“Investeerime koos Eestisse,” meelitab LHV pensionifondi reklaam. Ilus loosung. Ma tahaks küll, et minu raha aitaks areneda riigil, kus mu kodu on. Mu pensionisammas oligi varem LHV pensionifondis, aga enam ei ole.

Kui sa tahad, et raha, mis sinu palgast iga kuu pensionifondi läheb, tooks tõesti tulu sulle ja sinu koduriigi majandusele, tuleb rahvustundele rõhuvast reklaamist ja müügimeeste meelitustest läbi näha.

Kuidas saab meie pensionivara Eesti arengut toetada?

Selleks on mitu võimalust. Esimene viis: meie raha tuleb investeerida sinna, kus see teenib parimat tootlust. Siis oleme tulevikus jõukamad, saame osta Eesti kaupu ja teenuseid ega pole koormaks oma lastele – tulevastele maksumaksjatele.

Teine viis: investeerida raha kohe Eesti ettevõtete arengusse nii, et nende kasvust meie majandusele kasu oleks.

Kõige vahvam oleks muidugi, kui õnnestuks teha korraga mõlemat: investeerides raha Eesti majandusse saavutame kõrge tootluse, mida siis pensonieas Eesti toodete tarbimisse suunata.

Mis annab hea tootluse? Eesti ei erine siin muust maailmast. Tuleb osta võimalikult kõrge oodatava tuluga varasid (pigem aktsiaid kui madala tootlusega võlakirju) ja hoolitseda, et teenustasud ei sööks tulust liiga palju ära.

Meie pensionifondide Eesti investeeringud minu arvates neid eeldusi ei täida.

Suur osa Eestisse paigutatud rahast pole aktsiates, vaid lausa miinust teenivates võlakirjades. Enamus muudest investeeringutest käib läbi investeerimisfondide – see tähendab, et pensionifondi enda niigi kõrgele valitsemistasule lisanduvad veel allfondide vahendustasud.

Pensionifondidest kõige rohkem – natuke üle viiendiku, on investorite varast Eestisse investeerinud LHV Pensionifond L. Vaatame lähemalt, mida pensioniks raha koguvad investorid selle eest saanud on (1).

1. Võlakirjad: miks laenab pank sinu raha negatiivse tootlusega?

Pool “Eesti” sildiga rahast on laenatud riigiasutustele, riigiettevõtetele ja pankadele klientide vara hävitavalt madala intressiga. Luminori, Tartu linna ja Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi võlakirjade keskmine tootlus on fondi investeeringute aruande järgi 1,25%. Juhtumisi just umbes nii palju võtab LHV ise valitsemistasuks ära. Inflatsioon teeb veel oma töö ja investorile jääb negatiivne reaaltootlus.

Võib ka küsida, kas ikka iga “Eesti” sildiga investeering arendab meie majandust? Kuidas toetab kohalikku ettevõtlust näiteks see, kui pensionifond laenab inimeste raha Skandinaavia panga kohalikule kontorile odavamalt kui rahvusvaheline rahaturg on nõus pakkuma? Ja kui viimane omakorda maksab saadud rahaga tagasi varem emapangalt võetud laenu?

2. Metsa- ja kinnisvarafondid: mitu vahendajat meie rahast tüki endale hammustab?

Veerand Eesti investeeringutest on kinnisvara- ja metsafondide osakud.

See tähendab, et pensionifond on andnud klientide raha edasi edasi järgmisele fondihaldurile, kes teeb töö fondijuhi eest ära ja paigutab raha kinnisvarasse või metsatükkidesse. See töö pole tasuta: allfondid võtavad lisaks LHV valitsemistasule veel 1-2% aastas investorite varast omale. Kokku läheb siis tasudeks kuni 3,25% aastas. Kindlasti on võimalik, aga päris raske pärast selliste tasude maha arvestamist head tootlust saavutada.

3. Eesti eraettevõtete aktsiad ja võlakirjad: hea tootlus, kõrge risk

Veerand Eesti rahapaigutustest (ehk 5% tervest fondi portfellist) on Eesti eraettevõtete aktsiad ja võlakirjad. Võlakirjad on kõrge tootlusega (keskmine 6% ) ja aktsiaportfell sisaldab mitmeid korralikult dividende maksvaid ettevõtteid (keskmine dividendi-tootlus 4%).

Tootlusega käsikäes käib kõrge risk. Eesti ettevõtete aktsiad on suurema volatiilsusega investeering kui maailma suurimate ettevõtete aktsiad – samas pole nad seni pikaajaliselt paremat tootlust pakkunud. Aga kes teab, võibolla tulevikus pakuvad.

Lisaks on fond suunanud veel raha Balti riikidesse ja Ida-Euroopasse investeerivatesse kinnisvara- ja riskikapitalifondidesse. Kahjuks puudub aruannetes info, kui palju sellest rahast Eesti ettevõtetesse on läinud.

Kui sul on töö ja kinnisvara Eestis, hajuta riske

Tasub meeles pidada, et sinu vara on juba täna avatud just kohaliku majandusega seotud riskidele. Me käime tööl või tegeleme ettevõtlusega Eestis ja oleme ostnud kodu ehk investeerinud Eesti kinnisvarasse. Ka riikliku pensioni (esimene sammas) suurus sõltub sellest, kuidas meie majandusel parasjagu läheb. Riskide hajutamiseks on tark valik suunata teine pensionisammas muu maailma väärtpaberitesse.

