Meile kirjutatakse ja helistatakse sageli selleks, et uurida: mis lugu nende tasudega siis lõpuks on? Mida ikkagi täpselt tähendab koguja jaoks see tasu protsent? Kuidas seda arvestatakse? Ja kus ma näen, palju see mulle tegelikult maksma läheb?  

Mul on alati hea meel selliste küsimuste üle. Tasud on üks kõige olulisem indikaator tuleviku tootluse osas ning samal ajal teeb finantstööstus kõik, et neid sinu eest varjata. Seepärast me räägimegi tasudest selgelt ja ausalt, sest igaühel meist on õigus teada, kui palju ja kuhu tema raha läheb.

Kus ma tasu näen? 

Reeglina ei näegi. Täna ei ole fondivalitsejatel kohustust kuvada kogujale tema konto vaates infot tasude ja makstavate summade lõikes. Kuigi fondi tasumäär võib olla internetipangas kuvatud, ei anna see sulle infot, kui palju oled just sina tasudeks maksnud. 

Loodan, et ühel päeval kohustab seadusandlus kõiki pensionifondide valitsejaid tasude infot selgelt kajastama nii, nagu Tuleva veebis seda näeme. 

Pensionifond ei võta tasu otse sinu kontolt maha. Sa ei näe iga kuu sellekohast arvet. Kahjuks ei ilmu tasude summa ka kuskile eraldi reale sinu panga iseteeninduse vaates. Fondivalitseja võtab tasu otse fondi varast maha ning näitab sulle seisu justkui mingit tasu poleks kunagi olnudki.

Fondijuhid armastavad öelda, et kõik on läbipaistev ja osaku tootlus ongi juba pärast tasude mahaarvamist. Ehk näiteks kui fondi tootlus oli 7%, siis sellest enam mingeid tasusid maha ei lähe. Aga nad jätavad ütlemata, et fondi tootlus oli tegelikult 8,8% ja fondivalitseja võttis sealt lihtsalt viiendiku tasudena endale.(1)

Just sellepärast on oluline, kui suur see tasu on – see mõjutab igal aastal sinu vara kasvu. Ja aastakümnetega on sellel väga suur mõju. 

Kokkuvõtvalt: 

• Pensionifondi jooksev tasu arvestatakse ühe aasta kohta; 
• Fondi tootluse statistika ei näita, kui palju tasusid võetakse;
• Sa ei saa eraldi arvet tasu eest, fondivalitseja võtab tasu otse fondi varast maha;
• Madal tasu annab eelduse paremaks tootluseks;
• Seda, kui palju moodustab tasu summaliselt just sinu portfellist, näed täna ainult Tuleva kontol.

Millist tasu jälgida?

Rääkides tasudest, räägime ikka kõikidest kuludest kokku. Varem räägiti pensionifondide puhul ainult valitsemistasudest, jättes mainimata muud tasud, mida fondi vara arvelt maksti. Täna finantsinspektsioon seda enam ei luba. See on ka üsna loogiline, sest ainult valitsemistasust rääkimine oleks nagu toote hinnasilt, milles pole arvestatud käibemaksu. 

Finantskeeles kutsutakse kogu tegelikku kulunumbrit „jooksvateks tasudeks” ja ideaalis võikski see nii olla. Kahjuks on siinkohal mõned erandid, näiteks fondid, kes võtavad edukustasu. Nimelt ei kajastu edukustasu jooksvate tasude hulgas. Edukustasu näol on tegemist tasuga, mille fondivalitseja võtab endale tulemuste eest. See pole kogujate huvides, sest iga tasudeks makstud euro ei saa kogujatele tulu teenida. On kahetsusväärne, et on veel fonde, kes edukustasu võtavad, kuigi kogu maailma praktika näitab, et edukustasu maksmine fondijuhile ei suurenda tõenäosust, et fondijuht on kuidagi motiveeritum tegema paremat tootlust toovaid otsuseid. Ka finantsinspektsioon on pidanud edukustasu põhjendamatuks.

Jooksvat tasu maksame me igal aastal kogu oma varalt ja kõikides pensionifondides, kus me osakuid omame.

