Olen suunanud viimased paar aastat oma säästud, mida teise ja kolmandasse sambasse panna ei saa, Swedbank Roburi indeksfondidesse. Avastasin nüüd ootamatult, et nende fondide tasud olid põhiteabe dokumendi järgi ligi kaks korda tõusnud ilma, et pank mulle sellest teatanud oleks.

Ma järgin oma isikliku vara investeerimisel lihtsat põhimõtet: suunan regulaarselt nii palju kui võimalik oma sissetulekust madala kuluga indeksfondi. Ja siis rohkem ei teegi midagi. Ma tean, et tihe investeeringutega sebimine ei suurenda minu pikaajalist tootlust.

Kasutan selleks pensionisammaste abi – 15 minutiga saab enamus meist lihtsa vaevaga panna kokku portfelli kogu eluks. Kui sa teenid rohkem kui 3333 eurot kuus või teenid osa sissetulekust oma osaühingusse, ei pruugi sulle ainult pensionifondidest piisata ja sa tahaksid indeksfonde ETF-ide kujul juurde osta. See on kahjuks keeruline ja mõne pisidetaili tähelepanuta jätmine võib su kulud ootamatult suureks viia.

Seepärast olin meeldivalt üllatunud, kui Swedbank paar aastat tagasi lisas pakutavate fondide valikusse oma Rootsist juhitud Roburi indeksfondid. Robur Access Edge Global ja Emerging Markets fondid olid tollal madala tasuga (jooksvad tasud 0,3% ja 0,51% aastas). Nende ostmine, ükskõik kui väikese summa eest oli lihtne ja odav.

Pangad ei vaevu kogujaid tasude tõusust teavitama

Eelmisel nädalal avastasin, et nende fondide tasud on ootamatult tõusnud: ühel 66% ja teisel 115%! Robur Access Edge Global jooksvad tasud on nüüd 0.5% ning Robur Access Edge Emerging Markets jooksvad tasud 1.08%. See on eriti arusaamatu arvestades, et mõlema fondi mahud on viimase aasta jooksul tublisti kasvanud. Olen nendes fondides juba rohkem kui aasta kogunud, aga mingit teavitust tasude tõusu kohta saanud ei ole. Ka panga veebileht kuvas veel novembri alguses varem kehtinud tasusid. (1)

Tasudest tuleb ausalt rääkida

Sain Swedbankilt oma küsimuse peale vastuse, et nende fondide tasud polegi tõusnud, vaid on kogu aeg nii kõrged olnud. Lihtsalt varem pole pangal olnud kohustust neid kõiki jooksvate tasude arvestusse lisada. Küsimuse peale, miks nende veebilehel on ikka veel vanad tasumäärad, koristas pank tasude info üldse veebilehelt ära (2).

Oma fonde käivitades avaldasime Tulevas algusest peale ausalt kõik tasud. Riik kohustas meie ettepanekul ka teisi fondivalitsejaid tasudest ausalt rääkima. Finantsinspektsioon on turuosalistele andnud selged juhised, et tasudest rääkides ei tohi inimesi eksitada ning hoiatava näitena trahvinud Luminori 170 000 euroga pensionifondi tasude kohta valeinfo avaldamise eest.

Ma usun, et Swedbank on oma pakutud fondide tasusid arvutanud nii, nagu seadus seda hetkel on lubanud. Paraku ei ole pank vaeva näinud, et uuendada tasude infot oma fondide avalehel, rääkimata sellest, et teavitada mind selgelt ja arusaadavalt tasude arvestamise muutustest, näiteks eraldi e-kirjaga või muul lihtsasti kättesaadaval moel.

Sarnast võtet kipuvad pangad kasutama ka pensionifondide puhul. Näiteks on viimase paari aastaga kahe suurima II samba fondi (LHV L ja Swedbank Pensionifond 1970-79) tasud tõusnud vastavalt 71% ja 18% ilma, et selle kohta mingit pressiteadet oleks ilmunud või kogujatele seda muul viisil teavitatud.

Tuleva tasud langevad mahu kasvades

Me tegime Tulevat asutades ühe olulise eelduse: mida rohkem inimesi koos kogub, seda paremad tingimused me endale kogumiseks saame. Fondihaldus on äri, kus püsikulude osakaal väheneb mahu kasvades. Meie tasud on mahu kasvades pidevalt langenud. Me ei pruugi olla igal ajahetkel kõige odavam fond, aga meiega koos kogudes võid kindel olla kahes asjas:

• Sa ei satu kogemata kõrge tasuga fondi, sest meil lihtsalt pole neid,
• Mida suuremaks kasvab meie maht, seda madalamaks lähevad tasud.

Meil on lihtne neid põhimõtteid järgida, sest erinevalt pankadest kuulub Tuleva inimestele, kes ise meie fondides koguvad. Meie huvid ei ole kogujate omadega risti.

Aga üks asi on meil küll tagaplaanile jäänud. Võtsime eelmisel aastal plaani teha Tulevasse täiendava kogumise fond, kus saaksid koguda need, kellele teisest ja kolmandast sambast ei piisa. Kuhu saaks lihtsalt ka näiteks lapse jaoks koguda, kui sulle on väga oluline, et kogumiskonto oleks kindlasti lapse nimel.

Meil on analüüs tehtud, kuidas seda fondi teha, aga alustamist oleme mitu korda edasi lükanud. Üheks põhjuseks on see, et väikese tiimiga peame kogu aeg väga rangelt prioritiseerima, kuhu oma aega kõige paremini kulutada. Seni on meil teise samba kasvatamise ja kolmanda samba sissemaksete suurendamisele läinud kogu aur. Teiseks tundus vahepeal, et tegelikult on täiesti mõistlikke pakkumisi justkui turule tekkimas.