Kuidas siis toetada Eesti majanduse arengut nii, et kolmveerand rahast ei oleks üüratute teenustasude koorma all kehva või otseselt negatiivse tootlusega?

Nagu soovitas Rikkaks saamise õpiku autor Jaak Roosaare:

Esiteks, suuna teine sammas rahulikult madalate kuludega indeksifondi. Nii lood eeldused selleks, et sinu raha teenib sulle head tootlust ja saad tulevikus rohkem Eesti kaupu ja teenuseid nautida.

Teiseks, õpi otse investeerima – pensionifondile lootes ostad koos paari hea Eesti investeeringuga madala intressiga laenud ja pika ahela teenustasusid.

Kas võiks olla teisiti? Kindlasti võiks. Minu meelest on mõistlik, et keskmine Eesti inimene tasakaalustab oma igapäevase eluga seotud piirkonna-riski muu maailma ettevõtete aktsiate ja valitsuste võlakirjadega. Aga paljudele pakub huvi paigutada osa varast Eestisse ja neil peaks see võimalus olema.

Loodan, et tulevikus näeme tehinguid, kus fondijuhid tõesti kasutavad investorite huvides eelist, mida kohaliku turu tundmine neile andma peaks. Tore oleks, kui seadusandja võtaks arvesse Eestisse investeerimisega kaasnevaid eripärasid ja nende kajastamist fondide aruannetes. Riik peab mõtlema ka sellele, kas pensionifondi kaudu riigiettevõtete rahastamine on kõige otstarbekam. Olukorras, kus raha pakutakse turul peaaegu tasuta, tundub rumal inimestelt laenatavast rahast üle ühe protsendi aastas vahendajale tasudeks kinkida. Ja kui on soov anda Eesti inimestele anda võimaluse saada osa Tallinna Sadama kasvust, siis kas on ilmtingimata vaja kulutada seitse miljonit eurot, et riigi osalus pensionifondidesse seisma suunata?

Kui me tahame, et Eesti inimesed saaksid investeerida oma sääste Eestisse, peab valitsus otsima tegelikke lahendusi. Pensionifondide juhtide ülesanne on seada eesmärgiks parim võimalik tulemus oma klientide varale, mitte teha rukkililledega reklaamide taga kindlalt miinust tootvaid investeerimisotsuseid.

(1) Osakaalud on arvutatud fondi mais avaldatud investeeringute aruande põhjal.

Loe ka:

Mis tunne sul oleks, kui fondijuht, kelle sa oled palganud oma raha eest hoolitsema, ütleks: “Ma võiksin investeerida su vara väga tulusalt, aga ei tee seda, sest MINULE on see vähem kasulik kui sinu raha paigutamine vähem tulu toovatesse kohtadesse?”

Tõenäoliselt võtaksid sa oma raha sellise fondivalitseja käest ruttu ära.

Nii ongi Eesti inimesed teinud. Tänane Postimees kirjutab, et Eesti pankade investeerimisfondide äri õitseb tänu kohustuslikele pensionifondidele, aga vabatahtlikud aktsiafondid on kokku kuivanud. Kui 2007. aastal oli üle 30 000 inimese neisse paigutanud 1,2 miljardit eurot, siis tänaseks on investoreid jäänud vähem kui 8000 ning fondide maht on kahanenud kolm korda.

Aga mida peaks tegema riik, kes on sundinud meid andma selliste fondivalitsejate kätte ligi neli miljardit eurot?

Hoiatus kõlab hirmus ähvarduse moodi

LHV ja Swedbanki fondivalitsejate juhid “hoiatavad” tänases Äripäevas, et kui rahandusministeerium ei luba neil tulevikus võtta nii kõrget tasu kui varem, loobuvad nad parema tootlusega investeeringutest.

“Praegune täiendav reguleerimine paneb Eesti investeeringutele päris kindlasti piduri,” räägib LHV Varahalduse juht Mihkel Oja. Tema sõnul on kohalikud investeeringud kõrgema oodatava tootlusega ja seega võivad kaotajaks jääda just pensionifondide kliendid.

Hmm. Vaatame selle väite sisse.

Eesti inimesed on aastaid maksnud pankadele tasudeks kordades suurema osa oma kohustuslikest säästudest kui maailma pensionikogujad keskmiselt. Inimeste vara reaaltootlus on samal ajal pensionifondide käivitamisest saadik jäänud nulli lähedale. Mida kõrgemad tasud, seda kehvem tootlus – seda kinnitavad nii meie pensionifondide kehvad tulemused kui ka maailma investeerimisfondide võrdlus.

Tasud langevad arenenud riikide tänasele tasemele alles seitsme aasta pärast

Rahandusministeerium on probleemi luubi alla võtnud ja plaanib vähehaaval langetada seadusega lubatud fonditasude ülempiiri. Kava jõustumisel jõuab keskmine valitsemistasu seitsme aasta pärast lõpuks OECD riikide praegusele keskmisele tasemele.

700 000 teise sambaga liitunud inimesele on see kahtlemata rõõmustav uudis, aga pensionifondide vastuseis on samas mõistetav, nendib ajakirjanik Birjo Must Äripäevas. Muudatuste tulemusena kahaneks fondivalitsejate tulu 2026. aastaks praegusega võrreldes pea poole võrra.

(Ainuüksi eelmisel aastal maksid Eesti pensionikogujad oma varast fondivalitsejatele tasudeks 37 miljonit eurot.)

Aga kas peaksime muret tundma, et seni niigi maailma keskmisest oluliselt kehvemate tulemustega pensionifondid nüüd oma hoiatuse teoks teevad ja teadlikult kõrgema tootlusega investeeringutest loobuvad?

