000 eurot trahvi. Trahvi määranud Finantsinspektsioon heitis meile ette kahe lause kasutamist meie juulikuu Facebooki reklaamides: “Säilita oma pensionivara tootlikkus” ja “Ainsana aus statistika”. Lisaks leidis FI, et olime mõnedele reklaamidele jätnud lisamata kohustusliku üleskutse ehk disclaimeri. (1)

“Säilita oma pensionivara tootlikkus” kujundit pidas FI lubaduseks justkui oleks tootlus Tulevas garanteeritud. Seda me kindlasti ei mõelnud. Räägime ju Tulevas asjadest otse ja keerutamata ning kui me oleks tahtnud öelda, et Tulevas on tootlus garanteeritud, oleks me seda lihtsalt otse öelnud.

Oleme Tuleva algusest peale rääkinud, et kõige kindlam viis head tootlust saada on, kui jätad võimalikult suure osa vara tootlusest endale, mitte ei maksa tasudena pangale. Nii säilitadki endale hea tootluse. Näilise tootluse garanteerimise asemel räägime hoopis sellest, et üsna kindlasti sinu tootlus ei liigu sirgjoones ülespoole.

Aga meie tekstidest arusaamine toimub ikka lugeja silmade, mitte rääkija suu juures. Peame oma tekste ja kujundeid paremini testima, et kellelegi ei tekiks valesti arusaamist.

Pildil on kaks peamist reklaami, mille osas FI-l oli meile etteheiteid.

Ainsana aus statistika” reklaami pidas FI eksitavaks. Küsimus ei olnud reklaami sisus – minu arvates ei näita ükski teine fondivalitseja kogujatele täna arusaadaval viisil aasta baasil tootlust, mida inimene pensionifondis kogudes teeninud on. Meile heideti ette, et reklaam pole eraldiseisvana mõistetav ning et “ainsana aus statistika” põhjendust ei toodud ära juba reklaamis. 

Peame tootluse näitamise metoodikaga edasi töötama. Tulevaga alustades olime ainsad, kes ausalt tasudest rääkisid ja fondi tasudesse kõik kulud sisse arvestasid. Teised ei teinud seda hetkeni, mil seadus ja Finantsinspektsioon neid selleks kohustasid. Sama tuleb nüüd tootluse näitamisega saavutada: et iga koguja näeks kõigepealt ikka oma personaalset tootlust aasta baasil, mitte mingi juhusliku perioodi osakuhinna muutust või tootlusnumbrit, mis ei võta arvesse kui palju aastaid inimene on kogunud.

Meie eesmärk on teha pensioniks kogumine Eestis paremaks

See eesmärk on meil lausa põhikirjas: aidata teavitustegevusega kaasa, et kogumine oleks kõigile Eestis lihtsam ja arusaadavam tegevus. Aga me ei tegutse vaakumis. Finantssektor paiskab igal hetkel välja suurel hulgal infomüra, mis halvab otsustamise.

Finantsinspektsiooni mahukas otsus on oluline stardikoht oma tegevuse sihtide seadmiseks. Kirjutan järgmise kahe nädala jooksul blogiseerias ükshaaval lahti, mis probleeme me püüame oma teavitusega adresseerida, milliste reeglite vastu me FI hinnangul eksisime, mida saame ise parandada ja milliseid regulatsioone või tavasid tuleks muuta selleks, et kogumine tõesti inimestele paremaks ja lihtsamaks muutuks.

Olen väga tänulik paljudele Tuleva liikmetele, kes on juba jõudnud oma nõu ja jõudu appi pakkuda. Küsimuste puhul võta julgesti ühendust [email protected] või helista meile 644 5100.


 

(1) Finantsinspektsiooni teate otsuse kohta leiad siit. Trahv on fondivalitseja kulu ega mõjuta pensionifondides kogujaid. Oleme tänaseks juba nii palju kasvanud, et see kopsakas 100 000-eurone trahvisumma ei ei takista ega aeglusta meie tegevust. Sellegipoolest kaalume otsuse edasikaebamist ja teeme otsuse lähinädalal.

Tuleva III Samba Pensionifondi maht ületas 200 miljonit

Meil, kes me Tulevas kogume, on jälle põhjust rõõmustada: Tuleva III Samba Pensionifondi maht ületas 200 miljoni euro piiri. Napilt nelja aastaga oleme kasvanud kordades suuremaks kui turul juba paarkümmend aastat tegutsenud fondid.

Kui me 2019. aasta sügisel kolmanda samba fondi avasime, ei osanud me oodata, et esimese kahe aastaga saab meist turu suurim fond ja neljanda tegevusaasta lõpuks oleme juba kolmandik kogu kolmanda samba fondide mahust. (1)

Infomüra ja halvad tooted takistavad kogumise alustamist

Tagantjärele tundub selline areng loogiline ja vältimatu. Kolmas sammas on suurepärase maksuvõimendusega kogumistoode, aga enne Tuleva tulekut tegid fondide kõrged tasud ja tarbetu infomüra nende kasutamise raskeks. Seepärast kasutas kolmandat sammast kogumiseks vaid väike osa Eesti inimestest. 2018. aastal maksid inimesed kolmandasse sambasse napilt 38 miljonit eurot.

Me uskusime, et kui teha kogumine tõhusaks ja lihtsaks, koguvad inimesed sihikindlalt ka ilma poliitikute manitsuste või müügimeeste meelituseta. Kõik Tulevas kogujad on teinud valiku iseseisvalt. Keegi pole neid pangakontoris või ostukeskuses käisest sikutanud. Tänu sellele on kolmanda samba sissemaksed Eestis mitmekordistunud: 2022. aastal olid sissemaksed ligi 130 miljonit eurot ja sel aastal ületavad tõenäoselt juba 150 miljonit eurot ehk neli korda enam kui vaid viis aastat tagasi.

Mida suuremaks kasvame, seda paremini oma missiooni täidame

Esimene põhjus on lihtne: mida rohkem raha on fondis, seda rohkem raha on inimestel. Tuleva missioon on aidata järjest rohkematel Eesti inimestel sihikindlalt endale elu teiseks pooleks kapitali koguda. Fondi varade maht on väga aus mõõdik selle kohta, kuidas me oma missiooni täidame.

Ja teiseks, mida suuremaks meie fondid kasvavad, seda väiksemad on kulud meie kõigi jaoks. Oleme oma lühikese tegevusaja jooksul tasusid langetanud juba mitu korda. Novembris tegime seda jälle: nüüd on fondi tasud 0,33% aastas. Tuleva liikmetele on tegelikult kogumine veel soodsam. Meie maksame osa tasust iseendale – igaüks meist saab igal aastal liikmeboonusena tagasi 0,05% Tulevas teise ja kolmandasse sambasse kogutud vara väärtusest. 

 

(1) Kolmanda samba fondide mahud pärinevad Pensionikeskuse statistikast seisuga 21.12.2023.

Soovin küsida