Tänaseks olen veendunud, et see teine põhjus enam paika ei pea. See, et mõni odavam fond kuskil olemas on, ei tähenda, et inimesed seal koguda saaksid. Swedbanki käik kinnitab vaid inimeste hirmusid, et ükskõik kui põhjalikult nad tingimusi ei loeks, pank saab nad ikka “kätte”. Hirmu tagajärg on enamasti see, et inimesed lükkavad kogumise alustamise edasi. See on paraku kõige halvem asi, mida hea tulemuse saavutamiseks teha.

 

PS. Kui sa imestad, et miks me nendest tasudest kogu aeg räägime, siis vaata näiteks saadet, kus arutleme Kristi Saarega teemal: “Kumb on olulisem: tootlus või tasud?”

(1) Vaatasin (31.10.2023) Swedbanki lehekülge “Investeerimine fondidesse”, mis näitas iga pakutava fondi juures ka selle jooksvate tasude määra.

(2) Vastus saadud pangateatena 31.10.2023. Täpsemalt oli põhjendus selline: “Alates 1. jaanuarist 2023 hakkasid kõikidele fondivalitsejatele kehtima uued nõuded põhiteabedokumendis avaldatud andmete avaldamise osas, millest tulenevalt on nüüd dokumendis välja toodud ka jooksvad tehingukulud. Samaliigilised kulud olid fondivalitsejatel ka enne 2023. aastat, kuid tulenevalt sellest, et avaldamisele kuuluva teabe osas kohaldus teistsugune regulatsioon, ei kajastunud need sellisel kujul varasemalt põhiteabedokumendis.”

Mida rohkem on meid, Tulevas kogujaid, seda vähem maksame kõik tasudeks. See ongi Tuleva mudel. Meie varade maht on aasta algusest kasvanud 160 miljoni euro võrra ja seepärast saame jälle langetada fondide tasusid.

Tasud langesid alates 1. oktoobrist veel 0,02 protsendipunkti võrra kõikides meie fondides. Tuleva III Samba Pensionifondi tasud on nüüd 0.33%. 

 

Teises sambas kogujad maksavad tänasest Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondis tasudeks 0,35% ja Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondis 0,39%. 

Tuleva liikmetele on kogumine veelgi kasulikum kui tasud näitavad. Meie maksame osa oma tasust iseendale – igaüks meist saab igal aastal liikmeboonusena tagasi 0,05% Tulevas teise ja kolmandasse sambasse kogutud vara väärtusest.

Tuleva on ülekaalukalt Eesti soodsaima keskmise tasuga fondivalitseja (1). Sellel on lihtne põhjus – meil on ainult head fondid. Konkurentidel on soodsate valikute kõrval valikus ka väga kõrge tasuga fondid.

Oluline on ka see, et Tulevas langevad tasud pidevalt. Nagu kevadel kirjutasime, on Eestis pensionifondide keskmised jooksvad tasud kahjuks tõusmas. Suurima mõjuga on kahe suurima II samba fondi jooksvate tasude kasv. LHV L tasude kasv on kahe aastaga 1,14 protsendilt 1,95 protsendini ning Swedbank 1970-79 fondi tasude kasv 0,65 protsendilt 0,77 protsendini. 

Miks tasud nii palju loevad?

Investeerimisfondide puhul kehtib lihtne seaduspärasus: mida vähem sa tasu maksad, seda rohkem tulust, mida su vara teenib, jääb sulle (1). Sellepärast on tasude langetamine sisuliselt ainus asi, mis kindlasti sinu vara tootlust parandab. Pensionifondide tasud on väljendatud esmapilgul tibatillukesena näivate protsentidena. Aga pika aja jooksul võivad kõrgemad tasud süüa sinu teisest ja kolmandast sambast kümneid tuhandeid eurosid – uuri lähemalt, kuidas.  

Eesti teise samba fondide võrdlemiseks kasuta meie tasude kalkulaatorit.

Miks me just nüüd tasusid langetame?

Tuleva tegutseb lihtsal põhimõttel – mida rohkem inimesi meiega koos kogub, seda väiksemad on vara investeerimisega seotud kulud. Me vaatame oma tasud regulaarselt üle. 

Samal ajal kui pankade fondivalitsejate mahud on teisest sambast lahkujate tõttu kukkunud, kasvab Tuleva võimsalt! Meie fondide maht on tänaseks üle 550 miljoni euro. Tuleva teise ja kolmanda samba fondides kogub juba üle 65 000 inimese. 

Seekord langevad kulud depootasude arvelt. Pensionifondid peavad hoidma varasid depositooriumis – pangas, mis hoiab fondi väärtpabereid ning teeb fondi eest tehinguid. See tähendab, et kogujate varad on alati eraldi hoitud fondivalitseja varadest. Sissemaksed lähevad alati otse depoopanka ja sealt edasi maailma väärtpaberiturgudele See aitab tagada varade turvalisust, aga samas küsivad depoopangad oma teenuste eest tasu. Kuna meie mahud on nii palju kasvanud, õnnestus meil leppida depositooriumiga kokku tasu alandamises. 

Töötame selle nimel, et tasusid edaspidi veelgi langetada. Ei riik ega konkurendid ei pea Tulevat tasusid langetama survestama. Meid sunnib seda tegema hoopis see, et Tuleva omanikud on samad inimesed, kes oma vara meie pensionifondides kasvatavad. Meie liikmetele on kasulik hoida kulud kontrolli all – tänu sellele saavad ka teised Tuleva kliendid kindlad olla, et meie fondides kogumine läheb ka tulevikus odavamaks. 

Mis Tulevat eristab?

Tuleva missioon on aidata inimestel oma tuleviku tarbeks tõhusalt ja enesekindlalt kapitali koguda, pannes regulaarselt raha kõrvale ja kasvatades sellega järjepidevalt osalust maailma suurimates ettevõtetes. Siin on põhimõtted, millest me lähtume, et seda saavutada: 

Ainult head fondid. Tulevas ei ole head tooted halbade vahele ära peidetud. On vahva, et tänaseks on ka pangad Tuleva eeskujul lisanud oma tootevalikusse mõistlikke, madala tasuga indeksfonde – paraku on nende huvides, et valdav osa klientidest maksaks vanades fondides kõrget tasu edasi. Ükski Tuleva klient ei maksa tasudeks rohkem kui 0,39%. 