Tasude langetamine tegelikult investeeringuid ei mõjuta

Rahandusministeerium on leidnud, et tasu alandamine ei tohiks tegelikult muuta pensionifondide investeerimisstrateegiat. Sest enamus tulust, mida pangad valitsemistasudena teenivad, ei kulu nagunii turuanalüüsile ega kasulike investeerimisvõimaluste otsimisele, vaid hoopis müügikuludeks ja kasumiks.

Teisisõnu – kui tasud langevad, tuleb fondivalitsejatel kokku tõmmata turunduskulud, mis investoritele mingit väärtust ei loo. Meid ähvardab oht näha vähem reklaame, mis kujutavad näitlejatest “pensionäre” palmi all. Vähem müügimehi ostukeskustes jalus. Õnneks pole mingit põhjust, miks fondijuhid ei peaks suutma teha osakuomanike huvides parimaid investeeringuid ka siis, kui nende tööandja kasumimarginaal langeb 55% pealt näiteks 30%-le.

Aga kuidas toimida, kui mõni fondijuht ikkagi ähvardab kasulikud investeeringud tulevikus tegemata jätta? Siin on riigil kasutada samad vahendid, mis muudegi finantssektori rikkumiste puhul.

Mida teha, kui fondijuht ei tegutse osakuomanike huvides?

Kui fondijuhid tegelevad investeerimise asemel peamiselt reklaamiga või annavad emapanga kasumiks ära nii suure osa kogutud valitsemistasudest, et inimeste raha eest hoolitsemiseks ei jätku, peab finantsinspektsioon neile nende kohustusi jõuliselt meelde tuletama.

Kui kohalikud pangad püüavad riiki hoiatusteks maskeeritud ähvardustega nurka suruda, tuleb avada turg väliskonkurentsile. Ja alati on riigil võimalus ka pensionivarade haldamine ise üle võtta, nagu seda on väga edukalt teinud Rootsi või nagu riik seda aastaid tegi Eesti krooni kattevara haldamisega.

Rahandusministeerium on seadnud meie õhukesse pensionisambasse raha kogumisele lõpuks selge ja ühese eesmärgi: maksimaalne tootlus. Tore on, kui kogumisega kaasnevad ka muud hüved, aga need ei tohi tulla pensionikoguja vara kasvu arvelt.

Iseküsimus on: millistest “kõrgema oodatava tootlusega kohalikest investeeringutest” LHV üldse räägib? Seni on suurim osa Eesti sildi all reklaamitud investeeringutest tähendanud lihtsalt odavaid laene, mis pensionikogujale annavad pärast valitsemistasu ja inflatsiooni maha arvestamist negatiivse tootluse.

Loe ka:

Eestis on äge elada! Ärksatel inimestel on siin võimalik palju korda saata, sest leidub riigiametnikke, kes asjalikke kodanikualgatusi ja õiglast kriitikat kuulda võtavad.

Rahandusministeerium saatis täna kooskõlastusringile investeerimisfondide seaduse muudatused, millega vähendatakse teise samba pensionifondide valitsemistasu piire. Plaan tasusid langetada on tähtis samm õiges suunas, ehkki lähemal vaatlusel jäävad silma mõned probleemid.

Lühidalt:

• Tuleva tervitab valitsemistasude eesmärgistatud langetamist, et inimeste vara saaks teenida paremat tootlust.
• Rahandusminister lubab, et lähiaastatel langeb Eesti pensionifondide keskmine valitsemistasu vähemalt OECD keskmiseni ehk 0,5-0,7% aastas.
• See peaks ministeeriumi hinnangul suurendama inimeste pensionivara 12 -15 miljoni euro võrra aastas.
• Tuleva ei toeta Rahandusministeeriumi kava teha erisoodustusi pensionifondidele, mille portfellides on kõrge osakaal riskiinvesteeringutel. Selline erand ilma mõjuanalüüsita seaks inimeste pensionivara ebamõistliku riski alla.
• Tulevikus soovitame terviklikult analüüsida, kuidas pensionikogujad saaksid investeerida Eesti majandust arendavatesse suurprojektidesse, ilma et nad kaotaks suure osa oma varast mitmes kihis erinevate fondide teenustasudeks.

On vahva, et rahandusministeerium on Tuleva liikmeid kuulda võtnud ja tunnistab, et Eesti peab tõesti kriitiliselt üle vaatama, miks meie pensionisüsteem teistele riikidele alla jääb. See ei tohi jääda tühjaks lubaduseks ega piirduda fonditasude piiride langetamisega.

Ootame, et rahandusminister Toomas Tõniste ja sotsiaalkaitseminister Kaia Iva tuleksid otsustavalt appi inimestele, kellelt viivitus kogutud vara väljamaksete süsteemi korda tegemisel ähvardab röövida suure osa pensioniks kogutud rahast.

Rahandusministeerium: “Kõrgema valitsemistasu vajalikkus agressiivsetel aktiivselt juhitud fondidel pole otseselt põhjendatud.”

Väga tähtis sõnum rahandusministeeriumilt on, et aktiivselt juhitud fondide kõrged tasud pole põhjendatud. “Lühikese võrdlusperioodi põhjal on näha, et mitmete fondivalitsejate aktiivselt ja passiivselt juhitud fondide tulemused on väga sarnased,” seisab eelnõu seletuskirjas. “Kuigi pikaajaliselt võib tulemus olla teistsugune, siis nende andmete pealt ei ole kõrgema valitsemistasu vajalikkus agressiivsetel aktiivselt juhitud fondidel otseselt põhjendatud.”

