Minu meelest pole pensioni investeerimiskontol erilist jumet ühel lihtsal põhjusel: teise sambasse läheb nii väike osa meie sissetulekust, et tark on paigutada see maailma aktsiaturgudele võimalikult väikese aja- ja energiakuluga.

Selleks on lihtsaim ja tõestatult tõhus viis koguda madala tasuga indeksifondis, mis kasvatab iga kuu järjepidevalt minu osalust maailma suurimates ettevõtetes. Nii kasvab mu vara koos maailmamajandusega. Mina saan keskenduda teistele asjadele, millel on mu elurõõmule kordades suurem mõju.

Pensioni investeerimiskonto on ju esmapilgul vahva võimalus neile, kes tahaks ise investeerimisotsuste tegemises kätt proovida. Aga siis tuleb meelde, et teise sambasse läheb iga kuu ainult 6% suurune summa brutopalgast. Ma pigem suhtuksin sellesse rahasse kui oma investeerimisportfelli väikesesse, aga tugevasse vundamenti. Teise samba varaga PIK-is uitamise asemel tegeleksin sellega, kuidas vundamendi peale maja ehitada.

Teisisõnu: alustaksin lisaks teisele sambale maksueelisega kogumist kolmandas sambas ja otsiksin võimalusi, kuidas oma sissetulekut suurendada, et tulevikus oleks rohkem, mida investeerida.

Teine sammas on sinu investeerimisportfelli vundament. PIK-is uitamise asemel tegeleksin sellega, kuidas vundamendi peale maja ehitada.

Mis see pensioni investeerimiskonto (PIK) üldse on?

See on uus võimalus neile, kes soovivad oma teise samba raha ise investeerida. Pangas avatud pensioni investeerimiskontole saad teise samba säästude eest osta aktsiaid, võlakirju, investeerimisfonde. Kui tahad, võid sellel kontol oma vara ka lihtsalt rahas hoida. Igakuised sissemaksed ja raha väljavõtmine pensioni investeerimiskontolt käib täpselt samade reeglite järgi nagu teise samba pensionifondistki.

Kolm asja, millega pensioni investeerimiskontot kaaludes arvestama peab:

1. Raha on vähe.

Teise sambasse läheb kokku ainult 6% sinu palgast. See pole tähtsusetu summa, aga rikkaks sellega ka ei saa. Nagu ütleb Tuleva asutaja Jaak Roosaare: kui sinu peamine sääst ongi teine sammas, siis tasub selle keerutamise asemel hoopis fookus panna uute sissetulekute tekitamiseks.

2. Head tooted on kehvade vahel peidus.

Investori probleem ei ole täna enam see, et madala tasuga häid investeerimisvõimalusi poleks. Ka PIK-i kaudu saab kindlasti leida mõne investeerimisvõimaluse, kus sinu kogukulu laiapõhjalises aktsiafondis on isegi mõni sajandik protsendipunkti (0,01%) madalam kui teise samba indeksifondides (1).

Lihtsalt need tooted on sadade kõrge tasu või ebamõistlikult kõrge riskiga toodete vahel peidus. Ostu-, haldus-, tehingu- jm tasude kokku arvutamine ning võrdlemine on ütlemata keeruline. Võibolla on sinu hobi investeerimistoodete tingimuste põhjalik analüüs? No miks mitte. Ma ise kahtlustan küll, et sel juhul leiad targemaid ja tulusamaid viise oma aja sisustamiseks kui PIK-i hinnakirjades sobramine.

3. Enamikule tähendab PIK kõrgemat riski.

Teine sammas on sinu finantsmaja vundament, seega tasub mõelda ka riskile. Seadus nõuab teise samba pensionifondidelt portfelli väga head hajutamist. Finantsinspektsioon ja riiklik tagatisfond tagavad, et koguja ei pea muretsema fondivalitseja äririskide pärast.

Pensioni investeerimiskontole need riski maandamise nõuded ei laiene. Esialgsest statistikast paistab, et PIK-i suunatud raha ei lähe enamasti laiapõhjalistesse indeksifondidesse, vaid üksikute ettevõtete aktsiatesse või kitsa ärisektori/ piirkonna fondidesse (2). See ei ole enamiku kogujate jaoks mõistlik risk.