See tähendab, et kui sul on fondis 10 000 eurot ja fondi jooksvad tasud on 0,31%, siis läheb tasudeks aastas umbes 31 eurot. Paljud vanemad pangafondid küsivad tasudeks endiselt kordades rohkem. Pensionifondi valides ei kehti aga põhimõte, et kallima tasu eest saad parema toote. Pole vajadust asjatult liiga palju fondivalitsejale maksta ja sinu pensionifondi tasu võiks jääda kindlasti alla 0,5% aastas. 

Täna on seega jooksva tasu suurus parim indikaator, mida fondi kulude puhul jälgida. Ülevaate kõikide II ja III samba fondide jooksvate tasude kohta saad pensionikeskuse lehelt. 

Kuhu see 0,31% Tuleva tasudest ikkagi läheb? 

Kui keegi ütleb, et fondi jooksev tasu on 0,31% või 1,2%, siis tasub küsida, mis täpselt selle numbri sees on? 

Vaatame, kuidas see protsent kujuneb ja mille eest me maksame. Võtame näiteks Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi näite.

1. Seadusega ettenähtud kulud 

Need on kohustuslikud kulud, mida maksavad kõik fondivalitsejad. Näiteks tuleb maksta:

• riiklikule tagatisfondile, iga fond peab sinna panustama;
• finantsinspektsioonile, kes kontrollib, et kõik käiks reeglite järgi;
• depoopangale, mis hoiab fondi varasid eraldi kontol;
• pensioniregistrile, mis haldab kõiki pensionikontosid Eestis.

Need ülalnimetatud kulud ei sõltu meist ja me ei saa neid ise muuta, aga konkurents saaks siin palju ära teha. Mida konkurentsivõimelisem on süsteem, seda soodsamaks need kulud muutuvad. Näiteks võiks olla kulu kindlasti väiksem, kui Eesti lubaks fondivalitsejatel valida ka rahvusvahelisi usaldusväärseid depoopanku.

Siin hoiame põhimõtet – kui need kulud langevad, langetame kohe ka fondi tasusid. Näiteks alandasime eelmisel sügisel fondide tasusid ennekõik just tänu sellele, et depoopanga tasud õnnestus alla kaubelda.

2. Tasud BlackRockile

Meie investeerime Tuleva fondidesse kogutud raha maailma suurima fondivalitseja BlackRocki indeksfondide kaudu.

Investeerimine on mahupõhine äri. Mida rohkem meid Tulevas kogub, seda soodsamaks muutuvad ka lepingutingimused BlackRockiga. Oleme saanud alandada tasusid tänu meie varade kasvule ning täna maksame juba BlackRockile vähem kui aastaid tagasi. Ka siin alandame tasusid kohe kui need kulud langevad.

3. Tuleva fondivalitsemisega seotud tegevuskulud 

Siia alla kuuluvad püsikulud, mis on vajalikud meie fondivalitseja ülalpidamiseks, aga ka selleks, et investeerida kasvu. Muuhulgas peame tagama, et:

• investeeringud toimuksid; 
• andmed liiguksid õigesti ja turvaliselt;
• sul oleks ligipääs oma Tuleva kontole;
• ja keegi vastaks, kui sa meile kirjutad või helistad.

Meie erinevus pankadest on selles, et me ei kuluta kogujate raha suurtele reklaamikampaaniatele, müügiarmeedele ega sponsoreeri uhkeid golfiturniire. Me teeme kulutusi ainult tegevustele, mis on kogujatele vajalikud ja kasulikud ning langetame tasusid kohe, kui selleks võimalus tekib. Seepärast ei ole meil palgal kümneid inimesi ja me ei maksa kõrget tasu müügifirmadele. Tuleva fondiäris töötab vaid kümmekond inimest, kes tagavad efektiivselt ettevõtte toimimise.

4. Kasum ühistule ja liikmeboonus 

Tuleva sündis kodanikualgatusena ettevõtlike Eesti inimeste poolt. Koos lõime endale pensionifondid, kus me ka ise koguda tahtsime. Tuleva liikmed teenivad seega omanikutulu, mille suuruseks oleme kokku leppinud 0,05% varade mahust aastas. Selle arvelt jagab ühistu liikmetele liikmeboonust ning teenib ärikasumit.

Tuleva omanikena teenimegi kogumisest saadud kasumit endale, mitte anonüümsetele vahemeestele. 