(Tegelikult näitab maailmakogemus selgelt, et just pikaajalises tootluses jäävad aktiivselt juhitud fondid reeglina passiivselt juhitud fondidele alla.)

Poliitikud peavad seadma inimeste huvid pankade ja kindlustusseltside ärihuvidest ettepoole, et inimeste vara saaks teenida head tootlust – seda nii raha kogumise kui ka pensionieas vara kasutamise faasis.

Pensionifondide tasude langetamine on hea algus. On teada, et kulude vähendamine on kõige kindlam viis parandada inimeste pensionisäästude tootlust. Tuleva tervitab Rahandusministeeriumi ettevaatlikku algatust.

Ministeerium on välja toonud probleemi, millele oleme Tulevas korduvalt tähelepanu juhtinud: kõik pankade fondivalitsejad kulutavad enamuse inimeste taskust võetavatest valitsemistasudest müügile ja emapankade kasumiks.

See olukord nõuaks ja lubaks Tuleva hinnangul tasude langetamist suuremal määral kui kooskõlastusringile saadetud kava ette näeb. Näiteks Rootsis maksab enamik inimesi pensionifondile valitsemistasuks 0,25% aastas.

Siiski on suurepärane, et Rahandusministeerium on seadnud selge, mõõdetava eesmärgi, mille täitumist lähitulevikus jälgida ja hinnata saame: viia Eesti pensionifondide valitsemistasu OECD riikide keskmisele tasemele (täna on Eesti pankade pensionifondid OECD riikide kalleimate seas, samal ajal kui nende tootlus on üks arenenud riikide kehvemaid). “Numbriliselt tähendab eesmärk umbes 0,5-0,7 protsendilist valitsemistasu,” seisab eelnõu seletuskirjas.

Rahandusministeeriumi kaval on siiski ka probleemsem külg. Plaanis on teha erand nendele fondivalitsejatele, kes investeerivad suure osa inimeste varast vähelikviidsetesse ja reguleerimata turul kaubeldavatesse instrumentidesse. Sellised fondid võivad ka tulevikus võtta kõrgemat tasu.

Eelnõu autorid loodavad, et see muutus soodustab Eesti investeeringuid, aga toovad välja ka olulise riski: “Kuna fondid võivad nüüd suurema valitsemistasu saamise lootuses suurendada investeeringuid ebalikviidsetesse varadesse, suurendab see riski osakuomaniku jaoks.”

Fondid võivad suurema valitsemistasu lootuses investeerida inimeste vara riskantsetesse, ebalikviidsetesse varadesse.

Kahjuks jätab eelnõu lahtiseks, kuidas inimesi riskiinvesteeringutest teavitada tuleb – seda plaanitakse alles tulevikus uurida. Järgmine lause seletuskirjas kõlab naiivselt, et mitte öelda hoolimatult: “Juhul kui pensionifondid suurendavad oma fondides vähelikviidsete ja suurema riskiga investeeringute osakaalu, siis seda tuleks osakuomanikele selgelt välja öelda.”

Miks Tuleva arvates pole mõistlik hägustada tasude langetamise meetmeid täiendavate investeerimiskategooriate lisamisega?

1. Regulatsiooni ükskõik millisel viisil täiendades peab riik seadma pensionikogujate huvid ettepoole fondivalitsejate ärihuvidest. Seejuures tuleb prioriteediks seada enamiku pensionikogujate säästudele maksimaalse ning jätkusuutliku tootluse saavutamise, mitte üksikutele investoritele sobivate riskitoodete lisamise.

2. Vähelikviidseid ja reguleerimata turul kaubeldavaid riskiinvesteeringuid soosivad mööndused regulatsioonis oleks põhjendatud ainult juhul, kui oleks olemas andmepõhine tõestus, et sellised soodustused parandavad pensionisäästude pikaajalist tootlust. Sellist tõenduspõhist infot seletuskirjas pole.

3. Riskiinvesteeringute kategooria lisamine regulatsiooni ilma turundusmaterjalides, aruannetes ja statistikas esitatava info korrastamiseta seab pensionikogujate vara ebamõistliku riski alla. On reaalne oht, et suur osa pensionikogujate varast satub muudatuste tulemusena pensionifondidesse, mille riskiprofiil neile ei sobi.

4. Pensionisüsteem on juba täna kasutajale liiga keeruline. Pensionifondide kategooriate jaotust võiks küll tulevikus korrastada, aga seda tuleb teha terviklikult ja eesmärgiga muuta inimestele hea valiku tegemist lihtsamaks, mitte keerukamaks.

5. Kui riskiinvesteeringuid innustatakse kõrgema tasu lubamisega, peab riik jälgima, et sellesse kategooriasse kuuluvate fikseeritud tootlusega investeeringute reaaltootlus oleks selgelt positiivne ka pärast fondi jooksvate tasude mahaarvamist. On lubamatu, et pensionifond saab soodustusi, tehes teadlikult investeeringuid, mille tootlus on pärast valitsemistasu maha arvamist negatiivne.

Neil põhjustel soovitame siiski seadusandjal astuda üks samm korraga – täna on esmane prioriteet tasude langetamine.

Tulevikus tuleks terviklikult üle vaadata, kas ja kuidas oleks võimalik suunata pensionikogujate raha Eesti majandust arendavatesse projektidesse, ilma et seejuures kaotaks pensionikogujad suure osa oma varast mitmes kihis erinevate fondide teenustasudeks ega peaks seadma oma vara ebamõistlikult kõrge riski alla.