Kui sul siiski on PIK-i vastu suur huvi, loe Tuleva liige Taavi Pertmanni analüüsi LHV pensioni investeerimiskontost tema RahaFoorumi blogis. Taavi ise küll on samuti nentinud: “kui su eesmärk on teenida võimalikult suurt tootlust, siis ei. Vigu teha on väga lihtne ja üsna kerge on sattuda ebamõistlikult kallite toodete otsa, mille tulemused jätavad tublisti soovida.”

Endine Danske fondijuht Märten Kress seevastu on otsustanud oma raha PIK-i kaudu investeerida – tema valikutest saad lähemalt lugeda Dividend Investori blogis.

Mida mina oma teise sambaga teen ja mida sina võiksid teha?

Mina kogun ikka rahulikult Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondis edasi. Lisaks panen muidugi iga kuu nii palju kui võimalik Tuleva III Samba Pensionifondi.

Kui sa juba kogud madalate kuludega indeksifondis, polegi tarvis midagi teha. Aga kui su teine sammas tiksub ikka veel mõnes vanas kõrge tasuga pangafondis, tegutse kohe. Pensionifondi vahetus on tasuta ja võtab ainult mõne minuti.

Kui tahad midagi oma finantstuleviku jaoks veel teha, pane enne aasta lõppu käima ka kolmas sammas. Kui sa juba kogud kolmandas sambas, vaata üle, kas saad sissemakset suurendada. Sel aastal tehtud sissemaksetelt kingib Maksuamet sulle juba kevadel tulumaksu tagasi.

Tee need sammud kohe ära – selleks logi oma pensionikontole.

Kuidas PIK-i suunatud raha pensionifondi tagasi tuua?

Ootel oleva PIK-i raha kandmise avalduse saad siinsamas oma pensionikontole logides tühistada. Kui oled oma raha juba jõudnud PIK-i kontole suunata ja seal investeeringuidki teinud, siis tagasi pensionifondi vahetamiseks pead kõigepealt panga kaudu oma PIKi investeeringud maha müüma ja seejärel sealsamas pangas tegema avalduse PIKil oleva raha ja tulevaste maksete pensionifondi suunamiseks.

(1) Ma tegin proovi ja leidsin artikli kirjutamise hetkel pankade lehekülgedelt kaks võrreldavat viisi kuidas PIKi abil oma teise samba raha regulaarsete maksetega globaalsesse indeksifondi suunata: Swedbanki kaudu 85% Robur Global Access fondi ja 15% Robur Emerging Markets Index fondi (kogukulu investorile 0,33% aastas) ja LHV kaudu Vanguard FTSE All-World ETF-i (kogukulu investorile minu arvutuste järgi 0,37% aastas).

(2) Selle järelduse tegin LHV PIK-i september 2021 populaarsemate investeeringute ülevaadet lugedes.

Pikaajalisel kogumisel edu saavutamiseks ei ole palju vaja teha. Tuleb varakult alustada, järjepidevalt säästa ja hoolitseda, et kogutud vara oleks ikka kogu aeg võimalikult tulusalt investeeritud. Tuleva eesmärk on, et võimalikult paljud Eesti inimesed endale tulevikuks piisavalt kapitali koguksid. Selle eesmärgi täitmine andis esimesel poolaastal põhjust nii rõõmustada kui ka kurvastada.

Järjest rohkem inimesi kogub indeksifondides

Hea uudis on see, et järjest rohkem inimesi alustab regulaarse säästmisega. Nendest mitmekümnest tuhandest inimesest, kes eelmise aasta lõpul avasid endale kolmanda samba konto, on märkimisväärne osa asunud sinna ka regulaarseid sissemakseid tegema. Esimese poole aastaga tegid rohkem kui 15 000 inimest kokku ligi 12 miljonit eurot sissemakseid Tuleva III Samba Pensionifondi.

Hea uudis on ka see, et järjest enam inimesi suunab oma pensionivara ja muud pikaajalised säästud madala kuluga indeksifondi. Kolmandas sambas läheb indeksifondidesse juba üle 70% sissemaksetest. Teises sambas suureneb indeksifondide osakaal pidevalt ning täna kogub neis juba üle 70 000 inimese. Nagu ütleb maailma esimese indeksifondi looja John Bogle: “Mida rohkem inimesi kogub madala kuluga indeksifondides, seda rohkem inimesi saab endale õiglase osa maailma väärtpaberiturgude kasumist.”