Meie suurim fond on 0,35% tasuga Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond. Võrdluseks: Eesti suurimas pensionifondis LHV L maksvad kliendid fonditasudeks 1,95% ehk ligi 5 korda rohkem.

Kasv on tähtis. Mida suurem on meie fondide maht, seda väiksemad on kulud meie kõigi jaoks. 

Me oleme esimeste tegevusaastatega õppinud, et heade fondide Eestisse toomisest ei piisa. Selleks et järjest rohkem kogujaid kaasaegsed, madala tasuga indeksifondid üles leiaksid, peame aitama infomürast ja reklaamidest läbi vaadata. Eestile on Tulevast seda rohkem kasu, mida rohkem inimesi meie abiga targalt ja järjekindlalt raha kogub. 

Madalad tasud. Nagu öeldud, Tulevas kogumine läheb järjest soodsamaks ka edaspidi. See ei tähenda, et teiste fondivalitsejate valikust ei võiks ühelgi ajahetkel leida veel madalama tasuga fonde. Me Tulevas ei pea õigeks turunduse eesmärgil väiksemate fondide kulusid teiste klientide arvelt subsideerida. 

Miks me ise Tulevas kogume ja seda ka lähedastele soovime? Meiega kogudes võib lihtsalt iga inimene kindel olla, et tema fondid on Eesti soodsaimate seas ja et tasud langevad ka tulevikus. Võib kindel olla, et vara tootlus ei jää kunagi maailmamajanduse kasvust kaugele maha. Ja võib kindel olla, et Tuleva töötajad ei püüa kliendile kunagi maha müüa mõnda kallist ja kehva investeerimistoodet. 

Mida sina kohe täna teha saad, et pensionisammastest rohkem kasu saada?  

• Vaata oma pensionifondid üle ja hoolitse, et kogud ikka nii teise kui ka kolmandasse sambasse madala tasuga indeksifondis, mille jooksvad tasud on alla 0,5% aastas. Liikmena teenid liikmeboonust pensionisammastelt siis, kui need on Tulevas.
• Enne aasta lõppu vaata üle kolmanda samba sissemaksed. Kui need jäävad alla 15% sinu aastasest brutotulust (ja ühtlasi alla 6000 euro), paiguta võimalusel raha juurde, et maksimaalselt maksusoodustust kasutada ja kevadel rohkem tulumaksu tagasi saada. 

Kui need asjad on korras, on sul väga head eeldused teise ja kolmanda sambaga tulevikuks korralik kapital koguda.

 

Sisene oma pensionikontole

 

---

1. Rahandusministeeriumi pensioni statistikaülevaade 2022, https://www.pensionikeskus.ee/statistika/ii-sammas/rahandusministeeriumi-statistika/

Kirjutasin oma 50-nda sünnipäeva puhul loo valikutest, mida minuvanused võiks oma kapitali kogumisel silmas pidada. Kõigepealt vaatasime üle fondivaliku ja arvutasime kokku, kui palju säästma peaks. Nüüd vaatame riske: millal on õige aeg hakata raha aktsiatest välja tooma ja kas üldse?

Esimesed kaks osa leiad siit: millises fondis peaks minuvanune koguma ja kui palju peaksin säästma, et pensionieas kulud kaetud saaksin?

Investeerimisel käivad risk ja tulu käsikäes. Mida väiksem risk, seda väiksem tulu. Tavaliselt soovitavad fondivalitsejad pensioniea lähenedes suunata järjest rohkem vara konservatiivse strateegiaga fondi, mis investeerib võlakirjadesse. Mõned fondid teevad seda lausa automaatselt – neid nimetatakse elutsüklifondideks. Mina sellist lahendust ei poolda. (1)

Parim kaitse inflatsiooni vastu on hea tootlus

Mäletad, kuidas eelmises osas tegin eelduse, et sinu finantsvara tootlus peab sammu elukalliduse tõusuga? Kui sinu kogutud vara väärtuse kasv jääb inflatsioonile alla nii nagu ta seni Eesti teise samba pensionifondides on jäänud, on sul suur risk koguda pensioniks oluliselt vähem kui vaja.

Enamus Eesti pensionifonde on osakuomanikele küll lubanud, et püüavad säilitada ja kasvatada koguja raha ostujõudu. Fondid on teinud turundusmaterjalide järgi ka igasuguseid katseid vara ostujõu säilitamiseks: ostnud kulda ja muid maavarasid, kinnisvara, püüdnud oskuslikult “käsipidurit tõmmates” osakuomanike vara turukõikumiste eest säästa. Paraku ei ole enamusel fondidest inflatsiooniga sammu pidamine õnnestunud, rääkimata vara ostujõu suurendamisest. (2)

Tootlusest loobumine pensionieas võib sulle väga kalliks maksma minna

Ideaalset kaitset hinnatõusu vastu ei olegi. Parima kaitse hinnatõusu vastu on ajalooliselt andnud lihtne strateegia: kogu madala kuluga maksimaalselt aktsiatesse investeerivas fondis ja ära hüppa ühest fondist teise. Nii saad maksimaalselt osa maailma ettevõtete kasvust headel aegadel ning see aitab katta ka kehvema tulemuse halvematel aegadel. Ehk nagu paljudel spordialadel – parim kaitse on rünnak. (3)

Kui kaua on mõistlik aktsiate kõikumist taluda?

Rootsi riik arvab, et tema kodanikele sobib ka 65-aastaselt veel enamus varast aktsiates hoida. Rootslaste arvamus põhineb andmetel ja rangel loogikal. Kuidas see meie süsteemi kohanduks?