Riik suudaks inimestele maksta samast rahast ligi 60% suuremat pensioni kui kindlustusseltsid. Tõnu Pekk selgitab arvutust, millele ekspert Lauri Leppik viitas 11. mail Äripäeva raadiosaates.

Tuleva kutsus avalikus pöördumises rahandusminister Toomas Tõnistet ja sotsiaalkaitseminister Kaia Iva inimestele appi tulema, sest ebaefektiivse pensioni väljamaksete süsteemi korda tegemisega viivitamine teeb igal aastal tuhandetele inimestele pöördumatut kahju.

Loe avalikku pöördumist siin:

Kuidas me teame, et Eesti süsteem on inimestele kahjulik?

Me teame juba, et sama palju säästetud raha annab Rootsi inimestele 30-60% suurema pensioni kui Eesti inimestele. Teame ka, et Eestis kulutasid kindlustusseltsid 2017. aastal iga teise samba pensioniks makstava tuhande euro kohta 430 eurot pensionilepingute haldusele.

Pole lihtne üheselt hinnata, kas meie kindlustusseltside kulud on väga suured või on nad erakordselt oskamatud nende hoolde antud vara investeerimisel. Seltside kodulehed pakuvad nominaalseks tootluseks 0,5-0,7% aastas – seda on kordades ületanud isegi Eesti pensionifondid – isegi pärast fondide kõrgete tasude maha arvestamist.

Kõnekama võrdluse annab aga, kui vaadata, kui palju rohkem pensionit suudab võrdväärse summa pealt inimestele pakkuda Eesti riik ise ilma, et sellest riigieelarve kannataks: ligi 60% rohkem.

Kindlustusfirma arvel sinu raha sulle tootlust ei teeni

Siin on selgituseks näide, millele viitas ka Lauri Leppik Äripäeva raadios.

Oletame, et sa oled 65-aastane ja oled II sambasse kogunud 11 000 eurot. Et vara kasutama hakata, pead ostma pensionilepingu ühelt kolmest Eestis tegutsevast elukindlustusfirmalt. Tänane parim väljamakse pakkumine on Pensionikeskuse kalkulaatori andmetel 51 eurot kuus.

Kindlustusfirma eeldab, et sa elad 18 aastat, seega kokku saad 18 aasta jooksul 11 080 eurot. Tootlus siis sisuliselt 0.

Vaatame nüüd I sammast. Hakkad saama keskmist I samba pensionit (410 eurot kuus). Seega: I ja II sambast kokku oleks su pension 461 eurot kuus.

Ok. Seadus annab sulle võimaluse lükata I samba pension kahe aasta võrra edasi – vastavalt praegu Riigikogus arutlusel oleva pensionisüsteemi muudatuste paketile suurendaks see su I samba pensionit 13,8%. Kahe aasta pärast hakkaksid saama I samba pensionit algul 56 eurot kuus rohkem ja see summa kasvaks igal aastal koos elukalliduse tõusuga.

Mis on I samba edasilükkamisel II sambaga pistmist?

Toodud näites annaks inimene, kes oma I samba pensionit kahe aasta võrra edasi lükkab, riigile sisuliselt laenu. Et tagada endale kaheks aastaks samaväärne sissetulek, kuluks tal just umbes nii palju vara kui ta II sambassse kogunud on – umbes 11 000 eurot ehk täpsemalt 24 * (410+51).

Kahe aasta pärast riiklikku pensionit kasutama hakates saaks ta ainuüksi esimesest sambast juba suurema igakuise makse kui muidu tuleks I ja II sambast kokku. Ja igal aastal suureneb see makse koos elukalliduse tõusuga.

Seega, kui inimesel oleks võimalik pensionilepingu sõlmimise asemel kasutada esmalt kahe aasta jooksul ära kogutud II samba vara ja I samba pension edasi lükata, saaks ta elu lõpuni suuremat, elukalliduse tõusuga kasvavat pensioni.

Oodatava keskmise eluea puhul pakub riik sinu 11 000 euro vastu kokku 57% rohkem – 17 460 eurot (1).

Muide, praegu kehtiva seaduse järgi saaks seesama inimene oma oma I samba pensionit kahe aasta võrra edasi lükates lausa ligi 90 eurot suurema pensioni kuus ja ka see on elukallidusega indekseeritud. Hetkel maksab riik veidi peale nendele, kes niisuguse valiku teevad.

Aga ülal näites olen arvestanud plaanitava seadusemuudatusega, mis muudab pensioni edasilükkamise aktuaarselt neutraalseks – see tähendab, et see stsenaarium ei tekitaks riigile lisakulu.

Grupikindlustus on targem kui üksikute lepingute haldamine

Teisisõnu: riik suudab juba täna ilma maksumaksjate raha rohkem kulutamata pakkuda palju efektiivsemat pensionikindlustust kui kindlustusseltsid suudavad. See on loogiline. Suure grupi kindlustamine on alati odavam kui tuhandete üksikute lepingutega jahmerdamine. Möödunud aastal maksid seltsid kokku inimestele välja 3,5 miljonit eurot ja kulutasid lepingute haldamiseks 1,5 miljonit eurot.

Niisiis miks mitte selline aktuaarselt neutraalne pensionihäkk? Võiks lubada võtta teisest sambast kohe välja esimese kahe aasta pensioni jagu raha neil, kes soovivad kasutada võimalust esimese samba pensioni saamist edasi lükata. Selle lihtsa sammuga saaksid inimesed kokkuvõttes teisest sambast keskmiselt 60% rohkem kasu kui täna.