Õiglane osa maailmaturu tootlusest

Mida tähendab “õiglane osa tootlusest”? Maailma väärtpaberiturud on viimase nelja aastaga (nii kaua on meil olnud teises sambas võimalik valida indeksifonde) kasvanud 12,5% aastas. Tuleva ja teiste indeksifondide osakute hinnad on sama aja jooksul kasvanud 10–12% ehk üsna samas tempos maailmaturu keskmisega. Võib öelda, et indeksifondides kogujad on saanud endale õiglase osa maailmaturu kasumist.

Eesti pensionifondide keskmine tootlus on selle aja jooksul olnud alla 5% aastas. Rohkem kui pool kasumist on neil jäänud teenimata kõrgete tasude, koguja jaoks ebasobiva investeerimisstrateegia ja fondijuhtide valede valikute tõttu.(1)

Viimased neli aastat on maailmaturu tootlus olnud väga kõrge. On väga tõenäoline, et järgmise nelja aasta jooksul on maailmaturu tootlus (ja sellega koos ka koguja õiglane osa) oluliselt väiksem või mitu aastat järjest negatiivne. Mina ei tea, milliseks maailmaturu tootlus kujuneb. Aga ma tean, et parim eeldus hea pikaajalise tootluse saavutamiseks on madalate kuludega indeksifondis kogujatel. Seda näitab maailma finantsturgude ajalugu.

Seega, kui tahad, et sinu vara teeniks õiglast kasu sulle, mitte vahendajale, vaheta pensionifondi! 31. juulil lõpeb järjekordne vahetusperiood. Enne seda tehtud avalduse alusel jõuab sinu raha uude pensionifondi 1. septembril. Hiljem tehtud avaldused viiakse täide uue aasta alguses.

Fondi saad tasuta vahetada siin.

Teisest sambast lahkumine

Alates sellest aastast on teise samba kogujatel võimalus kogumine lõpetada ja seni kogutud vara välja võtta ka enne pensioniiga. Tuleva fondides kogujatest on ligikaudu 7% teinud avalduse teisest sambast lahkumiseks, viies kaasa 9% fondi varast. Lahkujate osakaal meie fondidest on mitu korda väiksem kui pankade vanadest pensionifondidest lahkujate oma. Lahkujate osakaal on ka väiksem kui nende inimeste arv, kes sel aastal on otsustanud oma teise samba Tulevasse tuua – seega jätkavad meie fondide mahud jõudsat kasvamist.

Ma ei arva, et teine sammas oleks mingi võluvits, mis teeb selles kogujad jõukaks ja määrab sellest lahkujad vaesusesse. Vaesuse põhjusi tuleb ikka mujalt otsida – väike sissetulek paljudel elualadel, tööpuudus ja enda või lähedaste parandamatud haigused on kindlasti palju olulisemad.

Aga ma usaldan ka maailma teiste riikide kogemust ning tean, et edaspidi säästab tüüpiline teisest sambast lahkuja tuleviku nimel vähem. Me oleme kõik inimesed, mitte robotid ja paraku on kõige kindlam viis oma aastakümnete pärast saabuvaks tööea lõpuks säästa siis, kui sa ise ei pea midagi tegema.

Teine sammas on just selline viis. Maksed lähevad automaatselt sinu palgast ja sotsiaalmaksust maha ning need investeeritakse regulaarselt ettevõtete osalustesse ja võlakirjadesse. Seepärast on teisest sambast lahkujate suur hulk kurvastav uudis, sest see viib meid oma eesmärgi saavutamisest kaugemale.

Kui Sa ise või Su sõber on teinud teisest sambast lahkumise avalduse, aga pole enam päris kindel, kas see on õige otsus, siis saad selle siin kuni 31. juulini veel tühistada. Avalduse tühistamine ei maksa midagi ja see ei takista Sul igal hetkel avaldust uuesti tegemast.

Teise poolaasta plaanid

Me jätkame tööd selle nimel, et järjest enam inimesi saaks oma pikaajalise säästuplaani tööle. Püsimakse kolmandasse sambasse on selleks üks paremaid ja lihtsamaid viise. Tuletame meelde ka neile, kes juba säästavad, igakuine makse üle vaadata – äkki on nüüd juba võimalus seda suurendada?