Väga hästi.

Esiteks, sul ei ole mingit kohustust 65-selt pensionile jäädes pensionifondi kogunenud raha ühekorraga välja võtta ja ära kulutada. On väga tõenäoline, et plaanid oma kogunenud finantsvara kasutada järk-järgult pensionil oldud aastate jooksul. See tähendab, et enamus sinu raha jääb investeerituks veel kümneks või enamaks aastaks ka pärast pensioniea saabumist. (4)

Ühest küljest tähendab see, et ka pensionieas jõuad veel üle elada mitu turu tõusu ja mõõna. Samuti tähendab see, et tootlusest loobumine pensionieas võib sulle väga kalliks maksma minna.

Teiseks, mõistlik on vaadata oma sissetulekut pensionieas tervikuna. Sinu esimene sammas ei kõigu koos aktsiaturuga. See tähendab, et isegi aktsiaturu väga järsk kukkumine (näiteks 30%) vähendab sinu igakuist sissetulekut tõenäoliselt vähem kui 10% ja kui ajaloost midagi saab järeldada, siis seda, et turulangus saab varem või hiljem läbi ja sissetulek taastub. Samas, asendades aktsiad riskivabade võlakirjadega vähendab sinu sissetulekut samadel eeldustel väga suure tõenäosusega 10% kogu pensionieaks. (5)

Kas võlakirjafondi on siis üldse tarvis?

Võimalik, et sul ei olegi võlakirjafondile vaja niipea mõelda. Ühte tasub siiski isiklikul riskijuhtimisel silmas pidada.

Enamus meist ei tea veel täpselt, millal tööl käimine lõpeb ja milliseid ootamatuid kulutusi sellega kaasnev elumuutus kaasa toob. Töötamine võib lõppeda ka ju sinust olenemata põhjustel – näiteks veab tervis alt või otsustab tööandja sinu teenetest loobuda. Erinevad eksperdid soovitavad pensioniea lähenedes hoida vähemalt ühe aasta kulude jagu vara meelerahufondis – sellises, kust raha saab igal hetkel välja võtta ja kus selle väärtus ei kõigu.

Tõenäoliselt on sul meelerahufond juba täna olemas ja sul on plaan selle suurendamiseks. Enamikul koguneb see pangadeposiidis või muus kohas, kus seda saab kiiremini kätte kui teisest sambast. Kui teine sammas on sinu ainus finantsvara, tasub muidugi vaadata, et sellest meelerahuks piisav osa alates 60-ndast eluaastast võlakirjafondis oleks. (6)

Aga võibolla on sul täna juba täpne plaan teada, kuidas paari-kolme aasta pärast senine (töö)elu sinnapaika jätta, kuhu maale majake osta ja elu hoopis uutele rööbastele panna. Ja kui piisav kapital on ka juba selleks pensionisammastesse kogunenud, siis ei ole mõtet tõesti enam riskida. Väärtpaberiturgude kõikumised võivad sinu plaanid segi paisata. Sinu raha peaks sel juhul olema ka võlakirjades.

…

Investeerimine 50-ndates ei erine palju sellest, mida oled varem teinud. Minu nõu sulle saab lihtsalt kokku võtta nii:

• Sul on varasemast enam kapitali kogunenud ja tootlus on seepärast sulle palju suurem abimees kui varem. Ära loobu tootlusest liiga riskikartliku fondi valiku või kõrgete tasude kasuks.
• Sa tead tegelikult juba päris hästi kui palju sul pensioniks raha vaja läheb. Lihtsa arvutuse abil saad ka teada, kui palju selleks säästma pead või muid samme ette võtma. Tegin sulle ka väikese kalkulaatori abiks.
• Riskivaba tootlust ei ole olemas. Ära lase pangal otsutada, kas ja millal peaksid kogunenud vara suunama võlakirjadesse. Enamusel meist ei ole see veel niipea otstarbekas.
  

Loe veel samast artikliseeriast:

• Kuidas investeerida, kui oled saanud 50? I osa
• Kuidas investeerida, kui oled saanud 50? II osa

---

(1) Sten kirjutas sellest pikema loo, miks Tuleval ei ole elutsüklifonde. 

(2) Pensionifondide investeerimistegevuse eesmärgid on võetud prospektidest, mis seavad eesmärgiks  “vara väärtuse pikaajalise ja stabiilise kasvu” (Swedbank ja LHV) või “vara ostujõu suurenemine” (SEB). Tegelike tulemuste kohta sain andmeid 2022. a. Rahandusministeeriumi kogumispensioni statistikaülevaatest (tootluse lehekülg). Sa saad ka ise oma teise samba tootlust inflatsiooniga võrrelda Tuleva lehel pensionikontole sisse logides.

(3) Nagu ka varem, on ajaloolised andmed aktsiaturgude tootluse kohta Dimson, Marsh, Staunton andmebaasist nende igaaastase väljaande alusel. Madalate kulude mõjust tootlusele kasutan Morningstari analüüsi.

(4) Eurostat ütleb, et 65-aastase Eesti elaniku oodatav eluiga on 18,8 aastat. Riik muideks soodustab ka väga omalt poolt raha järk-järgulist kasutamist ning on määranud pikaajalise fondipensioniga väljamakse tulumaksuks lausa null. Allikas: pensionikeskus.

(5) Ma eeldan siin SKA kalkulaatori alusel, et sinu II sambast tulenev pensioni osa on alla 30% kogupensionist. Kasutasin aktsiate pikaajalise tootluse näitajaks 2% pärast inflatsiooni ja võlakirjadel -2% ehk tootluse erinevust 4% aastas.

(6) Seadus lubab alates eelpensionieast teise samba raha ka osaliselt kasutada. Näiteks võtad 25% välja ja jätad ülejäänu kasvama. Ideaalne lahendus see kahjuks veel ei ole, sest paraku peatab iga väiksemgi väljamakse siis igaveseks sinu tulevased sissemaksed teise sambasse.