(1) Täpsemalt – 56 eurot kuus, mis suureneb igal aastal 4,2% võrra (see on Rahandusministeeriumi ennustus I samba pensionite indeksile) ja nii 18 aastat.

Head Tuleva pensionifondide osakuomanikud ning Tuleva liikmed! Täna võib täie kindlusega öelda, et paar aastat tagasi 22 asutajaliikme poolt välja käidud idee – kui piisav hulk inimesi seda soovib, siis saame teha pensionifondi ilma vahemeeste abita – on reaalsuseks saanud.

Tuleva pensionifondid käivitusid 28. märtsil 2017 aastal ja selle aruande kirjutamise seisuga kogub nendes oma II samba pensionit üle 6000 inimese.

Tuleva pensionifondide eesmärgiks on saavutada võimalikult madalate kuludega maailmaturu keskmine tootlus. Andmeanalüüsil põhinevad uuringud näitavad, et madalate kuludega laiapõhjalist indeksit järgivad fondid annavad enamikul juhtudel pensionikoguja jaoks pikaajaliselt parima tootluse.

Tuleva pensionifondide tootlust mõjutavad seetõttu kaks peamist faktorit:

• milliseks kujuneb maailmaturgude tootlus ja
• kui hästi (ehk kui madalate kuludega) õnnestub meil maailmaturu tootlust järgida.

Maailmaturgude tootlus

Lõppenud aasta oli eurodes arvet pidavale investorile üsna tavaline. Tema globaalne aktsiaportfell tootis veidi rohkem, kui ajalooliselt tavaks olnud – ligi 9%. Tema globaalse võlakirjaportfelli väärtus seevastu vähenes üle 5%, kuna euro tugevnes teiste valuutade suhtes. Investori portfell, kes oli paigutanud 75% varast aktsiatesse,  tootis möödunud aastal seega veidi üle 5% tulu.

Globaalse aktsiaportfelli tootluse näitajana oleme kasutanud MSCI ACWI ja võlakirjaturu näitajana Bloomberg Barclays Global Aggregate indeksit. Need indeksid sisaldavad endas enamikku maailmas kaubeldavaid väärtpabereid (turuväärtusega kaalutuna) ning nende tootlus on seega hea mõõdik keskmise tulu kohta väärtpaberiturgudel.

Viimase 15 aasta jooksul on ülal mainitud maailmaturu portfell tootnud veidi üle 7% aastas (täpsustuseks – graafiku aluseks oleva portfelli aktsiate ja võlakirjade osakaalud viiakse iga aasta alguses jälle 75/25 peale). Sellise riskiga portfell sobib enamikule Eesti tänastest kohustusliku kogumispensioni kogujatest (üle 80% II sambasse paigutatud rahast kuulub inimestele, kellel on pensionieani rohkem kui 10 aastat).

Võrdluseks: Eesti pensionifondide osakute tootlust kirjeldav indeks EPI on sama aja jooksul kasvanud keskmiselt 3,7% aastas. Eesti pensionifondide mahajäämus maailmaturu keskmisest võib olla põhjustatud nii kõrgetest kuludest kui ka sellest, et pensionikogujate raha ei ole olnud maksimaalses ulatuses aktsiaturule investeeritud, seda eriti viimase 10 aasta jooksul.

Meie Tulevas ei tea, milline saab olema maailmaturu tootlus järgmistel aastatel või aastakümnetel. Me oleme Tuleva pensionifondid teinud lähtuvalt eeldustest, et pika aja jooksul on riskantsed aktsiad tootlikumad kui riskivabad võlakirjad ning turu ülekavaldamise katsed ei anna tulemust. Need eeldused põhinevad maailma juhtivate analüüsifirmade uurimustel. Vaata näiteks ajaloolisi väärtpaberiturgude tootlusi Credit Suisse andmebaasist ja aktiivse fondijuhtimise tulemusi Standard&Poors’i SPIVA veebilehelt.

See, kui lähedale maailmaturu keskmisele Tuleva pensionifondide investorite tootlus jõuab, sõltub sellest, kui täpselt õnnestub Tuleval maailmaturu keskmist iseloomustavat indeksit või indekseid jäljendada. Kõige olulisemad siinjuures on fondi jooksvad kulud.

Tuleva pensionifondide jooksvad kulud koosnevad kahest komponendist:

• valitsemistasu ja 
• nende fondide jooksvate kulude määr, kuhu Tuleva pensionifondid raha edasi paigutavad ja tehingukulud, mida Tuleva pensionifondid peavad maksma nende fondide osakute ostmisel ja müümisel.

Tuleva pensionifondid alustasid 0,34% valitsemistasuga. Meie algne äriplaan nägi ette 0,5% valitsemistasu, aga fondide ettevalmistamise käigus jõudsime järeldusele, et suudame kohe algusest ka madalama valitsemistasuga jätkusuutlikult tegutseda.

Tuleva Fondid AS finantstulemused

Periood 22.09.2016 – 31.12.2017 oli Tuleva Fondid AS jaoks käivitusperiood – valmistasime ette pensionifondide registreerimiseks vajalikud load ja dokumentatsiooni ning ehitasime üles IT lahenduse. Asutamisperioodi kulud jagunesid gruppide lõikes järgnevalt:

2018 a jaanuaris-veebruaris ehk nüüd, kui asutamisperiood on läbi, kulus valitsemistasu 0,34%, mida me kõik oma raha eest hoolitsemise eest Tulevale maksame, järgmiselt:

Meie püsikuludele lisandub alanud aastal veel põhivara – Tuleva IT süsteemi amortisatsioon. Meie algne äriplaan ei näinud üldse ette IT-süsteemi investeeringuid. Lihtne veebileht oli meil olemas ja liikmed pidid oma pensionifondi Tulevasse vahetama internetipanga vahendusel.