Väga palju inimesi kogub oma teist sammast ikka pankade vanades pensionifondides, sest panga müügimehed on nad sinna suunanud. Aitame nendel infomürast läbi vaadata ja andmetel põhinev valik teha.

Tuleva fondivalitseja ja kõigi kolme pensionifondi aruanded leiad siit.

Head suve jätku!
Tõnu Pekk
Tuleva asutaja ja fondijuht

(1) Meile on pankurid tihti ette heitnud, et me võrdleme võrreldamatuid asju. Näiteks võrdleme Eesti pensionifondide keskmist tootlust maailma aktsiaturu tootlusega, samal ajal kui mitme Eesti suurema pensionifondi (näiteks Swedbank K60 ja SEB Progressiivne, varem ka LHV L – nendes kolmes fondis on üle poole teise samba rahast) tingimused on takistanud neil rohkem kui pool varast aktsiatesse paigutada. Fondivalitsejad eelistavad ise ennast ainult Eesti keskmisega võrrelda.

Tingimused on siiski fondivalitseja enda teha. Seadus lubab juba üle kümne aasta pensionifondidel 75% varast ja juba kolmandat aastat 100% varast aktsiatesse paigutada. Kui fondivalitseja on otsustanud oma fondi tingimusi mitte muuta, siis on ka see ju investeerimisotsus, millel paraku on Eesti kogujatele olnud suur negatiivne mõju.

Fondi tingimuste muutmise asemel on pangad lisanud valikusse uusi tooteid. Nii on nüüd mugav näpuga hoopis koguja peale näidata – miks ta siis ise ei vahetanud fondi, kui letti vahepeal suurema aktsiate osakaaluga toode ilmus?

Meie arvates on fondivalitseja kohus vaadata, et tema kogujad saavutaksid parima tulemuse ehk maksimaalse tootluse. Seda on muide öelnud ka finantsinspektsioon. Ja me usume ka sellesse, et asjade paremaks tegemiseks tuleb kõigepealt valida õige ja aus mõõdupuu, mille järgi siis otsustada, kas tehtud parandused olid head või mitte. Investeerimismaailmas on selleks aus võrdlusindeks.

—
Muide, me võtame oma varasemate perioodide võrdlustes alati arvesse seda, et seadus keelas pensionifondil 100% aktsiatesse investeerida, ning oleme nende perioodide võrdlusindeksina kasutanud kombinatsiooni aktsiaturu ja võlakirjaturu indeksist.

Seda, millist tulemust meie kogumispensionide süsteem kogujatele 20 või 30 aasta pärast annab, ei mõjuta mitte palju kära põhjustanud pensionireform vaid see, kuidas kogujate raha liigub vanadest ja kallitest fondidest ning kindlustustoodetest madala kuluga indeksifondidesse.

Alanud aastal on teises sambas kogujad viinud ligi 60 miljonit eurot vanadest kõrge tasuga fondidest madala kuluga indeksifondidesse. Sellega kasvas nendes fondides koguneva vara maht 400 miljoni euroni, mis moodustab 8% teise samba varade kogumahust. Kasvab ka Indeksifondides kogujate arv – see tõusis samal perioodil 13 000 inimese võrra 69 000ni.

Mida rohkem inimesi kogub madala kuluga indeksifondides, seda suurem osa maailma väärtpaberiturgude kasumist läheb selle õiglasele omanikule: kogujale.

Kolmandas sambas on muutused veelgi kiiremad. Ligi kaks kolmandikku sel aastal tehtud uutest sissemaksetest läks madala kuluga indeksifondidesse ja nende maht on juba ligi 15% kogu III samba pensionfondide mahust. Turu suurim vahendaja Swedbank on tänaseks juba oma ülikõrgete tasudega kolmanda samba kindlustustooted üldse pakkumiselt ära korjanud.

Järjest enam inimesi saab aru, et keeruliste hinnakirjade ja ägeda müügitöö taga on enamasti kõrged tasud. Eesti Päevalehe ajakirjanik Romet Kreek analüüsib näiteks tänases Eesti Päevalehes investeerimistoodete kulusid ja jõuab lihtsale järeldusele: investeerides on tasud ülitähtsad ja kõrgete tasude tõttu koguneb investorile vähem.