Mida rohkem meid koos kogub, seda soodsamad on tasud.

Tuleviku heaks kogudes – olgu see siis pensioniks, vabaduseks või kindlustundeks – soovime, et meie säästetud raha kasvaks. See ongi investeerimise mõte. Aga kui osa sinu kogutud rahast läheb igal aastal kellelegi teisele: pankade kasumiks, reklaamikampaaniaks või uhke kontori ülalpidamiseks uues ärihoones, siis jääb fondis lihtsalt vähem raha alles, mis saab sulle kui investorile tulu teenida. 

Tasud on kõige olulisem pikaajalise tootluse mõjutaja

Pikaajaliselt kogudes on iga protsendipunkt oluline. Väikestel erinevustel on ajas suur mõju. Isegi siis, kui seda esmapilgul ei märka või sinu kontol ei kajastata.

Paljud inimesed valivad fondi selle järgi, mis neile pangast soovitatakse, teadmata, mis see pikas plaanis maksma läheb. Kuid pensionifondi valimine tasude järgi on sama tähtis, kui kodulaenu valimine intressimäära järgi. Mida kauem me kogume, seda suuremat mõju tasud meie varale omavad. Tuleva asutaja Annika Uudelepp kirjutas eelmisel aastal, kuidas kõrged tasud röövivad aastate peale ühe pereauto väärtuses summa. 

Kas tasud on ainsad, mis loevad? Ei. Oluline on ka see, kuhu sinu raha investeeritakse, kui läbipaistvalt seda tehakse ja kui kindlalt sa end tunned. Aga madalad tasud on nagu vundament ja kui see on paigas, oled loonud juba paremad eeldused vara kasvatamiseks. 

Infot oma tänase pensionifondi jooksvate tasude kohta näed Tuleva veebis:

Logi oma pensionikontole

(1) Sellises suurusjärgus tasu võeti näiteks Luminor 16-50 fondis kogujatelt 2024. aasta eest. Lisaks 1,13% kogukulule võttis fond ka edukustasu, mistõttu kulu kogujale kokku oli 1,78%.

Kas sina tead, kelle poole pöörduda, kui finantsreklaamis soovitatatakse „konsulteerida asjatundjaga“?

Tulevikuks kogumine puudutab meid kõiki. Paraku on aga keeruline aru saada, kelle nõu tasub päriselt kuulda võtta. Pangad pakuvad küll „tasuta nõustamist“, aga sageli tähendab see pigem müügijuttu kui sõltumatut nõu.

Õnneks on olemas ka spetsialiste, kes annavad erapooletut ja asjakohast infot II ja III samba kohta. Nad on sotsiaalministeeriumi pensionitarkuse nõustajad, kes just meil külas käisid. Nende tööks on korraldada tasuta infotunde organisatsioonidele, huvirühmadele ja ka lihtsalt huvilistele.

Võtsime kohtumisest kaasa kolm mõtet:

1.  Hea, et on olemas erapooletu koht nõu küsimiseks

Pangad reklaamivad hoolega oma pensioninõustamise teenuseid, kuid panga ja kogujate huvid ei pruugi siinkohal kokku langeda. Oleme korduvalt nii ise näinud kui ka oma kogujatelt kuulnud, kuidas esimese valikuna soovitatakse ikka kalli tasuga fondi ning alles viimase valikuna soodsa tasuga indeksfondi.

Seepärast on oluline, et riik pakub sõltumatut nõustamist. Just sotsiaalministeeriumi pensionitarkuse nõustajad ongi see kontakt, kelle poole pöörduda, kui tahad asjatundlikku nõu, mitte müügivestlust.

2. Meie retseptid langevad kokku

Meie eesmärk Tulevas on muuta pikaajaline kogumine lihtsaks ja arusaadavaks tegevuseks. Riigi pensioninõustajad töötavad sama eesmärgi nimel.

Nii nagu meie, rõhutavad ka nemad, et:

• esmalt tasub ära kasutada II ja III samba maksusoodustusega investeerimisvõimalused;
• fondi valikul tuleb vaadata pikaajalist tootlust, mitte heituda lühiajalistest kõikumistest;
• tasud loevad, sest kõrge tasu tähendab vähem tulu kogujale.