Fondivalitsejat tehes saime aru, et meil on potentsiaali jõudmaks palju suurema hulga inimesteni kui fondide käivitamisele kaasa aidanud 3000 Tuleva liiget. Samas näitab Eesti pensionifondide senine kogemus, et pensionikogujatel on raske keerulises süsteemis orienteeruda ning seetõttu toimub enamus pensionifondi vahetusi müügiesindaja survel pangakontoris või ostukeskuses. Sõltumatu Pensionikeskuse veebilehe kaudu tehti nt 2016. aastal alla 0,5% kõikidest pensionifondide vahetuse ja valiku avaldustest.

Me võtsime endale eesmärgiks teha selline veebikeskkond, kus iga inimene, kes natukenegi säästmise vastu huvi tunneb, saaks teha informeeritud valiku ning selle ka sujuvalt täide viia ehk avaldused meie kaudu ära esitada.

Pikaajaliste säästutoodete pakkumine läbi interneti on keeruline ülesanne, mille kallal näevad vaeva parimad fintech’i ettevõtted. Kuidas teha kasutajale lihtsaks keerulised valikud investeerimismaailmas, kus tänased teenusepakkujad kõrgete tasude õigustamiseks kogu valdkonda suure müstikaga täidavad?

Me leidsime Tuleva liikmete seast arendustiimi, kes meie IT lahenduse disainisid, ehitasid ja suure hulga kasutajate peal läbi testisid. Alguses nädalaste sprintidega ning hiljem oma päristöölt pikema palgata puhkuse käigus.

Lisaks pidime ületama ka teele ootamatult saabunud takistuse Pensionikeskusega. Me lootsime alguses, et meie veebilehel saavad soovijad täita ära fondi valiku- ja vahetusavalduse ning selle siis digiallkirjaga lihtsalt Pensionikeskuse e-mailile saata – täpselt nii nagu seadus seda sel hetkel lubas. Paraku keeldus Pensionikeskus sellisel kujul avaldusi vastu võtmast ning ükski kontohalduritena tegutsevatest pankadest ei olnud seda samuti nõus tegema.

Meil õnnestus aidata Rahandusministeeriumil näha seaduse muutmise vajadust ning võimaldada ka fondivalitsejal lisaks pankadele taotleda kontohalduri staatust. Alates novembrist oleme ametlikult ka kontohaldurid – see tähendab, et võime soovijate avaldusi fondi valikuks ja vahetamiseks vastu võtta ja Pensionikeskusse saata. Kontohalduriks saamise tasu ja vajaliku liidestuse ehitamine Pensionikeskuse üsna aegunud infosüsteemi olid lisakulud, mille kasulikkuses Eesti pensionikogujatele me sugugi kindlad ei ole, aga mis osutusid vältimatuks.

Kokku investeerisime 2017. aastal oma IT süsteemi – veebilehest kuni kontohalduseni – ehitamisse ligi 170 000 eurot. Selle süsteemi amortiseerimine lisab meie püsikuludesse alanud aastal veidi üle 5200 euro kuus. Mis kasu me sellest saanud oleme?

2017. aasta üheksa kuuga liitus Tuleva pensionifondidega lisaks fondide käivitamise hetke liikmetele ligi 3500 uut inimest. Sealhulgas on küll umbes 700 noort, kes on loosiga suunatud meie konservatiivsesse fondi, aga vähemalt 2800 inimest on saanud info ja teinud otsuse Tuleva pensionifondi kasuks peamiselt meie veebilehe kaudu. Tänu sellele oleme algsest äriplaanist kiiremini jõudnud fondi mahuni, kus valitsemistasu katab ära meie jooksvad kulud.

Tulevikuplaanid

Alanud aastal jätkame tööd selle nimel, et Eesti inimeste võime pensionisüsteemis häid valikuid teha kasvaks – seeläbi kasvab ka Tuleva pensionifondide maht. Tuleva pensionifondide investeerimisstrateegia keskendub ühele: anda teadliku valiku teinud inimestele parimad eeldused pikaajalise tootluse maksimeerimiseks.

Otsime ka kuluefektiivseid võimalusi alustada täiendava kogumistoote pakkumist. Kõige lihtsam viis seda teha oleks võimaldada inimestel teha vabatahtlikke täiendavaid sissemakseid II samba fondidesse. Selleks tuleb muuta seadust – nii sissemaksete kui väljamaksete osas. Oleme vastavad ettepanekud Rahandusministeeriumile teinud. Alternatiivina paneme kokku ka III samba fondi äriplaani ning analüüsime selle elluviimise võimalusi ja riske.

Tuleva Fondid AS 2017 bilanss ja kasumiaruanne on siin ning aruanne täispikkuses siin. Meie mõlema pensionifondi tulemused on ka eraldi kokku võetud Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi aastaaruandes ning Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondi aastaaruandes.

Tuleva ühistu aastaaruanne ootab veel nõukogu ning seejärel ühistu liikmete heakskiitu.