Futurist Roy Amara on öelnud, et me kipume ülehindama uue tehnoloogia lühiajalist mõju ja alahindama selle pikaajalist mõju. Madala kuluga indeksifondid on uus tehnoloogia, mis muudab oluliselt seda, kuidas maailma väärtpaberiturgudel saadaolev kasum jaotub finantsvahendajate ja kogujate vahel. Mida madalamaks lähevad vahendustasud, seda rohkem jääb kogujatele.

Kui suur see mõju on? Lühiajaliselt jäävad tasudest tingitud tootluse erinevused finantsturgude kõikumiste müra varju. Pika aja jooksul näitab statistika üheselt: mida kõrgemad on fondi tasud, seda kehvem kipub olema nende pikaajaline tootlus (1). Aastate jooksul paisub kõrgete tasude mõju tänu liitintressile väga suureks: Rootsi pensioniamet hindab, et 1% kõrgem tasumäär jätab inimese pensioniks kogumise aja jooksul 30% vaesemaks.

Nagu ütleb maailma suurima indeksifondide valitseja asjutaja Jack Bogle: mida rohkem inimesi kogub madala kuluga indeksifondis, seda suurem osa maailma väärtpaberiturgude kasumist läheb selle õiglasele omanikule – kogujale. Igaüks meist saab oma panuse sellesse anda viies oma teise ja kolmanda samba vara kõrgete tasudega fondist või kindlustuslepingust madala tasuga indeksifondi.

Vaheta fond siin

(1) Vaata näiteks Morningstar: Fund fees predict success or failure.

Anname teada, et Finantsinspektsiooni juhatuse 26.04.2021 otsusega nr 4.1-1/49 kooskõlastati Tuleva III Samba Pensionifondi tingimuste muudatused.

Tegime väikese muudatuse Tuleva III Samba Pensifondifondi tingimustesse ja prospekti: osaku puhasväärtuse arvutamise aeg nihkub tänaselt 12:00lt 16:30. Miks see vajalik on?

Selleks, et meie fondide tasud ka edaspidi langeksid, peame hoolitsema, et meie fondide haldus on võimalikult automaatne. Üks meie selle aasta eesmärkidest on igas kvartalis mõni tööprotsess ära automatiseerida. Seekord jõudis järg meie pensionifondide osaku puhasväärtuse arvutamiseni.

Kuni tänaseni sisaldas meie fondide osaku puhasväärtuse arvutamine veel käsitööd, kuna meie pensionifondide portfelli kuuluvate BlackRocki fondide uued hinnad pole meie fondide administraator Swedbanklile õigeaegselt kättesaadavad. Selleks, et me ei peaks hindu Swedbankile iga päev käsitsi saatma, muutsimegi tingimusi.

Osakuomaniku jaoks ei muutu midagi. Kolmandasse sambasse tehtud sissemakse jõuab fondi ja osakuomaniku pensionikontole nii nagu varemgi: päev pärast raha kandmist. Muudatus jõustub 28.05.2021.

Seadus näeb selliste muudatuste puhul ette, et osakuomanikel tekib õigus enne muudatuse jõustumist soovi korral ilma tagasivõtmistasuta väljuda. Meie fondil ei ole sisenemis- ega tagasivõtmistasu nagunii – seega ei erine fondist väljumine tingimuste muutmise tõttu tavalisest raha väljavõtmisest. Sellegipoolest, kui soovid just tingimuste muutuse tõttu fondist raha välja võtta, pead vastava avalduse internetipangas või pensionikeskuses tegema enne 28.05.2021.

Tuleva III Samba Pensionifondi muutunud dokumendid:

Tingimused
Prospekt
Põhiteave

Pärast seda, kui riigikogu kaotas piirangud teise samba kasutamisele, on sinu teise ja kolmandasse sambasse kogunenud vara päriselt sinu vara. Sa võid kasutada seda nii, nagu soovid: võid korraga kasutusele võtta või jaokaupa iga kuu endale pensionilisa maksta. Võid vara ka rahulikult fondi edasi kasvama jätta. Mida peaksid teadma selleks, et parim otsus teha?