Pensionitarkuse nõustajad ei keskendu aga vaid indeksfondi eelistele. Kuigi riiklik nõustamine on neutraalne, võiks meie meelest julgelt välja öelda, et indeksfondid on teaduspõhine lahendus. Nagu Kristel Raesaar oma magistritöös kirjutas, on pikaajaliseks kogumiseks olemas teaduspõhine retsept ning riik võiks seda edendada, nii nagu tervishoius eelistatakse tõenduspõhist arstiabi homöopaatiale. Ent kui seda veel teha ei saa, on ka sõltumatu nõustamise pakkumine suur samm edasi. (1) 

3. Rahatarkust tahetakse kuulda inimeselt

Pensionitarkuse nõustajad viisid eelmisel aastal läbi 276 infotundi. Mõnes osales vaid paar inimest, mõnes, näiteks Wise’i kontoris, aga üle 300. See näitab, et inimestel on pikaajalise kogumise vastu huvi ning kõige meelsamini kuulatakse ja saadakse infot just otse inimeselt.

See on loogiline. Inimesed on skeptilised, kui rahatarkust jagavad anonüümsed institutsioonid. Oma näo ja nimega esinevaid inimesi aga usaldatakse märksa rohkem. Just seetõttu on rahatarkuse edendajad märksa mõjusamad kui reklaamikampaaniad.

Kutsu nõustaja (või Tuleva) külla

See annab alust loota, et ka pensionitarkuse edendamine on mõjus. Nõustamisele saab end kirja panna igaüks: näiteks osaleda mõnel avalikul veebikohtumisel või kutsuda pensionitarkuse nõustaja oma kollektiivi. See on tasuta, erapooletu ja praktiline. Lihtne võimalus aidata oma lähedastel teha targemaid otsuseid. Kirja saab end panna sotsiaalministeeriumi kodulehel.

Soovitan seda teha. Alati võib muidugi pöörduda ka meie poole ning tuleme hea meelega rääkima, kuidas tõhusalt II ja III samba abil tulevikuks koguda.

1. Kristel Raesaar kirjutas oma magistritöös nii: „Nii nagu terviseamet ei käsitle võrdsete valikutena tõenduspõhist meditsiini ja näiteks homöopaatiat, ei tohiks riik turuosaliste võrdse kohtlemise taha varjudes jätta muljet, justkui oleks tõenduspõhise investeerimisstrateegia eelistamine maitseasi.
   
   Pikaajaliseks investeerimiseks on olemas selge ja teaduspõhine retsept – kui ei ole valmisolekut seda eiravaid valikuid piirata, võiks vähemalt inimestele julgemalt ja selgemalt öelda, mis see on (vt näiteks Fama & French, 2010; Berk & van Binsbergen, 2015; Malkiel, 2013; S&P Dow Jones Indices, n.d.; Tapver, 2022 jne). 
   
   Võime ette kujutada, mitu last oleks Eestis vaktsineeritud, kui riikliku vaktsineerimiskava asemel öeldaks vanematele: „Kaaluge kindlasti riske, võrrelge erinevate tootjate vaktsiine ja siis alles otsustage, milline ja millal teile võiks sobida.” “

Börsikrahh. Langus. Turud on veripunased. Selliste sõnadega täidetud pealkirjad pole just see, mida üks koguja loodab hommikukohvi kõrvale lugeda. Headel hetkedel usume kõik, et suudame langushetked rahulikult üle elada. Me ju teame, et parimat tulemust saavad need, kes suudavad nii heal kui halval ajal kursil püsida. Emotsioonide põhjal tehtud investeerimisotsused viivad harva sinna, kuhu tahaks.

Mis siis aitab? Andmeanalüüs näitab selgelt: katsed turu käitumist ette ennustada ei aita. Parem plaan on aktsepteerida: turgude tõusud ja mõõnad on osa investeerimise loomulikust rütmist. Sul on juba plaan, kuidas tulevikuks koguda. See ei peaks sõltuma sellest, mis meeleolud turul valitsevad, sest neid me ju ise ei kontrolli.

Meenutame, mis aitab keerulistel aegadel sihikindlalt oma pikaajalise eesmärgi poole edasi liikuda.