Oma 50-nda sünnipäeva puhul kirjutasin sellest, mida peaks silmas pidama investeerimisel kui oled saanud minuvanuseks. Oma kogemuse ja statistika põhjal arvan, et 50-aastasel on pensionini veel palju aega ja tugev tervis. Seepärast tasub oma pensionifondi valik üle vaadata, et sinu kapital ei jääks vedelema kõrge tasuga liiga konservatiivsesse fondi. Aga kui palju peaksid iga kuu kõrvale panema selleks, et tulevikule ilma suuremate ärevushoogudeta mõelda võiksid?

Kindlasti oled mõnikord proovinud sisestada oma andmeid mõnda kalkulaatorisse, mis püüab sulle ennustada kui suurt pensioni sa tulevikus saama hakkad. Kui sinu kogemus sarnaneb minu omale siis võis juhtuda kaks asja. Variant A: sa panid kalkulaatori kinni, sest see hakkas sinult küsima küsimusi “netoasendusmäära” või “kogutud ühendosakute” kohta, millele sa ei osanud vastata. Variant B: kalkulaator pakkus välja, et soovitud pensioni saamiseks peaksid säästma 100% palgast kuus ja sa panid ka kalkulaatori kinni. 

Ma olen tänaseks nii enda kui mitme sõbraga selle arvutuse läbi käinud ja ma ei arva, et see nii keeruline peaks olema. Peamine trikk on küsida selliseid küsimusi, millele on võimalik vastata.

Ära küsi, kui palju pensioni ma saada sooviks, vaid kui palju ma täna kulutan

Ma soovin igasuguseid asju. Mõnikord mängin peas ettekujutusega endast kui pensionieas eriti frugaalsest inimestest, kes kunagi väljas söömas ei käi ja raha ei kuluta. Mõnikord täidavad ettekujutuse hirmud ja mõtlen hooldajatest, abilistest ja kallitest puusaoperatsioonidest, mis kõik oma taskust tuleb kinni maksta.

Seepärast on mõttetu küsida, kui suurt sissetulekut ma sooviksin pensionieas saada. Sellele küsimusele pole võimalik vastust leida. Küsi parem: kui palju sa täna kulutad? 50-selt on sinu kulud tõenäoliselt stabiliseerunud ja ei ole head põhjust arvata, et need oluliselt muutuksid ka siis kui oled 70. 

Loe sisse kõik kulud, mis kontolt maha lähevad: kodulaenu tagasimakse, lapsehoidja või lapsehoiu kulud, uus jalgratas. Need kulud ei kao kuhugi – võibolla sinu kodulaenu tagasimakse asendub lapse koduostu sissemaksega ning lapsehoiu kulu lapse õppelaenu tagasimaksega. Lapsehoidja asemel tuleb maksta oma isa või ema hooldaja eest.

Meie kalkulaator aitab sul välja arvutada, kui suurt sissetulekut sinu finantsvara võiks tulevikus pakkuda

Kui teed selle harjutuse läbi (soovitavalt koos elukaaslasega), siis saad mõtlema hakata, mida sa pead täna tegema selleks, et suudaksid oma kulud kinni maksta ka siis kui tööl enam ei käi.

Unusta inflatsioon ja maksud

Ma kuulen tihti allaandvat ohet, et “jah, täna kulub meil 3000 eurot kuus, aga kahekümne aasta pärast on ju hinnad kasvanud ja siis läheb kaks korda rohkem.” Mul on sulle hea uudis: sa ei pea inflatsiooni pärast muretsema. Sul kulub tänases rahas täpselt sama palju kui sul kulub täna. Sul tuleb ainult hoolitseda, et sul tulevikus ka seda “tänast raha” oleks.

Pea silmas paari olulist asja:

Sinu esimene sammas ehk riiklik pension on inflatsiooniga juba indekseeritud. Kui hinnad ja palgad kerkivad, kerkib ka pension. Seepärast ära alahinda oma tulevast riiklikku pensioni – inflatsiooniga kasvav tänane 500-600 eurot kuus on väga väärt vara. Kui oled vahepeal välismaal töötanud, uuri ka välja, kas seal väljateenitud aastad Eestisse ülekantavad on.

Sinu finantskapital võiks samuti inflatsiooniga sammu pidada kui see on paigutatud tootlikesse varadesse: aktsiatesse, kinnisvarasse. See ei ole garanteeritud, aga ajalooliselt on aktsiad pakkunud positiivset reaaltootlust ehk nende pikaajaline tootlus on ületanud inflatsiooni. (1)

Kui sa oled ise või sinu fond on paigutanud suure osa vara pangadeposiiti või madala tootlusega võlakirjadesse või hoopis kullakangidesse, siis ei ole sul head põhjust loota, et vara kasv inflatsiooniga sammu peab. Kui fondi tasud on kõrged, on jälle kaheldav, kas sulle ülejääv tootlus inflatsiooni katab. Seepärast ma soovitasingi esimeses osas vara vanast pangafondist ära tuua. Pole üllatav, et viimase viie aasta jooksul on pensionifondidest vaid maksimaalselt aktsiatesse paigutavad indeksifondid tootlusega inflatsiooni edestanud, samal ajal kui kõik teised fondid on inflatsioonile alla jäänud. (2)

Unusta ära ka maksud. Keskmine pension ja regulaarsed väljamaksed pensionifondist on tulumaksuvabad. Sul on palju võimalusi pensionieas oma tulumaksu vähendamiseks või üldse nullimiseks. Maksud võivad muutuda, aga tänaseks arvutuseks on piisav, kui eeldame, et tulumaks on null.

Asume arvutama

Eeldused läbi mõeldud, nüüd jääb üle ainult kokku arvutada, mis vahenditest sa oma igakuised kulud pensionieas kinni maksad. Enamikul meist on selleks kaks peamist allikat: riiklik pension ja regulaarne väljamakse kogunenud finantskapitalilt. 