See blogipostitus ja juhend on valminud meie saate põhjal, mille tegime Tuleva nõukogu esinaise Kristi Saarega 7. aprillil 2021. Saate jaoks aitasid meil valikud läbi mõelda Tuleva liikmed Taavi Pertman ja Kristjan Lepik ning tagasisidet ja liikmete küsimusi kogus meie kontorijuht Pirje Keeroja. Saade on järelvaadatav siin:

Mis valikud sul on?

Kui sul on vanust 60 aastat või enam (60 on praegu kehtiv eelpensioni iga), võid pensionisammastega teha järgmist:

1. Jätkad kogumist: raha kasvab pensionifondis edasi

Ükski vanus ei kohusta sind oma pensionisambaid kasutusele võtma. Samuti ei tähenda riikliku pensioni saamine seda, et peaksid oma teise või kolmanda samba kasutusele võtma. Kui käid tööl, siis läheb sõltumata vanusest ka edaspidi sinu palgast ja sotsiaalmaksust raha teise sambasse ning sa võid jätkuvalt kuni 15% oma sissetulekust kolmandasse sambasse panna ja selle pealt tulumaksu tagasi saada.

Pensionifondi osakud on sinu pärandvara. See tähendab, et kui sind enam siinilmas ei ole, saavad sinu pärijad sulle kuuluvad pensionifondi osakud oma pensionikontole või soovi korral rahas välja võtta (viimasel juhul peab riik kinni 20% tulumaksu). Sina ei pea selleks ühtegi avaldust tegema.

2. Ühekordne väljamakse: võtad kogunenud raha korraga kasutusse

Nii teisest kui kolmandast sambast võid alates eelpensioni east igal hetkel kogunenud raha kas ühekorraga või osaliselt välja võtta (1). Selleks tuleb pensionikeskuse või oma internetipanga kaudu esitada ühekordse väljamakse avaldus ning raha laekub sinu pangakontole järgmiselt:

• teisest sambast järgmise kuu 20. kuupäevaks;
• kolmandast sambast nelja tööpäeva jooksul pärast avalduse esitamist.

Väljamaksmisel peab pensionikeskus kinni tulumaksu 10%. Väljamakstud summa ei lähe sinu maksustatava tulu hulka ega muuda sinu maksuvaba tulu suurust.

OLULINE! Väljamakse avaldus, kas või osaline, peatab alatiseks sinu teise samba sissemaksed (nii selle 2%, mis sinu palgast läheb, kui ka 4%, mida riik sinu palgalt makstud sotsiaalmaksust maksab). Kolmandasse sambasse võid rahulikult sissemakseid edasi teha ka siis, kui samal ajal juba kolmanda samba raha välja võtad – tulumaksu saad ikka tagasi.

3. Fondipension: võtad kogunenud raha välja igakuise pensionilisana

Sa saad teisest ja kolmandast sambast teha endale igakuise pensionilisa, esitades pensionikeskuses fondipensioni avalduse. Erinevalt sinu riiklikust pensionist ei tiksu fondipension sinu elupäevade lõpuni, vaid kuni kokkulepitud tähtajani. Kui peaksid varem siitilmast lahkuma, jääb väljamaksmata summa pärijatele. Kui elad kauem, pead pärast fondipensioni lõppemist riiklikust pensionist või muust varast elama.

Fondipensioni suurus muutub ajas vastavalt sellele, kuidas sinu valitud pensionifondi osaku hind muutub. See tähendab, et sinu väljamaksmata teine ja kolmas sammas teenivad fondis tulu edasi (aga kannavad turu languste puhul ka kaotusi). Fondipensioni väljamaksed on tulumaksuvabad juhul, kui fondipensioni leping on piisavalt pika tähtajaga – näiteks 65-aastase inimese puhul vähemalt 18 aastat või enam (2).

Nii lihtsad valikud ongi (3).

Kuidas otsustada?

Riik arvas varem, et peab inimestele väga täpselt ette kirjutama, kuidas ta pensionisambasse kogutud vara kasutama peaks. Meie arvame, et kui inimene on juba 60 aasta vanuseks saanud, siis küllap ta teab ise paremini, mis otstarbeks ta oma kogutud vara kasutab.

Sellegipoolest on allpool paar küsimust, mis aitavad sul ehk otsustamise lihtsamaks teha:

Kas peaksid pensioniea lähenedes pensionifondi vahetama?