1. Kogumine pole lotomäng – see on pikk plaan

Igal kuul paneme väikese tüki oma palgast tuleviku heaks II ja III samba abil tööle. Selle raha eest ostame tüki maailma majandusest – väikese osa ligi 3000 suurimast ettevõttest. Vahel odavamalt, vahel kallimalt. Aga me ei spekuleeri ega ennusta – me kogume tasa ja targu, sest teame: aja jooksul toob see kindlama tulemuse kui pidev hüplemine.

2. Ajalugu rahustab: tõusule järgneb langus ja langusele tõus

Kui vaatad ajas tagasi, näed, et seni on igale suurele tõusule järgnenud langus ja langusele tõus. Mõnikod vahelduvad tsüklid kiirelt, mõnikord aeglaselt. Aga nii, nagu maailma majandus kasvab, kasvavad ka aktsiate hinnad. Seepärast tulevad kõige suuremad kahjud mitte sellest, et aktsiate hinnad langevad, vaid sellest, et müüd oma osakud madalseisus maha.

Meie sihikindel koguja Laura teab, et langus on lihtsalt aktsiate sooduspakkumine. Ta ei püüa turgu üle kavaldada. Ta jätkab kogumist ja ostab nüüd lihtsalt sama raha eest rohkem osakuid.

3. Regulaarsus võidab ajastamise

Kui sa oled inimene, kellel pole kristallkuuli tuleviku ennustamiseks, siis on kõige parem viis kogumiseks see, kui teed selle automaatseks. Iga kuu investeeri kindel summa – olenemata sellest, kas turg on punases või rohelises. Nii kasutad ära „ajas hajutamise” võlu, mille abil kujuneb su keskmine fondiosaku ostuhind aja jooksul soodsamaks.

4. Hoia oma eesmärk meeles

Pension, kodu, vaba aasta? Kui tead, miks sa kogud, on lihtsam ka rahututel aegadel fookust hoida. Tulevikuks kogumine ei tähenda kiiret rikastumist – see tähendab turvalisemat elu hiljem. Ja selleks on aega küll. 

5. Väldi hirmuõhutavat meediat (ja müügimehi)

Turgude langus on müügimeeste parim tööriist. „Meie fond ei kukkunud,” ütlevad nad ja näitavad graafikut. Kahjuks unustavad aga öelda, et see fond ei tõusnud ka siis, kui teised kasvasid. Mida aeg edasi, seda rohkem jäävad kõrge tasuga ja madala tootlusega fondid kasvule jalgu.

Kui oled juba valinud madalate tasudega indeksfondi – nagu Tuleva II või III sammas – siis oled õigel teel. Ära lase end eksitada.

6. Konsulteeri, kui tunned end ebakindlalt

Hirm on loomulik. Ja kui vajad kinnitust, et su valik on hea, siis räägi sõbraga või helista/kirjuta meile. Jaga oma kahtlusi ja küsimusi – see aitab ka teistel neist üle saada. Me ei luba imetootlusi, vaid aitame sul mõista, kuidas sinu valikud töötavad ja miks need pikas plaanis on mõistlikud.

7. Meenuta: maksusoodustus on kindel võit

Turg võib kõikuda, aga üks asi on kindel – iga euro, mille paned III sambasse (kuni 15% brutopalgast või 6000 € aastas), toob sulle tulumaksu kaudu tagasi 22%. See on võimendus, mida ei paku ükski teine investeerimisvõimalus.

Võta rahulikult. Kursil püsimine on strateegia, mitte passiivsus.

Börsikrahh tundub hirmutav. Aga see ei tohiks saada takistuseks kogumise teekonnal. Sinu edu kogumisel sõltub järjepidevusest – mitte täiuslikust ajastamisest. Rahulik ja regulaarne kogumine toob pikas plaanis parima tulemuse.

Rääkisime mõni aeg tagasi Facebooki otsesaates koos Kristi Saare ja Tõnu Pekiga pensionifondide tootlusest ja tasudest. Otsesaade oli igati edukas, meil oli ligi 1000 vaatajat ning kuulajad küsisid häid küsimusi. Panime kokkuvõtvalt kirja kõige olulisema.