Oma riikliku pensioni suuruse arvutamiseks logi sisse siin ja liigu edasi Minu andmed > Toetus ja pensionid > Pensionikalkulaator. See ei ole maailma kõige kasutajasõbralikum kalkulaator, aga saab hakkama. Ainus asi – see kalkulaator ütleb sulle mitu eurot kuus sul tänaseks riiklikku pensioni välja teenitud on. Ma soovitan mitte aega raisata sellele, et väga täpselt ennustada, kui palju sa veel juurde teenid enne kui pensioniiga kätte jõuab. Liida lihtsalt arvutatud pensionile iga aasta ees, mis sind pensionieast lahutab, 7,7 eurot ja oled saanud piisvalt täpse tulemuse.

Oluline on teada, et kalkulaator ütleb sulle sinu riikliku pensioni tänases rahas. (3)

Kapitali panus

Sa avastad suure tõenäosusega, et tulevane riiklik pensioni ei kata sinu ja abikaasa tänaseid kulutusi. See ei tohiks olla uudis. Kuna sa loed seda blogiposti, siis tõenäoliselt oled sa juba mõelnud ja kogunud ka kapitali selleks, et oma tuleviku kulusid katta. Loe nüüd kokku, kui palju sul finantskapitali kogunenud on ja kui palju sa täna iga kuu säästad. 

Siin on sulle paar soovitust enesepettuse vältimiseks:

Loe finantskapitali hulka ainult tootlikult investeeritud finantsvarad. Need on varad, mis ei nõua sinult regulaarset tööd tulu teenimiseks ning mida sa päriselt saad ka ära müüa. Mõned varad ei kuulu siia hulka: 

• sinu meelerahufond;
• sinu kodu ja suvemaja;
• vanaisa pärandatud talumaja; 
• osalus enda ettevõttes, milles sa veel ei ole osalust müünud või kus sul pole pakkumist laual osaluse müügiks;
• optsioonid ettevõttes, kus ei sina ega sinu vanad kolleegid ei ole veel osalust müüa saanud;
• üürikinnisvara (mul on selle arvesse võtmiseks teine ettepanek).

See ei tähenda, et ülalloetletud varad pole midagi väärt. Muidugi on. Lihtsalt nende peale ei saa sarnasel viisil loota nagu hästi hajutatud ja tootlikult investeeritud finantsvara peale. 

Sisesta numbrid siia ja kalkulaator arvutab, kui suurt sissetulekut tänases rahas sinu finantsvara ja säästumäär võiks tulevikus pakkuda (4):

 

Ikka jääb puudu?

Tõenäoselt avastasid sa riikliku pensioni ning finantsvara oodatava väljamakse kokkuliitmise järel, et see ei kata sinu pere tänaseid kulusid. Mida saad teha selle lõhe katmiseks?

1. Tõsta säästumäära kui see on võimalik. 

50selt ei ole see enam liiga kerge. Pensioniiga ei ole enam nii kaugel, et liitintress kõik probleemid lahendaks. Aga võibolla oled sa siiski lihtsalt mõtlematusest jätnud oma kolmanda samba sissemakse maksimeerimata ja raha on siis tühja-tähja peale ära kulunud. Nüüd on aeg see korda teha.

2. Vaata üle oma muud varad ja mõtle, kuidas sa saad nad enda tuleviku kulude katteks tööle panna. 

Kas sinu vana poissmehepõlve korter on välja üüritud nii, et saad tema tulule loota ka 20 aasta pärast? Kas vanaisa pärandatud suvila on tegelikult välja üüritav või müüdav? Kas 5% osalus kunagi asutatud ettevõttes on reaalselt müüdav? Kas Inglismaal töötatud ajal väljateenitud pensionikonto on tegelikult sinu käsutuses ja sa tead, kuhu ja milliste kuludega see on investeeritud? 

Sa ei pea kohe hakkama osalusi või perekonna reliikviaid müüma. Lihtsalt tee kontroll ja võibolla avastad, et tõepoolest võid oma üürikorteri tänasest tulust rahulikult 70-80% eeldada ka pensioniea sissetulekuks kuna teed regulaarselt parendusi ja leping on pikaajaline. 

3. Mõtle oma oskustele ja tee plaani kuidas ka pensionieas edasi töötada.

Siin ei tasu jällegi ennast petta. On väga tõenäoline, et oma tänast tööd sa 70-selt enam teha ei saa isegi kui sa ise väga tahad. Sinu tööandja ei pruugi seda enam tahta või sinu tervis ei pruugi seda võimaldada. Seepärast ei ole realistlik plaan: noh, teen siis sama tööd veel 5 aastat pärast pensioniea saabumist.

Samas on väga palju töid, mida 70- või isegi 80-aastasena teha saab. Õpetamine, nõukogudes ja nõukodades istumine. Need rollid ei saja iseenesest sulle lauale kui 65 täis. Asu proovima juba täna. Siis on parem šanss, et 10-15 aasta pärast oled sobiva rolli endale leidnud.

…

50 on hea vanus. Paljud asjad on selgemad kui varem ja ärevus tuleviku ees saab asenduda teadmisega oma vōimetest ja plaaniga neid ära kasutada.

Aga kuidas riskidega on? Kas peaksid tasahaaval oma investeeringuid riskivabadesse fondidesse või deposiiti suunama? Sellest kirjutan kolmandas osas.

 

Loe veel samast artikliseeriast:

• Kuidas investeerida, kui oled saanud 50? I osa
• Kuidas investeerida, kui oled saanud 50? III osa

---

(1) Mina kasutan oma arvutustes 2% aastas reaaltootluse määra. Ajalooliselt on maailma aktsiaturud pakkunud lausa 5% aastas reaaltootlust. On mitu head põhjust eeldada, et tulevik ei pruugi nii helde enam olla. Seepärast kasutamegi nii nagu Jack Bogle om viimases raamatus, 2%. Tegelikkuses see ei saa olema 2% – selles olen ma ka täiesti kindel. Aga paremat ennustust mul pole. Nagu ka eelmises osas, turgude ajaloolised andmed on kõik Dimson, Marsh, Staunton andmebaasist.