Tavaliselt soovitavad fondivalitsejad pensioniea lähenedes suunata vara konservatiivse strateegiaga fondi, mis investeerib võlakirjadesse. Muud pensionifondid investeerivad olulise osa varast aktsiatesse ja pakuvad reeglina oluliselt suuremat tootlust, aga nende osaku hind kõigub ka rohkem. Kui turge tabab madalseis, pole peatselt pensionile jääjal aega taastumist oodata.

Fondi valikul pea alati meeles, et madala tasuga fondid saavutavad enamasti parema tootluse kui kõrge tasuga fondid.

Ega kellelegi ei meeldi, kui aastatega kogutud vara väärtus äkki 10, 20 või isegi 30% väheneb. Paraku on riskivaba tootlusmäär täna 0% ja hullemgi veel: nulltootlusega rahapaigutuse ostujõudu sööb inflatsioon iga aastaga vähemaks.

Kokkuvõtteks: ei teadus ega ka parimad eksperdid ei anna selget vastust, milline on pensioniea lähedes õige investeerimisstrateegia ehk siis sobivaim pensionifond. Millest siiski otsustamisel lähtuda?

1. Kui sul on unistuse realiseerimiseks vajalik summa koos ja plaan selle realiseerimiseks aasta või paari pärast raha pensionifondist välja võtta, siis pole ehk mõtet enam riskida. Väärtpaberiturgude kõikumised võivad sinu plaanid segi paisata. Liiguta kogunenud II ja III samba vara võlakirjafondi ning võid kindlalt teada, et paari aasta pärast raha välja võttes ei taba sind halb üllatus.
2. Kui sa ei plaani kogu raha lähiajal välja võtta või hoopis oled mõelnud kogutu lastele pärandada, kaalu vara hoidmist ka edaspidi aktsiates. Nii lood paremad eeldused aastakümnete jooksul lastele suurema päranduse teenimiseks.
3. Enamik tulevasi pensionäre ei tea veel täpselt, millal töölkäimine lõpeb või kui palju siis raha iga kuu vaja läheb. Töötamine võib lõppeda ka ju sinust olenemata põhjustel – näiteks veab tervis alt või otsustab tööandja sinu teenetest loobuda. Erinevad eksperdid soovitavad pensioniea lähenedes hoida vähemalt ühe aasta kulude jagu vara meelerahufondis – sellises, kust raha saab igal hetkel välja võtta ja kus selle väärtus ei kõigu – s.o pangadeposiit või konservatiivne pensionifond.

Fondi valikul pea alati meeles, et madala tasuga fondid saavutavad enamasti parema tootluse kui kõrge tasuga fondid. Konservatiivse strateegiaga fondide puhul on tasude mõju eriti tähtis: kõrgema tasuga fondides on üsna kindel, et su vara väärtus lähiaastail kahaneb. Seega, tule ära fondist, mille tasud on kõrgemad kui 0,5% aastas! Tasude võrdluse leiad siit.

(1) Kuna pensionireform toimus üsna ülepeakaela, on paar raha kasutamise võimalust sel aastal tehniliselt veel kättesaamatud. 2021. aastal saab teisest sambast raha välja võtta vaid kogu ulatuses ja mitte osaliselt. Samuti ei saa tehnilistel põhjustel 2021. aastal võtta kolmanda samba raha välja fondipensioni kaudu. Aga juba 2022. aastal saab.

(2) Piisavalt pikk tähtaeg on selline, mis on pikem sinu oodatava eluea keskmisest pikkusest. Selline keeruline lause tähendab lihtsalt seda, et kui oled 65, siis statistikaameti andmetel on sinu oodatav keskmine eluiga veel 18 aastat. Ehk kui teed 65-aastastelt fondipensioni lepingu, mille pikkus on vähemalt 18 aastat, on tulumaks 0%, lühema lepingu puhul 10%.

(3) Jah, seadus näeb ette ka võimaluse sõlmida eluaegne või tähtajaline kindlustusleping teise või kolmanda samba pensioni väljamaksmiseks. Kahjuks on praegu pakutavate kindlustuslepingute tasumäärad nii ebamõistlikult kõrged, et kindlustuslepingud ei vääri isegi mitte mainimist valikute hulgas. Üle 1% aastase kulumääraga ei ole küll mingit põhjust oma pensionivara hoida.