Otsesaade on järelvaadatav siin:

Pankade müügimehed ja turundajad püüavad tihti väita, et indeksfondid keskenduvad ainult tasudele, aga nemad tootlusele, justkui oleks tegemist kahe erineva strateegiaga. Statistika näitab küll vastupidist – valid madalad tasud ja saad parimad eeldused heaks tootluseks pealekauba. (1)

Ükski kõrge tasuga fond ei ole edestanud indeksfonde

Kogumisel on muidugi kõige tähtsam tootlus. Aga andmenohikud on leidnud, et mida madalamad tasud, seda paremad eeldused, et tootlus tuleb hea.
Sellest ajast, kui meil on valikus madala tasuga indeksfondid, on tootluse eesotsas just madala tasuga fondid. (1) Mineviku tootlus ei garanteeri tootlust tulevikus, aga tähele tasub seda panna sellegipoolest.

Ka Eesti pensionifondide ajalugu räägib sedasama. Ükski vana, kõrge tasuga pangafond ei ole pikema aja jooksul indeksfonde edestanud. See pole mingi juhus. Kogu maailma investeerimisfondide statistika näitab ikka sedasama: kõrge tasuga fondid jäävad madala kuluga indeksfondidele alla. Seda nii siis, kui turud tõusevad, kui ka siis, kui turud langevad.

Elu jooksul 59 000 pensionifondi tasudeks

Kuidas need tillukesed tasunumbrid ikka tulemust mõjutada saavad, küsid sa. Vaatame lähemalt. (2)

Võtame näiteks 30-aastased Martini ja Sirli, kes teenivad mõlemad 2000 eurot kuus. Martin kogub fondis, kus jooksvad tasud on koos edukustasuga 1,78%. Sirli kogub madala tasuga indeksfondis.

Arvestasime, et mõlema II samba sissemakse suurus on 2% ning iga aasta kasvab nende palk 3%. Järelikult makstab Martin järgmise 30 aasta jooksul tasudeks üüratu 59 000 eurot. Sirli maksab 13 000 eurot. Martinile koguneb 65. eluaastaks kokku 265 000 eurot. Sirli kogub sama ajaga 369 000 eurot. Pealtnäha pisike erinevus tasudes läks Martinile maksma üle 46 000 euro!

Pensionifondi tasude mõju jääbki algul turu igapäevaste kõikumiste varju, aga kasvab aastate jooksul hüppeliselt, sest sinu investeering kasvab. Ja iga euro, mis sa fondivalitsejale maksad, ei teeni sulle tulevikus tulu.

Fondi tootlus ei näita sinu personaalset tootlust

Millegipärast leiavad müügimehed alati graafiku, kus nende fond on esirinnas. See on väga lihtne – turud kõiguvad ja alati on võimalik leida periood, kus just müügimehe tööandja fond on teistest ees. 

On üsna loogiline, et mõnel lühikesel perioodil mõnel aktiivselt juhitud fondil „veab”. Ent statistika on halastamatu. Kui vaatame vähegi pikemat perioodi, siis ligi 90% aktiivselt juhitud fondidest jääb indeksfondidele alla. (3)

Sinu personaalne tootlus võib erineda fondi tootlusest. Pangad näitavad sulle internetipangas sinu pensionivara tootlust alates viimasest fondivahetusest ja sulle võib kuvatud tootluse number isegi väga hea paista, aga siin on oluline vaadata, mis perioodi tootlusega on tegu. 

Sinu tootlus sõltub sellest, millal sissemakseid oled teinud, kaua ja millistes fondides oled kogunud. Täpse tulemuse saamiseks peaksid leidma iga tehtud makse tootluse ning kaaluma need kokku.

Oma personaalset II ja III samba tootlust ja võrdlust nii Eesti keskmise kui ka maailmaturu keskmise tootlusega, näed täna ainult Tuleva veebilehelt. Sisene oma pensionikontole ja vaata järele:

Sisene oma pensionikontole

Küsimused ja vastused

Mida tasude puhul jälgida?

Sinu kui koguja jaoks on oluline jälgida jooksvaid tasusid, ehk kogukulu, mis kaasneb selles fondis kogumisega. Jooksvad tasud sisaldavad kõiki tasusid, mis makstakse fondis koguja raha arvelt nende vara valitsemise eest. Sealhulgas ka fondivalitseja enda valitsemistasu, mille eest tasutakse kõik fondi püsikulud, töötajatele makstavad tasud jpm. Jooksvate tasude hulka kuuluvad ka kõik allhankijatele makstud tasud. Näiteks tasud, mida tuleb maksta depoopangale, riiklikule tagatisfondile, Pensionikeskusele ja Finantsinspektsioonile.