(2) Pensionifondide viimase viie aasta tootlused on pensionikeskuse andmetel 30.06.2023 seisuga, Eesti inflatsiooni andmed Eurostatist. Sa saad oma II ja III samba tootlust inflatsiooniga võrrelda Tuleva veebilehel sisse logides (vali “maailmaturg” asemel “inflatsioon”). Maailma aktsiate, võlakirjade ja kullakangide ajaloolised tootlused on nagu ülal, Dimson, Marsh, Staunton andmebaasist.

(3) Ma eeldan, et sa oled II sambaga liitunud ja kogud siin edasi.

(4) Meie lihtne kalkulaator arvutab sinu kogunenud finantsvara tulevikuväärtuse tänases rahas juhul kui jätkad kuni pensionieani oma igakuiseid sissemakseid ja tootlusmäär pärast inflatsiooni mahaarvamist on 2%. Seejärel eeldab kalkulaator, et kasutad oma finantskapitali igakuisteks väljamakseteks 20 aasta jooksul (ehk võtad kogunenud rahast välja 5% igal aastal).
Sa saad valida ka madalama tootlusmäära, et näha, mis mõju avaldab see, kui sinu vara tootlusmäär jääb inflatsioonile alla (ehk reaaltootlusmäär on 0% või lausa -2% aastas).

Ma tähistasin just oma 50. sünnipäeva. Läbisin sõpradega mõned sajad kilomeetrid rattal ja käisin lastega matkamas. See on sobiv hetk oma investeerimisportfell üle vaadata. Erinevalt üldlevinud eelarvamustest on 50-sed pensionieast veel kaugel ja parema tervise juures kui kunagi varem.

Millest lähtuda investeerimisportfelli koostamisel kui oled 50? Ma eeldan, et sa liitusid teise sambaga esimesel võimalusel paarkümmend aastat tagasi ja teed ka enam-vähem regulaarseid sissemakseid kolmandasse sambasse nagu enamus meievanuseid. Mida siis parandada saab?

Alustame kõige lihtsamast. Kui sa kogud täna Swedbank 70-79 (endine K3) või SEB Progressiivses Pensionifondis, siis sissejuhatuseks soovitan nendest fondidest ära kolida. Need fondid ei sobi sulle pikaajaliseks kogumiseks.

Räägin lähemalt, miks ma nii arvan.

Pensionini on veel kõvasti aega

20-30 aastasele võib tunduda, et 50-sed on pensioni lävel. Võin nüüd omast käest öelda, et siit vaadates see nii enam ei tundu. Ma olen pensionieast oma mõtetes sama kaugel kui varem. Sellel on mitu head põhjust.

Väga suure tõenäosusega on sul vähemalt üks laps, kes pole veel 10-seks saanud. Ligi kolmandik lapsi Eestis sünnib peresse, kus vähemalt üks vanematest on üle 40 aasta vana. Minu lapsed on sellest nooremad ja ma olen kindel, et enne kui nemad kindlalt ülikoolist väljas ei ole, pole mul mingit põhjust töötamisest loobumisele mõelda.

Järjest kasvav osa üle 50-aastastest on hullult heas vormis. Kui mu isa jõudis M50 vanuseklassi, oli Tartu Maratoni esisajas vaid paar selle vanuseklassi esindajat. Selle aasta Tartu Maratoni esisajast moodustasid üle 50-sed juba viiendiku. Oma sõprade pealt vaatan, et konkurents läheb vanusega aina tihedamaks.

(Finants-) imesid enam ei juhtu

Teine oluline muutus võrreldes varasemaga on see, et nüüd enam (finants-)imedele loota pole mõtet. Vanatädilt suurt pärandust ei tulnud ja oma loodud idufirmat pole ka Google ära ostnud. Isegi minusugusele optimistile on selge, et pensioniks vajalik kapital tuleb nüüd lihtsalt regulaarse säästmisega ise kokku koguda. Ja väga tõenäoliselt on igavad pensionifondid see koht, kus sinu peamine finantskapital on tänaseks kogunenud.

Veerandil üle 50-aastastest on pensionikontole kogunenud juba üle 30 000 euro

Hea uudis on see, et nüüd on plaanida lihtsam. Sul on üsna hea ettekujutus, kus sa elada tahad ja mis su vajadused on. Iga uus auto ei pane sind liisingulimiite suurendama. Iga uus lennupakkumine ei aja kohe reisile. Sa tead, kui palju su oskused ja töövõime tööturul väärt on. Ettenägematuid või spontaanseid kulusid on vähem ja sul on siin-seal väikesed puhvrid nende katteks.

Sa oled finantsiliselt oluliselt stabiilsemas seisus kui varem. See kõlab mõneti intuitsiooni vastaselt, aga paljud 50-sed on võimelised investeeringutega rohkem riski võtma kui nooremad. Seepärast ei ole enamikule meist mõistlik vahetada vara konservatiivsesse fondi. Liiga vara. Rootsi riik näiteks soovitab oma kogujatel veel 65-seltki enamus varast aktsiates hoida.(2)

Kaks abimeest – säästumäär ja tootlus

Ma olen viimase paari aasta jooksul mitmel endavanusel sõbral aidanud prognoosida, kui palju neil kapitali on vaja selleks ajaks kui nad töötamise lõpetada plaanivad ja kui palju selle saavutamiseks säästma peab (1). 

Sõpru tabab tavaliselt plaanimise käigus kaks üllatust. Esiteks, vaja oleks kõvasti rohkem kapitali kui neil parajasti on ja teiseks, selleni jõudmiseks vajalik säästumäär on täiesti tehtav. Kuidas nii?