Koos Tuleva ühistu liikmetega võivad meie pensionifondides raha koguda kõik Eesti inimesed. Olles valinud Tuleva kaasaegse, madalate kuludega pensionifondi, ei ole kellelgi kohustust ka ühistu liikmeks astuda. Aga kutsume sind meie liikmeskonnaga ühinemist kaaluma, sest just liikmena saad ise kõige rohkem Tuleva tegevusest kasu ja aitad kaasa, et pensionisäästudest saaksid maksimaalse tulu eelkõige inimesed, mitte finantssektori ettevõtted.

Tänu Tuleva algatusel ning 2300 Eesti inimese toetusel Riigikogule esitatud kohustusliku kogumispensioni väljamaksete reformiettepanekule alustab Riigikogu rahanduskomisjon analüüsi, mille eesmärk on leida lahendused, et pensionisambad toetaks paremini inimeste elujärge.

Eile saabunud rahanduskomisjoni esimehe Mihhail Stalnuhhini allkirjaga vastuskirjas seisab, et rahanduskomisjon plaanib tellida analüüsi pensioni teise sambaga seonduvate poliitikasoovituste saamiseks.

Ettepanek reformida teise pensionisamba väljamaksed kogus Uue eakuse rahvakogus ülekaalukalt kõige rohkem toetust. Ebaefektiivne ja inimestele majanduslikult kahjulik II sambasse kogutud vara väljamaksete süsteem on üks pakilisemaid Eesti pensionisüsteemi valukohti. See vajab otsustavat reformi. Mida me saame nüüd edasi teha, et uuringu tellimisest ei saaks lihtsalt kriitilise probleemi lahendamise edasilükkamine?

Algatuseks võib märkida, et rahanduskomisjoni seatud uuringu eesmärk – kuidas II samba pension saab parimal võimalikul moel parandada inimeste elujärge – on kindlasti terviklikum kui mõne üksiku arvulise näitaja maksimeerimine. See on positiivne. Loodame, et lähteülesanne täpsustab uuringu skoopi. See peaks kindlasti muuhulgas välja tooma kaks olulist asja.

Esiteks, on kriitilise tähtsusega, et uuringu tulemusena seaks riik lõpuks Eesti pensionistrateegiale selged, pensionikogujast lähtuvad ja mõõdetavad eesmärgid, mitte ei rahulduks mitmetimõistetavate hüüdlausete ja pensionisüsteemi erinevates osades üksikute, tegelikke vajadusi ja riske eiravate arvuliste näitajatega.

Teiseks, sama oluline on, et uuring vaataks lähemalt teiste riikide kogemust. Viitasime oma ettepanekus, et Rootsi pensionikogujad saavad igast pensioniks säästetud eurost vähemalt kolmandiku võrra suurema pensioni kui Eesti pensionikogujad – seda ilma täiendava koormuseta riigieelarvele. Suurbritannias omakorda on juba analüüsitud, kuidas inimesed on pensionivara kasutanud pärast seda, kui kadus kohustus osta eluaegne pensionikindlustusleping – selgub, et kartused, et inimesed kulutavad oma pensionivara vastutustundetult ära, on osutunud alusetuks.

Üks tähtis asi vajab aga kiiret lahendust.

Nimelt – enamusele meist ei ole probleem, et Riigikogu võtab aega väljamaksete teema analüüsiks, sest pensioniiga on veel kaugel. Sellised muudatusi ei peagi tegema kiirustades. Aga samal ajal läheb lähema kümne aasta jooksul mitukümmend tuhat inimest pensionile. Nende inimeste teise samba pensionikontole kogunenud vara arvelt ei suuda ükski kindlustusselts pakkuda elupäevade lõpuni pensionilisa, mis elujärge tuntavalt parandaks või inimest vaesusriski eest kaitseks. Küll aga kaotavad inimesed suure osa oma varast kindlustusfirmade kõrgete tasude ja kulude tõttu, samuti pole neil võimalust pensionivara pärandada ega kasutada pensioniks kogutud raha mõistlikul viisil tegelikest vajadustest lähtuvalt elukvaliteedi parandamiseks.

Nagu meie riigikogule saadetud ettepanekus seisis: oleme veendunud, et paralleelselt uuringu tellimisega tuleb kuni 2025. aastani pensioniikka jõudvatele inimestele vähemalt anda võimalus kasutada kogutud II samba vara fondipensionina, sõltumata kogunenud summast. Me teeme omalt poolt kõik, et Riigikogu võtaks selle ettepaneku esimesel võimalusel arutlusele – näiteks veel käesoleva I samba reformi käigus.

Me Tulevas teeme edasi tööd selle nimel, et järjest rohkem inimesi saaks teha enda jaoks paremaid valikuid. Peab ütlema, et pensionisüsteemi liigne keerukus pole ainult probleemiks mitte tavainimesele, vaid takistab ka ametnike ja poliitikute arusaamist ning selle tagajärjel inimeste huvidest lähtuvate otsuste tegemist. Ma tõesti väga loodan, et me ei lükka pensionisüsteemi lihtsamaks ja efektiivsemaks muutmist edasi – Eesti lihtsalt ei ole ilma targa pensionistrateegiata jätkusuutlik.

Suured tänud kõigile, kes ettepanekut toetasid. Kui tahad kaasa aidata, et Eesti pensionistrateegia aitaks tulevikus meil kõigil saada igast säästetud eurost maksimaalse kasu ja kaitseks eelkõige inimeste, mitte pankade ja kindlustusseltside huve, ühine Tuleva liikmeskonnaga. Me oleme juba tõestanud, et ärksad inimesed koos saavad samm-sammult ära teha suured muutused!