Aga mis on kauplemistasu?

LHV turundajad on millegipärast väljamõelnud termini „kauplemistasud”, mis jätab mulje, et tegemist on investeeringutega kauplemise käigus tekkinud kuluga. Tegelikult on enamus LHV fondide n-ö „kauplemistasust” lihtsalt valitsemistasu, mida LHV sinu raha arvelt maksab EFTENi, riskikapitali fondide jt allhankijatele valitsemistasuks.
Ja ei pea vist kordama, et mida kõrgemad on fondi tasud, seda väiksem on tõenäosus, et tootlus tuleb hea. Ja pole vahet, kas tasu võetakse „kauplemise”, „valitsemise” või „haldamise” või „edukuse” eest. Need maksad ikka sina kogujana kinni oma vara arvelt ja need vähendavad sinu tootlust.

Mida arvata edukustasust?

Halvasti. Kogu maailma praktika näitab, et edukustasu ei suurenda edukuse tõenäosust. Muideks, finantsinspektsioon pidas edukustasu lubamist põhjendamatuks. Finantsinspektsioon selgitas seda selges keeles:

„Fondivalitseja peab parima tulemuse nimel pingutama sõltumata edukustasust. Juhime tähelepanu, et fondivalitsejad valitsevad pensionifonde usaldussuhte põhimõttel, mistõttu on osakuomanikel õigustatud ootus, et nende fondi valitseja tegutseb järjepidevalt osakuomanike ja fondi huvides ja neile lojaalselt ning seda maksimaalselt oma kutseoskust ja –võimekust rakendades, sh ka investeerimiseesmärkide (maksimaalne tootlus) täitmisel.” (4)

Ja edukustasu ei ole kahjuks jooksvate tasude hulka arvestatud, seega Luminori ja LHV puhul tulevad need veel lisaks, kui fondidel peaks juhuslikult hästi minema. Näiteks on LHV maksnud oma fondidest endale ühel aastal tulemustasu üle 6 miljoni euro ja Luminor maksis 2024. aasta eest 1,1 miljonit edukustasu.

Kas hajutamine erinevate fondide vahel toob parema tootluse või vähendab riske?

Oleme ilmselt tänaseks juba kõik kuulnud mõne müügimehe soovitust suunata osa oma pensionivarast aktiivselt juhitud fondi, et siis teenida äkilisemat tootlust või hajutada oma riske, hoides „munad erinevates korvides”. Hajutamine tähistab investeerimismaailmas tavaliselt riskide maandamist, aga pensionifondide puhul tuleb esmalt aru saada, milliseid riske me oma pensionivara puhul saame üldse hajutada ja milliseid mitte.

Oma pensionivara hajutamine erinevate fondide vahel ei paku võimalust teenida paremat tootlust, sest aktiivselt juhitud kõrge tasuga fond, ei ole äkilisem ega ka tootlikum. Kui kogud oma vara näiteks Tuleva Maailma Aktsiate indeksfondis, siis tegemist on juba võimalikult hajutatud portfelliga, milles on ligi kolme tuhande ettevõtte aktsiad, erinevatest regioonidest ja tegevusvaldkondadest.

Kui nüüd vaadata, kuhu investeerivad Eesti aktiivselt juhitud pensionifondid, siis nad kõik investeerivad suuremal või vähemal määral nendesse samadesse aktsiatesse, aga kordades kõrgema hinnaga ja kitsama valikuga, lootes leida tuhandete ettevõtete seast parimad aktsiad.

Paraku pole selline järjekindlalt nõela heinakuhjast leidmine õnnestunud isegi parimatel investoritel maailmas ning pikaajaliselt pole suudetud maailmaturu indeksit edastada. Eesti aktiivselt juhitud pensionifondid ei ole seda samuti seni suutnud ja ei paista ka, kuidas saaksid seda teha tulevikus. Kui tahad rohkem koguda tasub ikka oma erialal tööd teha ja säästud indeksfondi panna – saad kordades kiiremini „äkilisema” tulemuse.