50-ndaks eluaastaks on lõpuks ka sulle appi jõudmas liitlane tootlus. Veerandil üle 50-aastastest on teise ja kolmandasse sambasse kogunenud juba üle 30 000 euro. Viimased viis aastat näiteks on indeksfondides kogujatele lisanud igale eurole 40%. Teisisõnu, kui sul oleks olnud viis aastat tagasi 30 000 eurot kogutud, oleks tootlus tänaseks sellele lisanud 12 000 eurot. (3)

Järjest enam üle 50-seid inimesi jõuab punkti, kus tootlus lisab tihti varale rohkem kui ise sisse maksta jõuad. Igal aastal ei lisa – tootlus kõigub ju üles-alla. Aga kindlasti ei lisa ta suurt midagi kui oled selle väärt abimehe vale fondiga eemale peletanud.

Vanad pensionifondid ei sobi sulle

Swedbank soovitab mul koguda Swedbank pensionifond 1970-79 sündinutele fondis (varem kandis see nime K3 ja seejärel K60). Üle poole SEB teise samba klientide vara on nende Progressiivses pensionifondis. Tõenäoliselt on nendes kahes fondis enamus üle 50-aastaste eesti inimeste vara. Sellest on väga kahju, sest need fondid ei sobi sulle kogumiseks. (4)

Kui sa oleksid viis aastat tagasi nendes fondides oma 30 000 eurot hoidnud, oleks tootlus sellele lisanud 12 000 euro asemel alla 5 000 euro. (3) See ei ole kuidagi viimase viie aasta õnnetu kokkusattumus. Kogu oma 20-aastase eksisteerimise jooksul on need kaks fondi järjekindlalt jäänud tootlusega mäekõrguselt alla nii maailmaturule kui Eesti inflatsioonile, hävitades niimoodi inimeste kogutud vara väärtust.

Kõrge tasu kehva varade valiku eest

Mida need fondid siis valesti teevad? Kaks asja. 

Esiteks nad võtavad liiga kõrgeid tasusid. Swedbank 70-79 tasud on 2,5 korda kõrgemad nende enda pakutud madalaima tasuga pensionifondist. SEB Progressiivse tasud on kolm korda kõrgemad nende enda madalaima tasuga fondist. Hoolimata madalate tasude reklaamist ei ole Swedbank ja SEB oma suurima fondi tasusid kordagi alandanud muidu kui seadus pole neid selleks sundinud. (5)

Teiseks hoiavad nad fondi vara nii nagu on mugavam fondivalitsejale mitte parim minu kirjeldatud 50-aastasele kogujale. Kogujale on parim maksimaalne tootlus. Fondivalitsejale on parim selline vara, mille hind ei kõigu. Siis pole karta, et konkurendid su kliendid üle löövad. Nii on Swedbank ja SEB loonud järjest uusi pensionifonde, mille tasud ja varade koosseis annavad eeldused paremale tulemusele, selle asemel, et esimese asjana oma suurimate fondide tasud ja investeerimisstrateegia kogujale sobivaks teha.(6)

…

Warren Buffett on öelnud, et investeerimisel piisab eduks sellest kui teed 1-2 asja õigesti eeldusel, et sa väga suuri vigu ei tee. Kirjeldasin siin üht levinud viga, mida 50-aastane inimene saab oma investeerimisel teha jättes oma peamise vara vedelema kõrgete tasudega kehva pensionifondi. 

Järgmises osas räägin, mis on see üks asi mida sa õigesti teha saad ehk kuidas lihtsate vahenditega hinnata, kui palju sul tulevikuks kapitali koguda on vaja ja kui palju selleks säästma peab. Kolmandas osas räägin, kas ja millal peaksid kaaluma osa vara aktsiatest vähem kõikuvasse fondi viimist ja kuidas seda teha.

 

Loe artikliseeriast:

• Kuidas investeerida, kui oled saanud 50? II osa
• Kuidas investeerida, kui oled saanud 50? III osa

 

---

(1) Selleks ei ole muideks isegi Exceli tabelit vaja teha – ma olen saanud nii enda kui sõprade arvutuse salvrätiku tagakülje ja telefoni abil tehtud. Aga ma kirjutan sellest järgmises osas.

(2) vaata Rootsi riikliku pensionifondi AP7 varade jaotuse soovitust siit.

(3) Pensionikeskuse andmed perioodil 21.08.2018 – 21.08.2023, indeksifondina kasutasin Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi osaku hinda. Möödaniku tootlus ei anna mingit garantiid, et järgmise viie aasta jooksul tulemus sarnane tuleks.

(4) Soovituse sain 23.08.2023 Swedbanki internetipanka sisse logides ning pensionifondide varade mahu leidsin pensionikeskuse lehelt.

(5) Tasude info pensionikeskuse.ee lehelt 23.08.2023 seisuga.

(6) Pankade fondijuhid on tihti kasutanud õigustust, et just riigi regulatsioonid on nende fondidel takistanud head tootlust teenimast. Seadus piiras tõepoolest kuni 2009.a. lõpuni teise samba pensionifondide maksimaalset aktsiainvesteeringute osakaalu 50%-ni. Siis seadus muutus, aga Swedbank tegi muudatuse oma 1970-79 sündinute fondi tingimustes alles eelmisel aastal ja SEB ei ole oma Progressiivse fondi tingimusi siiani muutnud. Võimalik, et riik on fondivalitsejatel mingil muul moel takistanud tingimusi muutmast. Näiteks Finantsinspektsioon võib jätta fondi tingimuste muutmise kooskõlastamata. Ma ise seda versiooni eriti ei usu, aga võimatu see pole. Tulemus on ikka sama – kümned tuhanded inimesed koguvad fondides, mille investeerimisstrateegia ei ole nende jaoks parim.