Samuti ei aita pensionivara hajutamine erinevate fondivalitsejate vahel maandada teenusepakkuja riski. Kõik Eestis tegutsevad pensionifondid, sõltumata sellest, kas tegemist on pangaga või mitte, on registreeritud samade tingimuste alusel Eestis ja alluvad samale regulatsioonile ja Finantsinspektsiooni järelevalvele. Seega kogujate varad on ühtmoodi kaitstud depoopangas ja kogumine mitme erineva teenusepakkuja juures ei anna siin lisakaitset.

On oluline ka meelde tuletada, et kogudes mitmes fondis, maksad sa ka tasusid mitmes fondis. Seega tasub tähelepanelik olla nende soovituste osas ja mida tegelikult sulle pakutakse

Miks Tuleva ei loo ise ega soovita elutsüklifonde?

Mida teeb elutsüklifond? Elutsüklifond asendab teatud ajahetkest fondis olevad aktsiad võlakirjadega. Elutsüklifondide peamine eelis on nende loodud mugavus. Need fondid on mõeldud pakkuma kogujatele lihtsat ja automatiseeritud lahendust, mis kohandub nende elutsükli ja vajadustega. Mugavusel on aga ka varjukülg.

Eestis koguvad ühes elutsüklifondis kõik samal kümnendil sündinud inimesed, aga pensioniiga ja vara kasutusele võtmise aeg saabub neile erinevatel aastatel. Seega on sellises fondis kogujad üsna erinevas olukorras, aga elutsüklifondis on neil täpselt samasugune investeerimise strateegia. See automaatne, vanusest sõltuv üleminek madala tootlusega võlakirjadele rahuldab küll panga riskijuhte, kuid ei pruugi olla kogujate jaoks parim lahendus.

Panga riskijuhid soovivad fondi, mille osaku hind ei kõigu oluliselt. Sellisel juhul on vähem kaebusi ja võib-olla ei pane klient tähelegi, et tal on pensionifond. Nii saab jätkata kõrgete tasude võtmist. Koguja võib aga soovida jätkata aastaid kogumist ja teenida tootlust. Kahjuks võib katse „kaitsta” kogujat osaku hinna kõikumiste eest viia olukorrani, kus fondi pikaajaline tootlus jääb märkimisväärselt alla maailmaturule.

Kuidas siiski oma pensionivara riske vähendada?

Kahjuks riskivaba tootlust ei ole olemas, seega kui sa maandad konservatiivsemate varaklassidega riskid, tuleb ka loobuda tootlusest. Parimad eeldused vara kasvuks on siiski aktsiatesse investeerides. Sinu jaoks on oluline, milliseks kujuneb sinu vara tootlus selleks ajaks, kui plaanid seda kasutusele võtta. Vahepealsete kõikumised ei ole sinu jaoks olulised, sest turud kõiguvad paratamatult ning lühiajaline tootlus ei ennusta sinu pikaajalist tootlust.

Ku sinu pensionivara kasutusele võtmise aeg on aga lähedal, siis on paar leevendust:

• Sa ei pea oma II ja III sammast välja võtma kohe kui pensioniiga on käes. Pensionivara kasutusele võtmine on paindlik ja saad valida, millal ja kuidas seda soovid teha.
• Kõige soodsam väljamaksete viis on fondipension, kus võtad tükikese iga kuu mitme aasta jooksul. See vähendab kõikumise mõju.

Aga pea silmas:

• Mida lähemal pensioniiga, seda suurem võiks olla meelerahufond. Kui sul on selleks kogutud raha mujal või sul on muud sissetulekud, siis võid hoida oma II sammast ka täielikult aktsiates.
• Kui sul meelerahufondi ja muid finantsvarasid pole, kaalu osaliselt võlakirjafondi, aga II sammas ei ole kõige parem koht meelerahufondi hoidmiseks.

(1) Pensionikeskuse statistika. Maailma investeerimisfondide statistika leiad näiteks maailma ühe suurima analüüsifirma S&P lehelt siin.

(2) Saad võrrelda oma tänase tänase pensionifondi tasusid teiste fondide tasudega siit kalkulaatorist.

(3) Vaata näiteks Triinu Tapveri hiljutise doktoritöö III publikatsiooni või loe tema doktoritööd kokkuvõtvat blogipostitust.

(4) Finantsinspektsioon kritiseerib edukustasu